Abipolitseiniku seaduse eelnõu

1

EELNÕU

30.04.2026

Abipolitseiniku seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse abipolitseinikuks saamise tingimused ning abipolitseiniku

õigused, kohustused, vastutus, pädevus ja tegevuse korraldus.

(2) Seaduse eesmärk on võimaldada kaasata abipolitseinik Politsei- ja Piirivalveameti

ülesannete täitmisse, et tagada turvalisem ühiskond (edaspidi politsei tegevuses osalemine).

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Kui abipolitseinik rikub talle käesoleva seaduse alusel väljastatud relva käitlemise nõudeid,

kohaldatakse relvaseaduse 131. peatükis sätestatut.

(5) Õigusaktides sätestatud juhul riikliku järelevalve meetme rakendamisel kohaldatakse

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Abipolitseinik

(1) Abipolitseinik on füüsiline isik, kellele on antud abipolitseiniku staatus ja kes vabatahtlikult

vabast ajast osaleb politsei tegevuses käesolevas seaduses ning teistes seadustes sätestatud

alustel, tingimustel ja korras.

(2) Abipolitseinikud jagunevad järgmistesse astmetesse:

1) esimese astme abipolitseinik;

2) teise astme abipolitseinik;

3) kolmanda astme abipolitseinik.

§ 3. Politsei tegevuses osalemine

(1) Abipolitseiniku osalemine politsei tegevuses on käesoleva seaduse tähenduses:

1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku, ametniku või töötaja tegevuse toetamine

käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuses;

2) politsei ülesandel ja juhendamisel koos Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku või

ametnikuga käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuse toetamine;

3) politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud tegevus kolmanda

astme abipolitseiniku puhul.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnik, ametnik või töötaja võib abipolitseinikule anda

ülesandeid ning teda juhendada talle endale antud teenistusülesannete piirides, lähtudes

abipolitseiniku pädevusest.

2

(3) Abipolitseinik on politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete rakendamisel või

vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb Politsei- ja Piirivalveameti nimel

ning kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

(4) Abipolitseiniku poolt politsei tegevuses osalemisel tekitatud kahju hüvitamisele

kohaldatakse riigivastutuse seadust.

(5) Abipolitseinikul on keelatud politsei tegevuses osaleda, kui ta ei vasta käesolevas seaduses

abipolitseinikule sätestatud nõuetele või esineb muu kaalukas põhjus.

2. peatükk

Abipolitseiniku staatus

1. jagu

Abipolitseiniku pädevus, abipolitseinikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse

kontroll ja taustakontroll

§ 4. Abipolitseiniku pädevus

(1) Esimese astme abipolitseiniku pädevuses on politsei ülesandel politsei arendus-, ennetus- ja

tugitegevuse toetamine ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmine ja

dokumendi väljastamine.

(2) Teise astme abipolitseiniku pädevuses on koos politseiametniku või ametnikuga toetada

politseid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine;

2) liiklusjärelevalve;

3) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks

vajalikud toimingud, välja arvatud loa väljastamise otsustamine;

4) kinni peetud isiku saatmine ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamine;

5) merereostuse avastamine ning piiriveekogu reostuse avastamine ja likvideerimine;

6) isikute kaitse ja objektide valve;

7) otsingu- ja päästetöö;

8) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

9) riiklik järelevalve Euroopa Liidu kodaniku seaduse, turvategevuse seaduse, relvaseaduse,

välismaalaste seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse nõuete täitmise üle;

10) süütegude menetlemine, välja arvatud menetlusotsuse tegemine.

(3) Kolmanda astme abipolitseiniku pädevuses on lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused. Lisaks

on kolmanda astme abipolitseiniku pädevuses iseseisvalt toetada politseid järgmistes

tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja vahetu kõrgendatud ohu väljaselgitamine ja

tõrjumine;

2) avalikus kohas käitumise nõuete järelevalve;

3) liiklusjärelevalve;

4) objektide valve;

5) riiklik järelevalve alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle;

6) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine.

3

(4) Kõrgema astme abipolitseinik võib täita madalama astme abipolitseiniku ülesandeid.

§ 5. Abipolitseinikule esitatavad nõuded

(1) Esimese astme abipolitseinik peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on täieliku teovõimega vähemalt 18-aastane isik;

2) on Eesti kodanik;

3) tal on vähemalt põhiharidus;

4) valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel;

5) on sobilik oma isikuomaduste, kõlbluse ja usaldusväärsuse poolest osalema politsei

tegevuses;

6) tema käitumine ja eluviis ei kahjusta Politsei- ja Piirivalveameti mainet ega ohusta tema enda

ega teiste isikute turvalisust, riigi julgeolekut ega avalikku korda;

7) teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

8) tal ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

9) ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav ega süüdistatav;

10) teda ei ole viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo

toimepanemise eest;

11) ei ole kohtunik, prokurör ega rahvakohtunik;

12) ei ole abipolitseinikuks kandideerimisel esitanud teadlikult valeandmeid ega varjanud

olulist teavet.

(2) Teise astme abipolitseinik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) tal on vähemalt keskharidus või ta õpib nominaalajal keskharidust andva õppekava alusel;

2) vastab abipolitseinikule kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele;

3) vastab abipolitseinikule kehtestatud tervisenõuetele.

(3) Kolmanda astme abipolitseinik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatule

vastama järgmistele nõuetele:

1) tal on vähemalt keskharidus;

2) valdab eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

3) tal on teise astme abipolitseiniku staaži vähemalt üks aasta;

4) on käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 loetletud tegevustes osalenud viimase kolme aasta jooksul

vähemalt 120 tundi.

(4) Abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib abipolitseinikule pandud ülesannete erisusest

lähtuvalt kehtestada täiendavad või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse nõuded, mis vastavad

sama ülesannet täitvate politseiametnike kehalise ettevalmistuse nõuetele.

§ 6. Abipolitseiniku staatuse andmine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik annab abipolitseiniku staatuse

isikule, kes vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud abipolitseinikule esitatavatele nõuetele

ning on läbinud vastava astme väljaõppe.

4

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik võib kriisiolukorra ajal anda

teise astme abipolitseiniku staatuse kuni kriisiolukorra lõppemiseni isikule, kes vastab

käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning on läbinud käesoleva seaduse §-

s 15 sätestatud väljaõppe.

§ 7. Kandideerimisandmed

(1) Abipolitseinikuks kandideerija esitab käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud nõuetele vastavuse

kontrolli ja §-s 9 nimetatud taustakontrolli tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile enda:

1) üldandmed;

2) hariduse andmed;

3) sotsiaalmeedia kontode andmed;

4) viimase viie aasta töötamise andmed;

5) sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva

elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ja kontaktandmed;

6) välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe andmed;

7) andmed välisriigi kriminaalmenetluse kohta, milles isik on kahtlustatav või süüdistatav, ning

välisriigis määratud kriminaalkaristuste kohta.

(2) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus nõuda abipolitseinikuks kandideerijalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohta täpsustavaid isikuandmeid ja tõendeid ulatuses ja

liigis, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli või §-s

9 sätestatud taustakontrolli tegemiseks. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab isikut täiendavate

andmete küsimisel, millise nõude kontrollimiseks ja millisel õiguslikul alusel andmeid

nõutakse, ning selgitab andmete esitamata jätmise võimalikku tagajärge.

(3) Kandideerimisandmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 8. Nõuetele vastavuse kontroll

(1) Nõuetele vastavuse kontrolli teeb Politsei- ja Piirivalveamet. Nõuetele vastavuse kontrolli

eesmärk on hinnata isiku vastavust:

1) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–4 ja 11 sätestatud nõuetele, kui isik kandideerib

abipolitseinikuks;

2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele, kui abipolitseiniku esimene aste tõstetakse

teiseks astmeks;

3) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kui abipolitseiniku teine aste tõstetakse

kolmandaks astmeks.

(2) Kriisiolukorra ajal on Politsei- ja Piirivalveameti tehtava nõuetele vastavuse kontrolli

eesmärk hinnata isiku vastavust:

1) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–4 ja 11 ning § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele enne

teise astme abipolitseiniku staatuse andmist;

2) käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktides 1–2 ja 4 sätestatud nõuetele enne abipolitseiniku

teise astme tõstmist kolmandaks astmeks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat enne esmase nõuetele

vastavuse kontrolli tegemist.

5

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on põhjendatud kahtluse korral õigus uuesti kontrollida

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1

punktides 1, 2 ja 11 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat või abipolitseinikku

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tehtud nõuetele vastavuse kontrollist ja selle tulemusest, kui

kontrollitakse vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 11 ning lõike 2 punktis

1 sätestatud nõuetele. Tulemusest teavitatakse 14 kalendripäeva jooksul kontrolli tulemuse

teatavaks saamisest arvates.

(6) Nõuetele vastavuse kontrollimisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) varasemad isikunimed;

3) teovõimelisuse andmed;

4) hariduse andmed;

5) keeleoskuse andmed;

6) viimase viie aasta töötamise andmed;

7) kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse andmed;

8) tervisenõuetele vastavuse andmed;

9) abipolitseiniku staaži andmed;

10) politsei tegevuses osalemise andmed.

(7) Nõuetele vastavuse kontrolliks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus saada andmeid riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku

andmekogust.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid töödeldakse ulatuses, mis on vajalik

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi

saavutamiseks.

§ 9. Taustakontroll

(1) Taustakontrolli eesmärk on hinnata abipolitseinikuks kandideerija ja abipolitseiniku

usaldusväärsust ning vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5−10 ja 12 sätestatud

nõuetele (edaspidi taustakontroll).

(2) Politsei- ja Piirivalveamet teeb taustakontrolli:

1) abipolitseinikuks kandideerijale, kes on läbinud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 1 või

lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli;

2) käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikutele;

3) abipolitseinikuks kandideerijale või abipolitseinikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik

ei vasta enam abipolitseinikule esitatavatele nõuetele.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat esmase taustakontrolli

tegemisest ette.

6

(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat või abipolitseinikku tema

kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel taustakontrolli tegemisest ning selle

tulemusest 14 kalendripäeva jooksul tulemuse teatavaks saamisest arvates.

(5) Taustakontrolli tegemisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) varasemad isikunimed;

3) viimase viie aasta töötamise andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) määratud karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise

andmed;

6) karistusregistri arhiivi andmed;

7) nende kriminaalmenetluste andmed, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks,

ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi andmed;

8) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus on suunatud avaliku

korra või julgeoleku vastu;

9) üldsusele suunatud ja avalike allikate andmed usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste

omaduste ja eluviisi kohta;

10) õppeasutuse esindajalt ja viimase viie aasta tööandjalt saadud andmed isiku

usaldusväärsuse, isikuomaduste ja kõlbeliste omaduste kohta;

11) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise

kohta;

12) Politsei- ja Piirivalveameti andmed abipolitseiniku varasema taustakontrolli kohta;

13) politsei ja piirivalve seaduse § 14 lõike 1 alusel asutatud andmekogus olevad andmed isiku

viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;

14) välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe andmed;

15) politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel asutatud andmekogus olevad andmed, mis

võimaldavad tuvastada isiku suhteid kuritegevusega seotud isikuga;

16) politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 1 alusel asutatud andmekogus olevad

andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(6) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikute puhul võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 15 sätestatud andmeid.

(7) Taustakontrolli tegemiseks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste

isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

2) saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

3) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;

4) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid;

5) vestelda kontrollitava isikuga, samuti tema tööandja, õppeasutuse esindaja ja teiste isikutega,

et selgitada välja, kas isik vastab käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud

nõuetele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid töödeldakse ulatuses, mis on vajalik

taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks.

7

(9) Abipolitseiniku usaldusväärsuse hindamisega seotud andmeid töödeldakse üksnes

käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil. Andmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes

isikutele, kellele see on vajalik tema teenistusülesande täitmiseks.

§ 10. Nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli tulemus

(1) Nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli tulemusel võib Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud isik:

1) anda isikule abipolitseiniku staatuse;

2) keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest;

3) peatada abipolitseiniku staatuse;

4) tõsta abipolitseiniku astet;

5) langetada abipolitseiniku astet;

6) vabastada isiku abipolitseiniku staatusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt toimetatakse isikule kätte

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud juhtudel võib Politsei- ja

Piirivalveamet piirata andmesubjekti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88) tulenevat õigust saada teavet keeldumise või vabastamise põhjuse ning

selle aluseks oleva asjaolu kohta ulatuses, mis on vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek,

riigikaitse, süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine ning

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse tingimusel, et Politsei- ja Piirivalveamet:

1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud piirangu põhjendused;

2) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud

sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid;

3) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul

eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks;

4) rakendab muid asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

§ 11. Nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli andmete säilitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet säilitab nõuetele vastavuse kontrolli andmeid viis aastat alates

vastava kontrolli tegemise kuupäevast. Andmeid võib säilitada kauem kui viis aastat, kui see

on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast õigusvaidluse lõppemist andmed kustutatakse.

(2) Kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel Politsei- ja Piirivalveamet keeldub käesoleva

seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 alusel isikule abipolitseiniku staatuse andmisest, säilitatakse

andmeid üks aasta alates keeldumise kuupäevast või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet säilitab taustakontrolli käigus kogutud andmeid kümme aastat

alates vastava kontrolli tegemise kuupäevast. Andmeid võib säilitada kauem kui kümme aastat,

kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast õigusvaidluse lõppemist andmed

kustutatakse.

8

(4) Abipolitseiniku surma korral kustutatakse nõuetele vastavuse ja taustakontrolli andmed

viivitamata. Kui abipolitseiniku surm on seotud politsei tegevuses osalemisega ja andmed on

vajalikud menetluse läbiviimiseks, säilitatakse andmeid kuni menetluse lõppemiseni. Pärast

menetluse lõppemist andmed kustutatakse.

2. jagu

Tervisekontroll ja õpe

§ 12. Tervisekontroll

(1) Abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk on hinnata abipolitseiniku vastavust käesoleva

seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 esitatud nõuetele.

(2) Esimese astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne tema astme tõstmist teiseks

astmeks. Teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli perioodiliselt.

(3) Abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kes

on Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes, või perearst, kaasates vajaduse korral teisi

eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid.

(4) Abipolitseiniku tervisekontrolli ja -tõendi võib asendada samaväärse tervisekontrolli

tulemusel saadud kehtiva tervisetõendiga.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) abipolitseiniku tervisenõuded;

2) samaväärse tervisekontrolli tulemusel saadud tervisetõendite loetelu;

3) nõuded tervisetõendi sisule ja vormile;

4) tervisekontrolli perioodilisuse;

5) tervisekontrolli korra.

§ 13. Väljaõpe

(1) Abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida vastava astme ettevalmistav väljaõpe. Väljaõpe

loetakse läbituks arvestuse eduka sooritamisega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib suunata vastava astme väljaõppesse isiku, kes vastab

käesoleva seaduse § 5 vastava astme nõuetele.

(3) Abipolitseiniku väljaõppe maht on:

1) esimese astme puhul vähemalt 20 akadeemilist tundi;

2) teise astme puhul vähemalt 150 akadeemilist tundi;

3) kolmanda astme puhul vähemalt 40 akadeemilist tundi.

(4) Abipolitseiniku väljaõpe ei hõlma käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õpet.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud väljaõppe juures

võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Isiku varasema õpi- ja töökogemuse

arvestamise korral võib pädev väljaõpet korraldav asutus lugeda isiku väljaõppe osaliselt või

täielikult läbituks.

9

(6) Abipolitseiniku väljaõppe õpiväljundid ja arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

§ 14. Abipolitseiniku erialaõpe ja täiendusõpe

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on erialaõppe eesmärk omandada abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks vajalikud uued teadmised ja oskused ning täiendusõppe eesmärk on säilitada või

arendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi.

(2) Kui ülesande täitmiseks on vaja lisateadmisi ja -oskusi, läbib abipolitseinik eelnevalt lisaks

käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 toodule vastava erialaõppe.

(3) Tulirelva kandmise õiguse saamiseks läbib teise ja kolmanda astme abipolitseinik tulirelva

erialaõppe ning sooritab edukalt lasketesti.

(4) Elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks läbib teise ja kolmanda astme abipolitseinik

elektrišokirelva erialaõppe ning sooritab edukalt arvestuse.

(5) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik läbib kvalifikatsiooni säilitamiseks igal aastal

turvataktika ja vahetu sunni täiendusõppe ning sooritab igal aastal edukalt tulirelva kandmise

õiguse säilitamiseks lasketesti.

(6) Kolmanda astme abipolitseinik sooritab oma kvalifikatsiooni säilitamiseks arvestuse iga

kolme aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates.

(7) Abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, läbib kvalifikatsiooni säilitamiseks

täiendusõppe vähemalt kord kolme aasta jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud erialaõppe juures võib võtta arvesse isiku

varasemat õpi- ja töökogemust ning selle arvestamise korral lugeda isiku erialaõppe osaliselt

või täielikult läbituks.

(9) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada abipolitseiniku erialaõppe ja

täiendusõppe õpiväljundid.

§ 15. Abipolitseiniku väljaõpe kriisiolukorra ajal

(1) Abipolitseiniku väljaõppe maht kriisiolukorra ajal on vähemalt 40 akadeemilist tundi.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel võib kriisiolukorra ajal väljaõppes

osalema suunata isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Sellisel juhul ei pea isik läbima käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud

väljaõpet.

(3) Abipolitseiniku väljaõppe õpiväljundid kriisiolukorra ajal kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

10

§ 16. Õppe korraldus

Abipolitseiniku õpet korraldavad sisekaitseline rakenduskõrgkool ning Politsei- ja

Piirivalveamet. Väljaõppe õppekava koostab sisekaitseline rakenduskõrgkool koostöös

Politsei- ja Piirivalveametiga.

3. peatükk

Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused, õigused ja kohustused

§ 17. Abipolitseinike arvestuse pidamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet peab abipolitseinike kohta arvestust, mille eesmärk on saada

ülevaade abipolitseinike koosseisust ja staatusest ning tagada abipolitseinike tegevuse

korraldamine, politsei tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika

kogumine ja analüüs.

(2) Abipolitseinike arvestuse pidamiseks võib töödelda järgmisi andmeid:

1) üldandmed;

2) abipolitseiniku staatusega seotud andmed;

3) andmed abipolitseinikule esitatavate nõuete täitmise kohta;

4) õppes osalemise andmed;

5) abipolitseinikule antud õiguste andmed;

6) politsei tegevuses osalemise andmed;

7) abipolitseinikule vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse

abipolitseiniku staatuse ajal ja üks aasta pärast staatusest vabastamist või õigusvaidluse korral

kuni selle lõppemiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid säilitatakse nende

kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid säilitatakse neli aastat nende

kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta pärast

vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

(7) Abipolitseinike arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseinike arvestuse pidamise korra.

11

§ 18. Töökorraldus

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise töökorralduse.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik võib moodustada

abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ning kehtestada selle

töökorralduse.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada abipolitseinik tema nõusolekul välisriiki.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku välisriiki lähetamise korra.

§ 19. Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid

(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks:

1) abipolitseiniku tunnistuse;

2) teise ja kolmanda astme abipolitseinikule ametimärgi;

3) vajaduse korral politseiametniku vormiriietuse koos abipolitseiniku eraldusmärkidega

(edaspidi abipolitseiniku vormiriietus).

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku vormiriietuse kandmise

korra.

(3) Abipolitseinikul on keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku tunnistust või ametimärki

kõrvalisele isikule.

(4) Isikul, kes ei ole abipolitseinik ning kellel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti luba

abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks, on keelatud kanda abipolitseiniku vormiriietust.

(5) Politseivälises tegevuses osaledes võib abipolitseinik abipolitseiniku vormiriietust kanda

üksnes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku loal.

(6) Abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 20. Abipolitseiniku õigused

(1) Abipolitseinikul on õigus:

1) osaleda politsei tegevuses;

2) saada ülesande täitmiseks vajalikku õpet;

3) saada ülesande täitmiseks vajalikke vahendeid;

4) saada ülesande täitmiseks vajaduspõhiselt juurdepääs andmekogudele ja infosüsteemidele;

5) keelduda täitmast politsei ebaseaduslikku korraldust;

6) keelduda täitmast politsei korraldust, milleks tal ei ole väljaõpet, teadmisi ega oskusi;

7) osaleda rahvusvahelises politsei koostöös välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel.

(2) Kui abipolitseinik keeldub korralduse täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5–6

alusel, teavitab ta sellest korralduse andjat ja oma vahetut juhti.

(3) Abipolitseinikul on käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud ülesannete täitmisel õigus

töödelda:

1) asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet;

12

2) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ulatuses, mis on vajalik politsei antud

ülesande täitmiseks;

3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

(4) Abipolitseinik ei või andmeid kasutada ega edasi töödelda väljaspool talle antud volitust

ega viisil, mis ei ole otseselt seotud ülesande täitmisega.

§ 21. Abipolitseiniku kohustused

(1) Abipolitseinikul on kohustus:

1) järgida Politsei- ja Piirivalveameti põhiväärtusi, ametniku eetikakoodeksit ning Politsei- ja

Piirivalveameti eetikakoodeksit ja töökorralduse reegleid;

2) käituda väärikalt nii politsei tegevuses osaledes kui ka sellest väljaspool, sealhulgas hoiduda

tegevusest, mis kahjustab tema usaldusväärsust abipolitseinikuna või Politsei- ja

Piirivalveameti mainet;

3) mitte kasutada oma staatust eesmärgiga tekitada kahju teise isiku õigustele või hüvele või

avalikele huvidele, mis on seadusega kaitstud;

4) hoida seaduses sätestatud korras saladuses politsei tegevuses osalemise käigus talle teatavaks

saanud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning muud asutusesiseseks

kasutamiseks ettenähtud teavet;

5) hoida ja kasutada talle väljastatud ning tema kasutuses olevaid vahendeid ja muud vara

heaperemehelikult ja sihipäraselt ning kasutada neid ainult talle antud ülesande täitmiseks;

6) hoida korras talle väljastatud erivahendit ja relva ning tagada, et need ei satuks kõrvalise

isiku kätte;

7) viivitamata teavitada Politsei- ja Piirivalveametit talle väljastatud relva, erivahendi või muu

vara vargusest, kadumisest või kõrvalise isiku kätte sattumisest;

8) teavitada viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit selle kehtestatud korras Politsei- ja

Piirivalveameti väljastatud tulirelva või elektrišokirelva kasutamisest;

9) kanda abipolitseiniku vormiriietust, kui ta politsei tegevuses osaledes kannab elektrišoki- või

tulirelva, kohaldab riikliku järelevalve erimeedet või muul põhjusel on vaja, et ta oleks

vormiriietuse abil tuvastatav;

10) kanda tulirelva nähtaval kohal, kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust;

11) kui ta osaleb politsei tegevuses erariietes, kanda tulirelva üldjuhul varjatult, välja arvatud

juhul, kui abipolitseinik on ülesande täitmisel selgelt identifitseeritav;

12) mitte kanda abipolitseiniku vormiriietust, relva ega laskemoona korrakaitseseaduse § 36

tähenduses joobeseisundis;

13) esitada abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga, kui ta

kannab abipolitseiniku vormiriietust politsei tegevuses osaledes ja kui isik seda nõuab;

14) esitada isikule abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga,

kui ta osaleb politsei tegevuses abipolitseiniku vormiriietuseta;

15) teavitada Politsei- ja Piirivalveametit esimesel võimalusel, kui ta ei vasta käesoleva seaduse

§ 5 lõike 1 punktides 1, 2, 8, 9, 10 ja 11 nimetatud nõuetele;

16) jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ja põhitöö ei kahjustaks vastastikku teineteist ega

tema töövõimet ega tervist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud abipolitseiniku vormiriietuse kandmise

kohustusest võib ülesande täitmisel loobuda Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku põhjendatud otsusel, kui see on politsei tegevuses vajalik ülesande eesmärgi

saavutamiseks.

13

(3) Abipolitseinik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud kohustuse

täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(4) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik, kes politsei tegevuses osaledes teenindab

sündmuskohti või puutub kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega, daktüloskopeeritakse ning

temalt võetakse DNA-proov vastavalt politsei- ja piirivalve seaduse §-le 451, et välistada

ekspertiisi- ja uuringuobjektile abipolitseiniku jäetud jäljed.

4. peatükk

Abipolitseiniku rakendatavad meetmed, vahetu sund ning erivahendid ja relvad

1. jagu

Abipolitseiniku rakendatavad meetmed

§ 22. Süütegude ennetamise meetmed

Süütegude ennetamisel lähtub abipolitseinik korrakaitseseaduse §-s 18 loetletud

ennetusmeetmetest.

§ 23. Riikliku järelevalve meetmete kohaldamine

(1) Teise või kolmanda astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–5, 7 ja 8, §-des 37, 38 ja 42, § 44 lõike 1

punktides 1, 3 ja 5, § 45 lõigetes 1, 3 ja 4, § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 47 lõike 1 punktides

1 ja 4–6, §-s 48, § 49 lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 2–6 sätestatud riikliku järelevalve

meetmeid käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Teise või kolmanda astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes ainult

politseiametniku korraldusel kohaldada korrakaitseseaduse § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 6 ja

9, §-des 34, 39, 41 ja 43, § 44 lõike 1 punktides 2, 4 ja 6, § 45 lõikes 5, § 46 lõike 1 punktides

3–6 ja 8, § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3, § 48 lõikes 3, § 49 lõike 1 punktides 1 ja 5–7 ning §-des

50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(3) Teise ja kolmanda astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes keelatud:

1) korrakaitseseaduse § 45 lõikes 5 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel

kasutada sundpeatamise vahendina tulirelva;

2) korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata

läbi isiku kehaõõnsusi.

(4) Kolmanda astme abipolitseinikul on iseseisvalt politsei tegevuses osaledes keelatud:

1) korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punkti 3 alusel valdusesse siseneda;

2) korrakaitseseaduse § 51 alusel valdust läbi vaadata.

§ 24. Kinnipeetud isiku saatmine

Teise või kolmanda astme abipolitseinikul on õigus saata kinnipeetud isikut politsei ja

piirivalve seaduse §-s 741 sätestatud alusel ning korras.

14

2. jagu

Vahetu sund

§ 25. Vahetu sunni kohaldamine

(1) Teise või kolmanda astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes käesoleva seaduse

§ 23 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut

sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Teise või kolmanda astme abipolitseinikul on õigus politsei ülesandel kohaldada vahetut

sundi politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik politseiametniku poolt riikliku

järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi saavutamiseks.

(3) Kolmanda astme abipolitseinikul on iseseisvalt politsei tegevuses osaledes keelatud

kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse § 41 lõikes 10 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetme kohaldamisel.

§ 26. Erivahendid ja relvad

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib väljastada teise või kolmanda astme abipolitseinikule

järgmised erivahendid:

1) käerauad;

2) sidumisvahend;

3) tehniline tõke;

4) sõiduki sundpeatamise vahend;

5) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;

6) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib teise või kolmanda astme abipolitseinikule väljastada

järgmised relvad:

1) tulirelv;

2) elektrišokirelv;

3) pneumorelv;

4) harjutusrelv;

5) kummi- või teleskoopnui;

6) gaasipihusti.

§ 27. Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine

(1) Teise või kolmanda astme abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu

korrakaitseseaduse § 79 lõikes 1 sätestatud alustel.

(2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib teise või kolmanda astme abipolitseinik

kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta

kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

§ 28. Elektrišokirelva kasutamine

Teise või kolmanda astme abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses, võib kasutada

elektrišokirelva korrakaitseseaduse §-s 80 sätestatud alusel ja korras.

15

§ 29. Tulirelva kasutamine

Teise või kolmanda astme abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses, võib kasutada tulirelva

korrakaitseseaduse §-s 81 sätestatud alusel ja korras.

3. jagu

Relva kandmise õigus

§ 30. Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õigus

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik võib haldusaktiga anda

elektrišoki- või tulirelva kandmise õiguse (edaspidi relvakandmise õigus) teise või kolmanda

astme abipolitseinikule:

1) kelle terviseseisund ei välista relva kandmise õigust;

2) kes on läbinud vastavat liiki relva kohta ettenähtud erialaõppe ja sooritanud edukalt tulirelva

lasketesti või elektrišokirelva arvestuse.

§ 31. Relva ja laskemoona väljastamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib väljastada elektrišoki- ja tulirelva ning laskemoona teise või

kolmanda astme abipolitseinikule, kellel on kehtiv relvakandmise õigus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseinikule relva ja laskemoona

väljastamise ja nende arvestuse pidamise korra.

§ 32. Relva kandmine

(1) Teise või kolmanda astme abipolitseinik võib kanda relva ja laskemoona:

1) politsei tegevuses ja õppes osaledes;

2) kui ta vahetult läheb politsei tegevuses või õppes osalema või tuleb sealt.

(2) Relva kandmine käesoleva seaduse tähenduses on relva ja laskemoona kaasas kandmine

väljaspool relvahoidlat.

(3) Välisriiki lähetatud teise või kolmanda astme abipolitseinikul võib Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga lubada kanda talle väljastatud

relva, kui see on vajalik ülesande täitmiseks.

4. jagu

Relva hoidmine ja edasitoimetamine

§ 33. Abipolitseinikule väljastatud relva ja laskemoona hoidmine

(1) Teise ja kolmanda astme abipolitseinikule väljastatud tulirelva ja laskemoona hoitakse

Politsei- ja Piirivalveameti määratud relvahoidlas tühjaks laetuna.

(2) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik võib hoida relva ja laskemoona oma elu- või

asukohas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku eelneva haldusakti

alusel.

16

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusakti alusel relva hoidev abipolitseinik tagab

relva ja laskemoona säilimise ning välistab neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

(4) Teise ja kolmanda astme abipolitseinik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama

Politsei- ja Piirivalveametit oma elu- või asukoha aadressi muutumisest, kui talle on antud luba

hoida relva ja laskemoona elu- või asukohas.

(5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib kehtestada relva hoidmisele lisanõuded.

§ 34. Relva ja laskemoona edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise käigus peab olema tagatud nende säilimine ning

välistatud neile kõrvalise isiku juurdepääs.

(2) Relva ja laskemoona edasitoimetamine on teise või kolmanda astme abipolitseiniku poolt

politsei ülesandel relva ja laskemoona toimetamine Eesti piires ühest kohast teise ilma

eesmärgita relva vahepeal kasutada.

(3) Edasitoimetatav tulirelv peab olema tühjaks laetud ning pakitud viisil, mis välistab tulirelva

kohese kasutuselevõtu.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib kehtestada lisanõudeid abipolitseiniku poolt

relva ja laskemoona edasitoimetamisele.

§ 35. Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse peatamine, peatumine ning kehtetuks

tunnistamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik peatab relvakandmise õiguse,

kui:

1) abipolitseiniku terviseseisund võib takistada tal elektrišoki- või tulirelva kandmist või

kujutab ohtu talle endale või teistele isikutele;

2) abipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva käsitsemine on ohustanud teda ennast või teisi

isikuid.

(2) Tulirelva kandmise õigus peatub, kui teise või kolmanda astme abipolitseinik ei soorita

käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud lasketesti kalendriaasta jooksul.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik tunnistab relvakandmise

õiguse kehtetuks, kui:

1) abipolitseinikul on püsiv terviseseisund, mis välistab elektrišoki- ja tulirelva kandmise;

2) abipolitseiniku astet langetatakse esimesele astmele.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse

peatamise, peatumise ning kehtetuks tunnistamise täpsema korra.

17

§ 36. Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse taastamine ja taastumine

(1) Abipolitseinik, kelle elektrišokirelva kandmise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 35

lõike 1 punkti 2 alusel, peab enne relva kandmise õiguse taastamist uuesti läbima käesoleva

seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud erialaõppe ning sooritama arvestuse.

(2) Abipolitseinik, kelle tulirelva kandmise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1

punkti 2 alusel, peab enne relva kandmise õiguse taastamist uuesti läbima käesoleva

seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud erialaõppe ning sooritama edukalt lasketesti.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik taastab relvakandmise õiguse

käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolu äralangemisel.

(4) Kui tulirelva kandmise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel, taastub see

pärast käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud lasketesti edukat sooritamist.

(5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab relvakandmise õiguse taastamise ja

taastumise täpsema korra.

§ 37. Relva tagastamine

(1) Abipolitseinik tagastab Politsei- ja Piirivalveametile elektrišoki- või tulirelva, kui tema

relvakandmise õigus:

1) on peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel;

2) peatub käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel;

3) on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku relva tagastamise täpsema

korra.

5. peatükk

Kriisirolliga abipolitseinik

§ 38. Abipolitseinikule kriisirolli määramine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga

abipolitseinik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada

politseid kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine).

(2) Kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle ülesanne on toetada politseid kriisi

lahendamise ajal käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus enne abipolitseinikule kriisirolli määramist saada

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

(4) Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja

ametikoht), välja arvatud juhul, kui abipolitseinik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

18

§ 39. Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see

on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

(2) Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega

tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu

teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise

arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane

keskmine brutokuupalk.

(6) Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu kahju saamata jäänud

tulu tõttu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.

§ 40. Kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus

otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik,

vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab

iga kord kriisirolliga abipolitseiniku kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinikud kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

19

§ 41. Abipolitseiniku vabastamine kriisirollist

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga vabastatakse

abipolitseinik kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse;

2) jätab mõjuva põhjuseta osalemata politsei tegevuses käesoleva seaduse § 40 lõikes 1

nimetatud kaasamise korral;

3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga võib

abipolitseiniku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 sätestatud

täiendusõppe kohustust.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus enne abipolitseiniku vabastamist kriisirollist käesoleva

paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet

isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud abipolitseinik on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Politsei-

ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara, relvad ning erivahendid.

6. peatükk

Abipolitseiniku hüved ja tagatised

§ 42. Abipolitseiniku ergutamine

Silmapaistvate teenete eest võib abipolitseinikku ergutada politsei ja piirivalve seaduse

5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.

§ 43. Kulude hüvitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab abipolitseinikule abipolitseiniku tegevusega seotud

vajalikud kulud seoses:

1) osalemisega politsei tegevuses;

2) tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib abipolitseinikule hüvitada muud põhjendatud ja asjakohased

kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning

maksmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.

20

§ 44. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine

(1) Abipolitseinikul on õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kalendriaastas:

1) õppes osalemise ajaks kuni 15 kalendripäeva;

2) politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks kuni 30 kalendripäeva.

(2) Abipolitseinik esitab tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud

isiku taotluse vähemalt kümme kalendripäeva enne abipolitseiniku õppe või ülesande täitmise

alustamist, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult

võimalik.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tema kirjalikul taotlusel käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse

abipolitseiniku lisapuhkusele eelnenud kuue kalendrikuu keskmine palk või töötasu, mille

tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir

on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud kalendrikuu keskmine brutokuupalk.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(5) Abipolitseiniku lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise

täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 45. Varalise kahju hüvitamine

(1) Politsei tegevuses osalemise tõttu abipolitseinikule või käesoleva seaduse § 46 lõikes 1

nimetatud isikutele tekkinud otsese varalise kahju hüvitab riik. Politsei- ja Piirivalveametil on

tagasinõudeõigus süüdioleva isiku suhtes, kes vastutab eelnimetatud otsese varalise kahju

põhjustamise eest. Kahjust arvatakse maha hüvitis, mida sama kahju eest on maksnud

kindlustusandjad, ja toetus või hüvitis, mida abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele on

maksnud riik või kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui abipolitseinik on politsei tegevuses

osaledes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsese varalise kahju saamisel:

1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses otsese varalise kahjuga;

2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;

3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusseisundiga ega tulenenud

teiste isikute õigusvastasest käitumisest;

4) korrakaitseseaduse § 36 tähenduses joobeseisundis.

(3) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

21

§ 46. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb politsei tegevuses osalemisega seotud õnnetusjuhtumi

või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise

tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega

sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale

elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule

ühekordset hüvitist.

(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse politsei tegevuses osalemisega seotud õnnetusjuhtumi või

tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel

saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime

kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.

(3) Kui abipolitseinik on saanud viga või haigestunud seoses politsei tegevuses osalemisega

tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel,

kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja

korras, mis on ette nähtud avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel hüvitise

maksmisel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse

abipolitseiniku hüvitise maksmisele eelnenud ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis saadakse

kuue kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Hüvitise ülempiir on hüvitise

maksmisele eelnenud kolmekordne Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud abipolitseiniku tulu on väiksem kui

politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr, võetakse lõigetes 1 ja 2

nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku

madalaim määr.

(7) Kui politsei tegevuses osalev abipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud

ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise

aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu.

7. peatükk

Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus

§ 47. Distsiplinaarvastutus

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse avaliku teenistuse

seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Distsiplinaarsüütegu käesoleva seaduse tähenduses on abipolitseiniku kohustuste süüline

rikkumine.

22

(3) Distsiplinaarkaristused on:

1) kirjalik noomitus;

2) abipolitseiniku staatusest vabastamine.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku distsiplinaarmenetluse

läbiviimise täpsema korra.

§ 48. Varaline vastutus

(1) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustuse süülise rikkumisega tekitanud Politsei- ja

Piirivalveametile varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi

lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses.

(2) Kui kahju on tekitanud mitu isikut ühise tegevuse või tegevusetuse käigus, vastutab iga isik

oma süüle vastavas ulatuses.

(3) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud

kahju eest täies ulatuses.

(4) Kui abipolitseinik on kohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta

tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse:

1) süü vormi;

2) talle antud juhiseid;

3) tema teadmisi ja oskusi;

4) abipolitseinikuks oleku aega;

5) tema varasemat abipolitseinikuna käitumist politsei tegevuses;

6) Politsei- ja Piirivalveameti võimalusi kahju vältida.

(5) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset kahju

tekitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud viimast kuu keskmist brutopalka.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise korrale kohaldatakse avaliku teenistuse

seaduse § 81.

8. peatükk

Abipolitseiniku astme tõstmine ja langetamine, abipolitseiniku staatuse peatamine ja

taastamine ning staatusest vabastamine

§ 49. Astme tõstmine

(1) Abipolitseiniku astme tõstmine on abipolitseiniku soovil Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga abipolitseinikule senisest kõrgema astme

andmine.

(2) Abipolitseiniku esimene aste tõstetakse teiseks astmeks, kui ta vastab käesoleva seaduse § 5

lõike 2 nõuetele ja on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud väljaõppe.

(3) Abipolitseiniku teine aste tõstetakse kolmandaks astmeks, kui ta vastab käesoleva seaduse

§ 5 lõike 3 nõuetele ja on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 3 nimetatud väljaõppe.

23

(4) Kriisiolukorra ajal võib kuni kriisiolukorra lõppemiseni abipolitseiniku teist astet tõsta

kolmandaks astmeks, kui ta vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktides

1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele ning on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 3 nimetatud

väljaõppe.

(5) Abipolitseiniku astet ei tõsteta, kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus.

§ 50. Astme langetamine

(1) Abipolitseiniku astme langetamine on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku haldusaktiga abipolitseinikule senisest madalama astme andmine.

(2) Abipolitseiniku teine või kolmas aste langetatakse esimeseks astmeks, kui ta:

1) on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse;

2) ei täida käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3–6 nimetatud nõudeid tähtaegselt.

(3) Abipolitseiniku teise või kolmanda astme võib langetada esimeseks astmeks, kui ta:

1) ei ole läbinud käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud iga-aastast turvataktika ja vahetu

sunni täiendusõpet;

2) ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(4) Abipolitseiniku kolmas aste langetatakse teiseks astmeks, kui ta:

1) on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse;

2) ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 nimetatud kohustust.

§ 51. Abipolitseiniku staatuse peatamine ja taastamine

(1) Abipolitseiniku staatus peatatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku haldusaktiga, kui abipolitseinik:

1) on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, süüteomenetluse ajaks;

2) on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse abipolitseiniku staatuse

peatamiseks tähtajaga, mis ei või olla lühem kui üks aasta ega pikem kui kolm aastat.

(2) Abipolitseiniku taotlusel ei või abipolitseiniku staatuse peatamise tähtaeg ületada järjestikku

kolme aastat.

(3) Abipolitseiniku staatuse võib peatada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku haldusaktiga:

1) kui abipolitseinik suunatakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud alusel

tervisekontrolli, kuni kehtiva tervisetõendi väljastamiseni või kuni üheks aastaks;

2) käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud distsiplinaarmenetluse ajaks.

(4) Abipolitseiniku staatusega sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadeti abipolitseiniku staatus

peatatakse tema nimetamisel Politsei- ja Piirivalveameti koosseisuvälise politseiametniku

ametikohale õppepraktika läbimise ajaks.

24

(5) Staatuse peatamise ajal kehtib abipolitseiniku kohta järgmine:

1) tal on keelatud osaleda politsei tegevuses või tegutseda muul viisil Politsei- ja Piirivalveameti

nimel;

2) tal on keelatud kasutada abipolitseiniku tunnistust, ametimärki ja vormiriietust;

3) tal ei ole kohustust läbida talle ettenähtud õpet ega sooritada arvestusi;

4) tal ei ole kohustust läbida perioodilist tervisekontrolli, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul;

5) tal ei ole kohustust täita kehalise ettevalmistuse nõudeid.

(6) Kui abipolitseiniku staatus on peatatud, on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema

volitatud isikul õigus kohustada abipolitseinikku tagastama talle väljastatud vara, sealhulgas

tunnistus, ametimärk ja vormiriietus, relvad ja erivahendid.

(7) Abipolitseiniku staatuse peatamise tähtaja lõppemisel Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud isik:

1) taastab abipolitseiniku staatuse;

2) pikendab abipolitseiniku staatuse peatamist;

3) langetab abipolitseiniku astet;

4) vabastab abipolitseiniku staatusest.

(8) Abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 52. Abipolitseiniku staatusest vabastamine ja staatuse lõppemine

(1) Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga:

1) kui abipolitseinik esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse;

2) kui abipolitseiniku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud

kuriteo eest;

3) kui abipolitseinikule on määratud käesoleva seaduse § 47 lõike 3 punktis 2 nimetatud

distsiplinaarkaristus.

(2) Abipolitseiniku võib vabastada abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga, kui abipolitseinik ei vasta käesoleva seaduse

§-s 5 nimetatud nõuetele.

(3) Abipolitseiniku staatus lõppeb tema surma päeval.

(4) Abipolitseiniku staatusest vabastamise või staatuse lõppemise korral tagastatakse Politsei-

ja Piirivalveametile tema väljastatud vara.

25

9. peatükk

Vastutus

§ 53. Abipolitseiniku vormiriietuse, tunnistuse ja ametimärgi ebaseaduslik kasutamine

(1) Abipolitseiniku vormiriietuse, tunnistuse või ametimärgi ebaseadusliku kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-

s 83 sätestatule.

§ 54. Menetlus

Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja

Piirivalveamet.

10. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted ja järelhindamine

§ 55. Abipolitseiniku osalemine politsei tegevuses seaduse jõustumise järel

Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isik võib osaleda politsei

tegevuses abipolitseiniku seaduse alusel tingimustel ja korras, mis kehtis kuni 2027. aasta

31. jaanuarini, kuni Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik annab talle

abipolitseiniku staatuse käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel. Abipolitseinik võib osaleda

politsei tegevuses käesoleva seaduse alusel, kui ta on täitnud käesolevas peatükis sätestatud

nõuded ja talle on antud vastava astme abipolitseiniku staatus.

§ 56. Abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib 2027. aasta 1. septembriks käesoleva seaduse §-s 55

nimetatud abipolitseiniku vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 7, 8, 10 ja 11

sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav isik vabastatakse abipolitseiniku staatusest.

(2) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kes vastab käesoleva seaduse § 5

lõikes 1 sätestatud nõuetele, viiakse üle esimese astme abipolitseinikuks, kui:

1) tema pädevus piirdus politsei abistamisega süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18

sätestatud alustel või

2) abipolitseinik esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse.

(3) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik viiakse üle teise astme abipolitseinikuks,

kui ta vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning läbib hiljemalt

2027. aasta 1. septembriks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud mahus õppe, mis

tagab tema vastavuse teise astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud isik võib põhjendatud juhtudel pikendada abipolitseiniku õppe

läbimise tähtaega kuni 2027. aasta 31. detsembrini.

26

(4) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2

sätestatud nõuetele, viiakse üle teise astme abipolitseinikuks, tingimusel et abipolitseinik viib

oma:

1) haridustaseme vastavusse käesoleva seaduse nõuetega hiljemalt 2031. aasta 1. augustiks;

2) kehalise ettevalmistuse nõuded vastavusse hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks.

(5) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kellele on antud ülesande iseseisvalt

täitmise pädevus, viiakse üle kolmanda astme abipolitseinikuks, kui ta vastab käesoleva seaduse

§ 5 lõigetes 1−3 sätestatud nõuetele ning läbib hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori kehtestatud mahus õppe, mis tagab tema vastavuse teise ja

kolmanda astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele.

(6) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatut ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 sätestatud nõudele,

viiakse üle kolmanda astme abipolitseinikuks, tingimusel et abipolitseinik viib oma kehalise

ettevalmistuse nõuded vastavusse hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks.

(7) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kes ei läbi käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5

nimetatud õpet, viiakse üle esimese astme abipolitseinikuks.

(8) Kui käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kes on üle viidud käesoleva paragrahvi lõike 3

alusel teise astme abipolitseinikuks või lõike 5 alusel kolmanda astme abipolitseinikuks, ei täida

käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 6 sätestatud nõudeid tähtaegselt, langetatakse tema aste

esimeseks astmeks.

§ 57. Abipolitseiniku tervisetõendi kehtivus

Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikule väljastatud tervisetõend kehtib selle

kehtivusaja lõpuni.

§ 58. Seaduse järelhindamine

Siseministeerium analüüsib hiljemalt 2032. aasta 31. detsembriks käesoleva seaduse eesmärgi

saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju.

2. jagu

Teiste seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 59. Abipolitseiniku seaduse kehtetuks tunnistamine

Abipolitseiniku seadus (RT I, 20.12.2010, 1) tunnistatakse kehtetuks.

§ 60. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõnad „teostab politseiametnik“ sõnadega „teostavad

politseiametnik ja abipolitseinik“;

27

2) paragrahvi 491 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega „Politseiametnik

ja abipolitseinik võivad“;

3) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnikul“ sõnadega „ja

abipolitseinikul“;

4) paragrahvi 521 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka

abipolitseinikule.“.

§ 61. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „Politsei- ja

Piirivalveametil“ tekstiosaga „abipolitseiniku seaduse §-s 9,“.

§ 62. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele

kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras ja ametijuhendis määratud

ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka.

(2) Kohtukordnikuks võib nimetada isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse nõuetele.

(3) Esimese ja teise astme kohtu kohtukordnik tegutseb vastavalt ametijuhendile või kohtute

turvateenistuse juhi korraldusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu kohtukordnik

tegutseb vastavalt Riigikohtu kehtestatud ametijuhendile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 1261 ja 1262 järgmises sõnastuses:

„§ 1261. Kohtukordniku õigused

(1) Kohtukordnikul on samad õigused, mis on korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–

3, § 34, § 46 lõike 1 punktide 1–3 ning lõigete 2, 3, 4, 5 ja 6, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning

lõike 2, § 48 lõike 1 punktide 1–3, § 49 lõike 1 punktide 1, 2, 4 ja 6–7 ning lõigete 2–5 ja 6 ning

§ 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.

(2) Korrakaitseseaduse § 46 alusel kinni peetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja

Piirivalveametile.

(3) Kohtukordnik võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.

(4) Hoiulevõetud vallasasi tagastatakse viivitamata, kui hoiulevõtmise alus ära langeb, välja

arvatud juhul, kui vallasasja valdamine on õigusaktiga keelatud. Keelatud vallasasi antakse

viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.

28

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle

anda äriühingule.

§ 1262. Kohtukordniku erivahendid, relvad ja väljaõppe nõuded

(1) Esimese ja teise astme kohtu kohtukordnikule erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise

ning tema relva kandmise korra ning väljaõppe nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(2) Riigikohus kehtestab Riigikohtu kohtukordnikule erivahendi ja relva väljastamise ja

tagastamise ning tema relva kandmise korra ning väljaõppe nõuded.

(3) Kohtukordnik võib kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras.

(4) Kohtukordniku erivahendid on käerauad ja sidumisvahend.

(5) Kohtukordniku relvad on gaasipihusti ning kummi- või teleskoopnui.“.

§ 63. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 148 lõiget 21 ja § 161 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„politseiametniku“ sõnaga „, abipolitseiniku“;

2) paragrahvi 199 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikud“ sõnadega „ja

abipolitseinikud“.

§ 64. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punktis 265 asendatakse tekstiosa „§ 421 lõikes 1 ja

§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 38 lõikes 1 ja § 41 lõike 1 punktis 3“.

§ 65. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduse § 771 lõikes 2 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega

„Politseiametnik ja abipolitseinik võivad“.

§ 66. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 257 lõiget 1 täiendatakse läbivalt pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „ja

abipolitseiniku“;

2) paragrahvi 257 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „ja

abipolitseiniku“;

3) paragrahvi 451 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

29

„§ 451. Politseiametniku ja abipolitseiniku daktüloskopeerimine ja nendelt DNA-proovi

võtmine“;

4) paragrahvi 451 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv

politseiametnik ja abipolitseinik daktüloskopeeritakse ja nendelt võetakse DNA-proov

ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku või abipolitseiniku jäetud jälgede välistamise

eesmärgil.“;

5) paragrahvi 451 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikult“ sõnadega „ja

abipolitseinikult“;

6) paragrahvi 451 lõikeid 3 ja 5 täiendatakse läbivalt pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega

„ja abipolitseiniku“;

7) paragrahvi 451 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politseiametniku ja abipolitseiniku daktüloskopeerimisel ja nende DNA-proovi analüüsil

saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel politseiametniku

politseiteenistusest vabastamisest või isiku abipolitseiniku staatusest vabastamisest arvates.

Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet teavitavad Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti

vajadusest politseiametniku või abipolitseiniku andmed riiklikest registritest kustutada.“;

8) paragrahvi 10815 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vabatahtliku merepäästja ülesande täitmise käigus vabatahtlikule merepäästjale tekitatud

varalise kahju hüvitamisele ja vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral hüvitise maksmisele kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-des 45 ja 46

sätestatut.“.

§ 67. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse § 382 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „12“ arvuga „30“.

§ 68. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 35 lõike 10 punktis 2 asendatakse arv „12“ arvuga „30“.

§ 69. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 97, asendatakse sõna „politsei“ sõnadega „Politsei- ja

Piirivalveamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „või

abipolitseiniku“;

3) paragrahvi 114 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud

riikliku järelevalve teostamisel võib abipolitseinik kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32,

30

45–49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras, arvestades abipolitseiniku seaduses sätestatud erisusi.

(14) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku

järelevalve teostamisel võib abipolitseinik välismaalase kinni pidada välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

sätestatud alusel ja korras.

(15) Abipolitseinik võib piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja

piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada

erivahendit või relva abipolitseiniku seaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 70. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „ja

abipolitseinik“;

2) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega „Politseiametnik

ja abipolitseinik võivad“;

3) paragrahvi 331 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnikul“ sõnadega „ja

abipolitseinikul“;

4) paragrahvi 332 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka

abipolitseinikule.“.

§ 71. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse arv „38“ arvuga „46“.

§ 72. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 156 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Abipolitseinikul on koos politseiametniku või ametnikuga eelvangistuse ja aresti

täideviimisel kinnipidamistingimusi tagava politseiametniku käesolevas seaduses sätestatud

õigused ja kohustused, välja arvatud:

1) õigus teha otsuseid ümberpaigutamise, soodustuste kohaldamise, arestimajja sisenemise loa

andmise, kirjade ära saatmata jätmise, kokkusaamiste võimaldamise, lühiajalise vabastamise

või väljaviimise loa andmise ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta;

2) osalemine pakkide sisu kontrollimisel;

3) distsiplinaarmenetluse läbiviimine ning distsiplinaarkaristuse määramine.

(42) Abipolitseinik võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras kasutada vahetut

sundi ning üksnes abipolitseiniku seaduse alusel väljastatud erivahendeid ja relvi.“.

31

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 73. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

______________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026

1

Abipolitseiniku seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2

1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 4

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 10

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted ................................................................................................ 11

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine .......................................................... 20

Eelnõu 3. peatükk. Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused,

õigused ja kohustused ........................................................................................................... 88

Eelnõu 4. peatükk. Abipolitseiniku rakendatavad meetmed, vahetu sund ning erivahendid ja

relvad .................................................................................................................................. 106

Eelnõu 5. peatükk. Kriisirolliga abipolitseinik ................................................................... 175

Eelnõu 6. peatükk. Abipolitseiniku hüved ja tagatised ....................................................... 185

Eelnõu 7. peatükk. Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus ............................... 194

Eelnõu 8. peatükk. Abipolitseiniku astme tõstmine ja langetamine, abipolitseiniku staatuse

peatamine ja taastamine ning staatusest vabastamine ......................................................... 203

Eelnõu 9. peatükk. Vastutus ............................................................................................... 219

Eelnõu 10. peatükk. Rakendussätted ja järelhindamine ..................................................... 221

4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 247

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla põhiseadusega ................................ 248

6. Seaduse mõjud .................................................................................................................... 256

6.1. Abipolitseiniku pädevuse ja tegutsemisvaldkondade laiendamine .............................. 256

6.2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks .......... 261

6.3. Suurendada abipolitseiniku väljaõppe mahtu ja täiendada väljaõppe sisu .................. 264

6.4. Selge järelevalve abipolitseiniku tegevuse üle ............................................................ 269

6.5. Abipolitseiniku staatuse peatamine ja paindlikum vabastamine ................................. 272

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud .................................................................................................................................... 278

8. Rakendusaktid .................................................................................................................... 285

9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 285

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................... 286

2

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) uus terviktekst, mis vastab nii

siseturvalisuse valdkonna arenguvajadustele kui ka ühiskonna ootustele avalike teenuste

kiiruse, kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. Abipolitseiniku süsteemi arendamine võimaldab

Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) koos abipolitseinikega neid teenuseid tõhusamalt

osutada.

Eelnõu eesmärk on tõhustada abipolitseinike kaasamist politsei ülesannete toetamisel,

laiendades abipolitseinike kaasamise võimalusi ja suurendades nende panust eri valdkondades.

Muudatustega tugevdatakse politsei suutlikkust tagada avalikku korda ja turvalisust, säilitades

politsei kui üldkorrakaitseorgani põhiseadusliku ja seadusjärgse rolli. Abipolitseinike

ülesannete laiendamine loob paremad võimalused turvalisema riigi tagamiseks.

APolS eelnõu sisuks on abipolitseiniku mõiste ja pädevuse määratlemine Eesti õiguskorras,

abipolitseinikule esitatavate nõuete sätestamine, abipolitseiniku staatuse andmine, peatamine ja

sellest vabastamine ning abipolitseiniku töökorraldus, hüved, tagatised, vastutus ja järelevalve.

Ühtlasi sätestatakse eelnõus abipolitseinikule lubatud riikliku järelevalve meetmed. Kuna

kehtivas APolS-is muudetakse enamikku sätteid, siis koostatakse uus seaduse terviktekst ja

senine APolS tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõuga täpsustatakse ja laiendatakse abipolitseinike rolli ning suurendatakse PPA võimalusi

neid kaasata. Abipolitseinikel võimaldatakse politseid abistada senisest laiemalt, sealhulgas

ülesannetes, mis ei piirdu avaliku korra kaitsega, vaid hõlmavad ka näiteks piirivalvet,

migratsioonijärelevalvet, kinnipidamiskohtade toiminguid ja tugitegevusi, et abipolitseinikud

saaksid oma erialaseid oskusi paremini rakendada. Väljaõpe muutub süsteemseks ja

astmepõhiseks, luuakse võimaluse spetsialiseerumiseks. Samuti laiendatakse abipolitseiniku

pädevust korrakaitsemeetmete kohaldamisel. Eelnõuga ajakohastatakse ka vastutuse ja

järelevalve regulatsiooni. Abipolitseiniku staatusest vabastamine ei ole enam automaatne iga

õigusvastase teo korral ning luuakse distsiplinaarjärelevalve süsteem, mis tagab menetluse

ühtsed alused ja läbipaistvuse ning võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust.

Eelnõuga muudetakse kohtute seadust (edaspidi KS) vajadusest tagada õigusselgus ja

kohtuhoonete turvalisus, arvestades muu hulgas uue APolS eelnõu põhimõttelisi muudatusi.

Kehtivas KS-s on kohtukordniku õiguste määratlemisel viidatud APolS-ile, kuid selline seos ei

ole enam kohane. Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb PPA juhtimisel

ja vastutusel, samas kui kohtukordnik on kohtu struktuuris tegutsev kohtuametnik, kelle

ülesanded on piiratud kohtuhoonete ja kohtumenetluste turvalisuse tagamisega. Uue APolS

eelnõuga on abipolitseiniku õigused, erivahendid ja relvad selgelt seotud politsei operatiiv- ja

järelevalvetegevusega ning nende ringi on laiendatud, mistõttu ei ole see regulatsioon

kohtukordniku rolli ega proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Kehtiv KS-e § 126 annab kohtukordnikule abipolitseiniku seadusest tulenevad õigused viite

kaudu, eeldades seost politsei tegevuses osalemise regulatsiooniga. Selline lahendus ei ole

kooskõlas KorS-i süsteemiga, mille kohaselt muu korrakaitseorgani ametniku pädevus peab

tulenema vahetult seadusest ning olema piiritletud vastavalt selle organi ülesandele.

Seetõttu loobutakse kohtukordniku õiguste seostamisest APolS-iga ning nähakse ette nende

vahetu ja ammendav reguleerimine KorS-i alusel. Muudatustega täpsustatakse kohtukordniku

õiguslikku staatust ja nõudeid, piiritletakse selgelt tema õigused ja kohustused, määratletakse

3

lubatud erivahendid ja relvad ning täpsustatakse kinnipeetud isikute ja hoiulevõetud esemete

edasist käekäiku. Muudatused toetavad ühtse kohtute turvateenistuse toimimist ning välistavad

uue APolS regulatsiooni ebaõige või laiendava kohaldamise kohtukordnikele.

Probleemid ja lahendused, mida eelnõuga käsitletakse:

1) Abipolitseinike piiratud võimalused PPA abistamisel: praegu saavad

abipolitseinikud aidata peamiselt avalikku korda ähvardavate ohtude tõrjumisel.

Lahendus: laiendada abipolitseinike pädevust, võimaldades neil osaleda laiemalt PPA

tegevustes, luua paremad võimalused korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) meetmete

kohaldamiseks.

2) Väljaõppe süsteem: 40-tunnine baasväljaõpe ei valmista abipolitseinikke piisavalt ette

mitmekesisteks ülesanneteks. Lahendus: muuta väljaõpe süsteemsemaks ja lõimida see

politseihariduse mudelisse

3) Ebaselge staatusest vabastamise ja vastutuse regulatsioon: staatusest vabastamise

menetlus ei vasta õigusselguse põhimõtetele ning järelevalve on ebaselge. Lahendus:

muuta vabastamise menetlus paindlikumaks, andes PPA-le kaalutlusõiguse, ning muuta

vastutuse ja järelevalve regulatsioon täpsemaks.

Muudatused mõjutavad abipolitseinikke ja PPA tegevust mitmel viisil. Pädevuse ja

tegutsemisvaldkondade laiendamine ning suuremad volitused kasvatavad abipolitseinike rolli

olulisust ja mõju, mis on strateegiliselt kasulik PPA-le, kuid vajab läbimõeldud rakendamist.

Väljaõppe mahu ja sisu täiendamine parandab oskusi ja karjäärivõimalusi, kuid eeldab

paindlikkust ning ressursitarka planeerimist, et vältida ülekoormust. Selgem järelevalve

suurendab usaldust ja parandab juhtimist. Paindlikum staatuse peatamine loob õiglasema

süsteemi, võimaldades individuaalset kaalumist. Kokkuvõttes on enamik muudatusi

abipolitseinikele vajalikud ja pigem positiivsed, samas kui PPA-le on need strateegiliselt

kasulikud, kuid vajavad hoolikat rakendamist, et vältida haldus- ja ressursikoormust.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvesse võetud ka politsei personali kujunemist pikema perioodi

vaates. Juba 2018. aastal koostatud prognooside kohaselt hinnati, et aastatel 2018–2023 võib

pensionile siirduda ligikaudu 25% politseiametnikest ehk umbes 1000 ametnikku.

Tagasivaatavalt ilmneb, et aastatel 2018–2023 lahkus PPA-st ning vormistas politseipensioni

ligikaudu 580 ametnikku, mis jäi prognoositust väiksemaks. Seda on mõjutanud nii 2019. aastal

jõustunud seadusemuudatused, mis soodustasid pensioniõiguslike ametnike edasitöötamist, kui

ka viimaste aastate majandus- ja julgeolekukeskkond. Näiteks 2024. aastal lahkus pensionile

ligikaudu 12% pensioniõiguslikest ametnikest, samas kui varasematel aastatel oli vastav näitaja

keskmiselt umbes 24%. PPA tegeleb järjepidevalt uute politseiametnike värbamise ja

hoidmisega. Suurendatud on Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu, arendatud töötajate

hoidmise ja tööandja atraktiivsuse meetmeid ning loodud täiendavaid võimalusi

politseiorganisatsiooni sisenemiseks ka karjääripöörde kaudu.1

Abipolitseinike roll ei ole politseiametniku asendamine ega politsei põhiülesannete ülevõtmine.

Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtliku ja toetava ressursina ning nende kaasamine toimub

alati politsei juhendamisel ja vastutusel. Praktikas on siiski näha, et abipolitseinikuks olemine

kujuneb paljude jaoks heaks ja loomulikuks ettevalmistavaks etapiks politseiametniku

elukutsele. Abipolitseinikud omandavad kogemuse politsei töökorralduses, puutuvad kokku

erinevate olukordadega ning saavad realistliku ettekujutuse politseitöö sisust ja vastutusest. See

kogemus toetab teadlikumat karjäärivalikut ning aitab ühtlasi kaasa politseiorganisatsiooni

1 Allikas PPA

4

järelkasvu kujunemisele, säilitades samas selge eristuse abipolitseiniku ja kutselise

politseiametniku rollide vahel.

Eelnõu suurendab halduskoormust eelkõige nende isikute jaoks, kes planeerivad

tulevikus omandada II astme abipolitseiniku pädevused, kuna sellega kaasneb senisest

mahukam väljaõpe. Samal ajal vähendab eelnõu halduskoormust abipolitseinikuks

saamise etapis, lihtsustades sisenemist ning vähendades nõudeid, mis kehtiva korra alusel

rakendusid juba alguses. Seega on eelnõus halduskoormuse suurenemine ja vähenemine

omavahel tasakaalus.

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. veebruaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš

([email protected]), õigusnõunik Rina Sillandi

([email protected]), õigusnõunik Kristi Käsper (teenistusest lahkunud),

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]), nõunik Riita Proosa

([email protected]), nõunik Ott Aarma ([email protected])

koostöös PPA esindajatega.

Eelnõu abipolitseinike kaasamise kontseptsioon on koostatud koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi ning PPA-ga. Eelnõus kohtute seaduses kohtukordnike muudatused on

koostatud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse nõunik Karl-Erik Ansmann

([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Jaanus Põldmaa ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu (teenistussuhe ajutiselt peatatud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Eelnõu ettevalmistamisele eelnesid töörühmade kohtumised ning abipolitseinike ja

politseiametnike seas tehti nii intervjuud kui ka küsitlused. Eelnõu koostamisse kaasati lisaks

PPA-le Eesti Abipolitseinike Kogu, Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA), Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liigu õiguse rakendamisega.

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb „Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030“2 (edaspidi

STAK), milles on ühe peamise tegevussuunana nimetatud vabatahtlikuna tegutsemise

võimaluste mitmekesistamine.

STAK-i üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisse. Loodud on

head eeldused kasvatada elanike osalust enda ja kodukoha turvalisuse parandamiseks.

2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf.

5

Arengukavas on rõhutatud, et „[v]abatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt

ennetustöös“3. Eesmärk on luua mitmekesised võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses ja

tagada, et vabatahtlike kaasajad oleksid professionaalsed ning siseturvalisuse asutustes oleks

olemas sobiv vabatahtlike koolitamise ja tunnustamise süsteem.

STAK-i alaeesmärgi „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse

tagamiseks“ üks peamisi tegevussuundi on vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine,

milleks on vaja:

1) luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna,

näiteks osaleda ennetustöös või panustada vabatahtlike töösse muul moel;

2) suurendada asutuste ja vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata;

3) motiveerida vabatahtlikke toetuste ja tunnustavate tegevustega osalema ning tagada

neile vajalik varustus ja töökeskkond.

STAK-i 2025.–2028. aasta programmis „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine“ on tegevus 2 „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“4, kus on määratud

järgmised ülesanded:

1) Asutustes on loodud võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt, olemas on

koolitus- ja tunnustussüsteemid.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduseid:

1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);

2) karistusregistri seadus (RT I, 18.03.2026, 30);

3) kohtute seadus (RT I, 14.03.2025, 24);

4) liiklusseadus (RT I, 07.04.2026, 3);

5) maksukorralduse seadus (RT I, 15.04.2026, 5);

6) meresõiduohutuse seadus (RT I, 16.12.2025, 35);

7) politsei- ja piirivalve seadus (RT I, 23.10.2025, 2);

8) päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68);

9) relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 4);

10) riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 14);

11) tubakaseadus (RT I, 07.05.2025, 15);

12) tulumaksuseadus (RT I, 15.04.2026, 8);

13) vangistusseadus (RT I, 26.06.2025, 20).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9).

Eelnõu vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus: Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus

on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse kohtukorralduse seadust (põhiseaduse §

104 lg 2 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Enne eelnõu väljatöötamist koostati ja kooskõlastati „Abipolitseiniku seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus5“ (edaspidi VTK). Selle raames selgitati välja kehtiva APolS

võimalikud rakendusprobleemid, kuid ka muud muudatusvajadused. Ministeeriumid ja

3 Sealsamas, lk 20. 4 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine 2025–2028“. Lisa 1. Programm Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

2025–2028.pdf. 5 Eelnõude infosüsteem. Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

6

koostööpartnerid esitasid VTK kohta märkuseid, mida on eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Üldiselt toetati abipolitseinike rolli ja vastutuse suurendamist, kuid rõhutati, et see peab

toimuma koos põhjalikuma väljaõppe ning vastutuse täpsustamisega. Paljud märgitud

probleemid ja ettepanekud on võetud teadmiseks ning neid on eelnõu koostamisel arvestatud.

Eelnõu sisaldab lisaks VTK-s käsitletud muudatustele ka regulatiivseid täpsustusi, mis ei tulene

vahetult APolS eelnõu VTK-st, eeskätt kohtute seaduse muudatusi kohtukordnike õiguste ja

kohustuste osas. Need muudatused on tingitud uue APolS eelnõuga tehtavatest põhimõttelistest

lahendustest, mistõttu ei ole varasem seos kohtukordnike regulatsiooniga enam süsteemselt

põhjendatud. Arvestades muudatuste piiratud ulatust, tehnilist ja süsteemset iseloomu ning

nende otsest seotust käesoleva eelnõuga, peeti eraldiseisva VTK koostamist nende teemade

kohta ebaproportsionaalseks. Muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja viia kehtiv õigus

kooskõlla uue APolS-i lahendustega.

Eelnõu algatamine on tingitud vajadusest luua:

1) PPA-le laialdasemad ja paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks ning

2) abipolitseinikele võimalused abistada politseid palju rohkemates valdkondades kui

praegu.

Abipolitseinikud on tegutsenud Eestis alates 1994. aastast, kui võeti vastu esimene APolS,

millega määrati kindlaks abipolitseinike staatus, eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult

politseitöös osaleda. Kehtiv APolS võeti vastu 24.11.2010 ja see jõustus 01.01.2011. Kehtivas

APolS-is on sätestatud abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, et kaasata

vabatahtlikke politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ning turvalise ühiskonna tagamiseks.

Aastate jooksul on PPA ja Siseministeerium seadnud eesmärke uute abipolitseinike

värbamiseks, uuendanud abipolitseinike väljaõpet ning täiendanud abipolitseinike kaasamise

korraldust politsei tegevusse. Samas on praktikas ilmnenud kitsaskohti, mis takistavad

vabatahtlike potentsiaali täiel määral rakendamast.

Järgnevalt on kirjeldatud põhimõtteid, millest uue eelnõu väljatöötamisel lähtuti.

1. Abipolitseinik saab politseid abistada mitmekesiselt ja paindlikult võimalikult

paljudes valdkondades.

Abipolitseinike regulatsioon on selle loomisest alates olnud suunatud klassikalisele

politseitööle. Samas täidab PPA ülesandeid ka selliste eriseaduste alusel nagu riigipiiri seadus

(edaspidi RiPS), välismaalaste seadus (edaspidi VMS), väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seadus (edaspidi VSS), Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) ning välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadus (edaspidi VRKS), mille kohaselt ei ole PPA Euroopa

Liidu õiguse tähenduses mitte üksnes politseiasutus, vaid ka piirivalveasutus,

immigratsiooniasutus ja viisasid väljastav asutus.

Arvestades, et PPA tegevus ei ole seotud ainult avaliku korra kaitse, riikliku järelevalve ja

ohutõrjega, on eesmärk luua abipolitseinikele lisavõimalused osaleda ka nendes politsei

tegevustes, mis on seotud näiteks:

• piirikontrolli ja riigipiiri valvamisega;

• järelevalvega, mille eesmärk on tuvastada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja

töötamist;

• kinnipidamiskohta paigutatud kinnipeetu üle järelevalve ja konvoeerimisega;

• turvamis- ja relvalubade väljastamisega ning nende üle järelevalve teostamisega;

• süüteomenetlust toetavate tegevustega;

7

• arendustegevustega;

• sisekoolituste ja treeningute ettevalmistamise ning läbiviimisega;

• kommunikatsiooni ja muude tugitegevustega.

Seega tekib abipolitseinikul uue APolS-iga võimalus abistada PPA-d mitte ainult avaliku korra

kaitseks riiklikus järelevalves, vaid erinevate politsei ülesannete täitmises. Sealjuures tekib

võimalus abistada PPA-d tugitegevustes, kuna ka nende lõppeesmärk on, et politsei saaks oma

riikliku järelevalve ülesandeid täita paremini ja kiiremini.

2. Abipolitseinikku on võimalik kaasata kõikidel PPA ametnikel ja töötajatel.

Arvestades seda, et kõik PPA ametnikud ei ole politseiametnikud politsei ja piirivalveseaduse

(edaspidi PPVS) § 34 lõike 1 tähenduses6, siis laienevad uue APolS-i eelnõuga valdkonnad,

kus abipolitseinikud saavad PPA-d abistada. Seetõttu on vaja loobuda piirangust, et

abipolitseinik saab täita ülesandeid üksnes koos politseiametnikuga. Seega antakse

abipolitseinike kaasamise õigus lisaks politseiametnikele ka PPA ametnikele ja teistele

töötajatele. Sellega laiendatakse oluliselt abipolitseinike võimalike kaasajate ringi, kaasates

neid näiteks kommunikatsiooni-, logistika-, personali- ja analüüsibüroos või teenindussaalides.

Selle tulemusel tekib abipolitseinikel tulevikus võimalus panustada ka mittekorrakaitselistesse

tegevustesse.

3. Abipolitseinikud jaotatakse astmetesse vastavalt nende pädevusele ja väljaõppele.

Uue APolS-i eelnõuga luuakse kolmeastmeline abipolitseinike süsteem. Kehtiva APolS-i järgi

saab abipolitseinikud tinglikult jaotada kolme kategooriasse: ennetuse abipolitseinik, koos

politseiametnikuga politseitöös osalev abipolitseinik ja iseseisva pädevusega abipolitseinik.

I astme abipolitseinik – teda kaasatakse peamiselt mittekorrakaitselistesse tegevustesse, nagu

ennetustöö, logistika, kommunikatsioon, analüüs, arendus, koolitus ja muud sarnased

valdkonnad. Uus lahendus loob võimaluse, et aktiivsed kodanikud saavad ka kriisiolukordades

politseid ajutiselt abistada. I astme abipolitseinikud toetavad politseid ülesannetes, mis ei vaja

põhjalikku erialast väljaõpet. Neile ei kohaldata abipolitseiniku tervise- ja kehalise

ettevalmistuse nõudeid. I astme abipolitseinikuks saamiseks peab isik esitama andmed, mille

alusel viiakse läbi nõuete vastavuse kontroll, taustakontroll ja vestlus. Lisaks tuleb läbida

I astme abipolitseiniku väljaõpe. Enne konkreetse ülesande täitmist saab abipolitseinik vastava

juhendamise ja instrueerimise. I astme abipolitseinikul puudub õigus kohaldada KorS-is ette

nähtud meetmeid ja vahetut sundi.

II astme abipolitseinik – abipolitseinik, kes sarnaselt kehtivale APolS-ile võib tegutseda koos

politseiametnikuga. Oluline on rõhutada, et II astme abipolitseinik tegutseb alati koos PPA

politseiametniku või PPA ametnikuga. Ta võib abistada PPA-d ka nendes ülesannetes, mida

täidab I astme abipolitseinik. II astme abipolitseinikuks saamisel on tal kohustus läbida II astme

abipolitseiniku väljaõpe. II astme abipolitseinik peab vastama politseiametnikuga sarnastele

tervisenõuetele ning tema füüsiline ettevalmistus peab olema piisav, et ta saaks osaleda politsei

tegevustes. II astme abipolitseinik valib valdkonna, milles ta soovib PPA-d abistada, ja läbib

vastava väljaõppe. Valida saab järgmiste valdkondade vahel:

• välitöö7 – patrullimine, väljakutsete teenindamine, liiklusjärelevalve;

6 Politseiametnikku on määratletud PPVS § 34 lõikes 1, mille kohaselt on politseiametnik isik, kes on PPA, Kaitsepolitseiameti

või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistuses politseiametniku ametikohal. 7 Välitöö eesmärk on avaliku korra kaitsmine ning riigipiiri valvamine maismaal ja veekogudel.

8

• piirkondlik politseitöö – ennetustegevus, relva- ja tegevuslubade menetlemine ning

järelevalve, veebipolitsei ülesanded ning töö alaealistega;

• menetlus – kriminalistika, süütegude menetlemise toetamine ja kriminaalpolitsei

abistamine;

• piirivalve – kodakondsuse ja migratsiooniga seotud ülesanded ning piirivalve ja -kaitse.

III astme abipolitseinik – tema pädevusse kuulub politsei abistamine tugitegevustes (nagu I

astme abipolitseinik) ning politsei ülesannete toetamine koos politseiametnikuga (nagu II astme

abipolitseinik). Lisaks võib III astme abipolitseinik piiratud ulatuses iseseisvalt politseid

abistada, täites ülesandeid, mis politsei on talle andnud. Sisuliselt vastab see roll praeguses

regulatsioonis sätestatud iseseisva pädevusega abipolitseiniku olemusele.

4. Iseseisva pädevusega abipolitseiniku pädevus ja õigused laienevad.

Uue APolS-i eelnõuga muudetakse seni kehtinud regulatsiooni, mis käsitleb iseseisva

pädevusega abipolitseiniku (edaspidi IPAP) tegutsemisvõimalusi ja õigusi. IPAP-ist

kujundatakse uue APolS-i regulatsiooniga III astme abipolitseinik. Muudatuse tulemusel

ei ole iseseisev tegutsemine enam piiratud üksnes liiklusjärelevalve ja avalikes kohtades

käitumise nõuete üle järelevalve teostamisega, vaid lisaks tekib võimalus rakendada rohkemaid

KorS-is sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. Muudatused on vajalikud, et lahendada

olukordi, kus IPAP-i patrull8 peab politseitöö käigus sündmuse lahendamiseks kutsuma kohale

politseiametnikest koosneva patrulltoimkonna ka siis, kui ta suudaks olukorra iseseisvalt lõpuni

lahendada. See on eriti oluline piirkondades, kus politseiametnikest koosneva patrulltoimkonna

saabumine võib võtta kaua aega ning neil juhtudel, kus selle kaasamine ei ole otstarbekas.

Niisugused olukorrad on näiteks järgmised:

• isikusamasuse tuvastamine rahvastikuregistri kaudu;

• joobeseisundis isiku kainenema toimetamine;

• narkojoobe tuvastamine indikaatorvahendi abil;

• tõendusliku alkomeetri kasutamine.

Uue APolS-i regulatsiooni järgi on III astme abipolitseinikule ette nähtud põhjalikum väljaõpe.

Selle eesmärk on tagada abipolitseiniku parem ettevalmistus ja võimekus tegutseda erinevates

olukordades. Isiku õigusi ja vabadusi oluliselt riivavaid meetmeid saab rakendada vaid

politseiametniku korraldusel. Vastavad korraldused võivad olla antud kas vahetult ja suuliselt

või edastatud sidevahendi kaudu.

5. Abipolitseiniku väljaõpe muutub põhjalikumaks

Arvestades abipolitseinike tegutsemisvaldkondade laienemist, peab ka nende väljaõpe

muutuma süsteemsemaks ja põhjalikumaks. Senisest 40-tunnisest baasväljaõppest (esimese

astme õpe) ei piisa, et valmistada abipolitseinikke ette politsei abistamiseks eri ülesannetes.

Selline baasväljaõpe annab vaid algteadmised ja baasoskused. Senist baasväljaõpet

lühendatakse, keskendudes ülevaate andmisele PPA-st kui organisatsioonist ja abipolitseiniku

rollist; senine baasväljaõpe on uue APolS-i tähenduses I astme väljaõpe. Pärast I astme

väljaõppe läbimist saab abipolitseinik tutvuda põhjalikumalt PPA töövaldkondadega ning

abistada politseid ilma korrakaitsemeetmete ja vahetu sunni kohaldamise õiguseta. I astme

väljaõppe läbimine on II astme väljaõppe alustamise eeldus.

Korrakaitsetegevustes osalemiseks tuleb läbida II astme abipolitseiniku väljaõpe, mille maht

suureneb 40-lt 150 akadeemilisele tunnile. Muudatuse tulemusel sarnaneb II astme

8 Patrulltoimkond koosneb vähemalt kahest iseseisva pädevusega abipolitseinikust.

9

abipolitseiniku väljaõpe oma sisult politseiametnike väljaõppega: esmalt omandatakse õppes

põhiteadmised ja -oskused ning seejärel rakendatakse õpitut praktikas. III astme

abipolitseinikuks saamisel tuleb samuti läbida III astme väljaõpe ja sooritada arvestus, mis

tõendab, et abipolitseinik suudab koos teise sama astme abipolitseinikuga täita politsei

ülesandeid ilma politseiametniku otsese kohalolekuta. Eripädevuste omandamiseks, näiteks

alarmsõiduõiguse, tuli- ja elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks, tuleb läbida

lisakoolitused.

Abipolitseinike väljaõpe muutub pidevaks ja süsteemseks, arvestab võimalusega panustada

erinevates PPA tegevusvaldkondades ning muutub praktilisemaks. Kui abipolitseinik asub

õppima politseiametnikuks, võetakse varasema õpi- ja töökogemusena arvesse

abipolitseinikuna omandatud teadmisi ja kogemusi. SKA, kus juba praegu koolitatakse

politseiametnikke, hakkab korraldama ka abipolitseinike väljaõpet. See tagab, et nii

abipolitseinikud kui ka politseiametnikud saavad sarnase väljaõppe. Kuigi SKA saab keskseks

väljaõppeasutuseks, jäävad PPA ülesandeks sisekoolitused ja regulaartreeningud.

6. Abipolitseiniku ja politseiametnike tervisenõuded ja -kontroll saavad olema sarnased.

Muudatuse tulemusena sarnaneb abipolitseinike tervisekontroll politseiametnike omaga. Kui

I astme abipolitseinik toetab PPA-d eelkõige sisetöödes, näiteks koolituste, arendustegevuste ja

kommunikatsiooni valdkonnas, ei ole tal vaja läbida eraldi tervisekontrolli. Sarnane

regulatsioon on ka kehtivas APolS-is, mille kohaselt isikud, kes soovivad abistada politseid

ainult süüteoennetuses, ei pea läbima kandideerimiseelset ega perioodilist tervisekontrolli.

II ja III astme abipolitseinikele kehtestatakse politseiametnikega sarnasemad tervisenõuded.

Lisaks tehakse muudatus, et tervisekontrolli peab abipolitseinikuks astuda soovija läbima alles

pärast temaga tehtud vestlust ja ta on juba I astme abipolitseinik, mitte koos kandideerimise

taotlusega esitamisega. See aitab isikutel vältida tarbetut raha- ja ajakulu, kui selgub, et nad ei

kvalifitseeru abipolitseinikuks.

7. Abipolitseiniku staatusest vabastamine viiakse kooskõlla õigusselguse põhimõttega.

Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et abipolitseinik tuleb staatusest vabastada ilma

kaalutlusõiguseta, see tähendab kui ta käitub sobimatult, rikub avalikus kohas käitumise

nõudeid, tegutseb õigusvastaselt või ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Uue APolS-i

regulatsiooniga antakse PPA-le rohkem kaalutlusõigust abipolitseiniku vabastamise

otsustamisel, määratledes konkreetsemad vabastamise alused ja kehtestades selged

mehhanismid abipolitseiniku sobivuse hindamiseks. Selline lähenemisviis lahendab ka

probleemid, mis võivad tekkida võrdsuspõhimõtte rikkumise tõttu. Näiteks võib juhtuda, et

sama õigusrikkumise toime pannud politseiametniku ja abipolitseiniku suhtes saabuvad

erinevad tagajärjed. Näiteks vabastatakse abipolitseinik oma staatusest, kuid politseiametnik

saab noomituse.

Lisaks nähakse uue APolS-iga ette võimalus peatada abipolitseiniku staatus. See muudatus

võimaldab PPA-l hoida oma ridades abipolitseinikke, kellel pole teatud aja jooksul võimalik

politseid abistada, näiteks tervislikel põhjustel, lapseootuse tõttu või muudel isiklikel põhjustel,

nagu põhitööga seotud kohustused või perekondlikud sündmused. Staatusest vabastamise

asemel saab abipolitseinik võtta pausi, mille jooksul ei pea ta täitma iga-aastast täiendkoolituse

kohustust ega sooritama laskmisarvestust, samuti ei pea ta sellel perioodil uuendama

tervisetõendit.

10

8. Kohtukordniku roll on tagada kohtute turvaline ja tõrgeteta toimimine oma pädevuse

piires.

Kohtukordnikud tegutsevad kohtu struktuuris kohtuametnikena ning nende ülesanded on

suunatud eelkõige kohtuhoonete, kohtumenetluste ja kohtunike turvalisuse tagamisele.

Kohtukordnik on KorS-i tähenduses muu korrakaitseorgani ametnik, kelle pädevus on piiratud

kohtu kui põhiseadusliku institutsiooni turvalise ja tõrgeteta toimimise tagamisega.

Kohtukordnik ei osale politsei tegevuses ega allu PPA juhtimisele, vaid tegutseb kohtu

struktuuris ning täidab kohtuvõimu funktsioonist tulenevaid spetsiifilisi korrakaitselisi

ülesandeid. Sellest tulenevalt peab kohtukordniku õiguste ja kohustuste õiguslik alus olema

selge, iseseisev ja vahetult seadusest tulenev ning vastama KorS-i süsteemile, mitte põhinema

seosel politsei või politsei tegevuses osaleva isikuga.

Kohtukordnik ei ole politsei tegevuses osalev isik ega teosta avaliku korra üldist järelevalvet,

vaid täidab spetsiifilisi, kohtuvõimu toimimist toetavaid korrakaitselisi ülesandeid nii

kohtuhoones kui ka vajaduse korral kohtuniku teostataval menetlustoimingul väljaspool

kohtuasutust. Senine KS regulatsioon on osaliselt sidunud kohtukordniku õigused APolS-iga,

mis ei ole sisuliselt ega süsteemselt põhjendatud, eriti arvestades uue APolS eelnõuga

kavandatavaid põhimõttelisi muudatusi.

Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb politsei juhtimisel ja vastutusel,

samas kui kohtukordnik täidab kohtu struktuuris iseseisvat korrakaitselist funktsiooni. Seos

abipolitseiniku seadusega loob eksitava mulje kohtukordniku rollist ning raskendab tema

pädevuse sisulist piiramist kohtu turvalisusega seotud ülesannetega.

Abipolitseiniku roll, õigused ja kasutatavad vahendid on uue eelnõu kohaselt selgelt seotud

politsei tegevuses osalemise ning PPA juhtimise ja vastutusega, mis ei ole kohaldatav

kohtukordnikele. Sellest tulenevalt lähtutakse eelnõus põhimõttest, et kohtukordniku õigused

ja kohustused peavad olema reguleeritud iseseisvalt ning vahetult KorS-i alusel, kooskõlas tema

tegelike tööülesannetega. Eesmärk on anda kohtukordnikule piisavad ja selgelt piiritletud

volitused kohtu turvalisuse tagamiseks, vältides samas pädevuse põhjendamatut laienemist

politsei ülesannete valdkonda.

Eelnõuga ei laiendata kohtukordniku õigusi võrreldes kehtiva õigusega, vaid korrastatakse

nende õiguslik alus ja sisu. Senise kaudse ja killustatud regulatsiooni asemel sätestatakse

kohtukordniku õigused iseseisvalt ning ammendavalt muu korrakaitseorgani ametnikule

sobivas ulatuses, tuginedes KorS-i konkreetsetele sätetele. Selline lähenemine suurendab

õigusselgust, võimaldab ühtset praktikat ning vähendab riski, et kohtukordniku pädevust

tõlgendatakse kas liiga kitsalt või põhjendamatult laialt.

Muudatused keskenduvad õigusselguse suurendamisele, proportsionaalsusele ning sellele, et

kohtukordniku põhiõigusi riivavad meetmed oleksid seaduses selgelt määratletud,

kontrollitavad ja kohtu funktsioonist tulenevalt põhjendatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

VTK koostamise käigus kaaluti võimalust muuta kehtivat APolS-i, kuid jõuti järeldusele, et

otstarbekam on koostada uus terviktekst. Põhjuseks on see, et kavandatavad muudatused on

ulatuslikud ning APolS-i muutmine tooks kaasa suure hulga muudetud sätteid ja ülaindeksiga

paragrahve, mis muudaks seaduse järgimise ja rakendamise keeruliseks. Kuna kogu APolS

regulatsioon vajab ajakohastamist, on normitehniliselt mõistlikum ja praktilisem koostada uus

11

terviktekst, mis sisaldab nii kehtivast APolS-ist alles jäävat kui ka uut regulatsiooni. See

lähenemisviis tagab selguse ja lihtsustab seaduse rakendamist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel 13 seadust, mis on loetletud seletuskirja punktis

1.3. Senine APolS tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu koosneb 73 paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis sätestatakse seaduse eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala,

abipolitseiniku astmed ning politsei tegevuses osalemise põhimõtted. Võrreldes kehtiva APolS-

iga on eelnõus eesmärki laiendatud, hõlmates tegevusvaldkondi, milles abipolitseinik saab

politseid toetada. Varem piirdus see avaliku korra kaitsega. Laiema eesmärgi sõnastamine on

oluline, et tagada seaduse rakendamisel ja tõlgendamisel selge lähtealus ning põhjendada

valdkonna reguleerimist.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk.

Lõikega 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Sätte eesmärk on anda ülevaade, milliseid

küsimusi APolS reguleerib. Seadusega määratakse kindlaks abipolitseinikuks saamise

tingimused, abipolitseiniku õigused ja kohustused ülesannete täitmisel ning tema pädevuse

ulatus ja vastutus. Samuti kirjeldatakse seaduses abipolitseinike tegevuse korralduslikke

aluseid. Sellega tagatakse, et abipolitseiniku staatus ja tegevus on üheselt mõistetav, läbipaistev

ning õigusselge.

Lõikega 2 sätestatakse seaduse eesmärk. Selle normi keskne idee on määratleda, milleks

abipolitseinikku Eesti õiguskorras rakendatakse. Eesmärk on võimaldada kaasata abipolitseinik

PPA ülesannete täitmisse viisil, mis aitab kaasa turvalisema ühiskonna kujundamisele. Sätte

kaudu rõhutatakse, et abipolitseinik ei tegutse iseseisva jõustruktuuri ega eraldiseisva

funktsioonikandjana, vaid täidab oma rolli PPA tegevuse toetaja ja täiendajana.

Lõikega 3 sätestatakse haldusmenetluse üldine raamistik APolS-is ette nähtud

menetlustoimingute puhul. Põhimõtteliselt kohaldatakse abipolitseinikuks saamise,

staatustest vabastamise, õiguste andmise või nende piiramise ning muude haldusotsuste

tegemisel haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) üldisi sätteid. Samas rõhutatakse sättes, et

arvestada tuleb APolS-is sätestatud erisusi. See tähendab, et juhul kui APolS-is kehtestatakse

mõne menetlusetapi või -tingimuse kohta HMS-ist erinev või täiendav regulatsioon, on esikohal

eriseaduse norm. Säte tagab menetlusliku selguse ja õiguskindluse, võimaldades rakendada

HMS-i laiapõhjalisi menetlusgarantiisid, säilitades samas abipolitseiniku valdkonna eripärast

tulenevad erireeglid.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui abipolitseinik rikub käesoleva seaduse alusel väljastatud

relva käitlemise nõudeid, kohaldatakse relvaseaduse 131. peatükis sätestatut. Sätte

eesmärk on selgelt ja üheselt määratleda õiguslik vastutus juhuks, kui abipolitseinik rikub talle

PPA poolt väljastatud relva käitlemise nõudeid. Abipolitseinik ei ole relvaseaduse (edaspidi

RelvS) mõttes tavapärane tsiviilrelva valdaja, vaid täidab avaliku võimu ülesandeid ja kasutab

relva riigi nimel. RelvS §-s 2 on sätestatud relvaseaduse kohaldamisala. Selle järgi ei kohaldata

RelvS-i riigi ja kohaliku omavalitsuse ametirelvadele, sealhulgas politsei teenistusrelvadele.

Seega on oluline, et abipolitseiniku suhtes oleks vastutusmehhanismid selgelt seaduses

sätestatud. Lisaks toetab säte põhimõtet, et kõik relva käitlevad isikud, sõltumata nende

staatusest, peavad järgima kõrgeid ohutusstandardeid ja vastutama nende rikkumise eest.

12

Abipolitseiniku roll avaliku korra ja turvalisuse tagamisel eeldab erilist usaldust, mistõttu on

põhjendatud, et relva käitlemise nõuete rikkumise korral rakendatakse tema suhtes RelvS-s

sätestatud meetmeid samaväärselt teiste relva käitlejatega. Lõikes 4 sätestatud regulatsiooni

kohaldatakse abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks PPA poolt väljastatud relvale,

mis on käsitatav PPA teenistusrelvana. Tegemist ei ole abipolitseiniku isikliku relvaga ega

RelvS-i tähenduses tsiviilkäibes oleva relvaga, vaid riigi omandis oleva ametirelvaga, mida

abipolitseinik on õigustatud kasutama üksnes seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning ainult

politsei ülesannete täitmisel.

Käesoleva sätte kohaselt on abipolitseinikule ette nähtud vastutus näiteks juhul, kui ta kannab

talle PPA poolt väljastatud relva ja laskemoona joobeseisundis. RelvS §-s 50 on sätestatud

keeld kanda relva ja laskemoona joobeseisundis. Uue APolS § 26 lõikega 2 sätestatakse relvade

loetelu, mida PPA võib abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks väljastada: tulirelva,

elektrišokirelva, pneumorelva, harjutusrelva, kummi-või teleskoopnuia ja gaasipihusti.

Käesoleva sätte kohaldamisalasse kuulub kõigi nimetatud relvade kandmine abipolitseiniku

poolt joobeseisundis, sõltumata sellest, kas relva kantakse vahetult politsei tegevuses osaledes

või sellest väljaspool.

Joobeseisundi mõiste sisustamisel tuginetakse KorS § 36 lõikele 1, mille kohaselt on

joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega hõlmab regulatsioon nii alkoholijoovet kui

ka muude joovastavate ainete tarvitamisest põhjustatud joovet.

Sätte eesmärk on tagada relva käitlemise ohutus ning vältida olukordi, kus abipolitseinik

kannab riigi omandis olevat relva seisundis, mis ei võimalda relva vastutustundlikult käsitseda.

Joobeseisundis väheneb isiku võime hinnata ohuolukordi, teha kaalutletud otsuseid ning tagada

relva nõuetekohane hoidmine ja kasutamine, mistõttu suureneb risk relva väärkasutuseks või

relva sattumiseks kõrvaliste isikute kätte.

RelvS § 891 lõikes 1 on ette nähtud vastutus relva, tulirelva olulise osa või laskemoona

kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise,

laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või

nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest. Abipolitseiniku

puhul seisneb see rikkumine näiteks selles, et talle politsei tegevuses osalemiseks väljastatud

relva kantakse väljaspool lubatud eesmärki, st abipolitseinik kannab relva ja laskemoona

olukordades, mis ei ole seotud politsei tegevuses või õppes osalemisega. Relva ja laskemoona

kandmist muudel eesmärkidel käsitatakse ebaseadusliku kandmisena. Regulatsioon hõlmab

kõiki relvaliike, mida PPA võib abipolitseinikule väljastada.

Lõikega 5 täpsustatakse abipolitseiniku tegutsemise põhimõtted olukordades, kus ta

kohaldab riikliku järelevalve meetmeid mõne muu seaduse kui APolS-i alusel. Sätte

eesmärk on tagada ühtne ja õigusselge arusaam sellest, kuidas abipolitseinik peab eri

õigusaktide koosmõjus tegutsema. Üldpõhimõttena tuleneb abipolitseiniku pädevus eelkõige

APolS-ist, milles määratletakse tema roll, õigused ja piirangud. Samas osutavad mitmed

eriseadused – näiteks liiklusseadus (edaspidi LS) – abipolitseinikule konkreetseid

järelevalvepädevusi erivaldkondades. Sättes rõhutatakse, et kui abipolitseinik rakendab mõne

muu seaduse alusel riikliku järelevalve meedet, peab ta sellise meetme kohaldamisel lähtuma

esmalt APolS-is sätestatud erisustest. See tähendab, et abipolitseiniku pädevuse piirid jäävad

ka teistes õigusharudes tegutsedes APolS-ist tulenevaks ning eriseaduse meetmeid saab

rakendada üksnes ulatuses, milles APolS seda võimaldab. Nõnda tagatakse, et abipolitseinik ei

ületaks APolS-iga ettenähtud volitusi, isegi kui muus seaduses on ette nähtud laiem

13

meetmevalik. Juhul, kui APolS-iga konkreetset järelevalvemeedet või selle kohaldamise korda

ei reguleerita, lähtub abipolitseinik vastavast eriseadusest, arvestades APolS-is sätestatud

piiranguid ja erisusi.

Näitena võib tuua LS § 196² lõike 1, millega on antud liiklusjärelevalve teostajale, sealhulgas

abipolitseinikule, õigus rakendada LS-is sätestatud erimeetmeid. Samas on APolS-is ette

nähtud teatud erisused abipolitseiniku õiguses neid meetmeid kasutada, näiteks täiendavad

tingimused või piirangud meetmete kohaldamise iseseisvusele. Sellises olukorras kohaldab

abipolitseinik erimeetmeid LS-i alusel, kuid teeb seda APolS-ist tulenevate erisuste ja

piirangute raamides. Niisugune regulatsioon loob süsteemse ja selge normihierarhia: APolS-iga

sätestatakse abipolitseiniku staatus ja üldpädevuse piirid, eriseadustes määratakse konkreetse

valdkonna meetmed ning APolS-i erisused tagavad, et abipolitseinik kasutab neid meetmeid

seaduslikult ja oma rolli kohaselt.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse abipolitseiniku mõiste ning kehtestatakse astmeline jaotus, mis

on aluseks abipolitseiniku pädevuse ulatusele ja ülesannete määramisele.

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku määratlus. Abipolitseinik on füüsiline isik, kellele on

antud abipolitseiniku staatus ja kes osaleb PPA tegevuses vabatahtlikult ning oma vabast ajast,

lähtudes käesolevas seaduses ja teistes seadustes kehtestatud alustest, tingimustest ja korrast.

Võrreldes kehtiva APolS-iga ei muudeta abipolitseiniku rolli olemuslikult. Muudatus seisneb

peamiselt selles, et abipolitseinikud jaotatakse selgelt kolme astmesse, mis võimaldab

paindlikumalt määratleda nende pädevust ja kaasamise viise.

Abipolitseiniku staatuse andmisega omistatakse isikule avaliku võimu teostamise volitus selles

ulatuses, nagu APolS-is ette nähakse. PPA annab staatuse haldusakti alusel, mis tähendab, et

abipolitseiniku staatus tekib ja lõpeb avalik-õigusliku haldusaktiga. Isik võib staatusest

tulenevaid ülesandeid täita üksnes juhul, kui ta vastab seaduses kehtestatud nõuetele.

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses vabatahtlikult ning seetõttu ei saa ta oma ülesannete

kõrvalt täita enda töö- või teenistusülesandeid. Erandina võib abipolitseinik politsei tegevuses

osaleda ka tööajast, kui see on tööandjaga kokku lepitud, kuid sellisel juhul ei täida ta oma

tööga seotud kohustusi ega kasuta tööõigustest tulenevaid õigusi.

Eelnõu tähenduses hõlmab politsei tegevuses osalemine politsei ülesannete täitmise toetamist.

Abipolitseinik saab politsei tegevuses osaleda üksnes PPA kaasamisel ja konkreetse korralduse

või ülesande alusel. Iseseisev sekkumine ilma politsei kaasamiseta ei ole lubatud, et vältida

olukordi, kus abipolitseiniku omavoliline tegutsemine võiks viia põhiõiguste põhjendamatu

riiveni. Juhul kui abipolitseinik märkab õigusrikkumist ajal, mil ta ei ole PPA korralduse alusel

politsei tegevusse kaasatud, ei laiene talle abipolitseiniku õigused. Sellises olukorras saab ta

tegutseda üksnes tavakodanikuna ja vajaduse korral teavitada juhtunust hädaabinumbril 112.

Abipolitseiniku mõiste sätestamisel kasutatakse formuleeringut, mille kohaselt osaleb

abipolitseinik politsei tegevuses käesolevas seaduses ning teistes seadustes sätestatud alustel,

tingimustel ja korras. Selle viite eesmärk on rõhutada, et abipolitseiniku tegevus ei piirdu

üksnes abipolitseiniku seadusega, vaid toimub laiemas korrakaitse ja politsei tegevust

reguleerivas õigusraamistikus. Abipolitseinik ei tegutse iseseisva korrakaitseorganina, vaid

osaleb politsei ülesannete täitmisel ning tema pädevus ja tegevusviisid tulenevad lisaks APolS-

ist ka teistest eriseadustest.

APolS loob abipolitseiniku eristaatuse ja üldpädevuse politsei tegevuses osalemiseks, kuid tema

tegevuse sisuline raamistik, sealhulgas lubatud ülesanded, meetmed ja piirangud, tulenevad

14

politsei-, korrakaitse- ja haldusõigust reguleerivatest seadustest. Viide „teistele seadustele“ on

seetõttu vajalik õigusselguse tagamiseks ning selleks, et vältida muljet, nagu oleks

abipolitseiniku pädevus ammendavalt reguleeritud üksnes APolS-is.

Liiklusvaldkonna näide. Liiklusjärelevalve puhul annab abipolitseiniku seadus üldise volituse

osaleda politsei tegevuses, kuid liikluskindlustuse seadus (edaspidi LKindlS) ja liiklusseadus

(edaspidi LS) täpsustavad, millistel alustel, tingimustel ja millises korras seda teha võib.

LKindlS näeb sõnaselgelt ette, et liikluses osalevate kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite

puhul kontrollivad liikluskindlustuse olemasolu politseiametnik ja abipolitseinik ning et

abipolitseinik on nimetatud riikliku järelevalve teostajaks. Samas sätestab LKindlS ka

järelevalve piirid, näiteks välispiiril kontrollitavate sõidukite ringi ning keelu lubada

kindlustuseta sõiduk Eestisse siseneda. LS kinnitab samuti, et liiklusjärelevalvet teostavad

politseiametnikud ja abipolitseinikud neile seadusega antud pädevuse piires. LS reguleerib

detailselt sõiduki peatamise, dokumentide kontrollimise ja juhi õiguste ning kohustuste korra

ning näeb ette, milliseid riikliku järelevalve meetmeid ja millistel tingimustel võib kohaldada.

Sellest ilmneb, et APolS loob üldise aluse liiklusjärelevalves osalemiseks, kuid eriseadused

määravad täpselt kindlaks järelevalve teostamise korra ja piirid.

Korrakaitseseaduse roll. Abipolitseiniku tegevus politsei ülesannete toetamisel toimub

avaliku korra kaitse üldraamistikus, mis on sätestatud KorS-is. KorS määratleb korrakaitselise

tegevuse eesmärgid, ohu ennetamise ja tõrjumise loogika ning sekkumise üldpõhimõtted,

sealhulgas õiguspärasuse, eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse nõuded. Need põhimõtted

kehtivad võrdselt nii politseiametnikule kui ka abipolitseinikule, kes tegutseb politsei tegevuses

osaledes riigivõimu esindajana PPA nimel. Abipolitseinik võib riikliku järelevalve meetmeid

ning vahetut sundi kohaldada üksnes KorS-is ja APolS-is selgesõnaliselt sätestatud alustel,

ulatuses ja korras. APolS täpsustab seejuures astmepõhiselt, milliseid meetmeid võib

abipolitseinik kohaldada iseseisvalt, milliseid üksnes politseiametniku korraldusel ning

millised meetmed on talle keelatud.

Alkoholiseaduse (edaspidi AS), tubakaseaduse (edaspidi TubS) ja turvategevuse seaduse

(edaspidi TurvaTS) näited. AS ja TubS on avaliku korra ja rahvatervise kaitsele suunatud

eriseadused, mille täitmise üle on abipolitseinikul APolS alusel pädevus riiklikku järelevalvet

teostada. Nende seaduste alusel hõlmab abipolitseiniku tegevus eelkõige tarbimis- ja

müügipiirangute kontrolli, avalikus kohas kehtivate keeldude järgimise jälgimist ning alaealiste

kaitset. Samas on abipolitseiniku tegevus piiratud nii astmelise pädevuse kui ka KorS-is

sätestatud meetmete ja sekkumispõhimõtetega ning ei hõlma menetlusotsuste tegemist.

Samalaadset lähenemist illustreerib TurvaTS, mille alusel teostatava järelevalve puhul on

abipolitseiniku roll samuti seotud politsei ülesannete toetamisega. TurvaTS määrab kindlaks,

milliseid nõudeid turvategevusele kohaldatakse ja millistel tingimustel teostatakse nende

täitmise üle riiklikku järelevalvet. Abipolitseinik võib sellist järelevalvet teostada üksnes

politsei tegevuses osaledes, talle antud pädevuse piires ning KorS-is sätestatud meetmeid

järgides.

APolS loob staatuse ja üldpädevuse, samas kui valdkondlikud eriseadused määravad täpselt

kindlaks, milliseid ülesandeid, millistel tingimustel ja millises korras abipolitseinik politsei

tegevuses osaledes täita võib. Nimetatud seadused on toodud näidetena ning ei moodusta

ammendavat loetelu õigusaktidest, mille alusel võib abipolitseinik politsei tegevuses osaleda.

Lõikega 2 jaotatakse abipolitseinikud kolme astmesse, mille sisu ja pädevuse ulatus on

täpsemalt määratletud seletuskirja muudatuste üldosas ning eelnõu §-s 4. Astmete kehtestamise

eesmärk on luua selge ja diferentseeritud süsteem, mis võimaldab PPA-l kaasata

15

abipolitseinikke vastavalt nende ettevalmistusele, kogemusele ja volitustele. I astme

abipolitseinik sarnaneb sisult kehtivas APolS-is nimetatud ennetuse abipolitseinikuga. I astme

abipolitseinik osaleb eelkõige politsei tugi-, arendus- ja ennetustegevuses ning isikut tõendava

dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. I astme pädevus

on kõige piiratum ning ei hõlma jõu- ega erimeetmete kohaldamist. I astme abipolitseinik saab

toetada PPA tegevust valdkondades, kus ei ole vajalik õiguste olulise riive võimalus või

erimeetmete rakendamise pädevus. II astme abipolitseinik vastab oma olemuselt kehtivas

APolS-is sätestatud tavapärasele abipolitseinikule. Ta täidab ülesandeid koos

politseiametnikuga või PPA ametnikuga ning võib osaleda mitmesugustes politseitöö

valdkondades, näiteks otsingu- ja päästetöödes, liikluse reguleerimises ning muudes

olukordades, kus on vajalik abistav, kuid mitte iseseisev pädevus. II astme abipolitseinikul on

suurem vastutus ja laiemad ülesanded kui I astmel ning tema tegevus eeldab politseiametniku

juhendamist. III astme abipolitseinik vastab kehtivas APolS-is sätestatud iseseisva

pädevusega abipolitseinikule. Tegemist on kõrgema astme abipolitseinikuga. III astme

abipolitseinik võib APolS-is sätestatud juhtudel tegutseda iseseisvalt ja rakendada lubatud

meetmeid, sealhulgas erimeetmeid. Tema ettevalmistus vastab suuremale vastutusele ning

laiemale pädevusmahule. Astmete süsteem tagab, et isiku pädevus kasvab järk-järgult ning

vastab tema ettevalmistusele ja kogemusele.

Abipolitseinike astmestiku eesmärk on diferentseerida nende pädevust ja väljaõppe taset ning

tagada, et politsei tegevuses osalemine toimuks õiguspäraselt ja kontrollitult. Astmeline

süsteem on eelkõige suunatud PPA sisemisele töökorraldusele ning ülesannete jaotamisele.

Isiku jaoks on esmaseks ja oluliseks eristuskriteeriumiks asjaolu, et abipolitseinik eristub selgelt

politseiametnikust. Juhul kui abipolitseinik kannab politseiametniku vormiriietust, on sellele

lisatud selged eraldusmärgid, millel on nähtavalt tekst „ABIPOLITSEINIK“. See tagab, et isik

mõistab üheselt, et tegemist ei ole politseiametnikuga, vaid politsei tegevuses osaleva

abipolitseinikuga.

Abipolitseinike astmete vahe ei ole üldjuhul suunatud inimesele igapäevaseks eristamiseks. I

astme abipolitseinik täidab valdavalt toetavaid, ettevalmistavaid ja abistavaid ülesandeid,

sealhulgas arendus-, ennetus- ja tugitegevusi. Need tegevused ei hõlma vahetut riigivõimu

teostamist avalikus ruumis. II ja III astme abipolitseinikud osalevad politsei tegevuses ka

avalikus ruumis ning täidavad ülesandeid, mis võivad hõlmata avaliku korra kaitset,

järelevalvet ja muid politseilisi tegevusi. Nimetatud astmete erinevus seisneb eelkõige pädevuse

ulatuses: III astme abipolitseinikul on seaduses sätestatud juhtudel õigus toetada politseid ka

iseseisvalt piiratud ulatuses, samas kui II astme abipolitseinik tegutseb koos politseiametnikuga

või tema juhendamisel. See erisus on oluline politsei töökorralduse ja vastutuse jaotuse

seisukohalt.

Isiku jaoks on määrav asjaolu, et abipolitseinik tegutseb alati politsei ülesandel ja PPA nimel.

Isik ei pea ega saagi vormiriietust kandva politseiametniku puhul eristama, kas tegemist on

uurija, patrullpolitseiniku või piirkonnapolitseinikuga, kuna kõik nad täidavad seadusega

politseile pandud ülesandeid oma pädevuse piires ning see ei mõjuta isiku õigussuhet politseiga.

Samamoodi ei ole abipolitseiniku puhul otsustava tähtsusega tema astme teadmine inimesele,

vaid asjaolu, et tegemist on seaduslikult tegutseva politsei esindajaga. Läbipaistvuse ja

õigusselguse huvides on siiski ette nähtud ka astmete visuaalne eristatavus. Abipolitseiniku

tegevuse eeskiri (siseministri määrus) sätestab abipolitseiniku tunnused ja eraldusmärgid, mille

kaudu on võimalik eristada I, II ja III astme abipolitseinikku. Need eraldusmärgid võimaldavad

vajaduse korral, eelkõige politsei töökorralduses või isiku põhjendatud huvi korral, tuvastada

abipolitseiniku astme ning sellest tuleneva pädevuse ulatuse.

16

Eelnõu §-ga 3 sisustatakse politsei tegevuses osalemine.

Kehtiva APolS-i kohaselt on politsei tegevuses osalemine koos politseiametnikuga

abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei ülesandel

iseseisvalt APolS § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmine. Kehtiva APolS-i seletuskirjas on

politsei tegevuses osalemist selgitatud järgmiselt: „Politsei tegevuses osalemine on koos

politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku tegevusvaldkonda kuuluva ülesande

täitmine politseiametniku juhendamisel või seadusega sätestatud ulatuses iseseisvalt politsei

ülesandel avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine ning vahetu kõrgendatud

ohu tõrjumine.“

Paragrahviga kolm sätestatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise alused, ulatus ja

põhimõtted. Regulatsiooni eesmärk on tagada õigusselgus abipolitseiniku rolli, juhendamise ja

volituste suhtes olukorras, kus ta täidab politsei ülesandeid PPA koosseisu toetava isikuna.

Lõikega 1 määratletakse kolm viisi, mille kaudu abipolitseinik saab seaduse tähenduses

politsei tegevuses osaleda. Need vormid on otseselt seotud abipolitseiniku astmega ja

vastavad § 4 lõigetes 1–3 sätestatud pädevustele.

Punktiga 1 sätestatakse, et abipolitseiniku politsei tegevuses osalemine hõlmab PPA

politseiametniku, ametniku või töötaja tegevuse toetamist § 4 lõikes 1 loetletud tugi-,

arendus- ja ennetustegevustes või isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse

vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. Need on tegevused, mis ei eelda jõu- ega

erimeetmete kasutamist ja on iseloomulikud eelkõige I astme abipolitseinikule, kuid neid

võivad täita ka kõrgema astme abipolitseinikud.

Eestis on avalikus teenistuses eri ametikohad, millel on erinevad staatused ja õigused. Sellest

tulenevalt on ka uues APolS-i eelnõus eristatud, millise astmega abipolitseinik saab milliseid

tegevusi teha ja keda toetada. Peamised erinevused on järgmised:

- avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõike 1 kohaselt on ametnik isik, kes on

riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

Seega on ametniku mõiste seotud avaliku võimu teostamise ülesannetega.

Politseiametnik on eristaatusega ametnik, kelle töösuhe on samuti reguleeritud ATS-

iga, kuid eraldi arvestatakse ka politsei ja piirivalveseaduse regulatsiooni. ATS § 7 lõike

4 järgi võetakse töötaja ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata

avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Ametnikke

ja töötajaid on 01.01.2025. aasta seisuga PPA koosseisus 854 inimest (sh 517 ametnikku

ja 337 töölepingulist). Levinumad ametikohad, kus töötavad ainult ATS-i ametnikud, on

klienditeenindaja ja uurija abi. Levinumad ametikohad, kus töötavad ainult töölepinguga

töötajad, on tõlk ja kokk-perenaine.

Näide. PPA kommunikatsioonispetsialist juhendab I astme abipolitseinikku

sotsiaalmeedia postituse loomisel, määrates eesmärgi, sisu ja sihtrühma ning andes

suunised sõnumi, visuaalide ja keele kohta. Abipolitseinik koostab esmase versiooni ja

kogub materjalid, seejärel spetsialist kontrollib, parandab ja tagasisidestab. Nõuetele

vastav postitus kinnitatakse ja avaldatakse. Koostöö tähendab sellisel juhul juhendamist

ja sisulist panustamist, mitte füüsilist koos töötamist.

Punktiga 2 sätestatakse, et abipolitseinik võib politsei ülesandel ja juhendamisel toetada

PPA politseiametnikku või ametnikku § 4 lõikes 2 nimetatud tegevustes. Need on

ülesanded, mis võivad eeldada KorS-i erimeetmete rakendamise võimalust koos

politseiametnikuga. Selline tegevus kuulub eeskätt II astme abipolitseiniku pädevusse, kellel ei

17

ole õigust nimetatud toiminguid iseseisvalt läbi viia. Siin on oluline märkida, et kõik

tegevused tehakse vaid politsei ülesandel. Politsei ülesandel tähendab, et abipolitseinik

tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või kooskõlastusel. Kõik abipolitseiniku ülesanded

määrab politsei, lähtudes organisatsiooni vajadustest ja prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku

vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku tegevuse üle, tagades nende seaduslikkuse ning kvaliteedi.

Seega on abipolitseiniku tegevus lahutamatu osa politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte

iseseisev algatus. Juhendamine võib toimuda nii vahetult kui ka sidevahendite kaudu.

Politsei mõiste on reguleeritud politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 1 lõikes 2, mille

kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon Siseministeeriumi valitsemisalas.

Politsei peamised ülesanded hõlmavad avaliku korra kaitset, piirihalduse korraldamist,

merereostuse avastamist ja likvideerimist, otsingu- ja päästetööde korraldamist merel ning

kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade haldamist.

Punktiga 3 sätestatakse, et III astme abipolitseinik võib politsei ülesandel teha § 4 lõikes 3

nimetatud tegevusi iseseisvalt. Selline iseseisev tegutsemine eeldab politsei konkreetset

ülesannet ja kõrgendatud ettevalmistust.

Lõikega 2 täpsustatakse, et PPA politseiametnik, ametnik või töötaja võib anda

abipolitseinikule ülesandeid ning teda juhendada talle endale antud teenistusülesannete

piires, lähtudes abipolitseiniku pädevusest. See tähendab, et abipolitseinikku tohib

juhendada ja talle ülesandeid määrata üksnes isik, kellel on selleks seadusest ja ametikohast

tulenev pädevus. Sättega tagatakse, et abipolitseinik tegutseb alati sellise juhendaja alluvuses,

kelle ametikohustused ja volitused võimaldavad vastavaid korraldusi anda. Praktikas tähendab

see, et näiteks politseiametnik, kelle ülesanne on patrulltegevuse korraldamine, võib anda

abipolitseinikule ülesandeks osaleda liiklusjärelevalves või avaliku korra tagamises. Ühtlasi on

oluline rõhutada, et ülesandeid andes peab politseiametnik, ametnik või töötaja tagama, et

ülesanne on abipolitseiniku astme pädevuse piires. See tähendab, et abipolitseinikule võib anda

üksnes selliseid ülesandeid, mille täitmiseks on tal seadusest tulenev õigus ja mis vastavad tema

astmele.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete

rakendamisel ja vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb PPA nimel

ning kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks. Sätte eesmärk on kindlaks

määrata abipolitseiniku õiguslik staatus politsei tegevuses osalemise ajal ning tagada talle kui

riigivõimu esindajale ette nähtud õiguskaitse. Samas tähendab see ka suuremat vastutust ning

kohustust tegutseda seaduse piires ja proportsionaalselt. Ka kehtivas APolS-is on samad

põhimõtted ja need jäävad kehtima.

Kui isik osaleb politsei tegevuses abipolitseinikuna, siis esindab ta riigivõimu, mis tähendab, et

talle laienevad ka ametiisiku ja -seisundi nõuded korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS)

ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) tähenduses. KVS-is ja KarS-is on reguleeritud ametiisiku

mõiste, mille kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu

eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel. Kuigi abipolitseinik ei ole teenistussuhtes ATS-i ega PPVS-i mõttes, on avaliku korra

tagamisel antud talle politseiga võrreldavad volitused ning ta on PPA poolt volitatud

haldusorgan. Ühelt poolt tähendab see seda, et kui abipolitseinik paneb toime teo, millega ta

kuritarvitab talle määratud ametiseisundit, siis ta vastutab seadusega ettenähtud korras. Teiselt

poolt, kui tema kui ametiisiku suhtes on toime pandud rikkumine, siis on talle tagatud seadusega

ettenähtud kaitse ja garantiid. KarS-i kommenteeritud väljaande järgi on võimuesindaja isik,

18

kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma

organisatsiooni.

Näide. Kui abipolitseinik on saanud politseilt ülesande teostada liiklusjärelevalvet või

peatada konkreetne liiklust rikkunud sõiduk, peatab ta LS-is ettenähtud nõudeid

rikkunud sõiduki ning kontrollib selle juhti ja tema dokumente, tegutsedes riigi nimel ja

täites politsei ülesannet. Juht on kohustatud abipolitseiniku seaduslikke korraldusi

täitma, kuna abipolitseinik tegutseb riigivõimu esindajana.

Näide. Kui pommikahtluse korral on politsei kehtestanud kaubanduskeskusele

viibimiskeelu, siis abipolitseinik aitab seda keeldu jõustada. Abipolitseinik saab anda

isikutele korralduse ohualast eemalduda, mis on isikutele täitmiseks kohustuslik.

Näide. APolS annab abipolitseinikule ettekirjutuse tegemise õiguse. Arvestades seda,

et abipolitseinik on isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses

seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid ei ole politseiametnik, siis tuleb õigusselguse

tagamiseks selgelt määratleda, et abipolitseinik ei täida politsei ülesandeid eraisikuna,

vaid PPA nimel. See tagab selguse, et kui abipolitseinik teeb isikule ettekirjutuse, siis

on see PPA tehtud ettekirjutus, mille kohta on võimalik esitada PPA-le vaie. Kui

ettekirjutuse kohta esitatakse kaebus halduskohtusse, on menetlusosaliseks samuti PPA.

Lõikega 4 nähakse ette, et abipolitseiniku poolt politsei tegevuses osalemisel tekitatud

kahju hüvitamisele kohaldatakse riigivastutuse seadust. Abipolitseinik osaleb politsei

tegevuses avaliku võimu kandjana. Politsei tegevuses osalemine ja politsei abistamine on oma

olemuselt avalik-õiguslikud ning nende täitmisel kasutatakse riigi volitusi, sealhulgas

korrakaitselisi meetmeid ja vahetut sundi. Abipolitseinik tegutseb selliste ülesannete täitmisel

PPA nimel ja vastutusel ning tema tegevus on omistatav politsei kui avaliku võimu kandja

tegevusele.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) kohaldamisel ei ole määrav, kas avalikke ülesandeid

täidab ametnik avaliku teenistuse seaduse tähenduses või muu füüsiline isik. RVastS-i § 12

lõike 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks ka kahju, mille on

vahetult põhjustanud füüsiline isik, kes täitis avaliku võimu kandja ülesandeid

teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Seega kuulub kahju, mille

abipolitseinik on politsei tegevuses osalemisel tekitanud, RVastS-i kohaldamisalasse.

Isikul, kelle õigusi on abipolitseiniku õigusvastase tegevusega rikutud, on õigus nõuda

kahju hüvitamist RVastS-i § 7 lõike 1 alusel. Kahju hüvitamise nõude eeldused on, et kahju

on tekitatud õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, kahju ja õigusvastase teo vahel

esineb põhjuslik seos ning kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada muude esmaste

õiguskaitsevahendite abil. Need eeldused kehtivad samaväärselt nii ametniku kui ka

abipolitseiniku tegevuse kohta.

Kannatanu ees ei vastuta kahju eest vahetult abipolitseinik, vaid avaliku võimu kandja, kelle

ülesandeid täideti. RVastS § 12 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamiseks kohustatud avaliku

võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Politsei tegevuses osalemisega tekitatud kahju

puhul on selleks riik, keda esindab PPA. Kannatanul ei ole kohustust määratleda kahju

hüvitamise nõudes konkreetset haldusorganit, vaid piisab sellest, kui on näidatud, millise

avaliku võimu kandja tegevusega kahju tekitati.

RVastS lähtub segavastutuse põhimõttest, mille kohaselt ei vastuta avalikke ülesandeid täitev

füüsiline isik kannatanu ees vahetult, vaid vastutus lasub avaliku võimu kandjal. Selline

19

lahendus tagab isikute tõhusa õiguskaitse ning välistab olukorra, kus avaliku võimu teostamisel

tekkinud kahju jääb hüvitamata üksikisiku piiratud vastutusvõime tõttu.

Kui riik on kannatanule kahju hüvitanud, tekib tal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud

isiku vastu. RVastS-i § 19 lõike 1 kohaselt võib avaliku võimu kandja esitada regressinõude nii

ametniku kui ka abipolitseiniku vastu, kui kahju tekkis nende õigusvastase tegevuse tagajärjel.

Abipolitseinik vastutab regressi korras üksnes juhul, kui on tuvastatud tema süü kahju

tekitamises, sarnaselt ametnike suhtes kohaldatavatele põhimõtetele.

Abipolitseiniku tegevusega tekitatud kahju võib seisneda nii varalises kui ka mittevaralises

kahjus. Mittevaraline kahju on eelkõige seotud isikuvabaduse piiramise, kehalise puutumatuse

rikkumise või inimväärikuse alandamisega. RVastS-i § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise või vabaduse võtmise korral.

Kokkuvõttes tagab RVastS-i kohaldamine abipolitseiniku tegevusele selle, et isikute

põhiõigused on kaitstud sõltumata sellest, kas politseilisi ülesandeid täidab politseiametnik või

abipolitseinik. Vastutus avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju eest lasub riigil, säilitades

samas võimaluse nõuda süüliselt tegutsenud abipolitseinikult kahju hüvitamist regressi korras.

Näited:

• Kui abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ja kohaldab isiku suhtes vahetut sundi, mis

osutub hiljem õigusvastaseks (nt ülemäärase jõu kasutamine või põhjendamatu

vabaduse piiramine), siis on kannatanul õigus esitada kahju hüvitamise nõue riigi vastu

RVastS-i alusel. Sellisel juhul vastutab kahju eest riik PPA kaudu ning kannatanu ei pea

pöörduma vahetult abipolitseiniku vastu.

• Abipolitseinik täidab liiklusjärelevalve tagamisega seotud ülesannet ning kahjustab

tegevuse käigus õigusvastaselt isiku sõidukit ehk lõhub selle. Sellisel juhul on tegemist

avaliku võimu teostamisel tekitatud kahjuga, mille eest vastutab riik ning mis

hüvitatakse RVastS-is sätestatud korras.

Kuigi RVastS on üldseadus, mille reguleerimisalasse kuulub avaliku võimu teostamisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine sõltumata sellest, millises

eriseaduses vastava avaliku ülesande täitmine on sätestatud, nähakse õigusselguse huvides

APolS-is ette seaduse kohaldamine.

Lõikega 5 sätestatakse, et abipolitseinikul on keelatud politsei tegevuses osaleda, kui ta ei

vasta seaduses sätestatud nõuetele või esineb muu kaalukas põhjus. Selle normi eesmärk

on välistada olukorrad, kus abipolitseinik osaleks ülesannete täitmises ilma nõuetekohase

ettevalmistuseta, vajaliku staatuse või tervisenõuetele vastavuseta. Kohustus kontrollida

nõuetele vastavust lasub PPA-l ning see on eeltingimus abipolitseiniku kaasamiseks politsei

tegevusse. Samas lasub nõuetele vastavuse tagamise kohustus ka abipolitseinikul endal.

Abipolitseinik peab jälgima, et ta vastaks kogu abipolitseinikuna tegutsemise aja jooksul

APolS-is sätestatud nõuetele, ning on kohustatud viivitamata teavitama PPA-d asjaoludest, mis

võivad mõjutada tema nõuetele vastavust. Kui abipolitseinik ei vasta ajutiselt APolS-is

sätestatud nõuetele, peab ta hoiduma politsei tegevuses osalemisest ning tegema kõik endast

oleneva, et nõuetele vastavus taastada, juhul kui ta soovib jätkata abipolitseinikuna tegutsemist.

Lisaks seaduses sätestatud nõuetele võib abipolitseiniku kaasamist politsei tegevusse takistada

muu kaalukas põhjus. Muu kaaluka põhjusena tuleb käsitada olukordi, kus abipolitseiniku

kaasamine võib seada ohtu politsei tegevuse eesmärkide täitmise, isikute ohutuse või

abipolitseiniku enda tervise ja töövõime. Näiteks võib selliseks põhjuseks olla olukord, kus

20

abipolitseinik saabub politsei tegevusse vahetult pärast põhitööd, mis on olnud füüsiliselt või

vaimselt koormav (sh öine vahetus), ning tal ei ole olnud piisavat puhkeaega. Sellisel juhul võib

abipolitseiniku vaimne ja füüsiline valmisolek olla langenud tasemele, mis seab kahtluse alla

tema suutlikkuse politsei tegevuses turvaliselt ja nõuetekohaselt osaleda.

Kuigi abipolitseinikul lasub kohustus jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ja tema põhitöö

ei kahjustaks vastastikku tema töövõimet ega tervist, ei pruugi abipolitseiniku enda hinnang

oma valmisolekule alati olla objektiivne. Selliste olukordade ennetamiseks on PPA-le antud

õigus keelata abipolitseinikul politsei tegevuses osalemine, kui esineb muu kaalukas põhjus.

Seletuskirjas toodud näide on üks võimalikke aluseid muu kaaluka põhjuse esinemiseks. Igal

konkreetsel juhul peab PPA abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise keelamist põhjendama

ja selgitama abipolitseinikule keelamise aluseid.

Nõuetele mittevastavuse korral ei ole alati mõistlik ega proportsionaalne abipolitseinik

viivitamata staatusest vabastada. Praktikas võivad nõuetele mittevastavuse põhjused olla

ajutised või kõrvaldatavad, näiteks kohustusliku tervisekontrolli või kehalise ettevalmistuse

nõuete ajutine mittetäitmine. Sellistes olukordades ei ole isiku usaldusväärsus või sobivus

abipolitseinikuna tervikuna tingimata kadunud, vaid tegemist on tegevuse ajutise piiranguga.

Seetõttu võimaldab APolS rakendada paindlikumaid meetmeid, nagu abipolitseiniku staatuse

peatamine või relva kandmise õiguse peatamine, kuni nõuetele vastavus on taastatud. Selline

lähenemine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja annab abipolitseinikule võimaluse

puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Vabastamine on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus

nõuetele mittevastavus on püsiv või seondub isiku usaldusväärsuse olulise kahjustumisega.

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine

Teises peatükis reguleeritakse abipolitseiniku staatust, sealhulgas pädevust, abipolitseinikule

esitatavaid nõudeid, nende täitmise kontrolli ning õppe ja kvalifikatsiooni tagamist.

Esimeses jaos sätestatakse abipolitseiniku pädevus vastavalt astmele ning nõuded

abipolitseinikuks saamiseks, sealhulgas kandideerimisandmed. Samuti reguleeritakse nõuetele

vastavuse kontrolli ja taustakontrolli, nende läbiviimise korda ning selleks vajalike andmete

töötlemist ja allikaid.

Teises jaos käsitletakse abipolitseiniku tervisekontrolli ja õpet, hõlmates väljaõpet, täiendus- ja

erialaõpet ning kvalifikatsiooni säilitamise tingimusi.

Peatükk annab tervikliku ülevaate tingimustest ja etappidest, mille täitmine on vajalik

abipolitseiniku staatuse saamiseks ja selle alusel tegutsemiseks.

1. jagu. Abipolitseiniku pädevused ja abipolitseinikule esitatavad nõuded ning nõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses avaliku võimu teostamise vahetus läheduses ning

täidab ülesandeid, mis võivad mõjutada isikute põhiõigusi, avalikku korda ja turvalisust.

Seetõttu peab olema tagatud, et abipolitseinik sobib oma isikuomaduste, terviseseisundi,

ettevalmistuse ja usaldusväärsuse poolest selliseid ülesandeid täitma. Nõuete kehtestamise

eesmärk on kaitsta nii abipolitseiniku enda kui ka teiste isikute elu ja tervist, tagada politsei

tegevuse õiguspärasus ja professionaalsus ning hoida avalikkuse usaldust PPA vastu.

21

Eelnõu §-ga 4 nähakse ette I, II ja III astme abipolitseiniku pädevused.

Võrreldes kehtiva APolS-iga abipolitseinike pädevusi muudetakse. Varem I astme

abipolitseinikku ei olnud, mistõttu on selles kohta loodud uus regulatsioon. II astme

abipolitseiniku pädevusi on võrreldes kehtiva APolS-iga laiendatud nii, et ta saaks PPA-d eri

valdkondades mitmekesisemalt toetada. Samuti on laiendatud politseid iseseisvalt toetava III

astme abipolitseiniku pädevusi. Siiski kehtib põhimõte, et iseseisva tegevuse võimalused on

piiratumad kui koos politseiga tegutsedes. Abipolitseinik on küll saanud väljaõppe, kuid see ei

ole sama põhjalik kui politseiniku oma, mistõttu ei pruugi tal olla piisavat kogemust keerulistes

olukordades tegutsemiseks.

Lõike 1 kohaselt hõlmavad I astme abipolitseiniku pädevused politsei ülesandel politsei

toetamist tugi-, arendus- ja ennetustegevustes ning isikut tõendava dokumendi

väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. Need ülesanded toetavad

politsei igapäevast toimimist ja aitavad suurendada organisatsiooni efektiivsust. Eelkõige

hõlmavad I astme abipolitseiniku tegevused järgmist:

• ennetustöö;

• logistika toetamine;

• kommunikatsioon ja teavitustöö, sealhulgas ennetuskampaaniate ettevalmistamine;

• koolituste korraldamine ja läbiviimine;

• teenindussaalide klientide suunamine;

• analüüsitöö;

• tõlkimine ja keeleline tugi;

• koduteeninduse ülesannete täitmine9;

• arhiivihaldus ja asjaajamine;

• personalitööga seotud abistamine;

• muud asjaajamistööd.

Isikut tõendavate dokumentide taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel on tegemist uue

pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA on isikut

tõendavate dokumentide seaduse alusel kümne erineva isikut tõendava dokumendi väljaandja.

PPA teeb mitut olulist tegevust seoses isikut tõendavate dokumentide, nagu ID-kaardi ja passi

väljastamisega. Kõigepealt toimub dokumendi väljastamiseks taotluse vastuvõtmine ja

kontrollimine. Selleks tuleb taotlus registreerida ja esitatud andmeid kontrollida. Abipolitseinik

saab olla abiks nii taotluse vastuvõtmisel kui ka teatud ulatuses andmete kontrollimisel.

Järgnevalt hinnatakse õiguspärasust ja sobivust. Abipolitseinikul puudub õigus otsustada, kas

taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi, selle otsuse teeb PPA ametnik. Kui taotlus

rahuldatakse, valmistatakse ette vastav dokument. See hõlmab dokumendi digitaalset või

füüsilist koostamist, mida teeb PPA ametnik, mitte abipolitseinik. Viimase tegevusena

väljastatakse dokumendid ehk isikule antakse, toimetatakse kätte või saadetakse dokumendid

ning siin saab abipolitseinik abiks olla.

Politsei ülesandel tähendab, et abipolitseinik tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või

kooskõlastusel. Kõik abipolitseiniku ülesanded määrab politsei, lähtudes organisatsiooni

vajadustest ja prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku

tegevuste üle, tagades nende seaduslikkuse ning kvaliteedi. Abipolitseiniku tegevus on

lahutamatu osa politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte abipolitseiniku iseseisev algatus.

Seega on I astme abipolitseiniku tegevus alati politsei kontrolli all.

9 Olukorras, kus liikumisvõimetu inimene ei saa oma terviseseisundi tõttu isikut tõendava dokumendi taotlemiseks

ise teenindusse tulla, saab isik esitada PPA-le taotluse sõrmejälgede hõivamiseks taotleja viibimiskohas. Sellisel

juhul tuleb PPA esindaja inimese viibimiskohta ja võtab seal tema sõrmejäljed.

22

Järgnevalt on toodud mõned täpsemad näited, mida I astme abipolitseinik saab aidata PPA-l

teha.

• Abipolitseinik saab abiks olla staabitöös, näiteks on juhiabi, protokollija.

• Abipolitseinik saab aidata suulise tõlkimisega ressursimahukates toimingutes.

Tõlketeenuse osutamise eeldus on eesti keele ja võõrkeele valdamine vähemalt C1-

tasemel.

• Abipolitseinik saab olla koolitaja, st jagada oma igapäevaseid erialateadmisi

ja -oskusi PPA-ga või aidata koolitusi ette valmistada ja korraldada.

• Abipolitseinik saab olla abiks logistikategevustes:

o transportida sõidukeid remonti ja hooldusesse;

o transportida asju;

o toetada relvureid suursündmustel või õppustel, näiteks aidata erivahendite,

kaitsevestide transportimisel, väljastamisel, tagasivõtmisel, kontrollimisel,

hooldamisel, ladustamisel jne.

• Abipolitseinik saab toetada kommunikatsiooni üksuse tegevustes, aidates teha

postitusi sotsiaalmeedias või olla fotograaf.

• Erialaoskuste ja -teadmistega abipolitseinikku on võimalik kaasata analüüside

koostamisel ning analüüsideks ja uuringuteks vajalike küsitluste ettevalmistamisel.

• Abipolitseinik saab olla abiks teenindussaalides, et aidata tagada sujuv

klienditeenindus, suunates kliente järjekordade vahel, abistades biomeetria andmisel

digikioskis ning tutvustada klientidele PPA eri kanalite kasutamise võimalusi (PPA

iseteenindus, digikiosk, kliendiarvuti, isikut tõendavate dokumentide kättesaamine

Selveris jne).

• Teenindussaalis saab abipolitseinik võtta vastu taotluse, kui isik taotleb uut isikut

tõendavat dokumenti.

• Teenindussaalis saab abipolitseinik tuvastab isiku ning väljastab talle passi, järgides

kehtivaid juhiseid ja protseduure.

• Koduteeninduses saab abipolitseinik toetada liikumisvõimetuid dokumendi

taotlejaid, aidates neil saada vajalikke dokumente. Abipolitseinik võib koguda

taotleja sõrmejäljed tema viibimiskohas, kui taotleja ei saa ise teenindussaali tulla.

Abipolitseinik võib toimetada isikut tõendava dokumendi taotlejale tema

viibimiskohta, kui taotlejal puudub võimalus see ise vastu võtta.

Eeltoodud näidete puhul ei ole abipolitseinikul vaja läbida põhjalikku politseilist või avaliku

korra kaitse alast väljaõpet. Eelkõige võib tekkida vajadus just kriisiolukordades I astme

abipolitseinike kaasamiseks, kuna töömaht suureneb või on tööülesannete täitmine aegkriitiline.

Lõikes 2 loetletakse II astme abipolitseiniku pädevusi. Selle kohaselt saab II astme

abipolitseinik toetada politseid koos PPA politseiametniku või ametnikuga nende

ülesandel lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine;

2) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks

vajalikud toimingud, välja arvatud loa väljastamise otsustamine;

3) kinni peetud isiku saatmine ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamine;

4) merereostuse avastamine ning piiriveekogu reostuse avastamine ja likvideerimine;

5) isikute kaitse ja objektide valve;

6) otsingu- ja päästetöö;

7) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

23

8) riiklik järelevalve Euroopa Liidu kodaniku seaduse, turvategevuse seaduse, relvaseaduse,

välismaalaste seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sätestatud nõuete täitmise üle;

9) süütegude menetlemine, välja arvatud menetlusotsuse tegemine.

Seletuskirjas täpsustatakse ja võetakse kasutusele järgnevad patrulltegevusega seotud mõisted

– patrull, patrullimine, patrulliliige, patrullsõiduk ja välijuht –, et tagada üheselt mõistetav

terminikasutus ning selgitada abipolitseiniku rolli patrulltegevuses.

• Patrull on konkreetses ajavahemikus patrulliv toimkond, mis koosneb ühest või

mitmest politseiametnikust ja/või abipolitseinikust, liigub jalgsi ja/või ühe või mitme

sõiduki, mootorsõiduki või veesõidukiga ning täidab töö- ja eriülesandeid.

• Patrullimine on määratud territooriumil ja kindlaksmääratud vahenditega toimuv

ohuprognoosipõhine avaliku korra ja turvalisuse tagamise tegevus, mille käigus

lahendatakse juhtimiskeskuse poolt edastatud kohest reageerimist nõudvaid sündmusi.

• Patrulliliige on patrulltoimkonda kinnitatud politseiametnik ja/või abipolitseinik, kes

teostab patrullimist.

• Patrullsõiduk on mootorsõiduk, veesõiduk või õhusõiduk, millega patrull täidab oma

ülesandeid.

• Välijuht on isik, kes juhib ja korraldab patrullide tööd oma piirkonnas ning osaleb

vajaduse korral ka ise patrullis.

Abipolitseinik patrullib patrulltoimkonna liikmena kindlaksmääratud ajavahemikus ja

territooriumil, liikudes ettenähtud vahenditega koos politseiametnikuga või iseseisvalt,

teostades ohuprognoosipõhist patrullimist ning täites talle antud ülesandeid, sealhulgas

juhtimiskeskuse poolt edastatud kohest reageerimist nõudvaid sündmusi, ehk väljakutseid

Koos tegutsemise mõiste on sisuliselt sama, mis kehtivas APolS-is. See tähendab, et koos

tegutsemine eeldab PPA ametniku või politseiametniku juhendamist ja kontrolli, kuid ei nõua

iga kord füüsiliselt kontaktis olemist.

Näide. Patrulltoimkond võib koosneda politseiametnikust ja abipolitseinikust, kuid

politseiametnik on see, kes juhendab ja suunab abipolitseiniku tegevust. Kui

patrulltoimkond satub olukorda, kus õigusrikkuja püüab põgeneda, siis võib

abipolitseinik püüda õigusrikkujat tabada maja ühelt poolt, samas kui politseinik püüab

õigusrikkujat tabada maja teiselt poolt. Tegemist on koos ülesande lahendamisega, kus

eesmärgi saavutamiseks on taktikaliselt vaja lõigata õigusrikkuja teekond mõlemast

suunast.

Näide. Politseireidi käigus vastutab ühe konkreetse lõigu avaliku korra tagamise eest

kindel politseiametnik, kelle juhtimisele on allutatud viis abipolitseinikku.

Politseiametnik juhendab, jagab konkreetsed suunised, lepib kokku suhtluskanali ja

muu politsei taktika, mida on vaja jälgida ülesande lahendamisel, kuid ei ole füüsiliselt

kõigi viie abipolitseinikuga koos.

Järgnevalt on toodud selgitused, mida II astme abipolitseinik koos PPA politseiametniku ja

ametnikuga teha saab. Eelnõu § 4 lõike 2 punktides 1–9 on sätestatud II astme abipolitseiniku

pädevus toetada politseid erinevates tegevustes koos politseiametniku või PPA ametnikuga.

Need tegevused vastavad sisuliselt PPA põhiülesannetele, nagu need on määratletud PPVS §-s

3. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 1 on sätestatud II astme abipolitseiniku pädevus osaleda avalikku

korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises ja tõrjumises ning avaliku korra rikkumise

kõrvaldamises. Tegemist on iseseisva sisuga pädevusnormiga, mille sisuline vaste politsei

24

põhiülesannete süsteemis on PPVS-is § 3 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt on politsei

põhiülesandeks avaliku korra kaitse ning süütegude ennetamine. Nimetatud pädevus avaldub

eeskätt olukorrapõhises ja sündmuslikus korrakaitselises tegevuses, milles on vajalik vahetu

sekkumine ja politseitöö praktiline toetamine. Punktis 1 sätestatud pädevuse eripära seisneb

selles, et see ei ole seotud konkreetse eriseaduse alusel teostatava järelevalve ega menetlusega,

vaid hõlmab politsei igapäevast nähtavat korrakaitsetegevust. See hõlmab näiteks

korrarikkumise lõpetamisele suunatud vahetut tegevust ning politseiametniku toetamist

olukordades, kus avalik kord on vahetult ohustatud. APolS § 4 lõike 2 punktides 2–9 on

seevastu loetletud tegevused, mis samuti kuuluvad PPA põhiülesannete hulka PPVS § 3

tähenduses, kuid erinevad punktis 1 sätestatud pädevusest oma olemuse, õigusliku aluse ja

tegevusloogika poolest. Need punktid ei täpsusta ega dubleeri punkti 1, vaid määratlevad eraldi

need politsei ülesannete liigid, mille puhul on seadusandja pidanud vajalikuks anda II astme

abipolitseinikule selgesõnaline pädevus politsei toetamiseks. Näiteks relvaseaduse ja

turvategevuse seaduse alusel väljastatavate lubadega seotud toimingud kujutavad endast

olemuselt haldusmenetlusi, mitte vahetut avaliku korra rikkumise kõrvaldamist. Kinnipeetud

isiku saatmine ja kinnipidamine on seotud isiku vabaduse piiramisega. Merereostuse

avastamine ning piiriveekogude reostuse käsitlemine kujutavad endast keskkonnavaldkonna

eritegevusi. Samuti ei hõlma punkt 1 selliseid tegevusi nagu otsingu- ja päästetöö, riigipiiri

valvamine ja piirikontroll, konkreetsete eriseaduste, näiteks välismaalaste seaduse ja Euroopa

Liidu kodaniku seaduse alusel teostatav järelevalve, ega süütegude menetlemisel osalemine.

Kõik nimetatud tegevusi ei saa sisustada üksnes avalikku korda ähvardava ohu tõrjumise või

avaliku korra rikkumise kõrvaldamise kaudu. Punktis 1 on määratletud II astme abipolitseiniku

kaasamine politsei avaliku korra kaitse tuumikülesandesse, punktides 2–9 aga muud PPA

põhiülesannete liigid, mille puhul on abipolitseiniku kaasamine lubatud üksnes

selgesõnalise seadusliku aluse olemasolul ja piiratud ulatuses. Selline eristamine on vajalik,

et tagada selge kaasamine ning vältida abipolitseiniku pädevuse põhjendamatult laiendavat

tõlgendamist.

Punkti 1 alusel võib abipolitseinik toetada politseid avalikku korda ähvardava ohu

ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

See tähendab, et abipolitseinik saab politseid abistada tegevustes, mille eesmärk on kaitsta

avalikku korda, sõltumata kahju tekkimise tõenäosuslikust faasist, st ohuennetusest kuni

korrarikkumise kõrvaldamiseni. Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva APolS-i järgi on

see abipolitseiniku pädevuses. Siin punktis hõlmatakse klassikalisi politsei tegevusvaldkondi,

mis lõikes 3 eraldi täpsemalt välja tuuakse, eelkõige liiklusjärelevalve, aga ka alkoholi ja

tubakaga seonduv järelevalve.

Kehtiva APolS § 1 lõikes 1 on sätestatud väga laialt APolS-i eesmärk kaasata abipolitseinikke

politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Kehtiva APolS § 2

lõikes 2 on piiritletud, et politsei tegevuses osalemine on olukord, kus abipolitseinik täidab koos

politseiametnikuga abipolitseiniku pädevuses ülesannet või politsei ülesandel iseseisvalt APolS

§ 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet. Kehtiva APolS § 3 lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku

pädevuses politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja

tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

Järgnevalt esitatakse näiteid, kuidas ja kus saab II astme abipolitseinik abiks olla uue APolS

eelnõu järgi.

• Abipolitseinik koos piirkonnapolitseinikuga kohtub kohalike elanikega, et arutada

nende muresid ja koguda teavet piirkonna võimalike probleemide kohta.

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga osaleb avalikul üritusel, et ennetada avaliku

korra rikkumisi.

25

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga osaleb reidil, tuvastades joobes juhte ja toetades

liiklusohutuse tagamist.

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga toimetab joobes isiku koju, tagades tema ja

avalikkuse turvalisuse.

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga sekkub bussiootepaviljoni lõhkumise

takistamiseks, et ennetada vara kahjustamist ja tagada avalik kord.

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga osaleb riiklike ja rahvusvaheliste kõrgete

külaliste kaitsmisel.

• Abipolitseinik koos politseiametnikuga toetab välisriigi presidendi kaitset, sulgedes

ristmikke, reguleerides parkimist ja tagades avaliku korra.

• Abipolitseinik koos piirkonnapolitseinikuga viib läbi lähisuhtevägivalla juhtumite

järelkontrolli, et hinnata olukorda ja edasiste meetmete vajadust.

Punkti 2 kohaselt võib teise astme abipolitseinik koos politseiametnikuga toetada politseid

liiklusjärelevalve teostamisel. LS kohaselt võib abipolitseinik reguleerida liiklust (LS § 8 lg

3) ja teostada liiklusjärelevalvet (LS § 193 lg 1).

Liiklusjärelevalve on korrakaitseõiguslikult käsitatav avaliku korra kaitse osana. KorS kohaselt

hõlmab avaliku korra kaitse muu hulgas õigusnormide järgimise tagamist ning avalikku korda

ähvardava ohu ennetamist, väljaselgitamist ja tõrjumist ning korrarikkumise kõrvaldamist.

Liikluseeskirjade rikkumised ja ohtlik liikluskäitumine kujutavad endast avalikku korda

ähvardavat ohtu ning nendele reageerimine on seega sisuliselt hõlmatud avaliku korra kaitse

meetmetega korrakaitseseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt oleks teise astme abipolitseiniku

osalemine liiklusjärelevalves koos politseiametnikuga võimalik käsitada juba käesoleva

paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel, mis hõlmab avalikku korda ähvardava ohu ennetamist ja

korrarikkumise kõrvaldamist.

Eelnõus on liiklusjärelevalves osalemine siiski teise astme abipolitseiniku puhul eraldi

rõhutatud õigusselguse tagamiseks. Arvestades, et kolmanda astme abipolitseiniku pädevuses

on liiklusjärelevalve APolS-is eraldi ja selgesõnaliselt sätestatud, aitab sama lähenemise

kasutamine ka teise astme puhul vältida kitsendavat või vastuolulist tõlgendust. Eraldi

viitamine teeb üheselt arusaadavaks, et teise astme abipolitseinik võib liiklusjärelevalves

osaleda koos politseiametnikuga ning et see pädevus on kooskõlas nii korrakaitse

üldpõhimõtete kui ka LS-ist tulenevate volitustega. Selline lahendus toetab õigusselgust,

ühtlustab astmetevahelist pädevusloogikat ning välistab olukorra, kus teise astme

abipolitseiniku roll liiklusjärelevalves võiks jääda ebaselgeks või põhjendamatult piiratud.

Järgnevalt esitatakse näiteid, kuidas ja kus saab II astme abipolitseinik abiks olla.

• Abipolitseinik on abiks politseiametnikule piirkiiruse ületajate avastamisel, aidates

kaasa liiklusreeglite järgimisele.

Punkt 3 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid relvaseaduse ja turvategevuse

seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks vajalikes toimingutes, välja

arvatud loa väljastamise otsustamisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i

järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA tegevused füüsilise ja juriidilise isiku relvaloa ning

relvaseaduse (edaspidi RelvS) ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse

vastuvõtmisel ja väljastamisel hõlmavad mitmeid etappe, mille eesmärk on tagada, et loa

saamine oleks õiguspärane ning lähtuks avaliku korra ja turvalisuse huvidest. Abipolitseinik

saab abiks olla taotluse menetlemiseks vajaliku info kontrollimisel ja tõendite kogumisel, kuid

loa väljastamise otsustamine ning loa väljastamine on PPA pädevuses. See tähendab, et

26

abipolitseinik saab abistada toimingutes, mis on vajalikud info kogumiseks (nt kontrollida isiku

eluviisi ja käitumist, relva hoiutingimusi, osaleda relvaeksamikomisjoni töös jne), välja arvatud

otsuste tegemine.

Punkti 4 järgi võib abipolitseinik toetada politseid kinni peetud isiku saatmisel ja

kinnipidamiskohas isiku kinnipidamisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i

järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Politsei töö kinnipeetud isikutega hõlmab erinevaid

ülesandeid, mis on seotud nii joobeseisundis kainenema toimetatud isikutega kui ka kuriteo

toimepanemises kahtlustatavate, väärteomenetluse raames kinnipeetud isikute, sundtoodud

isikute, kinnipeetud välismaalaste ning eelvangistuse ja aresti täideviimisega.

Kainenema toimetamine on riikliku järelevalve erimeede, mille alused tulenevad edaspidi

KorS §-st 42. Politsei võib isiku kainenema toimetada olulise ohu tõrjumiseks või juhul, kui see

on vältimatu, et kaitsta isikut ennast või teisi. Joobes isikute kainenema toimetamisel ja nende

järelevalves lähtutakse:

• KorS § 42;

• arestimaja sisekorraeeskirjast;

• vangistusseadusest;

• kinnipidamiskeskuse kodukorrast ning

• PPA kinnipidamiskoha tööjuhendi nõuetest.

Arvestades, et kainestusmajas viibib aastas ligikaudu 15 000 isikut, vajab politsei abi nende

turvalisuse tagamisel. Abipolitseinikud saavad siin olla olulised toetajad, aidates tagada nii

kinnipeetute kui ka politseiametnike ohutuse. Joobes isikute ettearvamatu käitumise tõttu on

oluline, et kinnipeetav ei vigastaks ennast ega teisi.

Politsei tegeleb lisaks kainenema toimetatutele ka teiste kinnipeetud isikutega, sealhulgas:

• kuriteos kahtlustatavad;

• väärteomenetluses kinnipeetud isikud;

• sundtoodud isikud;

• kinnipeetud välismaalased;

• isikud, kelle suhtes täidetakse eelvangistust või aresti.

Kehtiva APolS-i järgi piirduvad abipolitseiniku pädevused KorS-iga, mistõttu ei saa ta osaleda

vangistusseaduse (edaspidi VangS) või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega

(edaspidi VSS) seotud tegevustes. Need hõlmavad näiteks kinnipidamiskeskuse tööd või

kinnipeetavate välismaalastega seotud toiminguid. Uue APolS-i eelnõuga tekib abipolitseinikel

võimalus osaleda ka nimetatud tegevustes.

Järgnevalt on toodud näited, mida abipolitseinik saab uue APolS-i eelnõu alusel teha.

• Kui joobeseisundis isik toimetatakse kainenema arestimajja või -kambrisse, võib

abipolitseinik abistada politseiametnikku edasistes toimingutes, nagu turvakontroll,

isiku asjade läbivaatus ning raha, esemete, ravimite ja dokumentide hoiule võtmine.

• Abipolitseinik saab abistab politseiametnikku arestimajas kinnipeetava isiku viimisel

videoistungile või arsti juurde.

Punkti 5 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid merereostuse avastamisel ning

piiriveekogu reostuse avastamisel ja likvideerimisel. Tegemist on uue pädevusega, mis

kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Abipolitseiniku roll on toetada PPA-d

reostuse avastamisel ning vajaduse korral ka selle likvideerimisel, järgides politsei juhiseid ja

ettekirjutusi. Merereostuse avastamine ja likvideerimine on küll kaitseväe ülesanne, kuid PPA

27

ülesanne on osaleda merereostuse avastamises. Eelkõige tähendab see, et PPA lennuki üks

peamisi funktsioone on merereostuse tuvastamine. Lisaks osalevad ka PPA veepatrullid10

merereostuse avastamises. Kui abipolitseinik on kaasatud veepatrulli toimkonnaliikmena

merel, kuulub tema ülesannete hulka ka merereostusega seotud tegevus, sealhulgas

merereostuse vaatlemine ja hindamine, visuaalsete ja tehniliste vaatluste tegemine, reostuse

dokumenteerimine ning kogutud teabe edastamine vastutavatele asutustele.

Piiriveekogudel on reostuse avastamine ja likvideerimine PPA ülesanne. Kui abipolitseinik

osaleb piiriveekogul toimuvates tegevustes, on tema ülesanded avastamise osas samad mis

merel. Lisaks võib abipolitseinik piiriveekogul aidata reostuse likvideerimisel, sealhulgas:

• kasutada reostustõrje vahendeid;

• aidata reostust eemaldada ja asjakohaseid protseduure teha.

Punkti 6 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid isikute kaitses ja objektide valves.

Isikute kaitse eesmärk on ennetada ja tõrjuda ohtu, mis on suunatud kaitstava isiku elu, tervise

või kehalise puutumatuse vastu. Abipolitseiniku võimalus toetada politseid isikute kaitses ei

tähenda isikukaitse ülesande delegeerimist ega iseseisva isikukaitse teostamise õigust.

Abipolitseinikul puudub pädevus otsustada isikute kaitse teostamise viisi üle ning tegutseda

isikute kaitses ilma politseiametniku vahetu juhendamise ja kontrollita. Abipolitseiniku

osalemine isikute kaitses on oma olemuselt toetav, abistav ja täiendav, mille eesmärk on

suurendada politsei võimekust ning ressursside paindlikku kasutamist.

Isikute kaitses võib abipolitseiniku kaasamine seisneda eelkõige järgmistes tegevustes,

tingimusel et need toimuvad politseiametniku juhendamisel ja vastutusel:

• Ümbritseva keskkonna ja olukorra jälgimine. Abipolitseinik võib osaleda kaitstava

isiku viibimis- või liikumispiirkonna visuaalses jälgimises, et varakult tuvastada

võimalikke ohte, kõrvalekaldeid tavapärasest olukorrast või kahtlast käitumist.

• Ligipääsude ja perimeetri toetav kontroll. Abipolitseinik võib toetada politseid

sissepääsude, liikumisteede või perimeetri kontrollimisel, sealhulgas isikute

suunamises, ilma et talle antaks otsustusõigust sissepääsurežiimi kehtestamise või

muutmise suhtes.

• Avaliku korra tagamise toetamine. Isikute kaitsega seotud sündmuste, visiitide või

liikumiste ajal võib abipolitseinik aidata kaasa avaliku korra hoidmisele, rahvamassi

suunamisele või konfliktiolukordade ennetamisele.

• Liikluse sujuvuse ja ohutuse toetamine. Isikute kaitsega seotud sündmuste, visiitide

või liikumiste ajal võib abipolitseinik politseiametniku juhendamisel toetada liikluse

korraldamist, sealhulgas ristmikel liikluse suunamist, sõidukite peatumise või parkimise

korraldamist.

Isikute kaitse korraldamise ja teostamise eest vastutab täielikult politsei. Abipolitseiniku

tegevus isikute kaitses on osa politsei tegevusest ja kõik tema toimingud loetakse tehtuks

politsei juhtimisel.

Objektide valve hõlmab eri meetmete kavandamist ja rakendamist vastavalt ohuhinnangule, et

tagada valvatava objekti ning selle territooriumi turvalisus ja vara säilimine. Objektide valvet

saab teostada erineval viisil: mehitatud valve, tehniline valve, mobiilvalve ja kompleksvalve.

Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga teha eri tegevusi objekti valvel. Politseiametnik ja

abipolitseinik koos valvavad objekti kohapeal, et ennetada süütegusid ja ohte, sealjuures

10 Veepatrull on veekogul patrulliv toimkond.

28

tagavad, et objektile ei pääseks volitamata isikud. Politseiametnik ja abipolitseinik tegutsevad

patrulltoimkonnana, patrullides määratud objektide juures kindlaksmääratud intervallide või

graafiku alusel. Politsei objektide valve on politsei tegevus eesmärgiga tagada avalik kord sh.

ennetada kuritegevust objektidel, mis on määratud politsei poolt valvatavateks objektideks

tulenevalt objekti funktsioonist ja ohustatusest (nt valitsushooned, kriitiline infrastruktuur).

Näide. Politseiametnikust ja abipolitseinikust koosnev patrulltoimkond valvab riiklikult

tähtsat objekti, eesmärgiga tagada avalik kord ning ennetada ja tõrjuda võimalikke

rünnakuid objekti vastu.

Punkti 7 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid otsingu- ja päästetöös. Tegemist on

uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPVS § 3 järgi on

politsei ülesanne otsingu- ja päästetööde tegemine välislepinguga sätestatud Eesti

päästepiirkonnas. Otsingu- ja päästetöid teeb selleks väljaõpetatud otsingu- ja päästeüksus

(search and rescue unit, SRU), kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit11. SRU

koosneb vähemalt kolmest meeskonnaliikmest, kellest üks peab olema läbinud merepääste

II astme koolituse ja kaks liiget vähemalt merepääste I astme koolituse. Erandjuhtudel võib

reageerida ka kaheliikmelise meeskonnaga, kui veesõiduk on alla 6,5 meetri pikkune ning

vähemalt üks meeskonnaliige on läbinud merepääste II astme koolituse.12 SRU koosseisu

komplekteerimisel on määrav merepääste alane väljaõpe.

II astme abipolitseinikku saab koos politseiametnikuga kaasata otsingu- ja päästetöödele, kui

abipolitseinik:

1) on läbinud vajaliku õppe otsingu- ja päästetöödeks;

2) kasutab (PPA poolt välja antud) ohutus- ja isikukaitsevarustust;

3) hoiab oma pädevust, läbides regulaarselt täiendkoolitusi, mis on ette nähtud ka

politseiametnikele.

Seega võib abipolitseinik, kes on läbinud lisaks abipolitseiniku väljaõppele merepääste I astme

koolituse või vabatahtliku merepäästja I astme koolituse13, ning kes on kaasatud veepatrulli

patrulltoimkonna liikmena, osaleda otsingu‑ ja päästetöödel koos politseiametnikuga. Sarnaselt

vabatahtlikule merepäästjale tuleb ka abipolitseinikul pädevuse säilitamiseks läbida täiendõpe

iga kolme aasta järel.

Otsingu- ja päästetööle reageeriv veesõiduk on varustatud vastavalt PPA peadirektori

käskkirjaga „Veesõidukite ja struktuuriüksuste, millede tööpiirkond on meri ja/või

piiriveekogu, ohutusvarustuse nõuete ja ohutusvarustuse kontrolli standardi kinnitamine“

kehtestatud nõuetele. Lisaks on veesõiduki pardal spetsiaalne päästevarustus, mida läheb vaja

inimeste päästmiseks, otsinguks ja muuks seonduvaks, ning meeskonna jaoks on ette nähtud

isikukaitsevarustus (päästeülikond, päästevest, kiiver jm).

Kui veepatrulli kaasatud abipolitseinikul on läbitud vajalik õpe, võimaldab see kiiremini

reageerida otsingu- ja päästetööde väljakutsele, kuna veesõiduki meeskond on ülesande

11 Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti

päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“. – RT I,

05.07.2022, 5. 12 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 10.07.2017. aasta KK nr 1.1-1/95 „Vee- ja õhusõiduki valmisoleku ja

reageerimise korra kinnitamine“ (asutusesiseseks kasutamiseks). 13 Nõuded vabatahtlikule merepäästjale on esitatud PPVS § 1086 ja täpsustatud siseministri 12.09.2012. aasta

määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele

vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“.

– RT I, 31.05.2022, 3.

29

täitmiseks komplekteeritud ja puudub vajadus naasta sadamasse meeskonnaliikmete

vahetamiseks.

Punkti 8 alusel võib abipolitseinik toetada politseid riigipiiri valvamisel ja piirikontrollil,

välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva

APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses.

Abipolitseinikud ei saa täna abistada politsei piirikontrollis ega riigipiiri valvamisel. Seda

põhjusel, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt on piirivalveametnik spetsiaalse ettevalmistuse

ja nõuetekohase väljaõppega professionaal. Samuti peab piirivalveametnikul olema riigisisene

pädevus, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid ja rakendada vajalikke

meetmeid. Probleem seisneb selles, et abipolitseinikel ei ole riigisisest pädevust, et teha

Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid. Riigisisene pädevus teha vajalikke

toiminguid ja õigus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid on PPA-le, Maksu- ja Tolliametile

ning Kaitseväele antud RiPS-iga. Abipolitseinikud saavad praegu abistada PPA-d

piiripatrullis14, kus nende ülesanne on avaliku korra kaitse.

Arvestades, et rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka

edaspidi, on üha olulisem tagada välispiiride tõhus valvamine ning sealse piirikontrolli hea

kvaliteet. Lisaks seadusliku rändevoo kasvule peab arvestama vajadusega tulla välispiiril toime

hübriidrünnakutega, nagu on Valgevene rakendanud Läti, Leedu ja Poola välispiiril. Muutunud

julgeolekuolukorras peavad liikmesriigid abistama sõjapõgenikke ja olema samal ajal valmis

uuteks hübriidrünnakuteks, millega püütakse liikmesriike destabiliseerida. Arvestades

muutunud julgeolekuolukorda, tuleb leida juurde võimalusi, kuidas ka piirivalve valdkonnas

saaks PPA kaasata juba olemasolevaid abipolitseinikke. Koos politseiametnikuga või tema

juhendamisel piirikontrolli tegemisel ja piirivalvamisel osalemine ei eelda iseenesest uusi

pädevusi, kuid eeldab vastavat väljaõpet. Eelnõu üks eesmärke on õigusselguse tagamine ja

seetõttu on PPA-d toetav roll ka selles valdkonnas eraldi nimetatud.

Punkti 9 järgi võib abipolitseinik toetada politseid riikliku järelevalve teostamisel

kooskõlas Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS), turvategevuse seaduse (TurvaTS),

relvaseaduse (RelvS), välismaalaste seaduse (VMS), välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

nõuetega. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku

pädevuses.

TurvaTS § 32 lõike 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet turvategevuse seaduses

sätestatud nõuete täitmise üle PPA, abipolitseinik saab selles politseid abistada.

TurvaTS § 33 kohaselt võib PPA järelevalve teostamiseks rakendada KorS §-des 30–32 ja 50–

52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. See tähendab,

et abipolitseinikul on politsei toetamisel õigus kohaldada neid meetmeid vastavalt uues APolS-

is toodud erisustele. Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga kontrollida, kas turvatöötajad

vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Näiteks peab politseiametnik kontrollima turvaobjekti,

kust on tulnud teave, et seal tegutsevad väljaõppeta turvatöötajad, kes kannavad tulirelva. Siis

saab abipolitseinik olla politseiametnikule paariliseks. Nad võivad ülesanded jagada, et

järelevalvet tõhusamalt läbi viia. Abipolitseinik tegutseb siin koos politseiametnikuga ja täidab

järelevalveülesandeid vastavalt politsei juhistele.

14 Piiripatrull on patrullitoimkond, mille põhiülesanne on piirikontrolli ja vaatlustegevuse teostamine.

30

RelvS § 88 lõike 1 järgi teostab PPA riiklikku järelevalvet järgmistes valdkondades:

• füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja

laskemoona käitlemine;

• RelvS-i alusel tegevusluba omavad isikud;

• laskespordiorganisatsioonid ja -klubid;

• lasketiirude ja -paikade ohutusnõuete täitmine.

Abipolitseinik saab aidata politseiametnikku kontrollide läbiviimisel, sealhulgas

dokumentatsiooni ülevaatamisel või füüsiliste tingimuste ja nõuetele vastavuse hindamisel (nt

lasketiirude ohutus). RelvS § 881 lõike 2 järgi lubatakse PPA-l rakendada riikliku järelevalve

käigus KorS §-des 30, 31, 32, 37–39, 41, 45, 48–53 sätestatud meetmeid. Uue APolS-i eelnõu

kohaselt võib abipolitseinik politseid nende meetmete kohaldamisel abistada, kui ta tegutseb

politseiametnikuga koos.

VMS § 296 lõike 1 kohaselt teostab PPA riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle.

Selle sätte raames hõlmavad PPA tegevused mitmeid ülesandeid, milles abipolitseinik saab

politseid abistada.

Punktis 9 on nimetatud ka välismaalaste Eestis viibimist reguleerivad seadused, mille alusel

tehakse migratsioonijärelevalvet. PPA üks olulisi eesmärke on ennetada ja tõkestada Eestis

ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist. Selle eesmärgi saavutamisel on hetkel

abipolitseinikel piiratud võimalused. Nad saavad kehtiva APolS-i alusel osaleda eelkõige

ennetustegevustes, kuna nendes ei lähtu riiklik järelevalve KorS-ist. PPA õigus teostada

riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise

ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle tuleneb VMS § 296 lõikest 1.

Migratsioonijärelevalvet on reguleeritud veel VSS-is, VRKS-is ja ELKS-is.

Migratsioonijärelevalves on PPA-l lubatud kohaldada KorS §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks kui kontrollitakse välismaalasi, rakendatakse KorS-i

erimeetmeid esmajoones VMS-i alusel. Kui aga selgub, et välismaalane viibib riigis

ebaseaduslikult, rakendatakse erimeetmeid edaspidi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse alusel. Muudatuse tulemusel saab abipolitseinik koos politseiga neid tegevusi teha.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida abipolitseinik saab teha uue APolS-i eelnõu kohaselt:

• Abipolitseinik võib koos piirkonnapolitseinikuga osaleda relvaomaniku kodukülastusel,

et teha kindlaks, kas relva hoitakse nõuetekohaselt ning kas relvaomaniku käitumine ja

eluviis vastavad RelvS-is sätestatud nõuetele.

• Abipolitseinik võib koos politseiametnikuga osaleda kontrollkäigul ööklubides, et teha

kindlaks, kas turvatöötajad vastavad nõuetele, sealhulgas sundi rakendades.

• Abipolitseinik võib koos politseiametnikuga osaleda migratsioonijärelevalve reidil

ehitusobjektidel, et tuvastada ebaseaduslikult riigis töötavaid isikuid ning tagada objekti

valve ja takistada isikute lahkumist.

• Abipolitseinik võib koos politseiametnikuga osaleda reidil majutusasutustes, et

tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivaid isikuid ja kontrollida nende riigis viibimise

aluseid.

Punkti 10 alusel võib abipolitseinik toetada politseid süütegude menetlemisel, välja

arvatud menetlusotsuse tegemine. Tegemist on uue pädevusega, mida kehtiva APolS-i järgi

ei ole abipolitseiniku pädevuses. Abipolitseinikule ei teki pädevust süütegusid ise menetleda.

Abipolitseiniku pädevuses on uue APolS-i kohaselt koos PPA politseiametniku või ametnikuga

politsei abistamine süütegude menetlemisel, välja arvatud menetlusotsuse tegemisel.

31

Süüteomenetluse valdkonnas on oluline, et sinna kaasatavad abipolitseinikud oleksid hoolikalt

valitud, ning neil peavad olema vajalikud teadmised ja oskused. Eriti hästi sobivad selleks

endised politseiametnikud, kellel on varasem praktika selles valdkonnas või isikud, kes

igapäevaselt töötavad mõnes teises uurimisasutuses. Oluline on mõista, et süütegude

menetlemine ei võrdu ühe konkreetse toiminguga, nagu ülekuulamine või läbiotsimine, vaid

hõlmab tervet protsessi, mis võib kesta pikema aja jooksul ja koosneda paljudest tegevustest.

KarS § 3 järgi jaguneb süütegu kuriteoks ja väärteoks. Kuritegusid ja väärtegusid eristatakse

teo raskusastme ning teo tagajärgede alusel. Kuritegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena

ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline

karistus. KarS § 4 järgi jagunevad kuriteod omakorda kahte raskusastmesse: esimese ja teise

astme kuriteod. Esimese astme kuriteod on süüteod, mille toimepanemise eest on karistuseks

ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Teise astme kuritegude

toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni

viis aastat. Väärteod on võrreldes kuritegudega kergemad süüteod, mille alla kuuluvad näiteks

liiklusreeglite rikkumine, avaliku korra rikkumine või väiksemad vargused. Väärtegude eest on

põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Seega

saavad abipolitseinikud olla politseile abiks nii kuritegude kui ka väärtegude avastamisel ja

menetlemisel.

Käesoleva eelnõuga ei piirata ega eristata abipolitseinike abistavat rolli süüteo liigi,

kuriteo astme ega konkreetse karistusseadustiku eriosa koosseisu alusel. APolS-is ei

sätestata, milliste konkreetsete kuritegude või väärtegude menetlemisel võib või ei või

abipolitseinik politseid abistada. Selline lähenemisviis on teadlik, võimaldades PPA-l

reageerida paindlikult tegelikule vajadusele. Abipolitseinik ei ole iseseisev menetleja, vaid

tegutseb alati politseiametniku juhendamisel ja ülesandel ning tema kaasamine konkreetse

süüteoasja lahendamise abistamisse toimub PPA algatusel, lähtudes juhtumi iseloomust,

keerukusest, ohutasemest ning abipolitseiniku ettevalmistusest ja kogemusest. Sellest

tulenevalt on võimalik, et praktikas kaasatakse abipolitseinikke eeskätt väärtegude ning nn

masskuritegevuse alla kuuluvate teise astme kuritegude puhul, näiteks isiku- ja varavastaste

süütegude menetlemise toetamisel. Samas ei ole eelnõuga välistatud abipolitseinike kaasamine

ka raskemate kuritegude menetluse abistamiseks, kui see on vajalik ja põhjendatud ning kui

abipolitseiniku roll piirdub selgelt toetavate ja abistavate ülesannetega.

Tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) sätestatud korras.

KrMS § 63 kohaselt on kriminaalmenetluse tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu,

tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel,

asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti

muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses järgitakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

seadustikus sätestatud erisusi. Politsei ülesanne kohtueelses menetluses on vastavalt KrMS

§-le 62 selgitada välja tõendamiseseme asjaolud: 1) süüteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning

muud kuriteo tehiolud; 2) süüteokoosseis; 3) süüteo toimepannud isiku süü; 4) süüteo

toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

Kui politsei on saanud süüteoteate või muu süüteole viitava teabe (kas siis kellegi vahendusel

või ise otse avastades), tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu vastab süüteokoosseisule ja ega ei

esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, ning alles seejärel asuda süüküsimust analüüsima.

Abipolitseinik saab olla näiteks enne menetluse alustamist politseile abiks vastavate asjaolude

väljaselgitamisel ja kontrollimisel.

32

Kuigi süüteomenetluses on üks keskseid küsimusi teo vastavus süüteokoosseisule ja KrMS §-s

62 nimetatud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamine, ei tähenda abipolitseinike kaasamine

seda, et nad täidaksid politseiametniku rolli. Abipolitseinik tegutseb politseiametniku

juhendamisel ja tema antud ülesannete piires. Süüteoteate või muu süüteole viitava teabe

saamisel on politsei ülesanne esmalt hinnata, kas tegemist võib olla süüteoga, millisele

süüteokoosseisule see võiks vastata ning milliseid asjaolusid on vaja kontrollida. Selle

õigusliku hinnangu annab politseiametnik, kellel on vastav väljaõpe karistusseadustiku üld- ja

eriosa ning eriseaduste koosseisude tundmises. Abipolitseinik ei hakka ise otsustama, kas tegu

on kuriteo või väärteoga ega milline konkreetne koosseis võiks olla täidetud. Abipolitseiniku

roll seisneb politsei toetavas ja abistavas tegevuses, eeskätt faktiliste asjaolude väljaselgitamisel

ja talletamisel politseiametniku juhiste alusel. See tähendab, et politseiametnik määrab, mida,

miks ja kuidas on vaja teha, ning abipolitseinik täidab neid korraldusi.

Praktiliste näidetena võib abipolitseiniku ülesandeks olla näiteks:

• politseiametniku korraldusel pealtnägijate andmete kogumine (tegemist on abistava ja

ettevalmistava tegevusega, mis seisneb sündmuskohal viibinud isikute, võimalike

pealtnägijate, kontaktandmete fikseerimises, et politseiametnikul oleks võimalik need

isikud hiljem seaduses ettenähtud korras menetlusse kaasata);

• sündmuskoha visuaalne dokumenteerimine (nt fotode tegemine vastavalt juhistele);

• liikluse reguleerimine või ala piiramine, et säilitada sündmuskoha olukord tõendite

kogumiseks.

Tõendamiseseme asjaolude sisuline analüüs ja õiguslik hindamine jäävad jätkuvalt

politseiametniku pädevusse. Seega ei ole abipolitseinike kaasamine vastuolus süüteomenetluse

loogika ega tõendamise põhimõtetega. Vastupidi, juhendatud abistav roll võimaldab politseil

vajalikku faktilist materjali tõhusamalt koguda.

Süüteomenetluses on keskse tähtsusega see, et tõendid oleksid kogutud seadusega lubatud

viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi väljakujunenud praktika kohaselt on tõend lubamatu

juhul, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, kuna sellisel juhul seatakse kahtluse alla

tõendi usaldusväärsus ja kasutatavus menetluses15. Abipolitseinik ei ole menetleja ega

uurimisasutuse ametnik ning tal puudub pädevus iseseisvalt tõendi kogumiseks vajalikke

uurimis- või muid menetlustoiminguid läbi viia. See tähendab, et abipolitseinik ei saa teha

järgmiseid süüteomenetluse toiminguid: kuulata üle tunnistajat, kannatanut või kahtlustatavat,

viia läbi vastastamist, ütluste seostamist olustikuga või äratundmiseks esitamist (pole lõplik

loetelu). Kui abipolitseinik nt kuulab üle tunnistaja, siis on tõendi kogumise korda on rikutud

ja tõendi usaldusväärsus seatud kahtluse alla. Samas ei tähenda see, et abipolitseinik ei võiks

menetluses üldse osaleda. KrMS § 146 lõike 1 kohaselt kajastatakse uurimis- ja muu

menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused protokollis ning vajaduse korral kasutatakse

selleks protokollija abi. KrMS §-s 147 on täpsustatud, et protokollija aitab menetlustoimingu

protokollimisel, ilma et ta ise menetlustoimingut läbi viiks või selle sisu mõjutaks. Sellest

tulenevalt võib abipolitseinik politseiametniku juhendamisel täita protokollija rolli. Näiteks

võib abipolitseinik protokollida politseiametniku poolt läbi viidavat tunnistaja või kannatanu

ülekuulamist, abistada menetlusdokumentide tehnilisel vormistamisel, märkida üles

sündmuskohal tehtavad toimingud ja tähelepanekud politseiametniku juhiste kohaselt. Selline

tegevus ei kujuta endast iseseisvat tõendite kogumist ega õigusliku hinnangu andmist, vaid on

suunatud menetluse tehnilisele ja korralduslikule toetamisele. Vastutus menetlustoimingu

seaduslikkuse, sisu ja tulemuste eest jääb alati politseiametnikule kui pädevale menetlejale.

15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2009. aasta ostus nr 3-1-1-52-09.

33

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida tähendab politsei abistamine nii kuritegude kui ka

väärtegude menetlemisel.

Näited:

• Abipolitseinik saab abistada politseiametnikku sündmuskoha vaatluse fototabeli

koostamisel. See tähendab, et abipolitseinik lisab fototabelisse politseiametniku poolt

välja valitud ja vastavalt juhistele järjestatud sündmuskohal tehtud fotod. Abipolitseinik

täidab siin tehnilise toe rolli, samas kui vastutus protokolli sisu eest lasub

politseiametnikul.

• Abipolitseinik saab aidata tagada politseiametnikule uurimis- ja menetlustoimingute

läbiviimiseks vajaliku turvalise ala. Näiteks liiklusõnnetuse puhul, kus politseiametnik

tegeleb sündmuskohal tõendite kogumisega (sh ülekuulamised, fotografeerimine), saab

abipolitseinik tagada viibimiskeelu täitmise. See aitab vältida kõrvaliste isikute

sekkumist ja tõendite rikkumist.

• Kui sündmusest on olemas näiteks mitme tunnine turvakaamera salvestis, saab

abipolitseinik politseiametniku juhendamisel salvestist läbi vaadata ning leida üles

tõendamise seisukohalt olulised lõigud. Politseiametnik määrab kindlaks

tõendamiseseme asjaolud ja annab juhised, mida vaatluse protokolli kanda. Kirjeldava

osa salvestise või sündmuskoha vaatlusest sõnastab politseiametnik, tuginedes sellele,

mida ta ise näeb ja tajub. Seega on abipolitseiniku tegevus suure andmemahu seast

vajaliku info leidmisel tõendite kogumise oluline osa.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada isiku arestimajast kohtuistungile

või politseimajja ülekuulamisele. Sellisel juhul toetab abipolitseinik politseiametnikku,

aidates tagada, et kinnipeetav ei põgeneks, ei ründaks ega vigastaks ennast.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada kahtlustatava vältimatut arstiabi

vajava isikuna meditsiiniasutusse ja jääda sinna valvesse seni, kuni isik on võimalik

tagasi toimetada. See on vajalik tagamaks, et isik ei põgeneks, ei ründaks ega vigastaks

ennast.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada lähisuhtevägivalla ohvri

turvalisse kohta.

Käesolevas eelnõus lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt ei ole süütegude menetlemine üksik

toiming, vaid ajaliselt ja sisuliselt mitmest etapist koosnev protsess. Menetluse käigus tehakse

nii faktilisi menetlustoiminguid kui ka õiguslikult siduvaid menetlusotsuseid, millel on otsene

mõju menetluse edasisele kulgemisele ning menetlusosaliste õigustele ja kohustustele.

Menetlusotsuse all mõistetakse menetlustoimingu või menetluse käigus tehtud õiguslikku

otsust, millega määratakse kindlaks, kas menetlust alustatakse, kuidas see edasi kulgeb või

millise lahenduse see saab. Menetlusotsus ei ole pelgalt tehniline või abistav tegevus, vaid

avaliku võimu tahteavaldus, millel on formaalselt siduv iseloom ning mille tegemine eeldab

seadusest tulenevat pädevust ja vastutust.

Politsei igapäevatöös tehakse menetlusotsuseid nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluse raames.

Väärteomenetluses on politseiametnikul seadusest tulenev õigus hinnata, kas tegu vastab

väärteokoosseisule, ning otsustada, kas väärteomenetlust alustatakse, kas koostatakse

34

väärteoprotokoll või kas menetlus lõpetatakse. Need otsused kujundavad menetluse edasise

käigu ja mõjutavad otseselt isiku karistusõiguslikku vastutust.

Kriminaalmenetluses teeb uurimisasutuse ametnik, sealhulgas uurija, menetlusotsuseid

üldjuhul määruse vormis, nagu on ette nähtud KrMS-is. Menetlusotsused on muu hulgas

kriminaalmenetluse alustamise määrus, menetluse lõpetamise määrus ning menetlustoimingut

lubav määrus, sealhulgas läbiotsimise või jälitustoimingu luba. Need otsused on õiguslikult

siduvad ja kujundavad kogu kriminaalmenetluse edasist kulgu.

Menetlusotsuste olemus seisneb nende formaalses siduvuses, kuna need kas käivitavad edasised

menetlustoimingud, annavad aluse põhiõigusi riivavate toimingute tegemiseks või lõpetavad

menetluse lõplikult. Arvestades menetlusotsuste olulist õiguslikku kaalu ning nende otsest mõju

isikute õigustele ja menetluse tulemusele, piirdub abipolitseiniku roll menetluses abistavate ja

toetavate ülesannete täitmisega politseiametniku juhendamisel ega hõlma õigust teha menetluse

kulgu või lõpptulemust määravaid menetlusotsuseid.

Lõikes 3 loetletakse III astme abipolitseiniku pädevused tegevustes, kus ta tegutseb

politsei ülesandel iseseisvalt. Võrreldes kehtiva APolS-iga on iseseisvalt tegutseva

abipolitseiniku pädevusi teatud ulatuses laiendatud. Muudatuse tulemusel on III astme

abipolitseiniku pädevuses lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused. Lisaks on III astme

abipolitseiniku pädevuses iseseisvalt toetada politseid järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja vahetu kõrgendatud ohu väljaselgitamine

ja tõrjumine;

2) avalikus kohas käitumise nõuete järelevalve;

3) liiklusjärelevalve;

4) objektide valve;

5) riiklik järelevalve alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle;

6) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine.

Kehtiva APolS § 3 lõike 2 kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning tõrjuda politsei ülesandel avalikku korda

ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu. Seega lisanduvad pädevused just riiklikus järelevalves

alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle ning riigipiiri valvamine ja piirikontroll.

III astme abipolitseinik saab politseid iseseisvalt toetada vaid piiratud juhtudel ning ainult

siis, kui tal on selleks vajalik ettevalmistus. Piiratud juhud tähendavad, et abipolitseinik võib

iseseisvalt osaleda vähemates politsei tegevustes võrreldes nendega, mida saab teha koos

politseiametnikuga. See tuleneb asjaolust, et paljud politsei ülesanded nõuavad eriteadmisi ja

kogemusi, mida vabatahtlikelt ei saa eeldada.

III astme abipolitseiniku iseseisev tegutsemine

• III astme abipolitseinik saab politsei ülesandeid täita koos teise III astme

abipolitseinikuga, kui see on ülesande täitmiseks vajalik ja otstarbekas. Näiteks

patrullimine või väljakutsele reageerimine.

• Teatud juhtudel võib III astme abipolitseinik täita politsei ülesannet ka üksi, kui see on

turvataktikaliselt mõistlik ja ohutu. Näiteks ülesanded, kus puudub otsene oht

abipolitseinikule.

• III astme abipolitseinik võib juhendada abipolitseinike praktikante, aidates neil

omandada vajalikke oskusi ja kogemusi.

• Kõik tegevused, mida III astme abipolitseinik võib iseseisvalt teha, on nimetatud selles

sättes. Seetõttu ei tulene III astme abipolitseinikule õigust järeldada, et tal oleks

iseseisev pädevus ka kõigi II astme abipolitseiniku ülesannete täitmiseks.

35

• Juhul kui III astme abipolitseinik osaleb tegevustes, mis kuuluvad ApolS § 4 lõikes 2

sätestatud II astme abipolitseiniku pädevusse, tuleb tal sõltumata oma astmest tegutseda

samadel tingimustel nagu II astme abipolitseinik, st koos politseiametnikuga või

politseiametniku juhendamisel. III astme staatus ei muuda nimetatud tegevusi

iseseisvalt täidetavaks.

Punkti 1 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes tegeleda avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja vahetu

kõrgendatud ohu väljaselgitamise ja tõrjumisega.

Punktis 1 sätestatud regulatsioon võimaldab III astme abipolitseinikul politsei ülesandel osaleda

iseseisvalt politsei tegevuses, mille eesmärk on selgitada välja ja tõrjuda avalikku korda

ähvardav vahetu oluline ja vahetu kõrgendatud oht. Iseseisev tegutsemine ei tähenda

tegutsemist väljaspool politsei juhtimist, vaid tegutsemist politsei ülesandel.

See tähendab, et abipolitseinik võib sekkuda olukordades, kus avalik kord on ohus või juba

rikutud. Esmalt peab abipolitseinik tuvastama vahetu olulise ohu või vahetu kõrgendatud ohu

ja tegema kindlaks, kas on vaja tegutseda. KorS § 5 lõike 5 kohaselt tähendab vahetu oht

olukorda, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline

oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele,

keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise

oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud

kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on

seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

Lõikes 3 kasutatud mõiste „ohu tõrjumine“ tähendab eeskätt esmaseid ja olukorrast lähtuvaid

korrakaitselisi tegevusi, mille eesmärk on vältida ohu edasist eskaleerumist ja stabiliseerida

olukord. Sellised olukorrad võivad praktikas tekkida ootamatult ja kiiresti, ilma ette hoiatamata.

Nendes olukordades võib III astme abipolitseinik olla esimene või ainus politsei tegevuses

osalev isik, kelle poole ohus olev inimene abi saamiseks pöördub. Inimesel on sellises olukorras

õigustatud ootus, et politsei esindajana tegutsev abipolitseinik ei piirdu üksnes passiivse

kohaloleku või olukorra kirjeldamisega, vaid on suuteline oma väljaõppe ja pädevuse piires

reageerima ning võtma ette esmaseid samme elu, tervise või muu olulise õigushüve kaitseks.

III astme abipolitseiniku rakendamine vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisel on seetõttu vajalik

just sellise esmase reageerimise võimaldamiseks olukordades, kus viivitamine suurendaks

kahju tekkimise riski.

Näide. Kaks III astme abipolitseinikku patrullivad toimkonnana ning viibivad

lähisuhtevägivalla sündmuskohale kõige lähemal. Tulenevalt nende asukohast annab

juhtimiskeskus abipolitseinikele ülesande reageerida lähisuhtevägivalla sündmusele.

Abipolitseinikud jõuavad kiiresti sündmuskohale, võtavad olukorra kontrolli alla ning

tagavad esialgse turvalisuse kuni vajaduse korral politseiametnikest koosneva

patrulltoimkonna saabumiseni.

Punkti 2 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teostada avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalvet. Ka kehtivas

APolS-is on antud iseseisva pädevusega abipolitseinikule õigus teha järelevalvet avalikus kohas

käitumise üle, seega uue APolS-i eelnõuga selles osas muudatusi ei tule. Iseseisvalt tegutsedes

saab abipolitseinik olla abiks, tehes järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle,

mis on kehtestatud KorS peatükis 4. Eesmärk on hoida avalikku korda, turvalisust ja inimeste

36

heaolu. Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab politsei ülesandel

iseseisvalt teha:

Näited:

• Kui avalikus kohas patrullivad III astme abipolitseinikud toimkonnana ning märkavad

alkoholi või narkootikumide mõju all olevat isikut, kes käitub agressiivselt või häirib

avalikku korda, võivad nad sekkuda ja isikut rahustada, tuvastada joobeseisundi ning

vajaduse korral toimetada isiku kainenema või kutsuda süüteomenetluse läbiviimiseks

sündmuskohale politseiametnikest koosneva patrulltoimkonna.

• Kui avalikus kohas patrullivad III astme abipolitseinikud toimkonnana puutuvad kokku

lärmi tekitamise või vara lõhkumisega, võivad nad sekkuda korrarikkumise

lõpetamiseks, tuvastada avalikku korda rikkunud isikud ja neid küsitleda ning süüteo

toimepanemise korral edastada sündmuse kohta teabe politseiametnikule edasiseks

menetlemiseks.

Punkti 3 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teha liiklusjärelevalvet. Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva

APolS-i järgi on see iseseisvalt tegutseva abipolitseiniku pädevuses.

2024. aasta liiklusülevaate kohaselt halvenes liiklusolukord märgatavalt. Inimkannatanutega

liiklusõnnetusi registreeriti kokku 1914, mis on 190 võrra rohkem kui 2023. aastal. Hukkunute

arv kasvas 69-ni (+10 võrreldes eelneva aastaga) ja vigastada sai 2156 inimest (+214). Aasta

jooksul oli vaid 12 päeva, mil ei toimunud ühtegi inimvigastatuga liiklusõnnetust. Surmaga

lõppenud õnnetuste peamised põhjused olid ka 2024. aastal kiiruseületamine, joobes juhtimine,

tuttavas keskkonnas liigse enesekindluse tundmine, pimedal ajal ja talvistes teeoludes sõitmine,

tugev vihmasadu ning piiratud nähtavus. Samuti mängisid rolli turvavarustuse ja nähtavust

parandavate vahendite vähene kasutamine, manööverdusvead (nt tagurdamisel) ning liiklejate

kehv füüsiline seisund.16

Samas 2025. aasta liiklusülevaate kohaselt paranes liiklusolukord märgatavalt.

Inimkannatanutega liiklusõnnetusi registreeriti kokku 1615, mis on 306 võrra vähem kui 2024.

aastal. Hukkunute arv vähenes 43-ni (–26 võrreldes eelneva aastaga) ning vigastada sai 1815

inimest (–335). Aasta jooksul oli 18 päeva, mil ei toimunud ühtegi inimkannatanuga

liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste peamised põhjused olid ka 2025. aastal

kiiruseületamine, joobes juhtimine, liigne enesekindlus tuttavas keskkonnas, pimedal ajal ja

talvistes teeoludes sõitmine, samuti tugev vihmasadu ja piiratud nähtavus. Rolli mängisid ka

turvavarustuse ja nähtavust parandavate vahendite vähene kasutamine ning liiklejate füüsiline

seisund. Võrreldes 2024. aastaga vähenes enamiku liiklusõnnetuste liikide arv. 2025. aastal

registreeriti üle 90 000 liiklusväärteo ja enam kui 2500 liikluskuritegu. Liiklusväärtegude arv

suurenes 1%, samas kui liikluskuritegude arv vähenes 6%.17

Kuigi 2025. aasta andmed näitavad, et liiklusohutuse olukord on võrreldes eelneva aastaga

selgelt paranenud, eelkõige raskete tagajärgedega õnnetuste vähenemise tõttu. Positiivset mõju

on avaldanud nii liiklejate käitumise paranemine kui ka ennetus- ja järelevalvemeetmed. Samas

püsivad peamised riskitegurid muutumatuna, mistõttu on vajalik jätkata sihipärast tegevust

eelkõige kiiruseületamise, joobes juhtimise ja tähelepanematuse vähendamiseks.

Abipolitseinikud saavad suurendada oma nähtavusega liiklejate distsipliini, jälgida

liiklusrikkumisi ja neile reageerida ning teha ennetustööd.

16 Transpordiamet. Liiklusaasta ülevaade 2024. 17 Transpordiamet. Liiklusaasta ülevaade 2025.

37

LS §-ga 193 on antud abipolitseinikule õigus teha liiklusjärelevalvet liiklusseaduse alusel.

III astme abipolitseinik saab liiklusjärelevalvet teostada nii jalgsi kui ka sõidukiga. Seega saab

ta politseisõidukiga patrullides teostada liiklusjärelevalvet või ka jalgsi kontrollida

kergliiklejaid. Liiklusjärelevalve eesmärk on tagada liiklusohutus ja kontrollida liiklusreeglite

täitmist. Liiklusjärelevalvet tehes on abipolitseinikul õigus näiteks sõidukit kinni pidada,

kontrollida juhi juhtimisõigust ja alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus, kontrollida sõiduki

registreerimistunnistust, kindlustust, sõiduki tehnilist seisundit ning ülevaatuse kehtivust.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab teha liiklusjärelevalves

iseseisvalt politsei ülesandel:

• III astme abipolitseinikest koosnev patrulltoimkond kontrollib sõidukijuhtide

turvavarustuse kasutamist ja vestleb rikkujaga ning vajaduse korral kutsub kohale

politseiametnikest koosneva patrulltoimkonna.

• Kui III astme abipolitseinikest koosnev patrulltoimkond märkab, et elektritõukerattaga

sõidab korraga kaks isikut, võivad abipolitseinikud rikkujad peatada, selgitada neile

liiklus‑ ja ohutusreegleid ning vajaduse korral saavad nad kutsuda kohale

politseiametnikest koosneva patrulltoimkonna.

• III astme abipolitseinikud saavad reguleerida liiklust liiklusõnnetuse korral.

Punkti 4 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teostada objektide valvet. See tähendab, et abipolitseinikud saavad

politsei ülesandel valvata kindlaks määratud objekte, muu hulgas patrullida määratud objektel

kindlate intervallidega või juhusliku graafiku alusel.

III astme abipolitseiniku õigus teostada objektivalvet iseseisvalt ei tähenda politsei ülesande

delegeerimist ega politsei vastutuse üleminekut abipolitseinikule. Tegemist on politsei

tegevuses osalemisega, kus:

• objektivalve ülesande püstitab politsei;

• valvatava objekti määrab politsei;

• objektivalve teostamise viisi, ulatuse ja kestuse on politsei kindlaks määranud;

• üldine juhtimine ja vastutus jäävad politseile.

Iseseisva objektivalve teostamine tähendab, et III astme abipolitseinikest koosnev

patrulltoimkond täidab politsei antud ülesande alusel konkreetset objektivalve ülesannet ilma

politseiametniku vahetu ja pideva kohalolekuta, tegutsedes seejuures kehtestatud juhiste, antud

ülesande ja politsei määratud tegevusraamistiku piires.

Praktiliselt võib III astme abipolitseiniku teostatav objektivalve hõlmata muu hulgas:

• kindlaks määratud objekti või territooriumi vahetut valvamist;

• objekti visuaalset kontrolli ja olukorra jälgimist;

• patrullimist valvataval objektil või selle vahetus läheduses kas kindlate ajavahemike

järel või juhusliku graafiku alusel, vastavalt politsei antud ülesandele;

• objektil või selle ümbruses esinevate kõrvalekallete, ohtude või rikkumiste avastamist

ning nendest politsei viivitamatut teavitamist.

III astme abipolitseinik ei ole objektide valve teostamisel õigustatud iseseisvalt muutma

valvatava objekti valvekorraldust, kehtestama sissepääsurežiimi ega tegema otsuseid objektide

valve meetmete laiendamise või lõpetamise kohta. Selline regulatsioon võimaldab politseil

paindlikumalt korraldada objektide valvet, kasutades III astme abipolitseinike pädevust ja

38

valmisolekut, säilitades samas selge vastutus- ja juhtimisahela ning tagades, et objektide valve

kui riiklik julgeoleku- ja korrakaitseülesanne jääb sisuliselt politsei kontrolli alla.

Punkti 5 kohaselt teostab abipolitseinik riiklikku järelevalvet alkoholiseaduse ja

tubakaseaduse nõuete täitmise üle. Kehtiva APolS-i järgi ei ole iseseisva pädevusega

abipolitseinikule sellist võimalust ette nähtud, seega on tegemist uue pädevusega.

Kehtiva AS § 49 lõike 5 järgi teostab riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise

piirangute üle politseiametnik. Uue APolS-i eelnõuga antakse järelevalve tegemise õigus

alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle ka abipolitseinikule. Kehtiva TubS § 32

punkti 6 järgi teostab riiklikku järelevalvet alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega

seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle politseiametnik. Uue APolS-i

eelnõuga antakse järelevalve tegemise õigus alaealisele kohaldatava tubakatoote ja

tubakatootega seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle ka abipolitseinikule.

Sellest tulenevalt tekib uue APolS-i eelnõu järgi abipolitseinikule võimalus kontrollida, et

alkoholi ja tubakatooteid ei ostaks ega tarbiks alaealised ning et täisealised isikud ei müüks,

pakuks ega annaks alkoholi ega tubakatooteid alaealistele.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab uue APolS-i eelnõu

kohaselt iseseisvalt politsei ülesandel teha.

• Kui jalgsi patrulliv III astme abipolitseinikest koosnev patrulltoimkond märkab, et noor,

kellel on ilmsed alkoholijoobe tunnused, tarvitab e-sigaretti, joob õlut ning vanem isik

annab talle veel paar pudelit õlut, võivad nad:

✓ sekkuda ja selgitada välja, kas tegemist on alaealisega, kes on alkoholijoobes;

✓ vastavalt olukorrale tegutseda, näiteks vajaduse korral kutsuda kohale

politseiametniku või toimetada joobeseisundis alaealine turvalisse kohta;

✓ kui tegemist ei ole alaealisega, anda korraldus lõpetada avalikus kohas alkoholi

tarvitamine, mis on seadusega keelatud.

Punkti 6 alusel saab III astme abipolitseinik iseseisvalt PPA-d toetada riigipiiri valvamisel

ning piirikontrolli tegemisel, välja arvatud sisenemiskeelu otsustamisel. Riigipiiri

valvamist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad18 ja riigipiiri seadus. Riigi tegevuse riigipiiri

valvamisel saab jaotada kaheks: 1) patrull- ja vaatlustegevus piiripunktide vahelisel alal; 2)

piirikontroll piiripunktis ehk isikute tuvastamine ja kontrollimine, kas isikule võib anda loa

riigipiiri ületamiseks. PPA-l on edaspidi võimalik ressursi planeerimisel arvestada nn

abipiirivalvuritega, kes on saanud samaväärse koolituse ja väljaõppe ning tohivad samas

mahus, välja arvatud sisenemiskeelu tegemine, ülesande täitmisse panustada.19 Kehtiv õigus

võimaldab abipolitseinikke piirivalvamisse kaasata20, kuid selgem sõnastus tagab

õiguskindluse.

Abipolitseinikele rolli täpsustamine piirivalvevaldkonnas ei muuda seniseid põhimõtteid ja

selliste pädevuste täpsustamine abipolitseinikele ei ole põhiseadusega vastuolus. Jätkuvalt

määratakse abipolitseinike ülesanded seaduse alusel ning põhiõigusi piiravate meetmete

andmisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Oluline on märkida, et piiripunktide

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 19 Riigipiiri valvav isik peab olema saanud nõuetekohase koolituse, sealhulgas piirikontrolli eeskirjade ja

põhiõiguste kohta. Sisekaitseakadeemia pakub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) õppekavade

kohast väljaõpet. 20 Vt Siseministeeriumi arvamus eelnõu 631 SE kohta. Riigipiiri valvamine liigitub PPA laiema ülesande alla

ennetada, selgitada välja ja tõrjuda avalikku korda ähvardav oht ning kõrvaldada avaliku korra rikkumine.

39

vahelisele alale maismaapiiril on RiPS-i alusel kehtestatud piiririba, millel viibimine on

seadusega keelatud. Kui eeldada, et piiripunktid ja nendevaheline ala on asukohad, kus kehtib

avalikust kohast erinev õigusrežiim (piirirežiim), tuleks järeldada, et abipolitseinike õiguste ja

pädevuse täpsustamine riigipiiri valvamisel ja piirikontrolli teostamisel ei riiva isikute

põhiõigusi ulatuslikumalt, kui kehtiv seadus võimaldab. Oluline on ka märkida, et piirikontrolli

ülesande tegemisel piiripunktis ei anta abipolitseinikele pädevust anda koormavat haldusakti

(sisenemiskeeld).

Lõikega 4 sätestatakse, et kõrgema astme abipolitseinik võib täita madalama astme

abipolitseiniku ülesandeid. See loogiline ülesehitus tuleneb asjaolust, et kõrgema astme

abipolitseinikul on alati olemas madalama astme ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised,

koolitus ja volitused. Selline ülesehitus võimaldab PPA-l paindlikult määrata abipolitseinikke

just nendesse tegevustesse, kus hetkel on enim tuge vaja, ning tagab ressursi tõhusa kasutamise.

Näited:

• III astme abipolitseinik võib täita II ja I astme ülesandeid, sealhulgas osaleda ennetus-,

tugi- ja arendustegevuses ning töötada koos politseiametnikuga otsinguülesannetes.

Kuid ta ei saa neid ülesandeid täita iseseisvalt.

• II astme abipolitseinik võib täita I astme ülesandeid, sealhulgas panustada politsei

ennetus- ja tugitegevustesse.

Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse nõuded abipolitseinikule.

Võrreldes kehtiva APolS-iga täpsustatakse ja osaliselt karmistatakse uue APolS-i eelnõuga ka

abipolitseinikule esitatavaid nõudeid. Kuigi üldised alusnõuded (vanus, kodakondsus ja

keeleoskus) jäävad sisuliselt samaks, lisanduvad eelnõus uued välistavad asjaolud ning

täpsustatakse olemasolevaid piiranguid. Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt ei või

abipolitseinikuks olla isik, kes on viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud

distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest – kehtivas seaduses pole sellist piirangut ette nähtud.

Samuti täpsustatakse eelnõu § 5 lõike 1 punktiga 7 kehtivat nõuet, mille kohaselt ei tohi isikut

olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, lisades sõnastuse „olenemata

karistusandmete kustutamisest“. See tähendab, et edaspidi tuleb abipolitseiniku nõuetele

vastavuse hindamisel arvesse võtta ka kustunud karistusandmeid.

Muudatus on ka see, et II astme abipolitseinikul peab uue APolS-i kohaselt olema vähemalt

keskharidus või ta peab õppima nominaalajaga ettenähtud tähtaja jooksul keskharidust andval

õppekaval. Kehtiva APolS-i kohaselt on keskhariduse nõue seotud üksnes iseseisva pädevusega

abipolitseinikuga ega kohaldu abipolitseinikele, kes täidavad ülesandeid politseiametnikuga

koos. Uue regulatsiooni eesmärk on siduda haridusnõuded selgemalt abipolitseiniku vastutuse

ja ülesannete keerukuse kasvuga.

Nimetatud muudatused võivad kaasa tuua olukorra, kus varem abipolitseinikuks nimetatud isik

ei vasta enam ka I astme abipolitseinikule esitatavatele nõuetele, mistõttu tuleb PPA-l enne

seaduse jõustumist kontrollida varem abipolitseinikuks nimetatud isiku nõuetele vastavust.

Mis jääb samaks ja mis muutub?

• Vanuse ja kodakondsuse nõue. Abipolitseinikuks võib saada täieliku teovõimega

vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.

• Keeleastme nõue. I ja II astme abipolitseinikul peab olema eesti keele oskus vähemalt

B2-tasemel ning III astme abipolitseinikul vähemalt C1-tasemel. Kehtiva APolS-i järgi

on iseseisva pädevusega abipolitseinikul samuti kõrgem eesti keele nõue – C1.

40

• Hariduse nõue. I astme abipolitseinikul peab olema vähemalt põhiharidus ja II astme

abipolitseinikul vähemalt keskharidus või käsil selle omandamine. Kehtiva APolS-i

järgi nõutakse keskharidust alles iseseisva pädevusega abipolitseinikult.

• Isikuomaduste sobivuse nõue. Abipolitseinik peab olema käitumise ja kõlbluse

poolest sobiv, ei tohi kahjustada PPA mainet ega ohustada enda ja teiste turvalisust –

see nõue on ka kehtivas APolS-is.

• Tervis ja kehaline ettevalmistus peavad võimaldama politsei tegevuses osaleda.

I astme abipolitseinikule ei ole ette nähtud tervisenõudeid ega kehalise ettevalmistuse

nõudeid. II ja III astme abipolitseinikud peavad aga vastama abipolitseiniku tegevuse

eeskirjas kehtestatud kehalise ettevalmistuse- ja tervisenõuetele.

• Eetika- ja distsiplinaarnõuded. Uue regulatsiooniga lisandub nõue, et isik ei tohi olla

viimase aasta jooksul vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu ning

abipolitseinikuks ei saa isik, kes on esitanud valeandmeid või varjanud olulist teavet.

Lõikega 1 sätestatakse nõuded I astme abipolitseinikule.

Punkti 1 kohaselt peab abipolitseinik olema täieliku teovõimega vähemalt 18-aastaseks

saanud isik. Kehtiva APolS-i järgi on abipolitseinikule esitatavate nõuete kriteerium vähemalt

18 eluaastat. Teovõime all on mõeldud isiku võimet oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja

võtta tsiviilkohustusi ning neid muuta või lõpetada. Täielikku teovõimet on võimalik tuvastada

eelkõige vanuse (vähemalt 18-aastane) järgi. Samas ei pruugi kõik vähemalt 18-aastased isikud

olla täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 3 alusel

võib kohus otsustada, et isik on piiratud teovõimega. Tuleb arvestada, et kui isik on ka vähesel

määral piiratud teovõimega, siis ta käesoleva punkti nõudele ei vasta. Seda on võimalik

kontrollida rahvastikuregistri päringu kaudu.

Punkti 2 kohaselt peab abipolitseinik olema Eesti kodanik. Abipolitseinik tegutseb politsei

abistajana ning täidab ülesandeid, mis eeldavad lojaalsust Eesti põhiseaduslikule korrale, riigile

ja selle õiguskorrale. Eesti kodakondsuse nõue tuleneb ka kehtivast APolS-ist ning on

kooskõlas politseiametnike kohta kehtivate nõuetega, mille kohaselt on samuti seaduse tasandil

nõutud Eesti kodakondsuse olemasolu. Nõude säilitamise eesmärk on vältida olukordi, kus

politsei tegevuses osaleb isik, kellel puudub õiguslik ja poliitiline side Eesti riigiga.

Punkti 3 kohaselt peab I astme abipolitseinikul olema vähemalt põhiharidus. Ka kehtivas

APolS-is on abipolitseinikuks saamiseks nõutav vähemalt põhiharidus ja iseseisva pädevusega

abipolitseinikel peab olema vähemalt keskharidus. I astme abipolitseiniku puhul on põhiharidus

piisav, kuna tema roll politsei tegevuses on toetav ning tema ülesanded ei ole üldjuhul sellise

keerukuse ega vastutusega, mis eeldaksid keskharidust või sellest kõrgemat haridustaset. I

astme abipolitseinik ei tegutse iseseisvalt. Lisaks ei ole I astme abipolitseinikul enamasti otsest

ja vahetut kokkupuudet avalikkusega ning tema tegevuse eesmärk on eeskätt toetada PPA-

siseseid tegevusi ja protsesse. Selline lähenemisviis võimaldab hoida abipolitseinike kaasamise

süsteemi paindlikuna, säilitades samas proportsionaalsed ja ülesannete iseloomuga kooskõlas

olevad nõuded.

Punkti 4 kohaselt peab I astme abipolitseinik valdama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Sama nõue on ka kehtiva APolS-i järgi, mille kohaselt peab abipolitseinik oskama eesti keelt

vähemalt B2-tasemel ning iseseisva tegutsemisõigusega abipolitseinikelt eeldatakse C1-

tasemel keeleoskust. Eelnõus säilitatakse selles osas kehtiva regulatsiooni loogika, sidudes

keelenõuded abipolitseiniku vastutuse ja ülesannete iseloomuga.

I astme abipolitseinikule piisab ka uue seaduse kohaselt vähemalt B2-tasemel eesti keele

oskusest, kuna tema ülesanded PPA abistamisel ei ole oma sisult nii keerukad ega

vastutusrikkad, et eeldaksid C1-tasemel keeleoskust. Samuti ei ole tal tavaliselt otsest ja vahetut

41

suhtlust PPA majaväliste isikutega ja tema tööülesanded suunatud eeskätt PPA organisatsiooni

sisesele toetamisele.

B2-tasemel keeleoskus võimaldab isikul mõista pikemaid ja sisukamaid kõnesid ning juhiseid,

sealhulgas tuttavatel teemadel esitatavaid keerukamaid nüansse. Samuti suudab isik selgitada

oma seisukohti päevakajalistel teemadel ja mõista tööülesannete täitmiseks vajalikku erialast

suhtlust. Selline keeleoskuse tase on piisav, et I astme abipolitseinik mõistaks talle antud

ülesandeid, täidaks neid korrektselt ning vajaduse korral küsiks täpsustavaid selgitusi.

Punkti 5 kohaselt peab abipolitseinik oma isikuomaduste, kõlbluse ja usaldusväärsuse

poolest olema sobilik osalema politsei tegevuses. Abipolitseinik tegutseb PPA struktuuris

ning võib täita ülesandeid, mis seavad ta avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja huvi alla. Sellest

tulenevalt esitatakse tema käitumisele ja hoiakutele ühiskonnas kõrgendatud eetilised ootused,

mis peavad olema kooskõlas politsei väärtuste ja tegevuspõhimõtetega.

Isikuomaduste ja kõlbluse nõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et abipolitseinik suudab talle

usaldatud ülesandeid täita vastutustundlikult, professionaalselt ja õiguspäraselt.

Abipolitseinikult eeldatakse eelkõige kohusetundlikkust, ausust ja eetilisust, mis väljenduvad

võimes täita ülesandeid korrektselt, järgida seadusi ja juhiseid ning hoiduda isikliku kasu

taotlemisest.

Arvestades, et abipolitseinik võib tegutseda pingelistes või emotsionaalselt keerukates

olukordades, on olulised ka tema stressitaluvus ja tasakaalukus. Abipolitseinik peab suutma

säilitada rahuliku ja professionaalse käitumise muu hulgas provokatiivsetes olukordades ning

lahendada tekkinud pingeid ja konflikte rahumeelselt. Lisaks on vajalik hea suhtlemisoskus,

sealhulgas empaatia ja kuulamisoskus, mis võimaldab suhelda erinevate inimestega

lugupidavalt ja mõistvalt ning edastada olulist teavet selgelt ja arusaadavalt.

Usaldusväärsuse olulised osad on ka diskreetsus ja lojaalsus, mis tähendavad politsei tegevuse

ja konfidentsiaalse teabe hoidmist ning ametisaladuse nõuete järgimist. Samuti eeldatakse

abipolitseinikult tolerantsust ja võrdset kohtlemist, sõltumata isikute taustast, usust või muudest

tunnustest. Õpivalmidus ja paindlikkus on vajalikud selleks, et abipolitseinik suudaks kohaneda

erinevate ülesannete ja muutuvate olukordadega ning omandada politsei tegevuseks vajalikke

teadmisi ja oskusi.

Isikuomadused ja kõlblusnõuded loovad aluse sellele, et abipolitseinik täidab oma ülesandeid

kooskõlas politsei väärtustega, toetab PPA tegevust ning aitab kaasa avaliku korra ja turvalisuse

tagamisele.

Punkti 6 kohaselt ei tohi abipolitseiniku käitumine ega eluviis kahjustada PPA mainet ega

ohustada tema enda ega teiste isikute turvalisust, riigi julgeolekut või avalikku korda.

Nimetatud nõude eesmärk on tagada, et abipolitseinik on usaldusväärne, eetiline ja

vastutustundlik isik, kelle käitumine ja eluviis on kooskõlas politsei väärtuste ja ülesannetega

ning toetavad politsei rolli avaliku korra ja turvalisuse tagamisel.

Et vältida PPA maine kahjustamist, peab abipolitseinik ise olema õiguskuulekas. Eelkõige peab

PPA veenduma, et abipolitseinikule ei ole omane eksida nende reeglite ja normide vastu, mille

järgimise üle teostab järelevalvet politsei ning mille täitmisele abipolitseinik ise politsei

tegevuses kaasa aitab. Abipolitseiniku usaldusväärsus, õiguskuulekus, väärtused ja käitumine

peavad toetama politsei ülesannete täitmist ning olema kooskõlas õiguskorraga laiemalt.

42

Õiguskuulekust hinnatakse kogumis, võttes arvesse karistusregistri andmeid, samuti

abipolitseiniku üldist suhtumist õiguskorda. Seejuures on oluline hinnata mitte üksnes

formaalsete rikkumiste olemasolu, vaid ka käitumismustreid ja hoiakuid. Abipolitseiniku

sobivuse ja õiguskuulekuse hindamisel ei võeta arvesse selliseid rikkumisi, mille eest on

määratud hoiatustrahv kirjalikus hoiatamismenetluses. Nimetatud menetlusliigid on ette nähtud

eelkõige väiksema raskusastmega õigusrikkumiste kiireks ja lihtsustatud lahendamiseks ning

nende eesmärk on ennetav, mitte karistav. Seejuures tuleb arvestada, et lühimenetluses

määratav mõjutustrahv ning kirjalikus hoiatamismenetluses määratav hoiatustrahv ei ole süüteo

eest kohaldatavad karistused, neid ei kanta karistusregistrisse ning nendele ei või tugineda

süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

Sellest tulenevalt ei ole nende arvestamine abipolitseiniku sobivuse hindamisel õiguspärane ega

põhjendatud.

Õiguskuulekuse hindamisel keskendutakse eelkõige isiku käitumisele nende normide ja reeglite

järgimisel, mille täitmise üle teostab järelevalvet politsei ning mille järgimist abipolitseinik ise

politsei tegevuses toetab. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud arvestada õiguskuulekuse

hindamisel selliseid asjaolusid, mis ei ole oma olemuselt seotud politsei pädevusse kuuluvate

järelevalveülesannetega ega anna otsest teavet isiku sobivuse kohta osaleda politsei tegevuses.

Seetõttu ei võeta abipolitseiniku õiguskuulekuse hindamisel arvesse viivistasusid,

maksukohustuste täitmisega seotud rikkumisi, tsiviilõiguslikke kohtuvaidlusi ega lapse või

vanema ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Nimetatud asjaolud kuuluvad valdavalt tsiviil-

või haldusõiguslikku sfääri ning nende esinemine ei viita iseenesest isiku valmisolekule eirata

avaliku korra või turvalisusega seotud reegleid ega mõjuta otseselt politsei tegevuse

usaldusväärsust. Lisaks tagab selline lähenemisviis õiguskuulekuse hindamise

proportsionaalsuse ning väldib abipolitseiniku sobivuse põhjendamatut laiendamist isiku

eraelulistele või majanduslikele asjaoludele. Eesmärk ei ole hinnata isikut üldise korralikkuse

või majandusliku käekäigu alusel, vaid selgitada välja tema hoiakud õiguskorra ja reeglite

järgimise suhtes nendes valdkondades, kus politsei tegutseb ning mille täitmisel abipolitseinik

ise politseid abistab.

Punkti 7 kohaselt ei tohi abipolitseinik olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese

astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Karistusseadustiku § 4 lõike

2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud

raskeima karistusena tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Selliste

kuritegude hulka kuuluvad muu hulgas inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod,

näiteks mõrv.

Nimetatud piirangu eesmärk on tagada, et politsei tegevuses ei osaleks isik, kes on oma

varasema käitumisega näidanud üles äärmuslikku õigusvastasust ja tõsist ohtu teiste isikute

elule, tervisele või ühiskonna põhiväärtustele. Esimese astme kuriteo tahtlik toimepanemine

viitab olulisele väärtushinnangute konfliktile ning seab kahtluse alla isiku usaldusväärsuse ja

sobivuse osaleda politsei tegevuses, sõltumata sellest, kas karistusandmed on ajas kustunud.

Sõnastus „olenemata karistusandmete kustutamisest“ täpsustab kehtivat APolS-i ning välistab

tõlgendused, mille kohaselt võiks isik olla formaalselt nõuetele vastav üksnes seetõttu, et

karistusandmed on registritest kustutatud. Selline täpsustus on vajalik avaliku huvi ja

turvalisuse tagamiseks.

Sarnane piirang ei ole erandlik, vaid on kasutusel mitme ametikoha ja rolli puhul, kus isik

teostab avalikku võimu, võib kasutada vahetut sundi või relva, puutub kokku tundliku teabe või

isikute põhiõigustega. Analoogne piirang kehtib ka politseiametnike suhtes, mistõttu on

põhjendatud ja õiguspärane kehtestada sama nõue ka abipolitseinikele, kes osalevad politsei

43

tegevuses ja täidavad politsei ülesandeid politseiametniku juhendamisel. Näiteks PPVS § 40

punktide 1 ja 2 kohaselt ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest või vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest.

Punktiga 8 sätestatakse, et abipolitseinikuks ei või olla isik, kellel on kehtiv karistus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Abipolitseinikule on usaldatud avaliku võimu

teostamisega seotud ülesanded ja ta osaleb politsei tegevuses. Sellest tulenevalt peab

abipolitseinik ise olema õiguskuulekas ning olema oma käitumisega eeskujuks teistele. Isik,

kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, on ise rikkunud õiguskorda viisil,

mis seab kahtluse alla tema õiguskäitumise ja usaldusväärsuse ning vähendab politsei ja

abipolitsei tegevuse usaldusväärsust avalikkuse silmis.

Piirang on suunatud üksnes tahtlikult toimepandud kuritegudele ega laiene ettevaatamatusest

toimepandud kuritegudele. KarS-i kohaselt võib süütegu olla toime pandud tahtlikult või

ettevaatamatuse tõttu, kusjuures ettevaatamatusest toimepandud teod ei pruugi viidata isiku

väärtushinnangute sellisele puudulikkusele, mis välistaks tema sobivuse abipolitseinikuks.

Erinevalt punktis 7 sätestatud piirangust, mis välistab abipolitseinikuks olemise isiku puhul,

keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest olenemata

karistusandmete kustutamisest, on punktis 8 sätestatud piirang ajaliselt piiratud ning seotud

kehtiva karistuse olemasoluga. Punktis 8 käsitletakse tahtlikke kuritegusid ning võimaldatakse

pärast karistuse kandmist ja karistuse kehtivuse lõppemist isiku sobivust uuesti hinnata.

Kui isikul on kehtiv karistus väärteo eest, ei too see automaatselt kaasa abipolitseinikuks

võtmise välistamist. Sellisel juhul tuleb hinnata konkreetse teo iseloomu, raskust ja seost

abipolitseiniku ülesannetega ning kaaluda, kas isiku käitumine on olnud kõlbeline ning kas ta

on usaldusväärne politsei tegevuses osalemiseks. Selline individuaalne hindamine on kooskõlas

kehtiva APolS-i regulatsiooniga ning võimaldab arvestada nii avalikku huvi kui ka isiku õigusi.

Analoogne lähenemisviis on kehtestatud ka politseiametnike suhtes. PPVS § 40 kohaselt ei

võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest,

olenemata karistusandmete kustutamisest. See kinnitab seadusandja järjepidevat põhimõtet,

mille kohaselt eeldab avaliku võimu teostamises osalemine suurt usaldusväärsust ja

õiguskuulekust.

Punkti 9 kohaselt ei saa abipolitseinikuks olla isik, kes on kriminaalmenetluses

kahtlustatav või süüdistatav. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Sellest tulenevalt peetakse

kahtlustatavat või süüdistatavat isikut süütuks kuni süü tõendamiseni seaduses ettenähtud

korras. Käesolevas seaduses on siiski ette nähtud, et kahtlustatav ega süüdistatav ei saa olla

abipolitseinik. Eelkõige on arvestatud siin usaldusväärsust, avalikku huvi ja seda, et

abipolitseinikul on ligipääs tundlikele materjalidele. Kahtlustatav on isik, kes on kinni peetud

kuriteos kahtlustatavana või keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning kes

on allutatud menetlustoimingule, nagu ütluste andmine või kahtlustatavana kinnipidamine21.

Süüdistatav on isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti, esitanud selle

kiirmenetluses või kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe22.

Selle punkti alusel ei hinnata ega kasutata otsustamisel varasemaid menetlusstaatuseid – st

punkt 9 ei ole mõeldud selleks, et välistada isik pelgalt seetõttu, et ta on kunagi varem olnud

21 KrMS § 33 lõige 1. 22 KrMS § 34 lõige 1.

44

kahtlustatav või süüdistatav. Varasemate menetluste fakt, nende lahendid või menetluse sisu ei

ole punkti 9 järgi iseseisvad keeldumise alused, määrav on ainult kehtiv kahtlustatava või

süüdistatava staatus kontrollimise hetkel.

Kahtlustatava või süüdistatava välistamine abipolitseinikuks kandideerimise etapis ei põhine

eeldusel, et isik oleks süüdi toimepandud kuriteos, vaid tuleneb abipolitseiniku rolli eripärast

ning sellega kaasnevatest kõrgendatud usaldus- ja julgeolekunõuetest. Abipolitseinik osaleb

politsei tegevuses, mis eeldab, et isiku enda suhtes ei ole samal ajal pooleli kriminaalmenetlus.

Pooleliolev kriminaalmenetlus loob objektiivselt olukorra, kus suureneb mõjutamise ja huvide

konflikti risk ning tekib oht politsei tegevuse ja menetluste usaldusväärsusele, sõltumata sellest,

kas kahtlustus või süüdistus osutub hiljem põhjendatuks või mitte. Lisaks on arvestatud sellega,

et abipolitseinik võib oma ülesannete täitmisel saada ligipääsu politsei ruumidele,

töökorraldusele, menetlus- ja operatiivinfole ning muule tundlikule teabele. Sellises olukorras

ei ole riigil võimalik võtta riski, et isik, kelle enda suhtes on käimas kriminaalmenetlus, osaleb

samaaegselt politsei tegevuses või omab ligipääse, mis võivad mõjutada menetluste

erapooletust. Tegemist on ennetava ja objektiivse riskimaandamise meetmega, mitte

hinnanguga isiku süüküsimusele. Seetõttu on punktis 9 sätestatud keeld proportsionaalne

kandideerimise välistus, mis tugineb üksnes isiku kehtivale menetluslikule staatusele

kontrollimise hetkel. Selline lahendus on õigusselge ja ühetaoliselt rakendatav ning väldib

olukorda, kus PPA peaks kandideerimise käigus hakkama hindama poolelioleva

kriminaalmenetluse sisu, kahtlustuse põhjendatust või teo raskusastet, mis ei ole

haldusmenetluse ega taustakontrolli eesmärk ega pädevus.

Nõuetele vastavuse kontroll ja taustakontroll tehakse enne abipolitseiniku lubamist väljaõppele

ning isik peab vastama § 5 nõuetele ka nimetamise hetkel. Praktikas tähendab see seda, et kui

abipolitseinikuks kandideerija ei ole kandideerimise ega kontrolli tegemise hetkel kahtlustatav

või süüdistatav, võib ta kandideerimisprotsessis edasi liikuda. Kui abipolitseinikuks

kandideerija muutub kahtlustatavaks või süüdistatavaks kandideerimise või väljaõppe jooksul

ja see asjaolu saab teatavaks enne abipolitseinikuks nimetamise otsust, siis teda

abipolitseinikuks ei nimetata (APolS § 5 lõike 1 punkti 9 alusel). Pärast aluse äralangemist,

näiteks kui menetlus lõppeb või staatus muutub, on isikul võimalik uuesti kandideerida

abipolitseinikuks. Eelnõuga ei looda võimalust peatada kandideerimist kriminaalmenetluse

lõpuni, sest see looks ebamäärase ja ajaliselt ettearvamatu „ooteseisu“.

Käesoleva punkti rakendamiseks piisab teadmisest, kas isik on kahtlustatav või süüdistatav –

s.t kasutatakse menetlusliku staatuse tuvastamist. Nõue, et abipolitseinik ei või olla

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, on olemas ka kehtivas APolS-is ning

käesolev eelnõu jätkab sama loogikat.

Kui juba abipolitseinikuks nimetatud isik saab kriminaalmenetluses kahtlustatava või

süüdistatava staatuse, peatatakse tema abipolitseiniku staatus kriminaalmenetluse ajaks.

Tegemist ei ole karistusliku meetmega ega hinnanguga isiku süüküsimusele, vaid ennetava

abinõuga, mille eesmärk on kaitsta politsei tegevuse usaldusväärsust, vältida huvide konflikte

ning välistada riskid, mis on seotud ligipääsuga politsei andmekogudele, ruumidele, varale ja

tundlikule teabele.

Punkti 10 kohaselt ei saa abipolitseinikuks nimetada isikut, kes on viimase aasta jooksul

avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. See tähendab, et

abipolitseinikuks ei sobi inimene, kes on eelneva aasta jooksul vabastatud avalikust

teenistusest, sest ta on rikkunud tõsiselt tööalaseid kohustusi või käitunud viisil, mis on

vastuolus avaliku teenistuse reeglite ja eetikanormidega. See nõue välistab isikud, kellel on

hiljutine tõsine rikkumine, mis seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse, eetilisuse ja sobivuse

politsei abistamiseks. Avalik teenistus hõlmab töötamist riigiasutustes, omavalitsustes või

45

muudes ametlikes institutsioonides (nt politsei, päästeamet, ministeeriumid).

Distsiplinaarsüüteo korral võib ametnik olla teenistusest vabastatud või karistatud, kui tema

käitumine on olnud vastuolus seaduste, ametieetika või töölepinguga. Distsiplinaarsüütegu

tähendab ametikohustuste süülist rikkumist. Siia alla ei lähe see, kui isik on vabastatud

abipolitseiniku staatusest viimase aasta jooksul.

Punkti 11 kohaselt ei või abipolitseinikuks nimetatav isik olla kohtunik, prokurör ega

rahvakohtunik. Abipolitseinik ei või olla kohtunik, prokurör ega rahvakohtunik, kuna see

tekitaks huvide konflikti ning ohustaks õigusemõistmise sõltumatust ja erapooletust. Kohtunik

ja prokurör peavad olema oma ametite täitmisel täielikult sõltumatud täitevvõimust, sealhulgas

politseist, ning neil ei tohi olla rolli, mis seoks nad vahetult kuritegude avastamise, tõendite

kogumise või menetlustoimingute läbiviimisega.

Kui sama isik täidaks ühtaegu abipolitseiniku rolli, võiks tekkida olukord, kus ta on seotud

menetlusega mitmes rollis – näiteks osalenud tõendite kogumisel, sündmuskohal viibimisel või

muus politsei tegevuses ning hiljem menetleb või lahendab sama või sellega seotud asja

kohtuniku või prokurörina. Selline rollide kattumine seaks kahtluse alla isiku erapooletuse ning

kahjustaks õigusemõistmise usaldusväärsust ka siis, kui tegelikku huvide konflikti ei esineks.

Sama loogika kehtib ka rahvakohtuniku puhul. Kuigi rahvakohtunik ei ole elukutseline

kohtunik, osaleb ta vahetult õigusemõistmises ning peab kohtuasjade lahendamisel olema

sõltumatu ja erapooletu. KS § 102 lõike 2 kohaselt on rahvakohtunikul õigusemõistmisel

võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtuniku osalemine samal ajal politsei tegevust toetavas

rollis ei ole kooskõlas selle sõltumatu positsiooniga ning võib tekitada põhjendatud kahtluse, et

rahvakohtunik lähtub otsustamisel politsei vaatenurgast või varasemast kokkupuutest

menetlusega. Eriti problemaatiline oleks olukord, kus rahvakohtunik peaks hindama tõendeid

või menetlustoiminguid, mille tegemisel ta on ise abipolitseinikuna osalenud või millega ta on

muul viisil seotud olnud.

Keeld olla ühtaegu abipolitseinik ja kohtunik, prokurör või rahvakohtunik on seega ennetav ja

proportsionaalne meede, mille eesmärk on vältida huvide konflikte, tagada õigusemõistmise

tegelik ja näiline erapooletus ning kaitsta avalikkuse usaldust nii politsei kui ka kohtusüsteemi

vastu. Tegemist ei ole isikule antava hinnanguga, vaid rollide lahushoidmisega, mis on

demokraatliku õigusriigi toimimise seisukohalt vältimatult vajalik.

Politseiametniku ja abipolitseiniku rollide samaaegne täitmine ei ole eelnõu kohaselt

automaatselt välistatud, kuid see nõuab igakordset konkreetsete asjaolude ja

töökorralduse sisulist hindamist. Kuigi mõlemad rollid on suunatud siseturvalisuse ja avaliku

korra kaitse eesmärkide täitmisele, erinevad nende õiguslik staatus, ülesannete iseloom ja

teenistuslik vastutus. Seetõttu ei saa rollide kattumist käsitada abstraktselt lubatava ega

probleemivabana, vaid hinnang peab lähtuma tegelikust teenistussituatsioonist. Politseiametnik

tegutseb täitevvõimu koosseisus ning politsei tegevuse eesmärgid langevad sisuliselt kokku

abipolitseiniku rolliga. See tähendab, et põhimõttelist ja vältimatut huvide konflikti

politseiametniku ja abipolitseiniku rollide vahel ei esine. Samas ei välista see olukordi, kus

rollide kattumine võib tekitada töökorralduslikke, vastutuslikke või eetilisi riske.

Eelkõige tuleb hinnata, kas ja mil määral täidab politseiametnik vahetult operatiiv‑,

järelevalve‑ või menetlusülesandeid ning kas abipolitseinikuna tegutsemine võiks tuua

kaasa rollide segunemise või ebaselguse vastutusjaotuses. Praktikas esineb siiski ka

olukordi, kus politseiametniku teenistussuhe on ajutiselt peatatud või kus ta ei täida vahetuid

politseitöö ülesandeid. Sellised olukorrad võivad tuleneda näiteks politseiametniku

suunamisest piiratud ajaks teise riigiasutusse, lapsehoolduspuhkusest, õppe‑, arendus‑ või

projektipõhisest teenistusest, või muust seaduses sätestatud alusest, mille jooksul

46

politseiametnik ei osale operatiiv‑, menetlus‑ ega järelevalvetegevuses. Sellisel juhul ei kaasne

isiku tegevusega abipolitseinikuna samu rolle kattumise ega vastutusjaotuse riske nagu

olukorras, kus politseiametnik täidab aktiivselt igapäevaseid politseiteenistuse ülesandeid.

Samuti tuleb arvestada SKA-s töötavate politseiametnike ja ametnikega, kelle põhiülesanded

on seotud õppe‑, koolitus‑ ja arendustegevusega. Nende igapäevane töö ei hõlma vahetut

politsei operatiiv‑ ega menetlustegevust ning nad ei tegutse teenistusülesandeid täites politsei

välitöös. Sellises teenistuslikus rollis politseiametnikel võib abipolitseinikuna osalemine olla

sisuliselt põhjendatud ning aidata hoida ja täiendada praktilisi oskusi, mis on ühtlasi

väärtuslikud ka õppetöö ja koolituste kvaliteedi seisukohalt. Automaatne välistus sellistel

juhtudel ei oleks proportsionaalne ega eesmärgipärane.

Lisaks tuleb hinnata töökoormust ja töötervishoiu aspekte. Politseiametniku töö on olemuslikult

intensiivne ning abipolitseinikuna täiendav panustamine võib teatud juhtudel kahjustada isiku

töövõimet või põhitöö nõuetekohast täitmist. Eelnõus lähtutakse seetõttu juhtumipõhisest ja

paindlikust lähenemisest, mille kohaselt politseiametniku abipolitseinikuna tegutsemist ei

loeta automaatselt lubatavaks ega keelatavaks. Iga juhtumit hinnatakse eraldi, lähtudes

teenistussuhte iseloomust, tegelikest ülesannetest, võimalike rollikonfliktide olemasolust

ning töökoormusest. Selline lähenemine võimaldab vältida põhjendamatuid piiranguid

olukordades, kus abipolitseinikuna tegutsemine on sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas seaduse

eesmärkidega, ning samal ajal ennetada olukordi, kus rollide kattumine võiks kahjustada

õigusselgust, töökorraldust või avalikku usaldust.

Punkti 12 kohaselt ei saa abipolitseinikuks olla isik, kes on esitanud kandideerimisel

teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet. Nimetatud nõue tähendab, et

abipolitseiniku kandidaat peab kandideerimisprotsessis esitama tõese, täieliku ja korrektse

teabe kõigi asjaolude kohta, mis on olulised tema nõuetele vastavuse ja sobivuse hindamisel.

Valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine on käsitatav iseseisva ja objektiivselt

tuvastatava välistava asjaoluna, mida ei ole võimalik piisava õigusselgusega katta üksnes

üldklauslitega, nagu usaldusväärsus, kõlblus või eluviis, kuna need eeldavad alati

kaalutlusotsust ja isiku käitumise sisulist hindamist. Samas on teadlik valeandmete esitamine

kandideerimisel konkreetne tegu, mille olemasolu või puudumist on võimalik faktiliselt

tuvastada ning millele saab anda selge ja ühetaolise õigusliku tagajärje. Seetõttu on vajalik

sätestada see nõue eraldi punktina.

Nõude eesmärk ei ole karistada kandideerijat eksimuse või ebatäpsuse eest, vaid välistada

olukorrad, kus isik on teadlikult ja tahtlikult PPA-d eksitanud. Selline käitumine annab

iseseisva ja väga selge indikatsiooni isiku suhtumisest aususesse, reeglite järgimisse ja

vastutusse ning seab kahtluse alla tema sobivuse. Abipolitseiniku tegevus eeldab, et PPA saab

tugineda kandideerija esitatud andmete õigsusele, kuna vastasel juhul ei ole võimalik teha

eesmärgipärast ja proportsionaalset nõuetele vastavuse kontrolli ega taustakontrolli.

Eraldi välistus on vajalik ka seetõttu, et valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine võib

ilmneda alles pärast abipolitseinikuks nimetamist, näiteks täiendava kontrolli või menetluse

käigus. Selge norm annab PPA-le õigusliku aluse abipolitseiniku staatusest vabastamiseks, ilma

et oleks vaja hinnata, kas varjatud või valesti esitatud asjaolu oleks eraldi võetuna toonud kaasa

mõne muu absoluutse keeldumise aluse.

Sama lähenemisviis on kasutusel ka politseiametnikel. PPVS § 40 punktis 9 on ette nähtud, et

politseiteenistusse ei võeta isikut, kes on isikuankeedis teadlikult esitanud valeandmeid või

varjanud olulist informatsiooni. Seega on abipolitseinike puhul kehtestatud nõue kooskõlas

47

politseiametnikele esitatavate nõuetega, arvestades et ka abipolitseinik osaleb politsei tegevuses

ning täidab avaliku võimu teostamist toetavat rolli.

Lõikes 2 loetletakse tingimused, millele peab II astme abipolitseinik lisaks vastama.

Punkti 1 kohaselt peab II astme abipolitseinik omama vähemalt keskharidus või ta õpib

nominaalajal keskharidust andva õppekava alusel. II astme abipolitseinik peab olema

omandanud vähemalt keskhariduse. Erandina võib II astme abipolitseinikuks nimetada ka isiku,

kes on keskharidust omandamas, näiteks gümnaasiumi viimases klassis, eeldusel et õpingud

toimuvad nominaalajaga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 2 kohaselt on

nominaalne õppeaeg gümnaasiumis kolm aastat.

Keskhariduse nõue on vajalik, kuna abipolitseiniku ülesannete sisu ja keerukus eeldavad

teatavat üldhariduslikku ettevalmistust, sealhulgas võimet mõista ja järgida õigusnorme,

tööjuhiseid ning menetlusreegleid, samuti oskust analüüsida olukordi, suhelda erinevate

inimestega ning dokumenteerida oma tegevust. Need baasteadmised ja -oskused loovad

eelduse, et abipolitseinik on suuteline omandama politseitööks vajaliku spetsiifilise väljaõppe

ning täitma talle usaldatud ülesandeid vastutustundlikult ja korrektselt.

Haridusnõudega viiakse abipolitseinikele esitatavad miinimumnõuded kooskõlla

politseiametnike kohta kehtivate põhimõtetega, arvestades et ka abipolitseinik osaleb politsei

tegevuses ja täidab avaliku võimu teostamist toetavat rolli. Samas on nõude kehtestamisel

arvestatud proportsionaalsuse ja järelkasvu tagamise vajadust, mistõttu on ette nähtud erand

isikutele, kes on keskharidust omandamas.

Näiteks saab gümnaasiumi 12. klassi õpilane, kes on juba vähemalt 18-aastane, kuid ei ole veel

keskharidust omandanud, tegutseda abipolitseinikuna. See võimaldab noortel varakult

vabatahtlikuna panustada kogukonna turvalisusse, omandada praktilisi kogemusi ning hinnata,

kas politseitöö ja siseturvalisuse valdkond laiemalt on neile sobiv tulevane elukutse. Samuti

toetab selline lähenemisviis teadlikku karjäärivalikut ning tugevdab pikemas vaates politsei ja

abipolitseinike järelkasvu.

Punktide 2 ja 3 kohaselt peab II astme abipolitseinik vastama talle kehtestatud kehalise

ettevalmistuse ja tervisenõuetele. Abipolitseinik peab olema sellise kehalise ettevalmistuse ja

terviseseisundiga, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Tegemist on põhinõudega, mis

tagab nii abipolitseiniku enda kui ka teiste isikute turvalisuse ning politsei ülesannete

nõuetekohase täitmise.

Tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuete eesmärk on tagada, et politsei tegevuses osalevad

vaid isikud, kelle füüsiline ja vaimne seisund võimaldab tulla toime politseitööga kaasnevate

pingeliste, füüsiliselt ja psühholoogiliselt nõudlike olukordadega. Abipolitseinik võib oma

ülesannete täitmisel sattuda erinevatesse olukordadesse, mis eeldavad head vastupidavust,

reaktsioonikiirust ning suutlikkust tegutseda stressiolukorras.

Abipolitseinik võib osaleda näiteks öistes otsingutes maastikul, patrullida tänavatel ja avalikel

üritustel, abistada avaliku korra tagamisel ning suhelda isikutega, kes on joobes, agressiivsed

või muul viisil ettearvamatud ning võivad osutada vastupanu. Samuti toimub politsei tegevus

sageli muutlikes ja rasketes keskkonnatingimustes, nagu külm, kuumus, vihm või pimedus, mis

nõuavad head füüsilist vastupidavust ja terviseseisundit.

Lisaks füüsilisele võimekusele on oluline vaimne terviseseisund, mis võimaldab teha kiireid ja

kaalutletud otsuseid, hinnata adekvaatselt riske ning säilitada enesekontroll pingelistes

48

olukordades. Ebapiisav terviseseisund või kehaline ettevalmistus võib ohustada nii

abipolitseiniku ennast, tema kaaslasi kui ka kolmandaid isikuid.

Täpsemad kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuded kehtestatakse siseministri määrusega.

Selline lahendus võimaldab nõudeid ajakohastada vastavalt politsei tegevuse sisule ja arengule

ning tagab, et nõuded on proportsionaalsed, üheselt mõistetavad ja kooskõlas politseitöö

tegelike vajadustega.

Lõikega 3 nähakse ette täiendavad tingimused, millele peab III astme abipolitseinik

vastama.

Punkti 1 kohaselt peab III astme abipolitseinik omama vähemalt keskharidust.

Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskhariduse omandab

isik gümnaasiumis ning kutsekeskhariduse kutseõppeasutuses, kus õppekava läbimine annab

ühtaegu nii kutse- kui ka keskhariduse. Mõlemad haridusliigid on võrdselt aktsepteeritavad

abipolitseiniku haridusnõude täitmisel. Kehtiva APolS-i kohaselt peab iseseisvalt tegutsev

abipolitseinik omama vähemalt keskharidust. Uue APolS-i eelnõus jätkatakse sama põhimõtet,

sidudes haridusnõude abipolitseiniku tasemetega. II astme abipolitseinikuks võib nimetada ka

isiku, kes on keskharidust omandamas, eeldusel et õpingud toimuvad nominaalajaga ning isik

on saavutanud piisava küpsuse ja valmisoleku politsei tegevuses osalemiseks. III astme

abipolitseiniku puhul eeldatakse aga juba suuremat vastutust, iseseisvust ja otsustusvõimet. III

astme abipolitseinik võib tegutseda suurema iseseisvusega, mistõttu on põhjendatud nõue, et

tal peab olema keskharidus juba omandatud. Keskhariduse olemasolu tagab vajaliku

üldharidusliku ettevalmistuse, sealhulgas võime mõista ja rakendada õigusakte, järgida

menetlusreegleid, suhelda erinevate inimestega ning dokumenteerida oma tegevust korrektselt.

Selline lähenemisviis tagab nõuete proportsionaalsuse ja diferentseerimise vastavalt

abipolitseiniku rollile ning vastutuse tasemele.

Punkti 2 kohaselt peab III astme abipolitseinik valdama eesti keelt vähemalt C1-tasemel.

C1-taseme keeleoskus on vajalik, kuna III astme abipolitseinik tegutseb iseseisvalt, s.t ilma

politseiametniku vahetu kõrval olekuta, ning täidab ülesandeid, mis eeldavad suulist ja

kirjalikku suhtlust erinevates ja sageli pingelistes olukordades.

Iseseisvalt tegutsev abipolitseinik peab suutma end selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt

väljendada ning samavõrd adekvaatselt mõista teiste isikute ütlusi, muresid ja küsimusi. Politsei

tegevuses osalejad puutuvad sageli kokku emotsionaalselt laetud olukordadega, kus ebatäpne

keelekasutus või arusaamatus võib kiiresti eskaleeruda konfliktiks. Ebapiisav keeleoskus

suurendab riski, et osapooled ei mõista teineteist õigesti, ja see võib viia väärarusaamade,

vaidluste või põhjendamatute kaebusteni.

Abipolitseinik esindab oma ülesannete täitmisel riigivõimu ning tema seaduslikud korraldused

on täitmiseks kohustuslikud. Seetõttu peab ta olema võimeline andma korraldusi selges,

arusaadavas ja korrektse keelekasutusega vormis, et isikutel ei tekiks kahtlusi korralduste sisus,

tähenduses ega õiguspärasuses. Keeleoskuse ebapiisav tase võib seada kahtluse alla korralduste

arusaadavuse.

C1-taseme keeleoskus on vajalik ka selleks, et abipolitseinik suudaks täita oma ülesandeid

politsei usaldusväärse esindajana, sealhulgas osaleda menetlustoimingutes, koostada või

edastada täpset teavet, teha koostööd politseiametnike ja teiste asutustega ning selgitada

isikutele nende õigusi ja kohustusi. Selline keeleoskuse tase toetab nii avaliku korra tagamist

kui ka õigusemõistmise sujuvust ning vähendab eksituste ja vaidluste tekkimise riski.

49

Kokkuvõttes on C1-taseme keeleoskus III astme abipolitseiniku puhul proportsionaalne ja

vajalik nõue, mis lähtub iseseisva tegutsemise iseloomust, riigivõimu esindamise rollist ning

vajadusest tagada politsei tegevuse selgus, õiguspärasus ja usaldusväärsus.

Punkti 3 kohaselt peab III astme abipolitseinik omama vähemalt üheaastast II astme

abipolitseiniku staaži. III astme abipolitseinik tegutseb iseseisvalt, s.o ilma politseiametniku

vahetu kohal viibimiseta, mistõttu on vajalik, et tal oleks varasem praktiline kogemus politsei

tegevuses osalemisel ning kujunenud arusaam politseitöö sisust, vastutusest ja riskidest.

Kehtiva APolS-i kohaselt ei ole iseseisva tegutsemise eelduseks varasem staaž, kuid uues

APolS-i eelnõus nähakse see nõue ette eesmärgiga parandada abipolitseinike pädevust ja

iseseisva tegutsemise kvaliteeti. Üksnes lühiajaline või intensiivne osalemine politsei tegevuses

ei pruugi olla piisav, et kujundada välja stabiilsed oskused ja otsustusvõime. Näiteks juhul, kui

abipolitseinik kogub lühikese aja jooksul – mõne kuuga – sada või enam tundi politsei

abistamise kogemust, ei pruugi ta selle ajaga saada piisavalt mitmekesiseid kogemusi erinevate

olukordade lahendamiseks ega jõua omandatud teadmisi ja oskusi kinnistada.

Üheaastane staaž võimaldab abipolitseinikul kogeda politseitööd eri perioodidel ja

olukordades, sealhulgas eri aastaaegadel, erineva koormuse ja sündmuste iseloomuga. See

annab talle võimaluse põhjalikumalt tutvuda politseiorganisatsiooni toimimisega,

töökorraldusega, meeskonnatöö põhimõtetega ning politsei väärtuste ja eetikastandarditega.

Pikem periood aitab kujundada ka sobivat käitumismustrit ja professionaalset hoiakut, mis on

iseseisvaks tegutsemiseks hädavajalikud.

Punkti 4 kohaselt peab II astme abipolitseinik olema politsei tegevuses osalenud viimase

kolme aasta jooksul käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 loetletud tegevustes vähemalt 120 tundi.

Arvesse lähevad üksnes need tunnid, mille jooksul abipolitseinik on tegutsenud teise

astme abipolitseiniku pädevuses, st koos politseiametniku või ametnikuga § 4 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmisel. Esimese astme abipolitseiniku pädevuses tehtud tegevust,

sealhulgas arendus-, ennetus- või tugitegevustes osalemist, selle nõude täitmisel ei arvestata.

Kehtiva APolS‑i järgi on see nõue seotud iseseisva pädevuse omandamise koolitusele

suunamisega ning uus regulatsioon jätkab sama loogikat.

120-tunnine osalemise nõue on seotud selge ajalise raamiga, et tagada abipolitseiniku praktilise

kogemuse ajakohasus. Kolme aasta piiri eesmärk on vältida olukorda, kus nõutav tundide maht

kogutakse täis väga pika aja jooksul, näiteks 5 või 10 aasta peale, mistõttu ei kajastaks see enam

abipolitseiniku tegelikku valmisolekut ega pädevust tegutseda iseseisvalt. 120 tunni jooksul

viimase kolme aasta vältel on abipolitseinikul võimalus näha ja kogeda politseitöö tegelikku

sisu, sealhulgas menetluste läbiviimist, patrullimist, avaliku korra tagamist ja suhtlust erinevate

isikutega. See aitab abipolitseinikul hinnata enda valmisolekut ja sobivust politsei tegevuses

osalemiseks ning mõista, kas iseseisev tegutsemine on talle jõukohane. Samal ajal saab politsei

selle perioodi jooksul hinnata abipolitseiniku usaldusväärsust, vastutustunnet, õpivõimet ja

käitumist reaalses töökeskkonnas.

Üheaastase staaži ja viimase kolme aasta jooksul omandatud vähemalt 120-tunnise osalemise

nõuded täiendavad teineteist: tundide nõue tagab vajaliku praktilise mahu ning kolme aasta

ajaraamistik kogemuse ajakohasuse, staažinõue aga ajaliselt piisava küpsuse. Viimase kolme

aasta arvestus toimub tagasiulatuvalt hetkest, mil abipolitseinik avaldab soovi saada kolmanda

astme abipolitseinikuks. Koos loovad need eeldused, et III astme abipolitseinik on enne

iseseisva tegutsemise õiguse saamist omandanud nii piisava, ajakohase praktilise kogemuse kui

ka ajas kinnistunud oskused ja hoiakud. Selline lähenemisviis toetab politsei tegevuse

kvaliteeti, abipolitseiniku enda turvalisust ning avaliku huvi kaitset.

50

Lõike 4 kohaselt kehtestab abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse

täpsemad nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Selline volitusnorm on vajalik, et tagada abipolitseinike sobivusnõuete

paindlik ja ajakohane reguleerimine kooskõlas politseitöö tegelike vajadustega.

Ka kehtiva APolS-i kohaselt on abipolitseinike isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse

nõuded ning nende kontrollimise kord reguleeritud ministri määrusega. Uue APolS-i eelnõuga

jätkatakse sama põhimõtet. Abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse nõuded

peavad vastama politsei ülesannete sisule, riskitasemele ning muutuvatele töötingimustele.

Nende nõuete üksikasjalik reguleerimine seaduse tasandil ei oleks piisavalt paindlik ega

võimaldaks vajaduse korral nõudeid kiiresti kohandada, näiteks seoses politseitöö meetodite

muutumise, uute ohutegurite või praktikas ilmnenud vajadustega. Seetõttu on põhjendatud, et

täpsemad kriteeriumid ja kontrollimise kord sätestatakse ministri määruses. Kontrollimise

tingimuste ja korra määratlemine ministri määruses võimaldab ühtlustada praktikat, tagada

läbipaistvus ning õiglane kohtlemine kõigi abipolitseinike ja kandideerijate suhtes. Samuti loob

see selge aluse nõuete täitmise kontrollimiseks nii kandideerimise etapis kui ka abipolitseiniku

tegevuse ajal.

Lõike 5 kohaselt võib PPA peadirektor abipolitseinikule pandud ülesannete erisusest

lähtuvalt kehtestada täiendavad või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse nõuded, mis

vastavad sama ülesannet täitvate politseiametnike kehalise ettevalmistuse nõuetele.

Tegemist on erivolitusega, mis võimaldab kehtestada üldistest nõuetest erinevaid või rangemaid

nõudeid juhul, kui konkreetse ülesande laad seda objektiivselt eeldab. Abipolitseinikuna

tegutsemine on vabatahtlik ning abipolitseinikul ei ole kohustust asuda täitma selliseid

ülesandeid, mille täitmiseks on kehtestatud täiendavad või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse

nõuded. Kui abipolitseinik ei soovi vastavaid nõudeid täita või ei vasta neile, ei saa teda

sellistesse ülesannetesse kaasata. Samal ajal ei mõjuta see abipolitseiniku võimalust täita muid

ülesandeid, mille puhul täiendavaid või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse nõudeid ette

nähtud ei ole.

HMS § 91 lg 1 kohaselt haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise

teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.

Käesoleva sätte eesmärk on anda seaduslik alus selliseks edasivolitamiseks konkreetsete

kehalise ettevalmistuse nõuete kehtestamisel. Vajadus sellise regulatsiooni järele tuleneb

eelnõuga abipolitseiniku pädevuste laienemisest. Kui abipolitseinik kaasatakse ülesannetesse,

mis eeldavad tavapärasest kõrgemat füüsilist valmisolekut või spetsiifilisi võimeid, peab olema

võimalik kehtestada vastavad lisanõuded. Näiteks võib see osutuda vajalikuks merereostuse

avastamise ja likvideerimisega seotud tegevustes, otsingu- ja päästetöödel, objektikaitses või

muudes füüsiliselt nõudlikes ülesannetes.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse abipolitseiniku staatuse andmine.

Paragrahvi 6 lõikega 1 sätestatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud isik annab

abipolitseiniku staatuse isikule, kes vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele

ning on läbinud vastava astme väljaõppe. See tähendab, et enne abipolitseiniku staatuse

andmist kontrollib PPA isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning väljaõppe läbimist.

Abipolitseiniku staatuse andmine toimub kirjaliku haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse muu

hulgas kindlaks abipolitseiniku staatus ja aste, millest sõltuvad tema õigused, kohustused ja

pädevus politsei tegevuses osalemisel. Kuna abipolitseinikuks nimetamise eeldused on

seaduses ammendavalt sätestatud, teeb haldusorgan otsuse isiku nõuetele vastavuse alusel,

51

hinnates esitatud andmeid ja taustakontrolli tulemusi. Abipolitseiniku staatus võib aja jooksul

muutuda, sealhulgas võib abipolitseiniku astet tõsta või langetada vastavalt abipolitseiniku

väljaõppele, kogemusele või muudele asjakohastele asjaoludele.

Abipolitseiniku staatuse muutmise ja staatuse lõpetamise otsused on haldusaktid, mida on

võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lõikega 2 täpsustatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud isik võib kriisiolukorra

ajal anda II astme abipolitseiniku staatuse kuni kriisiolukorra lõppemiseni isikule, kes

vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning on läbinud käesoleva

seaduse §-s 15 sätestatud väljaõppe.

Kriisiolukorra mõiste sisustamisel tuleb lähtuda riigikogus menetluses olevast tsiviilkriisi ja

riigikaitse seadusest23, mille § 3 lõike 1 kohaselt on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse tähenduses olukord, mis kehtestatakse juhul, kui on täidetud käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud tingimused ning 1) on vaja lahendada tsiviilkriisi või 2) on oht riigi

julgeolekule või põhiseaduslikule korrale või on vaja osaleda käesoleva seaduse § 136 punktis 1

nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Lõike 2 kohaselt on riigikaitseline

kriisiolukord, mis kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolude

esinemise korral. Lõikega 3 sätestatakse, et kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal

ajal täidetud järgmised tingimused: 1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei

saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on

Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;

2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust

rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning 3) vaja

läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.

Eesmärk on tagada, et kriisiolukorra ajal oleks PPA-l võimalik kiiremalt ja lihtsustatud korras

kaasata uusi abipolitseinikke. Nõuetele vastavuse kontroll tagab, et kriisi lahendamisse

kaasatakse nõuetele vastavad isikud. Kriisiolukorra väljaõppes keskendutakse lühendatud ja

sihipärastele koolitusmoodulitele, mis annavad vajalikud teadmised ja oskused abipolitseiniku

ülesannete täitmiseks kriisiolukorras.

Lõike kaks eesmärk on selgelt tuua välja, et kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerija ei

pea läbima I ja II astme väljaõpet, vaid kui ta vastab APolS § 5 lõigetes 1 ja 2 nõuetele ning on

läbinud väljaõppe vastavalt APolS §-le 15, siis antakse talle II astme abipolitseiniku staatus.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse kandideerimisandmete kategooriad.

Kandideerimiseks vajalike andmete kategooriad on APolS-is loetletud eesmärgiga tagada

õigusselgus, läbipaistvus ja isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Kuna kandideerimisel

töödeldakse isikuandmeid, peab nende kogumise õiguslik alus ning andmete liikide loetelu

tulenema selgelt seadusest, piirdudes üksnes nende andmekategooriatega, mida seadus ette

näeb. Selline lähenemisviis välistab võimaluse kehtestada määrusega seadusest laiemat

isikuandmete koosseisu ning tagab, et täitevvõimu volitus jääb seadusandja seatud piiridesse.

Andmete ja esitatavate dokumentide võimalikult täpne liigiline määratlemine seaduses annab

isikule juba enne kandideerimist selge ülevaate sellest, milliseid andmeid temalt oodatakse,

ning võimaldab tal teha teadliku otsuse kandideerimise kohta. Samuti aitab see eristada

andmeid, mille esitamise kohustus lasub abipolitseinikuks kandideerijal endal, ja andmeid,

23 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus 668 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-62b9-

4817-a660-745e6642a8d9/tsiviilkriisi-ja-riigikaitse-seadus/.

52

mida PPA hangib või kontrollib oma pädevuse piires muudest allikatest, tagades seeläbi

andmetöötluse läbipaistvuse ja proportsionaalsuse.

Paragrahvi 7 lõikega 1 sätestatakse andmekategooriate kaupa, milliseid andmeid

abipolitseinikuks kandideerija esitab, et oleks võimalik läbi viia nõuetele vastavuse ja

taustakontrolli. Andmete loetelu hõlmab üksnes neid andmekategooriaid, mis on vajalikud

abipolitseiniku sobivuse hindamiseks. Täpsemalt on andmed loetletud abipolitseiniku tegevuse

eeskirjas ehk määruses. Ka kehtiva APolS-i järgi esitab isik abipolitseinikuks kandideerimisel

vajalikud andmed siseministri 1. juuli 2022. aasta määruse nr 21 alusel kehtestatud ankeedi

vormi kohaselt, seega ka edaspidi on need reguleeritud määruses detailselt ja seaduses on

toodud andmete kategooriad.

Punkti 1 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija isiku üldandmed. Kandideerimisel

esitatavad üldandmed on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks, kandideerimise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks ning toimingute õiguspäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks. Sellised

andmed on muu hulgas isikut üheselt identifitseerivad andmed (isikukood, ees- ja

perekonnanimi), kontaktandmed (elukoht, sidevahendid, e-post) ning teave isiku kodakondsuse

ja varasemate isikunimede kohta. Nimetatud andmete esitamine võimaldab kontrollida

seadusest tulenevate nõuete täitmist, vältida isikute segiajamist, tagada tõhus suhtlus menetluse

käigus ning hinnata muid asjaolusid, mis võivad olla kandideerimise seisukohast olulised.

Punkti 2 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija oma haridusandmed, mis

hõlmavad muu hulgas teavet isiku omandatud hariduse, läbitud õpingute ning haridust

tõendavate dokumentide kohta ja on vajalikud abipolitseiniku haridusnõude täitmise

kontrollimiseks.

Punkti 3 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija enda sotsiaalmeedia kontode

andmed. Sotsiaalmeedia kontode andmete esitamine võimaldab hinnata, kas isiku avalik

käitumine ja väljendusviis on kooskõlas politsei maine, väärtuste ja eetikanõuetega. Isiku

esitatud sotsiaalmeediakontode loetelu võimaldab kontrolli läbi viia täpselt ja õiguspäraselt,

välistades ekslikud seosed sama nime või sarnase kasutajatunnusega isikutega. Sel viisil

tagatakse, et taustakontroll isikuandmete töötlemise õigsuse ja minimaalsuse põhimõttele.

Punkti 4 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija viimase viie aasta töötamisega

seotud andmed, mis hõlmavad muu hulgas teavet isiku tööandja kohta, sealhulgas töö- ja

ametikohta, samuti teavet distsiplinaarsüüteo tõttu avalikust teenistusest vabastamise kohta.

Nende andmete esitamine on vajalik kandideerija usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks

abipolitseinikuna, võimaldades anda tervikliku ülevaate tema tööajaloost,

vastutustundlikkusest ja eluviisist ning tuvastada võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada

politsei tegevuses osalemist.

Punkti 5 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija oma lähedaste üldandmed,

sealhulgas teabe kandideerija vanemate, õdede-vendade, laste, abikaasa, registreeritud

elukaaslase või abieluga sarnases suhtes oleva elukaaslase kohta, mis on vajalikud

abipolitseinikuks kandideerija usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks. Esitatavad üldandmed

on ees-ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed. Nende

andmete kogumise eesmärk ei ole pereliikmete hindamine, vaid võimalike riskide, nagu

mõjutatavus, huvide konfliktid, sõltuvussuhted või julgeolekuriskid, terviklik hindamine,

arvestades abipolitseiniku rolli avaliku võimu teostamisel ja ligipääsu konfidentsiaalsele

teabele. Kogutavate andmete maht on piiratud ja proportsionaalne, võimaldades ennetada ja

juhtida võimalikke riske mõõduka ja põhjendatud sekkumisega eraellu.

53

Punkti 6 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija andmed välisriigis läbitud

kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe kohta. Need andmed on vajalikud kandideerija

varasemate seoste ja tegevuste hindamiseks välisriikides ning võimalike julgeoleku-, lojaalsus-

ja huvide konfliktide tuvastamiseks. Arvestades, et abipolitseinik osaleb avaliku võimu

teostamises, on oluline hinnata, kas kandideerija välisriigis läbitud kaitseväeteenistus või

sõjaväeline väljaõpe võivad mõjutada tema sõltumatust, erapooletust või lojaalsust Eesti riigile

või seada kahtluse alla tema sobivuse osaleda politsei tegevuses ja riigi turvalisuse tagamises.

Punkti 7 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija andmed välisriigi

kriminaalmenetluse kohta, milles isik on kahtlustatav või süüdistatav, ning välisriigis

määratud kriminaalkaristuste kohta. Nende andmete kogumine on vajalik selleks, et hinnata

kandidaadi usaldusväärsust ja kõlblust ning välistada olukorrad, kus isik on kandideerimise

hetkel välisriigis kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava staatuses või talle on

välisriigis mõistetud kriminaalkaristus. Nimetatud andmete kogumine on põhjendatud ka

asjaoluga, et PPA-l puudub võimalus teostada välisriikide ametlike registrite kaudu iseseisvalt

täielikku ja usaldusväärset taustakontrolli. Seetõttu on kandideerija enda esitatav teave

vältimatu, et hinnata võimalikke riske, mis võivad seada kahtluse alla tema sobivuse osaleda

politsei tegevuses, riigi julgeoleku tagamises ja avaliku korra hoidmisel.

Lõikega 2 antakse PPA-le õigus nõuda abipolitseinikuks kandideerijalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohta täpsustavaid isikuandmeid ja tõendeid

ulatuses ja liigis, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavuse

kontrolli või §-s 9 sätestatud taustakontrolli tegemiseks. Politsei- ja Piirivalveamet

teavitab isikut täiendavate andmete küsimisel, millise nõude kontrollimiseks ja millisel

õiguslikul alusel andmeid nõutakse, ning selgitab andmete esitamata jätmise võimalikku

tagajärge. Täpsustavate isikuandmete või tõendite nõudmine on erandlik ja juhtumipõhine

meede, mida kasutatakse olukorras, kus nõuetele vastavust või usaldusväärsust ei ole võimalik

piisava kindlusega hinnata olemasolevate andmete või registripäringute alusel. Näiteks kui

abipolitseinikuks kandideerija on pikema aja vältel viibinud välisriigis, võib olla vajalik nõuda

välisriigi karistusregistri väljavõtet või muid asjakohaseid tõendeid, mis kinnitavad, et isikut ei

ole selles riigis kriminaalkorras karistatud. Samuti võib olla vajalik nõuda tõendeid välisriigis

omandatud hariduse või väljaõppe kohta, kui nende andmete õigsust ei saa Eesti

andmekogudest kontrollida. Täpsustavate andmete või tõendite nõudmine on seega erandlik ja

juhtumipõhine meede, mille eesmärk on tagada otsuse tegemisel piisav ja usaldusväärne teave

ning hinnata kandideerija vastavust APolS-is sätestatud nõuetele terviklikult ja õiglaselt.

Täpsustavate andmete või tõendite nõudmine on lubatud üksnes käesolevas seaduses ette

nähtud andmeliikide ulatuses ning võib puudutada nende andmete täpsustamist, täiendamist või

õigsuse kontrollimist. Juhul, kui PPA küsib täiendavaid tõendeid, kaasneb PPA-l kohustus

isikule selgitada, millise nõude kontrollimiseks ja millisel õiguslikul alusel andmeid nõutakse,

ning selgitama andmete esitamata jätmise võimalikud tagajärjed. Kuivõrd abipolitseiniku

staatuse andmine on kaalutlusotsus, peab PPA hindama, kas olemasolevate andmete põhjal on

võimalik veenduda vastavuses seaduses sätestatud nõuetele. Kui andmete puudulikkuse tõttu ei

ole võimalik taustakontrolli eesmärki saavutada, võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda

isikule abipolitseiniku staatuse andmisest. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda

haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sealhulgas volituse piiridest, kaalutlusõiguse

eesmärgist ning õiguse üldpõhimõtetest, arvestades kõiki olulisi asjaolusid ja kaaludes

põhjendatud huve.

Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, mille alusel on valdkonna eest vastutaval ministril

kohustus kehtestada määrusega kandideerimisandmete täpsem loetelu, täpsustades

seaduses sätestatud andmekategooriaid.

54

Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist.

Abipolitseinikule esitatavad nõuded on loetletud eelnõu §-s 5. Nõuded on kehtestatud

eesmärgiga tagada, et politsei tegevuses osalevad isikud oleksid usaldusväärsed ja et nende

tegevus ei ohustaks avalikku korda, riigi julgeolekut ega PPA mainet. Eelnõuga eristatakse

nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli. Mõlemad menetlused on seotud isikuandmete

töötlemisega ning seeläbi isiku põhiõiguste riivega, kuid nende eesmärk ja riive intensiivsus on

erinevad. Abipolitseinikuks kandideerija kontroll on üles ehitatud kaheastmelisena. Esmalt

viiakse läbi nõuetele vastavuse kontroll, mis põhineb ennekõike registripäringu andmetel.

Nõuetele vastavuse eesmärk on hinnata, kas abipolitseinikuks kandideerija vastab

konkreetsetele üldisematele abipolitseiniku nõuetele. Kui isik neile nõuetele vastab, viiakse läbi

taustakontroll, mis oma olemuselt riivab isiku põhiõigusi rohkem. Nõuetele vastavuse kontrolli

läbiviimisel tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõttest, mistõttu on eelnõus kontrollitavad andmed selgelt piiritletud.

Lõikega 1 nähakse ette, et nõuetele vastavuse kontrolli teeb PPA.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt kontrollib PPA abipolitseinikuks kandideerija puhul isiku

vanust, teovõimet, haridustaset, kodakondsust, eesti keele oskust ja seda, ega isik ei ole

kohtunik, prokurör ega rahvakohtunik. Täpsemalt on käesoleva seletuskirja §-s 5 selgitatud,

miks on sellised nõuded abipolitseinikule seatud. Need on andmed, mida abipolitseinikuks

kandideerija on PPA-le ise esitanud.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse abipolitseiniku astme tõstmisel I astmelt II astmele

üksnes § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavust, milleks on keskhariduse nõue või

õppimine keskharidust andval õppekaval, ning seda, kas abipolitseinik vastab

abipolitseiniku tegevuse eeskirjas ettenähtud kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele.

Täpsem selgitus, miks II astme abipolitseinikule on seatud just sellised nõuded, on esitatud

käesoleva seletuskirja § 5 lõikes 2. Nõuetele vastavuse kontroll on vajalik, sest abipolitseiniku

astet tõstetakse I astmelt II astmele üksnes juhul, kui ta vastab käesolevas punktis sätestatud

nõuetele ja on läbinud II astme väljaõppe. Haridustase ei ole muutumatu, näiteks võib isikul

olla abipolitseinikuks kandideerimise ajal põhiharidus, mis vastab APolS-is kahestatud I astme

abipolitseiniku nõuetele, kuid ajapikku omandab isik keskhariduse, mis on vajalik II astme

abipolitseinikuks saamisel.

Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse üle peab arvestust PPA ise, tuginedes

abipolitseiniku sooritatud kehaliste katsete tulemustele. Tervisenõuetele vastavuse tõendamise

kohustus lasub üldjuhul abipolitseinikul endal, välja arvatud juhul, kui PPA on suunanud

abipolitseiniku lepingulise töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, mille käigus saab PPA

vajaliku teabe tervisenõuetele vastavuse kohta vahetult töötervishoiuteenuse osutajalt.

Keskhariduse nõude suhtes on ette nähtud erisus, mille kohaselt võib abipolitseiniku astet tõsta

I astmelt II astmele ka juhul, kui abipolitseinik omandab keskharidust. Sellisel juhul lasub

keskhariduse omandamist tõendavate andmete esitamise kohustus abipolitseinikul, kuna PPA-

l ei ole võimalik keskhariduse omandamist iseseisvalt kontrollida.

Punkti 3 kohaselt tõstetakse abipolitseiniku astet II astmelt III astmele üksnes juhul, kui

ta vastab § 5 lõikes 3 sätestatud haridus‑ ja keelenõudele, nõutavale staažile ning politsei

tegevuses osalemise tundide arvule. Täpsem selgitus, miks III astme abipolitseinikule on

seatud just sellised nõuded, on esitatud käesoleva seletuskirja § 5 lõikes 3. Nõuetele vastavuse

55

kontroll on vajalik, kuna astet tõstetakse üksnes juhul, kui abipolitseinik vastab kõigile

käesolevas punktis nimetatud nõuetele ja on läbinud III astme väljaõppe.

Nõuetele vastavuse kontrollimisel abipolitseiniku astme tõstmisel ei ole haridus‑ ega

keelenõude puhul tegemist uute andmete kogumisega, kuna need andmed on abipolitseinik

PPA-le juba varem esitanud. Näiteks esitab isik abipolitseinikuks kandideerimisel haridust

tõendavad andmed (nt keskhariduse lõputunnistuse andmed), mille alusel on PPA-l võimalik

veenduda keskhariduse olemasolus. Samuti on keeleoskuse kohta vajalik teave PPA-le teada

juba kandideerimismenetluse käigus esitatud andmete alusel.

Juhul kui PPA-le varem esitatud haridust või keeleoskust puudutavad andmed ei ole enam

ajakohased, täpsustatakse ja ajakohastatakse need abipolitseinikuga suhtlemise käigus.

Abipolitseiniku astme tõstmine järgmisele astmele ei ole automaatne toiming, vaid toimub PPA

ning abipolitseiniku vahelise suhtluse ja koostöö käigus. Sellise menetluse käigus on

abipolitseinikul võimalus esitada õiged ja ajakohased andmed, mis võimaldavad PPA-l hinnata

nõuetele vastavust terviklikult ja objektiivselt.

Seevastu abipolitseiniku staaži ja politsei tegevuses osalemise tundide arvestust peab PPA ise,

mistõttu on nende nõuete täitmist võimalik kontrollida PPA andmete alusel ning lisatõendeid

abipolitseinikult küsida ei ole vaja.

Käesoleva lõike eesmärk on selgelt määratleda, mida PPA tohib nõuetele vastavuse

kontrollimise raames kontrollida, ja välistada põhjendamatu täiendav kontroll. Kui isiku suhtes

on nõuetele vastavuse kontroll läbi viidud, peab täiendava nõuetele vastavuse kontrolli

tegemiseks esinema põhjendatud kahtlus.

Lõikega 2 täpsustatakse, milliseid nõudeid kontrollitakse abipolitseinikuks kandideerijalt

kriisiolukorra ajal. Kuna kriisiolukorra ajal ei pea abipolitseinikuks kandideerija läbima täies

mahus väljaõpet, tagatakse sellest hoolimata, et isik vastab samadele nõuetele nagu II astme

abipolitseinik.

Punkti 1 kohaselt kontrollitakse enne II astme abipolitseinikuks nimetamist üksnes § 5

lõike 1 punktides 1–4 ja 11 ning § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavust. Nimetatud

nõuded hõlmavad isiku teovõimet, kodakondsust, haridustaset, eesti keele oskust ning asjaolu,

et isik ei kuulu kohtuniku, prokuröri ega rahvakohtuniku ametisse, samuti II astme puhul

täiendavalt keskhariduse olemasolu või omandamist ning kehalise ettevalmistuse ja

tervisenõuetele vastavust. Need nõuded on samad, mis kriisiolukorra välisel ajal kandideerides.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse enne abipolitseiniku astme tõstmist II astmelt III astmele

vastavust APolS § 5 lõike 3 punktides 1–2 ja 4 sätestatud nõuetele, sealhulgas keskhariduse

olemasolu, eesti keele valdamist vähemalt C1‑tasemel ning politsei tegevuses osalemise

tundide arvu. Võrreldes kriisiolukorra välise ajaga on loobutud abipolitseiniku staaži nõudest

ning seda astme tõstmisel ei kontrollita.

Lõikega 3 sätestatakse, et PPA teavitab abipolitseinikuks kandideerijat enne esmase

nõuetele vastavuse kontrolli tegemist. Abipolitseinikuks kandideerija esitab

kandideerimiseks vajalikud andmed vabatahtlikult. PPA ülesanne on kontrollida andmete

õigsust ning tagada, et isik vastab seadusega kehtestatud nõuetele.

56

Teavitamise all ei peeta silmas seda, et PPA hakkab täiendavalt enne nõuetele vastavuse

kontrolli igat abipolitseinikuks kandideerijat kirjalikult informeerima, kuna see tooks kaasa

ebamõistliku halduskoormuse. Teavitamiskohustus on täidetud, kui kandideerimisetapis on

edastatud selge teave kontrollitavate andmete kohta ning andmesubjekt ehk abipolitseinikuks

kandideerija on andnud andmete töötlemise nõusoleku.

Isikuandmete töötlemine nõuetele vastavuse kontrolli raames toimub isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e alusel, kuna töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks.

Lõikega 4 sätestatakse, et põhjendatud kahtluse korral on PPA-l õigus teha uuesti

nõuetele vastavuse kontroll. Lõikega täpsustatakse, milliseid andmeid on võimalik uuesti

kontrollida. Nendeks on isiku teovõime, kodakondsus, ametiseisund (kohtunik, prokurör või

rahvakohtunik), haridus, kehaline ettevalmistus ja tervisenõuetele vastavus. Uuesti tehtav

kontroll võib osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui ilmneb teave isiku kodakondsuse

muutumise, teovõime piiramise või haridusnõude täitmata jätmise kohta.

Uuesti tehtav nõuetele vastavuse kontroll võib toimuda nii abipolitseinikuna tegutseva isiku

suhtes kui ka enne isiku abipolitseinikuks nimetamist, sealhulgas juhul, kui isik alles läbib

I astme väljaõpet. Uus kontroll on vajalik veendumaks, et isiku suhtes ei esine asjaolusid, mis

takistaksid tal abipolitseinikuks saamist või abipolitseinikuna jätkamist, ning et politsei

tegevusse kaasatavad isikud vastavad jätkuvalt neile esitatavatele nõuetele.

Üldjuhul on kodakondsus püsiv tunnus, kuid teatud juhtudel võib see ajas muutuda ning selline

muutus võib mõjutada isiku õigust tegutseda abipolitseinikuna. Näiteks võib isikul olla nõuetele

vastavuse kontrolli tegemise ajal Eesti kodakondsus, kuid hiljem võib ta sellest kodakondsusest

loobuda või talt võetakse kodakondsuse seaduse § 28 alusel kodakondsus ära. Sellisel juhul ei

vasta isik enam abipolitseiniku nõuetele ning tema edasine tegutsemine abipolitseinikuna ei ole

lubatav. Kodakondsusest loobumine võib toimuda isiku enda algatusel, näiteks teise riigi

kodakondsuse omandamisel, mille eelduseks on Eesti kodakondsusest loobumine.

Põhjendatud kahtlus käesoleva lõike tähenduses ei tähenda pelgalt oletust või subjektiivset

kahtlust, vaid tugineb PPA-le teatavaks saanud konkreetsele ja usaldusväärsele teabele, mis

viitab võimalusele, et isik ei pruugi enam vastata käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele.

Tegemist on olukorraga, kus olemasolevad andmed annavad objektiivse aluse kontrollida isiku

nõuetele vastavust täiendavalt. Selline teave võib PPA-le laekuda eri allikatest, sealhulgas isiku

enda esitatud andmetest või nende muutumisest või politsei tegevuse käigus ilmnenud

asjaoludest või muude ametiasutuste või koostööpartnerite edastatud teabest.

Lõikega 5 sätestatakse teavitamiskohustus käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tehtava

nõuetele vastavuse kontrolli ja selle tulemuse kohta juhtudel, kui kontroll puudutab

käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 11 ning lõike 2 punktis 1 sätestatud nõudeid.

PPA teavitab isikut kontrolli tulemusest 14 kalendripäeva jooksul kontrolli tulemuse

teatavaks saamisest arvates. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada abipolitseinikuks

kandideerija või abipolitseiniku teadlikkus tema suhtes läbiviidavast kontrollist ning

isikuandmete töötlemisest, samuti läbiviidud kontrolli tulemusest. See on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja õiguspärasuse põhimõttega,

ning hea halduse tavaga.

Teavitamiskohustus on piiratud nende juhtudega, kus uuesti kontrollitakse isiku teovõimet,

kodakondsust, ametiseisundit või haridusnõude täitmist. Tegemist on asjaoludega, millel võib

olla otsene mõju isiku õigusele saada abipolitseinikuks või jätkata abipolitseinikuna

tegutsemist. Seetõttu on oluline, et isikut teavitatakse nii kontrolli läbiviimisest kui ka selle

57

tulemusest mõistliku aja jooksul, võimaldades tal vajaduse korral esitada täpsustavaid andmeid

ja selgitusi või kasutada talle seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

14-kalendripäevane tähtaeg on seatud eesmärgiga tagada tasakaal menetluse operatiivsuse ja

isiku õiguste kaitse vahel. Tähtaeg on piisav, et PPA saaks kontrolli tulemused vormistada ja

edastada, ning samas piisavalt lühike, et vältida isiku põhjendamatut teadmatuses hoidmist

olukorras, mis võib mõjutada tema võimalust saada abipolitseinikuks või jätkata

abipolitseinikuna.

Lõikega 6 loetletakse isikuandmete liigid, mida PPA-l on õigus töödelda abipolitseinikuks

kandideerija või abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel. Andmete

töötlemise eesmärk on hinnata isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele,

eelkõige hariduse, keeleoskuse, teovõime, kehalise ettevalmistuse, tervisenõuete ning

abipolitseiniku staaži osas. Nõuetele vastavuse kontroll on sisult formaalne kontroll. Lõikes 6

nimetatud andmete töötlemisel ei hinnata isiku usaldusväärsust, eluviisi ega kõlbelisi omadusi,

vaid üksnes seda, kas isik vastab APolS-is sätestatud eeldustele abipolitseinikuks nimetamiseks

või järgmise astme saamiseks.

Punkti 1 alusel toimuv üldandmete töötlemine on vajalik isiku üheseks tuvastamiseks.

Üldandmeteks loetakse isiku nime, isikukoodi (sh sünniaega), sugu, kodakondsust,

kontaktandmeid (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ning emakeele andmeid.

Nimetatud andmed võimaldavad kontrollida muu hulgas vanusenõude täitmist, kodakondsuse

olemasolu ning tagada suhtlus isikuga menetluse läbiviimisel. Punkti 2 alusel toimuv

varasemate isikunimede andmete töötlemine on vajalik, et tagada terviklik kontroll. Punkti

3 alusel toimuv teovõimelisuse andmete töötlemine on vajalik kontrollimaks, kas isik vastab

täieliku teovõime nõudele, mis on abipolitseinikuks saamise vältimatu eeldus. Punkti 4 alusel

toimuv hariduse andmete töötlemine on vajalik, et kontrollida vastavust käesoleva seaduse §

5 lõigetes 1–3 sätestatud haridusnõuetele, mis erinevad olenevalt abipolitseiniku astmest.

Punkti 5 alusel toimuv keeleoskuse andmete töötlemine on vajalik, et hinnata isiku vastavust

seaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuetele, mis on seotud abipolitseiniku ülesannete

täitmisega ning avaliku võimu teostamisega. Punkti 6 alusel toimuv viimase viie aasta

töötamise andmete töötlemine on vajalik, et kontrollida isiku vastavust käesoleva seaduse § 5

lõike 1 punktis 11 sätestatud nõudele, mille kohaselt ei või abipolitseinik olla kohtunik,

rahvakohtunik ega prokurör.

Punkti 7 alusel kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse ja punkti 8 alusel

tervisenõuetele vastavuse andmeid töödeldakse II ja III astme abipolitseinike puhul selleks,

et hinnata isiku füüsilist ja tervislikku valmisolekut osaleda politsei tegevuses. Terviseandmete

puhul töödeldakse üksnes tervisetõendi andmeid, milles on märgitud, kas isik vastab

kehtestatud tervisenõuetele või mitte, ning üksikasjalikke terviseandmeid ei töödelda. Punkti

9 alusel töödeldakse abipolitseiniku staaži ning punkti 10 alusel politsei tegevuses osaletud

tundide andmeid abipolitseiniku astme tõstmisel III astmele, et kontrollida nõutava staaži

olemasolu ja tegelikku osalemist politsei tegevuses. See võimaldab hinnata isiku kogemust ning

valmisolekut täita kõrgema vastutusega ülesandeid.

Lõikes 6 sätestatud andmete loetelu on ammendav ning välistab muude isikuandmete

töötlemise nõuetele vastavuse kontrolli raames. Andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on

vajalik konkreetse kontrolli eesmärgi saavutamiseks.

Lõikega 7 sätestatakse PPA õigus saada nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks

andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Andmekogude ammendavat loetelu, kust

58

andmeid võib saada, ei ole otstarbekas seaduses sätestada, kuna kasutatavad andmekogud

võivad ajas muutuda ning sõltuvad konkreetsetest kontrollitavatest nõuetest. Nõuetele

vastavuse kontrolli käigus võib kontrollida üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud

andmeid, mistõttu on ka kasutatavate andmekogude ring sisuliselt piiratud. Kasutatavate

andmekogude hulka võivad kuuluda eelkõige riigi infosüsteemi andmekogud, mis võimaldavad

kontrollida isiku isikuandmeid, kodakondsust, haridust, keeleoskust ja teovõimet. Näiteks

rahvastikuregistrist saadakse isiku üldandmed, sealhulgas isiku nimi, isikukood, sünniaeg,

kodakondsus ning varasemad isikunimed. Eesti hariduse infosüsteemist saadakse andmed isiku

haridustaseme ja hariduse omandamise kohta. Selle kaudu on võimalus kontrollida

lõpudokumentide kehtivust; kontrollida saab alates 2004. aasta kevadest välja antud põhikooli

ja/või gümnaasiumi lõputunnistuste andmeid, kuid mitte kõrgharidust tõendavate dokumentide

kehtivust. Keeleoskuse eksamitulemusi ja elektroonilisi tunnistusi saab kontrollida HARNO

eksamite infosüsteemist (EIS), kasutades isiku ID-koodi ja tunnistuse numbrit. Andmekogude

kasutamine on piiratud ulatuses, mis on vajalik nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi

saavutamiseks.

Lõikega 8 sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi

saavutamiseks. Sellega tagatakse, et andmetöötlus on andmesubjekti jaoks läbipaistev,

eesmärgipärane ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega.

Lisaks välistatakse ülemäärane andmete kogumine ja töötlemine ning tagatakse, et andmeid ei

kasutata eesmärkidel, mis ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete

kontrollimisega.

Paragrahviga 9 reguleeritakse abipolitseinikuks kandideerija ja abipolitseiniku

taustakontroll läbiviimist.

Eestis ei ole kehtivat üldist taustakontrolli raamistikku ja kehtiva APolS-i alusel ei ole üheselt

selge, millises ulatuses võib PPA töödelda isiku andmeid abipolitseinikuks võtmisel ja

abipolitseinikuks olemise ajal. Käesoleva eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus ja

taustakontrollis töödeldavate andmete raamistik. Eelnõuga sätestatakse kontrollitavate isikute

ring ning sätestatakse taustakontrolli sisu, ulatus ja kord.

Abipolitseinikuna tegutsemine tähendab osalemist avaliku võimu teostamises.

Abipolitseinikule antakse teatud politsei õigused ja volitused ning see eeldab, et

abipolitseinikuks kandideerijad vastavad kõrgetele usaldusväärsuse nõuetele. Selleks on

kehtestatud teatavad tingimused, näiteks ei tohi isik olla toime pannud esimese astme kuritegu

ega olla kriminaaluurimise all ning tema varasem käitumine ja eluviis peavad olema kooskõlas

politseitöö eetiliste põhimõtetega. Taustakontrolli abil on võimalik veenduda, et nimetatud

nõuded on täidetud. Kandideerija läbib sarnase sõelumisprotsessi nagu kutseline

politseiametnik: esitatakse vajalikud andmed, viiakse läbi nende kontroll ning korraldatakse

vestlused. Taustakontrolli eesmärk on ennetada olukordi, kus ebasobiva taustaga isik saaks

juurdepääsu tundlikule politseiinfole või saaks õiguse kasutada politseile omaseid volitusi. Nii

seadusandja kui ka PPA ühine huvi on tagada, et politsei tegevusse kaasatakse ainult need

isikud, kelle usaldusväärsus on eelnevalt kontrollitud. Taustakontrolli nõue aitab maandada

riske, mis võivad kaasneda isikute kaasamisega politsei tegevusse, kelle taust võib sisaldada

tegureid, mis kahjustavad avalikku usaldust politsei kui institutsiooni vastu.

Abipolitseinikud võivad politsei tegevuses kokku puutuda tundliku teabega, saada juurdepääsu

politsei siseinfole ning osaleda olukordades, mis nõuavad kiiret ja kaalutletud otsustamist. Ilma

piisava kontrollita võib sellistesse rollidesse sattuda isik, kelle minevikus esineb riskikäitumist.

Näiteks võivad kontrolli käigus ilmneda varasemad vägivalla- või korruptsioonijuhtumid,

59

seosed äärmuslike organisatsioonidega või muud asjaolud, mis seavad kahtluse alla isiku

abipolitseinikuks sobivuse. Lisaks võimaldab taustakontroll hinnata muid julgeoleku

seisukohalt olulisi asjaolusid või muid haavatavusi, mis võivad suurendada mõjutatavuse või

abipolitseiniku rolli kuritarvitamise riski. Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata, kas

kandidaadi taust ja käitumismustrid viitavad riskidele tema sõltumatuse või lojaalsuse suhtes.

Selline hindamine ei tähenda iseenesest automaatset järeldust abipolitseinikuks kandideerija

sobimatuse kohta, vaid võimaldab tuvastada võimalikke riske, millega tuleb arvestada ning

mida on võimalik vajaduse korral asjakohaste meetmetega maandada.

Politsei kui institutsioon, olgu see kutseline või vabatahtlik, toimib üksnes avaliku usalduse

alusel. Ühiskonna seisukohast ei eristata sageli, kas isik on kutseline politseiametnik või

abipolitseinik – mõlema käitumine mõjutab politsei kui terviku mainet. Seetõttu on oluline, et

ka vabatahtlikel, kellele on antud politseivormi kandmise õigus ja volitused, oleks läbitud

usaldusväärsust kinnitav kontrollimenetlus. Kokkuvõttes on taustakontroll abipolitseinikuks

kandideerijate puhul vajalik meede, mis aitab tagada, et politsei tegevusse kaasatakse üksnes

need isikud, kes vastavad kehtestatud õigus- ja eetikanõuetele. Samas on taustakontroll vaid

üks osa terviklikust värbamisprotsessist ning kõik taustakontrollis tuvastatud riskikohad ei

välista isiku abipolitseinikuks võtmist.

Eeltoodud põhjendused taustakontrolli vajalikkuse kohta ei ole midagi uut, vaid nende alusel

on PPA ka seni isikuid kontrollinud. Uue APolS-i eelnõuga täpsustatakse oluliselt praegust

andmete töötlemise ulatust ning tehakse taustakontrolli regulatsioon selgemaks ja

andmesubjektile läbipaistvamaks.

Lõikega 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, milleks on hinnata abipolitseinikuks

kandideerija usaldusväärsust ja tema nõuetele vastavust. Täpsemalt hinnatakse:

• isikuomadusi;

• isiku kõlblust ja usaldusväärsust politsei tegevuses osalemiseks;

• isiku käitumise vastavust PPA väärtustele ning selle võimalikku mõju PPA-le;

• võimalikke ohte isiku enda ja teiste isikute turvalisusele, avalikule korrale või riigi

julgeolekule;

• karistusregistri, sh arhiivi andmeid;

• kriminaalmenetluste andmeid;

• varasemat avalikust teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu;

• esitatud andmete õigsust.

Loetletud nõuded on suunatud isiku kõlbeliste omaduste, seaduskuulekuse, lojaalsuse ning

üldise sobivuse hindamisele. Taustakontroll on riigi usaldusväärsuse tagamise oluline meede,

mille rakendamise käigus riivatakse isikute õigusi ja vabadusi. Selle meetme rakendamine on

põhjendatud ning vältimatult vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohalt

kõrgema riskiga ameti- ja töökohtadel, sealhulgas siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikel.

Lõikega 2 sätestatakse isikud, kelle suhtes PPA taustakontrolli läbi viib.

Punkti 1 kohaselt viiakse taustakontroll läbi abipolitseinikuks kandideerija suhtes, kes on

eelnevalt läbinud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 sätestatud

nõuetele vastavuse kontrolli. Selline regulatsioon kujundab abipolitseinikule APolS §-s 5

sätestatud nõuete läbiviimise etapiviisiliseks, võimaldades esmalt hinnata kandidaadi vastavust

objektiivsetele ja üldistele nõuetele (nõuetele vastavuse kontroll) ning alles seejärel töödelda

täiendavaid isikuandmeid, mis on vajalikud kandidaadi usaldusväärsuse ja sobivuse

hindamiseks (taustakontroll).

60

Etapiviisiline lähenemisviis teenib isikuandmete kaitse seisukohast andmete töötlemise

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid, kuna juhul, kui isik ei vasta nõuetele vastavuse

kontrolli etapis mõnele APolS §-s 5 sätestatud üldnõudele, puudub vajadus tema suhtes

taustakontrolli läbi viia ning täiendavaid isikuandmeid töödelda. Sellisel juhul piirdub

andmetöötlus üksnes vältimatult vajalikuga ning välditakse põhjendamatut ja ülemäärast

sekkumist isiku eraellu. Lisaks tagab selline lähenemisviis, et taustakontrolli käigus kogutavaid

ja analüüsitavaid andmeid kasutatakse üksnes nende isikute puhul, kelle puhul on reaalselt

võimalik edasine abipolitseinikuks nimetamine. Seeläbi on võimalik tasakaalustada ühelt poolt

avaliku korra ja julgeoleku kaitse vajadus ning teiselt poolt isiku põhiõiguste ja -vabaduste

kaitse, tagades, et õiguste riive on põhjendatud, proportsionaalne ja piiratud üksnes vajalikuga.

Kriisiolukorra eripära arvestades nähakse ette, et taustakontroll viiakse läbi üksnes nende

abipolitseinikuks kandideerijate suhtes, kes on eelnevalt läbinud § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud

nõuetele vastavuse kontrolli. Kriisiolukorras on eesmärgiks võimaldada PPA-l tegutseda

kiiresti ja paindlikult, tagades samal ajal avaliku korra ja julgeoleku kaitse, ilma et loobutaks

isiku põhiõiguste kaitseks vajalikest menetluslikest tagatistest.

Punkti 3 kohaselt teostab PPA taustakontrolli piiratud ulatuses ka abipolitseiniku

sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva

elukaaslase suhtes. Kontrolli eesmärk ei ole hinnata nende isikute sobivust, vaid tuvastada

võimalikud riskid, mis võivad tuleneda abipolitseiniku lähedastest suhetest ning mõjutada tema

sõltumatust, lojaalsust või otsustusvabadust. Lähedaste andmete kontrollimise maht on oluliselt

kitsam kui taustakontrolli adressaadi enda puhul (vt § 9 lõige 6), mis aitab hoida riive mõõduka

ja proportsionaalsena. Taustakontrolli eesmärgid lähedaste isikute puhul kaaluvad üles

kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega.

Punkti 4 kohaselt on PPA-l õigus läbi viia taustakontroll nii abipolitseinikuks

kandideerija kui ka abipolitseiniku suhtes, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta

enam abipolitseiniku nõuetele, millele vastavust kontrolliti tema viimasel taustakontrollil.

Abipolitseinikuks kandideerija suhtes uue taustakontrolli läbiviimine võib olla põhjendatud

näiteks olukorras, kui väljaõppe läbimise käigus ilmnevad uued asjaolud, mis seavad kahtluse

alla isiku usaldusväärsuse või kõlbelisuse. Uue taustakontrolli läbiviimise ulatus on sisult

piiritletud käesoleva eelnõu § 5 lõike 1 punktidega 5–10 ja 12. PPA ametnik peab vajaduse

korral põhjendama, milles seisnes konkreetne põhjendatud kahtlus. Sätte eesmärk on tagada, et

abipolitseiniku ülesandeid täidaksid üksnes isikud, kelle usaldusväärsus, kõlbelisus ja lojaalsus

on jätkuvalt tagatud kogu abipolitseinikuks olemise vältel.

Lõikega 3 nähakse ette, et PPA teavitab abipolitseinikuks kandideerijat enne esmast

taustakontrolli läbiviimist. See hõlmab ka kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerivat

isikut, kelle suhtes kohaldatakse taustakontrolli samadel põhimõtetel. Sarnaselt nõuetele

vastavuse kontrolliga peetakse silmas, et kandideerimisetapis on edastatud selge teave

kontrollitavate andmete kohta ning andmesubjekt ehk abipolitseinikuks kandideerija on andnud

nõusoleku andmete töötlemiseks. Eraldiseisvat täiendavat kirjalikku teavitamist ei tehta, kuna

see tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse. Abipolitseinikuks kandideerija lähedaste

puhul ei ole teavitamise kohustust ette nähtud, kuna nende suhtes tehtav taustakontroll on

minimaalne.

Lõikega 4 sätestatakse PPA kohustus teavitada isikut tema suhtes läbiviidud uuest

taustakontrollist ja selle tulemusest. Teavitamine peab toimuma 14 kalendripäeva jooksul

tulemuse teatavaks saamisest arvates. Sellega tagatakse ühelt poolt, et PPA peab uue

61

taustakontrolli läbiviimise vajadust suutma põhjendada ning teiselt poolt võimaldab see isikul

vajaduse korral oma õigusi kaitsta. Kuna taustakontroll on haldusmenetluse osa, on

abipolitseinikuks kandideerijal või abipolitseinikul võimalik tulemust vaidlustada

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 14-päevane tähtaeg loob selge ja arusaadava

ajaraami nii isikule kui ka PPA-le ning aitab vältida olukorda, kus teavitamine põhjendamatult

viibib. Isiku teavitamisega tagatakse IKÜM-i artiklites 13–14 sätestatud nõuete täitmine.

Lõikega 5 loetletakse isikuandmete liigid, mida PPA võib töödelda taustakontrolli

läbiviimisel. Kokkuvõttes töödeldakse taustakontrolli raames üksnes selliseid isikuandmeid,

mis on vajalikud isiku kõlbluse, sobivuse ja usaldusväärsuse hindamiseks.

Punktide 1 ja 2 kohaselt võib PPA töödelda isiku üldandmeid ja varasemaid isikunimesid.

Üldandmete all mõistetakse isiku nime, isikukoodi (sh sünniaeg), sugu, kodakondsust,

kontaktandmeid (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress). Isiku üldandmete

töötlemine on vajalik isiku tuvastamiseks. Varasemate isikunimede kontrollimise eesmärk on

tagada, et isiku varasem elukäik ei jääks kontrolli alt välja nimevahetuse tõttu.

Punkti 3 kohaselt võib PPA töödelda isiku viimase viie aasta töötamise andmeid.

Töötamise andmed on taustakontrolli raames vajalikud, et hinnata isiku tööalast

usaldusväärsust, vastutustunnet ja sobivust avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Lisaks

võimaldavad need andmed PPA-l vajaduse korral võtta ühendust isiku tööandjaga, et saada

täiendavat iseloomustavat teavet isiku käitumise ja hoiakute kohta.

Taustakontrolli käigus võib isiku töötamise andmete analüüsimisel ilmneda asjaolusid, mis

võivad viidata võimalikele riskidele seoses isiku usaldusväärsuse, vastutustunde või sobivusega

avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Sellisteks asjaoludeks võivad muu hulgas olla sagedased

ja lühiajalised töösuhted ilma selgelt põhjendatud selgituseta, korduv töösuhete lõpetamine

tööandja algatusel, olulised ja selgitamata katkestused töökäigus ning vastuoluline või

negatiivne teave varasematelt tööandjatelt. Kõiki nimetatud asjaolusid hinnatakse üksnes

kogumis ja kontekstis, arvestades isiku selgitusi ning tööelu eripära, ning need ei ole iseenesest

automaatselt välistavad, vaid võivad anda aluse täiendavaks hindamiseks.

Viieaastase ajavahemiku valik on põhjendatud ning vastab mõõdukuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele. Lühem ajavahemik, näiteks üks aasta, ei võimaldaks saada piisavalt terviklikku

ja usaldusväärset ülevaadet isiku tööalasest käitumisest, kuna see võib kajastada üksnes ajutist

või erandlikku olukorda ega pruugi peegeldada isiku tegelikku ja püsivamat hoiakut

tööülesannete täitmisel. Samuti ei pruugi lühike ajavahemik hõlmata varasemaid töösuhteid,

mis on olulised isiku tööalase tausta hindamisel.

Samas ei ole põhjendatud ka oluliselt pikema ajavahemiku, näiteks kümne aasta töötamise

andmete töötlemine, kuna sellised andmed võivad olla kontrolli eesmärgi seisukohast ajaliselt

liiga kauged ning ei pruugi enam kajastada isiku praegust käitumist, hoiakuid ega tööalast

usaldusväärsust. Pikema perioodi hõlmamine suurendaks isikuandmete töötlemise ulatust ilma

selge lisandväärtuseta kontrolli eesmärgi saavutamisel ning ei oleks kooskõlas IKÜM-is

sätestatud andmete minimaalsuse põhimõttega.

Seetõttu kujutab viieaastane ajavahemik endast mõistlikku tasakaalu ühelt poolt avaliku huvi –

tagada avaliku võimu ülesannete täitjate usaldusväärsus – ja teiselt poolt isiku õiguse vahel, et

tema isikuandmeid töödeldaks üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on ajaliselt

piiratud, eesmärgipärase ja mõõduka andmetöötlusega, mis on sobiv kontrolli eesmärgi

saavutamiseks.

62

Punkti 4 kohaselt võib PPA töödelda sotsiaalmeediakontode andmeid, et hinnata isiku

avalikku kuvandit ja selle vastavust abipolitseiniku kõlblusnõuetele. Sotsiaalmeedia platvorme

ei ole võimalik loetleda ning samuti ei ole võimalik ette teada, millistelt veebilehtedelt

taustakontrolli otsuse tegemisel vajalikku teavet võib leida. Sotsiaalmeediakontode kontrolli

käigus võib ilmneda näiteks õigusrikkumisi õigustav, vaenu õhutav, vägivalda propageeriv või

riigivastane sisu, mis seab kahtluse alla isiku sobivuse abipolitseinikuna tegutsemiseks.

Sotsiaalmeediakontode andmete töötlemine taustakontrolli raames piirdub üksnes avalikult

kättesaadava teabega. See tähendab, et PPA-l ei ole õigust tutvuda kinniste või privaatsena

seadistatud sotsiaalmeediakontode sisuga ega kasutada selliste kontode kaudu kättesaamatuid

andmeid taustakontrolli läbiviimisel. Avalikult kättesaadava teabe all mõistetakse teavet, mille

isik on ise teinud üldsusele nähtavaks. Selline piirang tagab, et taustakontroll on kooskõlas

isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Taustakontrolli raames võib PPA töödelda punktide 5 ja 6 alusel andmeid määratud

karistuste, karistatuse, karistusest vabastamise ning karistusregistri arhiiviandmete

kohta. Töödeldakse nii kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristuse andmeid. Määratud

karistused võivad mõjutada isiku mainet ja usaldusväärsust. Karistusregistri arhiiviandmete

kasutamine võimaldab hinnata isiku varasemat käitumismustrit tervikuna ja on vajalik

tuvastamaks, kas kandideerijal esineb abipolitseinikuks nimetamist välistavaid asjaolusid

(abipolitseinik ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest,

olenemata karistusandmete kustutamisest). Kehtiv kriminaalkaristus võib anda aluse kahelda

isiku usaldusväärsuses ja kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo välistab kandideerija

abipolitseinikuks nimetamise karistuse kehtivuse ajal. Isikud, kes on riigivõimu esindajad ning

kellel on õigus piirata teiste isikute õiguseid ja vabadusi, peavad ka ise olema usaldusväärse

taustaga. PPA maine kahjustamise vältimiseks peab abipolitseinik ise olema õiguskuulekas.

Eelkõige peab PPA veenduma, et abipolitseinikule ei ole omane eksida nende reeglite vastu,

mille üle teostab kontrolli politsei ja millesse ta kaasab ka abipolitseinikke. Abipolitseiniku

usaldusväärsus, õiguskuulekus, väärtused ja käitumine peavad toetama politsei ülesannete

täitmist. Seega on oluline välja selgitada abipolitseiniku suhtumine õiguskorda laiemalt.

Punkti 7 kohaselt on taustakontrolli käigus õigus töödelda kriminaalmenetluste andmeid,

kus abipolitseinik on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades

tehtud menetlust lõpetava lahendi andmeid. Nimetatud andmete töötlemise eesmärk on

tuvastada abipolitseinikuks kandideeriva isiku usaldusväärsus.

Kahtlustatava või süüdistatava staatus viitab põhjendatud kahtlusele isiku võimalikust seotusest

kuriteoga ning sellega kaasneb kriminaalmenetluse läbiviimine, mille tulemus ei ole

kandideerimise ajal veel selgunud. Sellises olukorras ei ole võimalik anda objektiivset

hinnangut isiku sobivusele abipolitseiniku politsei tegevuses osalemiseks. Samuti võib

kriminaalmenetluse kestel esineda huvide konflikti, kui isik osaleb politsei tegevuses

samaaegselt enda suhtes läbiviidava menetluse ajal. Lisaks võib kahtlustatava või süüdistatava

staatus kahjustada politsei usaldusväärsust ning avalikkuse usku korrakaitseorganite

erapooletusse ja õiguspärasesse tegutsemisse. Abipolitseinik tegutseb politsei nimel ja

avalikkus tajub teda politsei esindajana, mistõttu on oluline vältida olukordi, kus politsei

tegevusse on kaasatud isik, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Andmete töötlemine

ei tähenda süü eeldamist ega isiku süüdimõistmist ning on kooskõlas süütuse presumptsiooni

põhimõttega, mille kohaselt loetakse isik süütuks, kuni tema süü ei ole seaduses sätestatud

korras tõendatud ja jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Kahtlustatava või süüdistatava staatuse

kontrollimine ei ole suunatud isiku vastutuse tuvastamisele ega hinnangu andmisele tema

süüküsimuses, vaid kujutab endast ennetava iseloomuga meedet, mille eesmärk on ajutiselt

hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks, mis eeldab kõrgendatud usaldusväärsust, laitmatut

63

käitumist ja avalikkuse usaldust. Tegemist on mõõduka ja proportsionaalse andmetöötlusega,

kahjustamata seejuures isiku menetluslikke õigusi ega õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Taustakontrolli raames on põhjendatud töödelda ja hinnata ka kriminaalasjade lahendeid, milles

isik on olnud kahtlustatav või süüdistatav. Seda põhjusel, et KrMS näeb ette mitmeid menetluse

lõpetamise aluseid, mis ei ole seotud isiku süütuse või teo olemusliku õigusvastasuse

puudumisega, vaid menetluslike, oportuniteedi- või otstarbekuse kaalutlustega. Seetõttu ei anna

ainuüksi süüdimõistva kohtuotsuse puudumine alati ammendavat ja tõest pilti isiku varasemast

käitumisest. Näiteks võib kriminaalmenetluse lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise ja

vähese süü korral (§ 202), karistuse ebaotstarbekuse tõttu (§ 203), kahju heastamise tõttu (§

203¹) või muudel seaduses sätestatud alustel, sealhulgas menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu (§ 205²). Mitmel nimetatud juhul eeldab menetluse lõpetamine seda, et teo toimepanemise

asjaolud on suures ulatuses selged ning isik on sageli ka võtnud vastutuse kahju heastamise,

kohustuste täitmise või muude tingimuste kaudu. Sellised menetluslahendid võivad seega anda

olulist teavet isiku varasema käitumise, hoiakute ja õiguskorrast kinnipidamise kohta, isegi kui

formaalset süüdimõistmist ei ole toimunud. Abipolitseinikuks kandideeriva isiku puhul on

sellise teabe hindamine eriti oluline, kuna abipolitseinik osaleb politsei ülesannete täitmises

ning tal võib olla võimalus mõjutada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Avaliku võimu

teostamises osalemine eeldab kõrgendatud usaldusväärsust, õiguskuulekust ja

väärtushinnangute kooskõla politsei põhimõtetega. Kriminaalasjade lahendid, sealhulgas

menetluse lõpetamise määrused, võimaldavad hinnata, kas isikule on varem olnud omane

õigusrikkumine, milline on olnud tema käitumismuster ning kuidas ta on reageerinud

õiguskorraga vastuollu sattumisele. Samas ei tähenda selliste andmete töötlemine süü eeldamist

ega süütuse presumptsiooni rikkumist. Menetluse lõpetamise aluste analüüsimine ei ole

suunatud isiku kriminaalvastutuse tuvastamisele. Seega on kriminaalasjade lahendite,

sealhulgas kahtlustatava või süüdistatava staatusega seotud menetluste tulemuste arvesse

võtmine põhjendatud selleks, et kujundada terviklik ja sisuline hinnang isiku varasemale

käitumisele ning tagada, et politsei tegevusse kaasatakse üksnes isikud, kelle hoiakud ja

käitumine toetavad õiguskorda ja avalikku huvi.

Teatud käitumismustrid või sündmuste asjaolud võivad viidata isiku eluviisile või hoiakutele,

mis võivad olla vastuolus abipolitseinikule esitatavate kõlblus- ja usaldusväärsuse nõuetega,

sõltumata sellest, kas need on lõppenud karistuse määramisega. Kohtupraktikas on selgitatud,

et haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt

varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse

(Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021. aasta otsus haldusasjas nr 3-20-1675, punkt 9). Et tegu

ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viide karistatuse

puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda

või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lõike 4 punkti 3

tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine

võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane

tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist

kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja

tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36 lõike 4 punkt 5),

vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365). Niisiis iseloomustavad

kaebajat lisaks kehtivate karistuste puudumisele ka politsei andmebaasis fikseeritud kaebajaga

toimunud sündmused, sh lühimenetlustes fikseeritud kiiruseületamised ja muud

liiklusrikkumised24.

24 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22.03.2022. aasta otsus nr 3-21-2047.

64

Kui isikule on esitatud kahtlustus või süüdistus, ei anta talle sellel ajal abipolitseiniku staatust.

Menetluse lõpetamise või õigeksmõistmise korral on isikul võimalik kandideerimisprotsessi

uuesti alustada.

Punkti 8 kohaselt on õigus PPA-l töödelda andmeid seotuse kohta organisatsiooni või

liikumisega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu. Abipolitseinik

peab oma tegevuse ja eluviisiga toetama politseid turvalisuse ning avaliku korra tagamisel.

Abipolitseinik ei tohi olla seotud kuritegelike organisatsioonide, äärmuslike poliitiliste

liikumiste ega muude gruppidega, mis on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu, kuna see

seaks kahtluse alla tema lojaalsuse ja sõltumatuse.

Eesti õiguskorras ei saa eksisteerida ametlikke või registreeritud organisatsioone, mille tegevus

on suunatud riigi põhiseadusliku korra, avaliku korra või julgeoleku vastu. Seetõttu ei peeta

käesolevas sättes silmas ametlikke organisatsioone, vaid mitteametlikke, isetekkinud ja

registreerimata liikumisi, rühmitusi või võrgustikke, mis tegutsevad igapäevaelus ning on

politseile oma tegevuse, ideoloogia või käitumismustri kaudu teada.

Sellised mitteametlikud struktuurid võivad olla suunatud äärmusluse õhutamisele, vaenu

levitamisele, riigivõimu vastasele tegevusele või muul viisil avaliku korra ja julgeoleku

kahjustamisele, hoolimata sellest, et neil puudub juriidiline vorm või ametlik staatus. Praktikas

võivad need grupeeringud avaldada reaalset mõju ühiskondlikule turvalisusele ning kujutada

endast riski ka politsei tegevuse seisukohast.

Abipolitseinik peab oma tegevuse ja eluviisiga toetama politseid turvalisuse ning avaliku korra

tagamisel ning olema oma hoiakutes ja käitumises selgelt kooskõlas õiguskorraga. Seotus

selliste mitteametlike, politseile teada olevate ja avalikku korda või julgeolekut ohustavate

liikumistega võib seada kahtluse alla abipolitseiniku lojaalsuse, sõltumatuse ja erapooletuse

ning kahjustada politsei usaldusväärsust avalikkuse silmis.

Punkti 9 kohaselt on õigus PPA-l töödelda ka üldsusele suunatud ja avalike allikate

andmeid, et hinnata isiku usaldusväärsust, isikuomadusi, kõlbelisust ja eluviisi.

Üldsusele suunatus ja avalike allikate all mõistetakse isiku enda poolt avalikkusele

kättesaadavaks tehtud teavet, sealhulgas sotsiaalmeedias, veebiplatvormidel, blogides,

foorumites või muudes avalikes kanalites avaldatud seisukohti ja materjale. Selline teave võib

anda olulist lisainfot isiku hoiakute, väärtushinnangute ja käitumismustri kohta, mis ei pruugi

kajastuda ametlikes registrites, kuid on abipolitseiniku sobivuse hindamisel sisuliselt

asjakohane.

Avalikest allikatest pärinev teave võib positiivselt iseloomustada isiku sobivust

abipolitseinikuks näiteks juhul, kui isik on osalenud vabatahtlikus tegevuses, kogukondlikes

algatustes või turvalisust ja avalikku korda toetavas tegevuses. Samuti võib isiku avalik

käitumine näidata lugupidavat suhtumist teistesse inimestesse, konfliktide rahumeelset

lahendamist ning vastutustundlikku ja tasakaalukat suhtlusviisi. Samas võivad avalikest

allikatest ilmnevad asjaolud viidata ka isiku sobimatusele abipolitseiniku rolli. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla näiteks kuritegevust, vägivalda või õigusrikkumisi õigustavad

avaldused, riigivastased või äärmuslikud seisukohad, vaenu õhutamine, diskrimineerivad või

alandavad väljaütlemised, samuti politsei või õiguskorra süstemaatiline halvustamine.

Avalike allikate andmete töötlemisel ei lähtuta üksikutest kontekstist väljarebitud avaldustest,

vaid hinnatakse teavet tervikuna, arvestades selle sisu, ajalisust ja sagedust. Tegemist ei ole

isiku maailmavaate või arvamusvabaduse piiranguga, vaid riskihindamisega. Avalike allikate

65

kasutamine võimaldab PPA-l teha põhjendatud otsuse selle kohta, kas isiku hoiakud ja

käitumine toetavad politsei tegevuses osalemist. Seega võib avalikest allikatest pärinev teave

olenevalt selle sisust ja iseloomust anda kas täiendava kinnituse isiku sobivusele või vastupidi

– viidata riskidele, mille tõttu võib PPA otsustada isikut abipolitseinikuks mitte nimetada.

Punkti 10 kohaselt võib PPA töödelda õppeasutuse esindajalt saadud andmeid ja viimase

viie aasta tööandja andmeid isiku usaldusväärsuse, isikuomaduste ja kõlbeliste omaduste

kohta. Nende andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku käitumist töökeskkonnas ning tema

valmisolekut täita abipolitseiniku ülesandeid.

Punkti 11 kohaselt võib PPA töödelda andmeid selle kohta, kas isik on viimase aasta

jooksul vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest. Vastav teave on vajalik

taustakontrolli läbiviimiseks, et hinnata isiku usaldusväärsust ning vastavust abipolitseiniku

nõuetele. Avaliku teenistuse seaduse § 70 järgi võivad distsiplinaarkaristused olla noomitus,

põhipalga vähendamine või teenistusest vabastamine, millest viimane on kõige raskem meede

ja eeldab mõjuvate põhjuste esinemist. Kui isik on teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu

vabastatud, viitab see asjaolule, et isik ei ole käitunud teenistuskohustuste ja eetikareeglitega

kooskõlas ning see võib viidata tööandja usalduse kaotusele või seaduskuulekuse

puudulikkusele. Abipolitseinikule kehtestatud nõuete kohaselt ei saa isikut nimetada

abipolitseinikuks juhul, kui talle on viimase aasta jooksul määratud distsiplinaarkaristus. PPA-

le on oluline tagada, et abipolitseinikul ei esine asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla tema

usaldusväärsuse, sest abipolitseinikud täidavad ülesandeid, mis eeldavad kõrgendatud vastutust

ja õiguskuulekust.

Eelnõus on ajaraamina ette nähtud üks aasta, lähtudes IKÜM-i minimaalsuse põhimõttest.

Üheaastane periood on proportsionaalne ja piisav, et tuvastada hiljutine ning asjakohane

käitumine, mis võib mõjutada isiku sobivust.

Punkti 12 kohaselt võib töödelda ka PPA eelneva abipolitseiniku taustakontrolli andmeid.

Käesoleva punkti alusel on õigus töödelda eelmise taustakontrolli andmeid, mille on läbi viinud

PPA selle isiku suhtes. Seega ei kuulu sätte kohaldamisalasse teiste asutuste poolt või teiste

seaduste alusel tehtud taustakontrollid, näiteks vangistusseaduse või muude eriseaduste alusel

läbiviidud kontrollid, kuna nende eesmärk, ulatus ja õiguslik alus erinevad abipolitseiniku

taustakontrolli eesmärgist. Selliste andmete kasutamine ei oleks kooskõlas andmete

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Piirates eelmise taustakontrolli andmete

kasutamise üksnes PPA poolt, tagatakse õigusselgus, välditakse erineva õigusliku eesmärgiga

andmete põhjendamatut ristkasutust ning kaitstakse isikuandmete töötlemisel isiku põhiõigusi.

Samuti võimaldab see kasutada juba kogutud asjakohast teavet menetluse tõhustamiseks ja

dubleeriva andmetöötluse vältimiseks, ilma et see tooks kaasa põhjendamatult laiaulatuslikku

andmete kasutamist.

Varasema taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni kümme aastat ning vajaduse korral on PPA-

l õigus töödelda ja arvesse võtta ka neid andmeid. Varasemate taustakontrolli andmete

töötlemine võimaldab PPA-l hinnata, kas isiku suhtes on varem ilmnenud asjaolusid, mis

võivad mõjutada tema sobivust abipolitseinikuks, sealhulgas varasemad usaldusväärsust

vähendavad asjaolud või muud riskitegurid. Vajadus varasemaid andmeid töödelda võib

tekkida juhul, kui isik taotleb uuesti abipolitseinikuks saamist või kui PPA-l tekib põhjendatud

kahtlus isiku usaldusväärsuse suhtes. Samuti võimaldab varasemate andmete arvesse võtmine

võrrelda uusi andmeid varasematega ning tuvastada võimalikke mustreid või korduvaid

probleeme, mis on olulised riskimaandamise seisukohalt.

66

Punkti 13 kohaselt võib PPA töödelda andmeid isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste

kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3

alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

teatamiskohustus. Sage riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud

välisriikide külastamine võib viidata võimalikele riskidele, sealhulgas seotusele riigi

julgeolekut ohustava tegevusega. Eelkõige võib sagedane või pikaajaline viibimine nimetatud

riikides suurendada mõjutatavuse või huvide konflikti riski. Olulisuse hindamisel ei lähtuta

üksnes välisriigis viibimise faktist, vaid analüüsitakse näiteks selle sisu, sagedust, kestust ja

isiku sidemeid vastava riigiga. Samuti hinnatakse, kas ja mil määral võivad sellised seosed

mõjutada isiku võimet täita abipolitseiniku ülesandeid erapooletult, lojaalselt ja riigi julgeoleku

huve arvestades. Andmete töötlemine on seega ennetava iseloomuga ning suunatud riskide

varajasele tuvastamisele ja maandamisele. Selle eesmärk ei ole isikuid põhjendamatult piirata,

vaid tagada, et abipolitseiniku rolli täitvad isikud vastaksid kõrgendatud usaldusväärsuse

nõuetele ning et PPA saaks teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid, arvestades nii avalikku

huvi kui ka isiku õigusi.

Punkti 14 kohaselt võib PPA töödelda välisriigis kaitseväeteenistuses või sõjaväelises

väljaõppes osalemise andmeid, et hinnata võimalikku julgeolekuriski. Välisriigis

omandatud sõjaväelise väljaõppe andmete töötlemine võimaldab PPA-l vajaduse korral küsida

isikult lisaselgitusi väljaõppe iseloomu, kestuse ja eesmärgi kohta ning hinnata, kas väljaõpe

võib mõjutada isiku võimet täita abipolitseiniku ülesandeid erapooletult ja kooskõlas Eesti

Vabariigi huvidega. Andmete töötlemine on ennetava iseloomuga ning suunatud riskide

varajasele tuvastamisele ja maandamisele. Oluline on rõhutada, et sellise väljaõppe läbimine ei

ole iseenesest välistav asjaolu abipolitseinikuks saamisel.

Punkti 15 kohaselt võib PPA töödelda PPVS § 8 lõike 3 alusel asutatud andmekogus

(infosüsteem POLIS) olevaid andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

kuritegevusega seotud isikutega. Nimetatud andmete töötlemise eesmärk on hinnata

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku võimalikku mõjutatavust, sõltuvust või riske,

mis võivad tuleneda tema lähedastest või püsivatest suhetest kuritegevusega seotud isikutega.

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ning võib saada ligipääsu teabele, mis ei ole avalik,

samuti täita ülesandeid, mis eeldavad sõltumatut ja erapooletut otsustusvõimet. Seetõttu on

oluline tuvastada olukorrad, kus isiku suhted kuritegevusega seotud isikutega võivad seada

kahtluse alla tema lojaalsuse, otsustusvabaduse või usaldusväärsuse, sealhulgas tekitada ohu, et

isikut võidakse mõjutada, ära kasutada või survestada. Kui andmete töötlemisel ilmnevad

seosed kuritegevusega seotud isikutega, ei tähenda see automaatselt järeldust isiku sobimatuse

kohta, vaid on osa riskihinnangust, mille käigus hinnatakse konkreetsete suhete laadi, kestust

ja mõju isiku käitumisele ning politsei tegevuses osalemisele. Andmeid kasutatakse üksnes

abipolitseiniku sobivuse ja usaldusväärsuse hindamiseks.

Punkti 16 kohaselt võib PPA töödelda PPVS § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 1 alusel asutatud

andmekogudes (infosüsteem POLIS ja politsei taktikalise juhtimise andmekogu) olevaid

andmeid, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele.

Nimetatud andmekogudesse on koondatud politsei ülesannete täitmise käigus kogutud teave,

mis võimaldab hinnata isiku tausta ja käitumist pikema ajavahemiku jooksul ning tuvastada

võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada isiku sobivust osaleda politsei tegevuses.

Andmekogudes sisalduv teave võib hõlmata andmeid isiku varasema käitumise, kontaktide

ning politsei sekkumist nõudnud sündmuste kohta, sealhulgas olukordi, kus isik on olnud

osaline menetluses, osaline või muul viisil politsei tähelepanu all. Sellise teabe töötlemine on

vajalik, et PPA saaks hinnata, kas isiku suhtes esineb riske või asjaolusid, mis võivad olla

vastuolus käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5–10 ja 12 sätestatud nõuetega, eelkõige

67

seoses isiku seaduskuulekuse, usaldusväärsuse, kõlbeliste omaduste ning üldise sobivusega

abipolitseiniku rolli täitmiseks.

Igapäevaselt reageerib politsei ka sündmustele, mis ei kujuta endast süütegu ja mille puhul

menetlust ei alustata, kuid mis võivad siiski anda olulist teavet isiku käitumise, hoiakute ja

konfliktimustri kohta. Mitmed politsei väljakutsed ja sekkumised on praktikas seotud isikute

viibimisega avalikus kohas alkoholijoobes, millega häiritakse kas teisi isikuid või mis seab ohtu

isiku enda elu ja tervise. Politsei ülesanne on neil juhtudel eeskätt tagada isiku enda ja teiste

isikute turvalisus ning taastada avalik kord. Sellised sekkumised ei pruugi lõppeda karistuse

määramise või menetluse alustamisega, kuid nende korduv esinemine sama isikuga seoses võib

viidata riskikäitumisele, vähesele enesekontrollile või raskustele sotsiaalsete normide

järgimisel. Kuigi avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei tähenda igal üksikjuhul

õigusvastast käitumist ega süüd, võib isiku korduv seotus selliste sündmustega anda PPA-le

lisateavet isiku eluviisi ja käitumismustri kohta. Selline teave on oluline abipolitseiniku

sobivuse hindamisel, kuna abipolitseiniku roll eeldab vastutustundlikku käitumist, head

enesekontrolli ning võimet järgida ja toetada neid norme, mille täitmist politsei oma tegevuses

tagab.

Andmeid kasutatakse isikut iseloomustava teabena ning nende töötlemise eesmärk ei ole anda

hinnangut isiku süüküsimusele ega määrata karistusõiguslikku vastutust. Andmete töötlemine

on piiratud üksnes ulatuses, mis on vajalik taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks, ning

nendele tuginetakse koos muude taustakontrolli käigus kogutud andmetega tervikliku

riskihinnangu kujundamisel.

Lõikega 6 piiritletakse, milliseid andmeid võib töödelda abipolitseinikuks kandideerija

lähedaste suhtes. Täpsemalt võib töödelda lähedaste üldandmeid, varasemaid

isikunimesid ning PPA kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

kuritegevusega seotud isikutega. PPA-l on vaja tagada, et politsei tegevusse oleks kaasatud

usaldusväärsed inimesed, ja välistada olukord, kus võib esineda oht, et lähedased mõjutavad

abipolitseiniku tegevust. Lähedaste isikute karistusandmeid karistusregistrist selle raames ei

kontrollita.

Õiguste ja vabaduste piiramist saab pidada lubatavaks vaid juhul, kui see on põhjendatud ja

vajalik (PS § 11). Taustakontrolli eesmärk on hinnata isiku usaldusväärsust ja abipolitseinikuks

sobivust. Pereliikmete osas kogutakse ja töödeldakse vähem andmeid kui abipolitseiniku enda

puhul, kuna nende andmete kasutamine teenib eeskätt eesmärki tuvastada võimalikud

perekondlikust taustast tulenevad riskid. Seetõttu ei ole põhjendatud pereliikmete samaväärne

ja sama ulatuslik kontrollimine. PPA-le on oluline omada piisavat ülevaadet riskidest, mis

võivad kaasneda abipolitseiniku tegevusega. Näiteks võib pereliige, kellel on varasem

kokkupuude organiseeritud kuritegevusega, püüda oma lähedast, abipolitseinikku, mõjutada.

Sellise asjaolu ilmnemine taustakontrolli käigus ei välista automaatselt isiku abipolitseinikuks

nimetamist, vaid osutab vajadusele arvestada kõrgendatud riskiga. Kokkuvõttes on

taustakontrolli eesmärgid kaalukamad kui sellega kaasnev põhiõiguste riive ning tegemist on

mõõduka ja ennetava abinõuga. Analoogselt VangS-ga ei teavitata lähedasi taustakontrolli

läbiviimisest, kuna nende kohta tehtav taustakontroll on minimaalne.

Lõikega 7 loetletakse PPA õigused taustakontrolli läbiviimisel. Nimetatud toimingud on

vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik eri allikatest kontrollida esitatud

andmete õigsust ja välistavate aluste puudumist. Andmete kontrollimise viis valitakse iga kord

eraldi, arvestades kontrollitavate andmete olemust. Eesmärk on selgitada välja, kas

kontrollitava isiku taust, sealhulgas käitumine ja eluviis, vastab abipolitseinikule esitatavatele

nõuetele.

68

Taustakontrolli tegemiseks on PPA-l õigus punkti 1 alusel pöörduda riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole

järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta. See on vajalik, et hinnata, kas

abipolitseinikuks kandideerija on seaduskuulekas ja usaldusväärne ning kas tal on varasemaid

probleeme, mis võiksid PPA töö usaldusväärsust kahjustada. Oluline on rõhutada, et see ei

tähenda, et iga abipolitseinikuks kandideerija puhul tehakse automaatselt päringuid

kõikvõimalikesse registritesse või asutustesse. Taustakontrolli ulatus kujuneb riskipõhiselt ning

lähtudes konkreetse kandideerija taustast, esitatud andmetest ja PPA-le teadaolevatest

asjaoludest. See tähendab, et PPA võib pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse poole, et

koguda infot abipolitseiniku kandidaadi kohta.

Päringu tegemine näiteks kohalikule omavalitsusele võib olla põhjendatud juhul, kui PPA-l

tekib vajadus täpsustada teavet kandidaadi varasema käitumise, elukorralduse või võimalike

probleemide kohta, mis võivad olla olulised politsei tegevuses osalemise seisukohalt. Sellisteks

olukordadeks võivad olla viited korduvatele konfliktidele või alkoholi liigtarvitamisele.

Kohaliku omavalitsuse poole pöördumine on seejuures üksnes näitlik võimalus, kuid mitte

kohustuslik ega rutiinne tegevus. Päringuid tehakse üksnes siis, kui see on konkreetse juhtumi

puhul vajalik ja proportsionaalne. Taustakontrolli eesmärk ei ole kandidaatide põhjendamatu

kontrollimine.

Punkti 2 alusel on PPA-l õigus kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse

üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku

juriidilise isiku andmekogust. Käesoleva punkti alusel on PPA-l õigus kontrollida andmeid

näiteks politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus,

karistusregistris või rahvastikuregistris. Kontrollitavad andmed peavad olema seotud

taustakontrolli läbiviimise eesmärgi saavutamisega või esitatud andmete õigsuse

kontrollimisega.

Punkti 3 alusel on PPA-l õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist, et kontrollida

abipolitseinikuks kandideeriva isiku vastavust APolS § 5 lõike 1 punktile 7, mille kohaselt ei

või abipolitseinik olla isik, kes on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest,

sõltumata sellest, kas karistusandmed on karistusregistrist kustutatud või mitte.

Punkti 4 alusel on PPA-l õigus töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid

isikuandmeid. Selle sätte eesmärk on võimaldada PPA-l hinnata kandidaadi sobivust ka sellise

teabe põhjal, mis on isiku enda poolt või muul õiguspärasel viisil avalikku ruumi loodud.

Avalikus ruumis avalduv käitumine ja väljendusviis peegeldavad isiku väärtushinnanguid,

hoiakuid ja suhtumist ühiskondlikesse normidesse. Abipolitseinik täidab ülesandeid, mille

käigus ta esindab politseid ja riiki laiemalt, ning temalt eeldatakse õiguskuulekust ja austavat

suhtumist kõigi isikute suhtes. Seetõttu võib avalikult kättesaadav teave anda olulist lisainfot

selle kohta, kas isik suudab oma rolli täita viisil, mis ei kahjusta PPA mainet ega usaldust

politsei vastu.

PPA võib selle punkti alusel otsida ja analüüsida kandidaadi kohta infot näiteks avalikest

meediakanalitest, veebiväljaannetest ja internetis avalikult kättesaadavatest allikatest,

sealhulgas sotsiaalmeedia platvormidest, ulatuses, milles isik on ise oma andmed või

seisukohad avalikkusele nähtavaks teinud. Näiteks võivad avalikud sotsiaalmeediapostitused,

milles isik teeb ähvardusi, õhutab vägivalda, levitab vaenu või diskrimineerivaid seisukohti,

anda alust järelduseks, et isiku hoiakud ei ole kooskõlas abipolitseiniku rolliga kaasnevate

eetika- ja õigusnõuetega. Samuti võib avalikest allikatest ilmneda teave kandidaadi varasemate

õigusrikkumiste või konfliktide kohta, näiteks ajaleheartiklite kaudu. Oluline on rõhutada, et

69

avalikult kättesaadavate isikuandmete töötlemine ei ole automaatne ega piiramatu tegevus. PPA

kasutab seda õigust üksnes vajaduse korral ning proportsionaalselt taustakontrolli eesmärgiga.

Punkti 5 alusel on PPA-l õigus vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja

õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, veendumaks, et isiku kõlbelised omadused,

usaldusväärsus ja käitumine ei või kahjustada PPA mainet ega ohustada tema ja teiste

isikute turvalisust ja avalikku korda. Sellise vestluse vajadus tuleneb asjaolust, et isiku

õiguskuulekus, eetilised hoiakud ja käitumismustrid ei pruugi täielikult kajastuda dokumentides

ega registriandmetes. Abipolitseinik täidab ülesandeid, mis eeldavad avalikkuse usaldust,

koostööd politseiametnikega ning valmisolekut tegutseda pingelistes ja vastutusrikastes

olukordades. Seetõttu on oluline hinnata lisaks formaalsetele andmetele ka isiku suhtumist

seadustesse, vastutustunnet ja käitumist igapäevastes olukordades.

Vestluse käigus võib kontrollitavalt isikult endalt küsida näiteks tema motivatsiooni

abipolitseinikuks kandideerimisel, arusaama abipolitseiniku rollist ja vastutusest, suhtumist

seaduskuulekusse ja eetikadilemmadesse ning valmisolekut järgida PPA juhiseid ja väärtusi.

Sellised küsimused aitavad hinnata, kas isik mõistab abipolitseiniku rolli sisu ning suudab

tegutseda PPA huvides ka olukordades, mis nõuavad enesedistsipliini ja erapooletust.

Tööandja või õppeasutuse esindajatega peetavate vestluste eesmärk on saada tagasisidet isiku

senise käitumise, kohusetundlikkuse, distsipliini ja koostöövõime kohta. Vestluste käigus ei

koguta üldist või isiku eraellu põhjendamatult sekkuvat teavet, vaid keskendutakse üksnes neile

asjaoludele, mis võivad olla olulised, kui hinnatakse isiku sobivust abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks.

Oluline on rõhutada, et selliste vestluste läbiviimine ei ole automaatne ega kohustuslik iga

abipolitseinikuks kandideerija puhul. Vestlusi peetakse üksnes juhul, kui PPA-l on selleks

põhjendatud vajadus, näiteks kui dokumentide põhjal ei ole võimalik kandidaadi sobivust

piisava kindlusega hinnata või kui ilmnevad asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist.

Selline lähenemisviis tagab, et vestlused on eesmärgipärased, proportsionaalsed ja kooskõlas

isiku õiguste kaitse põhimõttega, toetades samal ajal avaliku korra ja PPA usaldusväärsuse

tagamist.

Lõikega 8 nähakse ette, et taustakontrolli raames võib töödelda andmeid üksnes ulatuses,

mis on vajalik taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli tehes tuleb järgida

isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Näiteks juhul, kui ilmneb varases etapis

selge välistav asjaolu, lõpetatakse edasine andmetöötlus, kuna sellisel juhul on juba välistatud

tema abipolitseinikuks saamine. Selliseks välistavaks asjaoluks võib olla näiteks varasem

tahtlikult toimepandud esimese astme kuritegu, mis seaduse kohaselt välistab isiku

abipolitseinikuks saamise sõltumata muudest asjaoludest. Minimaalsuse põhimõte tähendab

ühtlasi, et PPA ei kogu ega töötle teavet, mis ei ole otseselt seotud abipolitseiniku sobivuse

hindamisega, näiteks isiku poliitiliste vaadete, eraeluliste suhete või muude isikuandmete kohta.

Lõikega 9 sätestatakse, et abipolitseiniku usaldusväärsuse hindamisega seotud andmeid

töödeldakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil. Andmetele võimaldatakse

juurdepääs üksnes isikutele, kellele see on vajalik tema teenistusülesande täitmiseks. See

tähendab, et taustakontrolli käigus saadud andmeid ei ole lubatud kasutada muudel eesmärkidel

ega teistes menetlustes, välja arvatud juhul, kui selleks tuleneb eraldi õiguslik alus. Lisaks

piiratakse juurdepääsu nendele andmetele, võimaldades seda üksnes isikutele, kellele andmete

töötlemine on vajalik teenistusülesande täitmiseks. Tegemist on nn „teadmisvajaduse“

põhimõttega, mille kohaselt ei ole lubatud anda juurdepääsu andmetele isikutele, kellel puudub

otsene seos konkreetse kontrolli või menetlusega. Nimetatud piirangud on suunatud

70

andmesubjekti õiguste kaitsele ja andmete väärkasutuse vältimisele, tagades isikuandmete

töötlemise kooskõla isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuetele vastavuse ja taustakontrolli võimalikud tulemused.

Sättes määratletakse selgelt, milliseid otsuseid on PPA-l õigus teha abipolitseinikuks

kandideeriva isiku või juba nimetatud abipolitseiniku suhtes pärast nõuetele vastavuse või

taustakontrolli läbiviimist. Sellega luuakse õigusselgus nii isikutele kui ka PPA-le ning

tagatakse otsuste õiguspärasus ja prognoositavus. Paragrahvi lõikes 1 on loetletud ammendavalt

otsused, mida PPA peadirektor või tema volitatud isik võib nõuetele vastavuse kontrolli või

taustakontrolli tulemusel teha:

1) anda isikule abipolitseiniku staatus;

2) keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest;

3) peatada abipolitseiniku staatus;

4) tõsta abipolitseiniku astet;

5) langetada abipolitseiniku astet;

6) vabastada isik abipolitseiniku staatusest.

Punktiga 1 nähakse ette võimalus anda isikule abipolitseiniku staatus. See puudutab eeskätt

abipolitseinikuks kandideerijat, kes on edukalt läbinud nii nõuetele vastavuse kontrolli kui ka

taustakontrolli ning on sooritanud vastava astme väljaõppe. Sellisel juhul antakse isikule eelnõu

§ 6 lõike 1 alusel abipolitseiniku staatus.

Punktiga 2 reguleeritakse olukordi, kus nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli

käigus ilmneb, et isik ei vasta abipolitseinikule esitatavatele nõuetele. Sellisel juhul

keeldub PPA isikule abipolitseiniku staatuse andmisest. Keeldumise aluseks võivad olla

muu hulgas asjaolud, et isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, on

kandideerimisel teadlikult esitanud valeandmeid või ei ole oma isikuomaduste, käitumise või

eluviisi tõttu sobiv politsei tegevuses osalemiseks. Loetelu ei ole ammendav, kuid keeldumine

peab igal juhul põhinema seaduses sätestatud nõuetel ja olema põhjendutud.

Punktiga 3 nähakse ette võimalus peatada abipolitseiniku staatus. Seda meedet

kohaldatakse üksnes nende isikute suhtes, kellele on abipolitseiniku staatus juba antud.

Peatamine on ajutine meede, mida kasutatakse olukordades, kus on vajalik isiku edasine

osalemine politsei tegevuses ajutiselt välistada kuni oluliste asjaolude selgumiseni. Praktikas

võib selline olukord tekkida eelkõige juhul, kui abipolitseiniku suhtes algatatakse

kriminaalmenetlus ning tema edasine osalemine politsei tegevuses kuni asjaolude selgumiseni

ei ole lubatav. Juhul, kui menetlus lõpetatakse või isik mõistetakse õigeks, jätkub isiku

abipolitseiniku staatus. Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev otsus, vabastatakse isik

abipolitseiniku staatusest, kuna sellisel juhul ei vasta isik enam abipolitseiniku nõuetele.

Punkti 4 kohaselt võib nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli tulemusel

abipolitseiniku astet tõsta ja punkti 5 kohaselt abipolitseiniku astet langetada.

Abipolitseiniku astme tõstmine ja langetamine on eeskätt seotud nõuetele vastavuse kontrolliga.

Näiteks võib astme langetamine olla põhjendatud juhul, kui abipolitseinik ei vasta kehalise

ettevalmistuse nõuetele. Abipolitseiniku astme tõstmisel II astmelt III astmele kontrollitakse

politsei tegevuses osalemise mahtu, haridus‑ ja keelenõuete täitmist ning abipolitseiniku staaži.

Taustakontrolli tehakse astme muutmisel üksnes põhjendatud kahtluse korral, vältides seeläbi

põhjendamatult korduvat andmete töötlemist.

Punkti 6 kohaselt võib nõuetele vastavuse või taustakontrolli tulemusel vabastada isiku

abipolitseiniku staatusest. Vabastamine on kõige intensiivsem meede ning seda kohaldatakse

71

olukordades, kus isiku edasine tegutsemine abipolitseinikuna ei ole võimalik või lubatav.

Vabastamine võib olla põhjendatud näiteks olukorras, kus abipolitseiniku käitumine on

kahjustanud PPA mainet, avalikku usaldust või kui esinevad muud asjaolud, mis on selgelt

vastuolus abipolitseiniku nõuetega ja mille tõttu ei ole isiku jätkamine abipolitseinikuna

võimalik.

APolS § 5 lõike 1 punkti 8 kohaselt ei tohi abipolitseinikuks olla isik, kellel on kehtiv karistus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui kontrolli käigus ilmneb, et abipolitseinikule on

määratud kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei vasta ta enam APolS-is

sätestatud nõuetele ning tema edasine tegutsemine abipolitseinikuna tuleb lõpetada. Sellisel

juhul ei ole PPA-l kaalutlusruumi, kuna tegemist on selge ja objektiivse nõude rikkumisega.

Lõikega 2 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt

toimetatakse isikule kätte haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Kättetoimetamise

kohustus laieneb nii abipolitseinikuks kandideerijale kui ka juba nimetatud

abipolitseinikule ning hõlmab kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimalikke

otsuseid. Kättetoimetamise nõue tagab, et isikule tehakse tema õigusi ja kohustusi puudutav

haldusakt õiguspäraselt teatavaks ning isikul on võimalik mõista tehtud otsuse sisu, õiguslikku

tähendust ja tagajärgi. Tegemist on olulise menetlusliku tagatisega, mis toetab haldusmenetluse

läbipaistvuse, õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte järgimist. Kuna käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud otsused võivad oluliselt mõjutada isiku õigusi ja võimalust osaleda politsei

tegevuses, sealhulgas abipolitseiniku staatuse andmisest keeldumise, staatuse peatamise, astme

langetamise või staatusest vabastamise kaudu, on vajalik tagada haldusakti kättesaadavus ja

hilisem kontrollitavus kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Nõuetekohane kättetoimetamine

loob eelduse isiku õiguste tõhusaks kaitseks, sealhulgas võimaldab kasutada õigust haldusakti

vaidlustada. Ilma haldusakti kättetoimetamiseta ei oleks isikul võimalik hinnata otsuse

õiguspärasust ega kasutada tõhusalt seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seetõttu tagab

haldusakti kättetoimetamise kohustus, et PPA tehtavad otsused on isikule arusaadavad,

kontrollitavad ja vaidlustatavad kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtete ja põhiõiguste

kaitsega.

Lõikega 3 sätestatakse, et keeldumise või vabastamise põhjust ning selle aluseks olevat

asjaolu avaldamist võib piirata. Tegemist on erandliku meetmega, mis on lubatav üksnes

juhul, kui põhjuse avaldamine ohustaks riigi julgeolekut, riigikaitset, süütegude

tõkestamist, avastamist või menetlemist või teiste isikute õigusi ja vabadusi. Piirangu

rakendamisel tuleb iga üksikjuhtumi puhul hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust, kuna

keeldumise õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav. Kui piirangu kohaldamise alus

langeb ära, puudub edasiseks piiramiseks õiguslik alus ning andmesubjekti õigust saada teavet

tuleb võimaldada üldises korras.

Piirangu eesmärk on kaitsta riigi julgeolekut, riigikaitset, süütegude tõkestamist, avastamist,

menetlemist või karistuse täideviimist ning teiste isikute õigusi ja vabadusi. Selliste asjaolude

avaldamine võib teatud juhtudel kahjustada pooleliolevat menetlust, avaldada teavet

menetlusallikate või kolmandate isikute kohta või muul viisil ohustada lõikes 3 nimetatud

õigushüvesid. Seetõttu peab PPA-l olema võimalus jätta keeldumise või vabastamise täpne

põhjus või selle aluseks olev asjaolu ajutiselt avaldamata.

Piirangu sätestamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 23, mille kohaselt

võib piirata üldmääruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui

selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede. Artikli 23 lõike 1 kohaselt võib andmesubjekti õigust piirata muu

hulgas selleks, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine

72

või menetlemine või karistuse täideviimine ning andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste

ja vabaduste kaitse.

Lõikega 4 nähakse ette täiendavad tagatised lõikes 3 sätestatud piirangu kohaldamiseks.

Lõige 4 konkretiseerib tingimused, mille järgimisel võib PPA lõikes 3 sätestatud piirangut

kohaldada, ning on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõikega 2, mille

kohaselt peab seadusandlik meede vajaduse korral sisaldama konkreetseid kaitsemeetmeid.

PPA peab dokumenteerima piirangu põhjendused, rakendama meetmeid andmesubjekti õiguste

ja vabaduste kaitseks, tagama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud sobivad ja

asjakohased turvameetmed ning välistama andmete töötlemise muul eesmärgil kui käesolevas

paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks.

Punkti 1 kohaselt dokumenteerib PPA kõik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud

piirangu põhjendused. Dokumenteerimiskohustus tagab, et piirangu kohaldamise alused,

tehtud kaalutlused ja otsuse põhjendatus on hiljem kontrollitavad. Dokumenteerimiskohustus

tähendab, et kirjalikult tuleb fikseerida nii piirangu kohaldamise faktilised asjaolud, õiguslik

alus kui ka kaalutlused, miks teabe avaldamine kahjustaks lõikes 3 nimetatud eesmärke ning

miks piirang on konkreetsel juhul vajalik ja proportsionaalne. Selline kohustus tagab

otsustusprotsessi läbipaistvuse ja hilisema kontrollitavuse. Dokumenteeritud teave on

asutusesiseseks kasutamiseks ning sellele kehtestatakse juurdepääsupiirang. Andmete

säilitamine ja kaitse peab olema korraldatud viisil, mis tagab nende konfidentsiaalsuse,

tervikluse ja kättesaadavuse üksnes selleks volitatud isikutele, arvestades vastutava töötleja

kohustusi isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Dokumenteerimine peab võimaldama

hinnata piirangu õiguspärasust.

Punktis 2 sätestatakse kohustus rakendada isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32

nimetatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid. Turvameetmed hõlmavad eelkõige

ligipääsu piiramist, kasutajate õiguste haldamist, konfidentsiaalsuse tagamist ning muid

tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis välistavad andmetega ebaseadusliku tutvumise, nende

muutmise või avaldamise.

Punkti 3 kohaselt tuleb rakendada meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda

muul eesmärgil kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks. Tegemist on

eesmärgipärasuse põhimõtte täpsustusega. See tähendab, et piirangu kohaldamise käigus

kogutud või kasutatud teavet ei tohi kasutada kõrvalistel eesmärkidel, edastada teiste

menetluste tarbeks ega siduda muude andmetöötlustoimingutega, kui selleks puudub eraldi

õiguslik alus. Piirangu aluseks olev teave on kasutatav üksnes lõikes 3 nimetatud õigushüvede

kaitseks ning ulatuses, mis on selleks vajalik. Sellega vähendatakse andmesubjekti õiguste

ülemäärase riive ohtu ning tagatakse andmete eesmärgipärane kasutamine.

Punkti 4 kohaselt peab Politsei- ja Piirivalveamet rakendama muid asjakohaseid

meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. Tegemist on üldise

kaitsekohustusega, mis hõlmab eelkõige vajadust tagada, et piirangut kohaldatakse üksnes

minimaalselt vajalikus ulatuses, piirangu vajadus hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning

piirang kestab vaid seni, kuni selle kohaldamise alus püsib.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli käigus kogutud

andmete säilitamise tähtajad.

Säilitustähtaegade kehtestamise eesmärk on tagada PPA tegevuse õiguspärasus ning tehtud

haldusotsuste põhjendatavus ja tagantjärele kontrollitavus, samuti vältida isikuandmete

põhjendamatut ja piiramata säilitamist. Säilitustähtajad on diferentseeritud lähtuvalt andmete

73

iseloomust, nende ajas muutumise iseloomust ning riskidest ja eesmärkidest, mille hindamiseks

või täitmiseks andmeid kasutatakse.

Lõike 1 kohaselt säilitab PPA nõuetele vastavuse kontrolli andmeid viis aastat alates

vastava kontrolli tegemise kuupäevast. Andmeid võib säilitada kauem kui viis aastat, kui

see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast õigusvaidluse lõppemist andmed

kustutatakse. Nõuetele vastavuse kontroll hõlmab eeskätt objektiivseid ja ajas muutuda

võivaid andmeid, nagu haridus, kodakondsus, kehaline ettevalmistus, abipolitseiniku staaž ja

keeleoskus. Viieaastane säilitustähtaeg on piisav selleks, et PPA saaks vajaduse korral

põhjendada tehtud otsuseid ning tagada menetluse kontrollitavus. Samas aitab selge tähtaja

kehtestamine vältida andmete põhjendamatut ja ülemäärast säilitamist ning tagab õigusselguse

nii isiku kui ka PPA jaoks.

Võimalus säilitada andmeid kauem kui viis aastat on ette nähtud erandina olukorraks, kus

andmed on vajalikud poolelioleva õigusvaidluse lahendamiseks. Õigusvaidlusena peetakse

silmas eelkõige vaide-või kohtumenetlust, milles hinnatakse nõuetele vastavuse kontrolli

aluseks olnud asjaolusid või PPA tehtud otsuse õiguspärasust. Sellisel juhul võib andmete

säilitamine pärast tavapärase säilitustähtaja möödumist olla vajalik tõendite säilitamiseks,

menetlusosaliste õiguste kaitseks ning asjaolude kontrollitavuse tagamiseks. Pärast vaidluse

lõppemist puudub andmete edasiseks säilitamiseks alus ning andmed kustutatakse viivitamata.

Lõikega 2 sätestatakse lühem, üheaastane säilitustähtaeg olukorras, kus PPA keeldub

nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel isikule abipolitseiniku staatuse andmisest. Selline

tähtaeg on põhjendatud, kuna keeldumine võib põhineda ajutistel asjaoludel ning isikul peab

olema võimalus pärast teatud aja möödumist uuesti kandideerida. Samas on andmete

säilitamine vajalik, et põhjendada keeldumist ja lahendada võimalikke vaidlusi. Üheaastane

säilitustähtaeg on piisav selleks, et põhjendada tehtud otsust ning lahendada võimalikud vaided,

mis tavaliselt esitatakse vahetult pärast otsuse tegemist. Samal ajal ei piira see

ebaproportsionaalselt isiku õigust puudused kõrvaldada ja pärast mõistliku aja möödumist

uuesti abipolitseinikuks kandideerida. Võrreldes taustakontrolli andmetega, mis võivad

hõlmata laiemat ja pikaajaliselt asjakohast teavet isiku käitumise ja usaldusväärsuse kohta, on

nõuetele vastavuse kontrolli andmete eesmärk kitsam ja ajaliselt piiritletum.

Lõike 3 kohaselt säilitab PPA taustakontrolli käigus kogutud andmeid kümme aastat

alates vastava kontrolli tegemise kuupäevast. Andmeid võib säilitada kauem kui kümme

aastat, kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast õigusvaidluse lõppemist

andmed kustutatakse. Selline säilitustähtaeg on põhjendatud taustakontrolli andmete

iseloomu, eesmärgi ja abipolitseiniku rolliga kaasneva vastutuse tõttu. Taustakontrolli andmed

puudutavad isiku usaldusväärsust, võimalikke seoseid õigusrikkumiste või avalikku korda ja

julgeolekut ohustava tegevusega ning muid asjaolusid, millel võib olla pikaajaline tähendus

abipolitseiniku sobivuse hindamisel.

Abipolitseinikud osalevad avaliku korra tagamises ja PPA ülesannetes, mistõttu on nende

taustakontroll kriitilise tähtsusega. Abipolitseinikud saavad ligipääsu tundlikule teabele ja

võivad osaleda tegevuses, mis võib mõjutada riiklikku julgeolekut. Taustakontrolli andmete

säilitamine võimaldab PPA-l hiljem kontrollida isiku varasemaid seoseid võimalike

õigusrikkumistega või ebasobivusega politsei tegevuses osalemiseks. Kui isiku tegevusega

seoses tekivad hiljem õiguslikud küsimused, distsiplinaarmenetlused või kohtuvaidlused, on

taustakontrolli andmed olulised tõendina menetluste läbiviimisel.

74

Taustakontrolli andmeid säilitatakse juhul, kui abipolitseinikuks kandideeriv isik pärast

taustakontrolli läbimist sobib abipolitseinikuks, ja ka juhul, kui esinevad asjaolud, mis

välistavad tema abipolitseinikuks saamise.

Praktikas on esinenud olukordi, kus isik, kes ei ole varasema taustakontrolli tulemusel osutunud

abipolitseinikuks sobivaks, kandideerib uuesti kas pärast teatud ajavahemiku möödumist või

teises politseiprefektuuris või piirkonnas. Selline korduv kandideerimine võib olla tingitud

rahulolematusest varasema eitava otsusega või lootusest, et teises piirkonnas tehtav

taustakontroll toob kaasa teistsuguse tulemuse. Niisugustes olukordades on oluline, et PPA-l

oleks terviklik ülevaade isiku varasematest taustakontrollidest ja nende tulemustest sõltumata

kandideerimise geograafilisest asukohast. Taustakontrolli käigus tuvastatud asjaolud, mis on

olnud aluseks eitava otsuse tegemisel, ei ole üldjuhul seotud üksnes konkreetse piirkonna

eripäradega, vaid puudutavad isiku usaldusväärsust, käitumismustreid, võimalikke seoseid

õigusrikkumistega või muid riske, millel võib olla laiem ja pikaajalisem tähendus

abipolitseiniku rolli sobivuse hindamisel. Kümneaastane taustakontrolli andmete säilitamise

tähtaeg võimaldab hinnata, kas varem tuvastatud riskid on ajas püsinud, vähenenud või

kõrvaldatud, ning teha selle põhjal põhjendatud ja läbipaistvaid haldusotsuseid. Samas ei

tähenda taustakontrolli andmete säilitamine ega varasem eitav otsus seda, et isik oleks hilisemal

uuesti kandideerimisel automaatselt abipolitseiniku rolli sobimatu. Taustakontrolli käigus

varem tuvastatud asjaolud ei pruugi olla ajas püsivad ning nende asjakohasus võib sõltuda nii

möödunud ajavahemikust, isiku hilisemast käitumisest kui ka muudest muutunud asjaoludest.

Kümneaastase säilitustähtaja eesmärk ei ole isiku kandideerimise piiramine, vaid võimalus

tutvuda varasemate andmetega ning hinnata nende jätkuvat tähendust konkreetse

kandideerimise kontekstis. Varasemate taustakontrolli andmetega tutvumine võimaldab PPA-l

teha kaalutletud ja põhjendatud järeldusi selle kohta, kas varem tuvastatud riskid on

kõrvaldatud, vähenenud või endiselt aktuaalsed. See omakorda tagab, et otsus isiku sobivuse

kohta põhineb terviklikul hinnangul, mitte üksnes üksikutel ega aegunud asjaoludel. Selline

lähenemisviis võimaldab teha läbipaistvaid ja kontrollitavaid haldusotsuseid.

Kümneaastase säilitustähtaja kehtestamine on vajalik ja proportsionaalne taustakontrolli

eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli eesmärk on hinnata abipolitseinikuks kandideerija

ning abipolitseiniku usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5–10

ja 12 sätestatud nõuetele. Abipolitseinik peab nimetatud nõuetele vastama mitte üksnes

taustakontrolli läbiviimise hetkel, vaid kogu abipolitseinikuna tegutsemise aja jooksul.

Varasemate taustakontrolli andmete säilitamine võimaldab hinnata võimalikku muutust ajas

ning aitab ennetada olukordi, kus riskid realiseeruvad pärast varasema kontrolli tegemist.

IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peavad isikuandmed olema piiratud sellega, mis on

vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli käigus kogutakse andmeid ulatuses,

mis on vajalik abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning mis teenivad sama

eesmärki ka edaspidi. Samuti tuleneb IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e, et andmeid ei tohi

säilitada kauem, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Arvestades abipolitseiniku rolli

olemust, vastutust ja sellega kaasnevaid võimalikke pikaajalisi riske ning asjaolu, et

abipolitseinik peab vastama nõuetele kogu tegutsemisperioodi jooksul, on kümneaastane

säilitustähtaeg vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks.

Ühtlasi võimaldab kümneaastane tähtaeg kasutada varem kogutud andmeid uue taustakontrolli

läbiviimisel ning hinnata isiku usaldusväärsust ajas. Samuti võimaldab see andmeid kasutada

olukorras, kus riskid realiseeruvad või on vaja hinnata varasema taustakontrolli tulemuste

asjakohasust. Kümneaastane säilitustähtaeg on kehtestatud ka kehtiva APolS § 7 lõikes 11.

75

Taustakontrolli käigus kogutud andmete säilitamise pikendamisele kohaldub sama põhimõte –

andmeid võib säilitada pärast tavapärase säilitustähtaja möödumist üksnes juhul, kui see on

vajalik poolelioleva õigusvaidluse lahendamiseks.

Lõike 4 kohaselt kustutatakse abipolitseiniku surma korral nõuetele vastavuse ja

taustakontrolli andmed viivitamata. Erandina nähakse ette, et kui abipolitseiniku surm on

seotud politsei tegevuses osalemisega ja andmed on vajalikud menetluse läbiviimiseks, võib

andmeid säilitada kuni menetluse lõppemiseni.

Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmed täis- või poolautomaatselt. Kui automaatne

kustutamine ebaõnnestub, tagatakse andmete kustutamine käsitsi, et vältida andmete

põhjendamatut säilitamist.

2. jagu. Abipolitseiniku tervisekontroll ja õpe

Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse abipolitseiniku tervisekontroll.

Uue APolS-i eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil üksnes tervisekontrolli läbimise eesmärk,

kohustus ja tervisekontrolli tegija. Täpsemad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ja sagedus,

tervisetõendi vorm ja sisu ning samaväärsete tervisekontrollide raames väljastatud tõendite

loetelu kehtestatakse siseministri määrusega ehk abipolitseiniku tegevuse eeskirjas.

Samamoodi on ka kehtivas APolS-is tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks

saamist välistavate tervisehäirete ning abipolitseiniku ülesannete täitmisel tulirelva ja

elektrišokirelva kandmist takistavate füüsiliste puuete loetelu, samuti tervisetõendi vorm ja sisu

kehtestatud siseministri määrusega.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt ei ole I astme abipolitseinikule kehtestatud kohustust läbida

abipolitseiniku tervisekontrolli ning seetõttu ei ole neile sätestatud ka konkreetseid

tervisenõudeid. Selline regulatsioon lähtub põhimõttest, et I astme abipolitseiniku ülesanded on

piiratud ning ei eelda füüsilist ega vaimset koormust. Kehtiva APolS-i järgi ei ole

tervisekontrolli läbimise kohustust abipolitseinikul, kes osaleb ainult ennetustegevuses. Seega

säilitatakse uue APolS-i eelnõuga sisuliselt sama põhimõte I astme abipolitseinikule.

Üks senine praktiline probleem on see, et abipolitseinikuks astuda soovijal tuleb esmase

tervisekontrolli läbimine perearsti juures korraldada ja rahastada ise, sest tervisetõend tuleb

koos teiste vajalike dokumentidega esitada PPA-le. Kui aga isik ei vasta muudele

abipolitseinikuks saamise tingimustele, on ta kulutanud oma aega ja raha asjatult. See erineb

politseiametnikuks pürgimise protsessist, kus politseikadetiks kandideerija läbib

tervisekontrolli alles pärast seda, kui on toimunud vestlus ja on kindlaks tehtud, et puuduvad

muud takistavad asjaolud. Uue APolS-i eelnõuga muudetakse protsessi selliselt, et II astme

abipolitseinikuks saada soovija läbib tervisekontrolli töötervishoiuarsti või perearsti juures alles

pärast seda, kui on tehtud taustakontroll ja ta on juba saanud I astme abipolitseinikuks. Siiski ei

saa välistada olukorda, kus isik ei sobi just terviseseisundi tõttu, kuid sellist riski ei ole võimalik

täielikult elimineerida.

Abipolitseiniku tervisenõudeid ajakohastatakse, et need vastaksid tema valitud

tegevusvaldkonnale. See tähendab, et tervisenõue on otseselt seotud tegevustega, mille ohutuks

ja tõhusaks täitmiseks on vajalik teatud füüsiline või vaimne võimekus. Tervisenõuded

muutuvad sarnasemaks politseiametnike nõuetega, tagades, et need on asjakohased ja vastavad

töö iseloomule. Uues APolS-i eelnõus säilib põhimõte, et abipolitseinik peab perioodiliselt

läbima tervisekontrolli, mille sagedus sätestatakse määruses.

76

Siseministeerium tellis Mittetulundusühingult Eesti Töötervishoiuarstide Selts eksperthinnangu

abipolitseinike tervisenõuete ja tervisekontrolli korra väljatöötamiseks. Eksperthinnang

sisaldab töötervishoiuarstide professionaalset analüüsi ja ettepanekuid ning on aluseks

siseministri määruse eelnõu ettevalmistamisel abipolitseinike tervisenõuete osas.

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk. Selle kohaselt on

abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk kontrollida, kas abipolitseinik on terviseseisundiga,

mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Tervisekontrolli käigus tehakse kindlaks, kas

abipolitseinik vastab talle siseministri määrusega kehtestatud tervisenõuetele. Tervisekontroll

on vajalik selleks, et abipolitseinikud saaksid politsei tegevuses osaleda ohutult ja oma tervist

säästvalt. See ei kaitse mitte ainult abipolitseiniku enda tervist, vaid ka tema kolleege ja laiemat

avalikkust, tagades politsei töö sujuvuse. Abipolitseiniku terviseseisundi hindamine on oluline

mitmel põhjusel:

• Politsei tegevustes osalemine, isegi vabatahtlikkuse alusel, võib hõlmata füüsiliselt või

vaimselt nõudlikke ülesandeid. Tervisekontroll tagab, et abipolitseinik on piisavalt hea

tervisega, et neid ülesandeid ohutult täita. Kui abipolitseinik ei ole füüsiliselt või

vaimselt võimeline talle antud ülesandeid täitma, võib see tekitada ohte nii temale

endale kui ka teistele.

• Regulaarne tervisekontroll võimaldab avastada ja ennetada haigusi või tervisehäireid,

mis võivad mõjutada abipolitseiniku tervist. Näiteks võib südame-veresoonkonna

probleemide avastamine varajases staadiumis vältida nende süvenemist. Mõned

abipolitseiniku ülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad ning tervisekontroll aitab

hinnata, kas inimene suudab nendega pikaajaliselt toime tulla oma tervist ohtu

seadmata.

Lõikega 2 nähakse ette, et I astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne

abipolitseiniku astme tõstmist II astmele ning II ja III astme abipolitseinik läbib

tervisekontrolli perioodiliselt. See tähendab, et isik, kes kandideerib abipolitseinikuks, ei pea

enne I astme abipolitseinikuks saamist olema läbinud tervisekontrolli. Kui aga I astme

abipolitseinik soovib liikuda kõrgemale astmele, st II astmele, peab ta enne astme tõstmist

läbima tervisekontrolli. Sellise lahenduse eesmärk on tagada, et abipolitseinik on tervise poolest

sobiv kõrgema astme ülesannete ja vastutuse täitmiseks. II astme abipolitseiniku ülesanded

võivad hõlmata rohkem vastutust, operatiivtegevust ning suuremat füüsilist ja psüühilist

koormust. Tervisekontroll aitab kindlaks teha, kas isik vastab nende ülesannete tervisenõuetele.

II ja III astme abipolitseinikud peavad regulaarselt läbima tervisekontrolli kindlate ajavahemike

järel, täpne periood nähakse ette siseministri määrusega. Perioodiline tervisekontroll tagab, et

abipolitseiniku tervis vastab jätkuvalt nõuetele. Näiteks võivad ajas tekkida terviseprobleemid,

mis ei olnud varem tuvastatud, kuid võivad nüüd takistada teatud ülesannete täitmist.

Regulaarne kontroll võimaldab ennetada olukordi, kus terviseseisund halveneb märkamatult ja

võib seada ohtu abipolitseiniku enda või teiste turvalisuse.

Lõikega 3 sätestatakse, et abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi

väljastab PPA-ga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst või perearst, kaasates

vajaduse korral teisi eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid. Ka kehtivas APolS-is on see

samamoodi ette nähtud. See tähendab, et abipolitseiniku tervisekontrolli viib läbi kas perearst

või töötervishoiuarst, kes on spetsiaalselt seotud PPA-ga. Kui perearst või töötervishoiuarst

leiab, et abipolitseiniku terviseseisundi täpsemaks hindamiseks on vaja lisauuringuid,

kaasatakse protsessi ka eriarstid või teised spetsialistid, näiteks psühhiaater (vaimse tervise

hindamiseks), kardioloog (südameprobleemide hindamiseks) või ortopeed (liikumisvõimekuse

hindamiseks).

77

Töötervishoiuarst või perearst ei avalda PPA-le abipolitseiniku täpseid terviseandmeid,

vaid tervisetõendis on kinnitus selle kohta, kas isik vastav abipolitseiniku tervisenõuetele

või mitte. See tähendab, et töötervishoiuarst või perearst hindab abipolitseiniku terviseseisundit

ning teeb kindlaks, kas ta vastab kehtestatud tervisenõuetele, kuid ei edasta PPA-le isiku tervise

kohta üksikasjalikku teavet. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed, mille kaitsmine on

seadusega tagatud. Arstidel on kohustus hoida patsiendi terviseandmed konfidentsiaalsena.

Kuna perearst ei ole PPA lepinguline partner tervisekontrolli teenuse osutamisel, siis perearsti

läbiviidav tervisekontroll toimub üldise tervishoiuteenuse raames. Sellest tulenevalt väljastab

perearst tervisetõendi reeglina abipolitseinikule endale, kes esitab selle omal algatusel PPA-le.

Selline korraldus vastab ka senisele kehtivale praktikale, kus abipolitseinikele perearsti kaudu

tehtav tervisekontroll ei ole integreeritud PPA elektroonilisse tervisetõendite edastamise

süsteemi ning PPA ei saa perearstidelt tõendeid otse. Praktika jätkamine tagab järjepidevuse

ning arvestab perearstide teenusekorralduse eripära ega sea neile lisaülesandeid. Kui

tervisekontrolli viib läbi PPA lepinguline töötervishoiupartner, edastab teenuseosutaja

tervisetõendi PPA-le otse, vastavalt hankes kokku lepitud tingimustele. Praktikas tähendab see

reeglina elektroonilist edastamist samadel põhimõtetel, nagu toimub tervisetõendite edastamine

politseiametnike puhul. Selline korraldus tagab PPA-le õigeaegse ja turvalise juurdepääsu

vajalikele andmetele ning ühtlustab abipolitseinike tervisekontrolli korraldust

politseiametnikega.

Järgnevas tabelis antakse koondülevaade politseiametnike ja siseturvalisuse vabatahtlike

tervisetõendi liigist, tervisekontrolli teostajast ning tervisekontrolli sagedusest.

Tabel 1. Siseturvalisuse vabatahtlike tervisekontrolli ülevaade

Tervisetõendi liik Tervisekontrolli

teostaja

Tervisekontrolli sagedus

Abipolitseinik

(kehtiva ApolS-i

kohaselt)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning

samaväärsed tervisetõendid, mida saab

arvestada tervisekontrolli asemel. Ennetuse abipolitseinikul ei ole tervisenõudeid

Perearst või

töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral kaasab eriarste

• Kõige varem kolm kuud enne

abipolitseinikuks astumist, st tuleb esitada tervisetõend

kandideerimisel, mis on tehtud

oma kuludega;

• perioodiliselt iga kolme aasta järel

Abipolitseinik

(uus APolS)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning samaväärsed tervisetõendid, mida saab

arvestada tervisekontrolli asemel. I astme

abipolitseinikul ei ole kohustuslikku tervisekontrolli, kuid põhjendatud vajaduse

korral saab ta saata tervisekontrolli

Perearst või töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral

kaasab eriarste

• Tervisekontroll tehakse I astme

abipolitseinikule, kes on suunatud

II astme abipolitseiniku õppesse, ja selle eest tasub PPA, st

kandideerimisel ei ole enam vaja

tervisetõendit esitada;

• perioodiliselt (täpne periood

nähakse ette määrusega)

Politseiametnik25 Eraldi tervisetõend. Nõuded on erinevad: I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud;

II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud

Töötervishoiuarst, kes vajaduse korral

kaasab muu

tervishoiuteenuse osutaja

• Kõige varem kolm kuud enne

politseiametniku erialale õppima

asumist või politseiteenistusse

asumist;

• perioodiliselt iga kolme aasta järel;

PPA I grupi politseiametnik alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel

ja alates 50. eluaastast ühe aasta

järel

Vabatahtlik

merepäästja26

Üks järgnevatest

võimalustest:1) mootorsõidukijuhi

tervisetõend, relvaseaduse §-s 351 sätestatud tervisetõend; meremehe tervisetõend; vastates

Vastavalt esitatavale

tervisetõendile, nt

perearst

• Enne vabatahtliku merepäästjana

tunnustamist;

• perioodiliselt iga viie aasta järel

25 Siseministri 20. juuni 2022. aasta määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi

sisu ja vormi nõuded“. – RT I, 22.06.2022, 23. 26 Siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele

ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja

selle kandmise korrale“. – RT I, 31.05.2022, 1.

78

tegevväelase, politseiametniku,

vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku

päästja või abipolitseinikuna tegevväelase,

politseiametniku, vanglateenistuse ametniku,

vabatahtliku päästja või abipolitseiniku

tervisenõuetele

Abidemineerija27 Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele

vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse

kohaselt. Loetletud ka samaväärsed

tervisetõendid, mida saab arvestada tervisekontrolli asemel

Töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral kaasab muu

tervishoiuteenuse

osutaja

• Enne vabatahtlikuks päästjaks

kandideerimist peab läbima tervisekontrolli (kõige varem kolm

kuud enne);

• peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme

aasta jooksul

Vabatahtlik

päästja28

Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele

vastavust kontrollitakse päästeteenistuse

seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Loetletud ka samaväärsed

tervisetõendid, mida saab arvestada

tervisekontrolli asemel

Töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral

kaasab muu tervishoiuteenuse

osutaja

• Enne vabatahtlikuks päästjaks

kandideerimist peab läbima

tervisekontrolli (kõige varem kolm kuud enne);

• peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme

aasta jooksul

Häirekeskuse

vabatahtlik

Tervisenõudeid ei ole ette nähtud

Lõikega 4 nähakse ette, et abipolitseiniku tervisekontrolli ja tervisetõendi esitamist võib

asendada abipolitseiniku tegevuse eeskirjas ette nähtud juhtudel. Sätte eesmärk on luua

paindlikkus olukordades, kus eraldi tervisekontrolli läbimine või uue tervisetõendi esitamine ei

ole vajalik, kuna abipolitseinik on hiljuti läbinud samaväärse tervisekontrolli muu õigusakti

alusel. Tervisekontroll nõuab nii abipolitseiniku kui ka arstide aega. Kui olemasolevat kehtivat

tõendit on võimalik kasutada, saab abipolitseinik oma ülesandeid kiiremini täita ning

meditsiinisüsteemile ei teki tarbetut lisakoormust. Lisaks vähendab ühe kehtiva tervisetõendi

kasutamine mitmel eesmärgil korduvate tervisekontrollide ja dokumentide vormistamise kulu.

Lõikega 5 määratletakse, millised abipolitseiniku tervisekontrolliga seotud küsimused

reguleeritakse seaduse asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega –

abipolitseiniku tegevuse eeskirjas.

Punktiga 1 antakse ministrile pädevus kehtestada abipolitseiniku tervisenõuded. Selle all

mõistetakse terviseseisundi nõudeid, millele isik peab vastama, et teda oleks võimalik nimetada

abipolitseinikuks ja et ta saaks täita abipolitseiniku ülesandeid. Tervisenõuetes määratletakse,

millised terviseseisundid, funktsionaalsed võimed ja piirangud on abipolitseiniku rolli ja

ülesandeid arvestades lubatavad või välistavad.

Punktiga 2 nähakse sättes ette, et ministri määrusega kehtestatakse samaväärse

tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu. Sellega nähakse ette, millistel

juhtudel võib abipolitseiniku tervisekontrolli nõude täidetuks lugeda ka siis, kui isik on läbinud

tervisekontrolli mõne muu seaduse või teenistuse alusel. Sellisel juhul ei ole isikul vaja läbida

uut, eraldiseisvat abipolitseiniku tervisekontrolli, kui olemasolev tervisetõend vastab sisuliselt

abipolitseiniku tervisenõuetele.

Punktiga 3 volitatakse ministrit kehtestama nõuded tervisetõendi sisule ja vormile. See

tähendab, et määrusega määratakse kindlaks, millised andmed peavad tervisetõendil sisalduma,

millisel kujul ja struktuuris need esitatakse ning millised andmed on vajalikud abipolitseiniku

27 Siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded

isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja

kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. – RT I, 17.12.2022, 4. 28 Sealsamas.

79

tervisenõuetele vastavuse hindamiseks. Ühtsete sisu- ja vorminõuete kehtestamine tagab, et

tervisetõendid on võrreldavad, arusaadavad ning piisavad otsustamiseks.

Punktiga 4 ja 5 antakse ministrile pädevus kehtestada tervisekontrolli perioodilisus ja

kord. Selle all mõistetakse tervisekontrolli läbiviimise menetluslikke reegleid, sealhulgas

tervisekontrolli korraldamist, läbiviijaid, korduvuse tingimusi ja tervisekontrolli tulemuste

dokumenteerimist. Tervisekontrolli korras määratletakse, kuidas ja millises menetluslikus

raamistikus hinnatakse abipolitseiniku vastavust kehtestatud tervisenõuetele. Lisaks nähakse

määrusega ette, mis perioodi järel on abipolitseinikul kohustus terviskontrolli läbida.

Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse abipolitseiniku väljaõpet.

Ühiskond seab järjest kõrgemaid nõudeid nii politseiametnikele kui ka abipolitseinikele.

Praegune abipolitseinike õppesüsteem, selle sisu ja maht on kehtinud juba pikka aega ega vasta

enam ühiskonna ootustele, samuti politsei enda vajadustele. Uue APolS-i eelnõu kohaselt

jagatakse abipolitseinikud kolme astmesse. Astmed omandatakse järk-järgult, alustades

esimesest ja liikudes soovi korral kolmandani, kusjuures astmete omandamist toetab nii

väljaõppesüsteem kui ka praktiline kogemus. Kõik abipolitseinikud omandavad esmalt I astme,

olenemata sellest, mis valdkonnas või eesmärgil nad soovivad oma vabatahtlikku panust anda.

Praegu ei ole abipolitseinike väljaõpe süsteemselt korraldatud ning täiendkoolitusi pakutakse

vaid võimaluse korral. Baasväljaõppe maht on 40 tundi (esimese astme väljaõppe), kuid see ei

ole piisav, et koolitada abipolitseinikke politsei abistamiseks mitmekesistes ülesannetes.

Baasväljaõpe annab ainult algteadmised ja -oskused, kuid ei võimalda süvitsi omandada

praktilisi oskusi keerukamate ülesannete täitmiseks. Selleks, et vajalikud oskused omandatakse,

on oluline õpitut praktikas rakendada. Praktika ei ole esimese astme väljaõppe osa, mistõttu

vajavad abipolitseinikud näiteks patrullides politseiametnikult juhendamist ja nõustamist, et

õpitut rakendada. Seevastu politseikadett omandab esmased teadmised ja oskused koolis ning

seejärel suundub praktikale. Esimesel praktikal tutvub kadett organisatsiooni töökorraldusega

ning järgmistel praktikatel arendab praktilisi oskusi ja teadmisi konkreetsete tööliinide, näiteks

avaliku korra kaitsmise, süüteomenetluse ja piirikontrolli kohta. Politseiametniku kutseõpe

kestab 1,7 aastat ja politseikõrghariduse omandamine kolm aastat.

Abipolitseinik on politsei abistaja, mistõttu peab politseiametnik enne ülesande andmist

hindama, kas abipolitseinikul on selleks vajalikud teadmised ja oskused. Seetõttu on kvaliteetne

väljaõpe väga oluline. Kui abipolitseinik on abiks patrullimisel, siis ootab politseiametnik, et

tema kõrval oleks partner, kes teab, mida ja kuidas teha, ning kellel on piisavalt õigusi

olukordade lahendamiseks. Abipolitseinikud tegelevad erinevate olukordade lahendamisega,

mistõttu vajavad nad mitmekülgseid ja valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Näiteks

patrullides tuleb tegeleda järgmiste olukordadega: naabrite tülid või lähisuhtevägivalla

juhtumid, kauplusest alkoholi varastanud õigusrikkujad või ööklubis kaklevad joobes isikud,

abivajavad alaealised, kes tuleb turvalisse kohta toimetada. Lisaks peavad abipolitseinikud

oskama vormistada erinevaid haldusmenetluse dokumente, milles nad saavad politseid

abistada. Kõik need oskused tuleb omandada väljaõppe käigus, sealjuures läbi praktiliste

harjutuste. Samuti on oluline tagada, et abipolitseinik ei satuks ise ohtu ning oskaks vajaduse

korral kaitsta ka oma paarilist. Väljaõppe arendamine on hädavajalik, sest politseitöös võivad

abipolitseinikel ette tulla olukorrad, mis nõuavad kiiret otsustamist ja vajalike meetmete

rakendamist. Selleks, et abipolitseinik ei sekkuks ebaproportsionaalselt isikute põhiõigustesse,

peab ta oskama olukordi õigesti hinnata ja teha kaalutletud otsuseid.

Abipolitseinike väljaõppe teemal tehtud küsitlus näitas, et ligikaudu pool vastanutest peab

väljaõppe mahtu piisavaks ning 62 protsenti hindab selle sisu rahuldavaks. Samas selgub, et

80

neli abipolitseinikku kümnest leiab, et praegune väljaõpe ei ole piisav. Probleemina tuuakse

esile, et väljaõpe on liiga teoreetiline ning praktilised oskused, nagu protokollide täitmine,

töövahendite (näiteks indikaatorvahendite) kasutamine ja teenistuslehe vormistamine, jäävad

omandamata. Küsitluse andmetel peab enamik abipolitseinikke optimaalseks väljaõppe mahuks

100–300 tundi (38 protsenti) või kuni 100 tundi (33 protsenti). Vaid 10 protsenti vastanutest ei

ole huvitatud mahukamast väljaõppest.

Uues APolS-i eelnõus nähakse ette, et väljaõppe õpiväljundid kehtestatakse siseministri

määrusega. Nii kehtiva regulatsiooni kui ka kavandatava APolS-i eelnõu kohaselt sätestatakse

määrusega, millised teadmised ja oskused tuleb omandada esimese, teise ja kolmanda astme

väljaõppes.

Oluline on rõhutada, et abipolitseiniku õpe on abipolitseinikule tasuta, seda korraldab ja

rahastab PPA. See hõlmab nii abipolitseiniku staatuse saamiseks vajalikku ettevalmistavat

väljaõpet kui ka kõiki seadusest tulenevaid kohustuslikke eriala- ja täiendusõppeid,

kvalifikatsiooni säilitamiseks vajalikke koolitusi ning kriisiolukorra väljaõpet. Õppe tasuta

korraldamine on oluline osa abipolitseiniku vabatahtliku rolli toetamisest ning tagab, et

koolitusnõuete täitmine ei muutu rahaliseks takistuseks politsei tegevuses osalemisel.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku astmeid võimalik omandada üksnes

vastava väljaõppega ja astmete ülenemise järjekorras. Väljaõpe loetakse läbituks arvestuse

edukal sooritamisel. See tähendab, et abipolitseiniku III astme omandamise eeltingimuseks on

I astme ja seejärel II astme väljaõppe edukas läbimine.

Lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet suunata vastava astme väljaõppesse isiku,

kes vastab käesoleva seaduse § 5 vastava astme nõuetele. Väljaõppesse suunamine eeldab

nii isiku enda valmisolekut ja tahet vabatahtlikuna panustada kui ka PPA hinnangut ja vajadust.

See tähendab, et nõuetele vastavus loob eelduse väljaõppesse suunamiseks, kuid ei anna isikule

subjektiivset õigust nõuda väljaõppele suunamist ega pane PPA-le kohustust iga nõuetele

vastav isik väljaõppesse suunata. Samuti ei ole abipolitseinik kohustatud järgmise astme

väljaõppesse asuma üksnes seetõttu, et ta vastab vastava astme nõuetele. Astmete vahel

liikumine toimub vabatahtlikkuse põhimõttel ning lähtub nii isiku soovist oma panust

suurendada kui ka PPA vajadustest.

Kehtiva APolS-i kohaselt on abipolitseiniku pädevuse saamise eelduseks koolituse läbimine ja

arvestuse sooritamine. Käesolevas regulatsioonis jätkatakse sama põhimõtet ning seotakse see

selgelt astmepõhise pädevussüsteemiga. I astme abipolitseinikuks saamise eelduseks on I astme

väljaõppe läbimine ja arvestuse sooritamine, mille käigus omandatakse esmased teadmised

politsei tegevusest, abipolitseiniku rollist, õigustest ning kohustustest.

II astme abipolitseiniku pädevuse saamiseks tuleb läbida II astme väljaõpe ja sooritada arvestus,

mis süvendab varem omandatud teadmisi ja oskusi ning valmistab abipolitseiniku ette politsei

tegevuse toetamiseks koos politseiametniku või PPA töötajaga. II astme väljaõppes pööratakse

suuremat tähelepanu praktilistele oskustele, meeskonnatööle ning erinevates olukordades

tegutsemisele politseiametnikuga koos.

III astme abipolitseiniku pädevuse saamise eelduseks on III astme väljaõppe läbimine ja

arvestuse sooritamine. Iseseisev tegutsemine eeldab põhjalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi,

kuna III astme abipolitseinik täidab politsei ülesandeid ilma politseiametniku vahetu kohal

viibimiseta. Seetõttu keskendub III astme väljaõpe teadmistele ja oskustele, mida on vaja

iseseisvaks otsustamiseks, vastutuse kandmiseks ning keerukate olukordade lahendamiseks.

81

Kõigis astmetes täidab väljaõpe ka sobivuse kontrolli rolli: selle käigus saab nii kandidaat ise

kui ka PPA hinnata, kas isik on valmis ja suuteline täitma abipolitseiniku ülesandeid vastaval

vastutustasemel. Arvestuse sooritamine kinnitab, et abipolitseinik on omandanud vastava astme

pädevuseks vajalikud teadmised ja oskused ning võib liikuda edasi järgmisele astmele või

tegutseda talle antud pädevuse piires. Selline astmepõhine väljaõppe- ja pädevussüsteem tagab

abipolitseinike järkjärgulise arengu ning politsei tegevuse kvaliteedi.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt on I astme abipolitseiniku väljaõpe abipolitseinikuks

ettevalmistav õpe mahus vähemalt 20 akadeemilist tundi. Sellega sätestatakse kohustuslik

väljaõpe kõigile, kes soovivad saada abipolitseinikuks.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt on II astme abipolitseiniku väljaõpe ettevalmistav õpe mahus

vähemalt 150 akadeemilist tundi. PPA suunab II astme väljaõppele ainult need

abipolitseinikud, kelle kaasamine politsei tegevusse koos politseiametnikuga ning piiratud

sekkumisõigusega on kavandatud ja vajalik. Samuti peab isik vastama II astme

abipolitseinikule kehtestatud nõuetele. Väljaõpe hõlmab baasteadmiste ja -oskuste omandamist,

et abipolitseinik saaks abistada politseid II astme pädevuse piires. Enne õppele suunamist

selgitab PPA välja, mis valdkonnas soovib abipolitseinik spetsialiseeruda. Õppe käigus

omandab ta selles valdkonnas vajalikud teadmised ja oskused. Siseministri määrusega on

kehtestatud ka valdkonnapõhised teadmised ja oskused, mis tuleb II astme õppe lõpuks

omandada.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt on III astme abipolitseiniku väljaõpe abipolitseinikuks

ettevalmistav koolitus mahus vähemalt 40 akadeemilist tundi. III astme abipolitseiniku

väljaõpe valmistab abipolitseiniku ette iseseisvaks tegutsemiseks politsei tegevuses. See

tähendab, et pärast väljaõppe edukat läbimist on abipolitseinikul oskused, teadmised ja pädevus

täita politsei ülesandeid ilma otsese politseiametniku juhendamiseta, kuid vastavalt politsei

antud ülesannetele ja kehtestatud volitustele. Väljaõpe tagab, et abipolitseinikud tunnevad

seadusi ja vajalikke töömeetodeid, mis võimaldavad neil tegutseda iseseisvalt. III astme

abipolitseiniku väljaõppesse suunamine eeldab, et abipolitseinik vastab kõrgematele nõuetele:

oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel, omab keskharidust, omab II astme abipolitseiniku staaži

vähemalt üks aasta ning on politsei tegevuses osalenud selle aja jooksul vähemalt 120 tundi.

Ka kehtiva APolS-i kohaselt on iseseisva pädevusega abipolitseiniku koolitusele suunamise

eelduseks varasem praktiline politsei tegevuses osalemise kogemus mahuga vähemalt 100

tundi. III astme abipolitseiniku väljaõppe sisu ja õpiväljundid kehtestatakse siseministri

määrusega.

Lõike 4 kohaselt ei hõlma abipolitseiniku väljaõpe käesoleva seaduse paragrahvis 14

nimetatud õpet. Sätte eesmärk on selgelt eristada astmepõhist väljaõpet (§ 13) ning eriala- ja

täiendusõpet (§ 14). See säte tähendab, et abipolitseiniku astmepõhine väljaõpe ei hõlma neid

erialaseid või pädevuse säilitamiseks vajalikke koolitusi, mis on loetletud §-s 14. See tähendab,

et isegi pärast vastava astme väljaõppe lõpetamist ei omanda abipolitseinik automaatselt õigust

ega pädevust ülesannetele, mille täitmiseks on seadusega ette nähtud eraldi eriala- või

täiendusõppe läbimine (näiteks relva või elektrišokirelva kandmine). Samas ei välista säte seda,

et abipolitseinik võib II või III astme väljaõppe läbimise ajal paralleelselt läbida ka tulirelva või

elektrišokirelva erialaõppe.

Lõikega 5 sätestatakse, et I, II ja III astme abipolitseiniku väljaõppe ning abipolitseiniku

kriisiolukorra ajal väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja

töökogemust. PPA või SKA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda

isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Ka kehtiva APolS-i alusel antud määruses

„Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise

82

kord29“ nähakse ette, et abipolitseiniku väljaõppe läbiviimisel arvestatakse abipolitseiniku

kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust. Pärast abipolitseiniku kandidaadi varasema õpi- ja

töökogemuse hindamist võib ta suunata otse arvestuse tegemisele. Kehtiva APolS-i kohaselt ei

kehti esimese ja teise astme väljaõppe nõue järgmistele isikutele: 1) endistele

politseiametnikele ja piirivalveametnikele; 2) julgeolekuasutuste ametnikele; 3) turvatöötaja

kvalifikatsiooniga isikutele, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt saab käesoleva lõike alusel arvestada ka endiste politseiametnike,

julgeolekuasutuste ametnike või turvatöötjate varasemat õpi- ja töökogemust. Kuna

turvatöötajate ja julgeolekuasutuste ametnike väljaõpe, õigused ja kohustused erinevad

politseiametniku omast, tuleb PPA-l koostöös SKA-ga iga isiku puhul individuaalselt hinnata,

millist osa väljaõppest ta peab täiendavalt läbima ning millises osas saab lugeda õppe läbituks.

Kuna julgeolekuasutuse ametnikud ega turvatöötajad ei kaasa oma töös abipolitseinikke, on

oluline, et nad mõistaksid abipolitseiniku süsteemi, rolli ja õigusi politsei tegevuses. Isikutel,

kes on olnud politseiametnikena teenistuses PPA-s, võivad olla juba olemas vajalikud

teadmised ja oskused, mis on aluseks abipolitseiniku tegevusele. See sõltub sellest, millist

konkreetset tööd on ta politseis teinud. Seetõttu ei pruugi endistel politseiametnikel olla vajalik

läbida abipolitseiniku väljaõpet täies ulatuses. Tuleb arvestada, et abipolitseiniku ja

politseiametniku õigused ning kohustused ei ole täielikult kattuvad. Samas ei keela see säte

endistel politseiametnikel läbida abipolitseiniku väljaõpet täies mahus. Turvatöötajad ja

julgeolekuasutuste ametnikud või muud isikud saavad kanda üle oma varasemad teadmised ja

oskused, mis on abipolitseiniku ülesannetega seotud. Siiski on oluline, et nende teadmised

viidaks vastavusse abipolitseiniku erinõuetega.

Kokkuvõttes on tagatud paindlik lähenemisviis, mis võtab arvesse erinevate isikute varasemaid

kogemusi ja teadmisi, tagades, et kõik abipolitseinikud on politsei tegevuses osalemiseks

piisavalt ette valmistatud ja pädevad.

Siin on mõned näited, millistel juhtudel võib varasem kogemus olla asjakohane:

• Isik on õppinud õigusteadust või töötab juristina, mille käigus on ta omandanud teadmisi

seadusandlusest ja õiguste rakendamisest. Seda kogemust saab rakendada, vabastades

isiku õiguse üldaluseid käsitlevatest loengutest ja keskendudes rohkem praktilistele

ülesannetele.

• Isik töötab tervishoiutöötajana või on läbinud põhjalikud esmaabikursused. Sellisel

juhul saab vabastada isiku esmaabiõppest.

• Isik on osalenud varasematel koolitustel, mis on seotud politsei või turvalisuse

valdkonnaga (nt relvade kasutamise koolitus, vahetu sunni ja turvataktika kursus,

konfliktide lahendamine). Varasemad kursused võivad asendada vastavaid mooduleid

abipolitseiniku väljaõppes, võimaldades isikul keskenduda ainult uutele teadmistele ja

praktilistele harjutustele.

Lõikega 6 sätestatakse, et abipolitseiniku väljaõppe õpiväljundid ja arvestuse sooritamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ehk abipolitseiniku tegevuse

eeskirjas. Lõikega 6 sätestatakse, et abipolitseiniku õppe õpiväljundid ning arvestuse

sooritamise kord, sh lubatud sooritamiskordade arv, kehtestatakse valdkonna eest vastutava

ministri määrusega. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva APolS-i ja selle alusel

kehtestatud määrustes kasutatava lähenemisviisi säilitamisega, mille kohaselt ei ole

abipolitseiniku väljaõppe sisu ega hindamise üksikasjad sätestatud seaduse tasandil. Selline

29 Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe

nõuded ning arvestuse sooritamise kord“. – RT I, 11.06.2022, 2.

83

reguleerimisviis võimaldab paindlikult ja operatiivselt kohandada väljaõppe ning arvestuse

korraldust, sealhulgas arvestuse kordussooritamise võimalusi, arvestades abipolitseiniku astet,

pädevust ja täidetavaid. Määruse tasandil reguleerimine tagab, et abipolitseinikud omavad

politsei tegevuses osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, võimaldades samal ajal vajaduse

korral kiiresti reageerida muutunud julgeolekuolukorrale, ilma et see kahjustaks väljaõppe

kvaliteedinõudeid või menetluslikku selgust.

Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse abipolitseiniku eriala-ja täiendusõpet.

Lõikega 1 sätestatakse selgelt, et erialaõppe eesmärk on omandada abipolitseiniku

ülesannete täitmiseks vajalikud uued teadmised ja oskused ning täiendusõppe eesmärk

on säilitada ja arendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Abipolitseiniku erialaõppe

eesmärk on anda spetsiifilisi ja süvendatud teadmisi konkreetse ülesande või valdkonna jaoks.

Erialaõpe on näiteks relvaõpe, alarmsõit, kriisirolliga abipolitseiniku õpe jne. Täiendusõpe

keskendub juba omandatud teadmiste ja oskuste värskendamisele. Selle eesmärk on hoida

oskusi tasemel, mis võimaldab neid vabatahtlikus töös kasutada, näiteks iga-aastane

turvataktika koolitus.

Lõike 2 kohaselt peab abipolitseinik, kes täidab ülesannet, milleks on vaja lisateadmisi ja

-oskusi, läbima enne ülesande täitmist vastava erialaõppe, seda lisaks APolS § 13 lõikes 3

nimetatud väljaõppele. Erialaõpe annab abipolitseinikule vajaliku ettevalmistuse konkreetsete

ülesannete täitmiseks ning vähendab võimalikke riske, mis kaasnevad ebapiisavate teadmiste

ja oskustega. Erialaõpe annab abipolitseinikule õiguse täita spetsiifilisi ülesandeid.

Abipolitseiniku erialaõpe võib sisaldada teoreetilise ettevalmistuse kõrval ka praktilist õpet.

Näited abipolitseiniku erialaõppe liikide kohta (loetelu ei ole lõplik):

• Alarmsõiduki juhtimisõiguse saamiseks on abipolitseinikul vaja läbida alarmsõiduki

erialaõpe.

• Tõendusliku alkomeetri või kiirusemõõtmise pädevuse saamiseks on vaja läbida vastav

koolitus.

• Kriisirolli saamiseks on vaja läbida vastavalt rollile erialaõpe, arvestades rollist

tulenevat spetsiifikat ja võimalikke ülesandeid, mida selles rollis lahendatakse.

Lõikega 3 nähakse ette, et II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses

osalemisel vajalik kanda tulirelva ja saada selleks tulirelva kandmise õigus, peab läbima

tulirelva erialaõppe ja sooritama edukalt lasketesti. Ka kehtivas APolS-is on sätestatud, et

kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda tulirelva, peab abipolitseinik läbima lisaks

esimese astme õppele tulirelvaõppe, mis lõppeb arvestusega. 2024. aasta lõpu seisuga on 502

abipolitseinikul tulirelva kandmise õigus. 2020. aastal oli see õigus 332 abipolitseinikul. Selline

areng tugevdab abipolitseinike rolli politseitöös, parandades nende valmisolekut reageerida

suure riskiga olukordadele ja toetades üldist avaliku korra tagamise võimekust.

Tulirelva käsitlemine nõuab täiendavaid teadmisi ja oskusi. Õppe käigus õpib abipolitseinik

tundma tulirelva ja laskemoona ehitust, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise

korda, kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmist ning sooritab lasketesti. Tulirelvaõpe

aitab vähendada vigastuste ja õnnetuste riski, kaitstes nii abipolitseinikku ennast kui ka tema

kolleege ja üldsust. Arvestuse läbimine kinnitab, et abipolitseinik suudab relva kasutada

seaduslikult ja vastutustundlikult. Samu asju õpetatakse ka politseiametnikele.

Lõikega 4 sätestatakse, et II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses

osalemisel vajalik kanda elektrišokirelva ja saada selleks elektrišokirelva kandmise õigus,

84

peab läbima elektrišokirelva õppe ja sooritama edukalt arvestuse. Kohustus õpe läbida on

vajalik, et tagada elektrišokirelva ohutu ja seaduslik kasutamine. Ka kehtivas APolS-is on

sätestatud, et kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda elektrišokirelva, peab

abipolitseinik läbima lisaks baasõppele elektrišokirelva õppe, mis lõppeb arvestusega.

2024. aasta lõpu seisuga on 267 abipolitseinikul elektrišokirelva kandmise õigus. 2020. aastal

oli see õigus 175 abipolitseinikul. Niisugune kasv viitab sellele, et PPA on viimastel aastatel

laiendanud koolitus- ja varustusvõimalusi, suurendades abipolitseinike taktikalist võimekust.

Elektrišokirelv on vahend, mille käsitsemine nõuab põhjalikke teadmisi ja praktikat, et vältida

võimalikke vigastusi ja tagada seadme kasutamine vastavalt õiguslikele nõuetele.

Elektrišokirelv võib põhjustada valu ja ajutist liikumisvõimetust, mistõttu peab abipolitseinik

oskama seda kasutada täpselt ja ohutult. Õppeprotsessi käigus tutvub abipolitseinik seadme

tööpõhimõtte, kasutusreeglite ja ohutustehnikaga, et vältida ohtu nii kasutajale, sihtmärgile kui

ka ümbritsevatele inimestele. Arvestuse läbimine tagab, et abipolitseinik oskab elektrišokirelva

ohutult, seaduslikult ja vastutustundlikult käsitseda. Samu asju õpetatakse ka

politseiametnikele.

Lõike 5 kohaselt läbib II ja III astme abipolitseinik kvalifikatsiooni säilitamiseks igal

aastal turvataktika ja vahetu sunni täiendusõppe ning sooritab edukalt lasketesti tulirelva

kandmise õiguse säilitamiseks. Ka kehtiva APolS-i kohaselt on abipolitseinikul kohustus

vähemalt üks kord kalendriaastas läbida kvalifikatsiooni tagamiseks täiendusõpe ja sooritada

arvestus. Käesoleva sättega nähakse uues APolS-i eelnõus ette just iga-aastane turvataktika ja

vahetu sunni täiendusõppe läbimise kohustus. Täiendusõppe maht ja sisu nähakse ette PPA

sisemise regulatsiooniga. Tegemist on sarnase õppega, mida teevad politseiametnikud igal

aastal. Selleks, et abipolitseinik oskaks erinevates olukordades kiirelt reageerida ja turvataktika

nõudeid järgida, tuleb seda regulaarselt harjutada. Iga-aastane täiendusõppe on hädavajalik, et

abipolitseinikud saaksid oma oskusi säilitada ja täiustada. Regulaarne harjutamine vähendab

vigade ja eksimuste riski olukordades, kus täpsus ja kiire reageerimine on kriitilise tähtsusega.

Praktiline koolitus annab abipolitseinikule enesekindluse, mis on elutähtis kriitilistes

olukordades. Täiendusõppes harjutatakse ja kontrollitakse seda, kuidas abipolitseinik kasutab

füüsilist jõudu ning erivahendeid, s.t kas ta kasutab õiget taktikat ja tehnikat ning väldib liigse

jõu kasutamist. Muu hulgas käsitletakse politsei ja abipolitseiniku tegevust reguleerivaid

seadusi, et abipolitseinik oskaks valida õiget meedet vastavalt seadustele.

Lisaks peab II ja III astme abipolitseinik, kellele on antud tulirelva kandmise õigus, sooritama

lasketesti igal aastal. Ka kehtiva APolS-i järgi on abipolitseinikul, kellel on abipolitseiniku

ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, kohustus sooritada laskmisarvestus vähemalt üks

kord kalendriaastas. Sama nõue kehtib ka politseiametnike kohta. Laskmine on oskus, mis

nõuab regulaarset harjutamist, et säilitada täpsus ja reageerimiskiirus. Isegi kogenud

abipolitseiniku laskmisoskus võib aja jooksul väheneda, kui ta seda ei praktiseeri. Iga-aastane

lasketest võimaldab tal oma oskusi tõendada ja vajaduse korral parandada, veendumaks, et ta

suudab relva ohutult ja õiguspäraselt kasutada. Regulaarne laskmistest vähendab oluliselt riski,

et abipolitseinik kasutab relva ohtlikult või ebaõigesti.

Lõikega 6 nähakse ette, et III astme abipolitseinik peab sooritama arvestuse oma

kvalifikatsiooni tagamiseks iga kolme aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates.

Võrreldes kehtiva APolS-iga on tegemist uue sättega. Oma olemuselt on see atesteerimine, kuna

tegemist on hindamisprotsessiga, mis kinnitab III astme abipolitseiniku vastavust talle

ettenähtud nõuetele ja tagab, et ta on võimeline iseseisvalt politsei tegevuses osalema. See ei

ole ainult bürokraatlik protsess, vaid vajalik meede, et hoida III astme abipolitseinikud

professionaalse ja usaldusväärsena. III astme politseiniku poolne iga kolme aasta järel arvestuse

sooritamine täidab mitmeid olulisi eesmärke. Politsei tegevuses osalemine on dünaamiline ja

85

ajas muutuv – seadused uuenevad, taktikalised ja tehnilised vahendid arenevad ning uusi ohte

ja katsumusi tuleb pidevalt juurde. Regulaarne õpe ja arvestus tagavad, et III astme

abipolitseinikud hoiavad oma teadmised ja oskused ajakohasena, et iseseisvalt tegutseda.

Regulaarne hindamine annab abipolitseinikele motivatsiooni end pidevalt arendada ja oma

oskusi täiustada. Arvestuse läbimine aitab tagada, et kõik III astme abipolitseinikud, sõltumata

asukohast või osakonnast, vastavad ühtsetele nõuetele.

Lõike 7 kohaselt peab abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, kvalifikatsiooni

säilitamiseks läbima vähemalt kord kolme aasta jooksul täiendusõppe. Regulaarse

täiendusõppe läbimine on vajalik, et säiliks abipolitseiniku kriisirolli kompetents. Kõiki

kriisirolli tegevusi ning koostööd kriisiüksusega abipolitseinik igapäevaselt oma töös ei rakenda

ning seetõttu on kord kolme aasta jooksul toimuv täiendõpe vajalik. Võimaluse korral pakub

PPA kriisirolli võtnud abipolitseinikule kriisiõppusel või kriisirolli täiendõppes osalemise

võimalust igal aastal. Otsus sätestada seaduses nõue läbida täiendõpe kord kolme aasta jooksul

on mõistlik kompromiss, sest elu näitab, et mõnikord jäävad inimesed koolitustest eri põhjustel

eemale ning see annab nii PPA-le kui ka abipolitseinikule teatud paindlikkuse.

Lõike 8 kohaselt võib tulirelva ja eletrišokirelva erialaõppe läbimisel võtta arvesse isiku

varasemat õpi- ja töökogemust. Lisaks võib arvesse võtta isiku varem läbitud erialaõpet.

PPA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku erialaõppe

osaliselt või täielikult läbituks. Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et kui abipolitseinikuks

kandideerib isik, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või

julgeolekuasutuse ametnikuna, võib ta soovi korral läbida tulirelvaõppe või sooritada kohe

vastava arvestuse. Käesoleva sätte eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle puhul saab võtta

arvesse nende varasemat tulirelva või eletrišokirelva õpet ja kogemust. Samas laieneb see ka

neile isikutele, kes on olnud varem teenistuses politseiametnikuna. Näiteks on politseiametnikel

kohustus igal aastal sooritada lasketest. Kui isikul on varasem kogemus või haridus, mis kattub

tulirelva või elektrišokirelva õppega, siis võib PPA seda arvestada ning lugeda õppe osaliselt

või täielikult läbituks. Sealjuures jääb võimalus suunata isik enne tulirelva kandmise õiguse

andmist lasketestile, millega isik saab tõestada, et tema teadmised ja oskused on piisavad

tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks.

Näide. Kui II astme abipolitseinikul on vaja tööspetsiifikast olenevalt saada

teenistusrelva kandmise õigus ja ta on oma põhitööl vanglaametnik, kes on selle käigus

saanud relvakoolituse ning on kandnud ja kasutanud sama liiki teenistusrelva, mis

politsei, võib seda arvestada kui isiku varasemat õpikogemust. Sel juhul ei ole vaja

uuesti õpetada relvaga seotud põhioskusi, nagu ohutusreeglid, relva osad, relva

puhastamine, hoidmine ja käitlemine, vaid talle antakse puuduolevad oskused, nagu

politsei lasketaktika, relva kasutamise õiguslikud alused jms, mida ta ei ole varasema

koolituse käigus saanud.

Lõikega 9 nähakse ette volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

kehtestada määrusega abipolitseiniku erialaõppe ja täiendusõppe õpiväljundid

Volitusnormi eesmärk on võimaldada õppe sisu paindlikku ja operatiivset reguleerimist,

arvestades abipolitseinike ülesannete mitmekesisust, erinevaid pädevusastmeid ning muutuvat

julgeolekukeskkonda, sealhulgas kriisiolukordade eripära. Seaduse tasandil sätestatakse

erialaõppe ja täiendusõppe üldised põhimõtted ning nende läbimise kohustus, samas kui

määruse tasandil täpsustatakse konkreetsete õpete õpiväljundid, võimaldades vajaduspõhist ja

ajakohast lähenemist. Näiteks saab määrusega kehtestada tulirelva ja elektrišokirelva

erialaõppe sisule ja õpiväljunditele. Samuti võimaldab volitusnorm määrata kriisirolliga

abipolitseinike õppe sisu.

86

Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse abipolitseiniku väljaõpet kriisiolukorra ajal.

Tegemist on uue sättega, mille vajadus on kujunenud viimaste aastate kriiside ja maailma

julgeoleku olukorra tõttu. Tekkinud on vajadus luua kiirem viis abipolitseinike värbamiseks

kriisiolukorra ajal, sest see aitab suurenda riigi võimet kiiresti ja paindlikult reageerida

erinevatele ohuolukordadele. Käesoleva paragrahviga luuakse eraldi õpe, mis on ajaliselt lühem

tavapärasest abipolitseiniku II astme väljaõppest ning keskendub vajalikele teadmistele ja

oskustele kriiside lahendamisel. Lisaks võib kriisiolukorra ajal lisaressursi rakendamine olla

aegkriitiline, mistõttu meil ei pruugi olla aega läbida tavapärast pikka väljaõpet. Tegemist saab

olema kiire ja praktilise õppega, mis keskendub korrakaitse põhioskustele ning oskustele, mida

vabatahtlik kriisi lahendamise hõlbustamiseks vajab. Kui abipolitseinik, kes on tulnud

abipolitseinikuks lühendatud väljaõppe kaudu, soovib pärast kriisi möödumist jääda

abipolitseinikuks, tuleb tal omandada puuduolev osa II astme väljaõppest. See võimaldab

suunata politseiametnikud keerukamate ja aegkriitiliste ülesannete lahendamisele ning anda

abipolitseinikele lihtsamad, kuid samuti vajalikud ülesanded (nt liikluskorraldus, logistiline abi,

avalik kord) või suunata abipolitseinikud toetama politseiametnikke kriisiülesannete

lahendamisel.

Lõike 1 kohaselt peab abipolitseiniku kriisiolukorra ajal läbiviidava väljaõppe maht

olema vähemalt 40 akadeemilist tundi. Õpiväljundid kehtestatakse siseministri määrusega.

Väljaõpe tagab, et abipolitseinikud saavad piisavalt teadmisi ja oskusi, et toetada politseid kriisi

lahendamisel. Väljaõppe hõlmab nii teooriat kui ka praktilisi harjutusi.

Lõike 2 kohaselt nähakse ette erisus, et kriisiolukorra ajal II astme abipolitseinikuks

kandideerija ei pea läbima I ja II astme abipolitseiniku väljaõpet, vaid läbib selle asemel

PPA peadirektori korraldusel abipolitseiniku kriisiolukorra väljaõppe. Sätte eesmärk on

tagada, et kriisiolukorra ajal oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid

abipolitseinikke, vältides ajamahukat tavakoolituse protsessi. Kriisiolukorra ajal keskendub

väljaõpe lühendatud ja sihipärastele koolitusmoodulitele, mille eesmärk on anda abipolitseiniku

ülesannete täitmiseks kriisi lahendamisel vajalikud teadmised ja oskused. Selline regulatsioon

suurendab PPA reageerimisvõimekust erakorralistes olukordades, võimaldades paindlikumat ja

operatiivsemat abipolitseinike kaasamist. See tähendab, et PPA peadirektor otsustab, et nüüd

tuleb isikud kiirkorras ette valmistada politsei tegevuses osalemiseks. Vajalikud õppekavad

tuleb varem valmis teha ja koostada võimalike protsesside kirjeldused ning koolitaja peab

olema neist teadlik ja valmis neid vajaduse korral rakendama.

Kui kriisiolukorra väljaõppe läbinud abipolitseinikul on politsei tegevuses osalemiseks vajalik

kanda tulirelva, peab ta täiendavalt läbima käesoleva eelnõu § 14 lõikes 3 ettenähtud

tulirelvaõppe. Kui on vaja, et ta politsei tegevuses osaledes kannaks ka elektrišokirelva, tuleb

lisaks läbida käesoleva eelnõu § 14 lõikes 4 ettenähtud elektrišokirelva õppe. Ka siin kehtib

põhimõte, et näiteks elektrišokirelva ja tulirelva õppe puhul saab arvestada isiku varasemat õpi-

ja töökogemust vastavalt käesoleva eelnõu § 14 lõikele 8.

Lõikega 3 sätestatakse, et õpiväljundid abipolitseiniku väljaõppele kriisiolukorra ajal

kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorra ajal,

kui abipolitseinikke võidakse kaasata tavapärasest intensiivsemalt, oleks kehtestatud selged ja

ühtsed õpiväljundid. Tavapäraselt eeldab II astme abipolitseiniku väljaõpe mahukat

ettevalmistust, mille maht on vähemalt 150 tundi. Kriisiolukorra ajal võib aga osutuda

vajalikuks võimaldada abipolitseinike kaasamist ka lühema, konkreetsele olukorrale suunatud

väljaõppe alusel, piirdudes üksnes nende teadmiste ja oskustega, mis on vältimatult vajalikud

kriisi lahendamiseks. Ministri määruse tasandil kehtestatud nõuded võimaldavad sellisel juhul

paindlikult määratleda nõutava väljaõppe sisu, tagades samas, et abipolitseinikud on piisavalt

87

ette valmistatud neile antavate ülesannete täitmiseks. Nõuete kehtestamine ministri määrusega

tagab, et kriisiolukorra ajal on väljaõppe nõuded üleriigilised ja ühtsed ning et need kehtivad

võrdselt kõigi abipolitseinike kohta.

Eelnõu §-ga 16 sätestatakse abipolitseiniku õppe korraldus. Praegu korraldavad

abipolitseinike väljaõpet nii PPA kui ka Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA). SKA vastutab

abipolitseinike esimese astme teoreetilise väljaõppe eest, mida viiakse läbi e-õppe vormis.

Praktilise väljaõppe korraldab PPA, kus õpetatakse sidevahendite, erivahendite, külm- ja

gaasirelva kasutamist ning turvataktikat. Kogu abipolitseinike II astme väljaõppe, samuti tuli-

ja elektrišokirelva käsitsemise õppe ning iga-aastased treeningud, viib praegu läbi PPA

kontaktõppena. Tulevikus hakkab SKA täitma suuremat rolli abipolitseinike väljaõppe

korraldamisel ja läbiviimisel, keskendudes eelkõige II ja III astme väljaõppele. Siiski jäävad

iga-aastased treeningud ja lasketestid ka pärast uue APolS-i jõustumist PPA korraldada.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt korraldavad abipolitseiniku väljaõpet PPA ja sisekaitseline

rakenduskõrgkool. Väljaõppekava koostab sisekaitseline rakenduskõrgkool koostöös

PPA-ga.

Abipolitseinike väljaõppekava (edaspidi AP õppekava) jaguneb astmepõhiseks väljaõppeks,

erialaõppeks ja täiendõppeks. Selline paindlik liigendus võimaldab erinevaid õpetatavaid

mooduleid ja selle sees olevaid aineid ja teemasid süsteemselt kombineerida, mis tagab ühelt

poolt abipolitseiniku pideva arengu ja teisalt politsei kaasamisvajadusele vastavad pädevad

abipolitseinikud. See tagab, et õppe sisu vastab ühtsetele kvaliteedinõuetele ning arvestab samal

ajal PPA praktilisi vajadusi ja töökorraldust. Õppekava ja selle alusel välja töötatud õpetamise

metoodika ning õppevormid võimaldavad anda jätkusuutlikku õpet ja vajaduse korral

võimaldada abipolitseinike ümberspetsialiseerumist. Võrreldes kehtiva APolS-iga muudetakse

seda, et ka SKA saab volituse abipolitseiniku väljaõppe korraldamiseks. Nimetatud sätte

loogika seisneb selles, et siseminister kehtestab õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud,

mille abipolitseinik väljaõppe tulemusena omandab) ning SKA rektor koostab koostöös PPA-

ga konkreetse õppekava ja -korralduse (õpiväljundite põhjal õppeained ja -moodulid).

Õppekava on õppe sisu jaotamise korralduslik plaan. See on oma olemuselt asutuse

töökorraldust ehk asutusesisest tegevust reguleeriv akt, mille kehtestab asutuse juht Vabariigi

Valitsuse seaduse alusel.

SKA roll abipolitseinike väljaõppekava koostamisel ei tähenda, et PPA-l puuduks võimalus või

õigus abipolitseinike eriala‑ ja täiendusõpet ise korraldada. Vastupidi, eelnõu lähtub

põhimõttest, et SKA ja PPA rollid täiendavad teineteist. PPA võib eriala‑ ja täiendusõpet

korraldada mitmel viisil: pakkudes koolitusi oma struktuuriüksuste kaudu, kasutades õppes

politseiametnikke ja koolitajaid, tellides koolitusi sisse välistelt koolituspartneritelt või

korraldades koolitusi koostöös SKA-ga. Selline paindlik korraldus on praktikas vältimatult

vajalik, kuna politseitööga seotud oskused ja pädevused peavad sageli kiiresti kohanema uute

õigusnormide, taktikaliste muudatuste, tehniliste lahenduste või operatiivsete riskidega, mida

ei ole alati võimalik käsitleda tavapärase õppekava raames või akadeemilises ajagraafikus. See

lähenemine vastab ka politseiametnike õppe senisele ja hästi toimivale praktikale. Sama loogika

ülekandmine abipolitseinike õppesse tagab, et vabatahtlikele suunatud koolitussüsteem ei

muutu jäigaks ega formaalseks, vaid säilitab tiheda seose tegeliku politseitööga. Säte annab

võimaluse ka abipolitseinike I, II ja III astme väljaõppe korraldamiseks, kui selleks peaks

tekkima vajadus.

88

Eelnõu 3. peatükk. Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused,

õigused ja kohustused

Kolmandas peatükis keskendutakse abipolitseiniku töökorraldusele, abipolitseinike ja nende

tegevuse üle arvestuse pidamisele ning tema staatusega seotud õigustele ja kohustustele. Samuti

käsitletakse abipolitseiniku tunnistust, ametimärki, vormiriietust ja eraldusmärke, mis on

olulised abipolitseiniku identifitseerimisel politsei tegevuses osalemisel. Abipolitseinike ja

nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse tasandil on uus, kuid loob selge

õigusliku aluse andmete kogumiseks ja edasiseks töötlemiseks, mis on vajalik abipolitseinikest

ülevaate omamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Eelnõu §-ga 17 sätestatakse abipolitseinike arvestuse pidamise üldised alused.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peab abipolitseinike koosseisu kohta arvestust, et tagada

abipolitseinike tegevuse korraldamine, nende politsei tegevusse kaasamine, nõuetele

vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs.

Ülevaate omamine abipolitseinikest loob eelduse nende politsei tegevusse kaasamisele, mis

hõlmab nii korraldamist ehk ettevalmistusi nagu rühmadesse jagunemine ja juhtimise korraldus,

õppe korraldamine, vormiriietuse, isikukaitse- jm vahendite, samuti relvade väljastamine,

juurdepääsuõiguste andmine, aga ka abipolitseinike nõuetele vastavuse ajakohast kontrollimist

(nt kehtivat tervisetõendit, kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust, nõutavaid

täiendusõppeid ja arvestusi). Samuti võimaldab ülevaate omamine planeerida ja rakendada

reaalset politsei tegevustesse kaasamist. Abipolitseinike andmete üle arvestuse pidamine on

oma laadilt sarnane politseiteenistujate kohta peetava personaliarvestusega.

Lõikega 2 sätestatakse, millist liiki andmekategooriaid on PPA-l lubatud töödelda

abipolitseinike arvestuse pidamiseks. Sätte eesmärk on määratleda andmetöötluse lubatud

ulatus kategooriate kaupa, vältides üksikandmete liigset loetlemist seaduses ning tagades

kooskõla isikuandmete kaitse õigusega, eelkõige andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtetega.

Punkt 1 alusel võib abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödelda üldandmeid.

Üldandmete kategooria hõlmab andmeid, mis on vajalikud abipolitseiniku isiku tuvastamiseks

ning temaga suhtlemiseks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ees- ja perekonnanimi,

isikukood, elukohaandmed ja kontaktandmed. Tegemist on abipolitseiniku arvestuse pidamise

alusandmetega, ilma milleta ei ole võimalik ei staatuse määramine ega osalemise arvestus.

Üldandmeid töödeldakse vastavalt vajadusele mitmes PPA infosüsteemis, kuna need on

vajalikud nii personaliarvestuse, koolituste korraldamise, varustuse haldamise kui ka tegevusse

kaasamise protsessides.

Punkt 2 alusel töödeldakse abipolitseiniku staatusega seotud andmeid. Nende hulka

kuuluvad näiteks abipolitseiniku staatuse andmise aeg, aste, staatuse peatamine või lõppemine.

Nende andmete alusel hinnatakse abipolitseiniku õigust ja võimalust politsei tegevuses osaleda.

Punkt 3 alusel võib abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödelda andmed

abipolitseinikule esitatavate nõuete täitmise kohta. Nende hulka kuuluvad näiteks II astme

abipolitseiniku nõuetele vastavust tõendavate kontrollide sh kehaline ettevalmistuse läbimise

andmed. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada abipolitseiniku vastavus seaduses

sätestatud tingimustele kogu tema tegutsemise vältel.

89

Punkt 4 alusel võib abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödelda abipolitseiniku õppes

osalemise andmeid. Õppes osalemise andmed hõlmavad teavet abipolitseiniku väljaõppe ja

eriala- ja täiendusõppe läbimise kohta, sealhulgas eripädevusi (nt alarmsõiduõigus). Nende

andmete eesmärk on võimaldada pidada arvestust nõutava väljaõppe läbimise üle ning tagada,

et abipolitseinikke kasutatakse üksnes sellistes tegevustes, milleks neil on vastav ettevalmistus.

Punkt 5 alusel võib töödelda abipolitseinikule antud õiguste andmed. Nende andmete all

peetakse silmas näiteks relvakandamise õiguse andmeid. Nende andmete eesmärk on tagada, et

õigusi kasutatakse üksnes kehtiva aluse olemasolul.

Punkt 6 alusel võib abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödelda abipolitseiniku politsei

tegevuses osalemise andmeid. Sinna kuuluvad andmed politsei tegevuses osalemise arvestuse

kohta (nt aeg ja tegevuse liik), kulu- ja muude hüvitiste arvestamise aluseks olev teave,

tasustamata puhkuse kasutamine ning distsiplinaar- või teenistusliku kontrolliga seotud

andmed. Need andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tagada abipolitseinike tegevuse

õiguspärane korraldamine, hüvitiste korrektne maksmine, järelevalve teostamine ja analüüsi

tegemiseks.

Punkt 7 alusel võib abipolitseinike arvestuse pidamiseks töödelda abipolitseinikule

vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmeid. Vahendite, erivahendite ja relvade

väljastamise andmed hõlmavad teavet abipolitseinikule antud varustuse, erivahendite ja

relvade, sh nende hoiustamise kohta. Nende andmete töötlemise eesmärk on pidada arvestust

selle üle, millised vahendid on konkreetsele isikule väljastatud, millisel alusel ja millise

kehtivuse ajaga.

Abipolitseinike arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ei koondata ühte andmekogusse, vaid

neid töödeldakse nende iseloomu ja funktsiooni järgi erinevates PPA infosüsteemides, sh riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogus, tööaja arvestuse, varahalduse ja teenistusrelvade

haldamise süsteemides. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtteid ning välistab põhjendamatu isikuandmete dubleerimise.

Lõikes 3 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud

andmeid säilitatakse abipolitseiniku staatuse ajal ja üks aasta pärast staatusest

vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Täpsemalt säilitatakse

abipolitseiniku üldandmeid, staatusega seotud andmeid ning õppes osalemise andmeid.

Üheaastane säilitamistähtaeg pärast staatuse lõppemist võimaldab lahendada võimalikke

vaidlusi ja kontrollida tehtud otsuste õiguspärasust.

Lõike 4 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud

andmeid nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse

korral kuni selle lõppemiseni. Tegemist on ajas muutuvate andmetega, mille regulaarne

uuendamine on vajalik (nt kehalise ettevalmistuse andmed). Näiteks ei ole proportsionaalne

säilitada abipolitseiniku kõiki varasemaid kehalise ettevalmistuse testide soorituste tulemusi

piiramatu aja jooksul, kuna need andmed kaotavad aja möödudes oma sisulise tähenduse ning

asenduvad uute tulemustega. Nõuetele vastavuse hindamiseks on piisav kehtiv ja vahetult

eelnenud teave. Selline lähenemine tagab andmete ajakohasuse ning väldib ebavajalikku

andmete säilitamist.

Lõike 5 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid

neli aastat nende kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni

selle lõppemiseni. Lõikes 5 sätestatud säilitamistähtaeg lähtub muuhulgas vajadusest

90

kontrollida kolmanda astme abipolitseinikuks saamise eeldusi, milleks on muu hulgas 120 tundi

politsei tegevuses osalemist viimase kolme aasta jooksul. Samuti on andmeid vajalik kasutada

analüütilistel eesmärkidel, näiteks abipolitseinike panuse hindamiseks. Kalendriaasta põhiselt

säilitamine tagab andmete haldamise praktilise teostatavuse ning ühtse kustutamisloogika suure

andmemahu korral.

Lõike 6 kohaselt säilitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid

säilitatakse üks aasta pärast väljastatud vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist

või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Andmete säilitamine piiratud aja jooksul on

vajalik varaliste kohustuste täitmise kontrollimiseks ning võimalike vaidluste lahendamiseks.

Pärast varustuse nõuetekohast tagastamist ja mõistliku aja möödumist ei ole nende andmete

edasisel säilitamisel enam selget õiguspärast eesmärki, kuna ka võimalikud puudused või

kahjud on tuvastatavad vahetult pärast tagastamist või lühikese aja jooksul.

Lõikega 7 sätestatakse, et abipolitseinike arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. See võimaldab reguleerida andmete

koosseisu detailsemalt ning vajaduse korral seda ajakohastada.

Lõikega 8 sätestatakse, et abipolitseinike arvestuse pidamise täpsema korra kehtestab

PPA peadirektor. Arvestuse pidamine on olemuselt sisekorralduslik tegevus, mis on tihedalt

seotud PPA igapäevase töökorraldusega ning mille detailne reguleerimine seaduse tasandil ei

oleks proportsionaalne ega piisavalt paindlik. Peadirektorile volituse andmine võimaldab

arvestuse pidamise korda ajakohastada vastavalt PPA tegelikele vajadustele ja tehnoloogilistele

muudatustele. Lisaks on oluline, et arvestuse pidamine oleks ühtses loogilises seoses muude

abipolitseinike kaasamist reguleerivate sisekordadega. Ka nende töökorralduslike küsimuste

reguleerimine kuulub PPA peadirektori pädevusse.

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise ja töökorralduse

alused.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peadirektor kehtestab abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise töökorralduse. Tegemist on PPA sisese juhtimis- ja korraldusaktiga, mille eesmärk

on reguleerida abipolitseinike kaasamise praktilist korraldust ning tagada nende tegevuse sujuv

lõimumine politsei igapäevasesse töökorraldusse. Korra kehtestamine võimaldab ühtlustada

abipolitseinike juhtimist, alluvussuhet ning ülesannete jaotamist vastavalt politsei

teenistuslikele vajadustele.

Peadirektori kehtestatav töökorraldus hõlmab muu hulgas abipolitseinike politsei tegevuses

osalemise organiseerimist, vahetut juhtimist ja koordineerimist ning töökorralduslikke

küsimusi. Kord ei anna abipolitseinikule seaduses sätestatust ulatuslikumaid õigusi ega

laiemaid pädevusi ega kehtesta uusi kohustusi, vaid piirdub seadusest tuleneva pädevuse

rakendamise ja korraldamisega PPA sisese töökorralduse raamistikus.

Lõikega 2 sätestatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud isik võib käskkirjaga

moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ning

kehtestada selle töökorralduse. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtivas APolS-is

juba olemas olnud võimaluse säilitamisega. Nii nagu PPA peadirektoril on õigus kehtestada

ametnike ja töötajate töökorraldus, on tal ka õigus korraldada abipolitseinike tegevust

organisatsiooni sees.

91

Lõikega 3 sätestatakse PPA õigus lähetada abipolitseinik tema nõusolekul välisriiki.

Lähetamine toimub PPA peadirektori kehtestatud korra alusel. Säte annab seadusliku

aluse abipolitseinike kaasamiseks politsei rahvusvahelisse koostöösse, sealhulgas välisriigi

politsei abistamisse ning õppe- ja tutvumisvisiitidele, või rahvusvahelistel üritustel ja

konverentsidel osalemiseks. Peadirektori kehtestatav kord reguleerib lähetuse vormistamise

ning lähetusega seotud kulude hüvitamise tingimusi ja korda.

Abipolitseiniku välisriiki lähetamine ei ole kohustuslik ega tulene abipolitseiniku staatusest

automaatselt, vaid eeldab abipolitseiniku selget ja vabatahtlikku tahet osaleda välisriigis

toimuvas tegevuses. Arvestades, et abipolitseinik ei ole avalikus teenistuses ning tegutseb

vabatahtlikkuse alusel, on oluline tagada, et välisriiki lähetamine toimub üksnes abipolitseiniku

teadval ja vabatahtlikul nõusolekul. Nõusoleku nõude eesmärk on välistada olukorrad, kus

abipolitseinikku suunatakse välisriiki ilma tema tegeliku valmisoleku ja huvita. Samuti

võetakse sättes arvesse võimalikke praktilisi ja isiklikke asjaolusid, sealhulgas töö- ja pereelu

korraldust, terviseseisundit või muid kohustusi, mis võivad mõjutada abipolitseiniku võimalust

välisriigis viibida.

Eelnõu §-ga 19 sätestatakse abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja

eraldusmärgid.

Kehtiva APolS-iga on reguleeritud abipolitseiniku tunnistus, eritunnused ja vormiriietus.

Muudatuse tulemusena lisatakse seadusesse abipolitseiniku ametimärk ning eritunnused

nimetatakse eraldusmärkideks. Sarnaselt kehtivale APolS-ile kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega30 nõuded abipolitseiniku tunnistusele, ametimärgile ja eraldusmärkidele.

Uue APolS-i eelnõuga ei reguleerita enam seaduse tasandil abipolitseiniku ohutusvesti

kandmist. Selliste praktiliste küsimuste reguleerimine sobib pigem PPA siseregulatsioonide

tasandile. Ohutusvesti kandmise vajadus sõltub konkreetsest olukorrast, tööülesandest ja

keskkonnast. Näiteks võib see olla vajalik liiklusjärelevalve korral, kuid mitte iga tööülesande

täitmisel. Seaduse tasandil reguleerimine muudaks nõude liiga jäigaks ega annaks politseile

paindlikkust kohanduda vastavalt olukorrale. Ohutusvest on pigem kaitseriietus, mida

kasutatakse vajaduse korral nähtavuse ja turvalisuse tagamiseks, mitte staatuse tunnusena. Selle

eesmärk ei ole abipolitseiniku ametikohustuste või staatuse eristamine, vaid konkreetsete

ohutusnõuete täitmine. Seega, uue APolS-i eelnõuga reguleeritakse abipolitseiniku vormiriietus

ja eraldusmärgid, ametimärk ning tunnistus, kuna need on otseselt seotud abipolitseiniku

staatuse ja volitustega.

Abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide reguleerimine on

vajalik, et tagada selgus ja usaldusväärsus abipolitseinike osalemisel politsei tegevuses.

Reguleerimine võimaldab selgelt eristada abipolitseinikke teistest ametnikest ja isikutest.

Selgelt määratletud tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid annavad ühiskonnale

kindluse, et abipolitseiniku ülesandeid täitev isik on pädev ja ametlikult volitatud politseid

esindama. Tunnistuse ja ametimärgi reguleerimine aitab vältida pettusi ja eksitusi ning

vähendab ohtu, et keegi võiks end alusetult abipolitseinikuna esitleda. Ametlik vormiriietus

koos eraldusmärkidega aitab eristada abipolitseinikke teistest inimestest ning loob avalikkusele

kindlustunde, et nende poole pöördunud isik on usaldusväärne ja oma ülesanneteks ametlikult

volitatud.

30 Siseministri 27.09.2019. aasta määrus nr 26 „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse

kirjeldus“. – RT I, 16.07.2022, 9.

92

Lõike 1 kohaselt väljastab PPA abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks

abipolitseiniku tunnistuse (punkt 1) ning II ja III astme abipolitseinikule lisaks

ametimärgi (punkt 2). Politsei tegevuses osaledes peab abipolitseinik kaasas kandma

tunnistust või tunnistust koos ametimärgiga. Tunnistus ja ametimärk võimaldavad tuvastada

abipolitseiniku kui riigivõimu esindaja, kes tegutseb PPA nimel. Kui isik vabastatakse

abipolitseiniku staatusest, tuleb tunnistus ja ametimärk tagastada. Uues APolS-is sätestatakse,

et tunnistus väljastatakse abipolitseinikule igal juhul, kuid ametimärk antakse ainult II ja III

astme abipolitseinikule. Sätte kohaselt ei väljastata I astme abipolitseinikule ametimärki, kuna

tema tööülesanded on peamiselt suunatud organisatsioonisisesele abistamisele. Sellisel juhul

piisab tema identifitseerimiseks ainult tunnistusest. Seevastu II ja III astme abipolitseinikele

antakse ametimärk igal juhul. Oluline on rõhutada, et tunnistust ja ametimärki kasutatakse

ainult politsei tegevuses või koolitustel osalemiseks. Kui abipolitseinik ei osale politsei

tegevuses või koolitusel, ei ole tal õigust neid kasutada. Näiteks kui abipolitseinik märkab vabal

ajal õigusrikkumist, ei saa ta end esitleda abipolitseinikuna, näidates oma tunnistust või

ametimärki. Sellises olukorras tegutseb ta tavakodanikuna.

Punkti 3 kohaselt väljastab PPA vajaduse korral abipolitseinikule politseiametniku

vormiriietuse koos abipolitseiniku eraldusmärkidega (edaspidi abipolitseiniku

vormiriietus). Sätte eesmärk on tagada, et abipolitseinike välimus ja ametlikud tunnused on

ühtsed kogu riigis, olenemata piirkonnast. Kuna abipolitseinikud tegutsevad PPA nimel ja

loovad koos politseiametnikega turvalisust, on mõistlik ja eelarveliselt otstarbekas, et nad

kannavad samu vormielemente nagu politseiametnikud. Eraldi vormiriietuse loomine ei tekita

lisandväärtust, vaid lisakulusid ja võib põhjustada isikutes segadust. Politsei vormiriietus annab

isikule selguse, kes on riigivõimu esindaja ja kelle nimel ametnik või vabatahtlik tegutseb.

Abipolitseiniku eraldusmärgid võimaldavad täpsemalt aru saada, et tegemist on

abipolitseinikuga, mitte politseiametnikuga.

Oluline on, et politsei tegevuses osaledes ei tohi abipolitseinik kanda teiste ametite tunnustega

vormiriietust, näiteks turvatöötaja, kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku,

vanglaametniku või tollitöötaja vormiriietust. Vormiriietus peab selgelt väljendama

abipolitseiniku seotust politseiga. Kui kehtivas APolS-is on konkreetselt välja toodud, et

abipolitseinikul on keelatud abipolitseiniku ülesande täitmise ajal kanda 1) ametniku, välja

arvatud politseiametniku, vormiriietust; 2) turvatöötaja vormiriietust; 3) riietust, millel on

kaitseväe või Kaitseliidu eraldusmärgid, siis uues APolS-i eelnõus seda otseselt ei sõnastata,

kuid sama põhimõte jääb kehtima.

Vormiriietus väljastatakse vajaduse alusel. Näiteks ei pruugi I astme abipolitseinik

vormiriietust vajada, kuna tema ülesanded on peamiselt seotud organisatsioonisisese

abistamisega. Samamoodi ei kanna politsei vormiriietust PPA kommunikatsiooni-, analüüsi-

või personalitöötajad.

Abipolitseiniku vormiriietus on aga kohustuslik juhul, kui abipolitseinik:

• kannab elektrišoki- või tulirelva;

• kohaldab riikliku järelevalve erimeedet;

• kui on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal.

Üldiselt väljastatakse vormiriietus II ja III astme abipolitseinikele. Eriti oluline on vormiriietus

III astme abipolitseinikule, kes võib tegutseda iseseisvalt. Vormiriietuse kandmine sellises

olukorras võimaldab selgelt eristada teda tavakodanikest ja tagab, et tema tegevus on avalikkuse

ja politsei jaoks arusaadav ning kontrollitav.

93

Lõike 2 kohaselt PPA peadirektor kehtestab abipolitseiniku vormiriietuse kandmise

korra. PPA peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse abipolitseiniku vormiriietuse

kandmine. Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et eritunnuste ja abipolitseinikule väljastatud

vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab PPA peadirektor. Selged reeglid

abipolitseinikule vormiriietuse kandmiseks on vajalikud, et tagada ühtne väljanägemine nii

organisatsiooni sees kui ka avalikkuse ees. Vormiriietuse järgi eristab isik politseid teistest

korrakaitseorganitest. Kui abipolitseinik järgib vormiriietuse kandmise juhiseid, on inimestel

lihtsam teda ära tunda kui politseiga seotud isikut ning see suurendab usaldust ja turvatunnet.

Samas tuleb vältida olukordi, kus vormiriietust kantakse vabal ajal või väljaspool politsei

tegevust, sest see võib avalikkuses tekitada eksliku mulje, et isik tegutseb politsei esindajana.

Selged juhised aitavad vähendada riski, et vormiriietust kasutatakse valel eesmärgil või viisil,

mis kahjustab politsei mainet ja usaldusväärsust. Need reeglid tagavad, et vormiriietuse

kandmine oleks alati kooskõlas politseis kehtivate nõuetega.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinikul keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku

tunnistust ja ametimärki kõrvalisele isikule. Abipolitseiniku tunnistus ja ametimärk annavad

avalikkusele selge signaali, et isik esindab riigivõimu. Kui need esemed satuvad valedesse

kätesse, võib see eksitada avalikkust, kuna inimesed võivad ekslikult arvata, et tegemist on

seadusliku korrakaitsjaga. Selline olukord loob võimaluse, et pahatahtlikud isikud, näiteks

kurjategijad, kasutavad neid tunnuseid pettuste, väljapressimise või muude ebaseaduslike

tegevuste toimepanemiseks. Seetõttu on oluline, et abipolitseinik hoiaks talle väljastatud

tunnistust ja ametimärki hoolikalt ning tagaks, et need ei satu kõrvaliste isikute kätte.

Abipolitseinikule väljastatud tunnistus ja ametimärk on PPA vara, mida abipolitseinik on