Siseministri määruse „Töövoosüsteemi pidamise kord“ eelnõu

EELNÕU

28.04.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Töövoosüsteemi pidamise kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 259 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse ühtse elektroonilise töövoo haldamise süsteemi (edaspidi

töövoosüsteem):

1) pidamise eesmärk;

2) volitatud töötleja;

3) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääs;

5) logimise kord;

6) teabevahetuse statistika koosseis ja väljastamise kord;

7) muud korraldusküsimused.

§ 2. Töövoosüsteemi pidamise eesmärk

Töövoosüsteemi peetakse kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetlemise toetamise

eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriikide ja Europoliga, Schengeni koostöö raames osalevate

riikidega ning Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga Interpol (edaspidi Interpol)

toimuva rahvusvahelise teabevahetuse korraldamiseks, registreerimiseks ja talletamiseks ning

selle kohta statistika kogumiseks ja edastamiseks Euroopa Komisjonile ja Siseministeeriumile.

§ 3. Töövoosüsteemis töödeldavad andmed

Töövoosüsteemis töödeldakse:

1) kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise alusel Euroopa Liidu

liikmesriikide ja Europoliga vahetatavaid andmeid;

2) Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alusel vahetatavaid andmeid;

3) Interpoli põhikirja alusel vahetatavaid andmeid.

§ 4. Töövoosüsteemis töödeldavad isikuandmed

(1) Töövoosüsteemis töödeldakse kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise

kohase rahvusvahelise teabevahetuse korraldamiseks vajalikke isikuandmeid üksnes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja

2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114), II lisas loetletud isikuandmete

kategooriates määratud ulatuses.

(2) Töövoosüsteemis töödeldakse Schengeni koostöö raames toimuva rahvusvahelise

teabevahetuse korraldamiseks vajalikke isikuandmeid üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2018/1862, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja

kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös, millega

muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/533/JSK ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ja komisjoni otsus

2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106), sätestatud ulatuses.

(3) Töövoosüsteemis töödeldakse Interpoli kaudu toimuva rahvusvahelise teabevahetuse

korraldamiseks vajalikke isikuandmeid üksnes Interpoli põhikirjas ning Interpoli

andmetöötluse reeglites sätestatud ulatuses.

§ 5. Töövoosüsteemi ülesehitus ja liidestatus

(1) Töövoosüsteem koosneb andmebaasist, kasutajaliidesest ja nendevahelise suhtluse kihist.

(2) Töövoosüsteemiga on liidestatud:

1) Europoli turvaline teabevahetusvõrk (SIENA);

2) Schengeni Infosüsteemi riiklik register;

3) Interpoli andmebaasid ja turvaline teabevahetusvõrk.

§ 6. Töövoosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja

(1) Töövoosüsteemi vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Töövoosüsteemi volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

§ 7. Töövoosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Töövoosüsteemi vastutav töötleja:

1) korraldab töövoosüsteemi täpsemat pidamist ja kasutamist;

2) vastutab infosüsteemi pidamise, ajakohastamise, järjepideva toimimise ning andmete

väljastamise õiguspärasuse eest;

3) korraldab töövoosüsteemi arendusprojekte ning arendus- ja haldustöid koostöös volitatud

töötlejaga ja teeb volitatud töötlejale vastavaid ettepanekuid, sealhulgas parendusteks või

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks;

4) määrab töövoosüsteemi kaitsetarbe ning hindab isikuandmete töötlemise toimingutega

seonduvaid riske ja andmekaitsealaseid mõjusid;

5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil

töövoosüsteemi andmete tervikluse, töövoosüsteemi andmete kaitse ja säilimise;

6) kontrollib töövoosüsteemi kasutamist ja andmetöötlustoimingute õiguspärasust;

7) parandab, täiendab või kustutab ebaõigeid andmeid või vajaduse korral annab selleks

volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi;

8) kontrollib volitatud töötleja tegevust oma ülesannete täitmisel.

(2) Töövoosüsteemi volitatud töötleja:

1) tagab töövoosüsteemi nõuetekohase majutamise;

2) tagab töövoosüsteemi nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise;

3) tagab töövoosüsteemi käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;

4) korraldab töövoosüsteemi turvaauditite tellimise, läbiviimise ja vastuvõtmise ning tagab

auditi soovituste täitmise;

5) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe

toimimise;

6) tagab töövoosüsteemi kantud andmete nõuetekohase säilimise ning varukoopiate tegemise;

7) tagab säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise.

§ 8. Andmetele juurdepääs

(1) Juurdepääs töövoosüsteemi andmetele on üksnes politsei ja piirivalve seaduse § 25⁹ lõikes

1 nimetatud ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmiseks määratud teenistujatel.

(2) Juurdepääsu andmise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor käskkirjaga.

§ 9. Logimine

(1) Töövoosüsteemis logitakse vähemalt järgmised andmetöötluse toimingud:

1) andmetöötlustoimingu teinud isiku ees- ja perekonnanimi;

2) andmetöötlustoimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) andmetöötlustoimingu liik;

4) andmetöötlustoimingu raames töödeldud andmete allikas või sihtkoht;

5) andmetöötlustoimingu põhjendus või aluseks oleva teabetaotluse identifitseerimistunnus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmetöötlustoimingu liigid on:

1) avalikustamine;

2) edastamine;

3) kogumine;

4) kustutamine;

5) lugemine;

6) muutmine;

7) ühendamine.

(3) Töövoosüsteemi logiandmeid säilitatakse kaks aastat toimingu tegemisest arvates.

§ 10. Teabevahetuse statistika

(1) Vastutav töötleja kogub kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohase

teabevahetuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

1) teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele ja ühtsele kontaktpunktile esitatud teabetaotluste arv;

2) teise liikmesriigi õiguskaitseasutuselt ja ühtselt kontaktpunktilt saadud vastuste arv;

3) teise liikmesriigi õiguskaitseasutuselt ja ühtselt kontaktpunktilt saadud teabetaotluste arv;

4) teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele ja ühtsele kontaktpunktile saadetud vastuste arv;

5) kriminaalmenetluse seadustiku § 50891 alusel teabeedastusest keeldumiste arv;

6) teabeedastuste arv, millele puhul kalduti kõrvale kriminaalmenetluse seadustiku § 50892

sätestatud tähtaegadest.

(2) Vastutav töötleja tagab lõikes 1 nimetatud andmete esitamise liikmesriikide ja

kriminaalmenetluse seadustiku § 50892 sätestatud tähtaegade kaupa.

(3) Vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed lõikes 2 nimetatud

viisil iga aasta 1. märtsiks Euroopa Komisjonile ja Siseministeeriumile.

(4) Vastutav töötleja kogub töövoosüsteemis Schengeni koostöö raames toimuva

rahvusvahelise teabevahetuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

1) teisele riigile esitatud teabetaotluste arv;

2) teiselt riigilt saadud vastuste arv;

3) teiselt riigilt saadud teabetaotluste arv;

4) teisele riigilt saadetud vastuste arv.

(5) Vastutav töötleja kogub töövoosüsteemis Interpoli kaudu toimuva rahvusvahelise

teabevahetuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

1) teisele riigile esitatud teabetaotluste arv;

2) teiselt riigilt saadud vastuste arv;

3) teiselt riigilt saadud teabetaotluste arv;

4) teisele riigilt saadetud vastuste arv.

(6) Vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohase statistika riikide kaupa

iga aasta 1. märtsiks Siseministeeriumile.

§ 11. Muud korraldusküsimused

Töövoosüsteemi pidamise muud korraldusküsimused kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor käskkirjaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Töövoosüsteemi pidamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 25⁹ lõike 3 alusel

töövoosüsteemi pidamise kord. Määrus on rakendusakt seaduseelnõule (edaspidi eelnõu 784

SE)1, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv 2023/977 (edaspidi Rootsi

direktiiv) ning täpsustatakse õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust.

Eelnõuga reguleeritakse töövoosüsteemi pidamisega seotud põhilised organisatsioonilised,

tehnilised ja andmetöötluslikud küsimused. Määrusega sätestatakse muu hulgas

töövoosüsteemi pidamise eesmärk, vastutav ja volitatud töötleja, vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded, andmetele juurdepääsu tingimused, logimise kord ning teabevahetuse statistika

kogumise ja esitamise nõuded. Seega loob eelnõu tervikliku regulatsiooni, mis täpsustab

seaduses sätestatud üldpõhimõtteid ning võimaldab töövoosüsteemi praktilist ja õiguspärast

toimimist.

Töövoosüsteem on kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 50878 lõikes 3 ning

eelnõu 784 SE kohases KrMS §-s 50896 nimetatud ühtse kontaktpunkti2 tööks vajalik

elektrooniline töövoo haldamise süsteem, mille kaudu korraldatakse, registreeritakse ja

talletatakse Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti Europol

(edaspidi Europol) Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alusel koostööd tegevate

riikide õiguskaitseasutuste3 ning Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni Interpoliga

(edaspidi Interpol) toimuv rahvusvaheline teabevahetus ning kogutakse selle kohta statistikat.

Rootsi direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et õiguskaitseasutuste rahvusvaheline

teabevahetus toimuks ühtsete kontaktpunktide kaudu, kindlate tähtaegadega, turvalistes

kanalites ning piisava jälgitavusega. Seaduse tasandil nähakse ette töövoosüsteemi olemasolu

ja põhinõuded, kuid töövoosüsteemi täpsem korraldus tuleb kehtestada alamaktiga. Käesolev

määrus täidab selle ülesande.

Eelnõuga kaasnev peamine mõju seisneb rahvusvahelise õiguskaitsealase teabevahetuse

paremas korraldamises ja ühtlustamises. Määruse rakendamine suurendab teabevahetuse

läbipaistvust, jälgitavust ja kontrollitavust ning aitab tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate

1 Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve

seaduse muutmise seadus (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) 784 SE. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d00cabc-397f-4ef5-bd6c-35699c3f5ba6/kriminaalmenetluse-

seadustiku-kriminaalmenetluse-seadustiku-rakendamise-seaduse-ning-politsei-ja-piirivalve-seaduse-muutmise-

seadus-teabevahetus-euroopa-liidu-liikmesriikide-vahel-ja-europoliga/ 2 Selgitus: ühtne kontaktpunkt on riiklik teabekeskus, mis tegeleb teabe vastuvõtmise, töötlemise ja teistele

riikidele saatmisega. See koondab samasse haldusstruktuuri kõik peamised rahvusvahelised ja liidu

õiguskaitsealase teabe vahetamise kanalid (Interpol, Europol ja SIRENE). 3 Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide

valitsuste, Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel nende ühispiiridel kontrolli

järkjärgulise kaotamise kohta, 19.06.1990, EÜT L 239, 22.09.2000, lk 19–62, kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:42000A0922(02);

Leping Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,

Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu

aluseks olevates lepingutes tehtavate muudatuste kohta, 16.04.2003, ELT L 236, 23.09.2003, lk 33–49, art 3,

kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12003T/TXT

2

nõuete täitmise. Samuti loob see selgema vastutuse jaotuse riigiasutuste vahel ning toetab

tööprotsesside standardiseerimist. Mõju avaldub eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töökorralduses, kuid kaudselt parandab

see rahvusvahelise koostöö tõhusust ja seeläbi siseturvalisust.

Eelnõu ei loo uusi õiguskaitselisi volitusi ega laienda andmete kogumise aluseid, vaid täpsustab

olemasoleva regulatsiooni rakendamist. Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on piiratud

ning tasakaalustatud selgete juurdepääsu-, logimis- ja kontrollimehhanismidega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja nõunik Ott Aarma ([email protected])

koostöös Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu on Riigikogu menetluses oleva kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse

(teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) 784 SE rakendusakt.

Täpsemalt on tegemist PPVS § 25⁹ lõike 3 alusel kehtestatava uue määrusega.

Eelnõu on otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna töövoosüsteem on vajalik

Rootsi direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks, eelkõige:

 ühtse kontaktpunkti töö korraldamiseks,

 teabevahetuse dokumenteerimiseks,

 statistika kogumiseks ja edastamiseks Euroopa Komisjonile.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu eesmärk on kehtestada töövoosüsteemi pidamise kord, mis võimaldab ühtsel

kontaktpunktil täita talle seadusest tulenevaid ülesandeid ning tagada rahvusvahelise

teabevahetuse tõhus, kiire, õiguspärane ja jälgitav toimimine. Töövoosüsteemi loomise ja

reguleerimise vajadus tuleneb sellest, et rahvusvaheline õiguskaitsealane teabevahetus Euroopa

Liidu liikmesriikide vahel on muutunud ulatuslikumaks, kiiremaks ja kohustuslikuks. Euroopa

Liidu õigus, eelkõige nn Rootsi direktiiv, näeb ette, et liikmesriigid peavad vahetama teavet

kindlate tähtaegade jooksul, kasutama selleks ühtseid kanaleid, peamiselt Europoli turvalist

teabevahetusvõrku (edaspidi SIENA), ning tagama teabevahetuse dokumenteerimise ja

kontrollitavuse. Ilma töövoosüsteemita ei oleks võimalik hallata suurt hulka paralleelseid

teabetaotlusi, tagada tähtaegadest kinnipidamist, koguda direktiivis nõutud statistikat ega

kontrollida andmetöötluse õiguspärasust. Seetõttu on töövoosüsteem keskne vahend, mille

kaudu viiakse ellu seaduses sätestatud rahvusvahelise teabevahetuse regulatsioon.

3

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist.

§ 1. Reguleerimisala

Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Sätte eesmärk on määratleda

töövoosüsteemi pidamise peamised komponendid. Kuna seaduse tasandil on sätestatud üksnes

üldised põhimõtted ja raamtingimused, on vajalik täpsustada alamaktis süsteemi praktiline

toimimine, sealhulgas haldamise korraldus, andmetöötluse kord ning juurdepääsu ja kontrolli

mehhanismid.

Sättes loetletakse töövoosüsteemi pidamise peamised küsimused, mida määrus reguleerib:

süsteemi pidamise eesmärk, volitatud töötleja, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded,

andmetele juurdepääs, logimine, statistika koosseis ja selle väljastamise kord. Säte määratleb

määruse esemelise kohaldamisala.

§ 2. Töövoosüsteemi pidamise eesmärk

Paragrahvis 2 nähakse ette töövoosüsteemi pidamise eesmärk, milleks on toetada kuritegude

avastamist, tõkestamist ja menetlemist rahvusvahelise teabevahetuse tõhusa korraldamise

kaudu. Töövoosüsteem on ühtse kontaktpunkti keskne tehniline lahendus, mis võimaldab

piiriülest koostööd hallata, tagades teabevahetuse operatiivsuse, jälgitavuse ja õiguspärasuse.

Töövoosüsteemi abil korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide, Europoli, Schengeni koostöö

raames osalevate riikide ning Interpoli vahelise teabevahetuse protsessid ühtselt ja

standardiseeritult. Süsteem võimaldab teabetaotluste ja vastuste registreerimist, nende

menetlemise jälgimist ning kogu teabevahetuse talletamist viisil, mis tagab hilisema

kontrollitavuse.

Lisaks operatiivsele funktsioonile täidab töövoosüsteem ka analüütilist ja aruandluslikku

eesmärki. Süsteemis kogutakse teabevahetuse kohta üksikasjalikku statistikat, mis võimaldab

hinnata rahvusvahelise koostöö mahtu, kiirust ja tõhusust ning täita Euroopa Liidu õigusest

tulenevaid aruandluskohustusi. Selline andmestik on vajalik nii riigisiseseks juhtimiseks kui ka

Euroopa Komisjonile esitatavate ülevaadete koostamiseks.

Töövoosüsteemi kasutuselevõtt ja pidamine on osa laiemast eesmärgist digitaliseerida

süüteomenetlust ning tugevdada õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, tagades kiire, turvalise

ja läbipaistva teabevahetuse. See omakorda aitab tõhusamalt reageerida piiriülesele

kuritegevusele ning parandada siseturvalisust.

§ 3. Töövoosüsteemis töödeldavad andmed

Paragrahv 3 sätestab, milliseid andmeid töövoosüsteemis töödeldakse. Süsteemis töödeldakse

andmeid, mida vahetatakse KrMS-i 19. peatüki 8. jao 10. jaotise alusel teiste Euroopa Liidu

liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoliga, Schengeni lepingu rakendamise

konventsiooni alusel ning Interpoli põhikirja alusel. Sätte eesmärk on määrata kindlaks

töövoosüsteemi andmering ehk see, milliseid andmeid on lubatud süsteemis töödelda, ning

andmete töötlemise õiguslik alus.

KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotises sätestatud teabevahetus tugineb Rootsi direktiivile ning

puudutab üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli vahelist

4

teabevahetust. Selle raamistiku alusel vahetatakse kriminaalteavet, kui see on vajalik

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks (KrMS mõistes

menetlemiseks). Tegemist on Euroopa Liidu sisese laiema teabevahetusraamistikuga, mille

alusel saab küsida ja edastada uurimiseks vajalikku olemasolevat teavet, ilma et see oleks

piiratud üksnes konkreetsete märgete või kitsalt ette määratud andmeliikidega.

Schengeni koostöö raames toimuv teabevahetus tugineb eeskätt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2018/18624, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (edaspidi SIS)

loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases

koostöös (edaspidi Schengeni infosüsteemi määrus). See teabevahetus ei piirdu Euroopa Liidu

liikmesriikidega, vaid hõlmab Schengeni ala 29 riiki, millest 25 on Euroopa Liidu liikmesriigid

ja neli Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki – Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Schengeni koostöö raames vahetatav teave on Rootsi direktiivi ja seega ka KrMS 19. peatüki

8. jao 10. jaotises sätestatud teabevahetuse alusel vahetatavast teabest kitsamalt piiritletud ja

konkreetsem. Kui Rootsi direktiivi alusel toimub Euroopa Liidu liikmesriikide

õiguskaitseasutuste ja Europoli vahel üldisem olemasoleva kriminaalteabe vahetamine, siis

Schengeni raamistikus toimub teabevahetus eeskätt konkreetse SIS-märke alusel5.

SIS-märge tehakse konkreetse isiku või eseme kohta. Märge võib puudutada näiteks

tagaotsitavat või kadunud isikut või otsitavat eset nagu sõiduk, dokument, tulirelv või muu ese.

Süsteemi kantakse üksnes isiku või eseme tuvastamiseks vajalikud põhiandmed ja vajalik

toiming, mis tuleb tabamuse korral teha6. Märkega seotud edasine teabevahetus toimub selle

juurde kuuluva lisateabe kaudu. Märkega seotud lisateave ei ole üldine isiku- või esemepõhine

taustainfo, vaid teave, mida on vaja märke sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks,

tabamusele reageerimiseks või märke alusel vajaliku toimingu tegemiseks. Seega on Schengeni

koostöö raames vahetatav teave oluliselt standardiseeritum, lakoonilisem ja kitsamalt

määratletud kui Rootsi direktiivi alusel vahetatav kriminaalteave.

Interpoli kaudu toimuv teabevahetus tugineb Interpoli põhikirjale7 ja andmetöötluse reeglitele8

ning puudutab üleilmset koostööd 196 liikmesriigi vahel. Interpol on riikidevaheline

organisatsioon ning selle liikmed on riigid, mitte Euroopa Liidu asutused. Interpoli eesmärk on

tagada võimalikult ulatuslik vastastikune abi kõigi kriminaalpolitseiasutuste vahel eri riikides

kehtivate seaduste piires ja inimõiguste ülddeklaratsiooni9 vaimus (Interpoli põhikirja art 2 p 1)

ning teabevahetus toimub riiklike keskbüroode vahendusel (Interpoli põhikirja art 31) ja

Interpoli andmetöötluse reeglite kohaselt eeskätt sõnumite, teadete, valitud adressaatidele

saadetavate taotluste või hoiatuste ning andmebaaside kaudu (Interpoli andmetöötluse reeglite

art 9, art 97–100).

4 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS)

loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega

muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02018R1862-20220801 5 Schengeni infosüsteemi määruse artiklid 3 ja 7. 6 Schengeni infosüsteemi määruse artiklid 26, 32, 34, 36 ja 38. 7 Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni INTERPOL põhikiri – RT II, 13.08.2021, 3. 8 Rules on the Processing of Data. Kättesaadav:

https://www.interpol.int/content/download/5694/file/26%20E%20RulesProcessingData_RPD.pdf 9 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon - RT II 2010, 14, 54

5

Erinevalt Euroopa Liidu liikmesriikide ja Europoli vahelisest teabevahetusest ei toimu Interpoli

kaudu automaatset ega samalaadset õiguslikult ühtlustatud teabevahetust. Interpoli kanalit

kasutatakse eeskätt konkreetsete päringute, teadete ja andmebaaside vahendusel tehtavaks

koostööks suhetes Euroopa Liidu väliste riikidega. Euroopa Liidu liikmesriikide

õiguskaitseasutuste ja Europoli vaheline teabevahetus ei toimu üldjuhul Interpoli kanalis ega

Interpoli õigusraamistiku alusel, vaid seda teabevahetust reguleerib Rootsi direktiiv ning

teabevahetuskanaliks on SIENA.

§ 4. Töövoosüsteemis töödeldavad isikuandmed

Paragrahv 4 käsitleb töövoosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid. Sätte eesmärk on piiritleda,

millises ulatuses võib töövoosüsteemis rahvusvahelise teabevahetuse korraldamiseks

isikuandmeid töödelda. Paragrahv lähtub sellest, et eri koostöökanalite puhul tulenevad lubatud

isikuandmete liigid erinevatest õigusaktidest ning nende ulatus ei ole kõigis kanalites sama.

Lõikes 1 on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoliga toimuva

teabevahetuse korraldamiseks vajalike isikuandmete töötlemine. KrMS 19. peatüki 8. jao 10.

jaotises sätestatud teabevahetus tugineb Rootsi direktiivile, mille artikli 8 lõike 1 punktist b

tuleneb, et edastatavad isikuandmed peavad andmesubjekti kategooria kaupa jääma määruse

(EL) 2016/794 ehk Europoli määruse II lisa loetletud andmekategooriatesse.

Europoli määruse II lisas loetletud andmekategooriatesse kuuluvad näiteks isiku tuvastamiseks

vajalikud andmed, kontaktandmed, isikut tõendavate dokumentidega seotud andmed, elukutse

ja tööga seotud andmed, käitumise või liikumisega seotud andmed, kuriteoga seotud rolli

kirjeldavad andmed ning muud menetluse seisukohalt olulised andmed.

Lõike 1 eesmärk on tagada, et töövoosüsteemis ei töödelda Euroopa Liidu sisese teabevahetuse

raames laiemat liiki isikuandmeid, kui Rootsi direktiiv ja Europoli määrus lubavad.

Lõikes 2 sätestatakse Schengeni koostöö raames töödeldavad isikuandmed. Schengeni koostöös

on isikuandmete ring kitsamalt ja detailsemalt määratletud Schengeni infosüsteemi määruse

artiklis 20. Selle kohaselt võib SIS-i kanda eeskätt isiku perekonnanime, eesnime, sünninime ja

varem kasutatud nimesid, sünniaega, sünnikohta, sugu, kodakondsust, andmeid selle kohta, kas

isik on relvastatud, vägivaldne või põgenenud, märke sisestamise põhjust, viidet tehtavale

toimingule, viidet otsusega seotud teabele ning vajaduse korral fotosid, näokujutisi, sõrmejälgi

ja peopesajälgi. Esemete puhul võib süsteemi kanda näiteks andmed sõiduki, dokumendi,

tulirelva, pangatähe või muu otsitava eseme identifitseerimiseks10. Lisaks vahetatakse

Schengeni koostöö raames märkega seotud lisateavet, mille all mõistetakse SISi kandmata

jäetud teavet, mida vahetatakse liikmesriikide vahel seoses märke sisestamisega või pärast

tabamust, et võimaldada kokku leppida asjakohases meetmes, kontrollida andmete kvaliteeti,

täiendada või parandada märget või lahendada märgete ühildumatust (Schengeni infosüsteemi

määruse art 3 p 12). Lisateabe vahetamine toimub SIRENE büroode kaudu ning selle

üksikasjalikum kord kehtestatakse komisjoni rakendusaktiga11. Eeltoodu tähendab, et

Schengeni koostöö raames lubatud töödeldavate isikuandmete ring on Euroopa Liidu sisese

üldisema teabevahetusega võrreldes standardiseeritum ja kitsamalt määratletud.

Lõikes 3 sätestatakse Interpoli kaudu toimuva teabevahetuse korraldamiseks vajalike

isikuandmete töötlemine. Interpoli õigusraamistik ei kasuta Europoli määruse II lisale või

10 Schengeni infosüsteemi määruse artikkel 20. 11 Schengeni infosüsteemi määruse artikkel 7 ja artikli 8 lõige 4.

6

Schengeni infosüsteemi määruse artiklile 20 sarnast kinnist andmekategooriate loetelu.

Interpoli kaudu toimuv teabevahetus tugineb Interpoli põhikirjale12 ja Interpoli andmetöötluse

reeglitele13.

Interpoli andmetöötluse reeglid lähtuvad sellest, et töödelda võib üksnes selliseid andmeid, mis

on rahvusvahelise politseikoostöö eesmärgil vajalikud, asjakohased ja mitte ülemäärased ning

peavad olema täpsed ja ajakohased. Seetõttu võib Interpoli kaudu töödelda eeskätt isiku

tuvastamiseks ja rahvusvahelise koostöö tegemiseks vajalikke andmeid, sealhulgas andmeid,

mis võimaldavad isikut tuvastada, kirjeldada tema seost kuriteoga või teha koostöötaotluse

täitmiseks vajalikku toimingut. Lõike 3 eesmärk on siduda töövoosüsteemis Interpoli kaudu

töödeldavad isikuandmed vajalikkuse põhimõtte ning Interpoli avalikult kättesaadava

õigusraamistikuga, mitte luua näilist muljet ammendavast ja suletud andmeliikide loetelust,

mida Interpoli reeglites samal kujul ei ole.

Interpoli põhikirja artikli 2 punkti 1 järgi on organisatsiooni eesmärk tagada võimalikult

ulatuslik vastastikune abi kriminaalpolitseiasutuste vahel ning artikli 31 järgi toimub koostöö

riiklike keskbüroode vahendusel. Interpoli andmetöötluse reeglid sätestavad andmetöötluse

kohaldamisala, eesmärgid, õiguspärasuse, andmete kvaliteedi ning proportsionaalsuse nõuded.

Paragrahviga kehtestatakse seega isikuandmete töötlemisele kaks põhilist piiri. Esiteks võib

töövoosüsteemis isikuandmeid töödelda üksnes rahvusvahelise teabevahetuse korraldamiseks.

Teiseks peab töödeldavate andmete liik ja ulatus vastama selle koostöökanali suhtes

kohaldatavale õiguslikule raamistikule. See tagab, et töövoosüsteemis ei töödelda isikuandmeid

laiemalt, kui vastav Euroopa Liidu või Interpoli õiguslik alus lubab.

§ 5. Töövoosüsteemi ülesehitus ja liidestatus

Paragrahv 5 sätestab töövoosüsteemi ülesehituse ja liidestatuse. Sätte eesmärk on kirjeldada

töövoosüsteemi põhistruktuuri ning näidata, milliste väliste infosüsteemide ja

teabevahetuskanalitega süsteem on ühendatud. See aitab selgitada, kuidas töövoosüsteem

toetab rahvusvahelise õiguskaitsealase teabevahetuse korraldamist ühes tehnilises keskkonnas.

Töövoosüsteem on üles ehitatud kolmest põhilisest komponendist: andmebaasist,

kasutajaliidesest ning nendevahelisest suhtluskihist. Andmebaas on süsteemi keskne osa, kuhu

talletatakse teabevahetusega seotud andmed, sealhulgas teabetaotlused, vastused,

menetlusandmed ja statistika. Kasutajaliides võimaldab süsteemi kasutajatel – eelkõige ühtse

kontaktpunkti teenistujatel – andmeid sisestada, töödelda ja vaadata. Nende kahe osa vaheline

suhtluskiht tagab andmete turvalise ja sujuva liikumise süsteemi sees, võimaldades erinevatel

funktsionaalsustel omavahel toimida ning toetades süsteemi töökindlust ja kasutatavust.

Lisaks sisemisele ülesehitusele on töövoosüsteem liidestatud mitme olulise rahvusvahelise

infosüsteemiga. Esiteks on süsteem ühendatud Europoli hallatava turvalise

teabevahetusvõrguga SIENA, mis on Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste vahelises

teabevahetuses keskne sidekanal. See liidestus võimaldab teabevahetust otse töövoosüsteemist,

vähendades vajadust kasutada paralleelseid keskkondi ning tagades teabevahetuse kiiruse ja

turvalisuse.

12 Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni INTERPOL põhikiri – RT II, 13.08.2021, 3. 13 INTERPOL’s Rules on the Processing of Data. Kättesaadav: https://rm.coe.int/interpol-s-rules-on-the-

processing-of-data/168073ce01

7

Teiseks on töövoosüsteem seotud Schengeni infosüsteemi riikliku registriga, mis võimaldab

töödelda Schengeni koostöö raames kogutud ja jagatavat teavet samas töövoosüsteemis, mitte

eraldi paralleelses keskkonnas. Schengeni infosüsteem sisaldab teateid isikute ja esemete kohta

ette kindlaks määratud teadete kategooriates ning võimaldab pädevatel asutustel neid andmeid

kontrollida ja kasutada ühises Euroopa andmekogus. Liidestuse kaudu on ühtsel kontaktpunktil

võimalik siduda Schengeni infosüsteemi andmed ja nendega seotud teabevahetus

töövoosüsteemis menetletavate teabetaotlustega ning saada keskne ülevaade sellest, millised

taotlused on Schengeni kanaliga seotud, millal need on saabunud või välja saadetud ning kas ja

millal on neile vastatud. See toetab tähtaegadest kinnipidamist, menetluste jälgitavust ja

kontaktpunkti ülesannete nõuetekohast täitmist.

Kolmandaks on süsteem liidestatud Interpoli andmebaaside ja turvalise teabevahetusvõrguga I-

24/7, mis võimaldab teha koostööd Euroopa Liidu väliste riikidega. Liidestuse tulemusel ei

toimu Interpoli kaudu saabuvate ja sinna saadetavate päringute menetlemine eraldi kanalis, vaid

need on koondatud töövoosüsteemi koos muu rahvusvahelise teabevahetusega. See võimaldab

ühtsel kontaktpunktil omada terviklikku ülevaadet Interpoli kaudu laekunud ja Interpoli kaudu

edastatud teabetaotlustest, nende menetlemise seisust ning sellest, kas ja millal on neile

vastatud. Selline lahendus parandab rahvusvahelise koostöö haldamist, vähendab killustatust

ning aitab tagada riigi nõuetekohase panuse üleilmses õiguskaitsealases koostöös.

Selline ülesehitus ja liidestatus võimaldavad koondada erinevate kanalite kaudu toimuvat

teabevahetust ühte süsteemi, mis suurendab töö tõhusust, vähendab dubleerimist ning parandab

andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. Ühtlasi loob see paremad eeldused teabevahetuse

jälgitavuseks, järelevalveks ja statistika kogumiseks.

Seega ei kirjelda paragrahv üksnes töövoosüsteemi tehnilist struktuuri, vaid loob ka aluse

terviklikuks ja integreeritud rahvusvahelise teabevahetuse korraldamiseks, mis on kooskõlas

Euroopa Liidu õiguse ja tänapäevaste digilahenduste kasutamise põhimõtetega.

§ 6. Töövoosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja

Paragrahviga 6 määratakse kindlaks töövoosüsteemi andmetöötlusega seotud rollijaotus,

nimetades vastutava töötleja ja volitatud töötleja. Sätte eesmärk on tagada vastutusjaotus selles,

kes vastutab töövoosüsteemis andmete töötlemise eest ning kes tagab süsteemi tehnilise

toimimise.

Vastutavaks töötlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet, kellele langeb üldvastutus töövoosüsteemi

toimimise, eesmärgipärase kasutamise ja andmete töötlemise õiguspärasuse eest. See tähendab,

et Politsei- ja Piirivalveamet määrab kindlaks, millisel eesmärgil ja millises ulatuses

töövoosüsteemis andmeid töödeldakse, korraldab süsteemi kasutamist ning tagab, et

andmetöötlus vastab kehtivatele õigusaktidele. Arvestades, et ühtne kontaktpunkt on SE 784

kohase KrMS § 50886 lõike 1 järgi Politsei- ja Piirivalveamet ning rahvusvaheline teabevahetus

on selle asutuse põhitegevuse osa, on vastutava töötleja rolli andmine Politsei- ja

Piirivalveametile sisuliselt põhjendatud.

Volitatud töötlejaks määratakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, kelle

ülesanne on tagada töövoosüsteemi tehniline toimimine. See hõlmab muu hulgas süsteemi

arendamist, haldamist, majutamist ja tehnilist hooldust. Volitatud töötleja tegutseb vastutava

töötleja juhiste alusel ega otsusta iseseisvalt andmete töötlemise eesmärkide ega ulatuse üle.

8

Selline rollijaotus on kooskõlas tavapärase praktikaga avaliku sektori infosüsteemide

haldamisel, kus sisuline vastutus ja tehniline teostus on lahutatud.

Sättega loodav jaotus võimaldab ühendada sisulise pädevuse ja tehnilise kompetentsi: Politsei-

ja Piirivalveamet keskendub õiguskaitseliste eesmärkide täitmisele ja andmetöötluse

õiguspärasusele, samal ajal kui Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus tagab

süsteemi töökindluse, turvalisuse ja arendamise. See aitab kaasa töövoosüsteemi

usaldusväärsele toimimisele ning vähendab riske, mis on seotud nii andmekaitse kui ka

infosüsteemi käideldavusega.

§ 7. Töövoosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

Paragrahv 7 sätestab töövoosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Sätte eesmärk

on tagada, et süsteemi haldamine, arendamine ja kasutamine toimuks selgelt määratletud

vastutuse alusel, võimaldades ühtaegu nii andmetöötluse õiguspärasust kui ka infosüsteemi

turvalist ja katkematut toimimist.

Vastutava töötleja, s.o Politsei- ja Piirivalveameti, ülesanded on eelkõige sisulised ja

korralduslikud. Vastutav töötleja korraldab töövoosüsteemi kasutamist ning kehtestab selle

toimimise põhimõtted, tagades, et süsteemi kasutatakse üksnes seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Samuti vastutab ta andmete väljastamise õiguspärasuse eest, mis on eriti oluline

rahvusvahelise teabevahetuse kontekstis, kus andmete edastamine peab vastama nii

riigisisestele kui ka Euroopa Liidu nõuetele.

Lisaks on vastutava töötleja ülesanne korraldada töövoosüsteemi arendamist, sealhulgas

algatada ja suunata arendusprojekte ning teha koostööd volitatud töötlejaga süsteemi

parendamiseks. Olulisel kohal on ka riskide hindamine, sealhulgas isikuandmete töötlemisega

seotud riskide ja andmekaitsealaste mõjude analüüs, mis aitab ennetada võimalikke rikkumisi

ning tagada põhiõiguste kaitse. Vastutav töötleja peab samuti tagama andmete õigsuse ja

ajakohasuse, parandades või kustutades ebaõigeid andmeid ning kontrollima volitatud töötleja

tegevust, et veenduda selle vastavuses kehtestatud nõuetele.

Volitatud töötleja, s.o Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, ülesanded on

peamiselt tehnilised ja operatiivsed. Tema ülesanne on tagada töövoosüsteemi nõuetekohane

majutamine, arendamine ja hooldamine, et süsteem oleks pidevalt kättesaadav ja toimiv. Samuti

peab volitatud töötleja tagama infosüsteemi turvalisuse, sealhulgas andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse vastavalt kehtivatele küberturvalisuse nõuetele.

Volitatud töötleja korraldab turvaauditite läbiviimise ning tagab nende tulemuste elluviimise,

mis aitab pidevalt hinnata ja parandada süsteemi turvalisust. Lisaks vastutab ta

teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest, tagades süsteemi kiire taastamise

võimalike häirete korral. Tema ülesannete hulka kuulub ka andmete varundamine ning

säilitamistähtaegade järgimine, sealhulgas andmete ja logide kustutamine vastavalt kehtestatud

nõuetele.

Selline ülesannete jaotus võimaldab selgelt eristada sisulist vastutust ja tehnilist teostust.

Vastutav töötleja keskendub õiguskaitseliste eesmärkide saavutamisele ja andmetöötluse

õiguspärasusele, samas kui volitatud töötleja tagab süsteemi tehnilise toimimise ja turvalisuse.

See loob eeldused töövoosüsteemi usaldusväärseks kasutamiseks, vähendab riske ning toetab

nii andmekaitse kui ka infoturbe nõuete täitmist.

9

§ 8. Andmetele juurdepääs

Paragrahv 8 reguleerib töövoosüsteemi andmetele juurdepääsu tingimusi ja korda. Sätte

eesmärk on tagada, et töövoosüsteemis töödeldavatele andmetele, sealhulgas isikuandmetele,

pääsevad ligi üksnes need isikud, kellel on selleks otsene tööalane vajadus ja seaduslik alus.

Sellega vähendatakse väärkasutuse riski ning tagatakse andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus.

Juurdepääs töövoosüsteemi andmetele on piiratud Politsei- ja Piirivalveameti ühtse

kontaktpunkti ülesannete täitmiseks määratud teenistujatega. Tegemist on isikutega, kes

tegelevad igapäevaselt rahvusvahelise teabevahetuse korraldamisega ning kelle tööülesannete

hulka kuulub teabetaotluste menetlemine, edastamine ja vastuvõtmine. Kuna töövoosüsteem on

loodud just nende ülesannete täitmise toetamiseks, on põhjendatud, et juurdepääs on piiratud

selle konkreetse funktsiooni täitmisega seotud ametnikega.

Lisaks on juurdepääs süsteemile volitatud töötleja töötajatel, kuid üksnes ulatuses, mis on

vajalik nende tööülesannete täitmiseks ning mille määrab kindlaks vastutav töötleja. See

tähendab, et volitatud töötleja ei oma üldist ega piiramata ligipääsu andmetele, vaid juurdepääs

antakse rangelt vajaduspõhiselt (nn „teadmisvajaduse“ põhimõte), eelkõige süsteemi tehnilise

haldamise, hooldamise ja arendamise eesmärgil.

Juurdepääsu andmise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor käskkirjaga. Selline lahendus võimaldab kujundada juurdepääsukorra kooskõlas

asutuse struktuuri, teenistusülesannete ja töökorraldusega. Kuna need võivad ajas muutuda, ei

ole otstarbekas sätestada juurdepääsu haldamise üksikasju määruse tasandil, sest ka väiksem

organisatsiooniline muudatus tooks vastasel juhul kaasa vajaduse määrust muuta. Käskkirja

tasandil kehtestatav kord võimaldab juurdepääsuõigusi ajakohastada paindlikumalt ning tagada,

et need vastavad tegelikele tööülesannetele, on jälgitavad ja kontrollitavad. Ühtlasi koondab

selline lahendus vastutuse selgelt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile ning toetab

sisekontrolli tõhusamat rakendamist ja kiiremat reageerimist organisatsioonilistele

muudatustele ning infoturbe riskidele.

Kokkuvõttes loob § 8 töövoosüsteemi juurdepääsukorralduse põhireeglid, mis põhinevad

vajaduspõhisuse, minimaalsuse ja kontrollitavuse põhimõtetel. Sellega tagatakse, et tundlikku

teavet sisaldav süsteem on kaitstud ning seda kasutatakse üksnes õiguspärasel ja

eesmärgipärasel viisil.

§ 9. Logimine

Paragrahv 9 sätestab logimise korra. Sätte eesmärk on tagada kõikide töövoosüsteemis

tehtavate toimingute jälgitavus, võimaldada hilisemat kontrolli ning luua eeldused

andmetöötluse õiguspärasuse järelevalveks.

Logimine tähendab, et iga oluline andmetöötlustoiming salvestatakse koos seda

iseloomustavate andmetega eraldi logikirjena. Paragrahvi kohaselt logitakse vähemalt

andmetöötlustoimingu teinud isiku nimi, toimingu tegemise aeg, toimingu liik, töödeldud

andmete allikas või sihtkoht ning toimingu põhjendus või selle aluseks oleva teabetaotluse

identifitseerimistunnus. Selline andmekoosseis võimaldab vajaduse korral täpselt tuvastada,

kes, millal ja millise õigusliku või menetlusliku vajaduse alusel konkreetse toimingu tegi.

10

Logitavate toimingute liikidena on sätestatud avalikustamine, edastamine, kogumine,

kustutamine, lugemine, muutmine ja ühendamine. Tegemist on tüüpiliste

andmetöötlustoimingutega, mis katavad kogu andmete elutsükli alates nende kogumisest kuni

edastamise või kustutamiseni. Eriti oluline on, et logitakse ka andmete lugemine, kuna just see

võimaldab tuvastada võimalikku põhjendamatut huvi või loata ligipääsu andmetele, mis on

praktikas üks sagedasemaid väärkasutuse riske.

Logimise nõue täidab mitut olulist eesmärki. Esiteks võimaldab see ennetada rikkumisi, kuna

teadmine toimingute logimisest mõjub heidutavalt võimaliku väärkasutuse suhtes. Teiseks loob

logimine võimaluse rikkumiste tuvastamiseks ja menetlemiseks – näiteks saab logiandmete abil

kontrollida, kas konkreetne andmepäring oli seotud tööülesannete täitmisega või mitte.

Kolmandaks toetab logimine järelevalveasutuste tegevust, võimaldades neil hinnata

andmetöötluse vastavust õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele.

Logiandmeid säilitatakse kaks aastat alates toimingu tegemisest. Selline säilitamistähtaeg on

tasakaalustatud lahendus: ühelt poolt on see piisav, et võimaldada järelkontrolli ja rikkumiste

avastamist ka hiljem, arvestades menetluste võimalikke pikki kestusi, ning teiselt poolt ei

säilitata logiandmeid põhjendamatult kaua, mis võiks omakorda riivata isikute õigusi või

suurendada andmekaitseriske.

Oluline on ka see, et logiandmeid ennast käsitatakse tundlike andmetena, kuna need sisaldavad

infot nii kasutajate tegevuse kui ka töödeldud andmete kohta. Seetõttu tuleb tagada logide kaitse

volitamata juurdepääsu ja muutmise eest ning kasutada neid üksnes kontrolli ja järelevalve

eesmärgil.

Kokkuvõttes loob § 9 selge ja tervikliku logimiskorra, mis on vajalik töövoosüsteemi

usaldusväärseks kasutamiseks. See tagab andmetöötluse läbipaistvuse, võimaldab rikkumiste

tuvastamist ning toetab nii sisemist kontrolli kui ka välist järelevalvet, aidates seeläbi kaasa

andmekaitse ja õiguspärase teabevahetuse tagamisele.

§ 10. Teabevahetuse statistika

Paragrahv 10 sätestab statistika kogumise ja esitamise korra. Sätte eesmärk on tagada

süstemaatiline ja võrreldav ülevaade teabevahetuse mahust, kiirusest ja tulemuslikkusest ning

võimaldada nii riigisisest juhtimist kui ka Euroopa Liidu tasandi aruandlust.

Lõige 1 näeb ette, et KrMS 19. peatüki 8. jao 10. jaotise kohase teabevahetuse kohta kogutakse

töövoosüsteemis muu hulgas andmeid esitatud ja saadud teabetaotluste arvu, antud vastuste

arvu, teabeedastusest keeldumiste arvu ning nende juhtumite kohta, kus teabetaotlusele

vastamisel on kaldutud kõrvale seaduses sätestatud tähtaegadest. Selline andmestik võimaldab

hinnata, kui aktiivne on rahvusvaheline koostöö, kui kiiresti ja tõhusalt taotlustele vastatakse

ning millised on peamised takistused teabevahetuses.

Lõike 2 kohaselt tagab vastutav töötleja lõikes 1 nimetatud andmete statistika esitamise

liikmesriikide ja KrMS § 50892 sätestatud tähtaegade kaupa. Statistika esitamine liikmesriikide

ja tähtaegade kaupa võimaldab teha sisulisi võrdlusi erinevate partnerite ja olukordade lõikes.

Näiteks saab analüüsida, kas teatud riikidega toimub koostöö kiiremini või aeglasemalt,

millistes juhtumites esineb sagedamini keeldumisi või viivitusi ning kas seaduses sätestatud

tähtaegu suudetakse praktikas järgida. Selline teave on oluline nii tööprotsesside parendamiseks

kui ka võimalike süsteemsete probleemide tuvastamiseks.

11

Lõike 3 kohaselt esitab vastutav töötleja statistika igal aastal 1. märtsiks Euroopa Komisjonile

ja Siseministeeriumile. Euroopa Komisjonile esitamine tuleneb Euroopa Liidu õigusest, mille

kohaselt peavad liikmesriigid andma ülevaate õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse

toimimisest, et hinnata direktiivist tulenevate nõuete rakendamist ning vajaduse korral teha

ettepanekuid süsteemi parandamiseks.14 Siseministeerium kasutab sama teavet riigisisese

poliitika kujundamisel, ressursside planeerimisel ning järelevalve teostamisel.

Lõigetes 4–6 sätestatakse Schengeni koostöö ja Interpoli kaudu toimuva rahvusvahelise

teabevahetuse kohta statistika kogumise ja esitamise kohustus. Selline lahendus on vajalik, et

riigil oleks eri koostöökanalite kaudu toimuvast teabevahetusest piisav ja võrreldav ülevaade.

See toetab nii Siseministeeriumi tasandil juhtimisotsuste tegemist, järelevalvet ja

arendustegevuse kavandamist kui ka vastutava töötleja valmisolekut kujundada tööprotsessid

ja tehnilised lahendused selliselt, et vajalike andmete kogumine oleks algusest peale tagatud.

Statistika kogumise ja esitamise süsteem täidab mitut olulist eesmärki. See võimaldab tagada

riigile tervikliku ülevaate eri rahvusvaheliste koostöökanalite kaudu toimuvast teabevahetusest

ning toetab seeläbi nii rahvusvaheliste aruandluskohustuste täitmist kui ka riigisisest juhtimist.

Samuti annab see aluse hinnata töövoosüsteemi ja rahvusvahelise koostöö toimivust, tuvastada

kitsaskohti ning kavandada vajaduse korral organisatsioonilisi, tehnilisi või õiguslikke

parendusi. Ühtlasi suurendab statistika teabevahetuse jälgitavust ja läbipaistvust, mis toetab

kontaktpunkti ülesannete nõuetekohast täitmist ning usaldusväärset koostööd nii riigisiseselt

kui ka rahvusvahelisel tasandil.

§ 11. Muud korraldusküsimused

Paragrahv 11 sätestab, et töövoosüsteemi pidamise muud korraldusküsimused kehtestab

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. Sätte eesmärk on tagada töövoosüsteemi

paindlik ja praktiline haldamine, võimaldades detailsemate töökorralduslike ja tehniliste

reeglite kehtestamist ilma määrust muutmata.

Arvestades töövoosüsteemi tehnilist iseloomu ja selle kasutamisega seotud pidevalt muutuvat

praktikat, ei ole otstarbekas reguleerida kõiki üksikasju määruse tasandil. Seetõttu nähakse ette,

et täpsemad kasutus- ja töökorralduslikud küsimused kehtestatakse asutusesiseselt peadirektori

käskkirjaga, mida on võimalik vajaduse korral kiiremini ajakohastada.

Käskkirjaga võib muu hulgas kehtestada töövoosüsteemi kasutamise ja andmetöötluse täpsema

korra. See hõlmab näiteks:

 tööprotsesside kirjeldamist, sealhulgas teabetaotluste vastuvõtmise, menetlemise,

edastamise ja sulgemise etappe;

 kasutajarollide ja vastutuse jaotust (nt sisestaja, menetleja, kinnitaja, järelevalve

teostaja) ning nende õigusi ja kohustusi;

 juurdepääsude andmise, muutmise ja lõpetamise detailset korda, sealhulgas rollipõhise

juurdepääsu põhimõtete rakendamist;

 andmete sisestamise, kontrollimise ja valideerimise nõudeid, et tagada andmete

kvaliteet ja ühtne praktika;

 andmete parandamise ja kustutamise korda, sealhulgas ebaõigete andmete käsitlemist;

 teabevahetuse dokumenteerimise ja logimise täpsemaid reegleid;

14 Rootsi direktiivi artikkel 18.

12

 tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete rakendamist, näiteks autentimise,

autoriseerimise, kasutajate tegevuse jälgimise, andmete krüpteerimise ning

varundamise põhimõtteid;

 intsidentide käsitlemise ja teavitamise korda, sealhulgas andmekaitse rikkumiste

menetlemist;

 töövoosüsteemi kasutajate koolituse ja juhendamise korraldust.

Lisaks võib käskkirjas täpsustada koostöökorda volitatud töötlejaga, sealhulgas arenduste

planeerimist, muudatuste haldamist ning töövoosüsteemi testimise ja kasutuselevõtu protsesse.

Selline volitus võimaldab tagada, et töövoosüsteemi kasutamine on ühtne, selge ja kontrollitav

ning vastab nii õigusaktide nõuetele kui ka praktilistele vajadustele. Samuti loob see eeldused

töövoosüsteemi pidevaks arendamiseks ja parendamiseks, reageerides kiiresti muutuvatele

tööprotsessidele, tehnoloogilistele lahendustele ja rahvusvahelise koostöö nõuetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, eelkõige:

 direktiiviga 2023/977 (Rootsi direktiiv),

 Europoli määrusega (EL) 2016/794.

Kuigi käesolev määrus ei võta nimetatud direktiivi üle iseseisva ülevõtmisaktina, on see

lahutamatult seotud Rootsi direktiivi rakendamisega riigisiseses õiguses. Direktiivi sisulised

nõuded on üle võetud KrMS-i ja PPVS-i muudatustega, samas kui käesolev määrus loob nende

nõuete praktiliseks elluviimiseks vajaliku tehnilise ja organisatsioonilise raamistiku. Eelkõige

reguleerib määrus töövoosüsteemi toimimist, mille kaudu toimub direktiivis ette nähtud

rahvusvaheline teabevahetus.

Rootsi direktiivi keskne eesmärk on tagada õiguskaitseasutuste vaheline kiire, tõhus ja selgetel

reeglitel põhinev teabevahetus Euroopa Liidus. Käesolev määrus toetab selle eesmärgi

saavutamist, sätestades süsteemi, mis võimaldab teabevahetust korraldada, registreerida,

talletada ning selle kohta statistikat koguda. Seeläbi aitab määrus kaasa Rootsi direktiivist

tulenevate nõuete täitmisele, nagu teabevahetuse jälgitavus, tähtajaline vastamine ning koostöö

koordineeritus.

Eelnõu on seotud ka Europoli määruse kohaldamisega, kuna töövoosüsteemis töödeldakse

andmeid, mida vahetatakse Europoliga. Eelnõu § 4 lõikes 1 on viidatud Europoli määruse II

lisale, milles on sätestatud õiguskaitse eesmärkidel töödeldavate isikuandmete kategooriad.

Selline viide tagab, et töövoosüsteemis töödeldakse üksnes neid andmeid, mille töötlemine on

Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud, ning välistab lubamatu või ebaproportsionaalse

andmetöötluse.

Lisaks tuleb eelnõu kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu õiguskaitse valdkonna isikuandmete

kaitse raamistikuga, eelkõige direktiiviga (EL) 2016/680 (nn õiguskaitsedirektiiv), mis sätestab

isikuandmete töötlemise põhimõtted kuritegude tõkestamise, avastamise ja menetlemise

eesmärgil. Käesolev määrus on nende põhimõtetega kooskõlas, kuna:

 piiritleb selgelt töödeldavate andmete liigid ja ulatuse;

 sätestab juurdepääsu- ja logimisnõuded, mis tagavad andmetöötluse läbipaistvuse ja

kontrollitavuse;

 näeb ette vastutuse jaotuse vastutava ja volitatud töötleja vahel;

13

 tagab, et andmeid töödeldakse üksnes konkreetsetel ja õiguspärastel eesmärkidel.

Samuti toetab eelnõu Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, nagu proportsionaalsus,

eesmärgipärasus ja andmete minimaalsuse põhimõte. Töövoosüsteemi kaudu koondatakse

rahvusvaheline teabevahetus ühtsesse keskkonda, mis vähendab andmete killustatust, parandab

andmete kvaliteeti ning võimaldab paremat järelevalvet.

Seega ei ole eelnõu klassikaline Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise akt, kuid see on oluline

rakendusakt, mis tagab Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete praktilise toimimise. Eelnõu

on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning aitab kaasa õiguskaitsealase koostöö tõhustamisele

ja andmekaitse kõrge taseme tagamisele.

4. Määruse mõjud

Määruse peamine mõju seisneb rahvusvahelise õiguskaitsealase teabevahetuse korralduse

korrastamises ja ühtlustamises. Määrusega luuakse selge õiguslik ja tehniline raamistik

töövoosüsteemi pidamiseks, määratletakse süsteemis töödeldavate andmete liigid, juurdepääsu

tingimused, logimisnõuded ning statistika kogumise kord. See aitab kaasa andmetöötluse

õigusselguse, läbipaistvuse ja kontrollitavuse suurenemisele ning vähendab praktikas esinevaid

ebaselgusi ja erinevaid tõlgendusi.

Mõju riigiasutustele

Määruse mõju avaldub eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile kui vastutavale töötlejale ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele kui volitatud töötlejale. Politsei- ja

Piirivalveametile tähendab see selgemat vastutust töövoosüsteemi kasutamise korraldamisel,

andmetöötluse õiguspärasuse tagamisel ning järelevalve teostamisel. Samuti suureneb vajadus

süsteemsete protsesside (nt andmete kvaliteedikontroll, logide analüüs, statistika koostamine)

järele.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse jaoks konkretiseerib määrus tehnilised

kohustused, sealhulgas süsteemi arendamise, turvalisuse, töökindluse ja andmete säilitamisega

seotud ülesanded. Kuigi need ülesanded ei ole sisuliselt uued, aitab nende täpsem reguleerimine

kaasa paremale vastutuse jaotusele ning süsteemi stabiilsemale toimimisele.

Oluline on rõhutada, et eelnõu ei loo uut sisulist menetluspädevust ega laienda

õiguskaitseasutuste volitusi andmete kogumisel. Tegemist on olemasoleva rahvusvahelise

teabevahetuse korralduse tehnilise ja organisatsioonilise täpsustamisega.

Mõju rahvusvahelisele koostööle ja siseturvalisusele

Määrus toetab rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö tõhustamist, võimaldades teabevahetust

paremini korraldada, jälgida ja analüüsida. Ühtne töövoosüsteem vähendab teabe killustatust,

väldib dubleerimist ning aitab tagada, et oluline teave jõuab õigel ajal õigete osapoolteni.

See omakorda avaldab positiivset mõju siseturvalisusele, kuna võimaldab kiiremini ja

tõhusamalt avastada ja tõkestada piiriülest kuritegevust. Paranenud koostöö Euroopa Liidu

liikmesriikide, Europoli ning Interpoli kaudu suurendab Eesti õiguskaitseasutuste suutlikkust

reageerida rahvusvahelistele ohtudele.

14

Mõju üksikisikutele ja põhiõigustele

Määrus mõjutab otseselt üksikisikuid, kelle andmeid rahvusvahelise teabevahetuse käigus

töödeldakse ja teiste riikidega jagatakse. Tegemist võib olla nii kahtlustatavate, kannatanute,

tunnistajate kui ka muude isikutega, kelle andmed on vajalikud kuritegude avastamiseks,

tõkestamiseks või menetlemiseks.

Selline andmetöötlus riivab paratamatult isiku õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele. Eelkõige seisneb riive selles, et isikuandmeid edastatakse väljapoole Eesti

jurisdiktsiooni teistele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kus andmete edasine

kasutamine sõltub vastuvõtva riigi õigusest ja praktikast.

Samas sisaldab määrus mitmeid olulisi kaitsemehhanisme, mis aitavad seda riivet piirata ja

tasakaalustada:

 andmete töötlemine on rangelt eesmärgipõhine ning lubatud üksnes rahvusvahelise

teabevahetuse korraldamiseks;

 töödeldavate isikuandmete kategooriad on piiratud Euroopa Liidu õigusega (Europoli

määrus);

 juurdepääs süsteemile on piiratud üksnes tööülesannete täitmiseks volitatud isikutega;

 kõik andmetöötlustoimingud logitakse, mis võimaldab hilisemat kontrolli ja rikkumiste

tuvastamist;

 vastutava ja volitatud töötleja rollid on selgelt eristatud, mis suurendab vastutuse

tuvastatavust.

Lisaks tuleb arvestada, et teabevahetus toimub juba kehtivate seaduste alusel ning käesolev

määrus ei loo uusi andmetöötluse aluseid ega laienda andmete kogumise õigust. Määrus

muudab olemasoleva andmetöötluse paremini struktureerituks ja kontrollitavaks, mis pigem

tugevdab isikuandmete kaitset võrreldes olukorraga, kus teabevahetus toimub killustatult

erinevates süsteemides.

Seega võib järeldada, et kuigi määrusel on mõju põhiõigustele, on see mõju eesmärgipärane,

proportsionaalne ja varustatud piisavate kaitsemeetmetega.

Eelnõuga ei kaasne otsest mõju demograafiale, regionaalarengule, välissuhtlusele, elu- või

looduskeskkonnale. Samuti ei kaasne sellega otseseid mõjusid ettevõtjatele ega elanikkonnale

väljaspool isikuandmete töötlemisega seotud kaudset mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine eeldab töövoosüsteemi kasutamise täpsema korra kehtestamist Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Samuti peab olema tagatud süsteemi tehniline

liidestatus SIENA, Schengeni infosüsteemi riikliku registri ning Interpoli andmebaaside ja

turvalise teabevahetusvõrguga.

Töövoosüsteem on juba olemas, kuid vajab edasiarendust ja ühtlustamist. Kulud võivad

tekkida:

 IT-arendustest,

 koolitusest,

 süsteemi haldusest.

15

Need kulud on käsitletud seaduseelnõu seletuskirjas ning neid selles seletuskirjas ei dubleerita.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras tulenevalt Riigikogu menetluses oleva

kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning

politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel ja Europoliga) 784 SE jõustumisest üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja

Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

07.05.2026 nr 1-6/3453-1

Siseministri määruse „Töövoosüsteemi

pidamise kord“ eelnõu

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse

„Töövoosüsteemi pidamise kord“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude

elektroonilises menetlussüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister