Väljaminev kiri

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] /

Maarja Roht

Mari-Liis Mikli

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 28.04.2026 e-kiri

Meie: 06.05.2026 nr 12-1/2026-012-1

Viide: Halduri kutse reform – VTK töödokumendi lahendus nr 14 (teenistuslik mudel)

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht halduri kutse reformile

Lugupeetud koostööpartnerid

Maksejõuetuse teenistus (edaspidi MJT) esitab käesolevaga oma põhjendatud seisukoha

pankrotiseaduses halduri kui avaliku ülesande täitja ameti reformi väljatöötamiskavatsuses

(edaspidi VTK) esitatud lahenduse nr 14 – täieliku ülemineku kohta teenistuslikule toimemudelile

– toetuseks.

Kirjeldatud probleemistiku mõistmiseks on oluline arvestada järgmisi asjaolusid koosmõjus: Eestis

jätab keskmiselt 40 000 aruandluskohustuslast äriregistrile majandusaasta aruande regulaarselt

esitamata; staatuses „likvideerimisel" on igal ajahetkel keskmiselt 8 000 aruandluskohustuslast;

ametlikult välja kuulutatud pankrottide arv on aastas keskmiselt vaid 150; ning varatute, püsivalt

maksejõuetute ettevõtete (raugevate menetluste) arv ületab juba märkimisväärselt välja kuulutatud

pankrottide arvu.

Sellises olukorras ei ole MJT hinnangul riigil võimalik jätkata maksejõuetuse ökosüsteemi

reformimist ja ülesehitamist mudelil, kus avaliku sektori ressurss on suunatud valdavalt

menetlusahela lõppu – pankrotimenetluste läbiviimisesse –, samal ajal kui ennetusfaasis,

aruandluskohustuslaste juhtide suunamisel ning tekkinud ohu tõrjel napib avaliku teenuse osutajaid

kriitiliselt. Järgnev joonis illustreerib seda ressursside väärkasutust.

Joonis 1. Ebaloogiline ressursi jaotus.

2 (7)

Kriitiline näitaja: Eesti pankrotimenetlustes saavad võlausaldajad tagasi keskmiselt

ligikaudu 3% oma nõuetest. Menetlejate süsteemi killustatus, amortiseerunud rahastusmudel,

halduse ülekulud ja järelevalve ebapiisavus kulutavad ära võlausaldajatele kuuluva vara. See

olukord ei ole MJT hinnangul aktsepteeritav ega jätkusuutlik.

1. PROBLEEMI OLEMUS: KILLUSTUNUD SÜSTEEM EI TÄIDA OMA EESMÄRKI

VTK toob välja, et halduri keskmine tasu pankrotimenetluse kohta on tagasi 2011. aasta tasemel,

samal ajal kui tarbijahinnaindeks, brutopalk ja töötasu alamäär on oluliselt kasvanud. Keskmine

haldur on hetkel üle 50 aasta vanune, valdavalt meessoost spetsialist, kes on oma tööd teinud sarnaste töövõtetega üle 20–30 aasta.

MJT 2024. aasta tegevusaruande lisa nr 2 – haldusjärelevalve1 – tuvastab aastatel 2023–2024 üle

46 erineva rikkumisliigi pankrotihaldurite tegevuses, sealhulgas:

 pankrotivara kasutamine isiklikuks tarbeks (pangakontolt sularaha väljamaksed ilma õigusliku

aluseta);

 kohtule eksitava teabe esitamine vahearuannetes ja lõpparuannetes;

 kohtu määratud töötasust erineva summa endale maksmine;

 sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumine;

 järelevalveorganitele teabe andmisest keeldumine;

 ebaseaduslikud menetluse rahastamise viisid.

Tegu ei ole üksikjuhtumitega – need on süsteemse iseloomuga rikkumised, mis tulenevad otseselt

struktuurist. Erasektori vabakutseline haldur, kelle tasu sõltub pankrotivara suurusest, on paratamatult majanduslikes huvide konfliktides.

Riigi poolt delegeeritud avaliku huviga ülesande täitmine eeldab avalik-õiguslikku,

täiskohaga töötavat, motiveeritud ning sotsiaalsete garantiidega teenistuja vastutusstruktuuri

– mitte eraturupõhist lahendust.

Lisaks tähendab 60 halduri, 30 saneerimisnõustaja ja 30 usaldusisiku eraldiseisev tegutsemine

kümneid paralleelseid IT-lahendusi, dokumendihaldussüsteeme, andmekaitsejuhtimise vorme,

kutsekindlustuspakette ja tugipersonali struktuure.

Riigi ressurss sellise killustatud süsteemi üle järelevalve teostamiseks on paratamatult piiratud,

mistõttu kompetents ja ressurss hajuvad, selle asemel et koonduda ühte kohta.

2. TEENISTUSLIKU MUDELI VIIS PEAMIST EELIST EESTILE

2.1. Kompetentsi koondamine ja spetsialiseerumine

Eestis tegutseb praegu ligikaudu 120 eraldiseisvat maksejõuetuse menetlejat, kellest igaüks töötab

oma osaühingus oma teadmiste ja kogemustega. Üldine kompetentsitase on märkimisväärselt

ebaühtlane – VTK kohaselt ei läbinud aastatel 2023–2025 mitte ükski haldur kutseeksamit edukalt.

Haldurite kutsenõuded on eri perioodidel muutunud, mistõttu on ka kutseoskuste tase erinev ning oskuste täiendamine sõltub üksnes täiendavate koolituste läbimisest ja praktikast.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja haldurite nimekiri sisaldab ka haldureid, kes mingil

põhjusel menetlustes ei osale või osalevad minimaalsel määral. See asjaolu takistab kutseoskuste

arendamist praktika kaudu veelgi. Üks peamisi takistavaid tegureid on haldurite koormus

põhitegevusest (nt igapäevane vandeadvokaadi töö ehk klientide õigusnõustamine), mistõttu

puudub neil võimalus spetsialiseeruda halduri kutsevaldkonnas ning varem omandatud oskused

võivad ajas aktuaalsuse kaotada.

Pankrotiseadus kohustab haldurit täitma oma ülesandeid isiklikult, sealhulgas selgitama välja

1 MJT 2024 tegevusaruande lisa nr 2 - HJV.pdf

3 (7)

maksejõuetuse põhjused. See nõuab sageli spetsiifilisi analüüse (finantsandmete analüüs, pikkade

kontoväljavõtete töötlemine jms), milleks halduritel tihti puudub vajalik tehniline võimekus.

Käsitöö on mõttetu ja kallis. Seetõttu võib ülesanne jääda täitmata, saada täidetud küsitava

kvaliteediga või haldur on sunnitud kaasama kolmandaid isikuid, mis võib omakorda tekitada

järgmisi rikkumisi:

 halduri kohustuste individuaalse täitmise nõude eiramine;

 menetluse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe lubamatu avaldamine;

 huvide konflikti vältimise tagamise võimatus kaasatud isiku puhul.

Ühtses riiklikus kompetentsikeskuses koonduvad kõik ametnikud ühte asutusse, jagavad teadmisi

ja mentordavad üksteist. Tekib selge spetsialiseerumine: äripankrotid, füüsilise isiku maksejõuetus,

saneerimine, piiriülesed menetlused, forensic-analüüs ja uurimine. Riik saab planeerida

personalivajadust ja järelkasvu sõltumatult turudünaamikast. Mahukate ja keerukate menetluste

lahendamiseks on võimalik moodustada erinevaid valdkondlikke uurimisgruppe (IT-, finants-,

lepinguõiguse eksperdid), tagades menetluse kiiruse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse.

2.2. Ühtne IT-süsteem – väiksem risk, suurem kokkuhoid

Praeguses süsteemis haldab iga haldur eraldi oma dokumendisüsteemi, andmekaitsepraktikat,

menetlustarkvara ja pangasuhteid. Iga menetluse jaoks on avatud mitmeid pangakontosid, mida

haldur käsutab. Tulemuseks on kümneid paralleelseid lahendusi, korduvatest arendustest tingitud

kulud ning hajutatud küberturberiskid. Märkimisväärse turvariski moodustab seejuures asjaolu, et

paljud haldurid kasutavad kutsetegevuseks isiklikke e-posti aadresse domeenides nagu hot.ee,

mail.ee või gmail.com, mis ei ole ette nähtud delikaatsete isikuandmete ega pangasaladust sisaldava teabe käitlemiseks.

Riikliku asutuse puhul:

 luuakse üks tsentraliseeritud menetluste haldamise süsteem (analoogselt Ühendkuningriigi

Insolvency Service'i arendatava INSSight-süsteemiga);

 andmevahetusliidestused (äriregister, pangad 2029+, maksuhaldur, kohtud, rahvastikuregister)

arendatakse ühekordselt, mitte kümneid kordi;

 üks ISKE-nõuetele vastav infosüsteem asendab kümneid hajutatud lahendusi;

 IT-investeeringud on kulutõhusad ja planeeritavad – üks riigieelarve sisendkulu asendab

arvukaid, kuid kokkuvõttes suuremaid hajutatud kulutusi.

2.3. Ühtne tugiteenuste struktuur

Hetkel korraldab iga haldur iseseisvalt raamatupidamise, personalijuhtimise, arhiivinduse,

kutsekindlustuse, advokaatide kaasamise ning büroopinna. Konsolideeritud teenistuses on võimalik

luua üks raamatupidamis- ja personaliosakond, üks IT-osakond, üks arhiiv, üks andmekaitseametnik

ning üks kommunikatsiooniosakond. Tugiteenused 30–50 ametniku jaoks ühes asutuses on

kordades odavamad kui 120 eraldiseisva üksuse tugiteenused. Ametnik ei pea tegelema

büroohaldusega ning saab täielikult pühenduda menetlusele.

2.4. Rahaline kokkuhoid: süsteem lõpetab enesekulutamise

Eesti pankrotimenetlustes tagastatakse võlausaldajatele ligikaudu vaid 3% nõuetest. See tuleneb

kahe teguri koosmõjust: väike pankrotivara ning kõrge menetluse halduskulu. Iga erasektori haldur

kannab kulusid büroo rendile, (kohati luksuslikele) ametiautodele, personalile, IT-le ja

kutsekindlustusele – ning kõik need kulud kaetakse pankrotivarast.

Riiklik mudel võimaldab:

 olulist menetlejate arvu vähendamist: 20–40 spetsialiseeritud ametnikku suudavad ühise IT-

süsteemi toel katta praegusega võrreldava menetlusmahu;

 ametniku palga katmist riigieelarvest, mitte pankrotivara arvelt – võlausaldajatele jääb

menetlusvarast rohkem;

4 (7)

 varatute menetluste läbiviimist alati, sest ametniku palk ei sõltu vara suurusest – avaliku huvi

kaitse on garanteeritud;

 Insolvency Service'i eeskujul: asutuse üle £50 miljoni majanduslik väärtus direktorite

diskvalifitseerimistest ja vara tagasinõudmisest ületab asutuse eelarve mitmekordselt.

2.5. Järelevalve muutub reaalseks – avaliku huvi kaitse on tagatud

MJT on tuvastanud 46 rikkumistüüpi, kuid järelevalve ressurss on piiratud, sest järelevalvatavaid

on üle 120 üksuse. Haldurite tegevuse üle puudub sõltumatu regulaarne kontroll, mis annaks

võlausaldajatele kindluse süsteemi ausast toimimisest ning võimaldaks kõrvalekalded

avastada enne, kui need on kasvanud süsteemseks probleemiks.

Tänane järelevalve on valdavalt juhtumipõhine ning rajaneb esitatud kaebustel. Preventiivset ja

süsteemset järelevalvet, sealhulgas vastavushindamist, ei teostata. Haldurite üle teostavad

järelevalvet pankrotiseaduse kohaselt kohus, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu

juhatus, Maksejõuetuse teenistus ning Advokatuuri aukohus. Seevastu avaliku ülesande

täitmisega tegelevates organisatsioonides on sisekontrolli üksuse olemasolu standard, mis

tagab nii preventiivse kui ka süsteemse järelevalve.

Teenistuslikus mudelis:

 sisemine järelevalve on pidev ja struktuurne – asutusesisene kontrollsüsteem (analoogselt Läti

ICS-i 10–12 inspektoriga, kes teostavad ühiseid kontrollkülastusi);

 võimalik on luua eraldi kriminaaluurimise, forensic-analüüsi ja direktori vastutuse osakond –

analoogselt Iirimaa CEA-ga, kus politseinikud, forensic-eksperdid ja

maksejõuetusspetsialistid töötavad koos;

 iga ametniku tegevus on vahetult nähtav asutuse juhile, mitte ainult kohtu kaudu aastaid

hiljem;

 huvide konflikt on struktuuriliselt likvideeritud: ametniku palk ei sõltu pankrotipesa suurusest

– isiklik ajend pankrotivara kuritarvituseks puudub.

3. KONSOLIDEERIMISE ARVULINE LOOGIKA

Alljärgnev tabel illustreerib ühe ja teise mudeli põhilisi erinevusi.

Näitaja Kehtiv killustatud mudel Konsolideeritud teenistuslik

mudel

Menetlejate arv ~120 (60+30+30), universaalne

„kõik teevad kõike" mudel

25–40 spetsialiseeritud

ametnikku

IT-süsteemid 120+ erinevat hajussüsteemi 1 tsentraliseeritud IT-süsteem

Tugiteenuste

struktuurid 120+ eraldiseisvat bürookuluga 1 tugiteenuste osakond

Järelevalve tõhusus MJT ja KPKoda jälgivad 120+

üksust piiratud ressursiga

Sisemine, pidev ja struktuurne

kontroll

Huvide konflikt Struktuurne (tasu sõltub vara

suurusest)

Puudub (fikseeritud palk,

ametnikueetika, huvide konflikti

kord)

Järelkasv ja sotsiaalsed

garantiid

Tururiskist sõltuv,

ettearvamatult madal

Avaliku sektori karjääritee,

planeeritav, garantiidega

Küberturberisk 120+ hajutatud riskipunktiga Üks ISKE-nõuetele vastav

süsteem, ühtne vastutus

Pankrotivara kadu Kõrge (iga büroo lisab kulusid Madal (riigieelarve katab

5 (7)

halduskuludesse varast) ametnike palgad)

4. RAHVUSVAHELISED EESKUJUD: KONSOLIDEERITUD RIIKLIK MUDEL TOIMIB

4.1. Läti Insolvency Control Service (Maksātnespējas kontroles dienests)

Läti on Eestiga kultuuriliselt ja õiguslikult lähim võrdlusriik. Läti Insolvency Control Service (ICS)

loodi 2002. aastal justiitsministri järelevalve all. ICS on täielikult riiklik asutus, mis rakendab riigi

poliitikat maksejõuetuse valdkonnas, juhib administraatorite litsentseerimist, eksameid ja

järelevalvet (sh planeeritud, planeerimata ja soovituste täitmise kontrollkülastused), kaitseb

töötajate nõudeid garantiifondi kaudu, tagab menetluste rahastamise deposiidi kaudu ning edastab kriminaalrikkumise materjale politseile kolme tööpäeva jooksul.

ICS uurimismeeskond koosneb 10–12 täistööajaga juristist, kes ei tohi paralleelselt eraõigust

praktiseerida. Kaks järelevalveinspektorit teostavad ühiselt iga kontrollkülastuse. See on oluliselt

tõhusam mudel kui Eesti praegune hajutatud järelevalve.

Märkus: ICS kujundatakse ümber alates 1. oktoobrist 2026. Täiendav teave täpsustatakse, kui see

on kättesaadav.

4.2. Rootsi Kronofogden (Kronofogdemyndigheten)

Rootsi täite- ja maksejõuetusamet Kronofogden on riiklik täitevagentuur, mis tegeleb isiku

maksejõuetuse menetlustega esmajärgus ning juhib tervet täitemenetluse süsteemi. Kõik ametnikud

on riigi palgal; kogu menetlus- ja andmehaldus toimub ühes riiklikus IT-süsteemis; isiku

maksejõuetuse avaldused menetletakse Kronofogdenis esimeses astmes, mis hoiab kohtute

koormuse minimaalsel tasemel; riik tagab menetluse rahastamise kõikidel juhtudel.

Rootsi näitab, et riiklik täitmis- ja maksejõuetusagentuur suudab tõhusalt hallata suurt

menetlusmahtu oluliselt madalama ühikkuluga ja kõrgema kvaliteedikontrolliga kui killustatud eraõiguslik mudel.

Rootsis jõustub 1. juulist 2026 ulatuslik reform, millest saate lähemalt lugeda MJT 2025. a

tegevusaruandest. MJT 2025 tegevusaruanne 21.04.2026.pdf

4.3. Inglismaa ja Wales'i Insolvency Service

Inglismaa ja Wales'i Insolvency Service on valitsuse täitur-agentuur, mille missioon on toetada

finantsraskustes olevaid isikuid, võidelda finantskuritegevusega ja maksimeerida võlausaldajatele

tagastatavat vara. Asutuses töötavad koos Official Receivers (riigi palgal olevad ametnikud, kes

juhivad sundlikvideerimisi ja isiku pankrotte), uurijad (juhatuse liikmete käitumise kontroll

– 2024–25: üle 1000 juhtimiskeelu), kriminaaltaseme uurijad (2024–25: 77 kriminaalkorras

süüdimõistmist) ning Anti Money Laundering Intelligence Cell (2024. aastal tuvastati üle

£150 miljoni kuritegeliku vara).

Insolvency Service'i 2024–2025 tegevuse majanduslik kasu ulatus üle £50 miljoni. Asutus arendab

ka INSSight-nimelise ühtse juhtumihalduse infosüsteemi, mis toetab kõiki menetlustüüpe ühes

lahenduses – see on vaieldamatu tõestus kuluefektiivsusest.

4.4. Iirimaa Corporate Enforcement Authority (CEA)

Iirimaa Corporate Enforcement Authority (CEA), mis asutati 2022. aastal, on eeskujulik näide

integreeritud riiklikust maksejõuetuse ja ettevõttekuritegevuse vastase võitluse asutusest. CEA-s

töötavad koos ühes asutuses: juristid (tsiviil- ja kriminaalmenetlused), forensic accountants

(finantsanalüüs, pettuste tuvastamine), digital forensics spetsialistid (elektroonilised tõendid), An

Garda Síochána detektiivid (2022: 70 töötajast 15 politseinikku), maksejõuetuse järelevalve osakond ning tsiviilmenetluste osakond (juhatuse liikmete juhtimiskeelud).

CEA eelarve kasvas käivitamisel 30% ning personal peaaegu 50% – aga vastutasuks saavutati

200% tõhusam tulem võitluses majanduskuritegude vastu.

6 (7)

5. VASTUSED VASTUVÄIDETELE

Vastuväide: „Riiklik mudel on liiga kallis ja bürokraatlik."

Praegune süsteem on peidetult kallis: 120 erasektori menetleja büroopinnad, (luksuslikud)

ametiautod, personalikulu, IT-süsteemid, kutsekindlustused ja järelevalvekulud kokku ületavad ühe

hästi juhitud riikliku asutuse ülalpidamiskulud. Läti ICS toimib ligikaudu 10–12 täistööajaga

juristiga; Inglismaa Insolvency Service toodab oma eelarvega üle £50 miljoni majandusliku

väärtust. Investeering õigesse struktuuri tasub end ära.

Vastuväide: „Eraõiguslik konkurents tagab parema kvaliteedi."

MJT haldusjärelevalve andmed 2023–2024: 46 rikkumistüüpi, sealhulgas pankrotivara

omastamine. Turg ei ole kvaliteeti korrigeerinud, sest halvast haldurist on võlausaldajal äärmiselt

keeruline vabaneda ja kahju tagasi saada. Riikliku ametniku puhul on vastutus otsene, vahetu ja

struktuurne.

Vastuväide: „Haldurid kaotavad sõltumatuse."

Sõltumatus menetluses säilib seaduse tasandil – ametnik tegutseb seaduse ja menetlusloogika järgi,

mitte tööandja konkreetsete suuniste alusel, nagu Inglismaa Official Receiver'id ja Läti ICS-i

inspektorid. Tegelikkuses on kehtivas süsteemis sõltumatus rohkem deklaratiivne kui reaalne:

halduri majanduslik sõltuvus pankrotivara suurusest ja koostöövajadus võlgnikuga kujutavad

endast oluliselt suurema sõltumatusriski kui avaliku sektori töösuhe.

Vastuväide: „IT-taristu arendamine võtab kaua aega."

Just seetõttu on otsustamine täna möödapääsmatu. MJT registri- ja andmevahetusliidesed (pangad,

makseasutused, äriregister jms) on alles arendamisel (2029+). Kui otsus teenistusliku mudeli kasuks

tehakse praegu, saab kogu taristu arendada ühe konsolideeritud lahendusena. Viivitamine tähendab

mitme paralleelse süsteemi arendamist ning hilisem konsolideerumine maksab mitmekordset hinda.

6. EESTI KONSOLIDEERITUD MAKSEJÕUETUSE JÄRELEVALVE ASUTUSE

VISIOON

MJT nägemuse kohaselt peaks tulevane Maksejõuetuse Inspektsioon olema täieõiguslik riigiasutus

tulevase ettevõtlus- või korrakaitseministri alluvuses, mis hõlmaks järgmisi spetsialiseerumisi ja

struktuuriüksusi:

 Menetlusosakond: äripankrotide, saneerimiste ja füüsilise isiku maksejõuetuse menetlejad –

riigi palgal spetsialistid, kellel on ühine IT-süsteem, ühine dokumendihaldus ja ühine

aruandlus kohtutele;

 Uurimis- ja jõustamisosakond: juhatuse liikmete ja teiste lähikondsete vastutuse uurimine,

tagasivõitmise menetlused, avaliku huviga juhtumid – analoogselt CEA struktuuriga

koostöös PPA-ga ja RAB-ga;

 Forensic- ja analüütiline osakond: kohtuekspert-raamatupidajad, digitaaltõendite kogumise

spetsialistid, pankrotieelsete tehingute analüüs;

 Töötajate nõuete kaitseosakond: tööandjate maksejõuetuse korral töötajate nõuete

rahuldamine garantiifondi kaudu – analoogselt Läti ICS-iga;

 IT- ja digiinfrastruktuuriosakond: ühtse menetlussüsteemi arendus ja haldus, liidestused

äriregistri, kohtute, pankade ja maksuhalduriga;

 Tugiteenused: üks raamatupidamine, üks personaliosakond, üks kommunikatsioon, üks arhiiv

– kõigi osakondade jaoks.

Selline struktuur võimaldab 25–40 spetsialiseeritud ametnikuga saavutada tulemusi, milleks

praegune 120-liikmeline killustatud menetlejate kogum ei ole võimeline, kuna neil puudub ühine

taristu, koordineeritud kompetents ja institutsionaalsed jõustamisvõimekused.

7 (7)

7. ETTEPANEKUD REFORMI LÄBIVIIMISEKS

 Põhimõtteline poliitiline otsus hiljemalt 2026. aasta lõpuks: Justiits- ja digiministeerium peaks

langetama põhimõttelise otsuse teenistusliku mudeli kasuks. See on vajalik, et kõik edasised

IT-, personali- ja seadusandlikud otsused tehtaks kohe õige sihiga.

 Üleminekulogi koostamine 2026–2028: Läti ICS-i ja UK Insolvency Service'i kogemuste

põhjal koostada detailne üleminekuplaan, sh tähtajad, ametikohtade kirjeldused, IT-

arengukava ja seadusandlikud muudatused (PankrS, SanS, FIMS, MJT seadus).

 Ühine IT-süsteem paralleelselt üleminekuloaga: kõik IT-investeeringud (sh andmevahetus

pankadega 2029+) peavad arvestama konsolideeritud mudeli vajadusi, mitte hajutatud

eraõigusliku mudeli jätkumist.

 CEA-analoogia rakendamine Eestis: uurida koostöövõimalusi PPA, Eesti Töötukassa, RAB ja

Maksu- ja Tolliametiga, et luua Iirimaa CEA eeskujul integreeritud menetlemis-, uurimis- ja

jõustamisvõimekus.

 MJT haldusjärelevalve andmete formaalne kaasamine VTK-sse: lisa nr 2 andmed 46

rikkumistüübi kohta peavad olema osa VTK ametlikust mõjuanalüüsist.

8. KOKKUVÕTE

Eesti maksejõuetussüsteem on jõudnud punkti, kus killustatud erasektori mudel ei täida enam oma

eesmärki. Võlausaldajad saavad tagasi vaid ligikaudu 3% nõuetest. Järelevalve tuvastab aastast

aastasse kümneid rikkumisi. Järelkasvu ei teki, sest majanduslikud stiimulid seda ei soodusta. IT- süsteemid on hajutatud ja kõrge riskiprofiiliga.

VTK lahendus nr 14 – täielik üleminek teenistuslikule mudelile – on ainus struktuurne vastus, mis lahendab kõik nimetatud probleemid korraga.

Läti, Suurbritannia ja Iirimaa kogemused tõendavad, et riiklik konsolideeritud asutus on

kulutõhusam, arukam, tulemuslikum ning väiksema IT- ja operatsiooniriskiga kui 120 eraldiseisva menetleja kooslus.

Eesti vajab ühte tugevat, spetsialiseeritud, riikliku IT-taristuga, mitmeotstarbelist

maksejõuetuse järelevalve asutust – mitte koordinaatorit, kes jälgib 120 väikest erasektori

üksust.

MJT on valmis seda rolli täitma ning kutsub ministeeriumi üles tegema reformiotsuse viivitamatult.

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja