<

OTSUS

Vaidlustusasja number

66-26/294043

Otsuse kuupäev 05.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Thales DIS Finland Oyvaidlustus Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihankes

„ABIS-II“ (viitenumber 294043) hankija otsustele

tunnistada vastavaks ja edukaks IDEMIA Public Security

France SAS pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Thales DIS Finland Oy, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus, esindaja Roger Uusmaa

Kolmas isik, IDEMIA Public Security France SAS

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 2 alusel

1. Rahuldada Thales DIS Finland Oy vaidlustus riigihankes „ABIS-II“ (viitenumber 294043)

osaliselt ning tunnistada kehtetuks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse otsus,

millega tunnistati edukaks IDEMIA Public Security France SAS-i pakkumus.

2. Mõista Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt Thales DIS Finland Oy

kasuks välja proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega tasutud riigilõiv summas 2304 eurot

ja lepinguliste esindajate kulud summas 6122,47 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (18)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.08.2025 alustas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi ka

Hankija või SMIT) piiratud hankemenetlusega riigihanget „ABIS-II“ (viitenumber 294043)

(edaspidi Riigihange). Hankemenetluses tegi Hankija taotlejatele ja pakkujatele kättesaadavaks

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehnilise kirjelduse (edaspidi

TK) ja Raamlepingu projekti (edaspidi raamleping).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 17.12.2025, esitasid pakkumused Thales DIS Finland Oy ja

IDEMIA Public Security France SAS.

2. 23.03.2026 otsustega tunnistas Hankija vastavaks ja edukaks IDEMIA Public Security France

SAS-i pakkumuse.

3. 06.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Thales

DIS Finland Oy (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks ja

edukaks IDEMIA Public Security France SAS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/66 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.04.2026 ja neile vastamiseks 21.04.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja Hankija ning

menetluskulude nimekirja Vaidlustaja.

Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja 21.04.2026 seisukohad vastuseks Hankija

21.04.2026 täiendavatele seisukohtadele. Pooltele oli antud tähtpäev (21.04.2026)

menetlusosaliste 16.04.2026 esitatud seisukohtadele vastamiseks. 16.04.2026 esitas täiendavad

seisukohad Vaidlustaja ning neile Vaidlustaja ise 21.04.2026 vastata ei saanud. 21.04.2026

Hankija seisukohtade esitamisega olid vaidlustuskomisjoni määratud tähtajad

menetlusdokumentide esitamiseks lõppenud ning Hankija 21.04.2026 seisukohtadele vastamise

võimalust Vaidlustajal enam ei olnud. Vaidlustaja ei pea saama vaidlustusmenetluses esitada

oma seisukohti viimasena.

Vaidlustaja kaebeõiguse tagamiseks võtab vaidlustuskomisjon erandina arvesse Vaidlustaja

21.04.2026 seisukohad Kolmanda isiku 17.03.2026 selgituste kohta, millega Kolmas isik

põhjendas Hankijale oma pakkumuse madalat maksumust (edaspidi Selgitused). Seda põhjusel,

et Selgitused tehti Vaidlustajale kättesaadavaks alles 16.04.2026 õhtul, mistõttu Vaidlustajal ei

pruukinud olla ajalist võimalust esitada oma seisukohad Selgituste kohta 16.04.2026

täiendavates seisukohtades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Thales DIS Finland Oy, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on neli hindamiskriteeriumi, mis kokku annavad 60 punkti:

1) esimene tellimus (27 punkti), mis hõlmab kõiki põhi- ehk tuumsüsteemi

rakendamisega seotud üleantavaid tulemusi, mis on sätestatud TK ptk-des 5.2—5.5 ja 6, samuti

RHAD Lisas 4 sätestatud nõudeid;

2) litsentside ja tootetoe aastahind (20 punkti), mis hõlmab:

a) tsiviil-ABISe lahenduse täielikuks toimimiseks vajalike kõigi riist- ja tarkvarakomponentide

litsentside aastahind: tsiviil-ABISe lahenduse kasutamise iga-aastane püsikulu, mis on

kirjeldatud TK p-ides 5.2—5.5 ning ABIS II tehnilistes nõuetes (RHAD Lisa 4);

b) tsiviil-ABISe tootetoe aastahind: litsentsihinna sisse kuuluv probleemilahendusteenus, st

3 (18)

valmidus reageerida tootega seotud tehnilistele probleemidele ja need lahendada, nagu on

sätestatud raamlepingu ptk-s 6;

c) kriminaal-ABISe lahenduse täielikuks toimimiseks vajalike kõigi riist- ja

tarkvarakomponentide litsentside aastahind, sealhulgas 15 kohtueksperdi litsentsi: kriminaal-

ABISe lahenduse kasutamise iga-aastane püsikulu, mis on kirjeldatud TK p-ides 5.2—5.5 ning

ABIS II tehnilistes nõuetes;

d) kriminaal-ABISe tootetoe aastahind: litsentsihinna sisse kuuluv probleemilahendus-teenus,

st valmidus reageerida tootega seotud tehnilistele probleemidele ja need lahendada, nagu on

sätestatud raamlepingu ptk-s 6.

3) täiendavate IKT-teenuste tunnihind (10 punkti), mis hõlmab arendust,

süsteemianalüüsi, arhitektuurialast nõustamist, testimist ning täiendavat ekspertnõustamist;

4) koolituste maksumus (3 punkti), mis hõlmab kohapealset koolitust kuni 12 inimesele,

sealhulgas koolitusmaterjale ning sõidu- ja majutuskulusid, ja veebikoolitust, sealhulgas

võimalust koolitussessioon salvestada.

5.2. Kolmas isik on kõikides kriteeriumides pakkunud oluliselt odavamat hinda kui Vaidlustaja.

Nelja hindamiskriteeriumi peale keskmiselt on Kolmas isik esitanud 81,16% madalama

maksumuse kui Vaidlustaja.

Vaidlustaja Kolmas isik % odavam

Esimese tellimuse

maksumus

3 300 000,00 eurot 798 009,00 eurot 75,82

Litsentside ja tootetoe

aastahind

413 000,00 eurot 71 666,66 eurot 82,65

Täiendavate IKT-

teenuste tunnihind

116,00 eurot 25,00 eurot 78,45

Koolituste maksumus 17 107,00 eurot 2100,00 eurot 87,72

5.3. Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, mis

ajendab küsima Kolmandalt isikult RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kohta. Kahe pakkumuse maksumuste erinevus on sedavõrd suur, et täiendavate

selgituste ega tõenditeta ei saa Kolmanda isiku pakkumust pidada tõsiseltvõetavaks. Kuna

vaidlustatud otsuses on märge, et edukas pakkumus läbis RHS §-i 115 kohase kontrolli, võib

eeldada, et Hankija on Kolmandale isikule esitanud pakutud maksumuse kohta päringu.

5.4. Kui hankija kord juba alustab alapakkumuse kontrolli, peab see olema sisuline ja põhjalik.

Sealjuures ei tohi hankija usaldada pakkuja kontrollimatuid, üldsõnalisi ja põhistamata

selgitusi.

Tõenäoliselt polnud Hankija kontroll nõuetekohane ja Kolmas isik esitas üksnes kinnituse või

üldsõnalised selgitused enda pakutud maksumuse kohta, mitte konkreetseid arvutusi, mis

saaksid veenda Hankijat maksumuse tõsiseltvõetavuses. Vaidlustajal on selline kahtlus

põhjusel, et temale esitas Hankija päringu: Kas hankija saab õigesti aru, et pakkuja on oma

pakkumuses arvestanud kõigi kuludega, mis on vajalikud „esimese tellimuse” edukaks

täitmiseks kooskõlas Lisa 4 kohustuslike tehniliste nõuetega?

5.5. Riigikohus on selgitanud, et hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatuse tegema

kindlaks konkreetsete arvutuste pinnalt1.

Kui kontroll pole olnud nõuetekohane, ei saa seda puudust tagantjärele vaidlustusmenetluses

kõrvaldada.

5.5.1. Kolmanda isiku esimese tellimuse maksumus on Vaidlustaja pakutud maksumusest

75,82% madalam (798 000 eurot vs 3 300 000 eurot). Selle hinna alusel sõlmitakse raamlepingu

1 RKHKo 3-20-2362, p 26.

4 (18)

järgi esimene hankeleping, mille täitmist tuleb alustada kohe ning mis tuleb täita 6 kuu jooksul

(raamleping, p-d 4.1—4.3). See on ainus kindlalt realiseeruv tellimus (raamleping, p 3.3).

Esimese tellimuse sisu on krimi- ja tsiviil-ABIS-lahenduse funktsionaalsuse juurutamine ning

selle ulatus on raamlepingu järgi täpsustatud TK ptk-des 5.2—5.5 ja 6, samuti RHAD Lisas 4.

Seega hõlmab see vähemalt krimi- ja tsiviil-ABIS tuumiklahenduste juurutamist,

litsentsiõiguste tarnimist nii test- kui toodangukeskkonda, tuumikfunktsionaalsuste

realiseerimist, liidestuste realiseerimist klientsüsteemidega, migratsioonitööde analüüsi,

lahenduste valideerimist, peakasutajate ja süsteemiadministraatorite koolitust ning ulatuslikku

dokumentatsiooni, sealhulgas lõppkasutajate juhendmaterjale ja API-dokumentatsiooni (TK,

ptk 6), TK ptk-des 5.2—5.5 sätestatud tegevusi, samuti RHAD Lisas 4 sätestatud nõudeid.

Teenuste üldtingimuste järgi peab töövõtja tegema töö oma kulul ja vastutusel,

professionaalselt, tähtaegselt ja nõutud kvaliteediga, ning kandma ka selliste seotud tööde

tegemise kohustust, mida lepingus ei ole sõnaselgelt loetletud, kuid mis on lepingu eesmärgi

saavutamiseks vajalikud. Neid seotud töid eraldi ei tasustata.

Arvestades sellise esimese tellimuse ulatust ja riskijaotust, peaks esimese tellimuse maksumus

summas 798 009 eurot katma kõik kulud, mis on vajalikud esimese tellimuse edukaks

täitmiseks kooskõlas TK ja RHAD Lisas 4 sätestatud minimaalsete tehniliste nõuetega, mistõttu

ei saa seda pidada põhjendatuks. Maksumuse põhjendatuse kontroll peaks hõlmama vähemalt

ridade kaupa kulumudelit, töömahtu, meeskonna koosseisu, litsentsimudelit ja seda, kuidas

selles hinnas on kaetud kogu kohustuslik skoobimaht koos lepinguliste riskidega. Seejuures

tuleb arvestada, et hilisemad hankelepingud ei ole pakkujale garanteeritud.

5.5.2. Kolmanda isiku litsentside ja tootetoe aastahind on Vaidlustaja pakutust 82,65%

madalam. See maksumus hõlmab nii tsiviil- kui kriminaal-ABISe litsentse ja tootetuge, mis on

siduvad kogu raamlepingu kehtivuse ajal (raamleping, p-id 7.3.1—7.4.3 ja 7.7).

Pakutud summa hõlmab seega nelja eraldi aastast hinnakomponenti: tsiviil-ABISe

tuumlahenduse litsents, tsiviil-ABISe tootetugi, kriminaal-ABISe tuumlahenduse litsents ja

kriminaal-ABISe tootetugi. See tähendab, et kui 71 666,66 eurot on nende nelja aastase

hinnakomponendi kogusumma, siis teeb see kõigi nelja komponendi peale kokku keskmiselt

vaid 5972 eurot kuus. Arvestades hangitava teenuse tehnilist keerukust, mis peab katma mitte

üksnes kõigi tsiviil- ja kriminaal-ABIS-süsteemide täielikuks toimimiseks vajalike riist- ja

tarkvarakomponentide litsentse, vaid ka nii tsiviil- kui kriminaal-ABISe täielikku tootetuge, ei

ole selline hind realistlik.

Litsentsidele lisaks sisaldab hind nõustamis- ja tugiteenust, mis tähendab süsteemi tõrgete,

vigade ja probleemide lahendamist (TK p-id 4.7.3 ja 4.7.3.1). Tootetugi peab hõlmama 24/7

telefonituge, suhtlust eesti või inglise keeles, kõigile teenuspäringutele reageerimist,

konsultatsioone e-posti või muude kanalite kaudu ning kriitiliste intsidentide kõrvaldamist 4

tunni jooksul, teiste intsidentide lahendamist järgmiseks tööpäevaks. Kriitilisteks intsidentideks

loetakse muu hulgas olukordi, kus ABIS API ei vasta päringutele, esineb süsteemirike,

andmekorruptsioon või turvaintsident (raamleping, p-id 6.4.1—6.4.7).

Seega peab hinnas sisalduma pidev valmisolek küsimustele vastata. Olgugi, et Vaidlustaja ei

tea Kolmanda isiku pakkumuse puhul täpset komponentide rahalist jaotust, on ühe komponendi

keskmine hind 1493 eurot kuus (kõik neli komponenti kokku on 5972 eurot kuus). See peab

sisaldama toimivat tugikorraldust, vastutavaid inimesi ja reageerimisvõimet ka õhtuti, öösiti ja

nädalavahetustel nii eesti kui inglise keeles. Hankija peab olema sisuliselt veendunud, millise

kulustruktuuri abil on võimalik osutada 24/7 tugiteenust pakutud hinnaga nii tsiviil- kui

kriminaal-ABIS süsteemidele.

5.5.3. Kolmanda isiku täiendavate IKT-teenuste tunnihind on 78,45% madalam Vaidlustaja

tunnihinnast. Tunnihind on töövõtjale siduv kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning

indekseeritavad vaid piiratud ulatuses ning alles pärast raamlepingu tähtaja möödumist

(raamlepingu p-id 7.7 ja 7.8).

Tunnihind ei puuduta ainult rutiinset abi, vaid hõlmab arendust, süsteemianalüüsi,

5 (18)

arhitektuurialast nõustamist, testimist ja täiendavat ekspertnõustamist (raamlepingu p 7.4). TK

näeb samal ajal kogu lepingu kestel ette analüüsitöid, täitja poolset projektijuhtimist,

nõustamis- ja tugiteenust, tarkvara arendus- ja integratsioonitöid, lahenduste tarne

ettevalmistust ja testimist ning ka selliseid töid, mida dokumendis ei ole detailselt kirjeldatud,

kuid mis on üldise valdkondliku professionaalsuse kontekstis vajalikud Riigihanke eesmärkide

kvaliteetseks saavutamiseks (TK p-id 4.7.1—4.7.6).

Seega on 25-eurone tunnihind pikaajaliselt siduv hinnatase teenustele, mille laad eeldab kõrget

kvalifikatsiooni. Pole võimalik, et pakutud tunnihind hõlmab teenusega kaasnevad kulud. Isegi

kõige konservatiivsema Eesti turunäitajaga võrreldes on Kolmas isik esitanud 58,33%

madalama tunnihinna.

Hankija pidi kontrollima, millised spetsialistid neid töid teevad, milline on nende tegelik

tööjõukulu, millised üldkulud sellesse sisalduvad ja kuidas selles hinnas on kaetud lepingust

tulenevad kõrvalkohustused. Hankija pidi jõudma järeldusele, et pakutud tunnihind pole

põhjendatud, kuna see pole tänases turuolukorras võimalik.

5.5.4. Kolmanda isiku koolituste maksumus on Vaidlustaja omast 87,72% madalam.

Maksumuse vormil pidi esitama eraldi hinna kohapealsele koolitusele kuni 12 inimesele ja

eraldi ühikhinna veebikoolitusele ning need ühikhinnad on töövõtjale siduvad kogu

raamlepingu kehtivuse ajal (raamlepingu p-id 7.5—7.7).

Kogu lepingu kestel tuleb osutada koolitusi ja dokumenteerimist vastavalt Hankija määratletud

nõuetele (TK p 4.7.1). Juba esimese hankelepingu tööde hulka kuuluvad peakasutajate ja

süsteemiadministraatorite koolitus ning lõppkasutajate juhendmaterjalid, mis peavad olema

erinevate kasutajagruppide koolitamise aluseks koos äriprotsesside näidistega (TK p-id 6.7 ja

6.8.3). Lisaks näeb TK indikatiivne kava toodangu valmiduse etapis ette koolitused vastavalt

vajadusele, sealhulgas lõppkasutajatele, süsteemiadministraatoritele ja ekspertsüsteemide

kasutajatele (TK p 5.1.4). Seega ei ole koolituse all mõeldud üksikut formaalset tutvustust, vaid

sisulist kasutuselevõtu osa, mis eeldab ettevalmistust, materjale, sihtrühmade kaupa

läbimõeldud sisu ja sidumist dokumentatsiooniga. Sellise tausta juures vajanuks 2100 euro

suurune maksumus (mis pealegi koosneb kahest komponendist) sisulist kontrolli vähemalt

selles osas, mitu koolitust, millise kestusega, millise ettevalmistusajaga ja milliste materjalidega

selle hinnaga kaetakse. Vaidlustaja hinnangul pole võimalik pakutud maksumusega koolitusi

läbi viia.

5.5.5. Kokkuvõttes on esimese tellimuse maksumus, litsentside ja tootetoe aastahind,

täiendavate IKT-teenuste tunnihind ja koolituste maksumus Vaidlustaja hinnast väga oluliselt

madalamad, kusjuures iga nimetatud rida puudutab lepingu keskseid, kohustuslikke ja riskiga

koormatud sooritusi, mitte kõrvalisi või valikulisi teenuseid. Seetõttu on alust arvata, et Hankija

jõudis RHS §-i 115 kontrollimenetluses ebaõigele järeldusele. Hankija pole iga vaidlustatud

hinnarea puhul kontrollitavalt tuvastanud selle hinna aluseks oleva kulumudeli, töömahu,

meeskonna, litsentsimudeli, tugikorralduse ja lepinguliste riskide tegelikku katet.

5.6. Hankija otsuses on märge: The submitted tender passed validation under the Public

Procurement Act § 115, ehk märkus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus läbis RHS §-i

115 kohase kontrollimenetluse.

Hankija otsuses on oluline põhjendamisviga, mida pole võimalik tagantjärele kõrvaldada.

Euroopa Kohus on selgitanud, et hankijal on kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt, kuna

vaid nii saab kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse

teostamine sõltub, on täidetud. Hindamine, kas esineb põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusi, kuulub edukate pakkumuste tunnuste ja suhteliste eeliste hulka, mille kohta peab

hankija andma asjakohast teavet. Põhjendused tuleb üldjuhul teha huvitatud isikule teatavaks

samal ajal kui tema huve kahjustav otsus2.

2 EKo T-741/17, p-d 36, 50 ja 51.

6 (18)

5.7. Hankija pole Vaidlustajale esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta leidis, et Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Seega pole Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt

olemas põhjendusi, mille alusel Hankija otsuse õiguspärasust hinnata. Hankija ei saa

põhjendamispuudust tagantjärele kõrvaldada, kuna enam ei saa veenduda, kas Hankija nendest

kaalutlustest otsuse tegemisel tegelikult lähtus.

Hankija otsus tuleb tunnistada kehtetuks ainuüksi tulenevalt sellest, et koos otsusega pole

esitatud ühtegi sisulist põhjendust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.

5.8. Vaidlustaja vaidlustab Hankija otsust ka osas, mis puudutab Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamist. Pakkuja pidi pakkumuses esitama pakutava lahenduse tehniliste

funktsionaalsuste kirjelduse, mis hõlmab süsteemi(de) arhitektuuri, funktsionaalseid võimekusi

ja riistvaranõudeid. Pakkuja esitatav dokument pidi sisaldama kõigi kohustuslike nõuete

kirjeldusi viidetega lehekülgede kaupa sellele tehniliste nõuete tabelile, mille Hankija on

esitanud. Pakutav lahendus pidi vastama kõigile tabelis loetletud kohustuslikele nõuetele.

Arvestades Kolmanda isiku pakkumuse madalat maksumust, ei vasta Kolmanda isiku

pakkumus tõenäoliselt kõikidele kohustuslikele nõuetele. Alternatiivselt, Hankija polegi

kontrollinud seda, kas Kolmanda isiku pakkumus on vastav.

5.9. 16.04.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.9.1. Hankija esitas Kolmandale isikule hankemenetluses päringu pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kohta. Kolmas isik esitas Hankijale vastuse (Selgitused), mille Hankija edastas

vaidlustusmenetluses ka Vaidlustajale. Selgituste alusel ei saanud Hankija asuda seisukohale,

et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud.

5.9.2. Hankija pole koostanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kohta ühtegi dokumenti,

millest nähtuksid tema kaalutlused. Otsuses on vaid lakooniline väide: Hankija hindas pakkuja

selgitusi ning jõudis järeldusele, esitatud hind ei ole põhjendamatult madal. Juba asjaolu, et

Hankija pole esitanud ühtegi sisulist kaalutlust, seab Hankija otsuse õiguspärasuse tervikuna

kahtluse alla.

5.9.3. Hankija pole ka vaidlustusmenetluses esitanud ühtegi sisulist selgitust, kuidas ta jõudis

järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud.

5.9.4. Hankija vastusest vaidlustusele on välja loetavad kuus märksõna:

1) lahenduse majanduslik põhjendus ja teenuse osutamise lähenemisviis;

2) erakordselt soodsad tingimused;

3) pikaajaline partnerlus Hankijaga;

4) turuhindade võrdlus;

5) sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmine;

6) riigiabi mitte kaasamine.

Ükski märksõna sellisel kujul ei põhjenda Kolmanda isiku pakkumuse maksumust.

5.9.4.1. Põhjendused lahenduse majanduslik põhjendus ja teenuse osutamise lähenemisviis ja

erakordselt soodsad tingimused on sisutühjad, kuna Kolmas isik pole selgitanud, milles need

asjaolud seisnesid, kuidas need hinda mõjutasid ja miks Hankija leidis, et need selgitavad

pakkumuse madalat maksumust usutavalt ja piisavalt.

Kolmanda isiku põhjendus ei võimalda kontrollida, et tegemist on tegelike, konkreetsete ja

Kolmandale isikule päriselt kättesaadavate eelistega, mitte lihtsalt üldiste deklaratsioonidega.

Hankija ei tohi usaldada pakkuja kontrollimatuid, üldsõnalisi ja põhistamata selgitusi.

7 (18)

5.9.4.2. Hankija on kohustatud läbi viima eduka pakkumuse üksikasjaliku analüüsi, et

tuvastada, et see ei ole põhjendamatult madal. Hankija vastusest ei nähtu, millise kontrolli

Hankija läbi viis. Põhjendus peab võimaldama mõista mitte ainult seda, mida edukas pakkuja

väitis, vaid ka seda, miks hankija need väited omaks võttis ja jõudis järeldusele, et pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal.

Hankija selgitused ei võimalda kontrollida, kas Hankija tegi tegelikult sisulise põhjendamatult

madala maksumuse kontrolli.

5.9.4.3. Hankija ülesandeks pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli käigus ei ole

kontrollida ja võrrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel ega ka sama pakkuja

pakkumusi erinevates riigihangetes. Hankija pidi hindama konkreetset pakkumust ja selle kohta

pakkuja antud selgitusi.

5.9.4.4. Kolmanda isiku viidatud varasem partnerlus Hankijaga ei näita, et hind katab lepingu

täitmiseks vajalikud kulud. Ka ei ole varasem partnerlus seostatav konkreetsete hinnaridadega.

5.9.4.5. Kolmanda isiku esitatud turuhindade võrdlus ei ole põhjendus pakkumuse maksumuse

kohta. Turuhindadega võrdlemine võib olla abivahend hankijal kahtluse tekkimiseks või selle

puudumise esmaseks hindamiseks, kuid ei selgita, miks pakkumuse maksumus on realistlik.

Isegi kui Kolmas isik ütleb, et hind on turuhindadega võrreldes adekvaatne, jääb vastuseta

küsimus kuidas on võimalik konkreetset lepingut selle hinnaga nõuetekohaselt täita.

5.9.4.6. Sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmine ei ole madala maksumuse põhjus,

vaid üks kontrollikriteerium. Hankija peab kontrollima, ega pakkumus ole põhjendamatult

madal seetõttu, et neid kohustusi rikutakse (RHS § 115 lg 9). Kui rikkumine on tuvastatud, tuleb

pakkumus tagasi lükata. Seega ei selgita nende kohustuste täitmine, miks hind on madal. See

ei näita midagi selle kohta, millisel tööjõukulul pakkumus põhineb, millist töökorraldust

eeldatakse, kas hinnas on arvestatud kõik kohustuslikud keskkonna- ja tööohutusmeetmed ning

kuidas nende kohustustega arvestades saavutatakse madal hind.

5.9.4.7. Riigiabi mitte kaasamine ei saa olla madala maksumuse tõsiseltvõetavuse põhjendus ja

riigiabi puudumisest ei järeldu, et pakkumuse maksumus on põhjendatud.

5.9.5. Loetletud märksõnad ei näita konkreetseid kulusääste, nende ulatust ega seost pakkumuse

hinnaga. Seetõttu ei võimalda need märksõnad kontrollida, kas Hankija on viinud läbi sisulise

kontrolli.

5.10. 21.04.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.10.1. Kolmanda isiku üldsõnalistest Selgitustest Hankija päringule pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kohta ei saanud Hankija teha järeldust pakkumuse maksumuse ega iga

hinnakomponendi põhjendatuse kohta. Hankija on viinud kontrollimenetluse läbi pinnapealselt.

5.10.2. Selgitustes põhjendab Kolmas isik: Pakutud hind kajastab tegevusmudeli ja

kulustruktuuri tõhusust, tuginedes objektiivsetele ja kontrollitavatele asjaoludele, mis on seotud

projekti ulatusega. Hankija kasutab praegu meie lahendust 2020. aasta aprillis sõlmitud

lepingu alusel. Viie (5) aasta pikkune elutsükkel on tehnoloogilisest ja operatiivsest

vaatenurgast endiselt suhteliselt lühike. Seetõttu sisaldab olemasolev lahendus juba hanke

jaoks vajalikke põhifunktsionaalsusi ja töövooge, mis võimaldab meil tugineda ennast

tõendanud ja juba industrialiseeritud komponentidele, mitte arendada lahendust nullist. Hanke

nõuded on kooskõlas standardsete protsesside ja arhitektuuriga. See piirab vajalike

kohandamis- ja integratsioonitegevuste mahtu ning võimaldab ressursse tõhusalt kasutusele

võtta, kahjustamata kooskõla hanke alusdokumentidega. Objektiivsetele projekti eeldustele ja

8 (18)

valdkonnas tavapärastele teenuse osutamise mudelitele tuginedes oleme hinnanud, et vajaliku

toe ja integratsiooni maht on väiksem kui tavaliselt n-ö greenfield-juurutuse puhul, mille

tulemusel on teenuse osutamise kulud optimeeritud. Need asjaolud võimaldavad meil esitada

konkurentsivõimelise ja majanduslikult jätkusuutliku hinna, mis vastab täielikult hanke

tehnilisele kirjeldusele ja kohaldatavatele riigihankeõiguse nõuetele.

Eeltoodut ei saa pidada piisavaks põhjenduseks pakkumuse maksumuse kohta, sest see ei ava

lepingu täitmisega seotud reaalseid kulusid. Kolmanda isiku vastusest ei nähtu, millistest

konkreetsetest kulukomponentidest pakkumuse hind koosneb, millised neist on tavapärasest

väiksemad, kui suur see kokkuhoid on ning milliste arvutuste või andmete alusel see kokkuhoid

tuvastati. Nt ei nähtu, millised arendus-, integratsiooni-, toe-, litsentsi-, testimis-, migratsiooni-,

turbe-, koolitus- või projektijuhtimiskulud on hinnas arvesse võetud, millised neist vähenevad

ning kui suures ulatuses.

5.10.3. Selgitustest ei saa teha mingit järeldust, kas ja kuidas on esimese tellimuse, litsentside

ja tootetoe, IKT-teenuste või koolituste maksumus põhjendatud. Hankija peaks suutma vastata

näiteks küsimusele, milline osa Kolmanda isiku vastusest andis talle veendumuse, et 25-eurone

tunnihind on IKT-teenuste osutamiseks piisav. Kuna Hankija pole täitnud oma

põhjendamiskohustust, pole Hankija järeldus kontrollitav.

5.10.4. Pakkumuse maksumuse põhjenduseks ei saa pidada viidet sellele, et Hankija kasutab

sama pakkuja lahendust juba alates 2020. aastast. See asjaolu saaks olla asjakohane ainult siis,

kui Kolmas isik esitaks arvutuskäigu konkreetse majandusliku mõju kohta pakkumuse

maksumusele.

5.10.5. Otseses vastuolus Riigihanke eesmärgiga on Kolmanda isiku argument, et

ajakohastatakse 2020. aasta aprillis ehk kuus aastat tagasi sõlmitud lepingu alusel rakendatud

lahendust, kuna viieaastane elutsükkel on tehnoloogilisest ja operatiivsest vaatenurgast endiselt

suhteliselt lühike. TK rõhutab, et aset on leidnud märkimisväärsed tehnoloogilised arengud

ning eesmärk on saavutada tehnoloogiliselt kaasaegne lahendus, mitte üksnes olemasoleva

vana lahenduse uuendamine.

5.10.6. Isegi kui Kolmas isik saab praeguse lepingupartnerina pakkuda mõnevõrra soodsamat

hinda, ei saa need põhjendada hinnakomponentide lõikes 76—88% odavamaid hindasid.

Hankija ei ole teinud kindlaks, kuidas Kolmas isik pakutud hindadega kavatseb lepingut täita.

Hankija on piirdunud üldsõnaliste kinnitustega, mis on vastuolus põhjendamatult madala

maksumuse kontrollimenetluse eesmärgiga.

5.10.7. Selgitustes kirjeldatud pikaajaline partnerlus Hankijaga ei ole põhjendus pakkumuse

maksumuse kohta. Hankija peab hindama konkreetset pakkumust ja selle kohta pakkuja antud

selgitusi. Varasem partnerlus ei näita, et hind katab lepingu täitmiseks vajalikud kulud ega

milliste hinnaridadega see seostub.

5.10.8. Kolmas isik esitas Selgitustes võrdluse varasema Leedu riigihankega. Turuhindade

võrdlus ei ole põhjendus pakkumuse maksumuse kohta vaid võib olla abivahend kahtluse

tekkimiseks või selle puudumise esmaseks hindamiseks, kuid ei asenda sisulist selgitust lepingu

täitmisega seotud kulude kohta.

Kolmanda isiku võrdlus on asjakohatu ka põhjusel, et Leedu ja Eesti riigihanked ei ole

võrreldavad. Vaidlustaja toob mõned erinevused:

1) Eestis on nõutud nii tsiviil- kui ka kriminaal-ABIS, samas kui Leedus on nõutud

ainult kriminaal-ABIS;

2) Leedus ei ole nõutud näokujutised eestvaates, külgvaates ega poolkülgvaates ega ka

latentsed näokujutised, millega kaasneb Eesti lahenduses täiendav kulu;

3) Eestis on võrreldes Leeduga nõutud täiendavad otsinguliigid;

9 (18)

4) andmebaaside mahud on Eestis märkimisväärselt suuremad kui Leedus;

5) tehingute arv on Eestis märkimisväärselt suurem kui Leedus, näiteks 75 000 tehingut

päevas Eestis, võrreldes vaid 469 tehinguga Leedus.

Eelnev loetelu on ka põhjus, miks peab Hankija hindama konkreetses riigihankes esitatud

pakkumust. Haruharva kaasnevad kahe riigihankega identsed kulud. Lisaks tuleb arvestada, et

Leedu riigihankes ei osutunud edukaks Vaidlustaja ega Kolmas isik. Leedu hankija ei viinud

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse suhtes läbi kontrollimenetlust, mistõttu ei saa Leedu

riigihankest loogiliselt teha ühtegi järeldust pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.

5.10.9. Seoses sotsiaal-, töö ja keskkonnaalaste kohustuste täitmisega on Selgitustes märgitud:

[Kolmas isik] kinnitab, et maksumus ei tulene sotsiaal-, töö- ega keskkonnaalaste kohustuste

rikkumisest. Kõikide [nende kohustustega seotud] kuludega on pakkumuse maksumuse

kujundamisel arvestatud.

Sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmine ei ole selgitus pakkumuse maksumuse

kohta. Kohustuste täitmine ei näita, miks hind on soodne. Pealegi on Kolmas isik esitanud

nende kohustuste täitmise kohta üksnes üldsõnalise kinnituse, millest Hankija ei saanud teha

järeldusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.

5.10.10. Selgitustes on märgitud, et pakkumuse maksumus ei sisalda riigiabi. Riigiabi

puudumine ei ole selgitus pakkumuse maksumuse kohta.

6. Hankija, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, vaidleb vaidlustusele

vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. 12.03.2026 esitas Hankija Kolmandale isikule RHS § 115 lg 1 kohase päringu3, milles

paluti esitada üksikasjalikud selgitused pakkumuse hinna kujunemise osas koos sisuliste

põhjendustega selle kohta, kas ja milliseid meetmeid pakkuja rakendab, mis võimaldavad

pakkujal lepingut pakkumuses toodud hindadega täita. 17.03.2026 vastuses (Selgitus) selgitas

Kolmas isik, et pakkumuse maksumus on kujundatud heas usus, tuginedes põhjalikule

majanduslikule ja tehnilisele analüüsile ning on täielikult kooskõlas Riigihanke nõuetega.

Hankelepingu sõlmimise korral on Kolmas isik täielikult suuteline täitma hankelepingut

kooskõlas kõigi Riigihankes sätestatud lepinguliste, tehniliste, õiguslike ja regulatiivsete

nõuetega, pakutud hinnaga.

6.2. Selgitustes põhjendas Kolmas isik peamisi tegureid, mis mõjutasid pakkumuse hinna

kujunemist. Nendeks on:

1) lahenduse majanduslik põhjendus ja teenuse osutamise lähenemisviis;

2) erakordselt soodsad tingimused ja pikaajaline partnerlus (SMIT-iga);

3) turuhindade võrdlus;

4) sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmine;

5) riigiabi mitte kaasamine.

6.3. Hankija 25.03.2026 edukaks tunnistamise otsus kajastab ka põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli tulemust, milles on toodud, et Hankija hindas Kolmanda isiku selgitusi

ning jõudis järeldusele, et hind ei ole põhjendamatult madal. Seega on tuvastatav, et Hankija

sai Kolmandalt isikult enne hankeotsuse tegemist sisulised põhjendused põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse kahtluse kummutamiseks. Kolmanda isiku põhjendused on

tõsiseltvõetavad, objektiivsed ja kooskõlas ka RHS § 115 lg-s 7 sätestatud loeteluga.

Kolmanda isiku selgitusi kogumis hinnates jõudis Hankija otsusele, et pakkumuse maksumus

on põhjendatud, Hankija saab põhjendusi tervikuna arvestada.

3 Sõnumi ID 1065815.

10 (18)

6.4. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas leidnud, et RHS § 115 lg 8 teise lause alusel

tehtud hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjakohased üksnes enne hankija otsuse

tegemist ja tähtaegselt pakkuja poolt Hankijale esitatud tõendid ja põhjendused. Hankija otsuse

[kas Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal või mitte] õiguspärasuse üle

otsustamisel ei ole olulised võrdlused teiste pakkujate pakutud hindadega, riigihanke eeldatava

maksumusega ega muude asjaoludega, mis võivad olla ajendiks kontrollimenetluse

alustamiseks vajaliku kahtluse tekkimisel, vaid välja tuleb selgitada, kas asjaomaste hindade

puhul esineb hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk ning kas pakutud hindade juures on

võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud.

Tuginedes eeltoodule on asjakohatud Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendamatusele, tuginedes võrdlusele Vaidlustaja pakkumuses esitatud

hindadega. Riigihankes, kus on esitatud vaid 2 pakkumust, ei ole valim piisav järeldamaks, et

teise pakkuja pakkumuse maksumus kajastab keskmist turuhinda.

6.5. Kolmas isik on alates 2020. aastast Hankija ABIS lepingupartner, kes on oma kohustusi

täitnud nõuetekohaselt. See andis Hankijale lepingu ebakohase täitmise riskide hindamisel

täiendava veendumuse pakkuja tehnilistes oskustes ja võimetes. Täiendavalt on

kvalifitseerimise tingimusena kehtestatud 10 miljoni euro suuruse netokäibe nõue kolmel

riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta igal aastal. Eeltoodu andis Hankijale

täiendava kindluse, et ka juhul, kui lepingu täitmisel peaks tekkima vajadus lepingus sätestatud

õiguskaitsevahendite rakendamiseks, on pakkuja majanduslik ja finantsseisund piisav, et

võimalik kahju hüvitada.

Tuginedes Kolmanda isiku selgitusele ja Hankijal hankeotsuse tegemisel olemasolevatele

andmetele jõudis Hankija veendumusele, et pakkumuse aktsepteerimisega ei kaasne lepingu

mittekohase täitmise riski ja et esitatud hind on põhjendatud.

6.6. Vaidlustaja etteheide Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse osas on spekulatiivne.

Pakkumuste vastavust tuleb sisuliselt kontrollida, kuid vastavuse kontrollimise eesmärk ei ole

kindlaks teha, kas nõuetekohaselt esitatud pakkumuse hind on põhjendatud.

RHS § 114 lg 1 alusel kontrollis Hankija mõlema pakkuja pakkumuse vastavust Riigihankes

kehtestatud tingimustele sisuliselt. Hankija 25.03.2026 vastavusotsusega nr 3-13/77 tunnistati

Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkuja pakkumused RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks.

6.7. 21.04.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. RHS § 115 lg 1 sisustab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtluse

korral hankija kohustusena nõuda pakkujalt asjakohast selgitust ja pakkuja kohustusena

tähtaegselt selgituse esitamise. Hankija andis Kolmandale isikule võimaluse selgitada oma

pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust, Hankija on selgitusi ja tõendeid hinnanud ning

tulemused edukaks tunnistamise otsusega kinnitanud.

6.7.2. RHS § 47 lg 4 p-i 3 ja § 115 lg 8 koosmõjus ei reguleeri, millises mahus ja kui suur on

hankija põhjendamiskohustus hankeotsuse tegemisel olukorras, kus põhjendamatult madala

maksumuse kontrollimenetluse tulemusel tunnistatakse eduka pakkuja pakkumuse maksumus

põhjendatuks ja pakkumust tagasi ei lükata, kuivõrd RHS § 115 lg 8 sisustab alapakkumuse

tagasilükkamise otsuse põhjendamiskohustuse ja RHS § 47 lg 4 p 3 sätestab edukat pakkumust

iseloomustavate andmete avaldamise esitamise kohustuse.

6.7.3. Kolmanda isiku pakkumuse osas RHS § 115 alusel läbi viidud maksumuse

kontrollimenetluse tulemuse tegi Hankija Vaidlustajale teatavaks 25.03.2026 hankeotsuste

teavitusega. 31.03.2026 esitas Vaidlustaja Hankijale päringu4 läbiviidud kontrollimenetluse

4 Sõnumi ID 1073347.

11 (18)

osas selgituse saamiseks, millele Hankija vastas 07.04.2026, esitades Vaidlustajale

põhjendused, miks ei peetud eduka pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks.

Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt (C-669/20, p 43) teeb hankija juhul, kui asjaomane pool

seda kirjalikult taotleb, talle teatavaks eelkõige asjakohase teabe, millele tuginedes tehti

hankemenetluses olulised otsused. Võttes täiendavalt arvesse, et Kolmas isik määratles

Selgitused konfidentsiaalseks, ei olnud Hankijal hankeotsuste teavituse saatmisel, Vaidlustaja

küsimusele vastamisel ega ka vaidlustusmenetluses enne seda, kui Kolmas isik 16.04.2026

nõustus Selgituste avaldamisega Vaidlustajale, õigust detailsemalt selgitada asjaolusid, mis

tõendasid Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust.

6.7.4. Enne põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse alustamist saatis Hankija

19.02.2026 mõlemale pakkujale küsimuse, kas pakkujad on pakkumuse maksumusel

arvestanud kõikide esmase tellimuse kuludega, kooskõlas TK-st tulenevate nõuetega. Küsimuse

eesmärgiks oli juhtida pakkujate tähelepanu esitatud pakkumuse maksumuse täiendavale

kontrollile. Mõlemad pakkujad vastasid päringule jaatavalt.

6.7.5. Hankija 12.03.2026 küsimuse eesmärgiks oli võimaldada hinnata lepingu sõlmimisega

kaasnevaid riske ja mitte sõlmida lepingut tingimustel, mis seavad kahtluse alla lepingu

nõuetekohase täitmise. Kuivõrd põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral ei pea

hankija selles osas olema juba enne kontrollimenetlust seisukohta võtnud ning arvestades, et

seadus ega direktiivid ei defineeri, mis on asjade ostmisel põhjendamatult madal maksumus ja

milliste valemitega ja seda tuvastada, oli Hankijal avar kaalutulusruum otsustamaks, millist

meetodit kasutades vastav kontrollimenetlus läbi viia. Kuna menetluses oli vastavaks

tunnistatud kaks pakkumust, ei olnud võrdlus Vaidlustaja pakkumusega kohane ning kontrolli

läbiviimisel oli sisuline ja põhjendatud meede keskenduda vaid Kolmanda isiku pakkumuse

maksumusele tervikuna.

6.7.6. Hankija võib küsida pakkujalt just neid küsimusi, mis tema hinnangul aitavad tuvastada

pakkumuse madala maksumuse põhjuseid ja tõhusa konkurentsi tagamiseks on pakkujal lai

valik põhjendusi, mida ta saab hankijale oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks

esitada. Riigikohus on kohtuasja nr 3-3-1-29-12 p-s 20 asunud seisukohale, et kohus võib

haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud

põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti

andmisel.

6.7.7. Kolmanda isiku Selgituste esimene punkt keskendus lahenduse majanduslikule

põhjendusele ja teenuse osutamise lähenemisviisile. Kolmanda isiku olemasolev lahendus

sisaldab Riigihankes nõutavaid põhifunktsionaalsusi ja töövooge, võimaldades tugineda

läbiproovitud ja juba kasutusele võetud komponentidele selle asemel et arendada lahendust

nullist. See vähendab ka vajalike kohanduste ja integratsioonitööde mahtu ning võimaldab

ressursse tõhusalt mobiliseerida, ilma et see kahjustaks vastavust RHAD-ile.

Objektiivsetele projekti eeldustele ja valdkonna standardsetele tarnemudelitele tuginedes on

Kolmas isik hinnanud, et tulenevalt varasemast koostööst Hankijaga on vajalik toe- ja

integratsioonitöö maht väiksem, kui tavapärase nullist (greenfield) juurutuse puhul, mille

tulemusena optimeeritakse ka tarnekulusid.

6.7.8. Ettevõtja, kellel on Hankijaga pikaajaline koostöökogemus, omab teatavat

konkurentsieelist teiste pakkujate ees, sest on toote ja tööprotsessidega kursis. Kolmandal isikul

on kasutusel lahendus, mida ei pea Riigihanke TK-s toodud nõuetele vastavuse tagamiseks

arendama nullist. Põhjendatud on Kolmanda isiku selgitus integratsioonitööde ja vajalike

kohanduste mahu osas, mis võimaldab ressursse kokku hoida. Samuti on põhjendatud, et

olemasoleva toote integratsioonitööde ja tootetoe maht on väiksem, võrreldes täiesti uue

tootega, mis võimaldab kokkuhoidu tarnekulude arvelt.

12 (18)

6.7.9. Hankija arvestas Kolmanda isiku selgitust tulenevalt erakordselt soodsatest tingimustest

ja pikaajalisest partnerlusest SMIT-iga. SMIT on Kolmanda isiku pikaajaline klient ning selle

strateegilise partnerlussuhte hoidmist peetakse Kolmanda isiku selgituse kohaselt

tippjuhtkonna oluliseks prioriteediks. See pikaajaline koostöö võimaldab Kolmandal isikul

pakkuda soodsamaid kaubanduslikke tingimusi, sh märkimisväärseid, kuid seaduslikke

allahindlusi litsentsikuludelt. Need soodsad tingimused aitavad otseselt kaasa esitatud

hankepakkumise hinnakonkurentsivõimele.

6.7.10. Olukorras, kus litsentsitasu on pakkuja sisustada, mille hinnale Hankija ei saa kehtestada

mingit lävendit, ja arvestades Eesti positiivset kuvandit globaalses IT-sektoris on mõistetav, et

Kolmas isik soovib Eestis referentse saada ja SMIT-i partnerina jätkata. Litsentsitasu soodne

hind ei anna Hankijale põhjendatud alust otsustamaks, et pakutud hind on alla omahinna või et

see on põhjendamata. Seda enam olukorras, kus automaatsed biomeetriakogumise ja

-haldussüsteemid on reeglina olemasolevatelt funktsionaalsustelt erinevad karbitooted, mis

arendustöö käigus kohandatakse tellija vajadustele vastavaks ja mis liidestatakse tellija

olemasolevate lahendustega. Liidestamised eeldavad alati kohandusi nii tellija kui täitja poolelt.

Kolmandal isikul on varasema lepingu täitmisest tulenevalt vaieldamatult teadmuspõhine eelis

uue hanke raames pakkumuse esitamisel.

6.7.11. Asjakohane on Kolmanda isiku võrdlus turureferentsidedega regioonis. Leedu

referentsleping annab indikatsiooni sarnase toote turuhinnale. Nii Eesti kui ka Leedu on

võrreldavas olukorras, kus mõlemad riigid on EL-i liikmed, kellel on sarnased nõuded andmete

ja biomeetria kogumisele, mõlemad riigid asuvad EL-i välispiiril ja on sarnases suurusjärgus

rahvaarvuga.

6.7.12. Lisaks Riigihankes esitatud pakkumustele ja viidatud referentslepingule oli Hankijal

otsuse vastuvõtmisel olemas ka võrdlus ABIS-i lepingus toodud hindadega.5

Kuigi Riigihankes on esitatud madalam täiendava arendustöö tunnihind võrreldes eelmise

lepinguga, ei ole üksiku kulurea madal hind ajendiks, et pakkumust tervikuna põhjendamatult

madalaks lugeda. Seda enam olukorras, kus Riigihankes on Kolmas isik esitanud märgatavalt

kõrgema maksumusega pakkumuse, võrreldes eelneva perioodi lepinguga.

6.7.13. Kolmas isik ei tuginenud pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks hankelepingu

täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või

alltöövõtja täidetavate sätetega või pakkuja võimalusele saada riigiabi. Kolmas isik kinnitas, et

kõik kulud, mis on seotud töötingimustega, sotsiaalkindlustusmaksetega, töötervishoiu ja

tööohutuse nõuetega ning kõigi kohaldatavate keskkonnaalaste kohustustega, on

nõuetekohaselt arvesse võetud pakkumuse hinna kujundamisel ja pakkumuse hind ei sisalda

riigiabi kaasamist. Seetõttu Hankija neid asjaolusid täiendavalt ei hinnanud.

6.7.14. Kolmas isik esitas Hankijale sisulised selgitused, mida Hankija kontrollis ning mille

tulemusel jõudis järeldusele, et pakkumus on tõsiseltvõetav ja sellega ei kaasne lepingu

mittekohase täitmise riski.

6.7.15. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul,

kui esitatud tõendid ei võimalda rahuldavalt selgitada pakutud hinna või kulude madalat taset

(EKo C-367/19 p 33). Vaidlustaja ei ole tõendanud, et Hankija on pakkumuse maksumuse

kontrollimisel eksinud ja teinud kontrollimenetluses kaalutlusvea, leides, et tegemist ei ole

alapakkumusega. Vaidlusaja on esitanud vaid loetelu vastuolulistest hinnangutest. Vaidlustuses

oli Vaidlustaja seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, tuginedes

5 Hankija 21.04.2026 vastuses esitatud ABIS-1 lepingu maksumuse täpseid andmeid käsitleb Hankija

ärisaladusena, mistõttu käesolevas otsuses neid välja ei tooda.

13 (18)

võrdlusele Vaidlustaja pakkumuses toodud hindadega. Täiendavas seisukohas asus Vaidlustaja

seisukohale, et Hankija ülesandeks ei ole kontrollida pakkumusi omavahel ja Hankija pidi

hindama konkreetset esitatud pakkumust. Sellega nõustub Hankija täielikult, kuna

kontrollimenetluse raames ongi kontrollitud Kolmanda isiku pakkumust ja selgitusi.

6.7.16. Isegi, kui asuda seisukohale, et Hankija otsuses on põhjendamispuudused (millega

Hankija ei nõustu), ei tooks otsuse kehtetuks tunnistamine tervikuna kaasa teistsugust otsust.

Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas jätnud edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamata, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest. Seejuures tugineb vaidlustuskomisjon

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsusele asjas 3-3-1-25-02, mille kohaselt õigusi

rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta

tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt uuesti välja anda.

7. Kolmas isik, IDEMIA Public Security France SAS, vaidlustusmenetluses seisukohti ei

esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

8. Vaidlustaja on mh vaidlustanud Hankija otsuse, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati

vastavaks. Vaidlustaja arvates ei vasta Kolmanda isiku pakkumus, arvestades selle madalat

maksumust, tõenäoliselt kõikidele kohustuslikele nõuetele või alternatiivselt on Hankija jätnud

pakkumuse vastavuse kontrollimata. Mingeid põhjendusi peale pakkumuse väidetavalt madala

maksumuse Vaidlustaja esitanud ei ole. Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi, kui Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, ei tõenda see kuidagi, et Kolmanda

isiku pakkumus oleks RHAD-ile mittevastav. Ka kõikidele RHAD-i tingimustele RHS § 114

lg 1 alusel vastav pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega RHS §-i 115

mõttes.

9. 23.03.2026 on Hankija koostanud riigihangete registri vormil vastavusotsuse, millega

tunnistas vastavaks Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused ühesuguse põhjendusega:

Hankija kontrollis pakkuja [---] pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide nõuetele

ning tunnistab RHS § 114 lõike 1 alusel pakkumuse vastavaks, kuna see vastab kõikidele seatud

tingimustele. Vastavaks tunnistamise otsuse lisaks 1 on Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

kontrolli otsus, milles kohaselt vastab Kolmanda isiku pakkumus kõikidele

vastavustingimustele tõendite alusel.

10. Kuivõrd Vaidlustaja ei ole vähimalgil määral konkretiseerunud oma väidet Kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavuse kohta (millisele tingimusele pakkumus ei vasta ning millistes

osades), rääkimata mingite tõendite esitamisest, ei ole Vaidlustaja täitnud oma

põhjendamismiskohustust, mis menetlusosalistel vaidlustusmenetluses on ja milliste

põhjenduste esitamise kohustust professionaalne esindaja vaieldamatult ka teadis.

Vaidlustuskomisjon ei asu teostama pakkumuse vastavuse sisulist lauskontrolli RHAD-ile

üksnes seetõttu, et Vaidlustajal on põhjendamata kahtlus pakkumuse mittevastavuses.

Kuna Vaidlustaja ei ole põhjendanud/tõendanud, et Hankija oleks teinud Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamisel mingi sisulise vea või Kolmanda isiku pakkumus mingile

konkreetsele tingimusele tegelikult ei vasta, tuleb vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse osas jätta rahuldamata.

14 (18)

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

11. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või

tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes vaidlustatav

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele

selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates

põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu.

Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu otsus nr 3-19-1825/50,

p 14). Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse

maksumus kujunes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 21). Põhjendamatult madala

maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on

üldjuhul piiratud (samas, p 23).

12. Vaidlustuses leiab Vaidlustaja, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuses võrdluses Vaidlustaja pakkumuse maksumusega, millest Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus oli kokkuvõttes 81,16% madalam.

Vaidlustuskomisjon selle käsitlusega ei nõustu.

Vaidlusaluses Riigihankes esitasid pakkumused kaks pakkujat – Vaidlustaja ja Kolmas isik.

Vaidlustuskomisjon jääb varem korduvalt esitatud seisukoha juurde, et menetluses, kus on

vastavaks tunnistatud ainult kaks pakkumust, ei ole ka märkimisväärse hinnavahe puhul alust

arvata, et just kallim pakkumus kajastab hinda õigesti ning madalama maksumuse puhul tuleks

eeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Kaks pakkumust ei ole piisavalt

representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus hinnad on

„tavalised“ ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised on „anomaalselt madalad“ ja kahtlust

äratavad. Ainult kahe pakkumuse korral neist ühe maksumuse põhjendatusele esmahinnangu

andmine teise pakkumuse maksumuse valguses tähendaks, et teise pakkumuse maksumus

loetakse automaatselt „õigeks“ või turuhinda näitavaks. Selleks puudub igasugune põhjendus.

Pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste pakkujate pakutud hinnad on neile

teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja hinnastab oma pakkumuse lähtuvalt

temale iseloomulikest asjaoludest (varasem kogemus, teadmised, personali kompetents,

kokkulepped koostööpartneritega jne). Sellest tuleneb juba olemuslikult, et ühe pakkumuse

maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat maksumust

„kahtlaseks“ või „vääraks“. Välistatud ei ole, et kahe pakkumuse hulgas teisest oluliselt

kõrgema maksumusega pakkumuse maksumus on põhjendamatult kõrge.

13. Hoolimata käesoleva otsuse eelmises punktist toodust ei saa olla vaidlust, et Riigihankes

tekkis Hankijal kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, sest 12.03.2026

esitas Hankija Kolmandale isikule nõude tema pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, milles

esitas mh ka RHS § 115 lg-s 7 sätestatud näidisloetelu asjaoludest, mis võivad põhjendada

pakkumuse madalat maksumust (riigihangete registris sõnum ID 1065815)6. Seega ei ole asja

lahendamiseks vaja hinnata, kas kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatusest Hankijal tekkima pidi või mitte. Riigikohus on otsuse 3-19-1825 p-is 15

sedastanud: kui hankija pakkujalt juba selgitust küsis, algatas ta sellega, sõltumata pöördumise

ajendist, pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning tal tuli pakkuja vastust ka

sisuliselt hinnata. Samas lahendis leidis Riigikohus, et kui hankija on juba algatanud kontrolli,

et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada

pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (samas, p 17).

6 Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija 12.03.2026 küsimus Kolmandale isikule, tema pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kohta, ei ole sama ega ka analoogne küsimusega, mille Hankija esitas Vaidlustajale ja Kolmandale

isikule 19.02.2026 (vt käesoleva otsuse p 5.4).

15 (18)

14. Vastuseks Hankija 12.03.2026 küsimusele esitas Kolmas isik 17.03.2026 Selgitused, milles

põhjendas oma pakkumuses esitatud maksumusi. Tuginedes Selgitustele tegi Hankija

25.03.2026 edukaks tunnistamise otsuse, millega tunnistas edukaks Kolmanda isiku

pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kohta märkis Hankija selles otsuses: Enne

pakkumuste hindamist ja eduka pakkumuse valimist viis hankija pakkuja IDEMIA Public

Security France SAS pakkumuse osas läbi RHS § 115 kohase põhjendamatult madala

maksumuse kontrollimenetluse ning esitas pakkujale 12.03.2026 rhr-i kaudu päringu. Pakkuja

vastas hankijale rhr-i kaudu 17.03.2026. Hankija hindas pakkuja selgitusi ning jõudis

järeldusele, esitatud hind ei ole põhjendamatult madal.

15. 31.03.2026 esitas Vaidlustaja Hankijale selgitustaotluse Riigihankes tehtud otsuste kohta,

paludes Hankijalt mh selgitusi RHS §-i 115 kohaldamise kohta Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse kontrollimisel.

07.04.2026 vastas Hankija, et viis läbi Kolmanda isiku pakkumuse kontrolli RHS §-i 115 alusel,

et veenduda, kas pakkuja on võimeline täitma lepingut nõuetekohaselt pakutud hinnaga,

esitades 12.03.2026 Kolmandale isikule asjakohase selgitustaotluse, millele Kolmas isik vastas

17.03.2026. Hankija selgitas, et üldjoontes põhjendas Kolmas isik oma pakkumuse madalat

maksumust lahenduse ja tarnemudeli ökonoomsusega; erakordselt soodsate tingimuste ja

pikaajalise partnerlusega SMIT-iga; esitas turuvõrdluse, võrreldes oma pakkumuse maksumust

piirkonna turuviidetega; selgitas vastavust sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalastele kohustustele ning

kinnitas, et riigiabi ei ole kasutatud. Hankija kontrollis esitatud selgitusi, leidis need piisavateks

ja rahuldavateks ning tegi nende põhjal hankemenetluse otsused 25.03.2026.

16. Vaidlustaja leiab, et juhul, kui Hankija viis läbi kontrollimenetluse Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle, ei ole Hankija teostanud kontrolli RHS §-is 115

sätestatud nõuete kohaselt.

Vaidlustuskomisjon möönab, et kuna Hankija 25.03.2026 edukaks tunnistamise otsusest ega

ühestki teisest Vaidlustajale teatavaks tehtud Hankija otsusest hankemenetluses, ei nähtu

Hankija tegevus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, on

mõistetav Vaidlustaja kahtlus sisulise kontrolli läbiviimises, rääkimata sellest, et Vaidlustaja ei

teadnud enne vaidlustusmenetlust ligikaudseidki põhjendusi, millele tuginedes Hankija

otsustas, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Vaatamata

sellele ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et kuna Hankija ei avalikustanud

hankemenetluses andmeid põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kohta, tuleb vaidlustus

igal juhul rahuldada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustus tuleb rahuldada üksnes

juhul, kui Hankija läbi viidud kontroll ei saanud olla piisav kõrvaldamaks Hankija kahtlust

pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest.

17. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---]

RHS § 115 lg 8 sätestab: Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides

vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija

pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi.

Seega nähtub RHS § 115 lg-test 1 ja 8, et otsuse selle kohta, kas pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või mitte, teeb hankija vastava kahtluse tekkimisel, lähtudes eelkõige

pakkuja selgitusest ning esitatud tõenditest.

18. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei

sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit

selle kindlakstegemiseks, mistõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija

ülesanne. Hankija otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas otsuses on käsitletud kõiki asjaolusid,

16 (18)

mis Vaidlustaja arvates pidid Hankija jaoks olema Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

puhul kahtlustäratavad ja/või mis Vaidlustaja arvates näitavad, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal. Vaidlustusmenetluses lahendab vaidlustuskomisjon vaid

küsimust, kas Kolmanda isiku selgituste alusel sai Hankija asuda seisukohale, et Kolmas isik

on kõrvaldanud Hankija kahtluse pakkumuse põhjendamatult madalatest maksumustest.

19. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vastupidiselt Hankija poolt vaidlustusmenetluses

väidetule, ei põhjenda Selgitused sisuliselt Kolmanda isiku pakkumuse maksumust ega sisalda

ka otsest või kaudset teavet pakkumuse hinnakujunduse kohta, millest Hankija oleks saanud

teha põhjendatud järeldusi. Seda isegi juhul, kui need järeldused olid olemas ja Hankija jättis

need Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust tehes dokumenteerimata ja välja

toomata.

Selgitustes, millele tugineb Hankija vaidlustusmenetluses esitatud argumentides, on Kolmas

isik osalt lähtunud Hankija poolt 12.03.2026 küsimuses ette antud struktuurist, kuid piirdunud

üksnes üldsõnaliste väidetega, mida pole otseselt võimalik siduda pakkumuse maksumusega.

19.1. Kolmanda isiku väitel sisaldab juba olemasolev ning SMIT-i kasutatav lahendus

Riigihankes nõutavaid põhifunktsionaalsusi ja töövooge, võimaldades tugineda läbiproovitud

ja juba kasutusele võetud komponentidele selle asemel, et arendada lahendust nullist. Kolmanda

isiku hinnangul on tulenevalt varasemast koostööst Hankijaga vajalik toe- ja integratsioonitöö

maht väiksem, kui tavapärase nullist juurutuse puhul, mille tulemusena optimeeritakse ka

tarnekulusid.

Vaidlustuskomisjon ei välista sellist kokkuhoidu, kuid nõustub Vaidlustajaga, et Kolmas isik

pole avanud lepingu täitmisega seotud reaalseid kulusid. Kolmanda isiku vastusest ei nähtu nt,

millistest konkreetsetest kulukomponentidest pakutud hinnad koosnevad, millised neist on

tavapärasest väiksemad, kui suur see kokkuhoid on ning milliste arvutuste või andmete alusel

see kokkuhoid tuvastati või seda oleks võimalik tuvastada.

19.2. Selgitustes põhjendab Kolmas isik pakkumuse madalat maksumust sellega, et kuna SMIT

on Kolmanda isiku pikaajaline partner ja selle suhte säilitamine on Kolmanda isiku juhtkonna

jaoks oluline, pakub Kolmas isik soodustingimusi, sh allahindlusi litsentsikuludelt.

Tahtmata kahtluse alla seada SMIT-i ja Kolmanda isiku senist head koostööd, leiab

vaidlustuskomisjon siiski, et tegemist on niivõrd üldsõnaliste väidetega, et nende alusel pole

võimalik teha mingit järeldust pakkumuse madala maksumuse põhjendatuse kohta (nt milline

on litsentsikulu ja milline oleks see ilma eelneva hea koostööta).

19.3. Kolmas isik esitas Selgitustes viite varasemale riigihankele Leedus Vabariigis.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et turuhindade võrdlus või viide teisele riigihankele,

mis pealegi on läbi viidud teises riigis ning mille asjaolud ja tingimused ei pruugi olla

analoogsed või isegi sarnased Riigihankega, vähemalt ei ole Hankija seda tõendanud ega isegi

väitnud, ei asenda sisulist selgitust konkreetse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.

Hankija poolt välja toodud asjaolud, et Leedu ja Eesti on rahvaarvult sarnased Euroopa Liidu

piiririigid, ei muuda Leedu riigihanke maksumust tõendiks Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatusele Riigihankes.

19.4. Nagu kinnitab ka Hankija ise, ei põhjenda Kolmanda isiku pakkumuse maksumust kuidagi

Selgitustes toodud asjaolud, et Kolmanda isiku pakutud hind ei tulene kehtivate sotsiaal-, töö-

ega keskkonnaalaste õigusnormide rikkumisest ning Kolmas isik ei saa riigiabi.

Kehtivate sotsiaal-, töö- ega keskkonnaalaste õigusnormide täitmine pakkuja poolt ei selgita,

miks hind on madal vaid üksnes tõendab seda, et puudub üks võimalik õigusvastane madala

hinna põhjus (praegusel juhul ei ole see vaidluse all). Erinevalt riigiabi mittesaamisest võiks

nimelt riigiabi saamine olla RHS § 115 lg 7 alusel üks võimalik põhjendus pakkumuse madalale

maksumusele, kuid seda Kolmas isik selgesõnaliselt eitab.

17 (18)

20. Tulenevalt eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku üldsõnalised

väited Selgitustes ei võimaldanud Hankijal veenvalt kõrvaldada kahtlust maksumuste

põhjendamatuses, mistõttu nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et Hankija kontroll

Kolmanda isiku maksumuste põhjendatuse üle on olnud ebapiisav ja Hankija on teinud ilmse

kaalutlusvea (Hankija on rikkunud Selgituste hindamisel RHS § 115 g-d 8 ja RHS § 3 p-i 1).

Seetõttu tuleb tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta.

21. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust jätta Hankija otsust

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks kehtetuks tunnistamata Riigikohtu otsusest

nr 3-3-1-25-02 (p 24) lähtuvalt, nagu taotleb Hankija. Eelnimetatud otsuse kohaselt võib õigusi

rikkuva ja õigusvastase haldusakti menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata

juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

Vaidlustuskomisjonil ei ole ega saagi olla käesoleval juhul olla veendumust, et juhul, kui

Hankija asub Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust uuesti kontrollima,

tuvastaks ta vältimatult, et pakkumuse madal maksumus on põhjendatud ning Hankijal tuleks

kehtetuks tunnistatavaga samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Samas ei väida

vaidlustuskomisjon, et asjakohase kontrolli läbiviimisel peaks Hankija ilmtingimata jõudma

järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.

22. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija väide, et hankelepingu täitmisel annab kindlustunnet

see, et Kolmas isik vastab ettevõtja üldisele aastakäibele kehtestatud kvalifitseerimise

tingimusele, mille kohaselt: Taotleja/pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks

lõppenud majandusaasta netokäive peab olema vähemalt 10 000 000 eurot (KM-ta) igal

majandusaastal7, ei ole vaidluses Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta

asjakohane.

Kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on kontrollida pakkuja majanduslikku ja tehnilist

suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita ja vastavus kvalifitseerimise tingimusele ei

tõendada, et pakkuja suudab hankelepingut täita ka pakutud maksumusega. Seega asjaolu, kas

taotleja/pakkuja vastab mingile kvalifitseerimise tingimusele, ei tõenda kuidagi, et tema

pakkumuse maksumus konkreetses riigihankes ei ole põhjendamatult madal.

23. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada osaliselt, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vaidlustus rahuldatakse 90% ulatuses, kuna vaidlus Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse ümber moodustas valdava osa kogu vaidlusest (Riigikohus on

11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198, p 28, asunud seisukohale, et vaidlustuse rahuldamise

proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid hinnanguliselt nende

sisulist kaalu arvestades).

23.1. Vaidlustaja on taotlenud oma lepinguliste esindajate kulude välja mõistmist kogusummas

11 211 eurot, 41,20 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise tunnitasuga 272,11 eurot

(käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusasja mahtu ja keerukust

arvestades on Vaidlustaja kulud õigusabile põhjendamatult suured. Kuigi riigihanke

alusdokumendid on mahukad, ei ole vaidlustusasi sisult keeruline ning menetlusdokumendid ei

ole eriti mahukad. Vaidlustuskomisjon on juba eespool märkinud, et Vaidlustaja 21.04.2026

esitatud seisukohad on lubatavad vaid erandina ja piiratud ulatuses, mistõttu suures osas pole

nende täiendavate seisukohtade koostamisega seotud kulud põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul on vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 25 tunni ulatuses, seega 6 802,75 eurot,

7 Vt Hankepass täiendavate selgitustega, IV osa Kvalifitseerimistingimused, B: Majanduslik ja finantsseisund,

Üldine aastakäive.

18 (18)

millest tuleb maha arvestada 10%, proportsionaalselt osaga, milles vaidlustus jääb rahuldamata.

Seega tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista 6122,47 eurot.

Vaidlustaja on lisaks õigusabikulule taotlenud ka nn haldustasu (3% õigusteenuse osutamise

kogukulust, kokku 336,33) väljamõistmist. RHS § 198 lg 51 kohaselt mõistab

vaidlustuskomisjon välja [---] vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses [---]. Vaidlustuskomisjon leiab, et

kuna nn haldustasu on arvestatud protsendina (3%) lepinguliste esindajate keskmiselt

tunnihinnalt arvutatud lepinguliste esindate kulult ja peab katma andmeturbe,

andmesüsteemide haldamise, arendamise ja ajakohastamise kulud, ning ei hõlma õigusteenuse

osutamise eest arvestatavat tasu, ei kuulu haldustasu RHS § 198 lg 51 nimetatud lepingulise

esindaja kulude hulka ning Hankijalt välja mõistmisele ei kuulu.

Hankijalt tuleb Vaidlustaja kasuks välja mõista ka 90% tasutud riigilõivust, so 2304 eurot.

23.2. Hankija ja Kolmas isik ei ole esitanud taotlust vaidlustusmenetluse kulude

väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik