Täiendav arvamus
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/1378-4 |
| Registreeritud | 07.05.2026 |
| Sünkroonitud | 08.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tööinspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Tööinspektsioon |
| Vastutaja | Liis Tõnismaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Käesolevaga edastame töövaidluskomisjoni juhatajate täiendava seisukoha TvLS muudatuste osas.
Töövaidluskomisjoni juhatajate nimel
Lugupidamisega
Katrin Nirk
töövaidluskomisjoni juhataja
Tööinspektsioon
56995241
Mäealuse
2/3 / Tallinn / Eesti
www.ti.ee
/
www.tooelu.ee /
iseteenindus.ti.ee
Tööinspektsioon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] Teie: 15.05.2026 nr 2-2/1378-1
Täiendav arvamus
töövaidluse lahendamise seaduse
muutmise seaduse eelnõule
TVK juhatajatel on hea meel tõdeda, et hädavajalikud TvLS-i muudatused on jõudnud eelnõu faasi, ning loodame nende peatset vastuvõtmist. Samas soovivad TVK juhatajad täiendavalt rõhutada, et meie hinnangul ei ole ei atesteerimise jätkumine ega seda asendava testi kehtestamine põhjendatud.
Kõigepealt, töövaidluskomisjonide juhatajate atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide– kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Tööinspektsiooni ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele. Uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.
Leiame, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2025 aastal koostatud põhjaliku analüüsi (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) kohaselt „Tagatud ei ole komisjoni liikmete erapooletus õigusemõistmisel, kui neil ei ole kohtunikega võrreldavaid garantiisid, muuhulgas võimaliku ennetähtaegse tagasikutsumise osas" ning „Komisjoni liikmetel ei ole kohtunikuga võrreldavaid ametigarantiisid nagu võrreldav palk (iseäranis kaasistujatel) ja ameti eluaegsus. Komisjoni juhatajale on iga kolme aasta järel ette nähtud atesteerimine, mille läbimata jätmisel vabastatakse juhataja ametist (TvLS § 7 lg-d 4 ja 6)“. Ka juhtis kõnealune analüüs tähelepanu sellele, et piirata tuleks täitevvõimu võimalusi sekkuda komisjonide moodustamisse ja isikute tagasikutsumisse (viidatud analüüsi lk 71).
Ametisolevate juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (2025 aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Kohtute 2025.a aastaraamatus konstateeritakse, et vaatamata sellele, et töövaidlused on muutunud märkimisväärselt keerukamaks ja oluliselt mahukamaks, tunnustavad kohtud töövaidluskomisjone, tuues välja, et ca 90% töövaidlustest lahendavad TVK-d ning kohtunike hinnangul on töövaidluskomisjonide otsused adekvaatselt põhjendatud. Eeltoodu viitab, et ametis olevate juhatajate töö kvaliteet on hea ja tunnustust leidnud.
Rõhutame, et kui siiski peetakse vajalikuks ametisolevate juhatajatele kohaldada testi (TvLS § 66’), siis enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada.
Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt ning ammendavalt reguleeritud uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele. Ametis olevad TVK juhatajad rõhutavad, et jätkuvalt kvaliteetse töö tegemise ei taga mitte atesteerimine ega testimine, vaid läbimõeldud, sisukas juhatajate jooksev, kohtunike koolitusprogrammiga sama või samaväärne koolitamine. Praegusel hetkel on selles osas suured puudujäägid.
Kokkuvõtlikult ei ole selge, millist probleemi peaks lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Täiendava testi kehtestamine looks pigem taaskord atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning demotiveeriks ilmselgelt ametis olevaid juhatajaid seades järjekordselt kahtluse alla nende professionaalsuse ning erialased teadmised.
Lugupidamisega
TVK juhatajad
[email protected]
[email protected] Teie: 15.05.2026 nr 2-2/1378-1
Täiendav arvamus
töövaidluse lahendamise seaduse
muutmise seaduse eelnõule
TVK juhatajatel on hea meel tõdeda, et hädavajalikud TvLS-i muudatused on jõudnud eelnõu faasi, ning loodame nende peatset vastuvõtmist. Samas soovivad TVK juhatajad täiendavalt rõhutada, et meie hinnangul ei ole ei atesteerimise jätkumine ega seda asendava testi kehtestamine põhjendatud.
