Tagasiside eelnõule



Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Selline killustatus põhjustab andmete dubleerimist, ebaühtlast andmekvaliteeti ja märkimisväärset halduskoormust teenuseosutajatele ning piirab andmete süsteemset kooskasutust ravikvaliteedi hindamisel, rahastamise järelevalves ja tervishoiuteenuste planeerimisel. Praegune korraldus eeldab ulatuslikku manuaalset ja ajalise viitega andmetöötlust, takistab automatiseeritud ristkontrollide rakendamist ning suurendab õigusruumi ja IT‑lahenduste keerukust. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist.

Eelnõu eesmärk on terviseandmete kasutamise edendamise kaudu toetada tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel ja patsienti raviprotsessis, tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ning vähendada raviraha ebaotstarbekat kasutust, andmete esitamise koormust ja dubleerimist. Eelnõu aitab lahendada Eesti tervishoiusüsteemi väljakutseid, nagu kasvav ravivajadus ja tervishoiutöötajate puudus, mis omakorda süvendavad teisi probleeme, nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav rahastus.

Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (edaspidi KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (edaspidi RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (edaspidi TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tervisekassa seaduses, ravimiseaduses ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.

Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Eelnõuga koondatakse seni killustatud viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed ühtsesse riiklikku infosüsteemi. Praegune andmete hajutatus teenuseosutajate vahel takistab biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist, raskendab kontrolli doonormaterjali kasutuskordade üle ning piirab tõenduspõhist järelevalvet ja teadustegevust, ohustades seeläbi patsientide ja doonorite õiguste kaitset ning teenuse kvaliteedi tagamist.

Sellest tulenevalt on eelnõu eesmärk ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist. Eelnõuga luuakse alus nende andmete kogumiseks riiklikku andmekogusse – TIS-i, mille abil tagatakse Eesti viljatusraviteenuse osutajate üleselt teave sugurakkude annetamise kordade ja ühe doonori materjalist sündinud laste arvu kohta, millega tõhustatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) tulenevate kohustuste täitmist. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete struktureeritud kogumisega parandatakse biovalvsust ja andmete jälgitavust, nagu on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses.

Samuti tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) ja ravikindlustuse seaduses (RaKS) kolme määruse andja vahetus ning sätestatakse, et vastavad määrused kehtestab Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister – sotsiaalminister. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel antavad määrused olema Vabariigi Valitsuse tasemel, kuivõrd tegemist on valdkonnaspetsiifilisi küsimusi reguleerivate rakendusaktidega.

Eelnõu mõjutab inimesi, TTO-sid (sh viljatusraviteenuse osutajad), apteegiteenuse osutajaid, meditsiiniseadmeid väljastavaid isikuid, akadeemilist sektorit, Tervise Arengu Instituuti (edaspidi TAI), Terviseametit, Tervisekassat, Ravimiametit ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), avaldades sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju haridusele ja teadusele ning riigivalitsemisele.

Eelnõu vähendab osapoolte praegust halduskoormust. Halduskoormuse muutuste täpsem kirjeldus on esitatud seletuskirja punktides 6.1.6 ja 6.2.5.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna andmepoliitika juht Liisi Lillipuu ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan ([email protected]), ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]) ning integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa andmeinfo arhitekt Kai Tiitsaar ([email protected]) ja jurist Aigi Veber ([email protected]), Terviseameti õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ([email protected]), Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki ([email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Heleni Mäe ([email protected]) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse jurist Laine Mokrik ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest nr 487 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)“. Lisaks on eelnõu vähesel määral seotud sama tegevusprogrammi tegevusega nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) RT I, 17.03.2026, 2;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus RT I, 26.06.2025, 29;
3) inimgeeniuuringute seadus (IGUS) RT I, 17.03.2026, 1;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) RT I, 06.07.2023, 52;
5) liikluskindlustuse seadus (LKindlS) RT I, 29.06.2024, 12;
6) maksukorralduse seadus (MKS) RT I, 02.10.2025, 4;
7) ravimiseadus (RavS) RT I, 17.03.2026, 9;
8) ravikindlustuse seadus (RaKS) RT I, 03.12.2025, 10;
9) Tervisekassa seadus (TerKS) RT I, 17.03.2026, 12;
10) tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) RT I, 21.06.2024, 30.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktides 6.1.5 ja 6.2.4.

2. Seaduse eesmärk

Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.2 Tehnoloogia ja andmed võimaldavad haigusi ennetada, varem diagnoosida ja tõhusamalt ravida, toetades seeläbi tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös. Samu andmeid ei peaks esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks, poliitikakujundamiseks kui ka teadus- ja arendustegevuseks.

Käesoleva seaduse eesmärk on loetletud väljakutsete leevendamiseks luua selgem ja tõhusam terviseandmete korraldus, mis võimaldab neid kasutada ühtse tervikuna. Selleks liidetakse kolm andmekogu ühise eesmärgi ja regulatsiooniga andmekoguks – KIRST (raviarved) ja RETS (retseptid) liidetakse TIS-iga (tervisedokumendid). Muudatusega luuakse eeldused terviseandmete ühtseks ja süsteemseks kasutamiseks, mis on vajalik tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks, rahastamise järelevalveks, tervishoiuteenuste ja ressursside planeerimiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste arendamiseks. Muudatus loob vajalikud eeldused TTO-de halduskoormuse vähendamiseks.

Seaduse eesmärk on ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist. Nende andmete koondamine TIS-i aitab tagada raviasutusteülese doonorrakkude kasutamise jälgitavuse ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu. Samuti aitab see edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis, korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusraviteenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt. Andmete kogumine loob aluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite tulemuslikkuse hindamiseks, kaugtagajärgede jälgimiseks ja kulutõhususe analüüsimiseks.

Enne eelnõu koostamist on SoM-i, Tervisekassa, Terviseameti, TAI, Ravimiameti ja TEHIK-u koostöös valminud väljatöötamiskavatsus.3 Kavandatav eelnõu vastab suures osas väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile. Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

Väljatöötamiskavatsuses ei käsitletud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist, kuna käesoleva eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tulenevad kehtivas KVEKS-is ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses sätestatud kohustustest. Need kohustused hõlmavad ühe doonori materjalist sündinud laste arvu jälgimist, biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist ning loovutuste arvu kontrollimist. Seega on tegemist õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, mitte uue poliitika kujundamisega, mistõttu ei ole eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike punktile 2 vajalik. Samuti ei käsitletud väljatöötamiskavatsuses eelnõusse lisatud RaKS-is sisalduva volitusnormi muudatust, mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise. Eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt vajalik, kuna muudatus ei too kaasa uusi poliitilisi valikuid ega põhimõttelisi suunamuutusi, vaid täpsustab rakenduslikke detaile kehtiva regulatsiooni elluviimiseks. Muudatus tugineb varasematele otsustele ja kehtivale õigusraamistikule ning on kooskõlas HÕNTE tasandi valiku põhimõtetega, mille kohaselt sätestatakse põhimõttelised otsused seaduses ja rakenduslikud detailid määruse tasandil; muudatus puudutab määruse tasandil volitusnormi adressaadi (Vabariigi Valitsuselt ministrile) muutmist, mis on põhjendatud regulatsiooni valdkonnaspetsiifilise ja tehnilise iseloomu tõttu.

Kavandatavate muudatuste peamised eesmärgid on järgmised:

1. Tagada Eesti inimestele tervishoiuteenuste hea kvaliteet.
Tervisekassa saab andmete abil jälgida, et pakutav raviteenus vastab ravi rahastamise nõuetele ning tehtavad tegevused on põhjendatud ja tulemuslikud. Kvaliteedi mõõtmine ja tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge, millist tulemust neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist. Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning pakkuda andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele.

2. Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse parandamisse.
Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle toetab ravirahade eesmärgipärast kasutamist. Kui tehnilised kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne on TIS-i tehtud ja kas raviarvel on samad teenused, mis TIS-is), vabaneb Tervisekassa järelevalveressurssi, et jälgida ka raviteenuste sisulisi tingimusi (kas soodusravimi või protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue on täidetud).

3. Tagada tervishoius kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed planeerimiseks.
Kui käsitleme kolme tervishoiu andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele ristkontrollid, paranevad andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et tervishoiuteenuste planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige sisulisele vajadusele ja teenusedisainile.

4. Toetada patsiendi raviprotsessi kvaliteetsete andmetega.
Vaja on kasutada olemasolevaid andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimesele teenuse saamisel tekitatavat ebamugavust ja ebaselgust. Vajalikud tehnilised lahendused selleks on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja piisava detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti.

5. Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks.
Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele rahastusele. Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust. Kvaliteetsed andmed on võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks. Tulemuspõhise rahastamise üks näide on raviteekond, mille rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (nt endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ning teise näitena võib välja tuua perearstide rahastamise, mis on seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega (vaktsineerimine, krooniliste haiguste jälgimine ja ravi). Tervisekassa soovib süsteemselt võtta ravi kvaliteedi rahastamise aluseks.

6. Vähendada TTO-de halduskoormust andmete edastamisel.
Tulevikus saab Tervisekassa moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et TTO-d saaksid esitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra – see vähendab koormust andmete esitamisel.

7. Käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna.
TIS-i, KIRST-u ja RETS-i ühendamisel vähendatakse Eestis andmete ja nendega seotud tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas suuremat arengut ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ning missugustel põhimõtetel on võimalik saada juurdepääs andmetele statistika, uuringute ja teadustöö tegemiseks. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturvet ja andmekaitset.

8. Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil.
Eesmärk on vähendada üha ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja ajakohastamise bürokraatiat. Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse sisule, mitte üha kasvava keerukusega õigusruumi küsimustele.

9. Tagada TTO-de ülene doonorsugurakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavus vastavalt KVEKS §-le 13.
Andmete kesksesse andmekogusse kogumine võimaldab väljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid. Samuti võimaldab see automatiseerida sugurakkude ja embrüote hankimise, käitlemise ja viljatusravitsüklite aruande koostamist Ravimiametile ning kasutada kogutud andmeid rahvusvahelise statistika jaoks. Kogutud andmete alusel on võimalik teha viljatusraviga seotud statistikat ja jagada saadud teavet avalikkusega, väljastada kogutud andmeid teadusuuringuteks, saada teavet sugurakkude säilitaja, partneri, mittepartnerist annetaja või anonüümse annetaja surma fakti ning vajaduse korral ka surma põhjuse kohta. SoM-i tehtud analüüsi „Laste saamise ja kasvatamise toetamine“ kohaselt on Eestis aastatel 2019–2023 kunstliku viljastamise abil sündinud kokku ligi 3300 last, mis moodustab 5,4% kõigist elussündidest sel ajavahemikul ning on aja jooksul märgatavalt kasvanud.4 Seega on kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamine muutunud veelgi olulisemaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses, IGUS-is, KVEKS-is, LKindlS-is, MKS-is, RavS-is, RaKS-is, TerKS-is ja TOKVS-is. Viimases paragrahvis on sätestatud seaduse jõustumise aeg.

3.1. TTKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 264 lõike 7 esimeses lauses viidet TTKS §-le 593 ning asendatakse viide lõikele 21 viitega lõikele 4. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muudatusega ning vajalik seoses viidatava sätte asukoha muutumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 508 lõike 3 punkt 5. Muudatus on vajalik andmekogude ühendamise tõttu. Retseptiandmeid töödeldakse piiriülesel andmevahetusplatvormil ka edaspidi, kuid andmekogude ühendamise tulemusena on nimetatud andmekoosseis edaspidi TIS-i osa ning retseptikeskuse eraldi nimetamine ei ole vajalik. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKS §-e 591–593, et TIS-i pidamise eesmärk, andmekoosseis, säilitustähtajad, andmete edastamine ja andmetele juurdepääsu võimaldamine hõlmaksid senise KIRST-u ja RETS-i pidamisega seonduvat ning TIS-i regulatsiooni ületoodavaid sätteid.

TTKS § 591 lõige 1 sätestab TIS-i pidamise eesmärgid. Loetletud viis eesmärki koondavad senise kolme andmekogu, s.o TIS-i, KIRST-u ja RETS-i pidamisega seotud ülesanded, mis seni olid sätestatud vastavalt TTKS § 591 lõikes 1, TerKS §-s 461 ja RavS §-s 81. Loetelu on järjestatud sisupõhiselt. Ühtne andmekogu eesmärk võrreldes kehtivate andmekogude pidamise eesmärkidega kogumina oluliselt ei muutu, kuid sõnastusi on täpsustatud. Kehtivaid TIS-i eesmärke on eeltoodust tulenevalt täiendatud kahe eesmärgiga punktides 3 ja 4. Kehtiva sätte ülesehitust on muudetud: varasem seotud tekst on asendatud punktidena esitatud loeteluga, mis muudab regulatsiooni ülesehituse selgemaks ja eristatavamaks.

Punkt 1 võetakse muutumatul kujul üle kehtivast TTKS § 591 lõike 1 sõnastusest.

Punktis 2 on patsiendi mõiste asendatud isiku mõistega. Muudatus on vajalik, sest andmekogude ühendamisel töödeldakse ja kaitstakse ka selliste isikute isikuandmeid, kellel ei ole patsiendi staatust TTKS § 31 tähenduses, näiteks ravikindlustatuse, hüvitiste või tervishoiuteenuste korraldamisega seotud toimingutes. Patsient TTKS-i tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. Senise KIRST-u andmed hõlmavad ka isikuid, kes ei mahu patsiendi mõiste definitsiooni alla. KIRST-us on ka nende isikute andmed, kellel on tekkinud õigus ravikindlustatusele (alused sätestatud RaKS-is), kuid kes ei pruugi olla patsiendid. Mõiste „isik“ kasutamine tagab regulatsiooni kooskõla andmete tegeliku kasutusulatusega ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Terminit „patsient“ kasutatakse peatükis edaspidi juhtudel, kui sätestatud õigused kaasnevad üksnes patsiendiks olemisega.

Punkt 3 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga. TerKS § 461 sätestab, et KIRST-u peetakse seadusest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Selle eesmärgi ületoomisel TIS-i pidamise eesmärkide hulka on välja jäetud viited eriseadustele ja muudele õigusaktidele ning eelarvele, sest need ei ole TIS-i pidamise eesmärkide sätestamisel asjakohased.

Punkt 4 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu seoses RETS-i liitmisega TIS-iga. RavS § 81 lõige 1 sätestab, et retseptikeskus on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Ka siin on sõnastust täpsustatud vastavalt senisele TIS-i pidamise eesmärkide sätestamise loogikale. Uues sõnastuses on eesmärgina nimetatud retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine.

Varasemas sõnastuses kasutatud sõna „töötlemine“ on asendatud sõnadega „ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine“. Muudatus on tehtud, et sisustada varem ebamäärane eesmärk sisuga, milleks andmete töötlemine on sisuliselt vajalik.

Lisaks on eesmärgi sõnastuses eristatud ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist, mis on sisuliselt kaks erinevat hüvitise liiki. Ravimi‑ ja meditsiiniseadme hüvitis on ravikindlustushüvitis, mille raames tasub Tervisekassa osa soodusretseptiga ostetud ravimi või meditsiiniseadme maksumusest juba ostuhetkel vastavalt kehtivale soodustusmäärale. Täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis on lisahüvitis, mille eesmärk on vähendada kindlustatud isiku suurt omaosalust juhul, kui tema aastased kulutused Tervisekassa soodustusega ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad seaduses sätestatud piirmäärad. Täiendav hüvitis rakendub automaatselt ning kompenseerib osa vältimatust omaosalusest suuremate kulutuste korral.

Kehtiva RavS § 81 lõike 1 sõnastusega võrreldes on TIS-i eesmärgi sõnastamisel ära jäetud järelevalve eesmärk, sest järelevalve ei ole andmekogu pidamise esmane eesmärk. RavS § 100 lõikes 1 nimetatud riikliku ja haldusjärelevalve asutustele ning TTKS § 60 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve asutusele võimaldatakse regulaarne juurdepääs TIS-i andmetele siis, kui see on seaduses ette nähtud. Selle kordamine TIS-i pidamise eesmärgina ei ole vajalik.

RavS § 81 lõike 1 kehtivas sõnastuses sisaldunud isikute tervise kaitse tagamise ja ravimistatistika tegemise eesmärk sisaldub uue sätte punktis 5. Seega on RETS-i pidamise sisulised eesmärgid, välja arvatud järelevalve, üle toodud TIS-i pidamise eesmärkide hulka.

Punktis 5 on täpsustatud rahvastiku tervise kaitsega seotud eesmärki tulenevalt andmekogude ühendamisest – varasem tervisestatistika tegemise ülesanne on sõnastatud järgmiselt: „tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine“. Täpsustus on vajalik, sest lisaks tervishoiustatistikale ja analüüsidele töödeldakse ühendatud andmekogu andmeid edaspidi ka ravimite ja meditsiiniseadmete ning Tervisekassa avalike ülesannetega seotud statistika ja analüüside tegemiseks. Analüüside all on mõeldud asutuste igapäevast analüütilist tegevust, seiret ja aruandlust, mitte teadus- ja ajaloouuringuid IKS-i tähenduses.

Lisaks täpsustatakse punktis 5 tervishoiu juhtimise ülesannet ning lisatakse tervishoiu korraldamise ülesanne. TIS-i pidamise eesmärk hõlmab lisaks tervishoiu juhtimisele ka tervishoiu korraldust, kuna andmekogude ühendamise tulemusena kasutatakse TISi andmeid TerKS-ist tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. TerKS § 2 kohaselt hõlmab Tervisekassa roll ka tervishoiuteenuste korraldamist, sealhulgas ravikindlustuse korraldamist, tervishoiuteenuste eest tasumist, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist ning järelevalvet. Nende ülesannete täitmine eeldab operatiivset ja õiguslikult selget alust TISis olevate andmete kasutamiseks. Mõiste „tervishoiu korraldus“ lisamine TISi pidamise eesmärkide hulka tagab õigusselguse ning kajastab korrektselt Tervisekassa tegelikku pädevust ja vastutust pärast andmekogude ühendamist. Muudatus ei laienda andmete kasutamist uutele eesmärkidele, vaid täpsustab juba kehtivatest õigusaktidest tulenevat andmete kasutamise alust.

TTKS § 591 lõige 11 sätestab TIS-i andmete õigusliku tähenduse ulatuse, et oleks üheselt selge, millises ulatuses millist tähendust andmetele omistatakse. Paragrahvi 591 lõike 4 punktides 22, 6–8 ja 10–12 nimetatud andmetel on õiguslik tähendus, ülejäänud punktides nimetatud andmetel on informatiivne tähendus. Sätte lisamine on vajalik KIRST-u liitmise tõttu TIS-iga. See tuleneb kehtiva TerKS § 463 lõikest 4, mis sätestab KIRST-u andmete õigusliku tähenduse. Edaspidi omavad viidatud punktides nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et oleks üheselt mõistetav, milliseid õiguslikke tagajärgi andmete kasutamine kaasa toob ja milliseid mitte. Õigusnorm ei reguleeri üksnes andmete kogumist ja säilitamist, vaid reguleerib ka nende rolli õiguslikes otsustusprotsessides. Ilma õiguslikku tähendust määratlemata jääb ebaselgeks, kas ja millisel määral võivad andmed mõjutada isiku õigusi ja kohustusi või olla aluseks haldus‑, tsiviil‑ või muude otsuste tegemisel.

Õigusliku tähenduse selgesõnaline sätestamine võimaldab piirata andmete mõju üksnes seadusandja poolt ette nähtud ulatuses. See aitab vältida olukordi, kus andmetele omistatakse praktikas suurem kaal või laiem õiguslik toime, kui see on normi eesmärgiga kooskõlas. Eriti oluline on see isikuandmete, sealhulgas tervise‑ ja sotsiaalandmete puhul, mille kasutamine võib otseselt mõjutada isiku õigussfääri.

Lisaks loob andmete õigusliku tähenduse määratlemine selguse selles, mis puudutab otsuste vaidlustatavust ja vastutuse jaotust. Kui on ette teada, milline on andmete õiguslik mõju, saab isik hinnata, kas ja kuidas andmete alusel tehtud otsust vaidlustada. Samuti võimaldab see selgemalt määratleda vastutust olukordades, kus andmed osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või ajakohatuks.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on eriti oluline digitaalses ja automatiseeritud keskkonnas, kus andmeid kasutatakse infosüsteemides, andmevahetuses ja otsustusprotsesside toetamiseks. Selge regulatsioon välistab andmete muutumise de facto automaatseteks otsusteks ilma piisava normatiivse aluseta ning tagab, et andmete kasutamine jääb kontrollitavaks, läbipaistvaks ja õiguspäraseks.

Lisaks on seoses TerKS § 493 lõike 5 ületoomisega täiendatud lõiget kolmanda lausega. Tervisekassa andmekogu kanne tehakse TerKS-i kehtiva sõnastuse kohaselt viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumist. Selleks, et oleks üheselt selge, millal andmetel õiguslik tähendus tekib, on vaja sätet täiendada täpsustusega, et Tervisekassa kannab dokumentidel olevad andmed TIS-i ettenähtud viie kalendripäeva jooksul, millest alates on nendel andmetel õiguslik tähendus.

TTKS § 591 lõige 2 sätestab TIS-i kaasvastutavad töötlejad. Senise KIRST-u ja RETS-i vastutav töötleja oli Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad olid SoM ja Tervisekassa. Sisulist muudatust vastutavates töötlejates ei tehta: ühendatud andmekogu kaasvastutavad töötlejad on SoM ja Tervisekassa. SoM-i ja Tervisekassa vahel on TIS-i pidamiseks sõlmitud 2024. aastal kaasvastutavate töötlejate leping5, mida andmekogude ühendamise korral täiendatakse, et tagada kaasvastutavate töötlejate omavaheline selge tegelik tööjaotus nii andmekogu pidamisel kui ka IKÜM-ist tulenevate kohustuste täitmisel.

TTKS § 591 lõikega 3 antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks: andmete hoidmise, kogumise, väljastamise, rahastamise ja muude korraldusküsimuste täpsem kord sätestatakse TIS-i põhimääruses, mis hõlmab edaspidi muu hulgas ka KIRST-u ja RETS-i korraldusküsimusi. Loetelu punktide senine nummerdus ei muutu, lõiget täiendatakse punktiga 61. Sätte sisus on tehtud kolm muudatust.

Punkti 2 on täpsustatud, lisades andmetele juurde sõna „täpsem“. Juhis eelnõude koostamiseks6 näeb ette, et seaduses tuleb andmekogu pidamisel sätestada üldiselt, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse ning mille täpsem loetelu tuleb sätestada põhimääruses. Kuna üldised kategooriad on TTKS-is juba loetletud, esitatakse andmete täpsem koosseis põhimääruses.

Punktiga 61 on loetellu lisatud andmetöötluse logimise kord. Juhis eelnõude koostamiseks7 näeb ette, et andmekogu logimise kord tuleb sätestada andmekogu põhimääruses. Kuigi TIS-i põhimäärus juba sätestab infosüsteemi logimise korra, tehakse selguse huvides ka TTKS-is täpsustus, et põhimääruses selline kord sätestatakse.

Lisaks pannakse muudatusega Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga TIS-i põhimääruse kehtestamiseks. Muudetav volitusnorm näeb rakendusaktina ette määruse, mis reguleerib valdkonnaspetsiifilisi küsimusi, mistõttu on volitusnormi muutmisega kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks.

TTKS § 591 lõige 4 sätestab TIS-i uue andmekoosseisu, et kajastada ühendatavate andmekogude andmeid. Uues sõnastuses on andmete loetelu laiendatud, sõnastust ühtlustatud. Punktide numeratsioon on maksimaalses ulatuses säilitatud kehtival kujul. Seoses KIRST-u ja RETS-i andmekoosseisude lisandumisega on mõnes punktis tehtud sisulisi muudatusi ning lisandunud on punktid 21, 22 ja 6–12, millega seoses on senine punkt 6 „andmetöötluse logid ja süsteemi teated“ viidud viimaseks, punktiks 13.

Punktis 1 on kasutusele võetud mõiste „üldandmed“. Isiku üldandmed on vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta oktoobris antud juhisele kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel8. Seaduse tasandil piisab üldandmete nimetamisest, mille täpsem koosseis esitatakse põhimääruse tasandil. Kuigi juhis seda otsesõnu ette ei näe, loeme ka sünniaja üldandmete hulka, sest olemuslikult on sünniaeg osa isikukoodis sisalduvast infost. Kodakondsus ei kuulunud varem TIS-i andmete koosseisu, kuid see lisandub seoses KIRST-u ühendamisega TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 1 lõike 1 punkt 7). Juhises kinnisesse loetellu vaikimisi kaasa arvatud emakeele andmeid TIS-is praegu ei töödelda, sest vajadus selleks puudub.

Punktis 1 asendatakse ka sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lisaks on punktis 1 täpsustatud, et töödeldakse ka isiku varasemaid üldandmeid, s.o käesoleval ajal enam mittekehtivaid andmeid, mis võimaldab töödelda ka rahvastikuregistris olemasolevat endist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaega või ka sugu. Teisi varasemaid üldandmeid ei ole vaja töödelda. Varasemate üldandmete töötlemine on vajalik tervisedokumentide sidumiseks olukordades, kus isiku identiteeditunnused on muutunud, näiteks kirikuraamatute paranduste, soovahetuse või lapsendamise tõttu. Ilma varasemate andmete säilitamiseta kaoks osa isiku varasematest terviseandmetest või seostuks valesti, mis kujutaks endast olulist patsiendiohutuse riski. Senini kehtestas muutunud andmetele eelnenud andmete töötlemise võimaluse TTKS § 591 lõige 6. Muudatus, et varasemad üldandmed on toodud kohe üldandmete punkti juurde, on tehtud sätete ühtlustamise ja selguse tagamise eesmärgil.

Punktis 2 on täpsustatud isiku muude isikuandmete koosseisu, lisades surmaaja ja arvelduskonto andmed, nagu need on seni olnud KIRST-us. Andmete täpsem koosseis esitatakse andmekogu põhimääruses. Lisaks asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta). Eestkostja ja esindaja andmed on viidud punkti 21, ravikindlustuse andmed punkti 22 ja tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära andmed punkti 10.

Punktis 21 on eraldi nimetatud seni patsiendi muude andmete all sisaldunud eestkostja või esindaja andmed. Sõna „andmed“ on asendatud terminiga „üldandmed“, mida on selgitatud sama lõike punkti 1 selgituses. Eestkostja ja esindaja andmed ei ole käsitatavad isiku muude andmetena, kuna need ei kirjelda isikut ennast, vaid teist isikut, kellel on seadusest või volitusest tulenev õigus tegutseda isiku nimel. Tegemist on eraldiseisva õigussuhte andmetega, mis määravad kindlaks esindusõiguse olemasolu, ulatuse ja kehtivuse. Isiku muud andmed puudutavad reeglina isiku enda tunnuseid, seisundit või õigusi. Eestkostja ja esindaja andmed seevastu täidavad funktsionaalset eesmärki, võimaldades tuvastada, kellel on õigus isiku nimel õigusi teostada või kohustusi täita. Nende andmete töötlemine on vajalik eelkõige õiguspärase suhtluse ja otsustamise tagamiseks, mitte isiku enda kirjeldamiseks. Seetõttu on loogiline ja õigusselguse huvides põhjendatud käsitleda eestkostja ja esindaja andmeid eraldi andmekategooriana, mitte koondada neid isiku muude andmete alla.

Punktiga 22 eristatakse seni patsiendi muude andmete (punkti 2) all sisaldunud ravikindlustuse andmed eraldi andmekategooriaks. Ravikindlustuse andmeid on edaspidi mõistlik käsitleda eraldi kategooriana, sest seni KIRST-u koosseisu kuulunud kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed on edaspidi TIS-i osa (TerKS § 463 lõike 1 punkt 2). See kategooria sisaldab ka RavS § 81 lõike 12 punkti 3 – kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed.

Punkte 3–5 ei muudeta, v.a osas, kus punktides 3 ja 41 asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Punkt 6 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 3).

Punkt 7 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 4). Lisatakse sõnad „ja dokumendid“. Rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks võivad lisaks andmetele olla ka dokumendid (nt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise puhul).

Punkt 8 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõikes 81 nimetatud andmed).

Punkt 9 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmed). Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 51.

Punkt 10 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga. Tervisekassa korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist (TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt reguleeritud erinevates seadustes (nt TTKS, RaKS). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete täitmise väljenduseks on andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt rohkem visiiditasu, kui seadus ette näeb. RaKS § 67 lõike 3 kohaselt ei tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud TTO (s.o raviasutus) nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos sätestatud alustel ja ulatuses – see tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS-is sätestatud ulatuses. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 52.

Punkt 11 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 1). Lisatud on sõna „ravimi“, sest väljakirjutatud retsepti alusel väljastatakse ravimit, mitte retsepti. Tegemist on keelelise parandusega.

Punkt 12 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 2). Lisatud on sõna „meditsiiniseadme“, sest väljakirjutatud meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatakse meditsiiniseade. Tegemist on keelelise parandusega.

Punkti 13 ei muudeta, kuid on uuesti nummerdatud lähtuvalt loogikast, et logid ja süsteemi teated ei peaks paiknema sisupunktidest eespool.

TTKS § 591 lõige 5 sätestab andmete säilitamise tähtajad. Lõike 5 esimese lause kohaselt säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult, välja arvatud sama lõike teises lauses loetletud erisused. Üldreeglis sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta. Muudatusega viiakse kehtivas seaduses olev säilitustähtaja üldreegel (tähtajatus) ja erandid eraldi lausetesse, et viitamine üldreeglile oleks hõlpsam. Ka vastavalt HÕNTE käsiraamatule (§ 24 komm 3) peaks üks lause sisaldama üht käitumisjuhist või reeglit.

Andmekogude ühendamisega kaasneb eelnõuga senise RETS-i andmete säilitusaja sisuline muudatus seitsmelt aastalt tähtajatule ning uutele (alates 01.01.2028) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele sätestatakse samuti tähtajatu säilitamise tähtaeg:
• Tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga antakse ka RETS-i andmetele TIS-is säilitamise tähtaeg. RETS-i andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva RavS § 81 lõike 11 kohaselt seitse aastat. Praegu säilitatakse TIS-is osalist infot retseptide ja ravimisoovituste kohta epikriisi koosseisus tähtajatult koos ülejäänud ravidokumentidega, kuid see info ei ole terviklik. Retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on inimesele määratud ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Teave inimesele määratud ravimite ja ravimisoovituste kohta on vajalik tervishoiutöötajale patsiendi edasise raviprotsessi jaoks, näiteks pikaajalise kroonilise haiguse korral. Info väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Kasutatud ravimid ja inimese tervisetulemid on oluline sisend raviteekondade analüüsiks. Selle alusel arvutatakse optimaalsemaid ja efektiivsemaid viise ravi korraldamiseks ning planeeritakse ennetustegevusi. Retsept on oluline teadus- ja analüüsiväärtusega andmeallikas. Retrospektiivsete kohortuuringute tegemiseks nii teadus- kui ka ametiasutustes on vajalik juurdepääs andmetele, mis ulatuvad oluliselt kaugemale kui seitse aastat. Vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid. Ka patsiendil on ootus saada terviklikku ülevaadet talle osutatud tervishoiuteenustest, sealhulgas talle kirjutatud ravimist ja sellest, kuidas ravimit tarvitada. Retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete säilitamisel. Retsepti andmetega koos on vaja säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid. Arst võib küll ravimi välja kirjutada, kuid patsient ei pruugi seda välja osta, mistõttu ei taga ainult ravimi väljakirjutamise andmete säilitamine soovitud tulemust. Ravisoostumise ja ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib, ja oskab sellele vastavalt ravimiskeemi muuta. Andmekogude ühendamisel säilitatakse ka retsepti andmeid teiste ravidokumentidega analoogselt tähtajatult ja terviklikult. See kehtib retseptiandmetele tagasiulatuvalt, st ka nendele andmetele, mis on juba kogutud.
• Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete säilitamisele erisust ei seata, see tähendab, et kohaldub tähtajatu säilitamise nõue. Neid andmeid säilitatakse tähtajatult, kuna andmete kättesaadavus peab olema doonormaterjalist kunstliku viljastamise teel sündinud isikule tagatud, kui hilisemas eas avastatakse tal pärilikke haigusi või terviseseisundeid. Lisaks on andmete jälgitavus vajalik teiste sama doonori materjalist sündinud isikute ja doonori teavitamiseks, materjali tagasikutsumiseks ning ühelt doonorilt sündivate laste piirmäärast kinnipidamiseks. Kuna tegemist on aktiivselt areneva valdkonnaga, on spetsialistide soov teha suuremat koostööd teadlastega, et edendada valdkonna arengut ja saada paremaid ravitulemusi. See tähendab, et tagatud peab olema võimekus väljastada viljatusraviteenuse osutamise raames kogutud andmeid teadusuuringuteks ja seda ka pikema perioodiga tagasiulatavalt.

Lõike 5 teine lause sätestab andmete säilitamise tähtaja erisused. Punktide senine numeratsioon säilitatakse, v.a viimane punkt (logid), mis viiakse viimaseks, punktiks 8, kuivõrd loetelu täiendatakse punktidega 4–7.

Punktist 1 (kehtiva TTKS § 591 lõike 5 punkt 1) jäetakse välja kiirabikaardi andmed, mistõttu kohaldub lõikes 5 sätestatud üldregulatsioon. See tähendab, et eelnõuga muudetakse kehtivat kiirabikaardi säilitustähtaega. Kiirabikaartide säilitustähtaeg kehtiva TTKS § 591 lõike 5 punkti 1 järgi on viis aastat, mille seadmise alusel oli eeldus, et kiirabikaardile järgneb alati epikriis, kus on detailselt kirjeldatud juhtumi asjaolusid ja mida säilitatakse tähtajatult. Epikriis koostatakse siis, kui inimene on viidud kiirabiga haiglasse ja jäetud haiglaravile. Kiirabikaart dokumenteerib patsiendi terviseseisundi kriitilises ja sageli eluohtlikus faasis, mis on edasise diagnoosimise ja ravi järjepidevuse seisukohalt asendamatu väärtusega infoallikas. Kuna paljud kroonilised seisundid või korduvad ägenemised vajavad retrospektiivset analüüsi aastakümnete lõikes, on andmete kättesaadavus vältimatu patsiendi eluliste huvide kaitseks. Praegused juhised ei näe ette ja puudub ka vajadus, et kiirabikaardil olev info tuleks kanda alati epikriisile, mistõttu seda iga kord ei tehta. Kiirabikaart on seetõttu ainus dokument, kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid. Tervishoiutöötajal on vaja terviklikku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat ravi. Terviklik ülevaade on vajalik ka patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Viieaastane säilitustähtaeg on vastuolus patsiendi õigusega tõhusale õiguskaitsele, kuna paljud tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused või hilisest diagnoosimisest tulenevad kahjunõuded võivad ilmneda alles pärast selle tähtaja möödumist. Andmete enneaegne hävitamine muudaks võimatuks objektiivse tõendamise ja ravikvaliteedi tagantjärele hindamise. Lisaks ei võimalda praegune 5-aastane säilitustähtaeg hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada brigaade. Kiirabikaartide info koos ülejäänud tervisedokumentidega on vajalik tervishoiuteenuste ja ressursside strateegiliseks planeerimiseks, inimese raviteekondade optimeerimiseks ning leidmaks võimalusi selliste juhtumite ennetamiseks. Seega toetab säilitustähtaja pikendamine IKÜM-i põhjenduspunktis 157 nimetatud avalikku huvi rahvatervise valdkonnas. Pikaajalised andmeread on aluseks tõenduspõhisele tervishoiupoliitikale, võimaldades tuvastada regionaalseid terviseriske ja optimeerida ressursside jaotust riiklikul tasandil. Kiirabikaart on oluline osa inimese ravidokumentidest, sisaldades eelkõige infot seisunditest, mis on vajanud kiiret sekkumist. Seetõttu on kiirabikaartidel olev info oluline teiste tervisedokumentide kõrval ning vajab analoogset säilitamist. Kiirabikaartide andmeid säilitatakse ühendatud andmekogu tingimustes edaspidi tähtajatult.

Punkte 2 ja 3 ei muudeta.

Punkt 31 jäetakse loetelust välja ja luuakse üleminekusäte (eelnõu § 1 p 10). Säilitustähtaegades ei tooda enam esile vastavustõendite säilitustähtaja erisust. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud eraldi käsitlemiseks. Praegu väljastatakse üksikuid selliseid vastavustõendeid, kuid praktilist väärtust neil ei ole – neid ei saa kuskil praktikas kasutada. Seni esitatud vastavustõendeid säilitatakse vastavalt kehtivale seadusele kaks aastat, kuid juurde neid enam pärast muudatuse jõustumist ei teki – TEHIK sulgeb seaduse jõustumisel seda võimaldava tehnilise teenuse. Selle erisuse kaotamine ei mõjuta immuniseerimise andmete säilitamist TIS-is, mida jätkuvalt säilitatakse tähtajatult.

Punktid 4 ja 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Ravikindlustuse andmete ning rahalise ja mitterahalise ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevate andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva TerKS § 463 lõike 2 kohaselt 75 aastat andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast – sama säilitustähtaeg tuuakse TTKS-i andmekogude ühendamise tulemusena üle. Sisulist muudatust nende andmete säilitamises ei tehta. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtajad vaadati üle isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse9 menetlemise käigus. Kõnealuste andmete säilitamisel järgitakse IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, andmeminimeerimise ja säilitamise piirangu põhimõtet (art 5 lg 1 p-d b, c ja e). Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e (õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine ja avalikes huvides oleva ülesande täitmine) ning eriliigiliste isikuandmete puhul artikli 9 lõike 2 punktidest h ja i (tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi toimimine ning avalik huvi rahvatervise valdkonnas). Ravikindlustuse ja hüvitistega seotud andmete säilitamine on vajalik ravikindlustussüsteemi toimimise, hüvitiste õiguspärase määramise ja maksmise, järelevalve, auditi ning vaidluste lahendamise tagamiseks.

Säilitustähtaja määramisel on arvesse võetud maksimaalseid võimalikke nõuete aegumise tähtaegu ja tõendamisvajadust. Lepingu kontekstis on võimalik nõuete esitamise tähtaeg sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja (s.o 5 aastat) aegumine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat. Nimetatud 30-aastane aegumistähtaeg võib kohalduda nii lepingulistele kui ka deliktilistele nõuetele, sealhulgas tervisekahju või surma põhjustamisega seotud nõuetele.

Ravikindlustuse andmed ja ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevad andmed võivad olla vajalikud:
• hüvitiste määramise, ümberarvestuse, tagasinõuete ja regressinõuete lahendamiseks;
• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju, tervisekahjustuse või surma asjaolude tuvastamiseks ja tõendamiseks;
• järelevalve-, vaide- ja kohtumenetluste läbiviimiseks;
• riigivastutuse ja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks;
• auditi ja kontrolli tegemiseks avalikes huvides.

Arvestada tuleb, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või raske tervisekahjustuse tuvastamine võib toimuda pika aja möödumisel ning andmed võivad olla vajalikud ka kriminaalmenetluses. Näiteks, raske tervisekahjustuse tekitamisega seotud asjaolude hindamisel (KarS § 118) võib tõendamisvajadus ulatuda pika ajavahemiku taha. Seetõttu on põhjendatud, et andmeid säilitatakse piisava aja jooksul, mis võimaldab tagada tõendite olemasolu võimalike tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste jaoks.

Seaduses sätestatud säilitustähtaeg on vajalik ja proportsionaalne, arvestades:
• kuni 30-aastast aegumistähtaega võimalike nõuete esitamiseks (TsÜS § 153 lg 2);
• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või surma asjaolude hilisemat tuvastamist;
• pärijate või teiste õigustatud isikute võimalikke nõudeid;
• riigi ja tervishoiusüsteemi järelevalve- ja vastutuskohustust.

Isiku surma korral piiratakse säilitustähtaega 30 aastaga, kuna pärast seda ei ole andmete säilitamine isikut tuvastaval kujul enam üldjuhul vajalik võimalike nõuete ega menetluste jaoks.

Punktid 4 ja 5 on esitatud kahe eraldiseisva punktina, sest eelnõus on ravikindlustuse andmed, mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid nimetatud eraldi andmekategooriatena. Samuti parandab kahe eraldiseisva punkti esitamine sätete loetavust.

Punkt 6 on lisatud erisus kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibiva isiku andmete säilitamise tähtajale. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 1.

Punkt 7 on lisatud erisus tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalike andmete säilitamisele. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 2. Punkti sõnastusest on välja jäetud täpsustus „nende andmekogusse kandmisest arvates“, sest see selgub juba lõike esimesest lausest, mille suhtes teine lause teeb erandeid. Seetõttu on täpsustus ebavajalik ning tekitab arusaamatust sama lõike teiste punktide tõlgendamisel, kus üldjuhul seda täpsustust lisatud ei ole.

Punkti 8 (endine punkt 4) on täiendatud sõnadega „ja alusandmeid“ seoses KIRST-u lisandumisega (TerKS 463 lõike 21 punkt 3).

TTKS §-s 591 lõige 6 on endine sama paragrahvi lõige 7 ja selle sisu ei muudeta. Numeratsiooni muudatus on tingitud senise TTKS § 591 lõike 6 sisu üleviimisest sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmekooseisu.

TTKS §-s 592 sätestatakse, millistel osapooltel on kohustus ja õigus andmeid TIS-i esitada. Kohustus andmeid TIS-i esitada säilib kõigil osapooltel, kellel on see kohustus kehtivas õigusruumis. Sama kehtib ka nendele osapooltele, kes seni on andmeid edastanud KIRST-u ja RETS-i. Viimati nimetatute jaoks muutub juriidiline andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus, kuid sisulist muudatust selle eelnõuga andmete esitamisel nimetatud andmekogude ühendamisel ei kaasne. TTO-dele lisandub kohustus esitada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid, mille andmekoosseisu täpsustatakse lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Kehtivate punktide numeratsiooni ei ole muudetud, kuid loetelu on täiendatud punktidega 4–6.

Lõike 1 punktide 1 ja 2 sisu muudetud ei ole.

Lõike 1 punktist 3 on välja jäetud tekstiosa „ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks“. Nimetatud tekstiosa säilitamine ei ole vajalik, sest tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamine on nimetatud juba TIS-i pidamise eesmärkide seas. Nimetatud sättes ei defineerita eesmärke, milleks TIS-i andmeid töödeldakse, vaid TTO-de kohustused andmeid esitada koos viitega seotud seaduse sätetele või volitusnormidele.

Lõike 1 punkt 4 (raviarved) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui varem esitasid TTO-d info raviarvete kohta KIRST-u vastavalt põhimääruse § 7 lõikele 4, siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 32. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole – muutub vaid andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus.

Lõike 1 punkt 5 (retseptid ja meditsiiniseadme kaardid) on lisatud tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga. Kui varem esitasid TTO-d retsepti väljakirjutamise andmed RETS-i (RavS § 81 lõike 4 punktid 1 ja 2, lõike 6 esimene lause ja lõige 7), siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt TIS-i põhimäärusele. Seni kasutatud tekstiosad „töötlema läbi retseptikeskuse“ ja „salvestatakse retseptikeskuses“ asendatakse tekstiosaga „kohustus edastada andmed“. Sõnastuse muutmine ei too TTO jaoks kaasa kohustuse sisulist muudatust, tegemist on sõnastuse ühtlustamisega.

Lõike 1 punkt 6 (töövõimetuslehed) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui seni on TTO esitanud andmed töövõimetuslehtede kohta KIRST-u, siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 52. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole.

Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette volitusnormid, mille asukohti ei muudeta ja mille alusel kehtestatakse täpsed andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega nii, nagu see on ka kehtivas seaduses. Lõigete järjekorras on lõiked nende loogilises asukohas – järgnevad vahetult TTO andmete esitamise kohustust käsitlevatele sätetele. Lõikes 2 on tehtud sõnade järjekorras ühtlustamise eesmärgil parandus, mis sätte sisu ei muuda. Lõiget 3 ei ole muudetud.

Lõike 4 (endine lõige 11) punktist 1 jäetakse välja kitsendav tekstiosa selle kohta, millisel juhul surma põhjuse andmed TIS-i esitatakse. Surma põhjuse info esitatakse TIS-i igal juhul, kui surma fakt on tuvastatud, vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele. Punkti 2 ei muudeta.

Lõige 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ja RETS-i ühendamisest TIS-iga. See sätestab nende osapoolte kohustuse, kes ei ole TTO-d, edastada andmeid TIS-i. Loetelu on esitatud tähestikulises järjekorras.

Lõike 5 punkt 1 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Sõnastust on võrreldes kehtiva RavS-iga (§ 81 lõiked 5 ja 11) muudetud. Uus sõnastus koondab ühte punkti ravimi väljastamisega seotud andmete esitamise kohustuse (ravimi müügiandmed) ja kehtivas § 81 lõikes 11 sätestatud erisuse olukorras, kus apteeki jõuab paberretsept, ning välisriigis väljastatud retsepti puhul seonduvate dokumentide andmed. Säte on sisuliselt üle võetud kehtival kujul, kuid sellest on välja jäetud lõike viimane lause „Kui retseptikeskuse kasutamine ei ole võimalik, sisestatakse andmed mõistliku aja jooksul.“ Täpsustuse kordamine ei ole seaduse tasemel vajalik, kuna ravimi väljastamise andmed tuleb esitada viivitamata ning infosüsteemi ajutise mittetoimimise korral esitatakse andmed esimesel tehniliselt võimalikul hetkel vastavalt üldistele andmete esitamise põhimõtetele. Samuti on välja jäetud sõna „vormikohase“, sest täpsustus ei enam asjakohane ega vajalik.

Lõike 5 punkti 2 (endine TTKS § 592 lõige 14) sõnastust on ühtlustatud ja see on viidud ühe punktina lõikesse 5, kus on nimetatud teised isikud, kellel on kohustus TIS-i andmeid esitada.

Lõike 5 punkt 3 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Vastavalt RaKS-ile esitavad ravikindlustuse aluseks olevaid andmeid mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, äriregister jt. Andmeandjate loetelu esitatakse TIS-i põhimääruses.

Lõike 5 punkt 4 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja esitab RaKS § 53 alusel andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks.

Lõike 5 punkt 5 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Meditsiiniseadme väljastajal on kohustus andmeid esitada RavS § 81 lõike 4 punkti 3 ja lõike 6 teise lause kohaselt. Sisulist muudatust meditsiiniseadme väljastaja jaoks andmete esitamisel ei ole – muutub vastuvõtva andmekogu nimetus.

Lõikesse 6 on koondatud kõik osapooled, kellel on õigus, mitte kohustus, esitada andmeid TIS-i. See lõige koondab endised TTKS § 592 lõiked 12 ja 13 ning uue osapoolena lisatakse apteegiteenuse osutaja. Lõigete asukoha muutus on tingitud nii paragrahvi loogilisest ülesehitusest kui ka sätete ümberkujundamisest selguse ja õigusselguse tagamise eesmärgil. Viited kõnealustele endistele lõigetele muudes õigusaktides puuduvad.

Lõike 6 punkti 1 (endine lõige 12 – isik ise) sõnastust on võrreldes kehtivaga muudetud, lisades sõna „talle“. Muudatus lisab selgust selles, et isik võib esitada lisainfot selleks, et just talle saaks osutada teenuseid. Kuna isik ise teenuseid ei osuta, on tegemist keelelise parandusega. Samuti on sõna „patsient“ asendatud sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõike 6 punkti 2 (endine lõige 13 – TTO) sõnastust ei muudeta.

Lõike 6 punkt 3 on uue punktina lisatud selleks, et anda apteegiteenuse osutajale õigus edastada teavet TIS-i.

Praktikas on apteegis retseptiravimit väljastaval proviisoril või farmatseudil teatud juhtudel põhjendatud vajadus anda ravimi välja kirjutanud arstile tagasisidet, näiteks informeerida konkreetse ravimi välja kirjutanud arsti, et väljakirjutatud ravimil on pikemaajalised tarneraskused ning paluda see asendada sama toimeainega muu ravimiga või täpsustada ravimi ordineerimisega seonduvat, kui on tõsine kahtlus, et raviarst võib olla eksinud väljakirjutatud ravimi, annuse, ravimvormiga vms. Samuti on oluline anda arstile tagasisidet, kui apteeker asendas ravimi, näiteks kui välja on kirjutatud 5 mg tugevusega ravim, mis apteegis puudub, võib apteeker väljastada 2,5 mg ravimi ning nõustada patsienti võtma korraga kaks tabletti. Seda infot saab apteeker ka praegu RETS-i edastada, kuid perearstid seda tehnilistel põhjustel oma infosüsteemis ei näe. Infot edastatakse ainult retsepti kohta, mitte ravimi kohta. Praegu praktikas arstid varem välja kirjutatud retsepte ei ava (ainult nii oleks võimalik seda infot näha), sest kusagil pole mingit märget, et apteeker on info lisanud.

Samuti võib arsti välja kirjutatud ravikuuri kestus olla pikem kui apteegist patsiendile ühekordselt väljastada lubatud kogus. Näiteks, narkootiliste ravimite puhul ei ole apteegil lubatud väljastada rohkem tablette kui retseptil kirjas. Kui arst on kirjutanud seitse tabletti ja ravimipakendis on kümme tabletti, siis apteeker ravimit väljastada ei saa. Mõningatel juhtudel on apteekril vaja anda tagasisidet raviarstile ravimvormi, patsiendi ravisoostumuse vms kohta.

Retseptile tuleb märkida raviarsti telefoninumber, aga praktikas on apteekril väga keeruline raviarsti telefoni teel kätte saada. Patsiendi kaudu raviarstile info edastamine ei pruugi aga anda soovitud tulemust, kuivõrd ravimispetsiifiline selgitus võib patsiendil ununeda või jõuda arstini ebaõigel kujul.

Seega on apteegiteenust osutaval isikul vaja lisada TIS-i märkusi ravimite väljastamise oluliste asjaolude kohta: ravimi tarneraskusest tulenev asendamine, asendamise või sellest keeldumise põhjused, muu raviohutuse või ravimi väljastamisega seonduv teave. Apteegiteenuse osutaja ja raviarsti vahel on vaja operatiivset, mugavat ja turvalist suhtluskeskkonda, kui vajalikku infot on võimalik seoses ravimiskeemiga vahetada. Muudatusega nähakse ette õigus ja tehniline võimalus, et apteegiteenuse osutaja saab vajaduse korral ka ise infot TIS-i esitada.

Tehniliselt on planeeritud anda üld- ja haiglaapteekide proviisoritele ja farmatseutidele juurdepääs tervisejuhtimise töölauale. Alternatiiv on apteegil liidestuda ravimiskeemi mikroteenusega, mille kaudu on võimalik rollipõhise autentimise tulemusena sisestada töölaual paiknevasse ravimiskeemi moodulisse tarvilikku infot.

TTKS § 593 sätestab TIS-i andmetele juurdepääsu võimaldamise ja tasu. Seda paragrahvi korrastatakse, et luua senisest suurem õigusselgus andmesubjektile selle kohta, kellel, millises ulatuses ja milleks on TIS-i andmetele juurdepääs. Juurdepääsude loetelu täiendatakse andmekogude ühendamisest tingitud muudatustega. Paragrahvi on ülesehituselt ümber kujundatud, millega kaasnevad ka numeratsiooni muudatused.

Lõike 1 kohaselt on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele isikul endal. Siin asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ vastavalt eespool kirjeldatule. Sisuliselt kehtib sama õigus ka KIRST-u ja RETS-i puhul, mistõttu muus osas sõnastust ei muudeta. Isikul on õigus pääseda juurde kõigile tema endaga seotud isikuandmetele. Isikule tema enda kohta TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu andmine võib olla praktikas realiseeritud erinevalt: automatiseeritud tehniliste rakenduste kaudu või nende puudumise korral päringupõhiselt. Samuti jääb isikule võimalus teha lisapäringuid konkreetse TTO juures. Lisaks viiakse selle lõike teine lause lõikeks 11, et parandada sätte loetavust ja seetõttu, et tegemist on erineva sisuga sätetega.

Lõikega 11 täpsustatakse selguse huvides endise lõike 1 teise lause sõnastust selliselt, et pärast TTO määratud tähtaja möödumist avatakse andmed patsiendile. Säte näeb ette TTO õiguse seada piirang inimesele tema enda andmetega iseseisvale tutvumisele isiku elu ja tervise kaitseks. Kui andmed on sellel eesmärgil suletud, on TTO sekkumine kindlasti vajalik, et selgitada patsiendile suletud andmete sisu. Sellist sulgemise õigust ei saa kasutada andmete põhjuseta sulgemiseks, näiteks selleks, et lükata edasi patsiendi pöördumisi seoses analüüsi vastustega.

Lõikes 2 täpsustatakse üksnes sätte sissejuhatavas lauseosas TTO-de TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust. Punktides sisulisi muudatusi ei tehta.

Kui TTO-del on kehtivas õiguses laialdane juurdepääs TIS-is olevatele andmetele, siis andmekogude ühendamisel ei ole see üle kõigi andmestike enam põhjendatud. Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu senise KIRST-u koosseisu kuulunud teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele. Nimetatud juurdepääsuõigus ei ole põhjendatud. Juurdepääs antakse ainult konkreetse TTO enda esitatud raviarvetele, sealhulgas isikustatud raviarved (lõige 5). Lisaks ei anta TTO-le juurdepääsu tagasinõuete andmetele, mis tuleneb praegusest KIRST-u koosseisust.

Lõike 2 punkti 1 ei muudeta.

Lõike 2 punktis 2 tehakse sõnastuses mittesisulised muudatused. Lisatakse sõnad „sätestatud“ ja „tagamisega“ – tegemist on keelelise, mitte sisulise parandusega. Nimetatud punkti kohaselt on TTO-dele tagatud juurdepääs kooskõlas TTKS § 41 lõike 1 punktiga 3, mida on täpsemalt selgitatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE10 seletuskirjas.

Lõike 2 punkti 3 ei muudeta.

Lõikes 3 sätestatakse, et TTO-l on enda esitatud raviarvetele juurdepääsu õigus, kuid ei anta juurdepääsu teiste TTO-de esitatud raviarvetele, sealhulgas isikustatud kujul. Enda esitatud raviarvete nägemine on vajalik nende halduse ja lepingumahu jälgimiseks. Teiste TTO-de esitatud raviarvete nägemine ei ole põhjendatud.

Lõikes 4 (endine TTKS § 593 lõige 21) on punktide järjestus muudetud tähestikuliseks, kuid sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatus on tingitud asjaolust, et kogu paragrahv esitatakse uues sõnastuses, millisel juhul ei ole võimalik säilitada tühistatud sätteid, mis loendis sisalduvad.

Lõikesse 5 on üle toodud endine TTKS § 593 lõige 22, mille sisu ei muudeta. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatus. Seoses volitusnormi asukoha muutumisega muutub senine määrus kehtetuks ning see kehtestataks uue terviktekstina.

Lõikes 6 (endine TTKS § 593 lõige 3) täpsustatakse, et isikul endal on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 2 ja 4 (endise numeratsiooni järgi lõige 21) nimetatud isikute juurdepääs TIS-is olevatele meditsiinilistele andmetele ja nende andmetega seotud dokumendi koostaja andmetele. Ülejäänud andmekategooriatele andmete sulgemise õigus ei laiene. Ulatuse täpsem defineerimine on vajalik, sest ühendatud andmekogu sisaldab senisest rohkem andmeid, mille puhul nimetatud õiguse laiendamine ei ole põhjendatud. Näiteks ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda retsepti andmeid. Nende andmete puhul ei ole andmete sulgemise õiguse rakendamise korral apteegiteenuse osutajal võimalik täita talle RavS-iga pandud ülesandeid, näiteks hinnata ravimi kõrvaltoimeid, hinnata narkootiliste ainete puhul koguseid, nõustada ravimi kasutust. Samuti ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda TTO eest tema endaga seotud raviarveid. Lisaks on lõiget täiendatud nii, et keeldumist saab esitada nii ise kui ka TTO kaudu – varem oli isiku andmete sulgemise õigus sätestatud kahe erineva lõikena.

Uue lõike sõnastuse täiendamisega on välja jäetud eraldi lõige (kehtiv TTKS § 593 lõige 4), mis lubab isikul oma andmete sulgemise õigust teostada ka TTO vahendusel. Isikul on õigus sulgemisõiguse kohta tahet väljendada kas terviseportaali kaudu või otse TTO-le. TIS-i põhimääruses täpsustatakse, et andmesubjektil on nimetatud õigust võimalik teostada kas infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale, või TTO kaudu. Kitsendus „kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti“ tuleneb samuti senisest TTKS § 593 lõikest 4, hõlmates TTO tehnilisi võimalusi andmete sulgemiseks.

Sõna „patsient“ asendatakse sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõige 7 koondab punktidena loetelu nendest asutustest ja isikutest (kes ei ole TTO ja kelle TIS-i andmetele juurdepääsu õigus ei ole reguleeritud mõnes teises eriseaduses), kellel on juurdepääs mingile osale TIS-i andmetest. Sätte sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et juurdepääs TIS-is olevatele andmetele antakse selle lõike kohaselt ilma isiku nõusolekuta. Igas punktis on reeglina täpsustatud juurdepääsu ulatust andmekategooriatena. Kui täpsustust andmekategooriates ei ole lisatud, on õigus pääseda juurde kõikidele TIS-i andmetele. Samuti on täpsustatud eesmärki, milleks andmetele juurdepääs antakse. Varasemad eraldiseisvad lõiked juurdepääsuõiguse sätestamiseks on esitatud lõike 8 punktidena. Loetelu on rikastatud punktidega, mis tulenevad KIRST-u ja RETS-i liitmisest TIS-iga ning viljatusraviga seotud andmete kogumisest, samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse sõnastusi.

Lõike 7 punkt 1 (endine TTKS § 593 lõige 53) on ümber sõnastatud, kuid sisulist muudatust ei tehta.

Lõike 7 punkti 2 lisatakse Ravimiameti õigus pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks. Seni on Ravimiamet saanud andmeid kahel eri viisil: teabepäringu alusel ja isiku nõusolekul. Neist esimene asendatakse pideva juurdepääsu õigusega, isiku nõusolekul andmete väljastamine ei muutu. Selline juurdepääsuõigus on analoogne Terviseametiga.

Ravimiameti ülesanne on teha ravimialast järelevalvet eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Muu hulgas teeb Ravimiamet järelevalvet ravimi kliinilise uuringu nõuete, sealhulgas uuringus osaleja ohutust reguleerivate sätete järgimise üle. Ravimiametil on õigus järelevalve tegemisel oma ettekirjutusega peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring ning nõuda sponsorilt uuringu tingimuste muutmist, kui järelevalve käigus on ilmnenud rikkumisi. Üheks oluliseks nõudeks ravimi kliiniliste uuringute tegemisel on vastata osalejate värbamise tingimustele ning Ravimiametil peab olema juurdepääs andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas uuringus osaleja vastavust ja sobivust osaleda uuringus on õiguspäraselt hinnatud.

Juurdepääs TIS-i andmetele tekib järelevalves juhtudel, kui inspektoril on vaja kontrollida, kas uuringusse kaasatud isik vastab uuringusse kaasamise tingimustele ja on uuringusse sobiv. TIS-is kajastuvate andmete töötlemine on vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks, st kontrollitakse, kas uuringu vältel on kõiki uuritava terviseandmeid arvesse võetud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud. Selleks on vaja võrrelda uuringukeskuses olevaid dokumente TIS-is olevate andmetega. Uuringuandmete kontrollimine tagab nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning on vajalik uuritavate ohutuse tagamiseks uuringus osalemisel. TIS-is olevatele andmetele juurdepääs vähendab nende töötlemise mahtu ja ulatust, sest puudub vajadus päringutega saadud andmeid salvestada, säilitada ja kustutada. Andmete töötlemine piirdub üldjuhul nende vaatamisega. Aastas toimub keskmiselt kaheksa kliiniliste uuringute inspektsiooni. Erinevates uuringutes võib uuritavate arv olla ühes keskuses üks kuni kaks, aga võib ulatuda sadadeni (nt vaktsiiniuuringud on suuremahulised).

Samuti kontrollib Ravimiamet rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise nõuete täitmist. Muu hulgas tähendab see vajadust järelevalvemenetluses sugurakkude ja embrüote hankimist ja käitlemist puudutavate andmete töötlemise järele. Seni on vajalikke andmeid küsitud vastutavalt töötlejalt juhupõhiselt vajaduse tekkimise korral, kuid järelevalvemenetluse paremaks tagamiseks ja kiiremaks toimimiseks peab vajalike andmete töötlemise õigus olema seaduses sätestatud.

Juurdepääs on vajalik ka TIS-is olevatele kunstliku viljastamise ja sugurakudoonorluse andmetele, mille puhul on eelkõige vajalik Ravimiameti juurdepääs hankimis- ja käitlemisaruannetele, kuid järelevalve käigus on vajadus töödelda ka TIS-is olevaid doonori valikuga seotud andmeid ning muid uuringuandmeid. Järelevalve käigus saab Ravimiamet juurdepääsu hankija või käitleja n-ö majasisesele dokumentatsioonile, kuid vastavalt kehtivale seadusele ei ole võimalik kontrollida selle vastavust TIS-is esitatud andmetele (analoogia kliiniliste uuringute järelevalvega).

2024. aastal toimus inimpäritolu materjalide käitlejate juurde 15 inspektsiooni.11 Põhimõtteliselt oleks igas inspektsioonis võinud olla vajadust kontrollida andmeid TIS-ist (nt info uuringute ja tahteavalduste kohta). Lisanduvad ka raskete kõrvalekallete ja raskete kõrvaltoimete teatised (2024. aastal 99), millest kõik kindlasti ei nõuaks TIS-ist andmete kontrollimist, kuid mõningate puhul võiks TIS-ist saadavate andmetele tuginedes järelevalve seisukohalt kiiremaid otsuseid teha. TIS-i päringut nõudvate kõrvalekallete ja kõrvaltoimete osakaalu on aga väga raske ennustada.

TIS-i võimalike päringumahtude hindamisel tuleb arvestada, et ühe labori või doonoriga seotud järelevalvealune juhtum võib potentsiaalselt mõjutada väga paljusid inimesi. Selliseid juhtumeid ei esine sageli, kuid Ravimiametil oli näiteks ühel markantsemal juhtumil vajadus nädala jooksul 18 inimese andmete järele, mille vahendajaks saab praegu olla ainult hankimise ja käitlemise tegevusloa omajast TTO. Juurdepääs TIS-is olevatele andmetele võimaldaks Ravimiametil järelevalveprotsessi kiirendada ning annaks paremad alused biovalvsuse seisukohalt oluliste otsuste langetamiseks, näiteks vajaduse korral kiireloomuliselt sekkuda ja meetmeid rakendada. Oluline on fakt, et mitmed Ravimiameti järelevalvatavate asutuste hulka kuuluvad hankijad ja käitlejad on ka TTO-d, kes soovivad kinnitust Ravimiameti korraldusel süsteemis tehtavate päringute õiguspärasusele. TIS-is olevatele andmetele juurdepääs on vajalik doonorite kaitseks ning objektiivse ja õiguspärase teabe saamiseks. Doonorlust ning käideldavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti mõjutavate uuringute andmed peavad olema järelevalve käigus kiirelt kättesaadavad.

Antud juurdepääsu õiguslik alus tagab, et Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele ning juurdepääs on piiratud seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikele andmetele juurdepääsuga ja töötlemine on piiratud üksnes nende andmetega.

RavS § 3 lõike 3, § 30 lõigete 7 ja 8 ning § 100 lõike 1 kohaselt teeb Ravimiamet haldusjärelevalvet riigiasutuste ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmise üle. Järelevalve subjektideks on riigiasutused, kellele on väljastatud ravimite käitlemise tegevusluba või seaduse alusel pandud ülesanne tagada ravimite kättesaadavus, ehk asutused, kes hangivad ravimeid edasiandmise eesmärgil (nt Kaitseväe haiglaapteek, terviseministri 7. jaanuari 2025. a määruse nr 2 „Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute nimekiri“ §-s 5 loetletud riigiasutused). Samuti on Ravimiametil pädevus ja õigus teha haldusjärelevalvet vereseaduse § 20 lõike 1 alusel, meditsiiniseadme seaduse § 33 lõike 1 alusel ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 121 alusel.

Lõike 7 punktiga 3 sätestatakse andmetele juurdepääsu õigus TAI-le tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks. Nimetatud juurdepääsuõigus lisandub kehtivas õigusruumis olevatele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud surma põhjuse tuvastamise seaduses ja rahvatervishoiu seaduses. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada andmeid statistika tegemiseks, milleks ta praegu kogub andmeid TTO-delt iseseisvalt TTKS § 56 lõike 1 alusel. See dubleeriv andmekorje on TTO-dele koormav ning põhjendatud on võtta kasutusele juba riiklikku kesksesse andmekogusse ehk TIS-i kogutud andmed. Muudatus on vajalik, et TAI saaks jätkata statistika tegemist ja samal ajal vähendada A-veebi kaudu kogutavate aruannete mahtu (VVTP 2025–2027 tegevus nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“). Nimetatud juurdepääsuõigus ei laiene geneetilistele algandmetele. Geneetilistele algandmetele juurdepääsu välistamine on vajalik, kuna individuaalsed geneetilised järjestused ei ole statistika tegemiseks vajalikud. Piirang on proportsionaalne ja kooskõlas minimaalsuspõhimõttega, vähendades suuri privaatsus- ja diskrimineerimisriske ning parandades isikuandmete kaitset ja usaldust tervisesüsteemi vastu. Piirang ei kehti epikriisis või muus meditsiinilises dokumendis või andmestikus juhuslikult esinevatele geeniandmetele.

Eelnõus peetakse vajalikuks selgelt eristada mõisteid tervisestatistika ja tervishoiustatistika, kuna nende tähendus, eesmärk ja õiguslik käsitlus on sisuliselt erinevad ning senine terminikasutus on praktikas põhjustanud ebaselgust. Tervishoiustatistika hõlmab eeskätt andmeid tervishoiuteenuste osutamise, tervishoiusüsteemi toimimise, ressursside, kulude ja teenusemahtude kohta ning on ajalooliselt kujunenud sektoripõhiseks aruandluseks tervishoiuteenuste korraldamise raames, sh teenuseosutajate aruandekohustuse kaudu. Tervisestatistika seevastu on sisult laiem mõiste, mis hõlmab lisaks tervishoiuteenuste andmetele ka rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist, tervisemõjureid ja tervisetulemusi käsitlevaid andmeid ning mille eesmärk on anda terviklik ja võrreldav ülevaade rahvastiku tervisest, toetada poliitikakujundamist ning täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi statistikakohustusi. Praktikas on tervishoiustatistika tervisestatistika üks osa, kuid nende mõistete samatähenduslik kasutamine ei võimalda piisavalt selgelt eristada avaldatavat tervisestatistikat ega tervishoiuteenuste korraldamisega seotud valdkondlikku aruandlust. Mõistete eristamine loob selguse andmete kasutamise õigusliku aluse ja vastutava asutuse osas ning võimaldab ühtlustada Eesti tervisestatistika käsitlust Euroopa statistikaraamistiku nõuetega, säilitades samal ajal tervishoiustatistika rolli tervishoiusüsteemi juhtimise ja seire töövahendina. Eelnõus kasutatakse mõlemat mõistet läbivalt koos, et tagada andmete kasutamise eesmärgi õigusselgus.

Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks ka neid andmeid, mida ta praegu kogub Tervisekassalt ning mida talletatakse RETS-is ja KIRST-us. TAI-le antakse juurdepääs isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele. Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis. Teistes eespool viidatud seadustes TAI-le antud juurdepääsuõigustes sisulisi muudatusi ei tehta.

Nimetatud juurdepääsu eesmärk ei ole mitte teadusuuringute, vaid tervise- ja tervishoiustatistika tegemine ning kehtivas TTKS-is on volitusnorm andmete töötlemiseks olemas. TTKS § 47 kohaselt on tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud koostama tervise- ja tervishoiustatistikat ja esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ § 1 lõike 2 kohaselt teeb tervishoiustatistikat TTKS-i alusel TAI. TTKS § 591 kohaselt töödeldakse TIS-is andmeid muu hulgas ka tervisestatistika tegemiseks.

Tervise- ja tervishoiustatistika on Euroopa statistikaprogrammi kohustuslik osa. ELi määrus (EÜ nr 1338/2008) kohustab kõiki liikmesriike koguma andmeid rahvatervishoiu, töötervishoiu, tervishoiukulude ja muu kohta. Terviseandmeid tuleb regulaarselt koguda ja edastada, sealhulgas tegema elanikkonna terviseuuringuid. Seniajani on tervise- ja tervishoiustatistika tegemine olnud suures osas TAI ülesanne, kuid TAI opereerib piiratud volituste piirides, kuna Eestis pole tervise- ja tervishoiustatistika arvatud riikliku statistika hulka riikliku statistika seaduse tähenduses. Sotsiaalministeeriumis on valmimisel väljatöötamiskavatsus viidatud õigusliku lünga ületamiseks.

Uue tervise- ja tervishoiustatistika metoodika väljatöötamiseks analüüsib TAI TIS-i andmeid teadusuuringu „Tervise infosüsteemi andmete teisene kasutamine Eesti tervisestatistika tegemiseks aastatel 2025–2028“ raames.12 Uuringu ettevalmistamisel ja esmasel analüüsil on kaardistatud edasine regulaarne andmevajadus TIS-ist. See uuring selgitab välja osa TIS-i andmetest, mida on tarvis sisendandmetena tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks. TTKS-is käsitletakse tervise- ja tervishoiustatistikat nimetatud uuringust laiemalt ehk TAI võib vajada TIS-ist rohkem andmeid. Selle muudatusega antakse TAI-le juurdepääs isiku meditsiiniliste dokumentide andmetele ja dokumendi või andmestiku koostaja andmetele. Tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks on eelnõu koostamise ajal teadaolevalt vajalikud ambulatoorse epikriisi, statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise, statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatise, statsionaarse ja päevaravi epikriisi, sünniepikriisi, iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi, kiirabikaardi, hambaravikaardi, laste tervisekontrollide, kasvamise teatise ja läbivaatuse teatise, viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatise ja saatekirja vastuste andmed. Juurdepääs antakse pseudonüümsetele andmetele. Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis.

Lõike 7 punktis 4 sätestatakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava isiku juurdepääs nii välja ostetud kui ka välja ostmata retseptide andmetele. RavS § 81 lõike 9 kohaselt on retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikul õigus näha RETS-ist isiku väljaostmata retsepte. Muudatusega laiendatakse juurdepääsuõigust ning võimaldatakse näha ka väljastatud ravimite andmeid. Ravimi väljastamise all mõeldakse nii väljastamist isikule endale kui ka väljastamist haiglaapteegist (RavS § 30 lõige 4). Lisaks antakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutavale isikule täiendav juurdepääs ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele. Nende hulka kuuluvad sellised analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT13, allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal. Samuti antakse juurdepääs ravimiohutuse otsustustoe hoiatusteadetele. Apteegiteenus on defineeritud RavS §-s 29 ja on laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine, lisaks katab mõiste „apteegiteenus“ ka ravimialast nõustamist ning ravimite ratsionaalse ja sihipärase kasutamise soodustamist. Apteegiteenust võivad RavS § 29 lõike 3 kohaselt osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaararstidele õigus ei laiene.

Proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, kellel puudub praegu juurdepääs TIS-is olevatele andmetele. Arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja uusi ravivõimalusi, tarbib järjest suurem hulk elanikkonnast korraga mitut ravimit. Ligi 100 000 inimest tarbib Eestis samal ajal enam kui viit ravimit.

Mitme ravimi samaaegsel kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk. Inimesi on vaja apteegis põhjalikumalt nõustada ning iga uue ravimi lisandumisel raviskeemi tuleb hinnata, kas võib tekkida ravimite koostoime ning kas ravimeid võib manustada koos või on vajalik ravimi toime saavutamiseks jätta erinevate ravimite võtmise vahele teatud aeg. Ravimite koos- ja kõrvaltoimed suurendavad tervishoiukulutusi, sest vajaliku ravitoime asemel võivad inimesed vajada uusi ravimeid või koostoimete tõttu uut ravi, mõnikord ka haiglaravi.

Muudatuse laiem eesmärk on viia patsiendile tervishoiuteenuseid ja raviminõustamist pakkuvad proviisorid ja farmatseudid kui ravimispetsialistid ning patsient ühisesse infovälja ja toetada patsienti süsteemsemalt ravimite kasutamisega seotud ohtude vältimisel ja parimate ravitulemuste saavutamisel.

Praegu näevad jaeapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid RETS-i kaudu patsiendile välja kirjutatud kehtivaid retsepte. Muudatusega antakse nii apteegis kui ka haiglas töötavale proviisorile ja farmatseudile õigus näha TIS-i kaudu patsiendile varem välja kirjutatud retsepte ja väljaostetud ravimeid tervikliku ravimiskeemina, samuti nende koostoimete otsusetoe infot, et kontrollida, kas apteegist väljastataval ravimil puuduvad ebasoovitavad koosmõjud ravimitega, mida patsient samal ajal kasutab. See võimaldab vajaduse korral informeerida patsienti võimalikest olulistest koos- ja kõrvaltoimetest ning pakkuda patsiendikeskset ja terviklikku nõustamist. Selline nõustamine võib osutuda vajalikuks olukorras, kus erinevad tervishoiutöötajad on kirjutanud patsiendile välja ravimeid ega ole võtnud arvesse ravimite koosmõjust tingitud omavahelist sobimatust või kõrvalnähte.

Vaid RETS-i andmete põhjal ei saa proviisor ega farmatseut teada patsiendi kehtivat terviklikku raviskeemi ja pakkuda sellele vastavat nõustamist. Kui inimese raviskeem muutub, jäävad varasemas raviskeemis olnud ravimite retseptid mõnikord endiselt kehtima. Kui patsient ei oska öelda, milliseid asendusi või muudatusi arst raviskeemis on teinud, ei ole proviisoril ega farmatseudil võimalik soovitada patsiendile sobivaimat ravimit, mis võib tähendada patsiendile halvemat ravimisoostumust.

Proviisorite ja farmatseutide jaoks on samuti oluline teada erandeid, mida arstid ravimite väljakirjutamisel teevad. Üks sagedasemaid teemasid, millega kokku puututakse, on nn näidustusest erinev ravimikasutus, mis tähendab, et arst kirjutab teadlikult välja ravimi muul näidustusel, kui on välja toodud ravimi infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes. Näiteks, lapsele kirjutatakse välja ravim, mis ei ole pakendi infolehe alusel lastele kasutamiseks mõeldud. Arst on siin reeglina hinnanud riski/kasu suhet ja teinud otsuse sellise ravimi sobivuses patsiendile. Proviisorid ja farmatseudid arsti kaalutlusi ei tea ega saa vaadata ka vastavast infosüsteemist, mistõttu tekib ravimi väljastamisel õigustatud kahtlus, kas välja on kirjutatud vale ravim (eksimus) või on arst teadlikult hinnanud näidustusest erineva ravimikasutamise vajadust konkreetsel patsiendil. Praegu on sellises olukorras proovitud pöörduda telefoni teel raviarsti poole, kuid tihti on telefoni teel arsti kättesaamine võimatu. TIS-i andmetele juurdepääs võimaldab sellistel juhtudel näha arsti selgitusi ravimi näidustusest erineva väljakirjutamise kohta, mis annab proviisorile ja farmatseudile kindlustunde ja vajaliku info ning patsient saab asjakohase nõustamise ja ravimi apteegist probleemideta kätte.

TIS-is olevate andmete nägemise õigus hõlmab nii üld- kui ka haiglaapteekides töötavaid proviisoreid ja farmatseute. Praegu on haiglaapteekritel juurdepääs ainult enda haigla infosüsteemis oleva patsiendi terviseandmetele. Arvestades (kliiniliste) proviisorite rolli haiglates patsiendi ravikvaliteedi ja ravimiohutuse tagamisel, on vaja anda juurdepääs patsiendi terviklikule ravimiinfole, sealhulgas ambulatoorselt kasutatavatele ravimitele. Proviisorid haiglas tegelevad igapäevaselt ravimikasutuse hindamisega – hindavad ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, kohandavad raviannuseid (nt neeru/maksa funktsioonidest, vanuserühmadest tulenevalt), optimeerivad raviskeeme jne. Kõige selle juures õigete otsuste langetamiseks on oluline omada terviklikku pilti patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, mida toetab juurdepääs TIS-is sisalduvale terviklikule ravimiskeemile ja selles olevate ravimite koostoimete otsusetoe infole. Proviisoritele ja farmatseutidele võimaldatakse juurdepääs andmete kuvamiseks mõeldud tehnilistele lahendustele nagu ravimiskeem ja otsustustoed, mis seni on olnud mõeldud kasutamiseks TTO-dele.

Nimetatud juurdepääs ei võrdsustu täieliku juurdepääsuga TIS-ile, sealhulgas ei laiene juurdepääsuõigus epikriisidele.

Lõike 7 punktis 5 sätestatakse meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastava isiku juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele tulenevalt RavS § 81 lõikest 9. Muudatus tuleneb andmekogude ühendamisest ja sisulist muudatust ei tehta. Meditsiiniseadet väljastav isik näeb ka edaspidi meditsiiniseadme kaardi andmeid.

Lõike 7 punktides 6 ja 7 (endine TTKS § 593 lõige 5) sisus muudatusi ei tehta, välja arvatud lisatud täpsustus tulenevalt KIRST-u andmete lisandumisest, millega seoses ei laiene juurdepääsuõigus tagasinõuete andmetele. Selline juurdepääsuõigus ei ole nimetatud andmete puhul põhjendatud.

Lõige 8 (endine TTKS § 593 lõige 7) sõnastatakse ümber ja õigusselguse eesmärgil sätestatakse juhud, mil TIS-ist väljastatakse andmeid päringupõhiselt ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetavuse eesmärgil esitatakse need juhud varasema seotud teksti asemel tähestikulise järjestusega punktidena. Nimetatud juurdepääsude puhul hindab andmekogu vastutav töötleja nii andmepäringu põhjendatust kui ka väljastatavate andmete ulatust konkreetse päringu põhiselt, tagades nii suurema kontrolli väljastatavate andmete üle.

Nende juhtude alla kuuluvate andmeväljastuste ulatust eelnõuga sisuliselt ei muudeta: andmete väljastamine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, TTKS § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks ja Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tegemiseks. Punktis 5 nimetatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks väljastatakse andmeid IKS §-s 6 sätestatud tingimustel.

Varasemast loetelust on välja jäetud Terviseamet, sest nimetatud asutusel on järelevalvemenetlusteks TIS-i andmetele juurdepääs regulaarne ja isiku nõusolekuta (lõige 8), mitte päringupõhine. Samuti on välja jäetud Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemise juht, sest selle asutuse õigus pääseda juurde TIS-is olevatele andmetele ei ole päringupõhine, vaid on selgelt sätestatud asjakohastes eriseadustes. Sätte viimane tekstiosa „ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud“ on viidud sama paragrahvi lõikeks 11.

Lõike 8 punkt 2 lisatakse loetellu KIRST-u TIS-iga liitmise tõttu. Kohtutäituril on päringupõhiselt õigus saada andmeid isiku töövõimetushüvitise arestimiseks. Kohtutäitur küsib TIS-ist andmeid täitemenetluse seadustiku alusel, näiteks mis kuupäeval ja millisele kontole töövõimetushüvitis on kantud. Selliseid päringuid esineb harva.

Lõikega 9 (endine TTKS § 593 lõige 8) korratakse üle juba kehtivast TTKS-ist tulenev õigus, et lõike 7 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 8 sätestatud juurdepääsud kehtivad ka olukorras, kus andmesubjekt on juba surnud. Terviseameti, Ravimiameti ja TAI juurdepääs andmetele laieneb ka surnud isikutele. Terviseameti sama õigus oli sätestatud juba kehtivas seaduses, kuid lisatud on Ravimiameti ja TAI juurdepääs ning sellega seoses on täpsustatud nende juurdepääsu surnu andmetele. Apteegiteenuse osutajale ja meditsiiniseadme väljastajale ei ole see õigus vajalik.

Lõikes 10 täpsustakse, et muudel isikutel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Muudel isikutel võib TIS-i andmetele juurdepääsu õigus olla eriseadustes sätestatud kas isiku nõusolekuta või isiku nõusolekul. Teistes eriseadustes kehtestatud sätteid ei ole otstarbekas TTKS-i TIS-i pidamist reguleerivas peatükis üle korrata.

Teiste seaduste alusel on juba praegu isiku nõusolekuta õigus TIS-ist saada:
• Eesti Töötukassal töövõimetuslehtede ja ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 22 ja § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
• Häirekeskusel kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andmeid ja kiirabiressursi andmeid vastavalt päästeseaduse § 91 lõigetes 24–26 sätestatule;
• julgeolekuasutusel andmeid julgeolekuasutuste seaduse alusel;
• Kaitseressursside Ametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 33 alusel;
• Maksu- ja Tolliametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 121 alusel;
• Politsei- ja Piirivalveametil ravikindlustuse andmeid välismaalaste seaduse § 120 lõike 9 ja § 232 lõike 1 punkti 4 ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 2 alusel;
• Siseministeeriumil elukoha andmeid, kontaktandmeid ja surmaandmeid vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ja § 97 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatule ning perekonnaseisutoimingute seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule;
• Sotsiaalkindlustusametil isiku ravikindlustatuse, töövõimetuslehtede ja retseptide andmeid sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, perehüvitiste seaduses, ohvriabi seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks järgmiselt:
◦ isiku töövõimetuslehtede andmeid (hüvitatud periood, päevade arv, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja töövõimetuslehtede liigid) perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks vastavalt perehüvitiste seaduse § 39 lõikele 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
◦ isiku töövõimetuslehtede andmeid tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 lõike 1 alusel;
◦ ravikindlustuse andmeid, mis on vajalikud sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1 punktide 1, 11, 8 ja 10 alusel sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning piiriüleselt töötavate isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks;
◦ ravikindlustatuse andmeid ja perearsti kontaktandmeid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;
• TAI-l surma fakti ja surma põhjuse andmeid surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7 lõike 1 alusel ja andmeid rahvatervishoiu seaduse § 23 lõike 5 alusel registrite pidamiseks, mille täpne andmekoosseis sätestatakse registri pidamist reguleerivas määruses;
• Terviseametil perearsti, nakkushaiguse kahtluse, saatekirja vastuse, laboritulemuse, haigestumise ja surma andmeid vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
• Transpordiametil tervisetõendi andmeid liiklusseaduse § 102 alusel;
• Tööinspektsioonil tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatule.

Isiku enda nõusolekul on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus:
• Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel;
• Kaitseressursside Ametil kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõigete 6–10 ja § 98 lõike 2 alusel;
• Kaitseväel kaitseväe korralduse seaduse § 416 lõigete 1 ja 2 alusel;
• Ravimiametil RavS § 9920 lõike 3 alusel;
• Sotsiaalkindlustusametil:
◦ vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamiseks ohvriabi seaduse § 46 lõike 3 alusel;
◦ tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 245 lõigete 2 ja 3 alusel;
◦ puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõigete 2 ja 3 alusel;
◦ riikliku pensioni taotlemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lõigete 8 ja 9 alusel;
◦ erihoolekandeteenuse taotlemisel otsuse tegemiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 11 alusel.

Lõikes 11 täpsustatakse, et isiku enda nõusolekul väljastatakse andmeid ka muudel juhtudel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 591 lõiget 4 punktidega 121 ja 122.

Punktina 121 on lisatud sugurakudoonori andmed, mille alla on seoses viljatusravi ja sugurakudoonorlusega lisatud sugurakudoonori unikaalne kood, mis võimaldab jälgida doonormaterjali kasutamist ja vältida selle kasutamist lubatust rohkem kordi. See võimaldab teavitada doonorit ennast ja selle doonori materjalist sündinud last või tema vanemaid, samuti viljatusraviteenust osutavaid TTO-sid hiljem avastatud terviseseisunditest ning tagada efektiivne andmete kaasamine teadusuuringutesse. Sugurakudoonori rahvuse, sünniriigi, haridustaseme, perekonnaseisu ja bioloogilisi ehk fenotüübi andmeid (nagu nahavärvus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus ning veregrupp) hakatakse koguma kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naise ja mehe ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isiku õiguste tagamiseks, nagu on sätestatud KVEKS §-des 27 ja 28.

Punktina 122 on lisatud sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed, et koguda struktureeritult spetsiifilisi viljatusravi andmeid ravi tulemuslikkuse jälgimiseks TAI, Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemiseks ja aruandluse koostamiseks. Andmete kogumine lubab tuvastada, kellelt rakud pärinevad ja kes neid kasutas, ning vajaduse korral jälgida kogu teekonda rakkude annetamise hetkest kuni lapse sünnini, kaasa arvatud sugurakudoonorile tehtud analüüsid, proovid ja nende tulemused.

Punktides 121 ja 122 nimetatud andmete kogumise esmane eesmärk on tervishoiuteenuse osutamine. Andmeid on tarvis struktureeritult koguda peamiselt selleks, et pakkuda kvaliteetset andmetega toetatud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud tervishoiuteenust. TAI ja Ravimiamet on kogutava teabe teisesed kasutajad. TAI ülesanded volitatud töötlejana on loetletud TIS-i põhimääruse kavandis. Ravimiameti peamine ülesanne siin kontekstis on ohutu ja kvaliteetse käitlemise korraldamine, aruandluse täitmine ja järelevalve.

Siinkohal on oluline välja tuua, et punktide 121 ja 122 puhul ei rakendata isiku õigust andmeid sulgeda. Isikul ei ole võimalik keelata TTO-de juurdepääsu rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele, kuna nende andmete kättesaadavus on doonormaterjali ohutu kasutuse ja jälgitavuse eeltingimuseks. Kui hiljem selgub, et doonoril või doonormaterjalist sündinud isikul esineb pärilik haigus või terviseseisund, peab TTO-l olema võimalik doonormaterjali jälgida. Vajaduse korral tuleb see kasutusest kõrvaldada ning asjaomaseid isikuid avastatud terviseseisundist või haigusest teavitada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 593 lõiget 2, lisades pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosa „ning viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“. Muudatus on vajalik, sest ei ole põhjendatud, et TIS-i edastatavaid viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmeid näevad kõik TTO-d. TTO-le ei anta juurdepääsu viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Lõikes 3 defineeritud üldisest TTO TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu õigusest arvatakse need andmed välja ning neid täpsustatakse eraldi lõikes (eelnõu § 1 punkt 6).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse TTO-de õigust näha viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid. TTKS § 593 lõikes 21 sätestatakse erisus TTO-le TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu õiguses – KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajale ja tema juures töötaval embrüoloogile. Juurdepääs kunstliku viljastamisega seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele võimaldatakse vaid TTO-dele, kes osutavad konkreetset viljatusraviga seotud teenust. Selleks piiratakse juurdepääsu vaid TTO-dele, kellel on ambulatoorse või statsionaarse sünnitusabi- ja günekoloogiateenuse osutamise tegevusluba ning Ravimiameti poolt väljastatud rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba vähemalt ühega järgmistest kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod. Sellega tagatakse andmete otstarbeka kasutamise ja tundliku info säilitamise põhimõte. Viidatud andmetele juurdepääsu õigus on piiratud nii konkreetset teenust osutavate TTO-dega kui ka nende juures töötavate asjaomaste pädevate töötajatega. Juurdepääsu viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele saavad vaid TTO juures töötavad spetsialistid, kes osutavad viljatusraviteenust. Viljatusraviga mitteseotud isikute juurdepääsu piiramise kohustus langeb TTO-le.

Lõike 21 punktis 1 sätestatakse, et viljatusravi protsessi kaasatud isikud näevad vaid enda TTO juures sisestatud detailseid viljatusravi ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid.

Lõike 21 punktis 2 sätestatakse, et anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed, doonormaterjalist sündinud laste arv, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmed, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmed, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandmed ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andmed on nähtavad nii TTO-le endale kui ka teistele viljatusraviteenust osutavatele TTO-dele. Sellega tagatakse doonori sugurakumaterjali mõistlik, eetiline, ohutu ja seaduslik kasutamine. Silmas tuleb pidada seda, et vastav info tehakse teisele TTO-le kättesaadavaks vaid juhul, kui asjaomane isik pöördub teise viljatusraviteenust osutava TTO poole sugurakkude loovutamise eesmärgiga. Eelkirjeldatud juurdepääsuõigus laieneb ka TTO juures töötavale embrüoloogile. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele ainult töökohaga seonduvalt ehk embrüoloog peab olema teenistussuhtes TTO-ga, kes osutab viljatusraviteenust. Embrüoloogi tööülesannete täitmiseks on vajalik tagada juurdepääs terviseandmetele ka tagasiulatuvalt, kuna raviprotsesside hindamine, jälgimine ja kvaliteedikontroll eeldavad terviklikku ülevaadet patsiendiga seotud varasematest ravietappidest ja uuringutest. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele üksnes teenistussuhte alusel ning vaid ulatuses, mis on otseselt seotud viljatusraviteenuse osutamisega. Lisaks on embrüoloogi töö oluline komponent kvaliteedijuhtimises – süsteemne andmete kogumine ja analüüs võimaldavad hinnata ravitulemusi, tuvastada arenduskohti ja tagada teenuse teaduspõhisuse. Andmete koondamine ja töötlemine loob samuti eeldused teadus- ja arendustegevuseks, mis on valdkonna arenguks ja ravi tõhustamiseks vältimatu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TTKS § 593 lõikes 6 esitatud viidet osapooltele, kelle eest saab inimene oma andmed sulgeda. See muudatus on vajalik, sest eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse eraldi sättes erisus viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud TTO-dele ning andmete sulgemise õigus sätestatud andmete ulatuses kehtib ka nendele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti või selle asutuse lepingulise arsti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust. See õigus ei laiene anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Muudatus on vajalik seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse Terviseameti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i. Terviseametile ei ole põhjendatud laiendada õigust pääseda juurde viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ega anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele, sest need andmed ei seondu Terviseameti järelevalvepädevusega (järelevalvepädevus on siin Ravimiametil). Kõigile muudele andmetele on Terviseametil põhjendatud juurdepääs järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TTKS-i rakendussättega.

Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et KIRST-u ja RETS-i kogutud andmestik kuulub alates kõnealuse seaduse jõustumisest TIS-i andmestiku hulka.

Lõikes 2 sätestatakse vastavustõendite säilitamise tähtajad. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud TIS-is eraldi andmekategooriana käsitlemiseks, COVID-19 vastu vaktsineerimise andmed sisalduvad TIS-is olevates immuniseerimise andmetes. Vastavustõendite säilitustähtaeg on vastavalt kehtivale TTKS § 591 lõike 5 punktile 31 kaks aastat. Sellest lähtudes täiendatakse rakendussätet nii, et enne seaduse jõustumist koostatud vastavustõendeid säilitatakse sellest hetkest alates kaks aastat, seaduse jõustumisel lõpetatakse nende koostamine ja neid enam juurde ei teki. Lühem tähtaeg võib olla kehtiva õiguse järgi ette nähtud infosüsteemi põhimääruses, nagu see on kehtiva põhimääruse § 81 lõikes 1.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TTKS-i rakendussättega, mis kohustab KVEKS § 9 nõuetele vastavat eriarstiabi osutajat esitama viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aktiivsete juhtumite andmeid (TTKS § 591 lõike 4 punktides 121 ja 122 nimetatud andmed) TIS-i hiljemalt 2028. aasta 1. juulist. Muudatus on vajalik, et anda TTO-dele üleminekuaeg kohustuse täitmiseks.

3.2. Muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses

Eelnõu §-ga 2 tehakse tehnilised muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses, mis muudab TTKS-i ja jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuivõrd käesoleva eelnõu on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. oktoobril, on vajalik muuta viidatud seaduse § 1 punktis 2 TTKS § 591 lõikes 5 tehtud muudatuste asukohtasid kooskõlas käesoleva eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatustega.

3.3. IGUS-i muudatused

Eelnõu §-ga 3 muudetakse IGUS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse seniseid andmeandjaid. Andmekogude ühendamisel on geenivaramu andmeandjaks edaspidi senise KIRST-u ja RETS-i andmete puhul TIS (nimetatud IGUS § 9 lõike 1 punktis 1) ning punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 3 punktiga 2 tehakse tehniline muudatus numeratsiooni korrigeerimiseks, lõikeid sisuliselt ei muudeta.

3.4. KVEKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 4 muudetakse KVEKS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KVEKS § 32 lõiget 1 selliselt, et tagada võrdsed tingimused sugurakkude partnerannetuseks ka abielus olevatele naistele. Kui samasooliste abielu korral on doonormunarakkude kasutamine meditsiiniliselt näidustatud, võib sobivuse korral olla naisele sugurakkude doonoriks ka tema naissoost abikaasa, kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse KVEKS-is sätestatud korras kirjalik nõusolek. Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemine määratakse kindlaks KVEKS § 172 kohaselt, lähtudes osapoolte (sh sugurakudoonori ja last kandva naise) kirjalikest nõusolekutest. Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad kaks naist saada ühise lapse sugurakudoonorluse abil. Perekonnaseaduse kohaselt on lapse emaks lapse sünnitanud naine. Oluline on märkida, et ka naissoost abikaasa poolt partnerannetuse kaudu sugurakkude annetamise tulemusel sündinud lapse emaks on lapse sünnitanud naine, kuid laps loetakse põlvnenuks ka kunstliku viljastamise nõusoleku (sh partnerannetusena) andnud naissoost abikaasast teise vanemana. ningneid loetakse lapse vanemateks. Selles osas ei too eelnõu kaasa sisulist uut regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on eelkõige lihtsustada menetluslikku protsessi abielus olevate naiste jaoks.

Eelnõu § 4 punktiga 2 jäetakse KVEKS § 5 lõikest 1 välja tekstiosa, mis on üleliigne ja ebatäpne. Muudatuse eesmärk on tagada selgem sõnastus, sisulist muudatust sättes ei tehta.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täpsustatakse KVEKS § 9 sõnastust ning sätestatakse, millistele kriteeriumidele peab vastama eriarstiabi osutaja, kellel on õigus pakkuda kunstliku viljastamise teenust. Muudatuse eesmärk on täpsustada kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, et tagada sugurakkude ja embrüote käitlemise kvaliteet, ohutus ja jälgitavus. Kehtiv regulatsioon piirdub üldise tegevusloaga, kuid ei taga ühtseid standardeid ega vasta täielikult rakkude ja kudede käitlemisele kehtestatud nõuetele. Uue sõnastusega seatakse selged tingimused: teenust võib osutada üksnes sünnitusabi- ja günekoloogiateenuseid pakkuv asutus, kellel on samal ajal ka Ravimiameti rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba asjakohaste kõrvaltingimustega. Sellega vähendatakse tõlgenduslünki ja tagatakse kvaliteetse teenuse pakkumist. Teenuse osutamise õigus ei muutu formaalselt kitsamaks, kuid edaspidi on nõuded üheselt selged ja ühtlustatud.

Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse KVEKS § 13. Lõikes 1 täpsustatakse juba kehtivaid ühest sugurakudoonorist sündinud laste arvu jälgimise põhimõtteid. Kehtivas õiguses on sätestatud, et ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis. Seni kasutusel olnud sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, kuna eostamine ei pruugi lõppeda lapse sünniga. Sisulist muudatust ei tehta ning endiselt saab ühe doonori materjali abiga sünnitada lapsi maksimaalselt kuus naist. Täiendatud sõnastus lubab arvesse võtta ka ebaõnnestunud rasedusi ja juba eostatud lapsi, mis annab kliinikutele selge ja ennetava piiri doonormaterjali kasutamisel ning aitab vältida olukordi, kus ühelt doonorilt sünnib juhuslikult üle kuue lapse. See võimaldab doonormaterjali kasutamist täpsemalt ja usaldusväärsemalt kontrollida. Sätte eesmärk on kehtestada üheselt mõistetav ja kontrollitav keeld anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkude edasisele kasutamisele pärast kindla piiri saavutamist, vältimaks olukorda, kus ühe doonori kaudu sünnib ebamõistlikult suur arv lapsi ning suureneb geneetiliste ja sotsiaalsete riskide tõenäosus. Keeld rakendub hetkest, mil ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on Eestis kuus last juba sündinud või loetakse eostatuks, ning see põhineb objektiivsetel ja registreeritavatel faktidel, mitte üksikisiku tõlgendusel. Normi ei ole võimalik lihtsamalt sõnastada ilma õigusselgust kahjustamata, sest üksnes üldine piirang „kuni kuus last“ ei lahendaks küsimust, millal täpselt tuleb doonori kasutamine lõpetada, ega hõlmaks olukordi, kus viljastamised toimuvad paralleelselt ja osa lastest on alles eostatud, kuid mitte veel sündinud, mistõttu on vajalik sõnastus, mis seob keelu selgelt nii sündimise kui ka eostamise faktilise hetkega.

Lõikes 2 lõdvendatakse piirangut kui mitu last võib ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt kogutud sugurakkude abil sündida. Praktikas on selline absoluutne piirang osutunud liiga jäigaks, kuna see ei võimalda arvestada olukordi, kus sama doonori materjalist on üks laps juba sündinud ja pere soovib saada sama doonori abil veel lapsi. Kehtiv piirang võib seega takistada bioloogiliste õdede-vendade sündi ning seada pered ebavõrdsesse olukorda.

Muudatusega nähakse ette, et kuue lapse piirmäära ei kohaldata juhul, kui lapsi soovib saada naine, kes on sama doonori materjalist juba lapse sünnitanud või sama doonori rakkudega viljatusravi alustanud. Selline lahendus tagab ühelt poolt, et ühe doonori materjalist ei sünniks piiramatul hulgal lapsi, mis võiks suurendada geneetiliselt seotud isikute omavaheliste tahtmatute sugulussuhete riski, teisalt võimaldab see säilitada perekondliku järjepidevuse ja õigluse, andes doonori abil lapse saanud peredele võimaluse saada samalt doonorilt veel lapsi.

Eelnõu § 4 punktiga 5 loetakse senine KVEKS § 14 tekst lõikeks 1 ja lisatakse uus lõige, mis annab võimaluse kasutada kunstliku viljastamise loo dokumenteerimiseks lisaks senisele ka TISi. Muudatus on vajalik, kuivõrd alates 2028. aasta 1. jaanuarist tagatakse KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil juurdepääs TISis olevatele andmetele (eelnõu § 1 p 6) ning koos sellega on asjakohane võimaldada ka andmete esitamine TISi.

Eelnõu § 4 punktidega 6 ja 7 jäetakse seadusest välja volitusnorm kunstliku viljastamise loo vormi ja dokumenteerimise korra kehtestamiseks ning kehtestatakse KVEKS-is eriarstiabi osutaja kohustus edastada TIS-i andmeid, selles kontekstis rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid ning sugurakudoonori terviseandmeid. Muudatus jõustub 2028. aasta 1. juulil.

Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse KVEKS § 171 lõike 1 esimese lause sõnastust selliselt, et säte oleks üheselt mõistetav, et sõltumata sugurakkude annetamise viisist on kunstliku viljastamise korral vajalik mehe nõusolek, kuna nõusolekust tuleneb annetuse tüüp ja kunstliku viljastamise tagajärjel sündiva lapse põlvnemine. Nõusolek antakse iga toimingu kohta eraldi. Mees võib olla selles kontekstis ühel ajal abikaasa ja sugurakkude annetaja – see ei ole oluline, kas mees on naise abikaasa või mitte.

Eelnõu § 4 punktiga 9 tunnistatakse KVEKS § 171 lõige 6 kehtetuks, kuna sugurakkude partnerannetuse tulemusena sündinud lapse põlvnemine on juba reguleeritud KVEKS § 32 lõikes 1. Mehe nõusoleku tagasivõtmise korral aga kunstlik viljastamine ei saa ega tohi toimuda.

Eelnõu § 4 punktiga 10 muudetakse KVEKS § 18 lõiget 1 selliselt, et ka naissoost abikaasade abielu lahutamise järel oleks nende sugurakkude kasutamise ja kunstliku viljastamise nõusolek automaatselt tagasi võetud, kuna abielus olevate mehe ja naise puhul sarnane põhimõte juba kehtib.

Paragrahvi 18 lõiget 2 muudetakse selliselt, et ka naissoost abikaasat saaks peale lahutust kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui selleks vormistatakse uus nõusolek. Muudatus on vajalik selleks, et ka naissoost abikaasadele laieneksid samad õigused, mis praegu kehtivad mehe ja naise vahel.

Eelnõu § 4 punktiga 11 laiendatakse partnerannetusena loovutatud sugurakkude kasutamise keeldu, sätestades, et ka munarakud loovutanud naissoost abikaasa surma korral ei ole lubatud tema loovutatud sugurakke kasutada alates ühe kuu möödumisest surmast. Muudatus tagab regulatsiooni ühtsuse, viies selle kooskõlla seni kehtiva keeluga, mis rakendub mehe poolt loovutatud seemnerakkude kasutamisele partnerannetuse korral.

Eelnõu § 4 punktiga 12 jäetakse KVEKS § 23 lõikest 3 välja teine lause, kuna asjakohane täiendus lisatakse KVEKS § 25, mis käsitleb sugurakudoonorlust.

Eelnõu § 4 punktiga 13 tehtava KVEKS § 25 lõike 1 muudatusega täpsustatakse senist regulatsiooni eesmärgiga suurendada õigusselgust ega sätestata uusi nõudeid. Paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teises lauses erandiga, mis võimaldab sugurakkude partnerannetajal, mittepartnerannetajal ja sugulasest munarakkude annetajal olla vanem kui 40 aastat (spermadoonori puhul) või 35 aastat (munarakudoonori puhul). Esimeses lauses tehakse tehnilised parandused.

Selline muudatus annab võimaluse kasutada kunstlikuks viljastamiseks tuttava isiku seemnerakke või sugulase munarakke ka juhul, kui nende vanus ületab üldise doonorvanuse piiri. Muudatuse kavandamisel lähtuti praktikast, kus naine võib soovida järglase saamiseks kasutada talle isiklikult lähedase või sugulussidemes oleva isiku sugurakke.

Tegemist ei ole uue lähenemisega, vaid kehtiva KVEKS-i redaktsiooni kohaselt kehtinud põhimõtte täpsema sõnastamisega, mis aitab vältida tõlgendamisprobleeme ning tagab regulatsiooni ühtse rakendamise.

Eelnõu § 4 punktiga 14 muudetakse KVEKS § 27 lõiget 2, kuid sisu poolest täiendatakse sätet üksnes punktidega 10 (veregrupp) ja 11 (vanus), millega täiendatakse bioloogiliste ja sotsiaalsete andmete nimekirja, mida on õigus teada saada anonüümse doonori kohta kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul. Annetamise hetkel vanuse ja veregrupi (reesuse) teadmine aitab doonori valimisel vältida reesuskonflikti ja teisi terviseriske. Doonori vanuse registreerimine tagab parima jälgitavuse, võimaldab hinnata võimalikke riske hilisemate terviseandmete põhjal ning toetab andmete analüüsi viljatusravi tulemuste kohta. Võrreldes kehtiva sättega muudetakse punktide sõnastuses käänet (osastava asemel nimetav).

Eelnõu § 4 punktiga 15 muudetakse KVEKS § 28 lõiget 1 selliselt, et kohustus tagada kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikule KVEKS § 27 lõikes 2 nimetatud andmed anonüümse doonori kohta antakse perekonnaseisuasutuse asemel TAI-le. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist TIS-i volitatud töötlejana omab TAI mainitud andmetele juurdepääsu vastavalt TIS-i põhimääruse § 5 lõikes 5 sätestatule. Vahepealsel perioodil – 01.10.2026 kuni 31.12.2027 – tuleb TAI-l korraldada isikule andmete väljastamine viisil, mis tagab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohase andmete minimeerimise ja eesmärgipärasuse. Selleks toimib TAI teabe vahendajana: TAI tuvastab oma käsutuses olevate metaandmete põhjal asjakohast teavet valdava TTO (kliiniku), kes vastutava töötlejana kontrollib andmete väljastamise õigustatust, ning avaldab teabe vahetult päringu esitajale.

Muudatus on vajalik, et korrigeerida seni praktikas mittetoiminud süsteemi, kus perekonnaseisuasutustel puudub tegelik andmekoosseis ja tehniline võimekus KVEKS § 28 lõikest 1 tulenevat kohustust täita. Kuna perekonnaseisuasutusse jõuab info kunstliku viljastamise nõusoleku kohta vaid juhul, kui vanemad seda lapse sünni registreerimisel vabatahtlikult põlvnemise tuvastamiseks esitavad, puudub rahvastikuregistris igasugune jälg anonüümse doonori kasutamise kohta neil juhtudel, kus sünd registreeriti üldistel alustel või kus põlvnemist nõusoleku alusel ei tekitatud. Arvestades, et tagasiulatuvalt enne 2024. aastat ei ole perekonnaseisuasutustele kunstliku viljastamise nõusolekuid praktiliselt esitatud ning ka hilisemal perioodil ei liigu andmed meditsiiniasutustest perekonnaseisuasutusse automaatselt, on TAI määramine pädevaks asutuseks ainuvõimalik lahendus, et koondada killustatud info ja tagada isikutele nende seadusjärgne õigus teabele.

Alates 2028. aasta 1. jaanuarist vähendab muutus ebavajalikku andmete liikumist asutuste vahel ja halduskoormust.

Eelnõu § 4 punktiga 16 pikendatakse külmutatud embrüo säilitamise aega. Arvestades, et KVEKS-i kohaselt on kunstlik viljastamine lubatud kuni 51-aastasele teovõimelisele naisele tema enda soovil, on põhjendatud, et ka embrüote säilitamine võib kesta kuni naise 51-aastaseks saamiseni. Seejuures tuleb arvestada, et külmutatud embrüo kvaliteeti ei mõjuta külmutatud olekus möödunud aastate arv. Samuti on nooremas eas loodud embrüod potentsiaalselt seotud suurema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäosusega.

Kui naisel oli kunstliku viljastamise kasutamine meditsiiniliselt näidustatud ning ta soovib saada rohkem kui ühe lapse, on nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks nii meditsiiniliselt põhjendatud kui ka kulutõhusam. Kehtiv seadusesäte on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, kuid enam kui kümne aasta jooksul on embrüote külmutamise metoodika oluliselt täiustunud. Rahvusvaheliste teadusuuringute kohaselt ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust.

Pärast naise 51-aastaseks saamist embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt naise eelnevalt antud nõusolekule. Ka praegu rakendatakse samu põhimõtteid pärast senise seitsmeaastase säilitamisperioodi lõppemist.

Kui meessoost partnerannetaja nõusolek lõpeb enne naise 51-aastaseks saamist (lahutuse, surma või nõusoleku tagasivõtmise tõttu), ei ole naisel õigust embrüoid kasutada ega neid teise riiki või kliinikusse üle viia. Sellisel juhul embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt varem antud nõusolekule.

Samad põhimõtted kehtivad ka välisriikide patsientide suhtes, kelle vanust jälgitakse isikukoodi puudumise korral sünnikuupäeva ja -aasta alusel.

Eelnõu § 4 punktiga 17 täiendatakse KVEKS-i §-ga 381, kus sätestatakse embrüote säilitamise tähtaja kohaldamine. Täiendus on vajalik seaduse jõustumise hetkeks juba külmutatud embrüote säilitamistingimuste määramiseks. Kliinikud teavitavad e-kirja teel embrüot säilitanud lepingupartnerit sellest, et seadus võimaldab lepingut pikendada kuni naise 51. eluaastani, ja kui lepingupartner jätkab säilitamise eest maksete teostamist, loetakse leping pikendatuks kuni mainitud vanusesse jõudmiseni.

3.5. LKindlS-i muudatused

Eelnõu §-ga 5 muudetakse LKindlS-i.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse LKindlS § 75 lõikega 73 selliselt, et nimetada TIS andmeandjaks liikluskindlustuse fondile ja fondi liikmetele. Nimetatud andmete esitamine KIRST-ust ja RETS-ist fondile ja fondi liikmetele tuleneb kehtivast õigusest ja on praktikas kaua toiminud. KIRST-u ja RETS-i andmeid kasutatakse fondi ja tema liikmete poolt kindlustuslepingu täitmise kohustuse väljaselgitamisel kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 218 lõike 2 ja § 219 ning LKindlS § 23, § 24, § 35, § 37 ja § 69 lõike 1 punkti 8 alusel. Andmekogude ühendamise tulemusena on edaspidi andmeandjaks TIS. Eesmärgiga tagada õigusselgus ja läbipaistvus liikluskindlustuse registrisse antavate andmete osas, on vaja vastavalt täiendada seda eriseadust, kus on sätestatud ka teised andmevahetused. Sätte lisamine on vajalik, et tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu õigust puudutavas. Kuna LKindlS § 75 sätestab andmevahetuse teiste registritega, on otstarbekas täiendada just LKindlS-i nende andmete ulatuses, mida KIRST ja RETS on seni regulaarselt fondile esitanud.

Muudatuse eesmärk on tagada kindlustusandjale juurdepääs andmetele, mis on vajalikud kindlustusandja hüvitatava niinimetatud isikukahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks. Andmetöötlus on lubatud üksnes eelmises lauses sätestatud eesmärgil ja andmekoosseis on piiritletud üksnes sättes nimetatud andmetega, mille töötlemine on sellel andmetöötluseesmärgil minimaalselt vajalik. Kindlustusandja on kohustatud tagama, et kõiki andmeid, millele tal on juurdepääs, töödeldakse üksnes kõnealusel eesmärgil (LKindlS § 77 lg 2) ning kindlustusandjal ja tema töötajatel lasub saladuses hoidmise kohustus vastavalt KindlTS §-le 2201.

Juurdepääs kõnealustele andmetele võimaldab kindlustusandjal hinnata liikluskindlustusjuhtumist tulenevate tervise kahjustamisest (VÕS § 130) või surma põhjustamisest (VÕS § 129) erinevate hüvitise liikide (ravikulu, saamata jäänud tulu, vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju ja mittevaraline kahju (VÕS § 134 lg-d 2 ja 3)) hüvitamise kohustust ja selle ulatust tõhusalt ning õigeaegselt. Oluline on rõhutada, et nimetatud andmete töötlemine on minimaalselt vajalik ja sageli võib olla põhjendatud töödelda ka muid andmeid (nt epikriis), millele kindlustusandjale kõnealuse sätte alusel juurdepääsu ei anta – neid andmeid peab kindlustusandja küsima andmesubjektilt või TTO-lt (KindlTS § 219). Samuti aitab muudatus tagada, et kannatanu või kulude kandja (raviasutus või Tervisekassa) saaks õige hüvitise, kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

Lisatav § 75 lõige 73 näeb ette, et kindlustusandjal on õigus saada TIS-ist andmeid liikluskindlustuse registri kaudu. Liikluskindlustuse registri andmete vahendaja roll aitab andmeedastajal (Tervisekassa) kontrollida (KindlTS § 219, IKÜM art 6 lg 1 p c) andmete edastamise seaduslikkuse ja vajalikkuse kriteeriumi täitmist IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti b ning artikli 9 lõike 2 punktide f ja g tähenduses, sest liikluskindlustuse registri andmetele tuginedes saab registripidaja kontrollida, kas on toimunud andmesubjekti (kannatanu) osalusel kindlustusjuhtum, mille täitmiseks on vajalik kõnealuseid andmeid töödelda. Samal viisil on tagatud kindlustusandjate juurdepääs näiteks töövõime hindamise andmetele LKindlS § 75 lõike 71 alusel ja maksusaladust sisaldavale teabele MKS § 29 punkti 41 alusel.

Tegemist ei ole uue andmetöötluse loomisega, vaid olemasoleva kahju hüvitamise menetluses vajaliku andmetöötluse täpsustamisega. praegu toimub andmetöötlus eelnõus sätestatud ulatuses lepinguõiguslikul alusel, tuginedes KindlTS §-le 219. Muudatus on vajalik eelkõige seetõttu, et KIRST liidetakse TIS-iga ning on vajalik tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu ulatuse määratlemiseks ühendatud andmekogu tingimustes.

Liikluskindlustusjuhtumite korral esitatakse kindlustusandjatele igal aastal ligikaudu 1100–1300 ravikulu hüvitamise nõuet, millest märkimisväärse osa esitavad raviasutused ja Tervisekassa (RaKS § 26).



Joonis 1. Liikluses kannatanud ja liikluskindlustuse ravikulu nõuded



Joonis 2. Vastaval aastal kindlustusandjate poolt makstud ravikulu hüvitise summa


Joonis 3. Esitatud kahju põhjustaja ravikulu nõuete arv. Nõude esitajaks saab olla üksnes raviasutus või Tervisekassa

Lisaks esitatakse aastas ligikaudu 200–300 ajutise töövõimetuse hüvitise nõuet ja 400–500 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vähem on vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid, kuid nende puhul tuleb hinnata näiteks meditsiiniseadme vajaduse seost liikluskindlustusjuhtumiga. Aastas esitatakse ligikaudu 20 uut pikaajalise töövõimetuse hüvitise nõuet, kuid menetluses on kokku üle 300 sellise nõude.



Joonis 4. Perioodil lisandunud isikukahju nõuete arv. Üheks nõudeks on loetud vastava nõude liigi esimene nõue, st kui näiteks ravikulu omaosaluse nõude esitab kannatanu ja põhiosas esitab ravikulu nõude raviasutus, kajastub see graafikul ühe nõudena.
Raviarvete andmed võimaldavad kindlustusandjal kindlaks teha, millist raviteenust kannatanule osutati, millal ja kes seda osutas ning millises summas seda osutati. VÕS § 489 lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.14 Samuti võimaldavad need hinnata tervisekahjustuse ja osutatud tervishoiuteenuse seotust liikluskindlustusjuhtumis saadud vigastusega või muu terviseseisundiga, sealhulgas seda, kas sarnast raviteenust on osutatud juba enne liiklusõnnetust. Kindlustusjuhtumi tõttu saadud tervisekahjustus peab olema tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4). Nimetatud teave on oluline ka mittevaralise kahju hindamisel, et mõista kannatanu talutud kannatusi ja ebamugavusi.15 Kindlustusandja selgitab välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet16, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi toimumisel (LKindlS § 32 lg 7).

Töövõimetuslehe andmed on vajalikud eelkõige selleks, et hinnata, kas töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemine on põhjustatud liikluskindlustusjuhtumis saadud tervisekahjustusest või muust asjaolust. Tavapäraselt on liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest taastumine pikaajaline protsess ning töövõimetuslehti väljastatakse ja pikendatakse korduvalt. Retsepti ja meditsiiniseadme kaardi andmed on vajalikud raviarvetega samadel põhjustel, et hinnata kulude seotust kindlustusjuhtumiga (VÕS § 127 lg 4).

Ilma TIS-i andmetele juurdepääsuta peaks kindlustusandja vajalikku teavet koguma kannatanult või TTO-lt eraldi päringute kaudu. See suurendaks kannatanu, raviasutuste, Tervisekassa ja kindlustusandjate halduskoormust ning pikendaks nõuete menetlemise aega. Samuti tuleks nõuetele lisada detailne dokumentatsioon ning edastada see turvalisel viisil, näiteks krüpteeritud e-kirjana, mis oleks ressursimahukam kui infosüsteemidevaheline andmevahetus. Märkimisväärse osa isikukahju nõuetest esitab riik, eelkõige Tervisekassa, kelle tagasinõuete esitamise kulud andmetele juurdepääsu puudumise korral suureneksid.

Kindlustuslepingu täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks vajalike andmete kättesaadavus TIS-ist liikluskindlustuse registri kaudu võimaldab menetleda hüvitise nõudeid kiiremini ja tõhusamalt, maksta hüvitised välja õiges summas, vähendada kõigi osapoolte halduskoormust ning tagada andmete turvaline liikumine. Lahendus on kooskõlas e-riigi põhimõttega, mille kohaselt ei peaks riigi infosüsteemides juba olemasolevaid andmeid koguma ega edastama dubleerivalt, vaid neid tuleb kasutada turvaliste andmevahetuslahenduste kaudu.

Täpsustame, et LKindlS § 75 lõike 73 sissejuhatav lauseosa ei tähenda, et liikluskindlustuse kindlustusandja võiks töödelda üksnes lõikes 73 nimetatud terviseandmeid. Kindlustusandja õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 lõige 2 ja § 219 lõige 1. Praktikas realiseerub kindlustusandja õigus saada muid terviseandmeid TTO kaudu, mitte otse TIS-ist. Üksnes TTO saab hinnata, milliste lisaandmete töötlemine on konkreetse juhtumi kontekstis vajalik.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täpsustatakse, et LKindlS § 75 lõikes 73 nimetatud andmevahetus toimub X-tee kaudu. Täpsustus on vajalik, sest LKindlS § 75 lõige 8 loetleb tagasiviitavalt kõik lõiked, mille puhul toimub andmevahetus infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Lisanduva TIS-is olevaid andmeid puudutava punkti puhul toimub andmevahetus samuti X-tee kaudu, nagu teisedki samas lõikes viidatud andmevahetused.

3.6. MKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 6 muudetakse MKS-i.

MKS § 29 täiendatakse, et anda vajalikele andmetele juurdepääsu õigus TAI-le, kes teeb sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ alusel tervise- ja tervishoiustatistikat. Kuna tervise- ja tervishoiustatistika tegijal puudub praegu õigus nõuda töötamise registrist andmeid statistika tegemiseks, küsitakse neid otse TTO-delt, mistõttu ei ole rakendatud andmete ühekordse esitamise põhimõte.

Kuivõrd eelnõuga tervikuna lahendatakse mitmeid tervise- ja tervishoiustatistikat puudutavaid kitsaskohti eesmärgiga vähendada dubleerivat andmekogumist, annab TAI täiendav juurdepääs andmetele võimaluse vähendada A-veebi aruandluskoormust andmeandjate vaatest. Eeldusel, et ühe aruande täitmiseks kulub maksimaalselt 15 minutit, on kolme andmevälja puhul registripäringute tegemise korral võimalik aruande täitmisel 1600 asutuse aruandluskoormust vähendada hinnanguliselt 48 tundi aastas. Andmeandjate aruandluskoormuse vähendamine ja dubleeriva andmekogumise vähendamine on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammiga.

Tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks on vajalikud järgmised andmeväljad: isikukood, amet ja lepinguline koormus. Viidatud andmekoosseisu kogumise aluseks tervise- ja tervishoiustatistika tegemisel on sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ lisa 10 „Tervishoiutöötajad“. Aruande „Tervishoiutöötajad“ eesmärk on saada ülevaade sellest, milliste TTO-de juures, millistel ametikohtadel, mis vanuses, mis soost ja millise töökoormusega tervishoiutöötajad töötavad. Need andmed on olulised riigi tervisepoliitika kujundamisel.17 Koostatav tervise- ja tervishoiustatistika ei ole oluline üksnes riigisiseselt, tegemist on ka Eesti Vabariigi ametliku statistikaga, mida esitatakse Eurostatile ja OECD-le.

Täiendavalt plaanitakse tervise-ja tervishoiustatistika programmi lülitada töötamise alguse, peatumise ja lõppemise aegade ning aluste andmete kogumine.

Andmete vajalikkus tervise- ja tervishoiustatistika vaates:
• Isikukoodi küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et töötajaid üheselt tuvastada ja arvestada. Paljud tervishoiutöötajad töötavad samal ajal mitmel ametikohal või mitmes tervishoiuasutuses. Isikukood võimaldab sellised kirjed omavahel siduda ning vältida sama isiku mitmekordset arvestamist, mis tagab tervishoiutöötajate tegeliku arvu korrektse hindamise. Lisaks võimaldab isikukoodi kasutamine hinnata tervishoiutöötajate töökoormust, koondades ühe isiku erinevatel ametikohtadel töötamise andmed tervikuks. Samuti võimaldab see ühendada tervishoiutöötajate aruande andmeid teiste registrite (nt Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja Terviseameti tervishoiutöötajate register) andmetega, et parandada andmete kvaliteeti, vähendada dubleerimist ja saada terviklikum ülevaade tervishoiutöötajate töötamisest. Isikukoodi kasutamine võimaldab tuletada ka töötaja soo ja vanuse, ilma et neid andmeid oleks vaja aruandes eraldi küsida. See vähendab vastajate koormust ning aitab tagada andmete ühtsuse ja täpsuse statistilistes analüüsides.
• Ameti küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et koostada statistikat tervishoiutöötajate jaotuse kohta ameti järgi. See võimaldab hinnata, kui palju töötab tervishoiusektoris eri kutsealade esindajaid, näiteks arste, õdesid, ämmaemandaid ja teisi spetsialiste. Ametipõhised andmed aitavad analüüsida tervishoiutöötajate struktuuri, tööjõuvajadust ja võimalikke puudujääke erinevates ametirühmades. Samuti võimaldavad need jälgida muutusi ajas ning toetavad tervishoiusüsteemi planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Lepingulise koormuse küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata tervishoiutöötajate tegelikku tööpanust ja tööjõu kasutust tervishoiusektoris. Kuna paljud tervishoiutöötajad töötavad osalise koormusega või mitmel ametikohal, ei anna töötajate arv üksi piisavat ülevaadet olemasolevast tööjõuressursist. Lepingulise koormuse andmed võimaldavad arvutada töökoormust täistööaja ekvivalentides ning hinnata, kui suur on tervishoiutöötajate tegelik töömaht erinevates ametirühmades ja asutustes. See aitab saada täpsema ülevaate tervishoiutöötajate kättesaadavusest ning toetab tööjõuvajaduse analüüsi, tervishoiuteenuste planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Töötamise alguse ja lõpu ning töötamise peatumise alguse ja lõpu aja küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata töötajate tööaega ja töökoormust korrektselt aruandeperioodil. Kuna aruandes kogutakse andmeid novembrikuu kohta, on oluline teada, kas töötaja töötas kogu kuu või ainult osa sellest. Töötamise ja peatumise alguse ja lõpu kuupäevade abil on võimalik arvestada olukordi, kus töötaja alustas või lõpetas, kas lõplikult või ajutiselt, töö novembrikuu jooksul. See võimaldab täpsemalt hinnata töötajate tegelikku tööpanust aruandeperioodil ning tagab, et töökoormuse ja tööjõu kohta koostatud statistika on võimalikult täpne ja võrreldav.
• Töötamise lõpetamise ja peatumise aluse kogumine on statistikas vajalik, et analüüsida tööjõuturu dünaamikat ja mõista töösuhete lõppemise/peatumise põhjuseid. Selline eristus annab võimaluse hinnata tööjõu liikumist, töökohtade stabiilsust ja majanduslike või organisatsiooniliste tegurite mõju tööhõivele. Lisaks toetavad töötamise lõpetamise ja peatumise aluse andmed tööjõupoliitika kujundamist ja hindamist, aidates tuvastada võimalikke probleeme tööturul ning hinnata meetmete mõju tööhõivele ja töökohtade säilimisele.

MKS § 254 lõike 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed, mis on määratletud maksukohustuslaste registri põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõige 2 sätestab töötamise registri andmekoosseisu.
• Punkti 1 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus isikukood.
• Punkti 7 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus ametinimetus, mis vastab tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus ametile.
• Punkti 11 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus tööaja määr, mis vastab tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus lepingulisele koormusele.
• Punkti 5 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise alustamise kuupäev, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 9 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise lõpetamise kuupäev ja alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 8 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
Seega on töötamise registrist viidatud andmete kogumine tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks võimalik lahendus andmeandjate aruandluskoormuse vähendamiseks ja andmete dubleeriva küsimise lõpetamiseks.

3.7. RavS-i muudatused

Eelnõu §-ga 7 muudetakse RavS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 13 viide RETS-ile viitega TIS-ile. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse RavS § 33 lõikega 19. RavS § 81 lõike 7 järgi võib retsepti välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Tehniliselt paigutatakse nimetatud säte RavS-is ümber, sest § 81 tunnistatakse muus osas kehtetuks. Regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult elektroonse retsepti alusel.

Eelnõu § 7 punktiga 3 muudetakse RavS 6. jao pealkirja. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 7 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 81, milles oli sätestatud RETS-i pidamist puudutav, ja RavS § 811, milles oli sätestatud RETS-ist andmete väljastamisel teaduseetikakomiteelt hinnangu saamise kohustus. Muudatused on seotud andmekogude ühendamisega, mistõttu ei ole need sätted enam asjakohased. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte sellest, millised sätted on TTKS-i üle toodud ja millised mitte, ning lisatud selgitused.

RavS § 81 lõige 1 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 1, lõige 11 TTKS § 591 lõikes 5, lõige 12 TTKS § 591 lõikes 4, lõige 2 TTKS § 591 lõikes 3, lõige 3 TTKS § 591 lõikes 2, lõige 4 sisaldub punkte 1 ja 2 puudutavas edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ning punkti 3 puudutavas TTKS § 592 lõike 5 punktides 1 ja 5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõike 4 punkti 5 ei ole üle toodud, sest Tervisekassa on andmekogu vastutav töötleja ja andmekogus töödeldavate andmete koosseis on esitatud TTKS § 591 lõikes 4. Lõike 4 punktid 6 ja 7 nimetatakse TIS-i põhimääruses andmeandjatena. Lõikes 41 nimetatud andmed on edaspidi osaks TIS-i andmete koosseisust, sisaldudes TTKS § 591 lõikes 4. Lõige 5 sisaldub edaspidi TTKS § 592 lõike 5 punktis 1 (retsepti alusel ravimi väljastamise andmed), lõike 6 esimene lause TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ja teine lause TTKS § 592 lõike 5 punktis 5. Lõike 7 esimene lause sisaldub edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5, sama lõike teine lause on üle viidud RavS § 33, mida täiendatakse lõikega 19 (vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 5 punkti 3 selgitust). Lõige 8 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõikes 2 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõige 9 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõike 7 punktides 4 ja 5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõiget 10 üle ei tooda, sest retseptide sulgemise õigus takistaks apteegiteenuse osutajal seadusest tuleneva ülesande täitmist (vt täpsemalt seletuskirjas § 1 punkti 3 vastavat osa). Sulgemise õiguse ulatus on defineeritud TTKS § 593 lõikes 6, millest retseptiandmed on välja arvatud. Lõige 11 sisaldub TTKS § 592 lõike 5 punktis 1 ja lõige 12 TTKS § 593 lõikes 1. Lõiget 13 üle ei tooda, sest vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lõikele 4 tagatakse juurdepääs avalikule teabele tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud. Seega ei ole üldreegli ülekordamine TTKS-is vajalik.

RavS § 811 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 594.

Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse RavS § 9915 lõikes 8 viidatud volitusnormi. Muudatusega nähakse ette, et vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Rakendusakti tasandi muutmine on põhjendatud, kuna vaktsiinikindlustusmakse määra puhul on tegemist kitsalt valdkondliku, tehnilise ja arvutusliku regulatsiooniga, mis on otseselt seotud tervishoiu- ja ravimipoliitika kujundamisega ning kuulub sisuliselt sotsiaalministri (valdkonna eest vastutav minister) pädevusse. HÕNTE põhimõtete kohaselt on asjakohane, et sellised regulatsioonid, mis puudutavad ühe ministeeriumi vastutusala ega vaja kogu valitsuse poliitilist kaalutlust, kehtestatakse ministri määrusega, kuna see võimaldab tagada regulatsiooni suurema paindlikkuse ja ajakohasuse. Muudatus on kooskõlas ka riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kui see on normitehniliselt põhjendatud. Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seaduses on sätestatud (RavS § 9915 lõige 7) selge põhimõte, mille alusel vaktsiinikindlustusmakse määr arvutatakse ning sellest peab ka valdkonna eest vastutav minister määra kehtestamisel lähtuma. Sisend vaktsiinikindlustusmakse määra suuruse kohta tuleb Tervisekassalt. Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab ka suuremat haldusressurssi, mistõttu vabastab protsessi lihtsustamine ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Ministri määruse kasutamine võimaldab lihtsustada ja lühendada menetlust ning vältida tarbetut bürokraatiat, säilitades samal ajal regulatsiooni sisulise kvaliteedi ja õigusselguse.

Eelnõu § 7 punktiga 6 asendatakse RavS § 9920 lõikes 11 viide KIRST-ule viitega TIS-ile. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muudatust ei tehta.

3.8. RaKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 8 muudetakse RaKS-i.

Eelnõu § 8 punktidega 1, 4 ja 5 asendatakse RaKS-is läbivalt viited KIRST-ule või RETS-ile viidetega TIS-ile vastavas käändes. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS § 30 lõikes 1 ja § 331 lõikes 1 sätestatud volitusnorme. Muudatusega pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga kehtestada RaKS-i rakendusakt, s.o „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“, mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise ja vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitise tingimused.

Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Muudatusega tagatakse, et rakendusaktid, mis reguleerivad valdkonnaspetsiifilisi ja tehnilisi küsimusi, antakse ministri määrusega, mis on normitehniliselt sobiv tasand. Seaduses sätestatakse volitusnormi ese, siht, ulatus ja tingimused, tagades volituse piisava määratletuse ning järgides seadusreservatsiooni põhimõtet.

Muudatus on põhjendatud järgmistel alustel:
• Tehniline iseloom – Vabariigi Valitsus kehtestab 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ range ja detailse metoodika, mille alusel uusi teenuseid loetellu lisatakse või sealt eemaldatakse. Kuna Vabariigi Valitsus on juba viidatud määrusega kehtestanud ranged raamid ja kriteeriumid, on loetelu muutmine muutunud puhtalt tehniliseks ja eksperdipõhiseks menetluseks. Valitsuse tasandil sisu (nt konkreetse operatsioonimeetodi koodi või hinna) üle otsustamine ei lisa sisulist väärtust, kui raamid on juba paigas.
• Sisulise kontrolli olemasolu – kuna loetelu komisjon ja Sotsiaalministeerium omavad otsest pädevust kriteeriumide täitmise kontrollimisel, on minister otsustusahelas lähemal sisulisele ekspertsusele kui valitsuskabinet tervikuna.
• Operatiivsus ja kiirus – tervishoiuteenuste loetelu on mahukas ja muutub kiiresti seoses meditsiini arenguga. Vabariigi Valitsuse määruse menetlus on pikk ja formaalne (kooskõlastusringid kõigi ministeeriumidega, valitsuse istungi päevakord), mis võib võtta kuid. Ministri määruse menetlus on oluliselt kiirem, võimaldades Tervisekassal reageerida paindlikult, näiteks tarneraskuste korral või elupäästvate protseduuride kiireks lisamiseks.
• Küsimuse äärmine tehnilisus – loetelu on sadade lehekülgede pikkune dokument täis koode, piirhindu ja meditsiinilisi termineid. Vabariigi Valitsuse tasandil on otsus reeglina formaalne, sisuline töö tehakse Tervisekassas ja ministeeriumis. Ministri tasandile viimine väldib nn kummitempli efekti ja aeganõudvat formaalset menetlust, mis sisulist väärtust ei lisa. Kui Vabariigi Valitsus on kokku leppinud põhimõtetes (kriteeriumides) (vt Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“), siis detailide täitmine on täidesaatva võimu (ministri) igapäevane töö. See on kooskõlas hea õigusloome tavaga, kus strateegilised otsused teeb valitsus ja rakenduslikud otsused valdkondlik minister.
• Tervisekassa nõukogu kui filter – Tervisekassa nõukogu, kuhu kuuluvad riigi (sh Rahandusministeeriumi), tööandjate ja töövõtjate esindajad, kontrollib muudatuste eelarvemõju ja huvigruppide tasakaalu. Vabariigi Valitsuse kinnitus dubleerib seda kontrolli. Rahandusminister osaleb nõukogus, mis tagab fiskaalse kontrolli ka ministri määruse menetluses.
• Ametnike töökoormuse vähendamine – Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab suuremat haldusressurssi. Protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks.
• Selgem poliitiline vastutus – kui otsus on ministri allkirja taga, on vastutus selge ja minister saab paremini juhtida tervishoiupoliitika elluviimist vastavalt seatud eesmärkidele.
• Eelarve ja loetelu eristamine – riigieelarve ja Tervisekassa eelarve kinnitatakse Riigikogus ja nõukogus, mis määrab rahalised raamid. Loetelu reguleerib üksnes vahendite jaotust kehtestatud raami piires, mis on operatiivne juhtimisotsus ega vaja valitsuse sekkumist.
• Üldine suund Vabariigi Valitsuse määruste vähendamisele – muudatus on kooskõlas riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kus see on normitehniliselt põhjendatud.

Muudetavad volitusnormid näevad rakendusaktina ette ministri määruse, mis reguleerib tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Seaduses sätestatakse selgelt, et loetelu muutmisel hinnatakse tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhusust, kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ja Tervisekassa eelarvevahenditega.

Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse RaKS-i sättega, mille kohaselt kontrollib Tervisekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. Kui isikul on kehtivaid arestimisakte, kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus ja kirjeldada õigusaktis kehtivat praktikat. Kohtutäituritel on juurdepääs TIS-is olevatele ajutise töövõimetuse andmetele Tervisekassa poolt makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele aresti seadmiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kirjeldatud lahendus asendab varasemat praktikat, kus Tervisekassale edastati arestimisaktid ennetavalt ka siis, kui isikule ajutise töövõimetuse hüvitist veel määratud ei olnud, mida aga ei saa pidada minimaalse ja eesmärgipärase andmetöötluse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Seetõttu tagati Tervisekassale juurdepääs täitmisregistrile, et Tervisekassa saaks enne väljamakse tegemist kontrollida arestimisakti olemasolu ning jaatava vastuse korral kanda ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

3.9. TerKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 9 muudetakse TerKS-i.

Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse Tervisekassa ülesannete täitmiseks peetava andmekogu nimetust. Senine Tervisekassa andmekogu asendatakse TIS-iga, mille kaasvastutavaks töötlejaks on SoM-i kõrval juba praegu Tervisekassa. Edaspidi kasutab Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kaasvastutava töötlejana TIS-i. Tervisekassal on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus seni küll olnud, kuid muudatuse tulemusena on Tervisekassal võimalik andmeid automatiseeritumalt töödelda ning selle tulemusena tõhusamalt täita oma avalikke ülesandeid.

Eelnõu § 9 punktiga 2 tunnistatakse TerKS § 2 lõiked 22, 23 ja 24 kehtetuks. Nende sätetega on reguleeritud TIS-i andmeandjaks olemist KIRST-ule. Andmekogude ühendamisel ei ole sätted enam asjakohased, sest tegemist on edaspidi ühe ja sama andmekoguga. Andmekogu üldine andmete koosseis on esitatud eelnõus TTKS § 591 lõikes 4.

Eelnõu § 9 punktiga 3 muudetakse TerKS § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust ning jäetakse välja tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“. Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu § 6 punktidest 2 ja 3, millega muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise volitusnormi ja pannakse loetelu kehtestamise kohustus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile.

Eelnõu § 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TerKS-i peatükk, mis sätestab Tervisekassa andmekogu. Muudatus on seotud eelnõu §-s 1 tehtud muudatustega. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade sellest, millised sätted on üle toodud TTKS-i ja milliseid üle ei tooda.

TerKS § 461 sisaldub edaspidi osaliselt TTKS § 591 lõikes 1 (vt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). TerKS § 462 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 2, § 463 lõige 1 TTKS § 591 lõikes 4, § 463 lõige 2 TTKS § 591 lõike 5 punktides 4 ja 5, § 463 lõike 21 punktid 1 ja 2 TTKS § 591 lõike 5 punktides 6 ja 7, § 463 lõike 3 kohtutäiturite osa TTKS § 593 lõike 8 punktis 2, § 463 lõike 3 TTO osa TTKS § 593 lõikes 2. Paragrahvi 463 lõike 3 sotsiaalmaksu maksja osa ei ole üle toodud, sest TTKS §-des 592 ja § 593 on täpsustatud, mida töötlemise all silmas peetakse (kas ta esitab või saab andmeid ning mis eesmärgil). Seega on uus sõnastus täpsem ning TerKS § 463 sotsiaalmaksu maksja osas sätestatu ei oma enam iseseisvat tähendust. TerKS § 463 lõige 4 sisaldub osaliselt edaspidi TTKS § 591 lõikes 11. Sättes on vajalik üle tuua peamiselt õiguslik tähendus, kuid seaduse tasemel ei ole vaja täpsustada, millal täpselt õiguslik tähendus tekib. Edaspidi omavad viidatud punktides nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest. Andmed, mis on andmekogusse esitatud, omavad TTKS § 591 lõikes 11 sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust. TTKS § 591 lõikes 11 nimetamata andmekategooriad on informatiivsed. TerKS § 463 lõige 5 sisaldub kohandatud sõnastuses TTKS § 591 lõike 11 kolmandas lauses. TerKS § 464 lõiked 1 ja 2 ületoomist ei vaja, sest eri osapoolte TIS-i andmete esitamise kohustused ja andmete edastamise õigused on loetletud TTKS §-s 592. Lisavajadust andmete küsimiseks Tervisekassal teadaolevalt ei esine. Lõige 3 ei vaja ületoomist, sest avalikku teavet väljastatakse üldjuhul tasuta (AvTS). Lõike 4 ületoomist ei peeta otstarbekaks. Säte reguleerib üldisi kohustuse täitmise põhimõtteid ja selle eraldi sätestamine ei ole vajalik. Andmete väljastamise kohustus tuleb täita viivitamata ning olukordades, kus see ei ole ajutiselt võimalik, lähtutakse üldistest haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtetest. Paragrahvi 465 lõikeid 1 ja 2 üle ei tooda, sest ühendatud andmekogu tingimustes ei ole volitusnorm enam asjakohane. Andmekogude ühendamise tulemusel sisaldub KIRST edaspidi TIS-is, mille põhimääruse volitusnorm sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 3. TerKS § 466 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 594.

3.10. TOKVS-i muudatused

Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i, et täpsustada kindlustusandja TIS-i ja töötukassa andmekogu andmetele juurdepääsu ulatust.

TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus on analoogselt LKindlS-iga kehtestatud avalikes huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korral kaitsta kahjustatud isikut (nn kaitsefunktsioon) ja teisalt vabastada kindlustatud isik (sõiduki juht või TTO) kahju hüvitamisest (nn vabastamise funktsioon). Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas on sisuliselt võrreldav LKindlS-iga. Kuigi regulatsioonid on sarnased, on sellest hoolimata liikluskindlustuse kindlustusandjal ulatuslikumad õigused TIS-i ja töötukassa andmekogu andmete saamiseks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse aeglasemaks ja kulukamaks ning koormab andmete esitamisel kahjustatud isikut (patsienti). Kindlustusandja on taotlenud Eesti Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele juurdepääsu TOKVS § 21 lõike 3, KindlTS § 219 lõike 1 ja IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e koos IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti b või c alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa, töötukassa), TTO või muu kolmas isik (nt TIS-i vastutav töötleja) kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed) või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda juhtumi hindamiseks kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c ning KindlTS §-de 218 ja 219 tähenduses kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama vajalikud isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Ka Riigikohus on lahendis 3-20-1449 rõhutanud, et isikuandmete väljastamine kindlustusandjale on kohustuslik ulatuses, mis on tema ülesande täitmiseks vajalikud.18 KindlTS näeb ette eraldi aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 lõike 1 punktist 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lõikes 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus selles, millistele andmetele pidev isiku nõusolekuta juurdepääs kindlustusandjale antakse. Terviseandmetele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja täpsustada terviseandmetele juurdepääsu ulatust TOKVS-is analoogselt LKindlS-iga.

Kindlustusandjate tegevuse seaduspärasuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Kui kindlustusandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada järelevalvemeetmeid ning KindlTS § 23 alusel ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Lisaks peab kindlustusandja terviseandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kindlustusandjal on kohustus määrata ja ta on ka määranud andmekaitseametniku, kelle kohustus on tagada, et kindlustusandja töötleks andmeid vastavalt andmekaitsenormidele.

Lisaks on kindlustusandjal ja andmete edastajal eelduslikult vaja sõlmida ka asjakohane leping, milles on võimalik kokku leppida andmete edastamise tingimused, poolte kohustused, vastutus jm. Teadaolevalt on liikluskindlustuse fond liikluskindlustuse puhul sõlminud sarnased lepingud.

Praegu sisaldab seadus tagatisi, mille rikkumine või täitmata jätmine tooks kindlustusandjale kaasa järelevalvemeetmete rakendamise ning võib teatud juhul viia ka tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni. Kindlustusandjad on nende nõuete täitmiseks kehtestanud sise-eeskirjad ja töökorralduslikud meetmed, mis selliste riskide realiseerumist ära hoiavad.

Kuna eelnõu eesmärk on, et juurdepääs andmetele oleks samasugune, nagu on praegu liikluskindlustuses, on need meetmed ka samasugused.

TOKVS § 21 lõikega 31 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs TIS-is loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu TIS-ist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid: raviarve andmed, töövõimetuslehe andmed, retsepti andmed ja meditsiiniseadme kaardi andmed. Loetletud andmeid saadud välditava tervisekahju raskuse kohta (täiendavalt seetõttu saadud tervishoiuteenused ja nende liik, nt intensiivravi või operatsioonid, töövõimetuse kestus, täiendavad ravimid ja abivahendid) ja kaasneva varalise kahju ulatuse hindamiseks (teenuste, abivahendite ja ravimite omaosalus, töövõimetushüvitis) saadakse praegu üksikpäringute abil ning kindlustusandja vajab neid kahju hindamiseks ja hüvitise suuruse määramiseks. Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada neid andmeid, mis TIS-is juba olemas on.

TOKVS § 21 lõikega 32 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs töötukassa andmekogus olevatele loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid, sealhulgas töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed, töövõime hindamise otsuse andmeid, töövõime hindamise taotluse andmeid, määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid. Neid andmeid vajab kindlustusandja varalise kahju suuruse hindamiseks ning neid saadakse praegu üksikpäringute abil. Infosüsteemise andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada andmeid, mida on võimalik saada töötukassa andmekogust andmevahetuse korras.

TOKVS § 21 lõikega 33 täpsustatakse, et töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmeid võib töödelda vaid arstiõppe läbinud isik. Täpsustus on vajalik, et tagada andmete pädev ja otstarbekohane kasutamine.

3.11. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 11 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on eelnõu planeeritud seadusena jõustuma 2026. aasta 1. oktoobril. Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis (VVTP) märgitud tähtajale, s.o III kvartal 2026, sest siis valmivad Tervisekassa andmelao arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

Eelnõu § 11 lõikes 2 nähakse ette erisus seoses volitusnormi muudatusega, mis käsitleb Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumide ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra kehtestamist edaspidi ministri määrusena. Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS-is volitusnorme, millega antakse volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on kehtivate volitusnormide muutmisega. Muudatuste tõttu on vaja tunnistada kehtetuks RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning kehtestada see uuesti ministri määrusena.

Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt on § 1 punktide 4–9 ja 11 ning § 4 punkti 5 jõustumise aeg on 2028. aasta 1. jaanuaril. Erinev jõustumisaeg on seotud viljatusraviteenust puudutavate arendustega, mis nõuavad rohkem aega, et tagada TIS-i võimekus andmeid vastu võtta. Teenuseosutajatel tekib vabatahtlik võimalus TIS arendusi kasutama hakata ning seeläbi andmeid TIS-i esitada.

Eelnõu § 11 lõige 4 näeb ette erisuse seoses kunstliku viljastamise dokumenteerimist puudutavate reeglite jõustumisega ning § 4 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil. Selline jõustumise aeg annab piisava ülemineku aja, et kõik teenuseosutajad jõuaksid luua võimekuse esitada asjakohaseid andmeid ning loobuda senisest dokumenteerimise vormist.

3.12. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.12.1. Andmekogude ühendamine (TIS, KIRST ja RETS)

Andmekogude ühendamine ja terviseandmete koondatud töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat õigust eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete kogumine, säilitamine, omavaheline seostamine ja juurdepääsu võimaldamine laiemale ringile seaduses nimetatud isikutele ja asutustele. Tegemist on eriliigiliste isikuandmete töötlemisega, mis kujutab endast intensiivset eraelu riivet.

Puhtalt tehnilised ja formaalsed muudatused (nt andmekogu nimetuse asendamine, viidete korrigeerimine, volitusnormi andja muutmine) iseenesest põhiõigusi ei riiva.

Riive eesmärk on kaitsta rahva tervist, tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus, tõhustada raviraha eesmärgipärase kasutamise järelevalvet ning parandada tervishoiusüsteemi toimimist ja jätkusuutlikkust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaalukate eesmärkidega, mis tulenevad riigi kohustusest kaitsta inimeste tervist ja korraldada toimiv tervishoiusüsteem.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:
• Sobivus – andmekogude ühendamine on sobiv meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab terviseandmete terviklikku ja ajakohast kasutamist, automaatsete ristkontrollide rakendamist, andmete dubleerimise vähendamist ning järelevalve ja analüüside tõhustamist. Ilma andmete koondatud töötlemiseta ei ole võimalik saavutada samaväärset tulemust.
• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna senine killustatud andmekogude süsteem ei võimalda andmete süsteemset kooskasutust ning eeldab ulatuslikku manuaalset ja viitega andmetöötlust. Eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne muu, isikut vähem koormava, kuid sama tõhusa abinõuga.
• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja subjektid on seaduses selgelt määratletud, juurdepääs on piiratud rolli‑ ja eesmärgipõhiselt ning andmete töötlemisel kohaldatakse IKÜM-ist tulenevaid põhimõtteid. Isikul säilib üldjuhul õigus oma andmetega tutvuda ning seaduses on ette nähtud juurdepääsupiirangud ja kontrollimehhanismid.

Eeltoodust lähtuvalt on andmekogude ühendamine põhiseaduspärane, kuna riive on seaduses ette nähtud, suunatud legitiimsete eesmärkide saavutamisele ning sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.12.2. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine ja töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat eraelu puutumatust ning puudutab ka § 27 kaitsealasse kuuluvat perekonna‑ ja eraelu. Tegemist on eriti tundlike tervise‑ ja päritoluandmetega, mistõttu on riive intensiivsem kui üldiste terviseandmete töötlemisel.

Riive eesmärk on tagada KVEKS-ist ning rakkude ja kudede käitlemist reguleerivast õigusest tulenevate kohustuste täitmine, eelkõige biovalvsus ja jälgitavus, ühelt doonorilt sündivate laste arvu piirangute järgimine ning patsientide, doonorite ja doonormaterjalist sündinud isikute tervise ja õiguste kaitse. Samuti on eesmärk tagada rahva tervise kaitse ja teenuse ohutus.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:
• Sobivus – andmete koondatud ja struktureeritud kogumine riiklikku andmekogusse on sobiv meede nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab raviasutuste üleselt jälgida doonormaterjali kasutamist, tuvastada riske ning vajaduse korral teavitada asjaomaseid isikuid. Ilma keskse andmekoguta ei ole võimalik tagada nõutavat jälgitavust ega biovalvsust.
• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna alternatiivsed lahendused (nt üksnes teenuseosutajapõhine andmekorje või lepinguline andmevahetus) ei võimalda tagada täielikku ülevaadet ega seadusest tulenevate piirangute tegelikku täitmist. Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate, kuid sama tõhusate vahenditega.
• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna juurdepääs viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele on rangelt piiratud üksnes nendele TTO-dele ja asutustele, kellel on seadusest tulenev pädevus ja vajadus neid andmeid töödelda. Andmete kasutamine on seotud konkreetsete ja selgelt määratletud eesmärkidega ning IKÜM-ist tulenevad kaitsemeetmed rakenduvad täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt on viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine põhiseaduspärane, kuna tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega ning riive on suunatud kaalukate eesmärkide saavutamisele ning on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs kahe muudatuse kohta eraldi:
• seletuskirja punktis 6.1.5 – andmekogude ühendamine;
• seletuskirja punktis 6.2.4 – viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse.

6. Seaduse mõjud

Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva õigusega, hinnates nende ulatust, sagedust ja võimalikke riske. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju inimestele, TTO-dele, apteegiteenuse osutajatele, meditsiiniseadmeid väljastavatele isikutele, akadeemilisele sektorile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale, Ravimiametile ja TEHIK-ule. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju haridusele ja teadusele ning mõju riigivalitsemisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus 1 – Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS)

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed

Andmekogude ühendamisega kaasneb rahakasutuse järelevalve tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa lepingus sätestatud nõuetele). Tervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi inimeste haiguslugude terviklus paraneb, toetades paremini raviprotsessi. TIS-i, raviarvete ja retseptide koondamine vähendab topeltsisestust ja -uuringuid ning seega on arstil terviklikum ülevaade ka varasematest uuringutest ja ravist, mistõttu on ka vähem kordusanalüüse ja otsustamine on kiirem. Retseptiandmete ja kiirabikaartide pikem säilitusaeg tagab info pikaajalisema olemasolu väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta, mis on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab pikas perspektiivis kaudselt teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud teenustest ja nende tulemustest.

Ravimiskeemi terviklik nägemine proviisorite ja farmatseutide poolt vähendab patsientide jaoks võimalike ravimite koos- ja kõrvaltoimete riski, nendest tingitud haigestumisi ja hospitaliseerimisi ning optimeerib ravimikasutust, samuti aitab suurendada inimese terviseteadlikkust.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Ühtse andmekogu abil luuakse eeldused teenuseosutajatele paremate infoteenuste ja otsusetugede pakkumiseks (nt kvaliteedinäitajate töölauad). Kõige esimesena on kavas sellised töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide juurdepääs andmetele paraneb. Retseptide ja kiirabikaartide pikaajaline säilitamine koos tervisedokumentidega loob inimesele ja arstile eelduse saada terviklik ülevaade inimese raviteekonnast. See aitab tervishoiutöötajal parandada ravi kvaliteeti.

Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja motivatsiooni esitada andmeid korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalvetegevusi paremini sihitada ja ebaotstarbekaid tegevusi ära hoida: kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja andmed edastanud, ei ole tarvis ametitel täiendavaid kontrolle teha. See hoiab ära tarbetu koormuse TTO-dele. Tõhusam järelevalve aitab üles leida TTO-sid, kellel on süsteemselt probleeme dokumenteerimise ja andmete esitamisega, ning järelevalves ei sattuta vaatluse alla pelgalt kaebuse või juhuse tõttu. See võimaldab luua ausamaid ja läbipaistvamaid tingimusi teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentide alusel, peab TTO tagama andmekvaliteedi üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat halduskoormust.

Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate laboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoiatada ohtlike ravimite koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud.

Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.

Lisaks säilib meditsiiniseadmeid väljastavatel isikutel senine juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele.

6.1.2. Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: akadeemiline sektor (kõik ülikoolid), TAI

Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad (nt TAI, teised valitsemisalad, akadeemiline sektor) iseseisvalt kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema ja iga väljastuse järel andmete lahknevusest tekkivaid probleeme lahendama. Tekib selgus, et riigi käes olevad terviseandmed on ühes andmekogus. Muudatus toob kaasa alusandmete kvaliteedi olulise paranemise, mida saab kasutada teadusuuringuteks. Terviseandmete kvaliteedi paranemine riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika tegemiseks (nt TAI).

6.1.3. Mõju riigivalitsemisele

KIRST-u ja RETS-i liitmisel TIS-iga on võimalik suurendada kontrolli raha kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihitatult ja selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle käigus liigselt või asjatult TTO-sid. Andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide loomise tulemusena paraneb andmete kvaliteet. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine kiirendab näiteks vaktsiinikahjude hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks (väheneb TTO-delt andmete juurdeküsimise vajadus). Pikas vaates väheneb lisatöö, mis kulub tervise- ja tervishoiustatistika jaoks andmetes vastuolude uurimisele ja lahendamisele (nt TAI jaoks).

Muudatusega luuakse andmete valdkonnas eeldused tulemuspõhise rahastamise järkjärguliseks rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa täpsustab tulemuspõhisele rahastusele ülemineku strateegilisi plaane arengukavas, mis on väljatöötamisel. Esialgne siht on rahastada tervishoiuteenuseid nii, et 20% rahastusest sõltub ravitulemusest ja üleminek toimub ühe eriala kaupa aastas. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille tegevused on hajutatud 5–10 aasta peale, sest praktikas on tulemuspõhise rahastamise testimisel ilmnenud, et olemasolevad andmekogud ei võimalda kõiki vajalikke mõõdikuid automaatselt kasutada ja seetõttu tuleb teha muudatusi ka andmete kogumise protsessides ning nende kooskõlastamine ja juurutamine vajab aega.

Paralleelselt hindab Tervisekassa võimalusi kasutada ravi dokumenteerimise andmeid arve alusena. Selleks tuleb esmalt analüüsida andmete sobivust ja vajaduse korral täiendada dokumenteerimise reegleid, et tagada piisavalt täpsed arve alusandmed. Analüüs ja juurutamine toimuvad järk-järgult pärast andmekogude ühendamist umbes viie aasta pärast.

Pikas perspektiivis väheneb andmekogude põhimääruste muudatuste tegemisele kuluv tööaeg SoM-i haldusalas kõikide seotud asutuste ja ekspertide puhul. Õigusmuudatused muutuvad kiiremaks, sest neid ei ole vaja hinnata kolme põhimääruse seisukohast. Terviseandmetega seotud õigusruum muutub ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid tulevaste muudatuste tegemiseks tuleb teha ühe andmekogu vaatest ja hinnata mõju terviklikult kogu terviseandmestikule. Muudatus kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist terviseandmeid kasutades, mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele.

Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada andmete dubleeriv hoidmine ja hoida ära X-tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid SoM-i haldusalas kontrolli all. Seda kulu kannaksid muidu eelkõige TEHIK ja Tervisekassa. Andmete dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks (tervishoiuteenuse osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada mõisteid, juhiseid, säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude andmed paremini arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet. Tulevikus vähenevad ühendatud andmekoguga liidestumise kulud andmeandjatele.

Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud teenustest ja teenusevajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid muudatusi. Näiteks saab Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab täpsemalt prognoosida rahastatavate tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab ennustada poliitikamuudatuste pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja optimeerida andmekogumise, töötlemise ja väljastamise protsesse ning tehnilisi lahendusi, mis pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i haldusalas kulusid kokku. Muudatus aitab ette valmistada ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi riigisisesel rakendamisel.19

6.1.4. Majanduslik mõju

Sihtrühm: Tervisekassa lepingulised TTO-d (ca 1170)

Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetuste muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. See võimaldab lõpetada dubleeriva andmeesitamise kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. See muudatus toob kaasa ühekordse arenduskulu, kuid vähendab andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastab tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 5–10 aasta perspektiivis. Tervisekassa planeerib liikuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult dokumentide kaupa, kasutades testimise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. Tervisedokumentidel põhinevale rahastusele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisavalt kvaliteetsed andmed TIS-is.

Sihtrühm: apteegid (ca 470), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmekogude ühendamisest tulenev oluline majanduslik mõju apteekidele ja meditsiiniseadet väljastavatele isikutele puudub.

Proviisorite ja farmatseutide juurdepääs patsiendi ravimiskeemile tagatakse tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu. TJT-sse sisenemine toimub riikliku autentimisteenuse TARA abil, mille käigus kontrollitakse nii isiku rolli kui ka tema seost teenuseosutajaga. Kui proviisor või farmatseut kasutab TJT-d otse veebikeskkonna kaudu, ei ole vaja apteegi infosüsteemides täiendavaid arendusi teha.

Oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i.

6.1.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Tervisekassal on juba praegu seadusest tulenev (TerKS § 2 lg 22) õigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele, seda ka automatiseeritud ehk masin-masin töötluse kaudu. Samuti on tal juurdepääsuõigus vaktsiinikahjude menetlemise eesmärgil (RavS § 9920 lõiked 3 ja 4). Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i, KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra võib põhiõiguste riive küll mõnevõrra suureneda, kuid samal ajal jääb ära terviseandmete dubleeriv töötlus kolmes eraldiseisvas andmekogus, samuti väheneb inimfaktori roll andmete edastamisel ja töötlemisel ning suureneb kontrollitavus, kuivõrd kõigi kolme andmekogu andmeid on võimalik töödelda turvalise masinlahenduse kaudu.

Isikuandmete töötlemise kavandamisel on arvesse võetud IKÜM artikli 5 põhimõtteid, mille kohaselt peab andmetöötlus olema muu hulgas seaduslik ja taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Andmekogude liitmine ei too Tervisekassale kaasa uusi juurdepääsuõigusi ega muudatusi töötlemise eesmärkides, vaid võimaldab seniste seadusest tulenevate ülesannete täitmist ühtlustatumal ja tehniliselt kontrollitavamal viisil. Proportsionaalsuse hindamisel on lähtutud sellest, et Tervisekassa ülesanded tervishoiuteenuste eest tasumise, järelevalve ja planeerimise valdkonnas eeldavad mitme andmekogu koostoimimist ning sama ülesande täitmine eraldiseisvate andmekogude alusel tooks kaasa korduvat ja dubleerivat töötlemist. Ühendamisega kaasnev põhiõiguste riive ei suurene oluliselt, kuna töötlemise ulatus jääb samaks ning kehtivad edasi senised juurdepääsupiirangud, logimisnõuded ja muud andmekaitselised meetmed, mis tagavad, et töötlemine toimub üksnes Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. 

Juba praegu kasutatakse Tervisekassas TIS-i ja KIRST-u andmete töötlemisel erinevaid töökorralduslikke, füüsilisi ja infotehnoloogilisi riive maandamise meetmeid, näiteks selget juurdepääsude haldust – andmetele pääseb juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja, kellel on juurdepääsu vaja talle määratud tööülesannete täitmiseks. Andmete konfidentsiaalsuse tagamine on Tervisekassale otse seadusest tulenev ülesanne (TerKS § 3 p 6). Isikustatud andmete töötlemise käigus kasutatakse andmete vähesuse põhimõtet ja võimaluse korral isikutunnuste räsimist. Andmete kasutamist logitakse ja logisid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatule ning TIS-i andmetele kohaldatakse andmejälgijat.

TIS, KIRST ja RETS jätkavad iseseisvate operatiivsüsteemidena ning nende senine töökorraldus, juurdepääsupiirangud ja turvanõuded ei muutu. Endiselt toimub isikuandmete töötlemine nendes süsteemides vastavalt kehtivatele andmekaitse- ja infoturbemeetmetele, mille alusel teenindatakse Eesti inimesi, TTO-sid ja teisi õigustatud kasutajaid. Andmekaitsealane mõju on seega vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogude auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed.

Oluline muudatus seisneb eraldi Tervisekassa andmelao loomises, kuhu koondatakse nimetatud andmekogude andmestikud Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete koondamine ühte analüütilisse keskkonda võib tekitada lisariske, mis ei esine seniste operatiivsüsteemide eraldiseisval kasutamisel. Esiteks võib ühendatud andmestikus suureneda võimalus, et eri süsteemidest pärinevad ebatäpsed või vastuolulised kirjed mõjutavad automaatsete analüüside tulemusi. Samas ei ole kavas selliste tulemite pealt vastu võtta isikut mõjutada võivaid automaatotsuseid. Samuti võib koondatud andmestiku ulatus tähendada, et turvaintsidendi korral võib andmete potentsiaalne lekke maht olla suurem kui eraldatud süsteemides. Need riskid on seotud üksnes uue andmelao analüütilise keskkonnaga ega puuduta TIS-i, KIRST-u ja RETS-i operatiivsüsteemide toimimist, mille olemasolevad kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima. 

Uue andmelao loomisega seotud riske maandatakse andmelaos rakendatavate tehniliste ja töökorralduslike meetmetega. Andmelaole on piiratud juurdepääs: andmetele pääsevad juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötajad. Juurdepääsud on isikupõhised (nimelised kontod) ning võimalikud ainult VPN‑i kaudu ja keskselt hallatud töövahenditest, mis vähendab volitamata juurdepääsu riski. Lisaks Tervisekassa analüütikutele on andmelao tehnilise ülalhoiuga seoses piiratud juurdepääs TEHIK-u arendus-, haldus- ja majutusmeeskonna volitatud töötajatel. Nende juurdepääs on eesmärgipiiranguga (arendus, hooldus ja veaotsing), isikupõhine ja autenditud, allub konfidentsiaalsuskohustusele ning on logitav. Analüütilisteks töödeks TEHIK seda juurdepääsu ei kasuta.

Andmelao kasutuskeskkond on lahutatud igapäevastest operatiivsüsteemidest ning test- ja tootmiskeskkonnad on teineteisest eraldatud. Andmelao välisvõrgu otsejuurdepääs on suletud, mis aitab maandada andmete lekkimise ja rünnete riski. Tervisekassa ja TEHIK‑u vahelise andmeliikluse puhul kasutatakse turvalist krüpteeritud ühendust. Kõik andmetele tehtud päringud logitakse ning logisid hinnatakse regulaarselt, et kontrollida päringute vajalikkust ja vastavust tööülesannetele. Arendus‑ ja testimistegevustes kasutatakse testandmeid.

Andmelaos on eristatud andmekihid (toorandmed, transformatsioonid, analüüsikiht), mis toetavad sihtotstarbelist kasutust ning võimaldavad tuvastada ja lahendada allikasüsteemidest pärinevaid vastuolusid enne analüüsides kasutamist. Andmekvaliteet tagatakse standardsete valideerimis- ja järelkontrollidega. Andmeladu on määratud turbeklassi: K1T2S2 (turbeaste keskmine) – sellele vastavad infoturbemeetmed on rakendatud vastavalt E-ITS standardile.

Arvestades rakendatud juurdepääsupiiranguid, võrgueraldatust, logimist, krüpteerimist ja laadimiste kontrolle, on andmete töötlemisega seotud riskid maandatud sellisel tasemel, et uue andmelao kasutuselevõtt ei põhjusta isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet võrreldes seadusest tulenevate Tervisekassa ülesannete täitmise vajadustega.

Andmelao arendustööd on käimas ning süsteemi kasutuselevõtt on planeeritud toimuma samal ajal seaduse jõustumisega. Arhitektuur ja põhilised tehnilised lahendused on läbi arutatud ning nende alusel on käivitatud nii andmekaitsealase mõjuhinnangu kui ka detailse IT-riskianalüüsi koostamine. Kuna andmelao loomine hõlmab mitut tehnilist komponenti ja üksikasjalikku arhitektuurilist ülesehitust, on detailse andmekaitsealase mõjuhinnangu ja IT‑riskianalüüsi koostamine kavandatud andmelao arendusetappi, mil süsteemi tehniline lahendus on täpselt kirjeldatud. Praegu antakse esmane hinnang andmete koondamise mõjule ja proportsionaalsusele, kuid lõplikke tehnilisi riske saab hinnata alles pärast seda, kui TEHIK ja Tervisekassa on määratlenud andmelao täpsed andmevood, töötlemisprotsessid, juurdepääsumudelid, tehnilised turvameetmed ja süsteemikomponendid. Tehniline mõjuhinnang ja riskianalüüs koostatakse seetõttu paralleelselt andmelao detailse projekteerimise ja testimisega, et hinnangud kajastaksid tegelikke lahendusi ning võimaldaksid enne andmelao kasutuselevõttu tuvastada ja maandada kõik ülejäänud riskid. Mõjuhinnang ja riskianalüüs valmivad piisava ajalise varuga enne andmelao kasutuselevõttu, et hinnata kavandatud meetmete piisavust, määratleda jääkriskid ning vajaduse korral täiendada meetmeid. Selline ajastus tagab, et hinnangud põhinevad süsteemi tegelikul arhitektuuril ja konfiguratsioonidel, on kooskõlas E-ITS-i nõuetega ning praktikas rakendatavad.

Eelnõuga ei muudeta olemasolevate operatiivsüsteemide kasutust: IT-tehnilised rakendused jäävad edasi toimima eraldiseisvate süsteemidena vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Analüütiline kasutus Tervisekassa andmelaos on suunatud seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamisele ning ei laienda andmete töötlemise eesmärke ega ulatust. Eelnõus on koondatud põhimõtted, mis kujundavad andmete töötlemise ja turvameetmete rakendamise raamid ning mille alusel tehakse ka andmelao andmekaitsealane mõjuhinnang ja IT-riskianalüüs. Kokkuvõtvalt on andmete koondamine ja uue andmelao rakendamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning toetab Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmist ilma isikute põhiõigusi ebamõistlikult riivamata.

6.1.6. Mõju halduskoormusele

Halduskoormus väheneb:
• Tervisekassa lepingulistel kiirabipidajatel (9);
Kaotatakse kohustus kiirabidel ise arvutada ja edastada Tervisekassale kvaliteedinäitajad. Edaspidi saab Tervisekassa kiirabikaartide alusel ise kvaliteediindikaatorid välja arvutada ning kuvada need TTO-le. Arvutused on tehtud ühtsetel alustel ning vähenevad nii edasi-tagasi kirjavahetused asutustega kui ka esitatud küsimuste ja tehtavate paranduste hulk.
• perearstidel (405 asutust, 784 nimistut);
Väheneb käsitöö vajadus nimistu riskipatsientide terviseandmete kontrollimisel TIS-i andmetest. Pärast andmekogude ühendamist on võimalik perearstide kvaliteedisüsteemi töölauale kuvada ka TIS-is olevaid laborianalüüsi tulemusi ja arst ei pea enam ükshaaval oma süsteemist tuvastama, kelle haigus on kõige raskemas seisus ja vajab kiiremat sekkumist.
• apteegiteenuse osutajatel (ca 470);
Juurdepääsuga ravimiskeemile ja seda toetava tehnilise lahendusega võimaldatakse neile mugav ja turvaline kanal arstiga ravimitega seotud info vahetamiseks ning väheneb vajadus arstiga telefoni teel konsulteerimiseks.
• kõigil Tervisekassa lepingulistel TTO-del (ca 1170).
5–10 aasta perspektiivis on võimalik hakata raviarveid järk-järgult moodustama tervisedokumentide põhjal, vähendades nii andmete topelt esitamist.

6.2. Kavandatav muudatus 2: viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS)

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed
Viljatusravi patsientidele tagatakse eetiline ja tõenduspõhisel teadmisel tuginev nõustamine. Pikemas perspektiivis paraneb ka teenuse kvaliteet ja ohutus, sest andmeid saab kasutada teadusuuringuteks ning saavutatakse kontroll ühelt doonorilt sündinud laste arvu üle. Kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tagatakse teave tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilistest ja sotsiaalsetest andmetest, et täita KVEKS §-ga 28 pandud kohustusi.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmevahetus ja andmekasutus viljatusraviteenuse osutajate vahel paraneb, ühelt doonorilt sündinud laste arvu kontrollimine muutub mugavamaks ja ressursisäästlikumaks. Teave doonori või patsiendi surmast jõuab teenuseosutajani automaatselt, mis võimaldab õigel ajal võtta vastu otsuseid materjali edasise kasutuse või säilitamise kohta. Viljatusraviga seotud andmestik muutub struktureerituks, mis võimaldab andmeid süstematiseerida ja analüüsida ning kasutada statistikaks ja teadusuuringuteks. Seeläbi paranevad osutatava teenuse kvaliteet ja ohutus. Samuti langeb TTO-delt ära vajadus manuaalselt koostada mahukaid aruandeid Ravimiametile ja Euroopa Liidu organisatsioonidele, kuna aruandlus läheb üle TAI-le ning see digiteeritakse ja automatiseeritakse.

6.2.2. Mõju riigivalitsemisele

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aruannete Ravimiametile ja Euroopa Liidu asutustele esitamise kohustus läheb üle TAI-le TIS-i viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi volitatud töötlejana. Muudatuse eesmärk on optimeerida viljatusravikliinikute aruandluskoormust, suurendada kuluefektiivsust ja tagada aruannete kvaliteet. Ravimiameti jaoks see muudatus protsessilisi muudatusi kaasa ei too.

Samuti läheb TAI-le üle perekonnaseisuasutuste senine kohustus edastada doonormaterjalist sündinud lapsele doonori sotsiaalsed ja bioloogilised (fenotüübilised) andmed. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine ja TAI volitatud töötleja roll võimaldavad perekonnaseisuasutustelt selle kohustuse üle võtta. Muudatuse eesmärk on vähendada asutustevahelist andmeedastust ja perekonnaseisuasutuste halduskoormust.

6.2.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm: viljatusraviteenuse osutajad (6)

Viljatusravi andmete struktureeritud kogumise vajadust ja võimalikku mõju TTO-dele on käsitletud 2024. aastal TAI ja TEHIK-u koostöös valminud ärianalüüsis. Eestis osutab viljatusraviteenust kuus teenuseosutajat, kes kasutavad andmete dokumenteerimiseks erinevaid infosüsteeme, sealhulgas LIISA, eHL, eKliinik, MediTEX, BABE ja Excel. Selline hajutatud dokumenteerimispraktika põhjustab andmete ebaühtlust ning piirab nende kasutus- ja analüüsivõimalusi. Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ühtne masinloetavate viljatusravi andmete keskkond koos vajaliku andmekoosseisu ja mõistete defineerimisega, mis võimaldab teenuseosutajatel edastada andmeid TIS-i automaatselt või sisestada need loodavasse keskkonda. See annab uue töövahendi neile, kes seni kasutavad Exceli-põhiseid lahendusi, ning pakub võimaluse vähendada eraldi arendus- ja ülalpidamiskulusid neile, kellel on välispartnerite arendatud süsteemid. Uue andmekoosseisu rakendamine toob üleminekuperioodil kaasa ajutise lisakoormuse seoses mõistete kooskõlastamise, süsteemide kohandamise ja andmeedastuse testimisega. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitused ja juhendmaterjalid. Oluline on rõhutada, et TIS-i ja TTO dokumenteerimis- ja säilitamistegevused on paralleelsed, mitte dubleerivad. Originaaldokumendid tuleb säilitada ettenähtud tähtaegade jooksul ka juhul, kui samad andmed on TIS-i edastatud vastavalt TTKS-ile. Kavandatav lahendus aitab ühtlustada viljatusravi andmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuid ei muuda ega vähenda teenuseosutajate seadusest tulenevaid kohustusi.

Viljatusraviteenuse osutajad on kohustatud üks kord aastas edastama Ravimiametile sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise statistilise aruande, mille koostamisele kulub suurematel asutustel aega kuni kaks kuud ja mida reeglina peetakse eraldi Exceli programmis. Viljatusravi andmete esitamine TIS-is lihtsustab riikliku ja Euroopa Liidu, sealhulgas Euroopa viljatusraviregistri (European Monitoring of Medically Assisted Reproduction) aruandluskohustuse täitmist, kuivõrd TTO-del puudub vajadus andmeid eraldi koguda. Selliselt lihtsustub protsess ja väheneb halduskoormus. Lõpptulemusena kaob viljatusravikliinikutel mahukate aruannete koostamise ja esitamise kohustus, kuna süsteem genereerib aruandeid automaatselt. Kui praegu on teenuseosutajatel viljatusravi tulemuslikkuse statistikaks vaja kontakteeruda kõikide embrüo siirdamise läbinud viljatusravi patsientidega, siis keskselt kogutud viljatusravi andmeid on võimalik seostada raseduse infosüsteemi andmetega, vähendades halduskoormust. Raseduse infosüsteem on planeeritud viljatusravi infosüsteemile andmeandjaks vastavalt TIS-i põhimääruse kavandile.

6.2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud isikustatud andmed kogutakse eraldiseisvasse andmebaasi otse TTO-delt. Isikuandmete töötlemisel on alati teatud lekkimise ja väärkasutamise risk ning eksliku avaldamise korral võib see ohustada patsientide privaatsust. Nende riskide maandamiseks edastatakse andmeid turvaliste masin-masin liideste kaudu, kasutades X-tee andmevahetuskihti. See tagab turvalise andmevahetuse ja andmete liikumise logid. Viljatusravi andmestik luuakse TIS-i, kus on pikaajaline ja ohutu meditsiiniandmete haldamise kogemus. Üldine tervishoiuteenuse dokumenteerimise loogika kehtib edasi ka viljatusraviteenuse osutajatele, kuid viljatusravi andmete keskse kogumisega kaotatakse vajadus hoida teenuseosutajate juures paralleelseid viljatusravi-spetsiifilisi Exceli faile, vähendades andmekaitselisi turvariske. Vastavalt töökorraldusele on viljatusravi andmetele juurdepääs vaid selleks volitatud töötajatel ja töötajad identifitseeritakse. Andmetega tehtud toimingud logitakse toimingu tegija isikutunnuse ja aja andmetega. Volitatud töötajad läbivad regulaarselt andmekaitsealaseid koolitusi. TTO-l on kohustus esitada patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed, praktikas teevad andmesisestusi vaid viljatusraviteenust osutavad arstid, õed, ämmaemandad, embrüoloogid ja konfidentsiaalsuslepingu sõlminud isikud. Andmete täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse andmete liikumisel ja töötlemisel andmekvaliteedi kontrolle nii aktiiv- (andmete sisestamisel) kui passiivmeetodil (loogilised järelkontrollid). Andmekogu andmeid varundatakse regulaarselt. Andmekogusse kogutavaid andmeid töödeldakse vaid seaduste nõuetest tulenevatel ja põhimääruses ette nähtud eesmärkidel. Riikliku ja Euroopa Liidu statistika väljavõtete jaoks ei ole andmete isikustamine vajalik ning aruannetes esitatavad andmed ei ole konkreetse isikuga seostatavad.

Viljatusravi andmete keskse kogumisega riiklikku andmekogusse ei muutu TTO-de viljatusravi haiguslugude kokkuvõtete edastamine TIS-i, kust patsient saab oma terviseandmeid näha. Infot oma viljatusravi tsüklite kohta saab patsient sarnaselt praegusega jätkuvalt viljatusravikliinikust, kus protseduurid läbiti. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasist saab patsient vajaduse korral oma andmeid pärida andmetaotluse alusel.

Tehnilise toe pakkumiseks pääsevad viljatusravi andmetele juurde TEHIK-u andmebaasi ja rakenduse administraatorid. TAI-s pääsevad viljatusravi andmetele juurde töötajad, kelle ametijuhendis on kindlaks määratud viljatusravi andmebaasiga tegelemine.

6.2.5. Mõju halduskoormusele

Viljatusraviteenuse osutajate (6) halduskoormus väheneb mahukate aruannete manuaalse koostamise ning Ravimiametile ja EL-i organisatsioonidele edastamise kohustuse äralangemisega. Samadel TTO-del kaob ära vajadus vahendada valdkonnas meilide ja telefonikõnede teel sugurakudoonorlusega seotud teavet, kuna vastav info päritakse edaspidi infosüsteemis automaatselt.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Sihtrühm: Tervisekassa, TEHIK

Muudatus 1. Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS)

Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mille ühekordne maksumus on 920 000 eurot. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest (400 000 eurot) ja osaliselt välisvahenditest (520 000 eurot). IT-teenust pakub TEHIK.

Tervisekassa esialgsel hinnangul on tulemuspõhisele rahastusele ülemineku kulude suurusjärk kuni 2030. aastani 2–4 miljonit eurot. Kavandatava rahastusmudeli puhul, kus 20% makstavast tasust sõltub tulemusest, on hinnanguline kulude kokkuhoid keskmiselt 6% eriala kohta. Näiteks psühhiaatria eriala lepingumaht on praegu 66 miljonit eurot. Kui 20% sellest sõltub ravi tulemustest, hakkab 13 miljonit eurot sõltuma kvaliteedimõõdikute täitmisest. Eeldusel, et ligikaudu 70% asutustest täidab soovitud mõõdikud, võib psühhiaatria erialal saavutada kuni 4 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

Muudatus 2. Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS)

TAI eelarves on aastatel 2024–2027 kajastatud 660 000 eurot, et käivitada viljatusravi andmete kogumine riiklikku andmekogusse. 2024. aastal oli ette nähtud 390 000 eurot, sealhulgas personali töötasuks, andmekoosseisu kokkuleppimiseks, andmekogu funktsionaalsuste dokumendi loomiseks, ärianalüüsi hankeks, IT-analüüsi hankeks, platvormi arendusteks ja andmete edastamise testimiseks. Aastatel 2025–2027 on ametikoha kuludeks, andmekogu ülalpidamiseks ja arendusteks ette nähtud 90 000 eurot aastas. 2024. aastal lepiti kokku andmekoosseis koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga ning koostati eelanalüüse, sealhulgas ärianalüüs koostöös TAI, TEHIK-u ja SoM-iga. IT-hanke arenduste eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta IV kvartal. Edasiseks ülalpidamiseks TAI ja TEHIK alates aastast 2028 kulude tõusu ei prognoosi ning summa võiks jääda samasse suurusjärku (~90 000 eurot aastas), sisaldades ühe inimese töötasu TAI-s ja tõrgeteta tööks vajalikke arendusi TEHIK-us.

Terviseametil tekivad kulud, et luua võimalus embrüoloogidel andmeid näha ja sisestada. Selle ühekordse kulu suurus on 50 000 eurot. Sotsiaalministeerium Tervisemeti ja TEHIK-uga koostöös otsivad vajalikud rahalised vahendid 2027. aastal. Hilisemaks muudetud rakendusaeg võimaldab ka MEDRE arendusi hiljem teostada (arendus peab valmima oktoobriks 2027).

Teistele riigiasutustele tööd ega kulusid viljatusravi andmekogu loomisel ei prognoosita.

Seaduse rakendamisega otseseid tulusid seoses viljatusraviga ei kaasne, aga viljatusravi andmete keskse andmekogumise käivitamine võimaldab hinnata viljatusravi kulutõhusust, korraldada paremini tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikat. Tänu viljatusravi andmete kogumisele TIS-i on võimalik kontrollida ühe doonori doonorrakkudest sündivate laste arvu ja seeläbi vähendatakse ühe doonori genotüübiga seotud haiguslike muudatuste levimise ohtu Eesti rahva hulgas, millega kaasneksid kulud riigile. Perekonnaseisuasutuste kohustus edastada kunstliku viljastamise teel sündinud isikule anonüümse doonori KVEKS § 27 lõikes 2 sätestatud andmed antakse üle TAI-le.

Eelnõu mõju kohalike omavalitsuste eelarvele ei ole oluline. Väheoluline mõju avaldub nende eelarvele halduskoormuse vähenemise näol seoses eespool esile toodud kohustuse üleandmisega TAI-le.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid:
1) TTKS § 591 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“;
2) kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“;
3) RaKS § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“;
4) RavS § 33 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“;
5) rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määrus nr 34 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“;
6) rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määrus nr 37 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“;
7) TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“;
8) TTKS § 42 lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“;
9) sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“;
10) sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;
11) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“;
12) meditsiiniseadme seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“;
13) TTKS § 508 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“;
14) RaKS § 13 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määrus nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“;
15) RaKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“;
16) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“;
17) välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel kehtestatud siseministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“.

Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisades 1, 2 ja 3.

Seaduse rakendamisel muutuvad volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks järgmised määrused:
1) RavS § 81 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“;
2) Tervisekassa seaduse § 2 lõike 24 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“;
3) Tervisekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“;
4) KVEKS § 14 alusel kehtestatud sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 56 „Kunstliku viljastamise loo vorm ja dokumenteerimise kord“.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TTKS § 593 numeratsiooni, sealhulgas muutub senises lõikes 22 paiknenud volitusnormi asukoht. Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse määruste kehtestajat, kuid mitte volitusnormi sisu. Eelviidatud juhtudel ei saa tekkida küsimust määruste sisu põhiseadusele vastavusega, sest volitusnormi asukoha muudatus toob kaasa üksnes preambulis muudatuse tegemise. Sisulisi sätteid ei ole vaja muuta, seega puudub vajadus kavandit lisada.

Küll aga muutuvad nimetatud muudatuste tõttu HMS § 93 lõike 1 alusel kehtetuks järgmised määrused, mis tuleb volitusnormi muutumisel kehtestada uute ministri määrustena:
1) tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“;
2) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025. a määrus nr 20 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, v.a:
• § 6 punktid 2 ja 3, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril;
• § 1 punktid 4–9 ja 11 ning § 4 punkt 5, mis jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril;
• § 4 punktid 6 ja 7, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Tervisekassa andmelao arendustööde valmimisele ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete TIS-i esitamine muutub kohustuslikuks alates 1. juulist 2028. IT-arendus on planeeritud valmima oktoobris 2027 ning sellele lisandub üheksa kuu pikkune üleminekuperiood, mis on piisav personali väljakoolitamiseks ja tehnilise võimekuse loomiseks. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist tekib TTO-l vabatahtlik võimalus võimekuse olemasolul TIS-i andmeid esitada. Kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi mooduli vahelise liidestuse ettevalmistamisega saavad kliinikud hakata tegelema juba koostöös arendajaga, kui see selgub.

Vacatio legis on vajalik, et tagada seaduse sujuv ja õiguspärane rakendamine ning võimaldada kõigil asjaomastel osapooltel teha vajalikud ettevalmistavad tegevused. Eelkõige hõlmavad need:
• infosüsteemide arenduste ja liidestuste lõpuleviimist ning testimist;
• andmekogude ühendamisest tulenevate tehniliste ja korralduslike muudatuste rakendamist;
• asutuste ja teenuseosutajate sisemise töökorralduse kohandamist;
• normidega tutvumist ja juhendmaterjalide ettevalmistamist.

Arvestades, et Riigikogu menetlus seaduse vastuvõtmiseks kestab üldjuhul ligikaudu 3–4 kuud, võimaldab kavandatud jõustumisaeg ettevalmistusi teha paralleelselt seadusandliku menetlusega ning tagab piisava aja nii tehnilisteks kui ka organisatsioonilisteks tegevusteks. Seetõttu on kavandatud vacatio legis hinnanguliselt piisav eelnõus kavandatud muudatuste rakendamiseks.

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra volitusnormide muudatuse jõustumine on planeeritud 2027. aasta algusesse, et tagada väiksem halduskoormus muudatuste tegemisel, kuivõrd Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu sisulised muudatused vaadatakse igal aastal üle just 1. jaanuari seisuga.

Juhul kui eelnõu menetlus Riigikogus peaks pikenema ning seaduse jõustumine võrreldes seletuskirjas kavandatuga hilineb, võib see põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi, sealhulgas infosüsteemide arenduste ja kasutuselevõtu edasilükkumise, ettevalmistuste ümberplaneerimise ning ajutise õigusselguse vähenemise andmete töötlemist ja kasutamist puudutavas. Seetõttu on oluline, et seadus jõustuks kavandatud ajaraamis, mis tagab muudatuste kooskõlalise ja tõhusa rakendamise.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)20 esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Eelnõu saadeti EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale ja TEHIK-ule. Lisaks tutvustati muudatusi eraldi teavitusüritusel 14. jaanuaril 2026.

Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule. Lisaks andsid tagasisidet ka Eesti Arstide Liit, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Õdede Liit. Nende tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekuid kooskõlastustabelisse lisatud.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026