Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
07.05.2026, nr 40
Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
24.04.2025 edastas Justiits- ja Digiministeerium kaasatud isikutele karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Alljärgnevalt esitame Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tähelepanekud ja ettepanekud.
Eelnõu seletuskirja punktis 1.1 on muu hulgas selgitatud, et keskkonnavastaste väärtegude juriidilise isiku karistusmäärad ajakohastatakse ning viiakse kooskõlla füüsilisele isikule sama väärteo eest ettenähtud karistustega.
Leiame, et eelnõus ei ole keskkonnavastaste väärtegude karistusmäärasid sisuliselt ajakohastatud ning juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole viidud kooskõlla füüsiliste isikute sama väärteo eest ettenähtud karistustega.
Meie hinnangul tähendab ajakohastamine eelkõige karistusmäärade kohandamist ajas toimunud muutustega, mitte nende mitmekordset formaalset suurendamist. Karistuste märkimisväärne karmistamine võib jätta mulje liigsest repressiivsusest, mis ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Praktika on näidanud, et karistuspoliitika tasakaalukus ja proportsionaalsus annavad sageli paremaid tulemusi kui pelgalt karmuse suurendamine.
Rahvusvaheliste võrdluste kohaselt, sealhulgas Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatud Environmental Performance Index’i andmetel, kuulub Eesti keskkonnaseisundi ja -poliitika poolest maailma juhtivate riikide hulka; vastav Eesti profiil on kättesaadav: https://epi.yale.edu/country/2024/EST. Üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga, millest suur osa on kas range kaitse all või majandatud säästlikult. Madal asustustihedus ning ühiskonnas juurdunud loodusteadlikkus, sealhulgas igaüheõigus, toetavad keskkonna hoidmist ja säilitamist.
Samuti juhime tähelepanu, et Eestis puudub keskkonnaalaste rikkumiste kasvutrend. Sellest tulenevalt ei pruugi üksnes direktiivi ülevõtmise kohustusele viitamine olla piisav põhjendus karistusmäärade ulatuslikuks tõstmiseks. Seadusloomes võiks arvestada ka Eesti kui väikeriigi eripäradega ning senise toimiva keskkonnakaitse tasemega.
Oluline on märkida, et erinevalt Euroopa Liidu määrustest ei ole direktiivid otsekohalduvad ning jätavad liikmesriikidele teatava rakendusliku paindlikkuse. Eesti võiks kasutada seda võimalust kujundada lahendused, mis arvestavad meie senist head praktikat ja keskkonnaseisundit.
Eesti on rahvusvahelises võrdluses looduskaitse valdkonnas eeskujulik riik, paistes silma nii elurikkuse säilitamise kui ka puhta elukeskkonna poolest. Ka eelnevalt käsitletud rahvusvahelised võrdlusandmed kinnitavad Eesti kõrget taset keskkonnaseisundi osas. Seetõttu on asjakohane kaaluda, kas kavandatavad karistusmäärad on proportsionaalsed ja vajalikud.
Karistusmäärade ajakohastamisel tuleks arvestada ka majanduslike näitajatega. Võrreldes kehtivate trahvimäärade kehtestamise ajaga on Eesti SKP kasvanud ligikaudu 2,4 korda, tarbijahinnaindeks 1,8 korda, keskmine palk 2,5 korda ning keskmine toidukorvi maksumus umbes 2,2 korda. Metsamaterjali hindadest on männipalgi keskmine hind tõusnud ligikaudu 1,5 korda ning kase spoonipaku hind umbes 2 korda Seetõttu pole ajakohane ja põhjendatud tõsta trahve rohkem kui kaks korda.
Samuti leiame, et eelnõus välja pakutud juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole proportsionaalses kooskõlas füüsiliste isikute karistustega, kui need erinevad kümnete või sadade kordade ulatuses. Keskkonna seisukohalt ei ole määrav, kas kahju tekitajaks on füüsiline või juriidiline isik. Selline diferentseerimine võib tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid ning mõjutada õiguskäitumist viisil, mis ei toeta eelnõu eesmärke.
Palume eelkirjeldatud asjaolusid ja ettepanekuid arvestada eelnõus muudatuste ja täienduste tegemisel.
Austusega
Jaan Lindmäe
/allkirjastatud digitaalselt/
Õigusloome teemajuht