Kõigepealt, töövaidluskomisjonide juhatajate atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide– kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Tööinspektsiooni ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele. Uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.
Leiame, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2025 aastal koostatud põhjaliku analüüsi (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) kohaselt „Tagatud ei ole komisjoni liikmete erapooletus õigusemõistmisel, kui neil ei ole kohtunikega võrreldavaid garantiisid, muuhulgas võimaliku ennetähtaegse tagasikutsumise osas" ning „Komisjoni liikmetel ei ole kohtunikuga võrreldavaid ametigarantiisid nagu võrreldav palk (iseäranis kaasistujatel) ja ameti eluaegsus. Komisjoni juhatajale on iga kolme aasta järel ette nähtud atesteerimine, mille läbimata jätmisel vabastatakse juhataja ametist (TvLS § 7 lg-d 4 ja 6)“. Ka juhtis kõnealune analüüs tähelepanu sellele, et piirata tuleks täitevvõimu võimalusi sekkuda komisjonide moodustamisse ja isikute tagasikutsumisse (viidatud analüüsi lk 71).
Ametisolevate juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (2025 aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Kohtute 2025.a aastaraamatus konstateeritakse, et vaatamata sellele, et töövaidlused on muutunud märkimisväärselt keerukamaks ja oluliselt mahukamaks, tunnustavad kohtud töövaidluskomisjone, tuues välja, et ca 90% töövaidlustest lahendavad TVK-d ning kohtunike hinnangul on töövaidluskomisjonide otsused adekvaatselt põhjendatud. Eeltoodu viitab, et ametis olevate juhatajate töö kvaliteet on hea ja tunnustust leidnud.
Rõhutame, et kui siiski peetakse vajalikuks ametisolevate juhatajatele kohaldada testi (TvLS § 66’), siis enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada.
Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt ning ammendavalt reguleeritud uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele. Ametis olevad TVK juhatajad rõhutavad, et jätkuvalt kvaliteetse töö tegemise ei taga mitte atesteerimine ega testimine, vaid läbimõeldud, sisukas juhatajate jooksev, kohtunike koolitusprogrammiga sama või samaväärne koolitamine. Praegusel hetkel on selles osas suured puudujäägid.
Kokkuvõtlikult ei ole selge, millist probleemi peaks lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Täiendava testi kehtestamine looks pigem taaskord atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning demotiveeriks ilmselgelt ametis olevaid juhatajaid seades järjekordselt kahtluse alla nende professionaalsuse ning erialased teadmised.
Lugupidamisega
TVK juhatajad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] Teie: 15.05.2026 nr 2-2/1378-1
Täiendav arvamus
töövaidluse lahendamise seaduse
muutmise seaduse eelnõule
TVK juhatajatel on hea meel tõdeda, et hädavajalikud TvLS-i muudatused on jõudnud eelnõu faasi, ning loodame nende peatset vastuvõtmist. Samas soovivad TVK juhatajad täiendavalt rõhutada, et meie hinnangul ei ole ei atesteerimise jätkumine ega seda asendava testi kehtestamine põhjendatud.
Kõigepealt, töövaidluskomisjonide juhatajate atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide– kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Tööinspektsiooni ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele. Uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.
Leiame, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2025 aastal koostatud põhjaliku analüüsi (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) kohaselt „Tagatud ei ole komisjoni liikmete erapooletus õigusemõistmisel, kui neil ei ole kohtunikega võrreldavaid garantiisid, muuhulgas võimaliku ennetähtaegse tagasikutsumise osas" ning „Komisjoni liikmetel ei ole kohtunikuga võrreldavaid ametigarantiisid nagu võrreldav palk (iseäranis kaasistujatel) ja ameti eluaegsus. Komisjoni juhatajale on iga kolme aasta järel ette nähtud atesteerimine, mille läbimata jätmisel vabastatakse juhataja ametist (TvLS § 7 lg-d 4 ja 6)“. Ka juhtis kõnealune analüüs tähelepanu sellele, et piirata tuleks täitevvõimu võimalusi sekkuda komisjonide moodustamisse ja isikute tagasikutsumisse (viidatud analüüsi lk 71).
Ametisolevate juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (2025 aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Kohtute 2025.a aastaraamatus konstateeritakse, et vaatamata sellele, et töövaidlused on muutunud märkimisväärselt keerukamaks ja oluliselt mahukamaks, tunnustavad kohtud töövaidluskomisjone, tuues välja, et ca 90% töövaidlustest lahendavad TVK-d ning kohtunike hinnangul on töövaidluskomisjonide otsused adekvaatselt põhjendatud. Eeltoodu viitab, et ametis olevate juhatajate töö kvaliteet on hea ja tunnustust leidnud.
Rõhutame, et kui siiski peetakse vajalikuks ametisolevate juhatajatele kohaldada testi (TvLS § 66’), siis enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada.
Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt ning ammendavalt reguleeritud uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele. Ametis olevad TVK juhatajad rõhutavad, et jätkuvalt kvaliteetse töö tegemise ei taga mitte atesteerimine ega testimine, vaid läbimõeldud, sisukas juhatajate jooksev, kohtunike koolitusprogrammiga sama või samaväärne koolitamine. Praegusel hetkel on selles osas suured puudujäägid.
Kokkuvõtlikult ei ole selge, millist probleemi peaks lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Täiendava testi kehtestamine looks pigem taaskord atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning demotiveeriks ilmselgelt ametis olevaid juhatajaid seades järjekordselt kahtluse alla nende professionaalsuse ning erialased teadmised.
Lugupidamisega
TVK juhatajad
[email protected]
[email protected] Teie: 15.05.2026 nr 2-2/1378-1
Täiendav arvamus
töövaidluse lahendamise seaduse
muutmise seaduse eelnõule
TVK juhatajatel on hea meel tõdeda, et hädavajalikud TvLS-i muudatused on jõudnud eelnõu faasi, ning loodame nende peatset vastuvõtmist. Samas soovivad TVK juhatajad täiendavalt rõhutada, et meie hinnangul ei ole ei atesteerimise jätkumine ega seda asendava testi kehtestamine põhjendatud.
Kõigepealt, töövaidluskomisjonide juhatajate atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide– kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Tööinspektsiooni ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele. Uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.
Leiame, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2025 aastal koostatud põhjaliku analüüsi (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) kohaselt „Tagatud ei ole komisjoni liikmete erapooletus õigusemõistmisel, kui neil ei ole kohtunikega võrreldavaid garantiisid, muuhulgas võimaliku ennetähtaegse tagasikutsumise osas" ning „Komisjoni liikmetel ei ole kohtunikuga võrreldavaid ametigarantiisid nagu võrreldav palk (iseäranis kaasistujatel) ja ameti eluaegsus. Komisjoni juhatajale on iga kolme aasta järel ette nähtud atesteerimine, mille läbimata jätmisel vabastatakse juhataja ametist (TvLS § 7 lg-d 4 ja 6)“. Ka juhtis kõnealune analüüs tähelepanu sellele, et piirata tuleks täitevvõimu võimalusi sekkuda komisjonide moodustamisse ja isikute tagasikutsumisse (viidatud analüüsi lk 71).
Ametisolevate juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (2025 aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Kohtute 2025.a aastaraamatus konstateeritakse, et vaatamata sellele, et töövaidlused on muutunud märkimisväärselt keerukamaks ja oluliselt mahukamaks, tunnustavad kohtud töövaidluskomisjone, tuues välja, et ca 90% töövaidlustest lahendavad TVK-d ning kohtunike hinnangul on töövaidluskomisjonide otsused adekvaatselt põhjendatud. Eeltoodu viitab, et ametis olevate juhatajate töö kvaliteet on hea ja tunnustust leidnud.
Rõhutame, et kui siiski peetakse vajalikuks ametisolevate juhatajatele kohaldada testi (TvLS § 66’), siis enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada.
Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt ning ammendavalt reguleeritud uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele. Ametis olevad TVK juhatajad rõhutavad, et jätkuvalt kvaliteetse töö tegemise ei taga mitte atesteerimine ega testimine, vaid läbimõeldud, sisukas juhatajate jooksev, kohtunike koolitusprogrammiga sama või samaväärne koolitamine. Praegusel hetkel on selles osas suured puudujäägid.
Kokkuvõtlikult ei ole selge, millist probleemi peaks lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Täiendava testi kehtestamine looks pigem taaskord atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning demotiveeriks ilmselgelt ametis olevaid juhatajaid seades järjekordselt kahtluse alla nende professionaalsuse ning erialased teadmised.
Lugupidamisega
TVK juhatajad
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|