Taotlus

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. aprill 2026 nr 18

Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu kehtestamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 26.06.2023 otsusega nr 30 Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia (katastritunnus 84801:001:0543) detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu), mille planeeringuala suurus on u 2,7 ha. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11) määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 03.06.-03.07.2024.

Keskkonnaamet esitas oma ettepanekud 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-15), milles tõi välja järgmist: „Keskkonnaamet on avalikustatud DP materjalidega tutvunud ning anname järgnevalt omapoolse seisukoha:

1. Häädemeeste valla dokumendiregistrist on leitav, et Lillepõllu DP algatati otsusega nr 30, milles on kirjutatud: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse peale eskiislahenduse koostamist“. Otsuses nr 16 on kirjas: „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik...“ Otsuses on kirjas veel: „Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.02.2024 kirjaga nr 6-1/27-9 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohta täiendatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.“

1.1. Keskkonnaametit ei ole kõnealuse DP menetlusprotsessi eskiisi avalikustamisele eelnenud etappides kaasatud. DP on kehtivat Tahkuranna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, millest tulenevalt on DP algatatud planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 alusel, mille puhul tuleb juhinduda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-st 3. PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 sätestab, et nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb koostada KSH eelhinnang ning enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaamet on KeHJS § 23 lg 2 kohaselt alati asjaomane asutus (juhul kui seda ei ole Kliimaministeerium).

1.2. Keskkonnaametile kui asjaomasele asutusele ei ole KSH eelhinnangut ega KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade andmiseks saadetud. Siiski tutvus Keskkonnaamet avalikule väljapanekule esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Märgime, et menetlusvigade vältimiseks tuleb edaspidi Keskkonnaametit eelnevalt välja toodud sätete kohaselt vastavas menetlusetapis kaasata.

2. DP ala lähistel paikneb Uulu-Võiste maastikukaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala4, mis asub planeeringuala piirist ca 50 meetri kaugusel. Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu (lasteaia hoonete ja seda toetava taristu ehitamine) ning asjaolu, et kaitseala ja planeeringuala vahel kulgeb ka olemasolev sõidutee, ei ole teadaoleva informatsiooni puhul eeldada mõjude ilmnemist.

3. Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (AS Häädemeeste VK). Sademeveest vabanemise lahendused ja määratud meetmed on piisavad.

4. DP seletuskirjas on viidatud, et planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal, kuid ühtegi viidet mainitud planeeringule pole.“

Transpordiamet esitas oma ettepanekud 27.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-16), milles tõi välja järgmist: „Oleme planeeringulahenduse läbi vaadanud ning esitame ettepaneku riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsioonile. Palun seletuskirja lisada:

1. Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

2. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.“

Häädemeeste Vallavolikogu Koostöö fraktsioon esitas 03.07.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-17) järgmised ettepanekud: 1. Lasteaia detailplaneering muudab kehtetuks osa Lillepõllu detailplaneeringust. Muu hulgas on üle planeeritud maaüksus, millele oli algse planeeringuga ettenähtud tuletõrje veevõtukoht ning

mänguväljak. Uue planeeringuga kaob ära elamurajooni tarbeks planeeritud mänguväljak.

Ettepanek: planeerida alale avalik mänguväljak. Sobiv ala on näiteks Pos 2 kõrval asuv, kehtiva detailplaneeringuga planeeritud elamumaa maaüksus.

2. Lasteaia hoonetele ei ole määratud olulisi ehitise arhitektuurilisi ega kujunduslikke tingimusi, mis annaksid ülevaate planeeritavast hoonest. Määramata on muuhulgas korruselisus ja sügavus.

Ettepanek: määrata planeeritavate hoonete täpsemad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused.

3. Planeeritav lasteaia hoone asub suure kasutuskoormusega riigimaantee ääres, olles avalikust ruumist vaadeldav pea igale Uulu küla läbivale liiklejale. Kohalik omavalitsus peab olema avaliku ruumi loomisel eeskujuks, uusi ühiskondlikke objekte ehitades tagama, et need oleksid kõrge arhitektuurse kvaliteediga ja annaksid piirkonnale lisaväärtust.

Ettepanek: täiendada detailplaneeringu seletuskirja nõudega lasteaia peahoone projekteerimise eel viia läbi arhitektuurivõistlus.

4. Arvestades ala iseloomu (lasteaia õu, kus viibivad lapsed) ei peaks olema hoonestusala ja ka lasteaia puhkeotstarbeliste rajatiste ja elementide ehitamiseks lubatud ala kinnistu piiridele ja teedele niivõrd lähedal.

Ettepanek: määrata Tähe tee ja planeeritava elamurajooni teede poolsetel kinnistu külgedel hoonestusala vähemalt 8 meetrit kinnistu piirist.

5. Seletuskirjas lk 13 on toodud: "Juurdepääsud krundile ning krundisisene liikluskorraldus tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel. Põhjendatud juhul on lubatud planeeringulahendusest erinev krundisisene liikluskorraldus (st ka parklate lahendus)." Antud juhul on võimalik muuta kõiki hetkel planeeringu seletuskirjas kirjeldatud ja joonisel näidatud liikluskorralduse alaseid lahendusi (parkla asukohad, parkimiskohtade arv, parkla liigendatus jne). Detailplaneeringu kohustuslik osa on liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Ettepanek: detailplaneeringus tuua välja, millised liikluskorralduse põhimõtted ja tingimused on sellised, mida võib edaspidi muuta ja milliseid tingimusi ja põhimõtteid ei või muuta.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma ettepanekud 05.07.2024 kirjaga nr 14-3/2399-1 (dokumendiregistri nr 6-1/27-18), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud valla veebilehel leitava materjaliga, märgime järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 1. „Planeeringu koostamise alused ja eesmärk“ on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas.

3. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Päästeameti, Terviseameti (müra- ja vibratsiooni küsimused), Transpordiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada, sh Keskkonnaamet, naaberkinnisasjade omanikud ning üle Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee asuvate kinnisasjade omanikud.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Detailplaneeringut täiendati vastavalt arvesse võetud ettepanekutele. Avalik arutelu toimus 19.08.2024 kell 15.00 Häädemeeste Vallavalitsuses aadressil Pargi tee 1, Uulu küla Koosolekute saalis.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-21 detailplaneeringu kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-22 detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asutustele. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 26.09.2024 kirjaga nr 6.2-2/37782 (dokumendiregistri nr 6-1/27-23) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia tuues välja järgmist: „Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitisekood 6114810020031/001) maa-alal.

Seletuskirja kohaselt juhitakse üleliigne sademevesi tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Surju metskond 16 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Uulu küla Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu.“

GG-Group OÜ keeldus oma 27.09.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-24) detailplaneeringu kooskõlastamisest tuues välja järgmist: „See detailplaneering näeb ette täiendavate tehnorajatiste paigaldamist ning sellega seoses ehitustegevust meile kuuluvatel kinnistutel: 84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9, 84801:001:1672 Tööstuse tee, 84801:001:1670 Selja alajaam, 84801:001:1661 Tööstuse tee 2. Oleme valmis eelnimetatud detailplaneeringu kooskõlastama tingimusel, et sellele eelneb Häädemeeste Vallavalitsuse ja OÜ GG-Group vaheline asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine eelnimetatud kinnistute kasutamiseks täiendavate tehnorajatiste paigaldamiseks ja ehitustegevuse teostamiseks või mõni muu osapooli rahuldav lahendus.”

Terviseamet kooskõlastas 27.09.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/9477-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-25) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h. Planeeringuga on liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus.

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46...47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele (55 dB päeval/50 dB öösel. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu.“

Keskkonnaamet loobus detailplaneeringu kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-26) tuues välja järgmist: „Keskkonnaamet on 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 edastanud seisukoha DP eskiislahenduse avalikustatud materjalidele, millele esitas Keskkonnaamet menetlusnõuete osas märkusi, kuid sisulisi märkusi ei olnud.

EELIS andmetel ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ning lähtuvalt DP eesmärgist, planeeringuala keskkonnatingimustest, teadaolevast informatsioonist ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet loobub DP kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel.

Võrreldes avalikustatud DP eskiislahendusega on vähesel määral muudetud näiteks sademeveest vabanemise lahendust. Selleks nähakse ühe variandina ette kinnistu loodeosas sademevee suunamine kinnistult eemale olemasolevasse kraavi kas kraavi pikendamise või torustiku rajamise abil, mis ulatub Uulu-Võiste loodusala piirini. Sademevee suunamine kaitseala poole või kaitsealal asuvasse kraavi ei ole konkreetsel juhul takistav faktor. Täiendavaid märkusi ei ole.“

Transpordiamet kooskõlastas 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 (dokumendiregistri nr 6-1/27-27) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.“

Päästeamet kooskõlastas 18.10.2024 kirjaga nr 7.2-3.4/959-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-28) Uulu külas Osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Hendrikson DGE poolt koostatud töö nr 23004828 Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Uulu küla, Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu tuleohutuse osale. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Häädemeeste Vallavalitsuse otsust.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis arvamuse 23.10.2024 kirjaga nr 14-3/2399-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-29), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud esitatud materjalidega esitame omapoolsed ettepanekud. Samuti märgime, et Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi varasemas kirjas (05.07.2024 nr 14-3/2399-1) esitatud arvamustega ei ole arvestatud ning toome need siinkohal uuesti välja.

1. Seletuskirja peatükis 1. on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Märgime lisaks, et seletuskirja peatükis 2.3 on ekslikult toodud, et üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 0. Sisukorra kohaselt kajastub üldplaneeringu muutmise ettepanek seletuskirja peatükis 3.2. Palume ebatäpsus parandada.

3. Seletuskirja peatükis 3.6.1. on seatud tingimusi planeeringualaga külgnevale riigiteele nagu piirkiiruse vähendamine, füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine, ülekäigukohtade kavandamise vajadus jms. Detailplaneeringus on selgitatud, et arvestades lasteaia kasutajaid on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus. Elluviimise

peatükis 3.14.2. on toodud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Märgime, et detailplaneeringuga saab lahendust kehtestada vaid planeeringualale ning rõhutame, et kui detailplaneeringuga on vajalik riigiteele tingimusi kehtestada, on vajalik planeeringuala laiendada. Palume kohalikul omavalitsusel hinnata ja selgitada, kuidas on võimalik lahendust ellu viia.

4. Planeeringu põhijoonise kohaselt kulgeb Tähe tee (kohalik ja avalikult kasutatav tee nr 8480049) osaliselt planeeringuga kavandatud tee- ja tänavamaa krundil nr 3 ning vähesel määral ka planeeringualaga piirnevatel Roosi ja Regu elamumaa katastriüksustel. Olemasolev Tähe tee katastriüksus on planeeringuala piiril, väljapool planeeringuala vaid u 3,5 m laiune. Detailplaneeringuga on tee laiuseks kavandatud 5 m. Seletuskirja peatükis 2.2., milles käsitletakse planeeringuala mõjuala seoseid, on välja toodud, et kehtiva Regu ja Roosi detailplaneeringuga (kehtestatud 13.12.2023) on Tähe tee jaoks eraldatud tee- ja tänavamaa krunt. Selguse huvides palume kajastada varem planeeritud tee- ja tänavamaa krunti ka detailplaneeringu põhijoonisel lisainfona ja selgitada detailplaneeringu liikluslahendust käsitlevas peatükis, kuidas on tagatud Tähe tee terviklik toimimine arvestades kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringut.

5. Seletuskirja peatükis 2.4. on eesmärgiks seatud säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Peatükis 3.7., milles käsitletakse arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, on toodud, et krundi asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Samas seletuskirja peatükis 3.8., milles käsitletakse haljastust, on toodud, et planeeringuga on olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine soovitatav. Palume sõnastust ühtlustada, et selgelt oleks tagatud kõrghaljastuse säilimine. Soovitame kaaluda tingimuse seadmist, et olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

6. Tehnovõrkude joonisel on tee- ja tänavamaa krundil nr 3 tähistatud olemasoleva elektrikilbi ümber tõstmise vajadus. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid katastriüksuseid elektrikilp teenindab ning kuhu on kilp kavandatud tõsta. Palume anda seletuskirjas selgitus ja kaasata isikud, keda muudatus võib mõjutada.

7. Seletuskirja peatükis 3.9.2. on toodud, et maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone. Samas järgmises lõigus on toodud, et planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele. Tehnovõrkude joonise kohaselt on nii madal- kui keskpingekaablid koos sidekanalisatsiooni ja tänavavalguskaabliga kavandatud tee- ja tänavamaa krundile nr 4 pikki sõiduteed. Palume planeeringulahendus ja seletuskirja sõnastus üle vaadata ja täpsustada maakaablite kavandamise tingimusi.

8. Seletuskirja peatükis 3.9.3. on toodud, et soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2). Joonise nr 2 tingmärkides on soojatoru toodud, kuid joonisel ei ole soojatoru kulgemine välja loetav. Palume joonist täpsustada.

9. Seletuskirja peatükis 3.13. on märgitud, et detailplaneeringuga märgitakse avalikult kasutatavaks krundid nr 2, 3, 4 ja 5 (tänavamaad). Märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse kohaselt on krundile nr 2 määratud 100% parkmetsa maa krundi kasutamise sihtotstarve, mitte tänavamaa. Peatükis esitatud tabeli kohaselt on kruntidele nr 2, 3, 4 ja 5 määratud avaliku kasutuse servituut Häädemeeste valla kasuks. Jääb ebaselgeks, miks on vajalik määrata valla kasuks avaliku kasutuse servituut, kui planeeritav ala on valla omandis. Palume servituudi seadmise vajadust täiendavalt kaaluda.

10. Detailplaneeringuga on välja toodud ulatuslik servituutide seadmise vajadus erinevate tehnovõrkude valdajate kasuks. Palume täiendavalt kaaluda nii ulatusliku servituutide vajaduse määramist. Kohalikul omavalitsusel on vajalik tagada, et kõik, kelle õigusi võib

planeeringulahendus tulevikus mõjutada, sh võimalike servituute teenivate kinnisasjade omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

11. Seletuskirja peatükis 3.14.2. on toodud planeeringu elluviimise etapid, mille hulgas on toodud ka planeeringuala kruntideks jagamine. Märgime, et lähtuvalt PlanS-ist jagatakse planeeringuala kruntideks detailplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimise puhul tuleks kajastada detailplaneeringu kehtestamise järgseid tegevusi, nagu näiteks kruntidest katastriüksuste moodustamine. Palume sõnastust korrigeerida.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 03.03.2025 kirjaga nr 6-1/27-30 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Transpordiamet keeldus 26.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-10 (dokumendiregistri nr 6-1/27-31) järgmistel põhjendustel kooskõlastuse andmisest: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS-i kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringuga lahendatavateks ülesanneteks on muuhulgas planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Planeeringus nähakse ette teeületuskohad, mille rajamisega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus. Ületuskohtade juures on näidatud küll perspektiivne riigitee sõiduraja serv, kuid info millises lõigus ja ulatuses riigitee ümber ehitatakse, planeeringus puudub. Perspektiivne sõidurada lõpeb vahetult Uulu kergliiklustee L9 kinnistu (eraomand) ääres. Meil on põhjendatud kahtlus, et riigitee laiendamise korral tuleb osa tee toimimiseks vajalikke elemente ja rajatisi (nt teepeenar, liiklusmärgid, lume vallitamise ala) rajada eramaale. Teemaa krunti riigitee laiendamiseks planeeringus ei ole ette kavandatud. Kui ilmneb vajadus maa võõrandamiseks, tuleb see kokkulepe saavutada planeeringu staadiumis. Me peame olema kindlad, et võõrandamine on vajadusel võimalik ja planeeringu terviklahendus on elluviidav. Palume riigitee laiendamise osas anda terviklahendus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Seletuskirja osas Riigiteega seotud normid ja tingimused puudub info riigitee ümberehitamise vajaduse kohta teeületuskohtade rajamisel, täiendada seletuskirja.

3. Planeeringus on kaks mõjuala analüüsi joonist, kusjuures üks neist (kuupäevaga 16.08.2024) ei vasta planeeringulahendusele (nt sidekanalisatsiooni asukoht). Palume mitte asjakohane joonis planeeringu kaustast välja jätta.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.“

Maa- ja Ruumiamet teavitas 31.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-32), et varasem kooskõlastus jääb kehtima.

GG-Group OÜ keeldus kooskõlastuse andmisest 03.04.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-33), kus tõi välja järgmist: „Oleme valmis planeeringut kooskõlastama järgmistel tingimustel:

1. Tehnorajatiste kavandamise ja ehitamise osas sõlmitakse asjaõiguslik kokkulepe GG-Group OÜ ja asjaomaste osapoolte vahel.

2. Detailplaneeringu ala laiendatakse Tööstuse tee 1 ja Tööstuse tee 2 kinnistutele.

3. Kavandatakse liikluslahendused, mis arvestavad liikluskoormuse kumulatiivset mõju ning tagavad kõigi liiklejate sealhulgas just eriti jalakäijate ohutuse.“

Teised isikud seatud tähtajaks oma kooskõlastust või sellest keeldumist ning arvamust või seisukohti ei esitanud. Juhul, kui arvamuse andja või kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada (planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 02.06.2025 kirjaga nr 6-1/27-35 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu 17.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 (dokumendiregistri nr 6-1/27-36) tuues välja järgmist: „Kooskõlastasime planeeringu 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7. Planeering esitati uuesti kooskõlastamiseks, kuna koostöös Transpordiametiga muudeti tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendust. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Käesoleva kirjaga muutub kehtetuks 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 „Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu kooskõlastamine“ antud kooskõlastus.“

Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2025 otsusega nr 28 võeti vastu Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering. Häädemeeste Vallavalitsus korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemikul 04.08.2025-06.09.2025.

Keskkonnaamet esitas oma 06.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/13931-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-38) järgmise seisukoha: „Keskkonnaamet esitas 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 seisukoha kooskõlastamiseks esitatud DP-le, milles tõime välja, et sademevee ärajuhtimise lahenduse muudatus, mille tulemusel ulatuks see Uulu-Võiste maastikukaitseala piirini, ei ole arendusele takistavaks teguriks. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad ettepanekud ja märkused puuduvad.“

Eraisik T.P esitas 19.08.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-39) järgmised märkused: „Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas? Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas)

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis. Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.“

Häädemeeste Vallavalitsus vastas eraisiku poolt esitatud märkustele 10.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-40 järgmiselt: „Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud märkused ja esitame omapoolsed seisukohad.

Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

Tegemist on planeeringu osaga, kus kirjeldatakse planeeringuala vahetus läheduses asuvate kinnistute maakasutust.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et tankla nimetamine antud loetelus on põhjendatud, sest tegemist on teenuse osutamisega.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

Võttes arvesse, et busside sõidugraafikud on muutuvad, ei ole võimalik detailplaneeringusse kirjutada peatuste läbimise kordasid antud ajavahemikul. Lisaks on võimalik teha Pärnu Ühistranspordikeskusele ettepanek bussiliikluse ümberkorraldamiseks selliselt, et see ühtiks lasteaia lahtioleku aegadega. Planeeringuga kavandatava lasteaia juurde on ette nähtud kaks ülekäigukohta, millega tagatakse ohutu teeületus.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

Ettepanekuga arvestatakse ja sõnastust täiendatakse.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

Antud väite puhul on tegemist vaid hinnangulise töötajate arvuga. Hetkel ei ole teada, kas kogu kavandatav ehitusmaht (rühmade arv) realiseerub. Samuti ei ole paika pandud, kas toitlustust pakutakse lasteaia hoonesse kavandatava köögi kaudu või Uulu Põhikooli olemasoleva köögi kaudu.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas?

Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas).

Hinnang on antud praegu töötava Uulu Lasteaia näitel, kus lapsevanemad liiguvad koos lastega lasteaeda ka jalgsi või jalgrattaga. Sarnase näitena võib tuua Pärnu linna haldusterritooriumil asuva Audru Lasteaia, kus lasteaed asub keskusest kaugemal. Antud näite puhul liigub arvestatav hulk lapsevanemaid koos lapsega jalgsi või jalgrattaga lasteaeda ning hiljem suundub autoga tööle.

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole välja toodud protsentuaalselt kui suur hulk töötajaid liigub eraldi või jagatud transpordiga. Lisaks on arvestatud võimalusega liikuda tööle ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatav lasteaeda on võimalik liikuda nii kergliiklusteid kui ka ühistransporti kasutades.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.

Kavandatava Uulu Lasteaia ümber kulgev tee on piirkonda kavandatud elamukruntide teenindamiseks mõeldud tee.“

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile 25.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-41. Maa- ja Ruumiamet vastas 05.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-5, mille kohaselt paluti kaasata planeeringu koostamisse täiendavalt kõikide kinnisasjade omanikud, kellele on seletuskirja peatüki 3.13 kohaselt määratud servituudi seadmise vajadus. Kirjas juhiti tähelepanu, et avaliku arutelu korraldamine ei ole kohustuslik, kui arvamusi ei esitata või kõik esitatud arvamused võetakse arvesse. Peale täiendava kaasamise läbiviimist esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 10.02.2026 (edastatud 11.02.2026) kirjaga nr 6-1/27-43 kõigile seletuskirja peatükis 3.13 nimetatud kinnistute omanikele. Transpordiamet vastas 19.02.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/2868 (dokumendiregistri nr 6-1/27-44) järgmist: „Oleme planeeringuga tutvunud ning tuvastanud, et selles ei ole muudatusi võrreldes meie 17.06.2025

kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 kooskõlastatud detailplaneeringuga. Sellest lähtuvalt me täiendavaid ettepanekuid ei esita.“

Teised asjasse puudutatud isikud tähtaja jooksul arvamust ei avaldanud. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 16.03.2026 kirjaga nr 6-1/27-45 Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet andis heakskiidu 20.04.2026 kirjaga nr 6-3/25/3928-7 järgmiselt: „Lähtuvalt esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringule.“

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse §91 lõike 1, § 142 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõike 1 punkti 31, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Kehtestada Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering (Töö nr 23004828) vastavalt otsuse lisale.

2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

4741 Sidekaev nr

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

Leppemärgid

Planeeritud sademevee eesvool (olemasolev kraav)

Planeeritud sademeveetoru vm lahendus eesvooluni

Planeeritud nõva/sademevee kraavi illustreeriv lahendus tänaval

Planeeritud soojustoru illustreeriv lahendus (vt ka Tehnovõrkude joonist)

Planeeritud sidevarustuse ilustreeriv lahendus (vt ka Tehnovõrkude joonist)

Tõstetud ristmiku ja ülekäigu illustreeriv paiknemine riigiteel

Planeeritud kergliiklejate liikumisteed

Planeeritud suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv lahendus

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi piir

Kaitseala nimetusega

Tee kaitsevöönd, 30 m tee välimisest servast

Kehtiva detailplaneeringu kohane hoonestusala (üksikelamu / tootmishoone)

Kehtiva detailplaneeringu kohane krundi piir

Kehtiva detailplaneeringuala piir ja nimetus (vt märkus 2)

Olemasolev sidekaev

Olemasolev tuletõrje veevõtukoht

Olemasolev alajaam

Olemasolev bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir N

S

Lillepõllu detailplaneering

park Uulu mõisa

Natura 2000 loodusala

maastikukaitseala Uulu-Võiste

detailplaneering Seljapõllu ja Majake

detailplaneering Uulu tööstusala

II mt Viilhalli kü ja Künka kü

detailplaneerimisprojekt Peetri

detailplaneering kinnistute

Regu ja Roosi

detailplaneerimisprojekt Peetri

nr 8334 veevõtukoht

Tuletõrje

Lillepõllu

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

AJ

AJ

Uulu mõisa park

koh alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

B

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

kõrvalmaantee nr 19340 Uulu-Laadi tee

U ra jõgi

B

Spordikeskus

Uulu Kultuuri- ja

staadion

tankla

laoplatsid

tootmishooned ja

tootmishooned

üksikelamud

üksikelamud üksikelamud

üksikelamud

variant 2

eesvool,

sademevee

Plan.

p õ h im

aa n te e n r 4 T al li n n a- P är n u -I kl a te e

Põhikool

Uulu

Lasteaed

Uulu

variant 1

eesvool,

sademevee

Plan.

koh alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

ettepanek

kiiruspiirangu ala)

Uulu asula piiri (50 km/h

kiiruspiirangu ala)

Uulu asula piir (50 km/h

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Mõjuala analüüs

1:5 000 06.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 2

DETAILPLANEERING

kinnistu osaline

Uulu külas Lillepõllu

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025

Väljavõte Tahkuranna üldplaneeringu kaardist koos olulisemate leppemärkidega.

2003. a. *Peetri detailplaneerimisprojekt, Peetri detailplaneerimisprojekt Viilhalli kü ja Künka kü II mt on koostatud *Seljapõllu ja Majaka kinnistute detailplaneering on koostatud 2007. a; *Uulu tööstusala detailplaneering on khtestatud Häädemeeste Vallavalitsuse 19.02.2019. a korraldusega nr 73; korraldusega nr 616; *Regu ja Roosi kinnistute detailplaneering on kehtestatud Häädemeeste Vallavalitsuse 13.12.2023. a *Lillepõllu detailplaneering on kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008. a otsusega nr 77; 2. Kehtestatud detailplaneeringud: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

Planeeringuala piir

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he t

ee

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .1

6

8 .1

1

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .1

0

8 .1

6

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84

7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .5

9

7 .6

9 7 .7

6 7 .7

3

7 .3

1

7 .5

0

7.39

7 .3

2

7 .4

0

7 .4

5

7 .6

3

7 .6

9

7 .6

2

7.46

7 .4

7

7 .7

5 7 .7

8 7 .7

0

7 .6

0

7 .5

5

7 .5

7

7 .5

5

7 .5

5

7.61

7.46

7 .5

6

7 .7

3 7 .8

1 7 .7

8

7 .5

3

7 .4

7

7.60 7 .9

5

7 .8

4

7 .8

2

7 .9

2

7 .8

7

7 .6

8

8 .7

8

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85

9 .0

9

9.15

7 .7

0

7 .9

0 7 .9

7 7 .9

3

7 .8

4

8 .0

1

7 .7

2

7 .6

1

7 .6

9 7.68

7.74

7 .6

3

7 .8

8

7 .9

6

7 .9

1

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7 .72

8 .00

8 .04

7 .96

7 .89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .1

4

7 .9

8

7 .9

6

8 .1

5

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .1

4

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .1

6

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Be t

ki vi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100%

10 834 m²

84801:001:1454

Roosi

Elamumaa 100%

10 743 m²

84801:001:1453

Regu

Elamumaa 100%

7133 m²

84801:001:0777

Soometsa tee 22 Tootmismaa 100%

3845 m²

84801:001:0532

Soometsa tee 21

Tootmismaa 100%

14 826 m²

21401:001:0168

Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100%

1736 m²

84801:001:1660

Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100%

1266 m²

84801:001:1673

Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100%

1213 m²

84801:001:1674

Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100%

2873 m²

84801:001:1672

Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100%

586 m²

84801:001:1661

Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100%

5931 m²

84801:001:1662

Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Maatulundusmaa 100%

406 m²

84801:001:1079

Tähetorni

Transpordimaa 100%

1856 m²

84801:001:1657

Tähe tee

8 .0

9

tuletõrjevee tiik

tiik

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

N

S

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd planeeringualal (vt märkus 4)

Olemasolevad sõidusuunad

Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Olemasolev heinamaa kõlvik

Olemasolev metsa kõlvik

Olemasolev kergliiklejate liikumissuund

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Olemasolevad tehnovõrgud

Alajaam

Tuleõrje veevõtukoht

Sidekanalisatsioon

Madalpinge õhuliin (kuni 1 kV nimipingega) ja valgustuspost

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Drenaažitoru

Survekanalisatsioonitoru

Veetoru

A

AJ

AJ

koh alik tee nr 8

480 049 Täh

e te e

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

Olemasolev olukord

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Olemasolev olukord

1:500 16.09.2024

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 3

DETAILPLANEERING kinnistu osaline Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

mõlemal pool liini telge. 4. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude kaitsevöödid on: veetorul 2 m telgjoonest; kuni 1 kV nimepingega õhuliinil 2 m teostusjooniselt (töö nr 2016TG402). TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku 3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024. topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja koostatud 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he t

ee

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .1

6

8 .1

1

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .1

0

8 .1

6

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84

7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .5

9

7 .6

9 7 .7

6 7 .7

3

7 .3

1

7 .5

0

7.39

7 .3

2

7 .4

0

7 .4

5

7 .6

3

7 .6

9

7 .6

2

7.46

7 .4

7

7 .7

5 7 .7

8 7 .7

0

7 .6

0

7 .5

5

7 .5

7

7 .5

5

7 .5

5

7.61

7.46

7 .5

6

7 .7

3 7 .8

1 7 .7

8

7 .5

3

7 .4

7

7.60 7 .9

5

7 .8

4

7 .8

2

7 .9

2

7 .8

7

7 .6

8

8 .7

8

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85

9 .0

9

9.15

7 .7

0

7 .9

0 7 .9

7 7 .9

3

7 .8

4

8 .0

1

7 .7

2

7 .6

1

7 .6

9 7.68

7.74

7 .6

3

7 .8

8

7 .9

6

7 .9

1

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7 .72

8 .00

8 .04

7 .96

7 .89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .1

4

7 .9

8

7 .9

6

8 .1

5

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .1

4

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .1

6

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Be t

ki vi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100%

10 834 m²

84801:001:1454

Roosi

Elamumaa 100%

10 743 m²

84801:001:1453

Regu

Elamumaa 100%

7133 m²

84801:001:0777

Soometsa tee 22 Tootmismaa 100%

3845 m²

84801:001:0532

Soometsa tee 21

Tootmismaa 100%

14 826 m²

21401:001:0168

Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100%

1736 m²

84801:001:1660

Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100%

1266 m²

84801:001:1673

Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100%

1213 m²

84801:001:1674

Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100%

2873 m²

84801:001:1672

Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100%

586 m²

84801:001:1661

Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100%

5931 m²

84801:001:1662

Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Maatulundusmaa 100%

406 m²

84801:001:1079

Tähetorni

Transpordimaa 100%

1856 m²

84801:001:1657

Tähe tee

8 .0

9

14

139

tuletõrjevee tiik

tiik

4.5

6

7

2 .7

5

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

otstarvete loetelu". Loetelu ei ole lõplik (vt seletuskirja ptk 3.5).

** Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise

* Krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Ruumilise planeerimise leppemärgid, 2013.

imiteerivate materjalide kaustamine

kaasaegsed kvaliteetsed materjalid, keelatud on

lasteasutuse abihoone (12744)

koolieelne lasteasutus (12631), kooli ja koolieelse

katusekaldele vastav materjalHoonete katusekatte materjalid

välisviimistlusmaterjalid

Hoonete

Lubatud katusetüüp ja -kalle

TP3 - planeeritud lasteaed, TP3 - abihoonedMinimaalne tulepüsivusklass

abihooned 6 m, 1 korrus

põhihoone (lasteaia hoone) 10 m, kuni 2 korrust;

ja korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus

3000 m² ehitisealune pind

Hoonete suurim lubatud

mis ei kuulu ehitusõiguse juurde)

lubatud erinevad rajatised ja n-ö väikehooned,

4 hoonet - 1 lasteaia hoone ja 3 abihoonet (lisaks

krundil

Hoonete suurim lubatud arv

e i h o o n e s t a t a

otstarbed**

Lubatud hoonete kasutamise

tee ja tänava maa 100%parkmetsa maa 100 %haridus- ja lasteasutuste maa 100%Krundi kasutamise sihtotstarve*

2 226 m²1 373 m²1 679 m²1 102 m²18 827 m²Krundi pindala

Krundi number

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Planeeritud tuletõrjevee mahuti, 30 m³, illustreeriv asukoht

Planeeritud piirdeaia illustreeriv lahendus

Planeeritud kõrghaljastuse (puu) ja põõsaste illustreeriv lahendus

Planeeritud ruumivajadusega sõiduk (pikkusega u 9,6 m) pöördekoridori joontega

Planeeritud sõidusuunad

Olemasolevad sõidusuunad

Planeeritud ülekäiguraja illustreeriv lahendus

Planeeritud parkimiskohade illustreeriv lahendus ja arv

Planeeritud juurdepääsu illustreeriv asukoht

Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele

Riigiteega ristumise nähtavuskolmnurk

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Planeeritud tõstetud ristmiku illustreeriv ulatus

Planeeritud kergliiklejate liikumissuunad

Olemasolev kergliiklejate liikumissuund

Planeeritud truubi illustreeriv lahendus

Planeeritud nõva illustreeriv lahendus

Planeeritud kõnnitee illustreeriv lahendus

Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus

Planeeritud sõidutee ja parkla illustreeriv lahendus

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev sõidutee

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja illustreeriv paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Hoonestusala (üksikelamu ehitusõigus)

Krundi piir

Kehtestatud detailplaneeringutega seotud leppemärgid

N

S

AJ

5.5

5

5

10

5

10

10 0

10 0

10 0

8

8

8

2 3 4 5

P10

P10

P10

P10

P5 koh

alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

8

8

30

30

4.5

1

P5

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Teenindusõu

Ü h e su

u n a lin

e liik lu s

Ü h e s u u n a lin

e liik

lu s

1

3

4

5

2

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Põhijoonis

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Põhijoonis

1:500 07.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 4

DETAILPLANEERING

kinnistu osaline

Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

illustreerimaks planeeringulahenduse sidusust ning kehtiva planeeringu elluviidavust.

4. Planeeringu joonisel on kujutatud kehtestaud Lillepõllu detailplaneeringu lahendus (krundid ja hoonestusalad)

teostusjooniselt (töö nr 2016TG402).

TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku

3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud

kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024.

koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja

2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja

1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Märkused:

1

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Sademevee ärajuhtimise vajadus (sademeveekraav või -toru) eesvooluni (väljaspool planeeringuala)

Olemasolev kraav, sademevee eesvool

Planeeritud tuletõrjevee mahuti, 30 m³

Planeeritud piirdeaia illustreeriv lahendus

Planeeritud kõrghaljastuse (puu) ja põõsaste illustreeriv lahendus

Planeeritud parkimiskohade illustreeriv lahendus

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Planeeritud tõstetud ristmiku illustreeriv ulatus

Planeeritud truubi illustreeriv lahendus

Planeeritud tee elementide jooned

Planeeritud nõva illustreeriv lahendus

Planeeritud kõnnitee illustreeriv lahendus

Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus

Planeeritud sõidutee ja parkla illustreeriv lahendus

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja illustreeriv paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

N

S

Sademeveekanalisatsioonitoru

Pumpla

Alajaam

Hoonestusala (üksikelamu)

Krundi piir

Kehtestatud detailplaneeringutega seotud leppemärgid

Olemasolevad tehnovõrgud

Alajaam

Tuleõrje veevõtukoht

Sidekanalisatsioon

Madalpinge õhuliin (kuni 1 kV nimipingega) ja valgustuspost

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Drenaažitoru

Survekanalisatsioonitoru

Veetoru

AJ

Soojustoru (kaugküttetoru)

Sidekanalisatsioon

Keskpingekaabel

Tänavavalgustuskaabel

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Survekanalisatsioonitoru

Kanalisatsioonitoru

Veetoru

Planeeritud tehnovõrgud

AJ

Tehnovõrgud

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Tehnovõrgud

1:500 06.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 5

DETAILPLANEERING kinnistu osaline Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

illustreerimaks planeeringulahenduse sidusust ning kehtiva planeeringu elluviidavust. 4. Planeeringu joonisel on kujutatud kehtestaud Lillepõllu detailplaneeringu lahendus (krundid ja hoonestusalad) teostusjooniselt (töö nr 2016TG402). TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku 3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024. koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

1

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he te

e

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .16

8 .11

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .10

8 .16

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84 7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .59

7 .69 7

.76

7 .73

7 .31

7 .50

7.39

7 .32

7 .40

7 .45

7 .63

7 .69

7 .62

7.46

7 .47

7 .75 7

.78 7

.70

7 .60

7 .5

5

7 .57

7 .55

7 .55

7.61

7.46

7 .56

7 .73 7

.81 7

.78

7 .53

7 .47

7.60 7 .95

7 .84

7 .82

7 .92

7 .87

7 .68

8 .78

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85 9 .09

9.15

7 .70

7 .90 7

.97 7

.93

7 .84

8 .01

7 .72

7 .6

1

7 .69

7.68

7.74

7 .63

7 .88

7 .96

7 .91

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7. 72

8. 00

8. 04

7. 96

7. 89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .14

7 .9

8

7 .9

6

8 .15

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .14

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .16

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Bet k ivi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100% 10 834 m²

84801:001:1454 Roosi

Elamumaa 100% 10 743 m²

84801:001:1453 Regu

Elamumaa 100% 7133 m²

84801:001:0777 Soometsa tee 22

Tootmismaa 100% 3845 m²

84801:001:0532 Soometsa tee 21

Tootmismaa 100% 14 826 m²

21401:001:0168 Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100% 1736 m²

84801:001:1660 Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100% 1266 m²

84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100% 1213 m²

84801:001:1674 Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100% 2873 m²

84801:001:1672 Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100% 586 m²

84801:001:1661 Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100% 5931 m²

84801:001:1662 Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100% 72 698 m²

84801:001:0543 Lillepõllu

Maatulundusmaa 100% 406 m²

84801:001:1079 Tähetorni

Transpordimaa 100% 1856 m²

84801:001:1657 Tähe tee

8 .0

9

tuletõrjevee tiik

tiik

AJ

kõ rva lm

a a n te

e n r 19

333 U u lu -S

o o

m e tsa

-H ä ä d e

m e e ste te

e

AJ

koh alik tee nr 8

480 049 Täh

e te e

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

krundile nr 1 ühenduskoht

illustreeriv Veevarustuse

detailplaneeringualale Lillepõllu

kehtestatud ühenduskoht illustreeriv

Veevarustuse

asukoht alajaama

kavandatud detailplaneeringuga

Kehtestatud

asukoht reoveepumpla kavandatud

detailplaneeringuga Kehtestatud

lahendus illustreeriv koridorid ja

alternatiivsed Tehnovõrkude

elektrikilp tänavavalgustuse elektrivarustuse ja

Krunt nr 1

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

piirile /planeeritud krundi

Regu kinnistule vajadus Tähe teelt

ümbertõstmise Elektrikilbi

1

3

4

5

2

asukoha variandid eesvooluni,

sademeveeoru) vajadus (kraav või

ärajuhtimise sademevee

Planeeringuala

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Ruumilised illustratsioonid

Illustratsioon 1. Vaade planeeringualale linnulennult lõunasuunalt.

Illustratsioon 2. Vaade planeeringualale linnulennult lõunasuunalt.

Illustratsioon 3. Vaade planeeringualale linnulennult põhjasuunalt.

Illustratsioon 4. Vaade planeeringualale linnulennult kirdesuunalt.

Töö nr 23004828 | 14.05.2025

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Tartu 2025

Liisi Ventsel | ruumilise keskkonna planeerija (kutsetunnistus nr 176298)

Häädemeeste Vallavalitsus | planeeringu koostamisest huvitatud isik

Häädemeeste Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 3

Sisukord SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 4

2. PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ........................................ 5 2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 5 2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil põhinevad järeldused ....................................................................................................................... 5 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ............................................................... 8 2.4. Ruumilise arengu eesmärgid ................................................................................................... 10

3. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 10 3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused ning kaalutlused .............................. 10 3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................... 11 3.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine ..................................................................................... 12 3.4. Kruntide hoonestusala ............................................................................................................ 12 3.5. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................... 12 3.6. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 13

3.6.1. Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus ............................................................................... 13 3.6.2. Parkimiskorraldus ........................................................................................................... 15

3.7. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................ 16 3.8. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .................................................................... 16

3.8.1. Haljastus ja heakord ....................................................................................................... 16 3.8.2. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................... 17

3.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ...................................................................................... 17 3.9.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ........................................................ 17 3.9.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus ..................................................................................... 19 3.9.3. Soojusvarustus ................................................................................................................ 19 3.9.4. Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................... 20

3.10. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ..................................................................................... 20 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ......................................................................... 21 3.12. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................................... 21

3.12.1. Müra ja vibratsioon, välisõhu kvaliteet ........................................................................ 22 3.13. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 25 3.14. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 26

3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ...................... 26 3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................. 27

B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................................................. 29

C – JOONISED ..................................................................................................................................... 30 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Mõjuala analüüs M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrgud M 1 : 500 6. Ruumilised illustratsioonid -

4 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 otsus nr 30 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu algatamine.

Häädemeeste Vallavolikogu poolt 12.10.2023 vastu võetud Häädemeeste valla arengukava 2023-2027 näeb ette Uulu lasteaia laiendamist (detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitus).

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks.

Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringuga soovitakse osaliselt (planeeringuala ulatuses) muuta Lillepõllu katastriüksusele Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks1.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud:

▪ Lillepõllu detailplaneeringut, kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77; ▪ Valdade ühinemiseelset Tahkuranna valla üldplaneeringut, kehtestatud Tahkuranna

Vallavolikogu 31.05.2012. a määrusega nr 11; ▪ Pärnu maakonna planeeringut, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018.a käskkirjaga nr 1.1-

4/74; ▪ Häädemeeste valla arengukava 2023-2027, vastu võetud Häädemeeste Vallavolikogu

määrusega nr 12; ▪ Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering, algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018

otsusega nr 64; ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal. Nimetatud planeering muutub planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas.

1 Tahkuranna valla üldplaneeringus on sünonüümidena kasutatud mõisteid juhfunktsioon ja juhtotstarve (vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1). Käesolevas planeeringus on üldjuhul kasutatud kehtiva planeerimisseaduse kohast mõistet „juhtotstarve“.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 5

2. Planeeringu- ja mõjuala ülevaade, analüüs ning järeldused

2.1. Olemasolev olukord

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Olemasolev olukord.

Planeeringuala hõlmab osaliselt Lillepõllu kinnistut (kt 84801:001:0543, maatulundusmaa 100 %) u 2,7 ha ulatuses kinnistu kirdeosas (kogu kinnistu pindala on 7,24 ha).

Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala on endine põllumaa, mis on 2000. aastate alguses põllumajanduslikust kasutusest välja jäetud. Alale on aja möödudes kasvanud noor mets, kus on laiguti ka puudest vaba heinamaad. Valdavateks puuliikideks on mänd ja kask. Kinnistu põhjanurgas leidub kuhjatud ehitusprahti.

Planeeringualale on juurdepääs kohalikult avaliku kasutusega Tähe teelt (tee nr 8480049), mis asub osaliselt Lillepõllu kinnistu põhjaservas. Tähe teel on kahesuunaline liiklus, sõidutee on u 4 m laiune ja asfaltkattega. Jalakäijad kasutavad liiklemiseks sõidutee servasid. Tähe tee ristub planeeringualast idas kulgeva riigiteega (kõrvalmaantee) nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee (edaspidi nimetatud Soometsa tee), mille 30 m tee kaitsevöönd2 ulatub ka planeeringualale. Planeeringualaga piirnevas lõigus kehtib riigiteel kiiruspiirang 90 km/h.

Tähe teel paiknevad järgmised tehnovõrgud: 0,4 kV elektri õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemal pool liini telge; veetoru kaitsevööndiga 2 m torustiku telgjoonest.

Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandussüsteemi maa-alal (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114810020031/001). Planeeringualale ulatub ida- läänesuunaliselt kolm drenaažitoru mis suubuvad planeeringuala läänepiiril põhja-lõunasuunaliselt kulgevasse kollektortorusse.

Planeeringualal levivad soostunud leetunud mullad (gleistunud nõrgalt leetunud muld – LkIg ja leetunud gleimulg – LkG), mis on liigniisked mullad ja on tekkinud erinevatele liivadele. Liigniiskus on valdavalt tingitud kõrgest põhjaveest. Kasutussobivuse järgi on tegemist keskmise põllutüübilise haritava maaga3. Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud4, st reostusohtlikkuse tase on madal.

Maapind on planeeringuala ulatuses tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku u 7,4 - 8,0 m.

2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil põhinevad järeldused

Planeeringuala situatsioon on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem. Planeeringuala mõjuala analüüs on esitatud planeeringu joonisel nr 2 Mõjuala analüüs.

Planeeringuala asub Uulu küla asustusüksuse kagupoolsemas osas, küla tihedamast asustusest u 1 km lõunas, Soometsa tee ääres.

Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad valdavalt metsa- ja põllumaad vaheldumisi hajusalt paiknevate majapidamistega – 2-korruselised üksikelamud, u 1-2 kõrvalhoonega. Üksikelamutega hoonestatud katastriüksuste pindalad on vahemikus u 0,3-6,6 ha. Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond. Äri- ja tootmismaade pindalad on vahemikus u 2 100 – 19 000 m2, hoonete ehitisealused pinnad varieeruvad olenevalt funktsioonist vahemikus u 90 – 2 450 m2. Hoonete kõrguse info on

2 Ehitusseadustik1 § 71 lg 2

3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf

4 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000

6 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitisregistris puudulik, kuid hinnanguliselt on hoonete kõrgus alla 10 m. Planeeringuala paiknemist mõjualas illustreerib skeem 1.

Skeem 1. Vaade planeeringualale lõunast. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistatud 09.06.2023.

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala lõuna- ja läänekaarest ümbritsetud väikeelamumaa reservmaadega, kus kruntide minimaalne suurus võib olla 2 200 m2.

Planeeringualast loodesse jääb ulatuslik Uulu-Võiste maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000651), mis samaaegselt on ka Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala (EELIS kood RAH0000330). Maastikukaitseala ja Natura 2000 loodusala välispiir jääb planeeringualast u 50 m kaugusele loodesse, teisele poole Tähe teed. Uulu keskuses, planeeringualast u 500 m põhjasuunas, asub kaitsealune Uulu mõisa park.

Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.

Statistikaameti 2021. a. rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas 31.12.2021 seisuga Uulu külas 5245 inimest. Uulu küla rahvaarv on mõningate languste ja tõusudega olnud pigem stabiilne ning alates 2020.a pisut tõusnud6.

Liikumisviiside analüüs

Liikumisviiside analüüs on koostatud koostöös liiklusspetsialist Sulev Sannikuga (Liikluslahendus OÜ).

Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.

5 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003 6 Häädemeeste valla arengukava 2023-2027

N

S Tööstusala

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 7

Planeeringualaga piirneva Soometsa tee (riigitee nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee) keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2023. a loenduse andmetel 416 (99 % sõiduautod ja pakiautod, 1 % veoautod ja autobussid). Planeeringualaga piirnevas lõigus on Soometsa teel üldine kiiruspiirang 90 km/h. Planeeringuala põhjanurgast, Tähe teega ristumisest, kehtib Uulu asula suunas kiiruspiirang 70 km/h ning planeeringualast u 130 m kaugusel algab asula kiiruspiirang 50 km/h. Arvestades planeeringu eesmärki kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed, on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus, tuues piirkiirust alla ning rakendada füüsilisi liiklust rahustavaid meetmeid.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus kuni 6 rühmaga lasteaia ehitamiseks, kus on kohti hinnanguliselt kuni 120 (vajadusel kuni 144) lapsele. Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal. Kokku võib lasteaeda igapäevaselt liikuda kuni 145 inimest (rühmade suurendamisel kuni 169).

Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %). Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl. Hinnanguliselt võib öelda, et lasteaia tõttu suureneb riigitee liiklussagedus tööpäeviti 400-500 auto võrra ööpäevas (edasi-tagasi sõidud hommikul ja õhtul).

Käesolev hinnang arvestab vaid planeeritud lasteaiast tingitud liiklussageduse suurenemisega riigiteel. Hinnanguline liiklussagedus suurendab olemasoleva riigitee liiklussagedust enam kui kaks korda – 2023. a loendatud 416 sõiduki asemel u 800 – 900 sõidukit ööpäevas. Kuigi liiklussagedus suureneb kahekordselt, vastab see kõrvalmaantee tavapärasele kasutusele. Eeldatavalt on liiklussagedus kõige suurem hommikusel tipptunnil, mil lapsi tuuakse lasteaeda enam-vähem samal ajal, nt kella 7.30 – 8.30 vahel. Hommikusel tipptunnil võib liiklussageduseks kujuneda 100 autot tunnis ehk kuni 2 autot/min. Õhtune tipptund on rohkem hajutatud ning mõjutab riigitee liiklussagedust ning ristmiku läbilaskvust vähem.

Planeeringualal ja mõjualas kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal kehtib Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008. a otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneering. Planeering näeb Lillepõllu katastriüksuse jagamise 38-ks krundiks: 33 elamumaa krunti; uute tänavate rajamiseks kolm (3) transpordimaa krunti; üks (1) sotsiaalmaa (üldmaa) krunt, kuhu kavandati tuletõrjevee tiik ning seda ümbritsev haljasala ning üks (1) tootmismaa krunt uue alajaama tarbeks. Elamumaa kruntide pindalad on vahemikus 1 503 - 3 605 m2. Elamumaa kruntide ehitusõigus näeb ette krundile: 1 ühepereelamu ja 2 kõrvalhoonet; hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 m; hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 15 – 25 % krundi pindalast. Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks ei ole planeeringut ellu viima asutud.

Käesolev detailplaneering muudab osaliselt kehtivat detailplaneeringut. Muudatused ja kehtiva planeeringu elluviidavuse tagamine on kirjeldatud täpsemalt ptk-s 3.1.

Planeeringualast põhjas, teisel pool Tähe teed, on Häädemeeste Vallavalitsuse 13.12.2023. a korraldusega nr 616 kehtestatud Regu ja Roosi kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringuga on ette nähtud kahe hoonestatud elamumaa jagamine neljaks üksikelamu ehitusõigusega krundiks, lahendatud on kruntidele juurdepääs ning määratud on säilitatava kõrghaljastuse alad. Planeeringuga on eraldatud tee ja tänava maa krunt Tähe tee jaoks.

Planeeringualast idas, teisel pool Soometsa teed, on alates aastast 2003 kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid. Planeeringualast linnulennult u 240 m idas Ura jõe ääres on kehtestatud detailplaneering Peetri detailplaneerimisprojekt, millega määrati neljale elamumaa krundile

8 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ning planeering on valdavalt ellu viidud. Soometsa tee ääres on 2003. a koostatud detailplaneering Peetri detailplaneerimisprojekt Viilhalli kü ja Künka kü II mt, millega määrati ehitusõigus kahele elamumaale, ühele ärimaale ja ühele põllumajandusliku tootmishoone maale. Lisaks on 2007. a koostatud Seljapõllu ja Majake kinnistute detailplaneering, millega määrati ehitusõigus seitsmele krundile tootmishoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga 180 – 1 000 m2. Nimetatud detailplaneeringut on osaliselt muudetud 19.02.2019. a Häädemeeste Vallavalitsuse korraldusega nr 73 kehtestatud Uulu tööstusala detailplaneeringuga. Planeeringuga on tänasele Tööstuse tee 3 katastriüksusele kavandatud kuni 5 võimaliku kahjuliku välismõjuta tootmishoonet, kokku suurima ehitisealuse pinnaga 5 500 m2 ja kõrgusega 10 m. Krundi täisehitus on lubatud kui 37 %, minimaalne haljastuse osakaal 20 % krundi pindalast. Planeering on osaliselt ellu viidud – planeeringuala krundid on liidetud üheks krundiks (Tööstuse tee 3), rajatud on planeeringualasisene juurdepääsutee. Planeeringu kehtestamise järgselt uushoonestust ehitatud ei ole.

Mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

Arvestades planeeringuala ja selle mõjuala olemasolevat olukorda (sh kehtestatud detailplaneeringuid), arengukavaga ette nähtud lasteaia laiendamise vajadust, planeeritava lasteaia paiknemist Uulu küla keskusest mõõdukal kaugusel (u 1 km), ala sidusust kergliiklusteega Uulu keskuseni ning lähedal paiknevate tehnovõrkude olemasolu, on lasteaia ehitamine planeeringualale vajalik ja sobilik.

2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Pärnu maakonna planeering ja Tahkuranna valla üldplaneering. Täiendavalt on hinnatud planeeringulahenduse vastavust koostatavale Häädemeeste valla üldplaneeringule.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb Uulu küla Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) piirkonda, mille ruumimuster kindlustab elanikele looduslähedase, lastesõbraliku ja kvaliteetse elukeskkonna, põhiteenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. Uulu küla on määratud kohalikuks keskuseks, kus on soovitatavalt olemas kättesaadavad teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadused. Samas on Uulu küla Pärnu linna kui tõmbekeskuse mõjusfääris.

Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringus määratud linnalise asutusega alale, Uulu küla keskuse, piirile. Maakonnaplaneering toob välja tingimused üldplaneeringutes linnalise asustusega alade arendamiseks. Tingimustena võib esile tuua järgmist:

▪ tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide ja teenuste, elu-, puhke- ning ettevõtluse funktsiooni koostoimimine;

▪ järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist;

▪ uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.

Asustuse suunamise üldise põhimõttena on välja toodud: eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.

Planeeringuala (ja enamus Uulu külast) jääb maakonnaplaneeringuga määratud A10 Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtusliku maastiku alale. Väärtuslike maastike säilitamiseks on määratud tingimused, millest käesoleva planeeringu jaoks asjakohasemad on:

▪ hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 9

▪ maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; ▪ hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente; ▪ uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega.

Planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku aladele.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärk tagab ala ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning koostoimimise kasutades olemasolevat taristut ning võimaldades Uulu külas kodulähedast lasteaia teenust. Planeering seab uushoonestusele eesmärgiks kõrge arhitektuurilise taseme, mis peab arvestama väärtuslikul maastikul ehitamisele ja hoonestusele seatud tingimustega.

Tulenevalt eeltoodust ei ole kavandatav tegevus vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Lillepõllu katastriüksus väikeelamu reservmaa juhtotstarbega alal ning jääb detailplaneeringu koostamise kohustusega alale (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisest.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada Lillepõllu katastriüksusele lasteaed, mida üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve ei võimalda. Soovitud lasteaiale ehitusõiguse määramiseks on planeeringuala ulatuses vajalik muuta üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet väikeelamu reservmaast üldkasutatava hoone maaks.

Planeeringu koostamise algatamise eesmärk ei ole kooskõlas Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.2.

Koostamisel oleva Häädemeeste valla üldplaneeringu (eelnõu avalikustatud veebruar-märts 2024) kohaselt asub planeeringuala segahoonestusega ala juhtotstarbega alal, mis on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, kuhu on ette nähtud ka üldkasutatavad hooned. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav lasteaia funktsioon vastab üldkasutatava hoone funktsioonile, olles kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga planeeritava maakasutuse juhtotstarbega. Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.

10 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

2.4. Ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Lisaks on arvestatud strateegilistes planeerimisdokumentides toodud tingimustega. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on:

▪ luua Uulu külla võimalus täiendavate lasteaiakohtade pakkumiseks ning selleks uue hoone ehitamiseks, et pakkuda küla elanikele kodulähedast lasteaia teenust;

▪ uushoonestuse kavandamisel arvestatakse väärtusliku maastiku säilitamiseks esitatud tingimustega;

▪ tagada teedevõrgu (sh kergliiklusteede) sidusus ja ohutus ning juurdepääsud avalikult kasutatavate teedega;

▪ säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, eelkõige Soometsa tee poolsel küljel.

3. Planeeringulahendus

3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused ning kaalutlused

Planeeringuga kavandatud lahenduse elluviimisel saavad täidetud planeeringuga seatud ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringu koostamise aluseks olevas Häädemeeste valla arengukavas 2023 – 2027 püstitatud eesmärk laiendada Uulu lasteaeda (detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitus).

Planeeringulahendusega on kavandatud Uulu lasteaia laiendamiseks vajaliku hoone ja seda teenindavate rajatiste ning mängualade ehitamine Uulu küla keskuse lähedusse (külast u 1 km ja olemasolevast lasteaiast u 0,7 km kaugusel lõunasuunas) Lillepõllu katastriüksusele. Lasteaia krundile (krunt nr 1) määratud ehitusõigus lähtub lasteaia hoone suuruse hinnangulisest vajadusest. Hoone ja seda ümbritseva lasteaia ala täpsem lahendus leitakse hoone ehitusprojekti käigus.

Planeeringuga on seatud oluliseks ala kõrghaljastatus. Planeering annab soovituse säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust aladel, mis ei jää ette hoonestusele, mängualadele, juurdepääsudele ja parkimisaladele. Soovitatav on säilitada kõrghaljastust Soometsa tee poolses osas, et leevendada riigiteelt ning tootmisaladelt tulevaid võimalikke mõjusid (nt liiklussagedusega seotud mõjud nagu müra ja tolm). Planeeringualale on kavandatud juurdepääsud olemasolevalt Tähe teelt ning uuelt tee ja tänava maalt (krundid nr 3 ja 5). Lasteaia parkimine on kavandatud lahendada krundisiseselt. Planeeringulahendus arvestab kergliiklejatele mugava ja ohutu liikumise tagamise vajadusega ning ette on nähtud planeeringuala sidumine Soometa tee ääres kulgeva kergliiklusteega. Tulenevalt kaitsmata ja kõrge riskiga kasutajaskonnast (lasteaialapsed), teeb planeering ettepaneku laiendada asula (50 km/h kiiruspiirangu) ala ning kavandada riigiteele füüsilised liikluse rahustamise meetmed (tõstetud ristmikud).

Käesoleval planeeringualal kehtib Lillepõllu detailplaneering, mis muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks järgnevalt:

▪ muutuvad kehtetuks planeeritud elamumaa krundid nr 1-4, 9-12, 16-18, st 11 elamumaa krunti varem planeeritust vähem. Nimetatud elamumaa kruntide asemele kavandatakse üks krunt lasteaia jaoks (haridus- ja lasteasutuste maa), laiendatakse planeeritud tee ja tänava maa krunte ning kavandatakse uus juurdepääsutee Soometsa teelt;

▪ muutub kehtetuks planeeritud sotsiaalmaa krunt nr 5 ning kaob kavandatud tuletõrjevee tiik. Tuletõrjevee tiigi asemele on ette nähtud maa-alune tuletõrjevee mahuti krundile nr 1;

▪ muutuvad osaliselt planeeritud transpordimaa kruntide nr 36-38 piirid.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 11

Planeeringu koostamise käigus on täpsustatud planeeringuala piiri selliselt, et oleks selgus, millises ulatuses jääb kehtiv planeering kehtima, et tagatud oleks elluviidavus. Planeeringuala lõuna ja läänepoolne piir järgib kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud kruntide piire. Käesolev planeeringulahendus tagab juurdepääsud ja tehnovõrkudega (sh tuletõrjevee) varustatuse kehtiva detailplaneeringu alale ning seeläbi kehtiva planeeringu elluviidavuse.

Lillepõllu detailplaneering muutub planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.

3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamu reservmaa. Planeeringu koostamise eesmärk on planeeringualale, osalisele Lillepõllu katastriüksusele, määrata ehitusõigus lasteaia, abihoonete ja lasteaia jaoks vajalike rajatiste, juurdepääsude ja tehnovõrkude ehitamiseks. Üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve ei võimalda planeeringualale ühiskondlikke ehitisi, mistõttu on vajalik planeeringuala ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks määrata üldkasutatava hoone maa.

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut7. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine8. Lillepõllu katastriüksusele üldkasutatava hoone maa juhtotstarbe määramine on maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut Skeem 3 näidatud ulatuses ja sisus.

Kehtiv üldplaneering Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Planeeringuala piir Väikeelamu reservmaa Üldkasutatava hoone maa

Skeem 3. Tahkuranna valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

7 Planeerimisseaduse § 142 lg 1

8 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1

12 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

3.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Lillepõllu kinnistu planeeringuala ulatuses viieks (5) krundiks9: krunt nr 1 – haridus- ja lasteasutuste maa (ÜL) 100 %; krunt nr 2 – parkmetsa maa (HM) 100 %; krundid nr 3, 4 ja 5 – tee ja tänava maa (LT) 100 %.

Krunt nr 3 on kavandatud Tähe tee laienduseks, krundid nr 4 ja 5 varem kehtestatud planeeringualaga kavandatud kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Tee ja tänava maa krunte on lubatud liita omavahel või funktsionaalselt seotud olemasoleva katastriüksusega (nt liita krunt nr 3 Tähe tee katastriüksusega).

Kruntide moodustamine on kujutatud Põhijoonisel. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.

3.4. Kruntide hoonestusala

Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete projekteerimine ja ehitamine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Rajatised (parkla, jalgrattaparkla, mängualad, jms) võivad paikneda väljaspool määratud hoonestusala arvestades tehnovõrkude ja tee kaitsevöönditega ning planeeringuga määratud põhimõtteid.

Hoonestusala paiknemine on seotud krundi piiridega, paiknedes üldjuhul 8 m kaugusel krundi piirist. Soometsa tee poolsest krundi piirist on hoonestusala piiritletud riigitee nr 19333 Uulu-Soometsa- Häädemeeste tee 30 m laiuse kaitsevööndiga.

Hoonestusala on kujutatud Põhijoonisel (joonis nr 4).

3.5. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on esitatud Põhijoonisel (joonis nr 4) tabelina. Tabelis esitatud hoonete kasutamise otstarvete loetelu ei ole lõplik. Kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks.

Planeeringuga on krundile nr 1 määratud ehitusõigus lasteaia (sh vajalikud abihooned) ehitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 3 000 m2. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele on lubatud jäätmemaja, jalgrataste varjualuste, õuesõppeklassi, jm kuni 20 m² suuruse ning kuni 5 m kõrguse kõrvalhoonete/(puhke)rajatiste vms ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamine, mis peavad paiknema hoonestusalal. Lasteaia puhkeotstarbelisi rajatisi ja elemente (nt pingid/pinkide grupid, lauad, varjualused, tegelusseinad, jms) võib paigaldada vastavalt vajadusele väljapoole planeeritud hoonestusala, v.a riigitee kaitsevööndisse.

Krundile nr 1 on antud võimalus maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamiseks (nt krundi kagunurka), tagamaks osaline tuletõrjeveega varustatus kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alal. Krundi nr 1 ehitusõiguse elluviimisel ja piirdeaedade kavandamisel tuleb kaaluda kirjeldatud maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamise vajadust ning arvestada selle rajamise perspektiiviga näiteks piirdeaedade kavandamisel.

Krundile nr 2 on lubatud (tehno)rajatiste (nt reoveepumpla) ja puhkeotstarbeliste rajatiste ning elementide rajamine.

Planeeringu Põhijoonisel on kujutatud ehitusõigusega määratud hoonete illustreeriv lahendus. Hoonete täpsem paiknemine ja lahendus tuleb projekteerimisel.

9 Krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud detailplaneeringu leppemärkide (2013) alusel.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 13

3.6. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Liikluskorralduse ja parkimiskohtade illustreeriv lahendus on kujutatud Põhijoonisel (joonis nr 4).

3.6.1. Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus

Planeeringualale on kavandatud juurdepääsud riigiteega ristuvatelt Tähe teelt (krunt nr 3) ning planeeritud tee ja tänava maa krundilt nr 5. Tee ja tänava maa krunt nr 4 on kavandatud tagamaks juurdepääsu Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud kruntidele. Planeeritud tee ja tänava maa krundid nr 3, 4 ja 5 on kavandatud kahesuunalisena.

Planeeritud lasteaiale (krunt nr 1) on kavandatud juurdepääsud Tähe teelt (krunt nr 3) ning planeeritud tee ja tänava maa krundilt nr 5. Keelatud on rajada juurdepääsu krundilt nr 4 ning krundi riigiteepoolselt küljelt. Lasteaia krundile on lubatud rajada kuni 3 juurdepääsu, soovitatavalt Soometsa tee poolsetelt tänava lõikudelt. Lasteaeda teenindavatele sõidukitele (nt prügiauto, kaubikud, töötajate parkimine) tuleb rajada eraldi juurdepääs Tähe teelt ja muust liiklusest eraldatud teenindusõu.

Planeeringualaga piirneva avaliku kasutusega Tähe tee asfaltkattega sõidutee olemasolev laius on varieeruv, u 3,6-4,5 m. Lähtudes standardist EVS 843:2016 Linnatänavad, on Tähe tee käsitletav kõrvaltänavana, kus sõidutee laiuseks on ette nähtud 5,0 m (projektkiirusel 30 km/h). Planeeringuga on reserveeritud Tähe teele laiem tee ja tänava maa krunt (krunt nr 3), et võimaldada sõidutee äärde kõnnitee, haljasala ja/või nõva rajamist, jalakäijatele ohutumaid liikumisvõimalusi ning sademevee ärajuhtimist sõiduteelt ja vajalikku ruumi lume vallitamiseks. Planeeritud Tähe tee lahendus arvestab naaberplaneeringu Roosi ja Regu kinnistute detailplaneeringu lahendusega, mille kohaselt jääb Tähe tee sõidutee osaliselt nimetatud detailplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa krundile ning osaliselt käesolevale detailplaneeringualale. Mõlema planeeringu koosmõjul on tagatud Tähe tee terviklik toimimine.

Planeeringualale on ette nähtud Soometsa teega (riigiteega) ristuv uus tee ja tänava maa (krunt nr 5), mis on seotud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tänavavõrgustikuga. Planeeritud uued tänavad (krundid nr 4 ja 5) on käsitletavad kvartalisiseste tänavatena, kus standardi kohaselt on sõidutee laiuseks ette nähtud 4,5 m (projektikiirusel 20 km/h ning teenindades üle 20 elamu (arvestatud on kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alalt lisanduva liiklusega). Planeeringu Põhijoonisel on tänavate ruumivajaduse määramisel arvestatud sõidutee laiuseks 5,0 – 5,5 m (sh teepeenrad).

Kergliiklejate juurdepääsud lasteaia krundile (krunt nr 1) on kavandatud nii Tähe tee, Soometsa tee kui ka uue tee ja tänava maa (krunt nr 5) suunalt. Planeeringualale riigitee äärde uut (olemasolevale lisaks) kergliiklusteed ei kavandata. Erinevad kergliiklejate juurdepääsud tuleb siduda omavahel ning avalikult kasutatavate teedega (sh Soometsa tee ääres paikneva kergliiklusteega).

Kõnnitee on kavandatud uuele tee ja tänava maale (krunt nr 5), mis on Soometsa tee poolses lõigus perspektiivis tõenäoliselt suurema liikluskoormusega. Kõnnitee (võib olla ka jalgtee) on kavandatud ka krundile nr 2 sidumaks planeeringuala kõnniteid olemasoleva kergliiklusteega. Planeeritud kvartalisisest tänavat (krunt nr 4) on soovitatav projekteerida jagatud liiklusruumi (shared space) põhimõttel, kus sõidukitel ja kergliiklejatel on ühine liiklusruum. Jagatud liiklusruumi projekteerimisel peab arvesse võtma parimat praktikat ning metoodikaid, mis tagavad tänaval ohutuse ja õueala tunnetuse.

Enamus lasteaia kasutajaid liigub lasteaeda Uulu küla keskuse suunalt, mistõttu on oluline tagada tipptundidel liikluse hajutatus ning ohutus riigiteega ristumistel. Planeeringuga on lasteaia krundi sisene liikluskorraldus kavandatud ühesuunalise liiklusega – sissesõit Tähe teelt ning väljasõit uuele tee ja tänava maale (krundile nr 5). Krundisisene ühesuunaline liiklus võimaldab kasutajate hajutatust riigiteega ristumistel ning võimaldab uuelt tee ja tänava maalt (krunt nr 5) riigiteele

14 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

vasakpöörde tegijatele ohutumaid pöördeid, kuna lasteaeda suundujad pööravad juba varem Tähe teele, mistõttu väheneb planeeringualast mööduvate liiklejate arv.

Edasisel projekteerimisel on lubatud täpsustada lasteaia krundi nr 1 juurdepääsude asukohti ning krundisisest liiklus- ja parkimiskorraldust (vt ptk 3.6.2), samuti planeeritud tee ja tänava maa elementide (nt kõnnitee, nõva, sõidutee) paigutust ja parameetreid, krundil nr 4 kavandatud juurdepääsusid kehtivatele elamumaa kruntidele, järgides planeeringus toodud põhimõtteid.

Tee ja tänava maadelt sademevee ärajuhtimiseks ja lume vallitamiseks on ette nähtud haljasribad ning nõvad (projekteerimisel võib näha ette ka muu looduslähedase sademeveesüsteemi). Haljasribade ja nõvade laius tuleb täpsustada tänava projekteerimisel. Tänavate sademevee eesvooluks on kavandatud planeeringualast lõunas ja põhjas asuvad sademevee kraavid, mis suubuvad Ura jõkke.

Tänavate projekteerimisel on lubatud tee elementide (sõidutee, haljasriba, nõva, kõnnitee) parameetrite ja paigutuse muutmine lähtudes kehtivast seadusandlusest ja standarditest ning tänava liigist. Tänavate ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud kergliiklejate ohutus ja mugavus ning piirkiirusest kinnipidamine (nt rakendades liikluse rahustamise võtteid: kitsam sõidutee annab indikatsiooni madalamaks sõidukiiruse valikuks, künnised, tõstetud teeosa, jm). Lasteaeda ümbritsevad sõiduteed tuleb kavandada kõvakattega (mitte tolmav).

Riigiteega seotud normid ja tingimused

Planeeringualaga külgneva riigiteega (19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee) seotud normide ja tingimuste määramisel on aluseks Transpordiameti 12.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-2 väljastatud seisukohad ning edasine koostöö.

Planeeringualale ulatub idast kõrvalmaantee nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustikule (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

Liiklusohutuse tagamiseks nähakse planeeringuga ette riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine (tõstetud ristmikud). Planeeringulahendus teeb ettepaneku määrata asula piir Lillepõllu kinnistu lõunapiiri lähedusse, asula piir tuleb täpsustada koostöös Transpordiametiga. Riigiteega seotud normidega arvestamisel lähtutakse käesolevas planeeringus, et planeeringualaga piirnev riigitee lõik on perspektiivis asulasisene tee.

Planeeringuala sidumiseks riigitee ääres paikneva olemasoleva kergliiklusteega ning kergliiklejate ohutuse tagamiseks on planeeringuga ette nähtud riigiteele rajada tõstetud ristmikud koos reguleerimata ülekäigurajaga. Planeeringu Põhijoonisel on illustreeriva lahendusena kujutatud tõstetud ristmike lahendus, mis arvestavad põhja- ja lõunasuunast lasteaeda liikujate peamiste ja otsemate liikumissuundadega. Ülekäikude täpne arv, asukoht ja ristmike lahendus tuleb leida lasteaia projekteerimisel, kui selgub hoone paigutus krundil ja peamised juurdepääsud.

Riigiteega ristumistel tuleb tagada nähtavus. Nähtavuskolmnurkade ulatuse määramise aluseks on EVS 843:2016 Linnatänavad tabel 7.2. Ristumiste tüüpskeemiks on valitud B (juurdepääsu ristumine kohaliku jaotustänavaga), liiklus korraldatud märgiga „Anna teed“, peatee projektkiirus 50 km/h ning projekteerimise lähtetase Rahuldav. Valitud tingimustele vastab nähtavuskolmnurk 10 x 100 m. Nähtavuskolmnurkades on üksikuid puid ja põõsaid, mis tuleb likvideerida. Nähtavuskolmnurkade ulatus ning likvideeritav haljastus tuleb täpsustada ristumiste projekteerimisel. Nähtavuskolmnurga alale ei tohi rajada piirdeaedu. Nähtavuskolmnurgad on kantud Põhijoonisele (joonis nr 4).

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 15

Riigiteega ristumiste, ülekäigukohtade ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Riigiteel parkimist ja tagurdamist kavandada ei tohi.

3.6.2. Parkimiskorraldus

Planeeritud ehitusõigusele vastav parkimine tuleb lahendada lasteaia krundil (krunt nr 1). Parkimisalade täpne lahendus määratakse projekteerimise käigus. Tee ja tänava maadel ei ole lubatud kavandada parkimist ega tagurdamist.

Lasteaia parkimine on lubatud kavandada krundi nr 1 Soometsa tee ja Tähte tee poolsetel aladel. Hooneid teenindavate ja töötajate sõidukite parkimiskohad on soovitatav kavandada hoone tagumisele küljele, nt lasteaia krundi Tähe tee poolsele osale. Parkimiskohtade kavandamisel tuleb arvestada kergliiklejate liikumisvahenditega (jalg- ja tõukerataste, lapsekärud jms). Parkla(d) tuleb liigendada haljastusega, lahendada tuleb parkla ja liikumise sihtkohtade vahelised kõnniteed ning ülekäigurajad.

Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus on esitatud planeeritud ehitusmahu korral vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad järgsete normatiividega. Sõiduautode parkimisnormatiivi valikul on aluseks võetud ehitise asukohana väikeelamute ala. Planeeringuga on parkimiskohti kavandatud rohkem, et vähendada võimalust hakata parkima riigitee ääres ning tipptunni parkimiskoormust. Täpsem parkimiskohade arv ning paigutus tuleb leida hoone projekteerimisel. Parkimisarvutus on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Sõiduautode parkimisarvutus

Ehitise liik Hoone

brutopind Parkimisnorm Normijärgne arvutus

Planeeritud parkimiskohade arv

Lasteaed 3000 m2 1 pk / 120 sb (m2) 3000 m2 / 120 = 25 45

pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind

Planeeringuga on ette nähtud parkimisvõimalus minimaalselt 6 jalgrattale (Tabel 2). Jalgrataste parkimisnormatiivi valiku aluseks on standardi Linnatänavad norm keskuse klass, mujal. Arvutuses esitatud lasteaia töötajate arv on hinnanguline. Lisaks töötajatele arvestatud jalgrataste parkimiskohtade vajadusele (minimaalselt 6 kohta) on vajalik tagada jalgrataste parkimiskohad ka lasteaialastele. Laste jalgrataste parkimiskohtade kavandamisel tuleb jalgrataste mugavaks lukustamiseks arvestada laste jalgrataste mõõtudega. Jalgrataste parkimine tuleb lahendada hoone sissepääsude juures, hästi jälgitavates kohtades, hoone mahus või hoone mahust väljapool soovitavalt varjualusega (sademete ja päikese eest varjatud). Jalgrataste parkimiskohtade arv ja asukoht lahendatakse hoone ehitusprojektis.

Tabel 2. Jalgrataste parkimisarvutus

Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne arvutus Planeeritud jalgrataste parkimiskohti krundil*

Lasteaed 1 koht /5 töötaja kohta 25 töötajat / 5 = 5 6

*vastavalt normatiivile on vaja tagada lasteaiale minimaalselt 6 jalgratta parkimiskohta.

16 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

3.7. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Arvestada tuleb väärtuslikule maastikule määratud ehitustingimustega (vt ptk 2.3). Olulisemad arhitektuurilised tingimused on (vt täiendavalt ka Põhijoonisel esitatud tabelit):

▪ Lasteaia hoone fassaad tuleb kavandada liigendatult; ▪ Lasteaia põhihoone korruselisus kuni 2, abihoonetel 1 korrus; ▪ Lubatud katusetüübid on lame- ja kaldkatus (kaldega 0-20°); ▪ Katusekatte materjal valida katuse kaldele sobilik; ▪ Hoonete välisviimistlusmaterjalid peavad olema kaasaegsed, kvaliteetsed ja kaua kestvad.

Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. ▪ Maa-aluseid korruseid ei kavandata;

Hoonete täpsem asend krundil, arhitektuurne lahendus ja materjalide valik täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Krundi asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Teenindusõu ja prügimajandus kavandada varjulisemasse külge ja lasteaia õuealalt varjatuks; mängualad päikeselisemasse krundi osasse, samas tagades mängualadel varju võimaluse päikese ja sademete eest. Lasteaia territoorium peab olema piiratud piirdeaiaga.

Ehitise ehituslike tingimustena on lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus) külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust; ▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda; ▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid.

Planeeringualale ning hoonetele juurdepääsu ja pinnakatte materjalide valikul tuleb tagada mugavad liikumisvõimalused muuhulgas ratastega kergliiklejatele (jalgratas, lapsekäru, ratastool) ning arvestada puudega inimeste erivajadustega10.

3.8. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

3.8.1. Haljastus ja heakord

Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine, et leevendada kliimamuutustest põhjustatud mõjusid (nt kõrghaljastuse jahutav mõju kuumalainete ajal, kõrghaljastus kui sademevee tarbija), säilitada planeeringuala „roheline“ ilme, soodustada looduslikku mitmekesisust ja elurikkust ning seeläbi rikastada lasteaialaste kogemusi ning teadmisi loodusest. Lubatud on likvideerida haljastus aladel, mis jäävad ette hoonestusele, mängualadele, juurdepääsudele, parkimisaladele ja tehnovõrkudele. Olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

Lubatud on planeeringuala täiendav haljastamine puude ja põõsastega, ilmestada planeeringuala maastikku erinevate pinnavormidega (nt künkad, lohud). Soovitatav on rajada alad, kus lapsed saavad kasvatada taimi. Soometsa tee liiklusmüra ning visuaalse häiringu vähendamiseks on soovitatav nimetatud tee poolse krundi piiri lähedusse rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne)

10 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 17

kaitsehaljastus. Võimalusel säilitada olemasolevaid elujõulisi puid ja põõsaid, mis täidavad nimetatud eesmärki.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.

Lasteaia territoorium tuleb piirata kõikidest külgedest. Piirdeaed kavandada hoonestuse arhitektuurse lahendusega sobivad või dubleerida võrkaed haljaspiirdega.

3.8.2. Vertikaalplaneerimine

Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga), kuid lubatud on lasteaia mänguala rikastavate küngaste ja lohkude rajamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete, parklate, jm rajatiste asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada olemasoleva drenaaživõrguga ning tingimusega, et sademevesi ei valguks naaberkinnisasjadele.

3.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.

Tehnovõrkude kavandamisel on arvestatud, et oleks tagatud tehnovõrkudega varustatuse võimalus ka kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntidele.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud.

3.9.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Vee- ja reoveekanalisatsioonivarustus on lahendatud lähtuvalt AS Häädemeeste VK poolt 13.02.2024 väljastatud tehnilistest tingimustest ja soovitustest reoveekanalisatsiooni lahendamiseks. Vee- ja reoveekanalisatsiooni ehitusprojektid tuleb kooskõlastada AS Häädemeeste VK-ga.

Veevarustus

Planeeritud krunt nr 1 tuleb liita ühisveevärgiga. Krundi veevarustus on kavandatud Tähe teel (krundil nr 3) asuvast ühisveevärgi torust DN 100.

Kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamute veevarustus on tagatud samuti Tähe teel asuvast ühisveevärgi torust DN 100 mööda planeeritud tee ja tänava maad.

Reoveekanalisatsioon

Planeeritud krunt nr 1 tuleb liita ühiskanalisatsioonivõrguga. Krundi reoveekanalisatsioonitorustik tuleb ühendada Soometsa teel kergliiklustee servas kulgevasse reoveekanalisatsiooni survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1. Ühenduskoha täpne asukoht ja lahendus tuleb leida eraldi projektiga.

Reoveekanalisatsiooni ühendamiseks planeeringualalt Soometsa tee kergliiklustee servas asuvasse survetorusse on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

18 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Planeeringulahendus tagab reoveekanalisatsioonivarustuse kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntidele.Reoveekanalisatsiooni lahendamise variante planeeringualal (krundil nr 1) ning lahenduse sidusust kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alaga tuleb hinnata projekteerimise käigus, kui on teada mõlema planeeringuala elluviimise ajaline vaade. Võimalikud variandid on:

▪ Krundi nr 1 reovesi juhitakse isevoolselt Soometsa teel kulgevasse survetorusse või voolurahustuskaevu VRK-1. Kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide piirkonnas lahendatakse reoveekanalisatsioon vastavalt kehtivale planeeringulahendusele isevoolselt kuni planeeritud pumplani. Pumplast juhitakse üksikelamute reovesi survetorustikuga Soometsa teel kulgevasse survetorustikku. Kirjeldatud lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud. Kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud pumpla asukohta on vajadusel lubatud kavandada käesoleva detailplaneeringu alale, nt krundile nr 1 või 2.

▪ Krundile nr 1 rajatakse reoveepumpla, kuhu suubub isevoolselt lasteaia reoveekanalisatsioon. Reoveepumplast juhitakse reovesi survetorustikuga Soometsa teel asuvasse survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1. Reoveepumpla tuleb dimensioneerida piisava läbimõõduga, et sinna saaks juhtida kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide reoveepumplast pumbatav reovesi. Käesoleva ja kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alade reovee juhtimiseks rajatakse kokku kaks (2) reoveepumplat.

▪ Käesoleva detailplaneeringu ja kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alade reovee juhtimiseks rajatakse üks piisava võimekuse ja sobiva asukohaga pumpla krundile nr 1 või 2, kuhu juhitakse isevoolselt krundi nr 1 reovesi ning üksikelamu kruntide reoveed. Nimetatud pumplast pumbatakse reovesi survetorustikuga Soometsa teel asuvasse survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1.

Sademevesi ja maaparandusdrenaaž

Piirkonna kõrge põhjavee tõttu on krundisisene sademevee immutamine keeruline. Siiski on sademevee lahendamisel soovitatav võtta kasutusele looduslähedasi sademeveesüsteeme11, mis on kasutatavad kõrge põhjaveega aladel, nt sademevee kogumine ja taaskasutamine. Samuti on soovitatav leida lasteaia territooriumil mänguliste elementidega seotud sademevee lahendusi. Sademevee kogumiseks ja viibeaja pikendamiseks on soovitatav rajada näiteks tiik (tagatud peab olema lasteaialaste ohutus, tiik rajada nt väljapoole lasteaia piiratud territooriumi) vm puhverala, mis on kuival ajal kasutatav teistel eesmärkidel (mänguväljak, puhkeala, plats, jne). Üleliigne sademevesi tuleb juhtida tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Tähe tee ääres Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Planeeringualalt eesvooluni, Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav, sademevee ärajuhtimiseks tuleb Tähe tee äärde rajada sademeveekraav või sademeveetoru. Kirjeldatud lahenduse variandid (kas läbi Roosi kinnisasja või läbi Tähetorni kinnisasja) on kujutatud joonisel Tehnovõrgud ning täpsustatakse projekteerimisel.

Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud.

Võimalikuks sademevee eesvooluks olev kraav Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasja piiril jääb Uulu- Võiste maastikukaitsealale. Kui edasisel projekteerimisel selgub eesvoolude täpsem lahendus ning tekib vajadus korrastada Uulu-Võiste maastikukaitsealale jäävat kraavi, tuleb vastav projekt esitada seisukoha andmiseks Keskkonnaametile.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise

11 „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, 2023, G.Mandre, V.Kuusemets, M.Kuris

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 19

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.

Sademevee ja ehitusdrenaaži juhtimisel kraavidesse tuleb ehitusprojektide käigus hinnata lisanduvaid vooluhulki ning eesvooluks olevate kraavide ja truupide vee vastuvõtuvõimet. Vajadusel tuleb olemasolevaid eesvoolu rajatisi (kraavid, truubid) rekonstrueerida.

Sademe- ja ehitusdrenaaži juhtimine ühiskanalisatsiooni ja olemasolevasse maaparanduse drenaažisüsteemi ei ole lubatud.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Planeeringu elluviimisel tuleb hinnata olemasoleva maaparandussüsteemi drenaažisüsteemi toimivust ning säilitamise ja ümberehitamise vajadust. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

3.9.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 30.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 466898.

Planeeritud hoonestuse elektrivarustus on kavandatud Seljapõllu:(Pärnu M) alajaamast (kt 84801:001:1670) 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundi nr 1 elektrivarustuseks tuleb krundi piiri äärde ja teealasse ette näha 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone.

Planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele (krundid nr 4 ja 5), tagamaks elektrivarustus kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud alajaamale ja üksikelamu kruntidele.

Tähe tee rekonstrueerimisel võib olla vajalik Regu kinnistut teenindava elektrikilbi ümbertõstmine. Elektrikilp on soovitatav ümber tõsta Regu kinnistule, Roosi ja Regu kinnistute detailplaneeringuga kavandatud krundi piirile. Tähe tee rekonstrueerimisel tuleb vajadusel olemasolev 0,4 kV õhuliin ümber tõsta või paigaldada osaliselt või täielikult maakaablisse. Tähe teel asuvate tehnovõrkude ümberehitamise täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga.

Planeeringuala tänavate ja lasteaia ala välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga.

3.9.3. Soojusvarustus

Planeeringuala soojusvarustus on planeeritud vastavalt SW Energia OÜ 05.04.2024 tehnilistele tingimustele ning ettepanekule soojustrassi kulgemise osas.

Lasteaia soojusvarustuse võib lahendada liitudes kaugküttevõrguga kui ka kasutades lokaalseid lahendusi. Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojustoru kavandada planeeringualani alates Pargi tee 3 kinnisasjast (kt 84801:001:1438). Soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud Mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2) ja Tehnovõrkude joonisel (joonis nr 5).

Soojustoru kulgemiseks üle Soometsa tee on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Lokaalsete lahendustena on lubatud keskkonnasäästlikud lahendused, nt soojuspumbad (sh horisontaalne (nt lasteaia mängualade all) või vertikaalne maaküte), puidul põhinev tahkeküte, taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid, vt ptk 3.7) või muud projekteerimise ajal

20 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

keskkonnasäästlikud lahendused. Keelatud on kasutada olulist saastet tekitavaid kütteaineid nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli.

Soojusvarustuse täpne lahendus tuleb leida hoone projekti käigus.

3.9.4. Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS 19.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38596415.

Soometsa tee 3 kinnisasjal (planeeringualast u 750 m põhjasuunas) paikneb sidekaev ULU-9. Nimetatud sidekaevust on planeeritud sidekanalisatsioon/multitorustik (uus optikakaabel) planeeringuala hoonestuseni ning tagatud on kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide telekommunikatsioonivarustus. Sidekanalisatsioon on sidekaevust ULU-9 planeeritud kulgema planeeringualani mööda Soometsa tee äärset kergliiklusteed. Sidekanalisatsiooni kulgemiseks üle Soometsa tee on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Edasisel projekteerimisel ja ehitamisel on vajalik näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel12. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.

Sidevarustus on lubatud lahendada ka mobiilisidevõrkude baasil.

3.10. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, mille lisa 1 alusel on planeeritav lasteaed IV kasutusviisiga (kogunemishooned) hoone ning lisa 2 alusel on planeeritava lasteaia kasutajate arvu järgi (koolieelse lasteasutuse magamiskohtade arv) hoone tuleohutusklassiks TP2. Hoone täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud määratakse hoone projekteerimise käigus.

Planeeringuala hoonete kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas sõltub hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest13. Lasteaia suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus on hinnanguliselt 0-600 MJ/m2, mistõttu tuleb tagada veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Täpsem eripõlemiskoormus ja vajalik väliskustutusvee veevooluhulk täpsustatakse hoone projekti käigus.

Veevõtukoht peab paiknema ehitisest üldjuhul 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel, kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Tuletõrje veevõtukohani peab olema tagatud päästesõidukite juurdepääs igal ajal. Lähim tuletõrje veevõtukoht (nr 8334) paikneb Soometsa tee ääres asuva

12 Maanteeameti juhend MA 2018-015

13 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 21

tuletõrjevee tiigi ääres, Tööstuse tee 1 kinnisasjal. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht jääb planeeritud hoonestusalast u 100 – 250 m kaugusele, olenevalt kas päästetehnika juurdepääs hoonele kavandatakse planeeritud tee ja tänava maalt (krunt nr 5) või Tähe teelt. Vajadusel on lubatud täiendava maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamine planeeringualale, kui olemasolev veevõtukoht ei täida vajalikke nõudeid.

Planeeringualale (krundile nr 1) on ette nähtud võimalus rajada 30 m3 maa-alune tuletõrjevee mahuti14 kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alale planeeritud üksikelamute osaliseks (kõigi planeeritud kruntide hooneteni ei saa tagada 200 m kaugust veevõtukohast) tuletõrjevee lahendamiseks.

Vastavalt tuleohutusnõuetele15 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja planeeringu elluviimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega.

3.11. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt koolide ja noorterajatiste planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:

▪ Oluline on hea nähtavus (territooriumi erinevate osade valgustatus); ▪ Territoriaalsus (alade selge eristamine ja lasteaia territooriumi piiramine piirdeaiaga); ▪ Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad (planeeritav lasteaia territoorium).

Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

▪ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; ▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust ja tänavamööblit; ▪ Hoida ala korras; ▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

3.12. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovitav rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte.

14 Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 § 7 lg 6 kohaselt peab I kasutusviisiga hoone veevõtukoha veeallika veekogus olema vähemalt 30 m3

15 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, § 22

22 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud mõjusid, on soovitav kogu planeeringualal rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme16 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja taaskasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad sademeveed, rajada viibetiike, nõvasid, vms.

Kui edasisel projekteerimisel selgub sademevee eesvooluks oleva Uulu-Võiste maastikukaitsealale jääva kraavi korrastamise vajadus, tuleb vastav projekt esitada seisukoha andmiseks Keskkonnaametile.

Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb kavandada hoone varjulisemasse külge ja lasteaia õuealalt ning esiküljelt varjatuks. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu.

Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi17 kohaselt on Häädemeeste valla radooniriski klass keskmine või madal. Hoone projekteerimisel on soovitav viia läbi radooniuuring. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist.

3.12.1. Müra ja vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Müra ja vibratsiooni hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla.

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h (planeering soovitab samas lubatud sõidukiirust langetada, mis ühtlasi vähendab ka müra mõju). Planeeringu realiseerimise järgselt võib liikluskoormuseks kujuneda kuni u 900 a/ööp. Mürahinnangus lähtuti pisut suuremast väärtusest ehk ümardatult 1000 a/ööp (raskeliiklust 1,5%).

Planeeritud hoonestusala (lasteaed) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks.

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld ehk müra hinnatud tase päeval ajavahemikus 7.00-23.00) ja 55 dB öösel (Ln ehk müra hinnatud tase öösel ajavahemikus 23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Informatiivselt

16 „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, 2023, G.Mandre, V.Kuusemets, M.Kuris 17 https://gis.egt.ee/

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 23

võrreldakse liiklusmüra arvutustulemusi ka rangemate ehk sihtväärtuse nõuetega, II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult18 kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46…47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõutele (55 dB päeval/50 dB öösel).

Kavandatud hoone võimalikus asukohas (u 44 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) on müratase pisut väiksem - arvutuslik müra hinnatud tase päeval (Ld) on u 53 dB ning öösel (Ln) u 44…45 dB. Liiklusmüra tase hoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra piir- ja sihtväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti on head tingimused tagatud ka hoovipoolsele alale kavandatud õueala (lasteaia mänguväljakute ala) piirkonnas ehk alal, kus lapsed ka reaalselt välisõhus viibivad (hoonest teepoole jääv ala on peamiselt kasutatav parklana, kus müra normtasemeid ei ole asjakohane rakendada).

Planeeringuga kavandatud hoone asukohas on liiklusmüra piir- ja sihtväärtusele vastavad tingimused tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral (kuigi arvutustes kasutatud liikluskoormused on tõenäoliselt niigi juba suuremad kui tegelik liiklussagedus). Liikluskoormuste suurenemine nt u 50% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise u 1,8 dB võrra (nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas siiski ette näha, nt 30% võrra liikluskoormuste suurenemine (mõnevõrra realistlikum, kuid siiski küllaltki optimistlik kasvustsenaarium) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete suurenemise u 1 dB võrra.

Planeeringualast idasuunas asuvad tööstuspiirkonnad, mis võivad samuti teoreetiliselt mõjutada lasteaia tingimusi. Lasteaiale lähimate tööstusalade näol (Tööstuse tee 3 hooned idasuunas u 110 m kaugusel lasteaia hoone võimalikust asukohast) on tegemist olulise välismõjuta tööstusega. Mõnevõrra kaugemal (u 220 m kaugusel lasteaia hoonest) asub puidutööstus, mille puhul võib esineda ka märkimisväärset välisõhus levivat tööstusmüra.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on II kategooria alade (lasteaed) tööstusmüra piirväärtus 60 dB päeval (Ld ehk müra hinnatud tase päeval ajavahemikus 7.00-23.00) ja 45 dB öösel (Ln ehk müra hinnatud tase öösel ajavahemikus 23.00-7.00). Informatiivselt võib välja tuua ka rangemad ehk sihtväärtuse nõuded - II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval (Ld) ning 40 dB öösel (Ln).

Olemasolevatele tööstusaladele jääb oluliselt lähemale (võrreldes lasteaia piirkonnaga) mitmeid eluhooneid, mis on müra normeerimise mõistes samuti II kategooria alad ehk neile kehtivad samad normid mis lasteaia puhul. Vaadates puhverala suurust (rohkem kui 200 m) ning ka piirkonna eluhoonete paiknemist tööstusalade ümbruses võib eeldada, et lasteaia alal on II kategooria müratundlike alade normtasemetele vastav tööstusmüra tase tagatud.

Arvestades lasteaia tundlikku iseloomu (nt keskpäeval laste magamine, mis nõuab häid akustilisi tingimusi siseruumides) on soovitatav teostada piirkonna tööstusmüra kontrollmõõtmised, mille alusel saab lasteaiahoone projekteerimise raames määrata täpsed tingimused lasteaia magamisruumide vajalikule minimaalsele heliisolatsioonile.

18 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

24 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk:

▪ Liiklusmüra puhul on koolieelse lasteasutuse rühmaruumides lubatud kuni 40 dB päeval ning magamisruumides 35 dB päeval ja 30 dB öösel (LpA,eq,T);

▪ Tehnoseadmete müra (nt sama hoone või läheduses asuvate tootmishoonete tehnoseadmete müra) puhul on koolieelse lasteasutuse rühma- ja magamisruumides lubatud kuni 32 dB (LpAmax).

Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2024. a seisuga standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

▪ Kavandades lasteaia magamisruume kuni 55 dB müratsooni, on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Uute headele tingimustele vastavate lasteaia rajamisel on siiski soovitatav lähtuda mõnevõrra suuremast hoonete välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest ehk minimaalsest ühisisolatsioonist vahemikus 40-45 dB. Standardiga võrreldes tõhusam heliisolatsioon aitab vähendada ka võimalike lühiajaliste kõrgema tasemega mürasündmuste (nt raskeveokite möödasõit või ebaregulaarne tööstusmüra) häirivat mõju;

▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks ka liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril (30 m kaugusel teest) tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada ka naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Lisa 1 normtasemeid.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane müra, vibratsiooni, tolmu ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustöödega kaasnevat võimalikku müra, vibratsiooni ja tolmu teket saab minimeerida vastavaid töövõtteid kasutades:

1. Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));

2. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

3. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 25

3.13. Servituudi seadmise vajadus

Detailplaneeringuga on määratud servituutide seadmise vajadus vastavalt tabelis 3 toodule. Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldus võrguvaldajate kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Servituudialad täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus või servituudi kokkuleppe seadmisel.

Tabel 3. Servituudi seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev

kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu

Soometsa tee 21 (84801:001:0532), Soometsa tee 22 (84801:001:0777),

Uulu kergliiklustee L9 (84801:001:1673),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331),

krunt nr 1, 3, 4 ja 5

Vee- ja kanalisatsiooni -võrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke

ja -rajatisi.

Krunt nr 1 ja/või 2

Tehnovõrgu valdaja

(reoveepumpl a), (vajadusel)

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu valdajale õiguse

ehitada, hooldada ja kasutada kinnisasjal asuvat

reoveepumplat ning rakendada kuja tingimusi. Reoveepumpla täpne asukoht ja kuja ulatus

selgub projekteerimisel.

Krunt nr 1 Tuletõrjevee

mahuti valdaja (vajadusel)

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab tuletõrjevee mahuti valdajale

õiguse ehitada ja hooldada kinnisasjal asuvat tuletõrjevee

mahutit. Mahuti täpne asukoht selgub projekteerimisel (vt ptk

3.10).

Selja alajaam (84801:001:1670), Tööstuse tee (84801:001:1672),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331),

krunt nr 2, 3, 4 ja 5

Elektrivõrgu ja tänavavalgus-

tusvõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.

Pargi tee 3 (84801:001:1438), Pargi tee 1 (84801:001:0479),

Soometsa tee 13a (84801:001:0188), Soometsa tee 17a (84801:001:0178),

Tööstuse tee 7 (84801:001:0177), Soometsa tee 19 (84801:001:0531), Soometsa tee 21 (84801:001:0532), Soometsa tee 22 (84801:001:0777),

Uulu kergliiklustee L9 (84801:001:1673),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331)

Soojusvõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab soojusvõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.

26 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

19340 Uulu-Laadi tee (84801:001:0332),

Uulu kergliiklustee T1 (84801:001:1647), Uulu park

(84801:001:1542), Soometsa tee 5 (84801:001:1358), Soometsa tee 7 (84801:001:0299), Soometsa tee 9 (84801:001:0077),

Soometsa tee 11 (84801:001:0300), Soometsa tee 11a (84801:001:0520), Soometsa tee 15a (84801:001:0519), Soometsa tee 17 (84801:001:0524), Soometsa tee 19 (84801:001:0531), Soometsa tee 21 (84801:001:0532),

Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331), Soometsa tee 22

(84801:001:0777), krunt nr 4 ja 5

Te le

ko m

m u

n ik

at si

o o

n iv

õ rg

u v

al d

aj a

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab telekommunikatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja

hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid

tehnovõrke ja -rajatisi.

Roosi (84801:001:1454), Tähetorni (84801:001:1079), Tähe tee

(84801:001:1657)

Sademevee- võrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab sademeveevõrgu valdajale

õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid sademeveekraave või -torusid,

et juhtida sademevett eesvooluni.

3.14. Planeeringu elluviimine

3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed19. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud, mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest ja mida tuleb teadvustada ning millega on vaja arvestada20.

Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud ptk 3.14.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus (elanike arv külas on stabiilne või kasvab) ja nende poolt laekuvas tulumaksus elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema elukeskkonna arendamiseks. Kaasaegne koolieelne lasteasutus pakub peredele kindlustunnet elada maapiirkonnas ning võib olla otsustavaks teguriks elukohavalikul. Viimati kirjeldatu on ka kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga, kuna piirkonna elanike koostöös tekivad eeldused piirkonnale omase kultuuri (nt spordikulutuur, lapsest lähtuv kasvatus, loodusega arvestamine, jpm) säilimiseks, kujunemiseks või arendamiseks ning sotsiaalseteks ühisosadeks.

Käesoleva planeeringuga on asjakohaseks looduskeskkonnale avalduvaks mõjuks muutuv looduskeskkond – planeeringualal väheneb hoonestuse, parkimisalade ja lasteaia mängualade

19 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded § 3 lg 2

20 https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohased-mojud/

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 27

rajamise tõttu metsane ala. Samas tuleb arvestada, et planeeringualal varem kehtinud Lillepõllu detailplaneering nägi alale ette üksikelamute rajamise, mis muutnuks samuti oluliselt olemasolevat looduskeskkonda kui ka vaadet planeeringualale. Alal ei asu kõrge loodusväärtusega alasid või objekte. Käesolev planeeringulahendus näeb planeeringualal ette olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise, eelkõige Soometsa teega külgneval alal, soodustamaks muuhulgas looduslikku mitmekesisust.

Planeeringuala ümbritsevad tänavad täidavad sotsiaalset rolli – avalik ala, kus inimesed liiguvad ja kohtuvad; ala, mis mõjutab oma lahendusega tänava kasutajate suhtumist ja käitumist. Käesoleva planeeringuga on laiendatud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa-ala ning planeeritud uus juurdepääs planeeringualale (krunt nr 5), et hajutada sõidukite liiklust planeeringuala ümbritsevatel tänavatel ning võimaldada kergliiklejatele ohutumaid liikumisteid.

Planeeringu elluviimisel suureneb riigitee liiklussagedus märgatavalt, eriti hommikustel tipptundidel, mil lapsi lasteaeda tuuakse. Kergliiklejatele ohutu liikumistee tagamiseks teeb planeering ettepaneku laiendada asula ala, tuua piirkiirus alla (praeguse 90 km/h asemel 50 km/h) ning rajada riigiteega ristmikud ja riigitee ületus tõstetud ristmikuna koos reguleerimata ülekäigurajaga. Kergliiklejatele ohutute ja mugavate juurdepääsuteede rajamine soodustab autovaba liikumist.

Järgides planeeringu elluviimisel planeeringuga seatud tingimusi, on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele kui ka looduskeskkonnale positiivsed. Võimalikke negatiivseid mõjusid on planeeringulahendusega leevendatud.

3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeringulahenduse elluviimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eelarvele või muude rahaliste vahendite olemasolu korral.

Planeeringu elluviimise etapid (võib ellu viia ka paralleelselt) on:

▪ Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine; ▪ Tehnovõrkude projekteerimine, isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine ja

tehnovõrkude rajamine; ▪ Juurdepääsu tee(de) rajamine (sh ristumine riigiteega, riigitee ülekäik, riigiteel nähtavust

piiravate takistuste kõrvaldamine). Planeeringuala ümbritsevaid tänavaid võib rajada etapiviisiliselt, vastavalt nende tegelikule kasutusvajadusele;

▪ Hoone ja seda ümbritseva ala projekteerimine ja ehitamine.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Arendusega seotud teed, sealhulgas riigitee ristumiskohad ja ülekäigukohad riigiteel, tuleb rajada ning riigitee nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud

28 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 29

B – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused

30 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

C – Joonised

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. aprill 2026 nr 18

Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu kehtestamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 26.06.2023 otsusega nr 30 Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia (katastritunnus 84801:001:0543) detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu), mille planeeringuala suurus on u 2,7 ha. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11) määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 03.06.-03.07.2024.

Keskkonnaamet esitas oma ettepanekud 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-15), milles tõi välja järgmist: „Keskkonnaamet on avalikustatud DP materjalidega tutvunud ning anname järgnevalt omapoolse seisukoha:

1. Häädemeeste valla dokumendiregistrist on leitav, et Lillepõllu DP algatati otsusega nr 30, milles on kirjutatud: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse peale eskiislahenduse koostamist“. Otsuses nr 16 on kirjas: „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik...“ Otsuses on kirjas veel: „Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.02.2024 kirjaga nr 6-1/27-9 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohta täiendatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.“

1.1. Keskkonnaametit ei ole kõnealuse DP menetlusprotsessi eskiisi avalikustamisele eelnenud etappides kaasatud. DP on kehtivat Tahkuranna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, millest tulenevalt on DP algatatud planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 alusel, mille puhul tuleb juhinduda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-st 3. PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 sätestab, et nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb koostada KSH eelhinnang ning enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaamet on KeHJS § 23 lg 2 kohaselt alati asjaomane asutus (juhul kui seda ei ole Kliimaministeerium).

1.2. Keskkonnaametile kui asjaomasele asutusele ei ole KSH eelhinnangut ega KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade andmiseks saadetud. Siiski tutvus Keskkonnaamet avalikule väljapanekule esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Märgime, et menetlusvigade vältimiseks tuleb edaspidi Keskkonnaametit eelnevalt välja toodud sätete kohaselt vastavas menetlusetapis kaasata.

2. DP ala lähistel paikneb Uulu-Võiste maastikukaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala4, mis asub planeeringuala piirist ca 50 meetri kaugusel. Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu (lasteaia hoonete ja seda toetava taristu ehitamine) ning asjaolu, et kaitseala ja planeeringuala vahel kulgeb ka olemasolev sõidutee, ei ole teadaoleva informatsiooni puhul eeldada mõjude ilmnemist.

3. Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (AS Häädemeeste VK). Sademeveest vabanemise lahendused ja määratud meetmed on piisavad.

4. DP seletuskirjas on viidatud, et planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal, kuid ühtegi viidet mainitud planeeringule pole.“

Transpordiamet esitas oma ettepanekud 27.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-16), milles tõi välja järgmist: „Oleme planeeringulahenduse läbi vaadanud ning esitame ettepaneku riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsioonile. Palun seletuskirja lisada:

1. Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

2. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.“

Häädemeeste Vallavolikogu Koostöö fraktsioon esitas 03.07.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-17) järgmised ettepanekud: 1. Lasteaia detailplaneering muudab kehtetuks osa Lillepõllu detailplaneeringust. Muu hulgas on üle planeeritud maaüksus, millele oli algse planeeringuga ettenähtud tuletõrje veevõtukoht ning

mänguväljak. Uue planeeringuga kaob ära elamurajooni tarbeks planeeritud mänguväljak.

Ettepanek: planeerida alale avalik mänguväljak. Sobiv ala on näiteks Pos 2 kõrval asuv, kehtiva detailplaneeringuga planeeritud elamumaa maaüksus.

2. Lasteaia hoonetele ei ole määratud olulisi ehitise arhitektuurilisi ega kujunduslikke tingimusi, mis annaksid ülevaate planeeritavast hoonest. Määramata on muuhulgas korruselisus ja sügavus.

Ettepanek: määrata planeeritavate hoonete täpsemad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused.

3. Planeeritav lasteaia hoone asub suure kasutuskoormusega riigimaantee ääres, olles avalikust ruumist vaadeldav pea igale Uulu küla läbivale liiklejale. Kohalik omavalitsus peab olema avaliku ruumi loomisel eeskujuks, uusi ühiskondlikke objekte ehitades tagama, et need oleksid kõrge arhitektuurse kvaliteediga ja annaksid piirkonnale lisaväärtust.

Ettepanek: täiendada detailplaneeringu seletuskirja nõudega lasteaia peahoone projekteerimise eel viia läbi arhitektuurivõistlus.

4. Arvestades ala iseloomu (lasteaia õu, kus viibivad lapsed) ei peaks olema hoonestusala ja ka lasteaia puhkeotstarbeliste rajatiste ja elementide ehitamiseks lubatud ala kinnistu piiridele ja teedele niivõrd lähedal.

Ettepanek: määrata Tähe tee ja planeeritava elamurajooni teede poolsetel kinnistu külgedel hoonestusala vähemalt 8 meetrit kinnistu piirist.

5. Seletuskirjas lk 13 on toodud: "Juurdepääsud krundile ning krundisisene liikluskorraldus tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel. Põhjendatud juhul on lubatud planeeringulahendusest erinev krundisisene liikluskorraldus (st ka parklate lahendus)." Antud juhul on võimalik muuta kõiki hetkel planeeringu seletuskirjas kirjeldatud ja joonisel näidatud liikluskorralduse alaseid lahendusi (parkla asukohad, parkimiskohtade arv, parkla liigendatus jne). Detailplaneeringu kohustuslik osa on liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Ettepanek: detailplaneeringus tuua välja, millised liikluskorralduse põhimõtted ja tingimused on sellised, mida võib edaspidi muuta ja milliseid tingimusi ja põhimõtteid ei või muuta.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma ettepanekud 05.07.2024 kirjaga nr 14-3/2399-1 (dokumendiregistri nr 6-1/27-18), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud valla veebilehel leitava materjaliga, märgime järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 1. „Planeeringu koostamise alused ja eesmärk“ on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas.

3. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Päästeameti, Terviseameti (müra- ja vibratsiooni küsimused), Transpordiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada, sh Keskkonnaamet, naaberkinnisasjade omanikud ning üle Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee asuvate kinnisasjade omanikud.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Detailplaneeringut täiendati vastavalt arvesse võetud ettepanekutele. Avalik arutelu toimus 19.08.2024 kell 15.00 Häädemeeste Vallavalitsuses aadressil Pargi tee 1, Uulu küla Koosolekute saalis.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-21 detailplaneeringu kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-22 detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asutustele. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 26.09.2024 kirjaga nr 6.2-2/37782 (dokumendiregistri nr 6-1/27-23) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia tuues välja järgmist: „Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitisekood 6114810020031/001) maa-alal.

Seletuskirja kohaselt juhitakse üleliigne sademevesi tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Surju metskond 16 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Uulu küla Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu.“

GG-Group OÜ keeldus oma 27.09.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-24) detailplaneeringu kooskõlastamisest tuues välja järgmist: „See detailplaneering näeb ette täiendavate tehnorajatiste paigaldamist ning sellega seoses ehitustegevust meile kuuluvatel kinnistutel: 84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9, 84801:001:1672 Tööstuse tee, 84801:001:1670 Selja alajaam, 84801:001:1661 Tööstuse tee 2. Oleme valmis eelnimetatud detailplaneeringu kooskõlastama tingimusel, et sellele eelneb Häädemeeste Vallavalitsuse ja OÜ GG-Group vaheline asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine eelnimetatud kinnistute kasutamiseks täiendavate tehnorajatiste paigaldamiseks ja ehitustegevuse teostamiseks või mõni muu osapooli rahuldav lahendus.”

Terviseamet kooskõlastas 27.09.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/9477-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-25) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h. Planeeringuga on liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus.

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46...47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele (55 dB päeval/50 dB öösel. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu.“

Keskkonnaamet loobus detailplaneeringu kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-26) tuues välja järgmist: „Keskkonnaamet on 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 edastanud seisukoha DP eskiislahenduse avalikustatud materjalidele, millele esitas Keskkonnaamet menetlusnõuete osas märkusi, kuid sisulisi märkusi ei olnud.

EELIS andmetel ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ning lähtuvalt DP eesmärgist, planeeringuala keskkonnatingimustest, teadaolevast informatsioonist ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet loobub DP kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel.

Võrreldes avalikustatud DP eskiislahendusega on vähesel määral muudetud näiteks sademeveest vabanemise lahendust. Selleks nähakse ühe variandina ette kinnistu loodeosas sademevee suunamine kinnistult eemale olemasolevasse kraavi kas kraavi pikendamise või torustiku rajamise abil, mis ulatub Uulu-Võiste loodusala piirini. Sademevee suunamine kaitseala poole või kaitsealal asuvasse kraavi ei ole konkreetsel juhul takistav faktor. Täiendavaid märkusi ei ole.“

Transpordiamet kooskõlastas 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 (dokumendiregistri nr 6-1/27-27) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.“

Päästeamet kooskõlastas 18.10.2024 kirjaga nr 7.2-3.4/959-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-28) Uulu külas Osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Hendrikson DGE poolt koostatud töö nr 23004828 Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Uulu küla, Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu tuleohutuse osale. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Häädemeeste Vallavalitsuse otsust.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis arvamuse 23.10.2024 kirjaga nr 14-3/2399-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-29), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud esitatud materjalidega esitame omapoolsed ettepanekud. Samuti märgime, et Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi varasemas kirjas (05.07.2024 nr 14-3/2399-1) esitatud arvamustega ei ole arvestatud ning toome need siinkohal uuesti välja.

1. Seletuskirja peatükis 1. on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Märgime lisaks, et seletuskirja peatükis 2.3 on ekslikult toodud, et üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 0. Sisukorra kohaselt kajastub üldplaneeringu muutmise ettepanek seletuskirja peatükis 3.2. Palume ebatäpsus parandada.

3. Seletuskirja peatükis 3.6.1. on seatud tingimusi planeeringualaga külgnevale riigiteele nagu piirkiiruse vähendamine, füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine, ülekäigukohtade kavandamise vajadus jms. Detailplaneeringus on selgitatud, et arvestades lasteaia kasutajaid on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus. Elluviimise

peatükis 3.14.2. on toodud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Märgime, et detailplaneeringuga saab lahendust kehtestada vaid planeeringualale ning rõhutame, et kui detailplaneeringuga on vajalik riigiteele tingimusi kehtestada, on vajalik planeeringuala laiendada. Palume kohalikul omavalitsusel hinnata ja selgitada, kuidas on võimalik lahendust ellu viia.

4. Planeeringu põhijoonise kohaselt kulgeb Tähe tee (kohalik ja avalikult kasutatav tee nr 8480049) osaliselt planeeringuga kavandatud tee- ja tänavamaa krundil nr 3 ning vähesel määral ka planeeringualaga piirnevatel Roosi ja Regu elamumaa katastriüksustel. Olemasolev Tähe tee katastriüksus on planeeringuala piiril, väljapool planeeringuala vaid u 3,5 m laiune. Detailplaneeringuga on tee laiuseks kavandatud 5 m. Seletuskirja peatükis 2.2., milles käsitletakse planeeringuala mõjuala seoseid, on välja toodud, et kehtiva Regu ja Roosi detailplaneeringuga (kehtestatud 13.12.2023) on Tähe tee jaoks eraldatud tee- ja tänavamaa krunt. Selguse huvides palume kajastada varem planeeritud tee- ja tänavamaa krunti ka detailplaneeringu põhijoonisel lisainfona ja selgitada detailplaneeringu liikluslahendust käsitlevas peatükis, kuidas on tagatud Tähe tee terviklik toimimine arvestades kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringut.

5. Seletuskirja peatükis 2.4. on eesmärgiks seatud säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Peatükis 3.7., milles käsitletakse arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, on toodud, et krundi asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Samas seletuskirja peatükis 3.8., milles käsitletakse haljastust, on toodud, et planeeringuga on olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine soovitatav. Palume sõnastust ühtlustada, et selgelt oleks tagatud kõrghaljastuse säilimine. Soovitame kaaluda tingimuse seadmist, et olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

6. Tehnovõrkude joonisel on tee- ja tänavamaa krundil nr 3 tähistatud olemasoleva elektrikilbi ümber tõstmise vajadus. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid katastriüksuseid elektrikilp teenindab ning kuhu on kilp kavandatud tõsta. Palume anda seletuskirjas selgitus ja kaasata isikud, keda muudatus võib mõjutada.

7. Seletuskirja peatükis 3.9.2. on toodud, et maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone. Samas järgmises lõigus on toodud, et planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele. Tehnovõrkude joonise kohaselt on nii madal- kui keskpingekaablid koos sidekanalisatsiooni ja tänavavalguskaabliga kavandatud tee- ja tänavamaa krundile nr 4 pikki sõiduteed. Palume planeeringulahendus ja seletuskirja sõnastus üle vaadata ja täpsustada maakaablite kavandamise tingimusi.

8. Seletuskirja peatükis 3.9.3. on toodud, et soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2). Joonise nr 2 tingmärkides on soojatoru toodud, kuid joonisel ei ole soojatoru kulgemine välja loetav. Palume joonist täpsustada.

9. Seletuskirja peatükis 3.13. on märgitud, et detailplaneeringuga märgitakse avalikult kasutatavaks krundid nr 2, 3, 4 ja 5 (tänavamaad). Märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse kohaselt on krundile nr 2 määratud 100% parkmetsa maa krundi kasutamise sihtotstarve, mitte tänavamaa. Peatükis esitatud tabeli kohaselt on kruntidele nr 2, 3, 4 ja 5 määratud avaliku kasutuse servituut Häädemeeste valla kasuks. Jääb ebaselgeks, miks on vajalik määrata valla kasuks avaliku kasutuse servituut, kui planeeritav ala on valla omandis. Palume servituudi seadmise vajadust täiendavalt kaaluda.

10. Detailplaneeringuga on välja toodud ulatuslik servituutide seadmise vajadus erinevate tehnovõrkude valdajate kasuks. Palume täiendavalt kaaluda nii ulatusliku servituutide vajaduse määramist. Kohalikul omavalitsusel on vajalik tagada, et kõik, kelle õigusi võib

planeeringulahendus tulevikus mõjutada, sh võimalike servituute teenivate kinnisasjade omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

11. Seletuskirja peatükis 3.14.2. on toodud planeeringu elluviimise etapid, mille hulgas on toodud ka planeeringuala kruntideks jagamine. Märgime, et lähtuvalt PlanS-ist jagatakse planeeringuala kruntideks detailplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimise puhul tuleks kajastada detailplaneeringu kehtestamise järgseid tegevusi, nagu näiteks kruntidest katastriüksuste moodustamine. Palume sõnastust korrigeerida.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 03.03.2025 kirjaga nr 6-1/27-30 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Transpordiamet keeldus 26.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-10 (dokumendiregistri nr 6-1/27-31) järgmistel põhjendustel kooskõlastuse andmisest: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS-i kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringuga lahendatavateks ülesanneteks on muuhulgas planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Planeeringus nähakse ette teeületuskohad, mille rajamisega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus. Ületuskohtade juures on näidatud küll perspektiivne riigitee sõiduraja serv, kuid info millises lõigus ja ulatuses riigitee ümber ehitatakse, planeeringus puudub. Perspektiivne sõidurada lõpeb vahetult Uulu kergliiklustee L9 kinnistu (eraomand) ääres. Meil on põhjendatud kahtlus, et riigitee laiendamise korral tuleb osa tee toimimiseks vajalikke elemente ja rajatisi (nt teepeenar, liiklusmärgid, lume vallitamise ala) rajada eramaale. Teemaa krunti riigitee laiendamiseks planeeringus ei ole ette kavandatud. Kui ilmneb vajadus maa võõrandamiseks, tuleb see kokkulepe saavutada planeeringu staadiumis. Me peame olema kindlad, et võõrandamine on vajadusel võimalik ja planeeringu terviklahendus on elluviidav. Palume riigitee laiendamise osas anda terviklahendus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Seletuskirja osas Riigiteega seotud normid ja tingimused puudub info riigitee ümberehitamise vajaduse kohta teeületuskohtade rajamisel, täiendada seletuskirja.

3. Planeeringus on kaks mõjuala analüüsi joonist, kusjuures üks neist (kuupäevaga 16.08.2024) ei vasta planeeringulahendusele (nt sidekanalisatsiooni asukoht). Palume mitte asjakohane joonis planeeringu kaustast välja jätta.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.“

Maa- ja Ruumiamet teavitas 31.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-32), et varasem kooskõlastus jääb kehtima.

GG-Group OÜ keeldus kooskõlastuse andmisest 03.04.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-33), kus tõi välja järgmist: „Oleme valmis planeeringut kooskõlastama järgmistel tingimustel:

1. Tehnorajatiste kavandamise ja ehitamise osas sõlmitakse asjaõiguslik kokkulepe GG-Group OÜ ja asjaomaste osapoolte vahel.

2. Detailplaneeringu ala laiendatakse Tööstuse tee 1 ja Tööstuse tee 2 kinnistutele.

3. Kavandatakse liikluslahendused, mis arvestavad liikluskoormuse kumulatiivset mõju ning tagavad kõigi liiklejate sealhulgas just eriti jalakäijate ohutuse.“

Teised isikud seatud tähtajaks oma kooskõlastust või sellest keeldumist ning arvamust või seisukohti ei esitanud. Juhul, kui arvamuse andja või kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada (planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 02.06.2025 kirjaga nr 6-1/27-35 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu 17.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 (dokumendiregistri nr 6-1/27-36) tuues välja järgmist: „Kooskõlastasime planeeringu 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7. Planeering esitati uuesti kooskõlastamiseks, kuna koostöös Transpordiametiga muudeti tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendust. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Käesoleva kirjaga muutub kehtetuks 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 „Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu kooskõlastamine“ antud kooskõlastus.“

Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2025 otsusega nr 28 võeti vastu Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering. Häädemeeste Vallavalitsus korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemikul 04.08.2025-06.09.2025.

Keskkonnaamet esitas oma 06.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/13931-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-38) järgmise seisukoha: „Keskkonnaamet esitas 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 seisukoha kooskõlastamiseks esitatud DP-le, milles tõime välja, et sademevee ärajuhtimise lahenduse muudatus, mille tulemusel ulatuks see Uulu-Võiste maastikukaitseala piirini, ei ole arendusele takistavaks teguriks. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad ettepanekud ja märkused puuduvad.“

Eraisik T.P esitas 19.08.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-39) järgmised märkused: „Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas? Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas)

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis. Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.“

Häädemeeste Vallavalitsus vastas eraisiku poolt esitatud märkustele 10.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-40 järgmiselt: „Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud märkused ja esitame omapoolsed seisukohad.

Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

Tegemist on planeeringu osaga, kus kirjeldatakse planeeringuala vahetus läheduses asuvate kinnistute maakasutust.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et tankla nimetamine antud loetelus on põhjendatud, sest tegemist on teenuse osutamisega.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

Võttes arvesse, et busside sõidugraafikud on muutuvad, ei ole võimalik detailplaneeringusse kirjutada peatuste läbimise kordasid antud ajavahemikul. Lisaks on võimalik teha Pärnu Ühistranspordikeskusele ettepanek bussiliikluse ümberkorraldamiseks selliselt, et see ühtiks lasteaia lahtioleku aegadega. Planeeringuga kavandatava lasteaia juurde on ette nähtud kaks ülekäigukohta, millega tagatakse ohutu teeületus.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

Ettepanekuga arvestatakse ja sõnastust täiendatakse.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

Antud väite puhul on tegemist vaid hinnangulise töötajate arvuga. Hetkel ei ole teada, kas kogu kavandatav ehitusmaht (rühmade arv) realiseerub. Samuti ei ole paika pandud, kas toitlustust pakutakse lasteaia hoonesse kavandatava köögi kaudu või Uulu Põhikooli olemasoleva köögi kaudu.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas?

Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas).

Hinnang on antud praegu töötava Uulu Lasteaia näitel, kus lapsevanemad liiguvad koos lastega lasteaeda ka jalgsi või jalgrattaga. Sarnase näitena võib tuua Pärnu linna haldusterritooriumil asuva Audru Lasteaia, kus lasteaed asub keskusest kaugemal. Antud näite puhul liigub arvestatav hulk lapsevanemaid koos lapsega jalgsi või jalgrattaga lasteaeda ning hiljem suundub autoga tööle.

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole välja toodud protsentuaalselt kui suur hulk töötajaid liigub eraldi või jagatud transpordiga. Lisaks on arvestatud võimalusega liikuda tööle ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatav lasteaeda on võimalik liikuda nii kergliiklusteid kui ka ühistransporti kasutades.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.

Kavandatava Uulu Lasteaia ümber kulgev tee on piirkonda kavandatud elamukruntide teenindamiseks mõeldud tee.“

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile 25.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-41. Maa- ja Ruumiamet vastas 05.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-5, mille kohaselt paluti kaasata planeeringu koostamisse täiendavalt kõikide kinnisasjade omanikud, kellele on seletuskirja peatüki 3.13 kohaselt määratud servituudi seadmise vajadus. Kirjas juhiti tähelepanu, et avaliku arutelu korraldamine ei ole kohustuslik, kui arvamusi ei esitata või kõik esitatud arvamused võetakse arvesse. Peale täiendava kaasamise läbiviimist esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 10.02.2026 (edastatud 11.02.2026) kirjaga nr 6-1/27-43 kõigile seletuskirja peatükis 3.13 nimetatud kinnistute omanikele. Transpordiamet vastas 19.02.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/2868 (dokumendiregistri nr 6-1/27-44) järgmist: „Oleme planeeringuga tutvunud ning tuvastanud, et selles ei ole muudatusi võrreldes meie 17.06.2025

kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 kooskõlastatud detailplaneeringuga. Sellest lähtuvalt me täiendavaid ettepanekuid ei esita.“

Teised asjasse puudutatud isikud tähtaja jooksul arvamust ei avaldanud. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 16.03.2026 kirjaga nr 6-1/27-45 Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet andis heakskiidu 20.04.2026 kirjaga nr 6-3/25/3928-7 järgmiselt: „Lähtuvalt esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringule.“

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse §91 lõike 1, § 142 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõike 1 punkti 31, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Kehtestada Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering (Töö nr 23004828) vastavalt otsuse lisale.

2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. aprill 2026 nr 18

Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu kehtestamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 26.06.2023 otsusega nr 30 Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia (katastritunnus 84801:001:0543) detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu), mille planeeringuala suurus on u 2,7 ha. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11) määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 03.06.-03.07.2024.

Keskkonnaamet esitas oma ettepanekud 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-15), milles tõi välja järgmist: „Keskkonnaamet on avalikustatud DP materjalidega tutvunud ning anname järgnevalt omapoolse seisukoha:

1. Häädemeeste valla dokumendiregistrist on leitav, et Lillepõllu DP algatati otsusega nr 30, milles on kirjutatud: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse peale eskiislahenduse koostamist“. Otsuses nr 16 on kirjas: „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik...“ Otsuses on kirjas veel: „Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.02.2024 kirjaga nr 6-1/27-9 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohta täiendatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.“

1.1. Keskkonnaametit ei ole kõnealuse DP menetlusprotsessi eskiisi avalikustamisele eelnenud etappides kaasatud. DP on kehtivat Tahkuranna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, millest tulenevalt on DP algatatud planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 alusel, mille puhul tuleb juhinduda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-st 3. PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 sätestab, et nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb koostada KSH eelhinnang ning enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaamet on KeHJS § 23 lg 2 kohaselt alati asjaomane asutus (juhul kui seda ei ole Kliimaministeerium).

1.2. Keskkonnaametile kui asjaomasele asutusele ei ole KSH eelhinnangut ega KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade andmiseks saadetud. Siiski tutvus Keskkonnaamet avalikule väljapanekule esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Märgime, et menetlusvigade vältimiseks tuleb edaspidi Keskkonnaametit eelnevalt välja toodud sätete kohaselt vastavas menetlusetapis kaasata.

2. DP ala lähistel paikneb Uulu-Võiste maastikukaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala4, mis asub planeeringuala piirist ca 50 meetri kaugusel. Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu (lasteaia hoonete ja seda toetava taristu ehitamine) ning asjaolu, et kaitseala ja planeeringuala vahel kulgeb ka olemasolev sõidutee, ei ole teadaoleva informatsiooni puhul eeldada mõjude ilmnemist.

3. Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (AS Häädemeeste VK). Sademeveest vabanemise lahendused ja määratud meetmed on piisavad.

4. DP seletuskirjas on viidatud, et planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal, kuid ühtegi viidet mainitud planeeringule pole.“

Transpordiamet esitas oma ettepanekud 27.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-16), milles tõi välja järgmist: „Oleme planeeringulahenduse läbi vaadanud ning esitame ettepaneku riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsioonile. Palun seletuskirja lisada:

1. Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

2. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.“

Häädemeeste Vallavolikogu Koostöö fraktsioon esitas 03.07.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-17) järgmised ettepanekud: 1. Lasteaia detailplaneering muudab kehtetuks osa Lillepõllu detailplaneeringust. Muu hulgas on üle planeeritud maaüksus, millele oli algse planeeringuga ettenähtud tuletõrje veevõtukoht ning

mänguväljak. Uue planeeringuga kaob ära elamurajooni tarbeks planeeritud mänguväljak.

Ettepanek: planeerida alale avalik mänguväljak. Sobiv ala on näiteks Pos 2 kõrval asuv, kehtiva detailplaneeringuga planeeritud elamumaa maaüksus.

2. Lasteaia hoonetele ei ole määratud olulisi ehitise arhitektuurilisi ega kujunduslikke tingimusi, mis annaksid ülevaate planeeritavast hoonest. Määramata on muuhulgas korruselisus ja sügavus.

Ettepanek: määrata planeeritavate hoonete täpsemad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused.

3. Planeeritav lasteaia hoone asub suure kasutuskoormusega riigimaantee ääres, olles avalikust ruumist vaadeldav pea igale Uulu küla läbivale liiklejale. Kohalik omavalitsus peab olema avaliku ruumi loomisel eeskujuks, uusi ühiskondlikke objekte ehitades tagama, et need oleksid kõrge arhitektuurse kvaliteediga ja annaksid piirkonnale lisaväärtust.

Ettepanek: täiendada detailplaneeringu seletuskirja nõudega lasteaia peahoone projekteerimise eel viia läbi arhitektuurivõistlus.

4. Arvestades ala iseloomu (lasteaia õu, kus viibivad lapsed) ei peaks olema hoonestusala ja ka lasteaia puhkeotstarbeliste rajatiste ja elementide ehitamiseks lubatud ala kinnistu piiridele ja teedele niivõrd lähedal.

Ettepanek: määrata Tähe tee ja planeeritava elamurajooni teede poolsetel kinnistu külgedel hoonestusala vähemalt 8 meetrit kinnistu piirist.

5. Seletuskirjas lk 13 on toodud: "Juurdepääsud krundile ning krundisisene liikluskorraldus tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel. Põhjendatud juhul on lubatud planeeringulahendusest erinev krundisisene liikluskorraldus (st ka parklate lahendus)." Antud juhul on võimalik muuta kõiki hetkel planeeringu seletuskirjas kirjeldatud ja joonisel näidatud liikluskorralduse alaseid lahendusi (parkla asukohad, parkimiskohtade arv, parkla liigendatus jne). Detailplaneeringu kohustuslik osa on liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Ettepanek: detailplaneeringus tuua välja, millised liikluskorralduse põhimõtted ja tingimused on sellised, mida võib edaspidi muuta ja milliseid tingimusi ja põhimõtteid ei või muuta.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma ettepanekud 05.07.2024 kirjaga nr 14-3/2399-1 (dokumendiregistri nr 6-1/27-18), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud valla veebilehel leitava materjaliga, märgime järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 1. „Planeeringu koostamise alused ja eesmärk“ on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas.

3. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Päästeameti, Terviseameti (müra- ja vibratsiooni küsimused), Transpordiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada, sh Keskkonnaamet, naaberkinnisasjade omanikud ning üle Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee asuvate kinnisasjade omanikud.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Detailplaneeringut täiendati vastavalt arvesse võetud ettepanekutele. Avalik arutelu toimus 19.08.2024 kell 15.00 Häädemeeste Vallavalitsuses aadressil Pargi tee 1, Uulu küla Koosolekute saalis.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-21 detailplaneeringu kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-22 detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asutustele. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 26.09.2024 kirjaga nr 6.2-2/37782 (dokumendiregistri nr 6-1/27-23) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia tuues välja järgmist: „Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitisekood 6114810020031/001) maa-alal.

Seletuskirja kohaselt juhitakse üleliigne sademevesi tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Surju metskond 16 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Uulu küla Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu.“

GG-Group OÜ keeldus oma 27.09.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-24) detailplaneeringu kooskõlastamisest tuues välja järgmist: „See detailplaneering näeb ette täiendavate tehnorajatiste paigaldamist ning sellega seoses ehitustegevust meile kuuluvatel kinnistutel: 84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9, 84801:001:1672 Tööstuse tee, 84801:001:1670 Selja alajaam, 84801:001:1661 Tööstuse tee 2. Oleme valmis eelnimetatud detailplaneeringu kooskõlastama tingimusel, et sellele eelneb Häädemeeste Vallavalitsuse ja OÜ GG-Group vaheline asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine eelnimetatud kinnistute kasutamiseks täiendavate tehnorajatiste paigaldamiseks ja ehitustegevuse teostamiseks või mõni muu osapooli rahuldav lahendus.”

Terviseamet kooskõlastas 27.09.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/9477-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-25) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h. Planeeringuga on liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus.

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46...47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele (55 dB päeval/50 dB öösel. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu.“

Keskkonnaamet loobus detailplaneeringu kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-26) tuues välja järgmist: „Keskkonnaamet on 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 edastanud seisukoha DP eskiislahenduse avalikustatud materjalidele, millele esitas Keskkonnaamet menetlusnõuete osas märkusi, kuid sisulisi märkusi ei olnud.

EELIS andmetel ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ning lähtuvalt DP eesmärgist, planeeringuala keskkonnatingimustest, teadaolevast informatsioonist ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet loobub DP kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel.

Võrreldes avalikustatud DP eskiislahendusega on vähesel määral muudetud näiteks sademeveest vabanemise lahendust. Selleks nähakse ühe variandina ette kinnistu loodeosas sademevee suunamine kinnistult eemale olemasolevasse kraavi kas kraavi pikendamise või torustiku rajamise abil, mis ulatub Uulu-Võiste loodusala piirini. Sademevee suunamine kaitseala poole või kaitsealal asuvasse kraavi ei ole konkreetsel juhul takistav faktor. Täiendavaid märkusi ei ole.“

Transpordiamet kooskõlastas 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 (dokumendiregistri nr 6-1/27-27) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.“

Päästeamet kooskõlastas 18.10.2024 kirjaga nr 7.2-3.4/959-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-28) Uulu külas Osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Hendrikson DGE poolt koostatud töö nr 23004828 Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Uulu küla, Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu tuleohutuse osale. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Häädemeeste Vallavalitsuse otsust.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis arvamuse 23.10.2024 kirjaga nr 14-3/2399-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-29), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud esitatud materjalidega esitame omapoolsed ettepanekud. Samuti märgime, et Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi varasemas kirjas (05.07.2024 nr 14-3/2399-1) esitatud arvamustega ei ole arvestatud ning toome need siinkohal uuesti välja.

1. Seletuskirja peatükis 1. on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Märgime lisaks, et seletuskirja peatükis 2.3 on ekslikult toodud, et üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 0. Sisukorra kohaselt kajastub üldplaneeringu muutmise ettepanek seletuskirja peatükis 3.2. Palume ebatäpsus parandada.

3. Seletuskirja peatükis 3.6.1. on seatud tingimusi planeeringualaga külgnevale riigiteele nagu piirkiiruse vähendamine, füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine, ülekäigukohtade kavandamise vajadus jms. Detailplaneeringus on selgitatud, et arvestades lasteaia kasutajaid on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus. Elluviimise

peatükis 3.14.2. on toodud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Märgime, et detailplaneeringuga saab lahendust kehtestada vaid planeeringualale ning rõhutame, et kui detailplaneeringuga on vajalik riigiteele tingimusi kehtestada, on vajalik planeeringuala laiendada. Palume kohalikul omavalitsusel hinnata ja selgitada, kuidas on võimalik lahendust ellu viia.

4. Planeeringu põhijoonise kohaselt kulgeb Tähe tee (kohalik ja avalikult kasutatav tee nr 8480049) osaliselt planeeringuga kavandatud tee- ja tänavamaa krundil nr 3 ning vähesel määral ka planeeringualaga piirnevatel Roosi ja Regu elamumaa katastriüksustel. Olemasolev Tähe tee katastriüksus on planeeringuala piiril, väljapool planeeringuala vaid u 3,5 m laiune. Detailplaneeringuga on tee laiuseks kavandatud 5 m. Seletuskirja peatükis 2.2., milles käsitletakse planeeringuala mõjuala seoseid, on välja toodud, et kehtiva Regu ja Roosi detailplaneeringuga (kehtestatud 13.12.2023) on Tähe tee jaoks eraldatud tee- ja tänavamaa krunt. Selguse huvides palume kajastada varem planeeritud tee- ja tänavamaa krunti ka detailplaneeringu põhijoonisel lisainfona ja selgitada detailplaneeringu liikluslahendust käsitlevas peatükis, kuidas on tagatud Tähe tee terviklik toimimine arvestades kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringut.

5. Seletuskirja peatükis 2.4. on eesmärgiks seatud säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Peatükis 3.7., milles käsitletakse arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, on toodud, et krundi asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Samas seletuskirja peatükis 3.8., milles käsitletakse haljastust, on toodud, et planeeringuga on olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine soovitatav. Palume sõnastust ühtlustada, et selgelt oleks tagatud kõrghaljastuse säilimine. Soovitame kaaluda tingimuse seadmist, et olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

6. Tehnovõrkude joonisel on tee- ja tänavamaa krundil nr 3 tähistatud olemasoleva elektrikilbi ümber tõstmise vajadus. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid katastriüksuseid elektrikilp teenindab ning kuhu on kilp kavandatud tõsta. Palume anda seletuskirjas selgitus ja kaasata isikud, keda muudatus võib mõjutada.

7. Seletuskirja peatükis 3.9.2. on toodud, et maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone. Samas järgmises lõigus on toodud, et planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele. Tehnovõrkude joonise kohaselt on nii madal- kui keskpingekaablid koos sidekanalisatsiooni ja tänavavalguskaabliga kavandatud tee- ja tänavamaa krundile nr 4 pikki sõiduteed. Palume planeeringulahendus ja seletuskirja sõnastus üle vaadata ja täpsustada maakaablite kavandamise tingimusi.

8. Seletuskirja peatükis 3.9.3. on toodud, et soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2). Joonise nr 2 tingmärkides on soojatoru toodud, kuid joonisel ei ole soojatoru kulgemine välja loetav. Palume joonist täpsustada.

9. Seletuskirja peatükis 3.13. on märgitud, et detailplaneeringuga märgitakse avalikult kasutatavaks krundid nr 2, 3, 4 ja 5 (tänavamaad). Märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse kohaselt on krundile nr 2 määratud 100% parkmetsa maa krundi kasutamise sihtotstarve, mitte tänavamaa. Peatükis esitatud tabeli kohaselt on kruntidele nr 2, 3, 4 ja 5 määratud avaliku kasutuse servituut Häädemeeste valla kasuks. Jääb ebaselgeks, miks on vajalik määrata valla kasuks avaliku kasutuse servituut, kui planeeritav ala on valla omandis. Palume servituudi seadmise vajadust täiendavalt kaaluda.

10. Detailplaneeringuga on välja toodud ulatuslik servituutide seadmise vajadus erinevate tehnovõrkude valdajate kasuks. Palume täiendavalt kaaluda nii ulatusliku servituutide vajaduse määramist. Kohalikul omavalitsusel on vajalik tagada, et kõik, kelle õigusi võib

planeeringulahendus tulevikus mõjutada, sh võimalike servituute teenivate kinnisasjade omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

11. Seletuskirja peatükis 3.14.2. on toodud planeeringu elluviimise etapid, mille hulgas on toodud ka planeeringuala kruntideks jagamine. Märgime, et lähtuvalt PlanS-ist jagatakse planeeringuala kruntideks detailplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimise puhul tuleks kajastada detailplaneeringu kehtestamise järgseid tegevusi, nagu näiteks kruntidest katastriüksuste moodustamine. Palume sõnastust korrigeerida.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 03.03.2025 kirjaga nr 6-1/27-30 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Transpordiamet keeldus 26.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-10 (dokumendiregistri nr 6-1/27-31) järgmistel põhjendustel kooskõlastuse andmisest: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS-i kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringuga lahendatavateks ülesanneteks on muuhulgas planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Planeeringus nähakse ette teeületuskohad, mille rajamisega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus. Ületuskohtade juures on näidatud küll perspektiivne riigitee sõiduraja serv, kuid info millises lõigus ja ulatuses riigitee ümber ehitatakse, planeeringus puudub. Perspektiivne sõidurada lõpeb vahetult Uulu kergliiklustee L9 kinnistu (eraomand) ääres. Meil on põhjendatud kahtlus, et riigitee laiendamise korral tuleb osa tee toimimiseks vajalikke elemente ja rajatisi (nt teepeenar, liiklusmärgid, lume vallitamise ala) rajada eramaale. Teemaa krunti riigitee laiendamiseks planeeringus ei ole ette kavandatud. Kui ilmneb vajadus maa võõrandamiseks, tuleb see kokkulepe saavutada planeeringu staadiumis. Me peame olema kindlad, et võõrandamine on vajadusel võimalik ja planeeringu terviklahendus on elluviidav. Palume riigitee laiendamise osas anda terviklahendus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Seletuskirja osas Riigiteega seotud normid ja tingimused puudub info riigitee ümberehitamise vajaduse kohta teeületuskohtade rajamisel, täiendada seletuskirja.

3. Planeeringus on kaks mõjuala analüüsi joonist, kusjuures üks neist (kuupäevaga 16.08.2024) ei vasta planeeringulahendusele (nt sidekanalisatsiooni asukoht). Palume mitte asjakohane joonis planeeringu kaustast välja jätta.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.“

Maa- ja Ruumiamet teavitas 31.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-32), et varasem kooskõlastus jääb kehtima.

GG-Group OÜ keeldus kooskõlastuse andmisest 03.04.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-33), kus tõi välja järgmist: „Oleme valmis planeeringut kooskõlastama järgmistel tingimustel:

1. Tehnorajatiste kavandamise ja ehitamise osas sõlmitakse asjaõiguslik kokkulepe GG-Group OÜ ja asjaomaste osapoolte vahel.

2. Detailplaneeringu ala laiendatakse Tööstuse tee 1 ja Tööstuse tee 2 kinnistutele.

3. Kavandatakse liikluslahendused, mis arvestavad liikluskoormuse kumulatiivset mõju ning tagavad kõigi liiklejate sealhulgas just eriti jalakäijate ohutuse.“

Teised isikud seatud tähtajaks oma kooskõlastust või sellest keeldumist ning arvamust või seisukohti ei esitanud. Juhul, kui arvamuse andja või kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada (planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 02.06.2025 kirjaga nr 6-1/27-35 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu 17.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 (dokumendiregistri nr 6-1/27-36) tuues välja järgmist: „Kooskõlastasime planeeringu 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7. Planeering esitati uuesti kooskõlastamiseks, kuna koostöös Transpordiametiga muudeti tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendust. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Käesoleva kirjaga muutub kehtetuks 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 „Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu kooskõlastamine“ antud kooskõlastus.“

Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2025 otsusega nr 28 võeti vastu Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering. Häädemeeste Vallavalitsus korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemikul 04.08.2025-06.09.2025.

Keskkonnaamet esitas oma 06.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/13931-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-38) järgmise seisukoha: „Keskkonnaamet esitas 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 seisukoha kooskõlastamiseks esitatud DP-le, milles tõime välja, et sademevee ärajuhtimise lahenduse muudatus, mille tulemusel ulatuks see Uulu-Võiste maastikukaitseala piirini, ei ole arendusele takistavaks teguriks. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad ettepanekud ja märkused puuduvad.“

Eraisik T.P esitas 19.08.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-39) järgmised märkused: „Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas? Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas)

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis. Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.“

Häädemeeste Vallavalitsus vastas eraisiku poolt esitatud märkustele 10.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-40 järgmiselt: „Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud märkused ja esitame omapoolsed seisukohad.

Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

Tegemist on planeeringu osaga, kus kirjeldatakse planeeringuala vahetus läheduses asuvate kinnistute maakasutust.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et tankla nimetamine antud loetelus on põhjendatud, sest tegemist on teenuse osutamisega.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

Võttes arvesse, et busside sõidugraafikud on muutuvad, ei ole võimalik detailplaneeringusse kirjutada peatuste läbimise kordasid antud ajavahemikul. Lisaks on võimalik teha Pärnu Ühistranspordikeskusele ettepanek bussiliikluse ümberkorraldamiseks selliselt, et see ühtiks lasteaia lahtioleku aegadega. Planeeringuga kavandatava lasteaia juurde on ette nähtud kaks ülekäigukohta, millega tagatakse ohutu teeületus.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

Ettepanekuga arvestatakse ja sõnastust täiendatakse.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

Antud väite puhul on tegemist vaid hinnangulise töötajate arvuga. Hetkel ei ole teada, kas kogu kavandatav ehitusmaht (rühmade arv) realiseerub. Samuti ei ole paika pandud, kas toitlustust pakutakse lasteaia hoonesse kavandatava köögi kaudu või Uulu Põhikooli olemasoleva köögi kaudu.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas?

Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas).

Hinnang on antud praegu töötava Uulu Lasteaia näitel, kus lapsevanemad liiguvad koos lastega lasteaeda ka jalgsi või jalgrattaga. Sarnase näitena võib tuua Pärnu linna haldusterritooriumil asuva Audru Lasteaia, kus lasteaed asub keskusest kaugemal. Antud näite puhul liigub arvestatav hulk lapsevanemaid koos lapsega jalgsi või jalgrattaga lasteaeda ning hiljem suundub autoga tööle.

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole välja toodud protsentuaalselt kui suur hulk töötajaid liigub eraldi või jagatud transpordiga. Lisaks on arvestatud võimalusega liikuda tööle ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatav lasteaeda on võimalik liikuda nii kergliiklusteid kui ka ühistransporti kasutades.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.

Kavandatava Uulu Lasteaia ümber kulgev tee on piirkonda kavandatud elamukruntide teenindamiseks mõeldud tee.“

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile 25.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-41. Maa- ja Ruumiamet vastas 05.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-5, mille kohaselt paluti kaasata planeeringu koostamisse täiendavalt kõikide kinnisasjade omanikud, kellele on seletuskirja peatüki 3.13 kohaselt määratud servituudi seadmise vajadus. Kirjas juhiti tähelepanu, et avaliku arutelu korraldamine ei ole kohustuslik, kui arvamusi ei esitata või kõik esitatud arvamused võetakse arvesse. Peale täiendava kaasamise läbiviimist esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 10.02.2026 (edastatud 11.02.2026) kirjaga nr 6-1/27-43 kõigile seletuskirja peatükis 3.13 nimetatud kinnistute omanikele. Transpordiamet vastas 19.02.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/2868 (dokumendiregistri nr 6-1/27-44) järgmist: „Oleme planeeringuga tutvunud ning tuvastanud, et selles ei ole muudatusi võrreldes meie 17.06.2025

kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 kooskõlastatud detailplaneeringuga. Sellest lähtuvalt me täiendavaid ettepanekuid ei esita.“

Teised asjasse puudutatud isikud tähtaja jooksul arvamust ei avaldanud. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 16.03.2026 kirjaga nr 6-1/27-45 Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet andis heakskiidu 20.04.2026 kirjaga nr 6-3/25/3928-7 järgmiselt: „Lähtuvalt esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringule.“

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse §91 lõike 1, § 142 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõike 1 punkti 31, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Kehtestada Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering (Töö nr 23004828) vastavalt otsuse lisale.

2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

4741 Sidekaev nr

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

Leppemärgid

Planeeritud sademevee eesvool (olemasolev kraav)

Planeeritud sademeveetoru vm lahendus eesvooluni

Planeeritud nõva/sademevee kraavi illustreeriv lahendus tänaval

Planeeritud soojustoru illustreeriv lahendus (vt ka Tehnovõrkude joonist)

Planeeritud sidevarustuse ilustreeriv lahendus (vt ka Tehnovõrkude joonist)

Tõstetud ristmiku ja ülekäigu illustreeriv paiknemine riigiteel

Planeeritud kergliiklejate liikumisteed

Planeeritud suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv lahendus

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi piir

Kaitseala nimetusega

Tee kaitsevöönd, 30 m tee välimisest servast

Kehtiva detailplaneeringu kohane hoonestusala (üksikelamu / tootmishoone)

Kehtiva detailplaneeringu kohane krundi piir

Kehtiva detailplaneeringuala piir ja nimetus (vt märkus 2)

Olemasolev sidekaev

Olemasolev tuletõrje veevõtukoht

Olemasolev alajaam

Olemasolev bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir N

S

Lillepõllu detailplaneering

park Uulu mõisa

Natura 2000 loodusala

maastikukaitseala Uulu-Võiste

detailplaneering Seljapõllu ja Majake

detailplaneering Uulu tööstusala

II mt Viilhalli kü ja Künka kü

detailplaneerimisprojekt Peetri

detailplaneering kinnistute

Regu ja Roosi

detailplaneerimisprojekt Peetri

nr 8334 veevõtukoht

Tuletõrje

Lillepõllu

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

AJ

AJ

Uulu mõisa park

koh alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

B

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

kõrvalmaantee nr 19340 Uulu-Laadi tee

U ra jõgi

B

Spordikeskus

Uulu Kultuuri- ja

staadion

tankla

laoplatsid

tootmishooned ja

tootmishooned

üksikelamud

üksikelamud üksikelamud

üksikelamud

variant 2

eesvool,

sademevee

Plan.

p õ h im

aa n te e n r 4 T al li n n a- P är n u -I kl a te e

Põhikool

Uulu

Lasteaed

Uulu

variant 1

eesvool,

sademevee

Plan.

koh alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

ettepanek

kiiruspiirangu ala)

Uulu asula piiri (50 km/h

kiiruspiirangu ala)

Uulu asula piir (50 km/h

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Mõjuala analüüs

1:5 000 06.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 2

DETAILPLANEERING

kinnistu osaline

Uulu külas Lillepõllu

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025

Väljavõte Tahkuranna üldplaneeringu kaardist koos olulisemate leppemärkidega.

2003. a. *Peetri detailplaneerimisprojekt, Peetri detailplaneerimisprojekt Viilhalli kü ja Künka kü II mt on koostatud *Seljapõllu ja Majaka kinnistute detailplaneering on koostatud 2007. a; *Uulu tööstusala detailplaneering on khtestatud Häädemeeste Vallavalitsuse 19.02.2019. a korraldusega nr 73; korraldusega nr 616; *Regu ja Roosi kinnistute detailplaneering on kehtestatud Häädemeeste Vallavalitsuse 13.12.2023. a *Lillepõllu detailplaneering on kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008. a otsusega nr 77; 2. Kehtestatud detailplaneeringud: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

Planeeringuala piir

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he t

ee

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .1

6

8 .1

1

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .1

0

8 .1

6

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84

7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .5

9

7 .6

9 7 .7

6 7 .7

3

7 .3

1

7 .5

0

7.39

7 .3

2

7 .4

0

7 .4

5

7 .6

3

7 .6

9

7 .6

2

7.46

7 .4

7

7 .7

5 7 .7

8 7 .7

0

7 .6

0

7 .5

5

7 .5

7

7 .5

5

7 .5

5

7.61

7.46

7 .5

6

7 .7

3 7 .8

1 7 .7

8

7 .5

3

7 .4

7

7.60 7 .9

5

7 .8

4

7 .8

2

7 .9

2

7 .8

7

7 .6

8

8 .7

8

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85

9 .0

9

9.15

7 .7

0

7 .9

0 7 .9

7 7 .9

3

7 .8

4

8 .0

1

7 .7

2

7 .6

1

7 .6

9 7.68

7.74

7 .6

3

7 .8

8

7 .9

6

7 .9

1

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7 .72

8 .00

8 .04

7 .96

7 .89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .1

4

7 .9

8

7 .9

6

8 .1

5

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .1

4

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .1

6

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Be t

ki vi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100%

10 834 m²

84801:001:1454

Roosi

Elamumaa 100%

10 743 m²

84801:001:1453

Regu

Elamumaa 100%

7133 m²

84801:001:0777

Soometsa tee 22 Tootmismaa 100%

3845 m²

84801:001:0532

Soometsa tee 21

Tootmismaa 100%

14 826 m²

21401:001:0168

Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100%

1736 m²

84801:001:1660

Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100%

1266 m²

84801:001:1673

Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100%

1213 m²

84801:001:1674

Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100%

2873 m²

84801:001:1672

Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100%

586 m²

84801:001:1661

Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100%

5931 m²

84801:001:1662

Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Maatulundusmaa 100%

406 m²

84801:001:1079

Tähetorni

Transpordimaa 100%

1856 m²

84801:001:1657

Tähe tee

8 .0

9

tuletõrjevee tiik

tiik

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

N

S

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd planeeringualal (vt märkus 4)

Olemasolevad sõidusuunad

Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Olemasolev heinamaa kõlvik

Olemasolev metsa kõlvik

Olemasolev kergliiklejate liikumissuund

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Olemasolevad tehnovõrgud

Alajaam

Tuleõrje veevõtukoht

Sidekanalisatsioon

Madalpinge õhuliin (kuni 1 kV nimipingega) ja valgustuspost

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Drenaažitoru

Survekanalisatsioonitoru

Veetoru

A

AJ

AJ

koh alik tee nr 8

480 049 Täh

e te e

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

Olemasolev olukord

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Olemasolev olukord

1:500 16.09.2024

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 3

DETAILPLANEERING kinnistu osaline Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

mõlemal pool liini telge. 4. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude kaitsevöödid on: veetorul 2 m telgjoonest; kuni 1 kV nimepingega õhuliinil 2 m teostusjooniselt (töö nr 2016TG402). TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku 3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024. topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja koostatud 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he t

ee

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .1

6

8 .1

1

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .1

0

8 .1

6

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84

7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .5

9

7 .6

9 7 .7

6 7 .7

3

7 .3

1

7 .5

0

7.39

7 .3

2

7 .4

0

7 .4

5

7 .6

3

7 .6

9

7 .6

2

7.46

7 .4

7

7 .7

5 7 .7

8 7 .7

0

7 .6

0

7 .5

5

7 .5

7

7 .5

5

7 .5

5

7.61

7.46

7 .5

6

7 .7

3 7 .8

1 7 .7

8

7 .5

3

7 .4

7

7.60 7 .9

5

7 .8

4

7 .8

2

7 .9

2

7 .8

7

7 .6

8

8 .7

8

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85

9 .0

9

9.15

7 .7

0

7 .9

0 7 .9

7 7 .9

3

7 .8

4

8 .0

1

7 .7

2

7 .6

1

7 .6

9 7.68

7.74

7 .6

3

7 .8

8

7 .9

6

7 .9

1

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7 .72

8 .00

8 .04

7 .96

7 .89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .1

4

7 .9

8

7 .9

6

8 .1

5

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .1

4

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .1

6

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Be t

ki vi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100%

10 834 m²

84801:001:1454

Roosi

Elamumaa 100%

10 743 m²

84801:001:1453

Regu

Elamumaa 100%

7133 m²

84801:001:0777

Soometsa tee 22 Tootmismaa 100%

3845 m²

84801:001:0532

Soometsa tee 21

Tootmismaa 100%

14 826 m²

21401:001:0168

Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100%

1736 m²

84801:001:1660

Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100%

1266 m²

84801:001:1673

Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100%

1213 m²

84801:001:1674

Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100%

2873 m²

84801:001:1672

Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100%

586 m²

84801:001:1661

Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100%

5931 m²

84801:001:1662

Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Maatulundusmaa 100%

406 m²

84801:001:1079

Tähetorni

Transpordimaa 100%

1856 m²

84801:001:1657

Tähe tee

8 .0

9

14

139

tuletõrjevee tiik

tiik

4.5

6

7

2 .7

5

k õ rv

a lm

a a n te

e n r 19

3 3 3 U

u lu -S

o o

m e ts a -H

ä ä d e

m e e s te te

e

Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

otstarvete loetelu". Loetelu ei ole lõplik (vt seletuskirja ptk 3.5).

** Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise

* Krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Ruumilise planeerimise leppemärgid, 2013.

imiteerivate materjalide kaustamine

kaasaegsed kvaliteetsed materjalid, keelatud on

lasteasutuse abihoone (12744)

koolieelne lasteasutus (12631), kooli ja koolieelse

katusekaldele vastav materjalHoonete katusekatte materjalid

välisviimistlusmaterjalid

Hoonete

Lubatud katusetüüp ja -kalle

TP3 - planeeritud lasteaed, TP3 - abihoonedMinimaalne tulepüsivusklass

abihooned 6 m, 1 korrus

põhihoone (lasteaia hoone) 10 m, kuni 2 korrust;

ja korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus

3000 m² ehitisealune pind

Hoonete suurim lubatud

mis ei kuulu ehitusõiguse juurde)

lubatud erinevad rajatised ja n-ö väikehooned,

4 hoonet - 1 lasteaia hoone ja 3 abihoonet (lisaks

krundil

Hoonete suurim lubatud arv

e i h o o n e s t a t a

otstarbed**

Lubatud hoonete kasutamise

tee ja tänava maa 100%parkmetsa maa 100 %haridus- ja lasteasutuste maa 100%Krundi kasutamise sihtotstarve*

2 226 m²1 373 m²1 679 m²1 102 m²18 827 m²Krundi pindala

Krundi number

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Planeeritud tuletõrjevee mahuti, 30 m³, illustreeriv asukoht

Planeeritud piirdeaia illustreeriv lahendus

Planeeritud kõrghaljastuse (puu) ja põõsaste illustreeriv lahendus

Planeeritud ruumivajadusega sõiduk (pikkusega u 9,6 m) pöördekoridori joontega

Planeeritud sõidusuunad

Olemasolevad sõidusuunad

Planeeritud ülekäiguraja illustreeriv lahendus

Planeeritud parkimiskohade illustreeriv lahendus ja arv

Planeeritud juurdepääsu illustreeriv asukoht

Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele

Riigiteega ristumise nähtavuskolmnurk

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Planeeritud tõstetud ristmiku illustreeriv ulatus

Planeeritud kergliiklejate liikumissuunad

Olemasolev kergliiklejate liikumissuund

Planeeritud truubi illustreeriv lahendus

Planeeritud nõva illustreeriv lahendus

Planeeritud kõnnitee illustreeriv lahendus

Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus

Planeeritud sõidutee ja parkla illustreeriv lahendus

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev sõidutee

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja illustreeriv paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

Hoonestusala (üksikelamu ehitusõigus)

Krundi piir

Kehtestatud detailplaneeringutega seotud leppemärgid

N

S

AJ

5.5

5

5

10

5

10

10 0

10 0

10 0

8

8

8

2 3 4 5

P10

P10

P10

P10

P5 koh

alik tee nr

848 00

49 Täh

e te e

8

8

30

30

4.5

1

P5

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Teenindusõu

Ü h e su

u n a lin

e liik lu s

Ü h e s u u n a lin

e liik

lu s

1

3

4

5

2

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Põhijoonis

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Põhijoonis

1:500 07.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 4

DETAILPLANEERING

kinnistu osaline

Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

illustreerimaks planeeringulahenduse sidusust ning kehtiva planeeringu elluviidavust.

4. Planeeringu joonisel on kujutatud kehtestaud Lillepõllu detailplaneeringu lahendus (krundid ja hoonestusalad)

teostusjooniselt (töö nr 2016TG402).

TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku

3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud

kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024.

koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja

2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja

1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Märkused:

1

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Sademevee ärajuhtimise vajadus (sademeveekraav või -toru) eesvooluni (väljaspool planeeringuala)

Olemasolev kraav, sademevee eesvool

Planeeritud tuletõrjevee mahuti, 30 m³

Planeeritud piirdeaia illustreeriv lahendus

Planeeritud kõrghaljastuse (puu) ja põõsaste illustreeriv lahendus

Planeeritud parkimiskohade illustreeriv lahendus

Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast

Planeeritud tõstetud ristmiku illustreeriv ulatus

Planeeritud truubi illustreeriv lahendus

Planeeritud tee elementide jooned

Planeeritud nõva illustreeriv lahendus

Planeeritud kõnnitee illustreeriv lahendus

Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus

Planeeritud sõidutee ja parkla illustreeriv lahendus

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja illustreeriv paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

Olemasolev eluhoone põhikaardi alusel

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Maatulundusmaa 100%

72 698 m²

84801:001:0543

Lillepõllu

N

S

Sademeveekanalisatsioonitoru

Pumpla

Alajaam

Hoonestusala (üksikelamu)

Krundi piir

Kehtestatud detailplaneeringutega seotud leppemärgid

Olemasolevad tehnovõrgud

Alajaam

Tuleõrje veevõtukoht

Sidekanalisatsioon

Madalpinge õhuliin (kuni 1 kV nimipingega) ja valgustuspost

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Drenaažitoru

Survekanalisatsioonitoru

Veetoru

AJ

Soojustoru (kaugküttetoru)

Sidekanalisatsioon

Keskpingekaabel

Tänavavalgustuskaabel

Madalpingekaabel ja elektrikilp

Survekanalisatsioonitoru

Kanalisatsioonitoru

Veetoru

Planeeritud tehnovõrgud

AJ

Tehnovõrgud

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Tehnovõrgud

1:500 06.05.2025

Häädemeeste vald, Uulu küla

Häädemeeste Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Liisi Ventsel

Liisi Ventsel 23004828 5

DETAILPLANEERING kinnistu osaline Uulu külas Lillepõllu

detailplaneering Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline

illustreerimaks planeeringulahenduse sidusust ning kehtiva planeeringu elluviidavust. 4. Planeeringu joonisel on kujutatud kehtestaud Lillepõllu detailplaneeringu lahendus (krundid ja hoonestusalad) teostusjooniselt (töö nr 2016TG402). TIPPGEO OÜ poolt 09.08.2017. a. koostatud Uulu tööstusalavälisvõrkude ehituse vee- ja kanalisatsioonitorustiku 3. Planeeringualast idasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud, kergliiklustee ja mahasõidud on joonisele kantud kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 16.01.2024. koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a. mõõdistatud ja 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:

1

H

H E

H E

k r a a v

Postkast

ULUK676

Tä he te

e

S o o

m e t s a t e e

S o o

m e t s a t e e

x= 6459300

y =

5 3 3 9 5 0

7.61

7.56

7.65

7 .6

6

7 .8

7

7 .9

5

7 .8

8

7 .8

7

8 .0

0

7 .9

3

7 .7

4

7.69

7.60

7.70

7.69

7.54

7.72

7.69

7.81

7.85

7.79

7.74

7.77

7.74

7.75

7.74

7.66

7.63

7 .7

1

7 .9

5

8 .0

2

7 .9

2

7 .8

6

7 .9

4

7 .8

9

7 .7

6

7.79

7.79

7.78

7.68

7.75

7.81

7.83

7.76

7.90

7.83

7.80

7.87

7.78

7.86

7.87

7.90

7.91

8.01

7.86 7.75

7 .8

4

7 .9

0

8 .0

1

7 .9

6

7 .9

6

8 .16

8 .11

7.76

7.65

7.59

7.76

7.85

7.89

7.93

7.86

7.83

7.88

7.76

7.64

7.75

7.78

7.80

7.88

7.81

7.82

7.90

7.63

8.09

7 .7

4

8 .10

8 .16

7 .9

9

7 .9

5

8 .0

9

8 .0

2

7.79

8.05

8.89

7.93

7.83

8.70

7.84 7.98

7.83

7.89

7.91

7.77

7.74

7.76

7.54

7.63

7.45

7.24

7.32

7.49

7.48

7.34

7.45

7.48

7.43

7.21

7 .59

7 .69 7

.76

7 .73

7 .31

7 .50

7.39

7 .32

7 .40

7 .45

7 .63

7 .69

7 .62

7.46

7 .47

7 .75 7

.78 7

.70

7 .60

7 .5

5

7 .57

7 .55

7 .55

7.61

7.46

7 .56

7 .73 7

.81 7

.78

7 .53

7 .47

7.60 7 .95

7 .84

7 .82

7 .92

7 .87

7 .68

8 .78

7.64

7.66

7.89

7.80

7.84

7.85 9 .09

9.15

7 .70

7 .90 7

.97 7

.93

7 .84

8 .01

7 .72

7 .6

1

7 .69

7.68

7.74

7 .63

7 .88

7 .96

7 .91

7.90

9.05

7.66

7.71

7.60

7.86

7. 72

8. 00

8. 04

7. 96

7. 89

8.66

8.07

7.77

8.94

7.77

8.01

7.78

8.50

7.88

7.66

7.53

7.88

7 .8

5

8 .0

5

8 .14

7 .9

8

7 .9

6

8 .15

8 .0

2

7 .7

6

7.96 8.86

9.04 9.21 8.08

7.74

7.81

7.62

7.9 7

8.01

7.97

8.11

8.96

9.53

7.97

7.66

7.78

7.81

8 .0

3

8 .14

7 .9

5

7 .9

4

8 .0

5

7 .9

5

7 .8

3

7 .16

7 .9

1

7 .8

2

7 .0

4

7 .8

7

8 .0

0

8 .0

7

7 .9

5

vpa

vpa

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

ehituspraht

õu

õu

õu

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Bet k ivi

K r

B

K r

Bet kivi

Elamumaa 100% 10 834 m²

84801:001:1454 Roosi

Elamumaa 100% 10 743 m²

84801:001:1453 Regu

Elamumaa 100% 7133 m²

84801:001:0777 Soometsa tee 22

Tootmismaa 100% 3845 m²

84801:001:0532 Soometsa tee 21

Tootmismaa 100% 14 826 m²

21401:001:0168 Tööstuse tee 3

Üldkasutatav maa 100% 1736 m²

84801:001:1660 Tööstuse tee 1

Transpordimaa 100% 1266 m²

84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9

Transpordimaa 100% 1213 m²

84801:001:1674 Uulu kergliiklustee L10

Transpordimaa 100% 2873 m²

84801:001:1672 Tööstuse tee

Üldkasutatav maa 100% 586 m²

84801:001:1661 Tööstuse tee 2

Tootmismaa 100% 5931 m²

84801:001:1662 Tööstuse tee 4

Maatulundusmaa 100% 72 698 m²

84801:001:0543 Lillepõllu

Maatulundusmaa 100% 406 m²

84801:001:1079 Tähetorni

Transpordimaa 100% 1856 m²

84801:001:1657 Tähe tee

8 .0

9

tuletõrjevee tiik

tiik

AJ

kõ rva lm

a a n te

e n r 19

333 U u lu -S

o o

m e tsa

-H ä ä d e

m e e ste te

e

AJ

koh alik tee nr 8

480 049 Täh

e te e

nr 8334 veevõtukoht Tuletõrje

alajaam Seljapõllu:(Pärnu M)

krundile nr 1 ühenduskoht

illustreeriv Veevarustuse

detailplaneeringualale Lillepõllu

kehtestatud ühenduskoht illustreeriv

Veevarustuse

asukoht alajaama

kavandatud detailplaneeringuga

Kehtestatud

asukoht reoveepumpla kavandatud

detailplaneeringuga Kehtestatud

lahendus illustreeriv koridorid ja

alternatiivsed Tehnovõrkude

elektrikilp tänavavalgustuse elektrivarustuse ja

Krunt nr 1

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

piirile /planeeritud krundi

Regu kinnistule vajadus Tähe teelt

ümbertõstmise Elektrikilbi

1

3

4

5

2

asukoha variandid eesvooluni,

sademeveeoru) vajadus (kraav või

ärajuhtimise sademevee

Planeeringuala

leida eraldi projektiga. Täpne lahendus tuleb illustreeriv lahendus. ristmiku ja ülekäiguraja Planeeritud tõstetud

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Ruumilised illustratsioonid

Illustratsioon 1. Vaade planeeringualale linnulennult lõunasuunalt.

Illustratsioon 2. Vaade planeeringualale linnulennult lõunasuunalt.

Illustratsioon 3. Vaade planeeringualale linnulennult põhjasuunalt.

Illustratsioon 4. Vaade planeeringualale linnulennult kirdesuunalt.

Töö nr 23004828 | 14.05.2025

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Tartu 2025

Liisi Ventsel | ruumilise keskkonna planeerija (kutsetunnistus nr 176298)

Häädemeeste Vallavalitsus | planeeringu koostamisest huvitatud isik

Häädemeeste Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 3

Sisukord SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 4

2. PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ........................................ 5 2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 5 2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil põhinevad järeldused ....................................................................................................................... 5 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ............................................................... 8 2.4. Ruumilise arengu eesmärgid ................................................................................................... 10

3. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 10 3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused ning kaalutlused .............................. 10 3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................... 11 3.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine ..................................................................................... 12 3.4. Kruntide hoonestusala ............................................................................................................ 12 3.5. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................... 12 3.6. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 13

3.6.1. Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus ............................................................................... 13 3.6.2. Parkimiskorraldus ........................................................................................................... 15

3.7. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................ 16 3.8. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .................................................................... 16

3.8.1. Haljastus ja heakord ....................................................................................................... 16 3.8.2. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................... 17

3.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ...................................................................................... 17 3.9.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ........................................................ 17 3.9.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus ..................................................................................... 19 3.9.3. Soojusvarustus ................................................................................................................ 19 3.9.4. Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................... 20

3.10. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ..................................................................................... 20 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ......................................................................... 21 3.12. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................................... 21

3.12.1. Müra ja vibratsioon, välisõhu kvaliteet ........................................................................ 22 3.13. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 25 3.14. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 26

3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ...................... 26 3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................. 27

B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................................................. 29

C – JOONISED ..................................................................................................................................... 30 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Mõjuala analüüs M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrgud M 1 : 500 6. Ruumilised illustratsioonid -

4 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 otsus nr 30 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu algatamine.

Häädemeeste Vallavolikogu poolt 12.10.2023 vastu võetud Häädemeeste valla arengukava 2023-2027 näeb ette Uulu lasteaia laiendamist (detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitus).

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks.

Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringuga soovitakse osaliselt (planeeringuala ulatuses) muuta Lillepõllu katastriüksusele Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks1.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud:

▪ Lillepõllu detailplaneeringut, kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77; ▪ Valdade ühinemiseelset Tahkuranna valla üldplaneeringut, kehtestatud Tahkuranna

Vallavolikogu 31.05.2012. a määrusega nr 11; ▪ Pärnu maakonna planeeringut, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018.a käskkirjaga nr 1.1-

4/74; ▪ Häädemeeste valla arengukava 2023-2027, vastu võetud Häädemeeste Vallavolikogu

määrusega nr 12; ▪ Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering, algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018

otsusega nr 64; ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal. Nimetatud planeering muutub planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geo S.T OÜ poolt november-detsember 2023. a koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 22M3090). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas.

1 Tahkuranna valla üldplaneeringus on sünonüümidena kasutatud mõisteid juhfunktsioon ja juhtotstarve (vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1). Käesolevas planeeringus on üldjuhul kasutatud kehtiva planeerimisseaduse kohast mõistet „juhtotstarve“.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 5

2. Planeeringu- ja mõjuala ülevaade, analüüs ning järeldused

2.1. Olemasolev olukord

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Olemasolev olukord.

Planeeringuala hõlmab osaliselt Lillepõllu kinnistut (kt 84801:001:0543, maatulundusmaa 100 %) u 2,7 ha ulatuses kinnistu kirdeosas (kogu kinnistu pindala on 7,24 ha).

Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala on endine põllumaa, mis on 2000. aastate alguses põllumajanduslikust kasutusest välja jäetud. Alale on aja möödudes kasvanud noor mets, kus on laiguti ka puudest vaba heinamaad. Valdavateks puuliikideks on mänd ja kask. Kinnistu põhjanurgas leidub kuhjatud ehitusprahti.

Planeeringualale on juurdepääs kohalikult avaliku kasutusega Tähe teelt (tee nr 8480049), mis asub osaliselt Lillepõllu kinnistu põhjaservas. Tähe teel on kahesuunaline liiklus, sõidutee on u 4 m laiune ja asfaltkattega. Jalakäijad kasutavad liiklemiseks sõidutee servasid. Tähe tee ristub planeeringualast idas kulgeva riigiteega (kõrvalmaantee) nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee (edaspidi nimetatud Soometsa tee), mille 30 m tee kaitsevöönd2 ulatub ka planeeringualale. Planeeringualaga piirnevas lõigus kehtib riigiteel kiiruspiirang 90 km/h.

Tähe teel paiknevad järgmised tehnovõrgud: 0,4 kV elektri õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemal pool liini telge; veetoru kaitsevööndiga 2 m torustiku telgjoonest.

Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandussüsteemi maa-alal (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114810020031/001). Planeeringualale ulatub ida- läänesuunaliselt kolm drenaažitoru mis suubuvad planeeringuala läänepiiril põhja-lõunasuunaliselt kulgevasse kollektortorusse.

Planeeringualal levivad soostunud leetunud mullad (gleistunud nõrgalt leetunud muld – LkIg ja leetunud gleimulg – LkG), mis on liigniisked mullad ja on tekkinud erinevatele liivadele. Liigniiskus on valdavalt tingitud kõrgest põhjaveest. Kasutussobivuse järgi on tegemist keskmise põllutüübilise haritava maaga3. Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud4, st reostusohtlikkuse tase on madal.

Maapind on planeeringuala ulatuses tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku u 7,4 - 8,0 m.

2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil põhinevad järeldused

Planeeringuala situatsioon on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem. Planeeringuala mõjuala analüüs on esitatud planeeringu joonisel nr 2 Mõjuala analüüs.

Planeeringuala asub Uulu küla asustusüksuse kagupoolsemas osas, küla tihedamast asustusest u 1 km lõunas, Soometsa tee ääres.

Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad valdavalt metsa- ja põllumaad vaheldumisi hajusalt paiknevate majapidamistega – 2-korruselised üksikelamud, u 1-2 kõrvalhoonega. Üksikelamutega hoonestatud katastriüksuste pindalad on vahemikus u 0,3-6,6 ha. Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond. Äri- ja tootmismaade pindalad on vahemikus u 2 100 – 19 000 m2, hoonete ehitisealused pinnad varieeruvad olenevalt funktsioonist vahemikus u 90 – 2 450 m2. Hoonete kõrguse info on

2 Ehitusseadustik1 § 71 lg 2

3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf

4 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000

6 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitisregistris puudulik, kuid hinnanguliselt on hoonete kõrgus alla 10 m. Planeeringuala paiknemist mõjualas illustreerib skeem 1.

Skeem 1. Vaade planeeringualale lõunast. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistatud 09.06.2023.

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala lõuna- ja läänekaarest ümbritsetud väikeelamumaa reservmaadega, kus kruntide minimaalne suurus võib olla 2 200 m2.

Planeeringualast loodesse jääb ulatuslik Uulu-Võiste maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000651), mis samaaegselt on ka Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala (EELIS kood RAH0000330). Maastikukaitseala ja Natura 2000 loodusala välispiir jääb planeeringualast u 50 m kaugusele loodesse, teisele poole Tähe teed. Uulu keskuses, planeeringualast u 500 m põhjasuunas, asub kaitsealune Uulu mõisa park.

Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.

Statistikaameti 2021. a. rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas 31.12.2021 seisuga Uulu külas 5245 inimest. Uulu küla rahvaarv on mõningate languste ja tõusudega olnud pigem stabiilne ning alates 2020.a pisut tõusnud6.

Liikumisviiside analüüs

Liikumisviiside analüüs on koostatud koostöös liiklusspetsialist Sulev Sannikuga (Liikluslahendus OÜ).

Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.

5 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003 6 Häädemeeste valla arengukava 2023-2027

N

S Tööstusala

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 7

Planeeringualaga piirneva Soometsa tee (riigitee nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee) keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2023. a loenduse andmetel 416 (99 % sõiduautod ja pakiautod, 1 % veoautod ja autobussid). Planeeringualaga piirnevas lõigus on Soometsa teel üldine kiiruspiirang 90 km/h. Planeeringuala põhjanurgast, Tähe teega ristumisest, kehtib Uulu asula suunas kiiruspiirang 70 km/h ning planeeringualast u 130 m kaugusel algab asula kiiruspiirang 50 km/h. Arvestades planeeringu eesmärki kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed, on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus, tuues piirkiirust alla ning rakendada füüsilisi liiklust rahustavaid meetmeid.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus kuni 6 rühmaga lasteaia ehitamiseks, kus on kohti hinnanguliselt kuni 120 (vajadusel kuni 144) lapsele. Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal. Kokku võib lasteaeda igapäevaselt liikuda kuni 145 inimest (rühmade suurendamisel kuni 169).

Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %). Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl. Hinnanguliselt võib öelda, et lasteaia tõttu suureneb riigitee liiklussagedus tööpäeviti 400-500 auto võrra ööpäevas (edasi-tagasi sõidud hommikul ja õhtul).

Käesolev hinnang arvestab vaid planeeritud lasteaiast tingitud liiklussageduse suurenemisega riigiteel. Hinnanguline liiklussagedus suurendab olemasoleva riigitee liiklussagedust enam kui kaks korda – 2023. a loendatud 416 sõiduki asemel u 800 – 900 sõidukit ööpäevas. Kuigi liiklussagedus suureneb kahekordselt, vastab see kõrvalmaantee tavapärasele kasutusele. Eeldatavalt on liiklussagedus kõige suurem hommikusel tipptunnil, mil lapsi tuuakse lasteaeda enam-vähem samal ajal, nt kella 7.30 – 8.30 vahel. Hommikusel tipptunnil võib liiklussageduseks kujuneda 100 autot tunnis ehk kuni 2 autot/min. Õhtune tipptund on rohkem hajutatud ning mõjutab riigitee liiklussagedust ning ristmiku läbilaskvust vähem.

Planeeringualal ja mõjualas kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal kehtib Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008. a otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneering. Planeering näeb Lillepõllu katastriüksuse jagamise 38-ks krundiks: 33 elamumaa krunti; uute tänavate rajamiseks kolm (3) transpordimaa krunti; üks (1) sotsiaalmaa (üldmaa) krunt, kuhu kavandati tuletõrjevee tiik ning seda ümbritsev haljasala ning üks (1) tootmismaa krunt uue alajaama tarbeks. Elamumaa kruntide pindalad on vahemikus 1 503 - 3 605 m2. Elamumaa kruntide ehitusõigus näeb ette krundile: 1 ühepereelamu ja 2 kõrvalhoonet; hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 m; hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 15 – 25 % krundi pindalast. Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks ei ole planeeringut ellu viima asutud.

Käesolev detailplaneering muudab osaliselt kehtivat detailplaneeringut. Muudatused ja kehtiva planeeringu elluviidavuse tagamine on kirjeldatud täpsemalt ptk-s 3.1.

Planeeringualast põhjas, teisel pool Tähe teed, on Häädemeeste Vallavalitsuse 13.12.2023. a korraldusega nr 616 kehtestatud Regu ja Roosi kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringuga on ette nähtud kahe hoonestatud elamumaa jagamine neljaks üksikelamu ehitusõigusega krundiks, lahendatud on kruntidele juurdepääs ning määratud on säilitatava kõrghaljastuse alad. Planeeringuga on eraldatud tee ja tänava maa krunt Tähe tee jaoks.

Planeeringualast idas, teisel pool Soometsa teed, on alates aastast 2003 kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid. Planeeringualast linnulennult u 240 m idas Ura jõe ääres on kehtestatud detailplaneering Peetri detailplaneerimisprojekt, millega määrati neljale elamumaa krundile

8 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ning planeering on valdavalt ellu viidud. Soometsa tee ääres on 2003. a koostatud detailplaneering Peetri detailplaneerimisprojekt Viilhalli kü ja Künka kü II mt, millega määrati ehitusõigus kahele elamumaale, ühele ärimaale ja ühele põllumajandusliku tootmishoone maale. Lisaks on 2007. a koostatud Seljapõllu ja Majake kinnistute detailplaneering, millega määrati ehitusõigus seitsmele krundile tootmishoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga 180 – 1 000 m2. Nimetatud detailplaneeringut on osaliselt muudetud 19.02.2019. a Häädemeeste Vallavalitsuse korraldusega nr 73 kehtestatud Uulu tööstusala detailplaneeringuga. Planeeringuga on tänasele Tööstuse tee 3 katastriüksusele kavandatud kuni 5 võimaliku kahjuliku välismõjuta tootmishoonet, kokku suurima ehitisealuse pinnaga 5 500 m2 ja kõrgusega 10 m. Krundi täisehitus on lubatud kui 37 %, minimaalne haljastuse osakaal 20 % krundi pindalast. Planeering on osaliselt ellu viidud – planeeringuala krundid on liidetud üheks krundiks (Tööstuse tee 3), rajatud on planeeringualasisene juurdepääsutee. Planeeringu kehtestamise järgselt uushoonestust ehitatud ei ole.

Mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

Arvestades planeeringuala ja selle mõjuala olemasolevat olukorda (sh kehtestatud detailplaneeringuid), arengukavaga ette nähtud lasteaia laiendamise vajadust, planeeritava lasteaia paiknemist Uulu küla keskusest mõõdukal kaugusel (u 1 km), ala sidusust kergliiklusteega Uulu keskuseni ning lähedal paiknevate tehnovõrkude olemasolu, on lasteaia ehitamine planeeringualale vajalik ja sobilik.

2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Pärnu maakonna planeering ja Tahkuranna valla üldplaneering. Täiendavalt on hinnatud planeeringulahenduse vastavust koostatavale Häädemeeste valla üldplaneeringule.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb Uulu küla Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) piirkonda, mille ruumimuster kindlustab elanikele looduslähedase, lastesõbraliku ja kvaliteetse elukeskkonna, põhiteenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. Uulu küla on määratud kohalikuks keskuseks, kus on soovitatavalt olemas kättesaadavad teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadused. Samas on Uulu küla Pärnu linna kui tõmbekeskuse mõjusfääris.

Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringus määratud linnalise asutusega alale, Uulu küla keskuse, piirile. Maakonnaplaneering toob välja tingimused üldplaneeringutes linnalise asustusega alade arendamiseks. Tingimustena võib esile tuua järgmist:

▪ tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide ja teenuste, elu-, puhke- ning ettevõtluse funktsiooni koostoimimine;

▪ järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist;

▪ uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.

Asustuse suunamise üldise põhimõttena on välja toodud: eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.

Planeeringuala (ja enamus Uulu külast) jääb maakonnaplaneeringuga määratud A10 Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtusliku maastiku alale. Väärtuslike maastike säilitamiseks on määratud tingimused, millest käesoleva planeeringu jaoks asjakohasemad on:

▪ hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 9

▪ maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; ▪ hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente; ▪ uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega.

Planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku aladele.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärk tagab ala ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning koostoimimise kasutades olemasolevat taristut ning võimaldades Uulu külas kodulähedast lasteaia teenust. Planeering seab uushoonestusele eesmärgiks kõrge arhitektuurilise taseme, mis peab arvestama väärtuslikul maastikul ehitamisele ja hoonestusele seatud tingimustega.

Tulenevalt eeltoodust ei ole kavandatav tegevus vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Lillepõllu katastriüksus väikeelamu reservmaa juhtotstarbega alal ning jääb detailplaneeringu koostamise kohustusega alale (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisest.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada Lillepõllu katastriüksusele lasteaed, mida üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve ei võimalda. Soovitud lasteaiale ehitusõiguse määramiseks on planeeringuala ulatuses vajalik muuta üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet väikeelamu reservmaast üldkasutatava hoone maaks.

Planeeringu koostamise algatamise eesmärk ei ole kooskõlas Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.2.

Koostamisel oleva Häädemeeste valla üldplaneeringu (eelnõu avalikustatud veebruar-märts 2024) kohaselt asub planeeringuala segahoonestusega ala juhtotstarbega alal, mis on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, kuhu on ette nähtud ka üldkasutatavad hooned. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav lasteaia funktsioon vastab üldkasutatava hoone funktsioonile, olles kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga planeeritava maakasutuse juhtotstarbega. Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.

10 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

2.4. Ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Lisaks on arvestatud strateegilistes planeerimisdokumentides toodud tingimustega. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on:

▪ luua Uulu külla võimalus täiendavate lasteaiakohtade pakkumiseks ning selleks uue hoone ehitamiseks, et pakkuda küla elanikele kodulähedast lasteaia teenust;

▪ uushoonestuse kavandamisel arvestatakse väärtusliku maastiku säilitamiseks esitatud tingimustega;

▪ tagada teedevõrgu (sh kergliiklusteede) sidusus ja ohutus ning juurdepääsud avalikult kasutatavate teedega;

▪ säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, eelkõige Soometsa tee poolsel küljel.

3. Planeeringulahendus

3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused ning kaalutlused

Planeeringuga kavandatud lahenduse elluviimisel saavad täidetud planeeringuga seatud ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringu koostamise aluseks olevas Häädemeeste valla arengukavas 2023 – 2027 püstitatud eesmärk laiendada Uulu lasteaeda (detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitus).

Planeeringulahendusega on kavandatud Uulu lasteaia laiendamiseks vajaliku hoone ja seda teenindavate rajatiste ning mängualade ehitamine Uulu küla keskuse lähedusse (külast u 1 km ja olemasolevast lasteaiast u 0,7 km kaugusel lõunasuunas) Lillepõllu katastriüksusele. Lasteaia krundile (krunt nr 1) määratud ehitusõigus lähtub lasteaia hoone suuruse hinnangulisest vajadusest. Hoone ja seda ümbritseva lasteaia ala täpsem lahendus leitakse hoone ehitusprojekti käigus.

Planeeringuga on seatud oluliseks ala kõrghaljastatus. Planeering annab soovituse säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust aladel, mis ei jää ette hoonestusele, mängualadele, juurdepääsudele ja parkimisaladele. Soovitatav on säilitada kõrghaljastust Soometsa tee poolses osas, et leevendada riigiteelt ning tootmisaladelt tulevaid võimalikke mõjusid (nt liiklussagedusega seotud mõjud nagu müra ja tolm). Planeeringualale on kavandatud juurdepääsud olemasolevalt Tähe teelt ning uuelt tee ja tänava maalt (krundid nr 3 ja 5). Lasteaia parkimine on kavandatud lahendada krundisiseselt. Planeeringulahendus arvestab kergliiklejatele mugava ja ohutu liikumise tagamise vajadusega ning ette on nähtud planeeringuala sidumine Soometa tee ääres kulgeva kergliiklusteega. Tulenevalt kaitsmata ja kõrge riskiga kasutajaskonnast (lasteaialapsed), teeb planeering ettepaneku laiendada asula (50 km/h kiiruspiirangu) ala ning kavandada riigiteele füüsilised liikluse rahustamise meetmed (tõstetud ristmikud).

Käesoleval planeeringualal kehtib Lillepõllu detailplaneering, mis muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks järgnevalt:

▪ muutuvad kehtetuks planeeritud elamumaa krundid nr 1-4, 9-12, 16-18, st 11 elamumaa krunti varem planeeritust vähem. Nimetatud elamumaa kruntide asemele kavandatakse üks krunt lasteaia jaoks (haridus- ja lasteasutuste maa), laiendatakse planeeritud tee ja tänava maa krunte ning kavandatakse uus juurdepääsutee Soometsa teelt;

▪ muutub kehtetuks planeeritud sotsiaalmaa krunt nr 5 ning kaob kavandatud tuletõrjevee tiik. Tuletõrjevee tiigi asemele on ette nähtud maa-alune tuletõrjevee mahuti krundile nr 1;

▪ muutuvad osaliselt planeeritud transpordimaa kruntide nr 36-38 piirid.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 11

Planeeringu koostamise käigus on täpsustatud planeeringuala piiri selliselt, et oleks selgus, millises ulatuses jääb kehtiv planeering kehtima, et tagatud oleks elluviidavus. Planeeringuala lõuna ja läänepoolne piir järgib kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud kruntide piire. Käesolev planeeringulahendus tagab juurdepääsud ja tehnovõrkudega (sh tuletõrjevee) varustatuse kehtiva detailplaneeringu alale ning seeläbi kehtiva planeeringu elluviidavuse.

Lillepõllu detailplaneering muutub planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.

3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamu reservmaa. Planeeringu koostamise eesmärk on planeeringualale, osalisele Lillepõllu katastriüksusele, määrata ehitusõigus lasteaia, abihoonete ja lasteaia jaoks vajalike rajatiste, juurdepääsude ja tehnovõrkude ehitamiseks. Üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve ei võimalda planeeringualale ühiskondlikke ehitisi, mistõttu on vajalik planeeringuala ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks määrata üldkasutatava hoone maa.

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut7. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine8. Lillepõllu katastriüksusele üldkasutatava hoone maa juhtotstarbe määramine on maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut Skeem 3 näidatud ulatuses ja sisus.

Kehtiv üldplaneering Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Planeeringuala piir Väikeelamu reservmaa Üldkasutatava hoone maa

Skeem 3. Tahkuranna valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

7 Planeerimisseaduse § 142 lg 1

8 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1

12 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

3.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Lillepõllu kinnistu planeeringuala ulatuses viieks (5) krundiks9: krunt nr 1 – haridus- ja lasteasutuste maa (ÜL) 100 %; krunt nr 2 – parkmetsa maa (HM) 100 %; krundid nr 3, 4 ja 5 – tee ja tänava maa (LT) 100 %.

Krunt nr 3 on kavandatud Tähe tee laienduseks, krundid nr 4 ja 5 varem kehtestatud planeeringualaga kavandatud kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Tee ja tänava maa krunte on lubatud liita omavahel või funktsionaalselt seotud olemasoleva katastriüksusega (nt liita krunt nr 3 Tähe tee katastriüksusega).

Kruntide moodustamine on kujutatud Põhijoonisel. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.

3.4. Kruntide hoonestusala

Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete projekteerimine ja ehitamine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Rajatised (parkla, jalgrattaparkla, mängualad, jms) võivad paikneda väljaspool määratud hoonestusala arvestades tehnovõrkude ja tee kaitsevöönditega ning planeeringuga määratud põhimõtteid.

Hoonestusala paiknemine on seotud krundi piiridega, paiknedes üldjuhul 8 m kaugusel krundi piirist. Soometsa tee poolsest krundi piirist on hoonestusala piiritletud riigitee nr 19333 Uulu-Soometsa- Häädemeeste tee 30 m laiuse kaitsevööndiga.

Hoonestusala on kujutatud Põhijoonisel (joonis nr 4).

3.5. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on esitatud Põhijoonisel (joonis nr 4) tabelina. Tabelis esitatud hoonete kasutamise otstarvete loetelu ei ole lõplik. Kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks.

Planeeringuga on krundile nr 1 määratud ehitusõigus lasteaia (sh vajalikud abihooned) ehitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 3 000 m2. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele on lubatud jäätmemaja, jalgrataste varjualuste, õuesõppeklassi, jm kuni 20 m² suuruse ning kuni 5 m kõrguse kõrvalhoonete/(puhke)rajatiste vms ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamine, mis peavad paiknema hoonestusalal. Lasteaia puhkeotstarbelisi rajatisi ja elemente (nt pingid/pinkide grupid, lauad, varjualused, tegelusseinad, jms) võib paigaldada vastavalt vajadusele väljapoole planeeritud hoonestusala, v.a riigitee kaitsevööndisse.

Krundile nr 1 on antud võimalus maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamiseks (nt krundi kagunurka), tagamaks osaline tuletõrjeveega varustatus kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alal. Krundi nr 1 ehitusõiguse elluviimisel ja piirdeaedade kavandamisel tuleb kaaluda kirjeldatud maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamise vajadust ning arvestada selle rajamise perspektiiviga näiteks piirdeaedade kavandamisel.

Krundile nr 2 on lubatud (tehno)rajatiste (nt reoveepumpla) ja puhkeotstarbeliste rajatiste ning elementide rajamine.

Planeeringu Põhijoonisel on kujutatud ehitusõigusega määratud hoonete illustreeriv lahendus. Hoonete täpsem paiknemine ja lahendus tuleb projekteerimisel.

9 Krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud detailplaneeringu leppemärkide (2013) alusel.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 13

3.6. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Liikluskorralduse ja parkimiskohtade illustreeriv lahendus on kujutatud Põhijoonisel (joonis nr 4).

3.6.1. Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus

Planeeringualale on kavandatud juurdepääsud riigiteega ristuvatelt Tähe teelt (krunt nr 3) ning planeeritud tee ja tänava maa krundilt nr 5. Tee ja tänava maa krunt nr 4 on kavandatud tagamaks juurdepääsu Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud kruntidele. Planeeritud tee ja tänava maa krundid nr 3, 4 ja 5 on kavandatud kahesuunalisena.

Planeeritud lasteaiale (krunt nr 1) on kavandatud juurdepääsud Tähe teelt (krunt nr 3) ning planeeritud tee ja tänava maa krundilt nr 5. Keelatud on rajada juurdepääsu krundilt nr 4 ning krundi riigiteepoolselt küljelt. Lasteaia krundile on lubatud rajada kuni 3 juurdepääsu, soovitatavalt Soometsa tee poolsetelt tänava lõikudelt. Lasteaeda teenindavatele sõidukitele (nt prügiauto, kaubikud, töötajate parkimine) tuleb rajada eraldi juurdepääs Tähe teelt ja muust liiklusest eraldatud teenindusõu.

Planeeringualaga piirneva avaliku kasutusega Tähe tee asfaltkattega sõidutee olemasolev laius on varieeruv, u 3,6-4,5 m. Lähtudes standardist EVS 843:2016 Linnatänavad, on Tähe tee käsitletav kõrvaltänavana, kus sõidutee laiuseks on ette nähtud 5,0 m (projektkiirusel 30 km/h). Planeeringuga on reserveeritud Tähe teele laiem tee ja tänava maa krunt (krunt nr 3), et võimaldada sõidutee äärde kõnnitee, haljasala ja/või nõva rajamist, jalakäijatele ohutumaid liikumisvõimalusi ning sademevee ärajuhtimist sõiduteelt ja vajalikku ruumi lume vallitamiseks. Planeeritud Tähe tee lahendus arvestab naaberplaneeringu Roosi ja Regu kinnistute detailplaneeringu lahendusega, mille kohaselt jääb Tähe tee sõidutee osaliselt nimetatud detailplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa krundile ning osaliselt käesolevale detailplaneeringualale. Mõlema planeeringu koosmõjul on tagatud Tähe tee terviklik toimimine.

Planeeringualale on ette nähtud Soometsa teega (riigiteega) ristuv uus tee ja tänava maa (krunt nr 5), mis on seotud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tänavavõrgustikuga. Planeeritud uued tänavad (krundid nr 4 ja 5) on käsitletavad kvartalisiseste tänavatena, kus standardi kohaselt on sõidutee laiuseks ette nähtud 4,5 m (projektikiirusel 20 km/h ning teenindades üle 20 elamu (arvestatud on kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alalt lisanduva liiklusega). Planeeringu Põhijoonisel on tänavate ruumivajaduse määramisel arvestatud sõidutee laiuseks 5,0 – 5,5 m (sh teepeenrad).

Kergliiklejate juurdepääsud lasteaia krundile (krunt nr 1) on kavandatud nii Tähe tee, Soometsa tee kui ka uue tee ja tänava maa (krunt nr 5) suunalt. Planeeringualale riigitee äärde uut (olemasolevale lisaks) kergliiklusteed ei kavandata. Erinevad kergliiklejate juurdepääsud tuleb siduda omavahel ning avalikult kasutatavate teedega (sh Soometsa tee ääres paikneva kergliiklusteega).

Kõnnitee on kavandatud uuele tee ja tänava maale (krunt nr 5), mis on Soometsa tee poolses lõigus perspektiivis tõenäoliselt suurema liikluskoormusega. Kõnnitee (võib olla ka jalgtee) on kavandatud ka krundile nr 2 sidumaks planeeringuala kõnniteid olemasoleva kergliiklusteega. Planeeritud kvartalisisest tänavat (krunt nr 4) on soovitatav projekteerida jagatud liiklusruumi (shared space) põhimõttel, kus sõidukitel ja kergliiklejatel on ühine liiklusruum. Jagatud liiklusruumi projekteerimisel peab arvesse võtma parimat praktikat ning metoodikaid, mis tagavad tänaval ohutuse ja õueala tunnetuse.

Enamus lasteaia kasutajaid liigub lasteaeda Uulu küla keskuse suunalt, mistõttu on oluline tagada tipptundidel liikluse hajutatus ning ohutus riigiteega ristumistel. Planeeringuga on lasteaia krundi sisene liikluskorraldus kavandatud ühesuunalise liiklusega – sissesõit Tähe teelt ning väljasõit uuele tee ja tänava maale (krundile nr 5). Krundisisene ühesuunaline liiklus võimaldab kasutajate hajutatust riigiteega ristumistel ning võimaldab uuelt tee ja tänava maalt (krunt nr 5) riigiteele

14 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

vasakpöörde tegijatele ohutumaid pöördeid, kuna lasteaeda suundujad pööravad juba varem Tähe teele, mistõttu väheneb planeeringualast mööduvate liiklejate arv.

Edasisel projekteerimisel on lubatud täpsustada lasteaia krundi nr 1 juurdepääsude asukohti ning krundisisest liiklus- ja parkimiskorraldust (vt ptk 3.6.2), samuti planeeritud tee ja tänava maa elementide (nt kõnnitee, nõva, sõidutee) paigutust ja parameetreid, krundil nr 4 kavandatud juurdepääsusid kehtivatele elamumaa kruntidele, järgides planeeringus toodud põhimõtteid.

Tee ja tänava maadelt sademevee ärajuhtimiseks ja lume vallitamiseks on ette nähtud haljasribad ning nõvad (projekteerimisel võib näha ette ka muu looduslähedase sademeveesüsteemi). Haljasribade ja nõvade laius tuleb täpsustada tänava projekteerimisel. Tänavate sademevee eesvooluks on kavandatud planeeringualast lõunas ja põhjas asuvad sademevee kraavid, mis suubuvad Ura jõkke.

Tänavate projekteerimisel on lubatud tee elementide (sõidutee, haljasriba, nõva, kõnnitee) parameetrite ja paigutuse muutmine lähtudes kehtivast seadusandlusest ja standarditest ning tänava liigist. Tänavate ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud kergliiklejate ohutus ja mugavus ning piirkiirusest kinnipidamine (nt rakendades liikluse rahustamise võtteid: kitsam sõidutee annab indikatsiooni madalamaks sõidukiiruse valikuks, künnised, tõstetud teeosa, jm). Lasteaeda ümbritsevad sõiduteed tuleb kavandada kõvakattega (mitte tolmav).

Riigiteega seotud normid ja tingimused

Planeeringualaga külgneva riigiteega (19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee) seotud normide ja tingimuste määramisel on aluseks Transpordiameti 12.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-2 väljastatud seisukohad ning edasine koostöö.

Planeeringualale ulatub idast kõrvalmaantee nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustikule (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

Liiklusohutuse tagamiseks nähakse planeeringuga ette riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine (tõstetud ristmikud). Planeeringulahendus teeb ettepaneku määrata asula piir Lillepõllu kinnistu lõunapiiri lähedusse, asula piir tuleb täpsustada koostöös Transpordiametiga. Riigiteega seotud normidega arvestamisel lähtutakse käesolevas planeeringus, et planeeringualaga piirnev riigitee lõik on perspektiivis asulasisene tee.

Planeeringuala sidumiseks riigitee ääres paikneva olemasoleva kergliiklusteega ning kergliiklejate ohutuse tagamiseks on planeeringuga ette nähtud riigiteele rajada tõstetud ristmikud koos reguleerimata ülekäigurajaga. Planeeringu Põhijoonisel on illustreeriva lahendusena kujutatud tõstetud ristmike lahendus, mis arvestavad põhja- ja lõunasuunast lasteaeda liikujate peamiste ja otsemate liikumissuundadega. Ülekäikude täpne arv, asukoht ja ristmike lahendus tuleb leida lasteaia projekteerimisel, kui selgub hoone paigutus krundil ja peamised juurdepääsud.

Riigiteega ristumistel tuleb tagada nähtavus. Nähtavuskolmnurkade ulatuse määramise aluseks on EVS 843:2016 Linnatänavad tabel 7.2. Ristumiste tüüpskeemiks on valitud B (juurdepääsu ristumine kohaliku jaotustänavaga), liiklus korraldatud märgiga „Anna teed“, peatee projektkiirus 50 km/h ning projekteerimise lähtetase Rahuldav. Valitud tingimustele vastab nähtavuskolmnurk 10 x 100 m. Nähtavuskolmnurkades on üksikuid puid ja põõsaid, mis tuleb likvideerida. Nähtavuskolmnurkade ulatus ning likvideeritav haljastus tuleb täpsustada ristumiste projekteerimisel. Nähtavuskolmnurga alale ei tohi rajada piirdeaedu. Nähtavuskolmnurgad on kantud Põhijoonisele (joonis nr 4).

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 15

Riigiteega ristumiste, ülekäigukohtade ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Riigiteel parkimist ja tagurdamist kavandada ei tohi.

3.6.2. Parkimiskorraldus

Planeeritud ehitusõigusele vastav parkimine tuleb lahendada lasteaia krundil (krunt nr 1). Parkimisalade täpne lahendus määratakse projekteerimise käigus. Tee ja tänava maadel ei ole lubatud kavandada parkimist ega tagurdamist.

Lasteaia parkimine on lubatud kavandada krundi nr 1 Soometsa tee ja Tähte tee poolsetel aladel. Hooneid teenindavate ja töötajate sõidukite parkimiskohad on soovitatav kavandada hoone tagumisele küljele, nt lasteaia krundi Tähe tee poolsele osale. Parkimiskohtade kavandamisel tuleb arvestada kergliiklejate liikumisvahenditega (jalg- ja tõukerataste, lapsekärud jms). Parkla(d) tuleb liigendada haljastusega, lahendada tuleb parkla ja liikumise sihtkohtade vahelised kõnniteed ning ülekäigurajad.

Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus on esitatud planeeritud ehitusmahu korral vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad järgsete normatiividega. Sõiduautode parkimisnormatiivi valikul on aluseks võetud ehitise asukohana väikeelamute ala. Planeeringuga on parkimiskohti kavandatud rohkem, et vähendada võimalust hakata parkima riigitee ääres ning tipptunni parkimiskoormust. Täpsem parkimiskohade arv ning paigutus tuleb leida hoone projekteerimisel. Parkimisarvutus on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Sõiduautode parkimisarvutus

Ehitise liik Hoone

brutopind Parkimisnorm Normijärgne arvutus

Planeeritud parkimiskohade arv

Lasteaed 3000 m2 1 pk / 120 sb (m2) 3000 m2 / 120 = 25 45

pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind

Planeeringuga on ette nähtud parkimisvõimalus minimaalselt 6 jalgrattale (Tabel 2). Jalgrataste parkimisnormatiivi valiku aluseks on standardi Linnatänavad norm keskuse klass, mujal. Arvutuses esitatud lasteaia töötajate arv on hinnanguline. Lisaks töötajatele arvestatud jalgrataste parkimiskohtade vajadusele (minimaalselt 6 kohta) on vajalik tagada jalgrataste parkimiskohad ka lasteaialastele. Laste jalgrataste parkimiskohtade kavandamisel tuleb jalgrataste mugavaks lukustamiseks arvestada laste jalgrataste mõõtudega. Jalgrataste parkimine tuleb lahendada hoone sissepääsude juures, hästi jälgitavates kohtades, hoone mahus või hoone mahust väljapool soovitavalt varjualusega (sademete ja päikese eest varjatud). Jalgrataste parkimiskohtade arv ja asukoht lahendatakse hoone ehitusprojektis.

Tabel 2. Jalgrataste parkimisarvutus

Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne arvutus Planeeritud jalgrataste parkimiskohti krundil*

Lasteaed 1 koht /5 töötaja kohta 25 töötajat / 5 = 5 6

*vastavalt normatiivile on vaja tagada lasteaiale minimaalselt 6 jalgratta parkimiskohta.

16 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

3.7. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Arvestada tuleb väärtuslikule maastikule määratud ehitustingimustega (vt ptk 2.3). Olulisemad arhitektuurilised tingimused on (vt täiendavalt ka Põhijoonisel esitatud tabelit):

▪ Lasteaia hoone fassaad tuleb kavandada liigendatult; ▪ Lasteaia põhihoone korruselisus kuni 2, abihoonetel 1 korrus; ▪ Lubatud katusetüübid on lame- ja kaldkatus (kaldega 0-20°); ▪ Katusekatte materjal valida katuse kaldele sobilik; ▪ Hoonete välisviimistlusmaterjalid peavad olema kaasaegsed, kvaliteetsed ja kaua kestvad.

Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. ▪ Maa-aluseid korruseid ei kavandata;

Hoonete täpsem asend krundil, arhitektuurne lahendus ja materjalide valik täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Krundi asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Teenindusõu ja prügimajandus kavandada varjulisemasse külge ja lasteaia õuealalt varjatuks; mängualad päikeselisemasse krundi osasse, samas tagades mängualadel varju võimaluse päikese ja sademete eest. Lasteaia territoorium peab olema piiratud piirdeaiaga.

Ehitise ehituslike tingimustena on lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus) külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust; ▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda; ▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid.

Planeeringualale ning hoonetele juurdepääsu ja pinnakatte materjalide valikul tuleb tagada mugavad liikumisvõimalused muuhulgas ratastega kergliiklejatele (jalgratas, lapsekäru, ratastool) ning arvestada puudega inimeste erivajadustega10.

3.8. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

3.8.1. Haljastus ja heakord

Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine, et leevendada kliimamuutustest põhjustatud mõjusid (nt kõrghaljastuse jahutav mõju kuumalainete ajal, kõrghaljastus kui sademevee tarbija), säilitada planeeringuala „roheline“ ilme, soodustada looduslikku mitmekesisust ja elurikkust ning seeläbi rikastada lasteaialaste kogemusi ning teadmisi loodusest. Lubatud on likvideerida haljastus aladel, mis jäävad ette hoonestusele, mängualadele, juurdepääsudele, parkimisaladele ja tehnovõrkudele. Olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

Lubatud on planeeringuala täiendav haljastamine puude ja põõsastega, ilmestada planeeringuala maastikku erinevate pinnavormidega (nt künkad, lohud). Soovitatav on rajada alad, kus lapsed saavad kasvatada taimi. Soometsa tee liiklusmüra ning visuaalse häiringu vähendamiseks on soovitatav nimetatud tee poolse krundi piiri lähedusse rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne)

10 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 17

kaitsehaljastus. Võimalusel säilitada olemasolevaid elujõulisi puid ja põõsaid, mis täidavad nimetatud eesmärki.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.

Lasteaia territoorium tuleb piirata kõikidest külgedest. Piirdeaed kavandada hoonestuse arhitektuurse lahendusega sobivad või dubleerida võrkaed haljaspiirdega.

3.8.2. Vertikaalplaneerimine

Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga), kuid lubatud on lasteaia mänguala rikastavate küngaste ja lohkude rajamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete, parklate, jm rajatiste asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada olemasoleva drenaaživõrguga ning tingimusega, et sademevesi ei valguks naaberkinnisasjadele.

3.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.

Tehnovõrkude kavandamisel on arvestatud, et oleks tagatud tehnovõrkudega varustatuse võimalus ka kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntidele.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud.

3.9.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Vee- ja reoveekanalisatsioonivarustus on lahendatud lähtuvalt AS Häädemeeste VK poolt 13.02.2024 väljastatud tehnilistest tingimustest ja soovitustest reoveekanalisatsiooni lahendamiseks. Vee- ja reoveekanalisatsiooni ehitusprojektid tuleb kooskõlastada AS Häädemeeste VK-ga.

Veevarustus

Planeeritud krunt nr 1 tuleb liita ühisveevärgiga. Krundi veevarustus on kavandatud Tähe teel (krundil nr 3) asuvast ühisveevärgi torust DN 100.

Kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamute veevarustus on tagatud samuti Tähe teel asuvast ühisveevärgi torust DN 100 mööda planeeritud tee ja tänava maad.

Reoveekanalisatsioon

Planeeritud krunt nr 1 tuleb liita ühiskanalisatsioonivõrguga. Krundi reoveekanalisatsioonitorustik tuleb ühendada Soometsa teel kergliiklustee servas kulgevasse reoveekanalisatsiooni survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1. Ühenduskoha täpne asukoht ja lahendus tuleb leida eraldi projektiga.

Reoveekanalisatsiooni ühendamiseks planeeringualalt Soometsa tee kergliiklustee servas asuvasse survetorusse on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

18 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Planeeringulahendus tagab reoveekanalisatsioonivarustuse kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntidele.Reoveekanalisatsiooni lahendamise variante planeeringualal (krundil nr 1) ning lahenduse sidusust kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alaga tuleb hinnata projekteerimise käigus, kui on teada mõlema planeeringuala elluviimise ajaline vaade. Võimalikud variandid on:

▪ Krundi nr 1 reovesi juhitakse isevoolselt Soometsa teel kulgevasse survetorusse või voolurahustuskaevu VRK-1. Kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide piirkonnas lahendatakse reoveekanalisatsioon vastavalt kehtivale planeeringulahendusele isevoolselt kuni planeeritud pumplani. Pumplast juhitakse üksikelamute reovesi survetorustikuga Soometsa teel kulgevasse survetorustikku. Kirjeldatud lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud. Kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud pumpla asukohta on vajadusel lubatud kavandada käesoleva detailplaneeringu alale, nt krundile nr 1 või 2.

▪ Krundile nr 1 rajatakse reoveepumpla, kuhu suubub isevoolselt lasteaia reoveekanalisatsioon. Reoveepumplast juhitakse reovesi survetorustikuga Soometsa teel asuvasse survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1. Reoveepumpla tuleb dimensioneerida piisava läbimõõduga, et sinna saaks juhtida kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide reoveepumplast pumbatav reovesi. Käesoleva ja kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alade reovee juhtimiseks rajatakse kokku kaks (2) reoveepumplat.

▪ Käesoleva detailplaneeringu ja kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alade reovee juhtimiseks rajatakse üks piisava võimekuse ja sobiva asukohaga pumpla krundile nr 1 või 2, kuhu juhitakse isevoolselt krundi nr 1 reovesi ning üksikelamu kruntide reoveed. Nimetatud pumplast pumbatakse reovesi survetorustikuga Soometsa teel asuvasse survetorusse De 90 või voolurahustuskaevu VRK-1.

Sademevesi ja maaparandusdrenaaž

Piirkonna kõrge põhjavee tõttu on krundisisene sademevee immutamine keeruline. Siiski on sademevee lahendamisel soovitatav võtta kasutusele looduslähedasi sademeveesüsteeme11, mis on kasutatavad kõrge põhjaveega aladel, nt sademevee kogumine ja taaskasutamine. Samuti on soovitatav leida lasteaia territooriumil mänguliste elementidega seotud sademevee lahendusi. Sademevee kogumiseks ja viibeaja pikendamiseks on soovitatav rajada näiteks tiik (tagatud peab olema lasteaialaste ohutus, tiik rajada nt väljapoole lasteaia piiratud territooriumi) vm puhverala, mis on kuival ajal kasutatav teistel eesmärkidel (mänguväljak, puhkeala, plats, jne). Üleliigne sademevesi tuleb juhtida tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Tähe tee ääres Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Planeeringualalt eesvooluni, Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav, sademevee ärajuhtimiseks tuleb Tähe tee äärde rajada sademeveekraav või sademeveetoru. Kirjeldatud lahenduse variandid (kas läbi Roosi kinnisasja või läbi Tähetorni kinnisasja) on kujutatud joonisel Tehnovõrgud ning täpsustatakse projekteerimisel.

Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud.

Võimalikuks sademevee eesvooluks olev kraav Surju metskond 15 ja Roosi kinnisasja piiril jääb Uulu- Võiste maastikukaitsealale. Kui edasisel projekteerimisel selgub eesvoolude täpsem lahendus ning tekib vajadus korrastada Uulu-Võiste maastikukaitsealale jäävat kraavi, tuleb vastav projekt esitada seisukoha andmiseks Keskkonnaametile.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise

11 „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, 2023, G.Mandre, V.Kuusemets, M.Kuris

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 19

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.

Sademevee ja ehitusdrenaaži juhtimisel kraavidesse tuleb ehitusprojektide käigus hinnata lisanduvaid vooluhulki ning eesvooluks olevate kraavide ja truupide vee vastuvõtuvõimet. Vajadusel tuleb olemasolevaid eesvoolu rajatisi (kraavid, truubid) rekonstrueerida.

Sademe- ja ehitusdrenaaži juhtimine ühiskanalisatsiooni ja olemasolevasse maaparanduse drenaažisüsteemi ei ole lubatud.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Planeeringu elluviimisel tuleb hinnata olemasoleva maaparandussüsteemi drenaažisüsteemi toimivust ning säilitamise ja ümberehitamise vajadust. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

3.9.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 30.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 466898.

Planeeritud hoonestuse elektrivarustus on kavandatud Seljapõllu:(Pärnu M) alajaamast (kt 84801:001:1670) 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundi nr 1 elektrivarustuseks tuleb krundi piiri äärde ja teealasse ette näha 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone.

Planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele (krundid nr 4 ja 5), tagamaks elektrivarustus kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud alajaamale ja üksikelamu kruntidele.

Tähe tee rekonstrueerimisel võib olla vajalik Regu kinnistut teenindava elektrikilbi ümbertõstmine. Elektrikilp on soovitatav ümber tõsta Regu kinnistule, Roosi ja Regu kinnistute detailplaneeringuga kavandatud krundi piirile. Tähe tee rekonstrueerimisel tuleb vajadusel olemasolev 0,4 kV õhuliin ümber tõsta või paigaldada osaliselt või täielikult maakaablisse. Tähe teel asuvate tehnovõrkude ümberehitamise täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga.

Planeeringuala tänavate ja lasteaia ala välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga.

3.9.3. Soojusvarustus

Planeeringuala soojusvarustus on planeeritud vastavalt SW Energia OÜ 05.04.2024 tehnilistele tingimustele ning ettepanekule soojustrassi kulgemise osas.

Lasteaia soojusvarustuse võib lahendada liitudes kaugküttevõrguga kui ka kasutades lokaalseid lahendusi. Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojustoru kavandada planeeringualani alates Pargi tee 3 kinnisasjast (kt 84801:001:1438). Soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud Mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2) ja Tehnovõrkude joonisel (joonis nr 5).

Soojustoru kulgemiseks üle Soometsa tee on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Lokaalsete lahendustena on lubatud keskkonnasäästlikud lahendused, nt soojuspumbad (sh horisontaalne (nt lasteaia mängualade all) või vertikaalne maaküte), puidul põhinev tahkeküte, taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid, vt ptk 3.7) või muud projekteerimise ajal

20 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

keskkonnasäästlikud lahendused. Keelatud on kasutada olulist saastet tekitavaid kütteaineid nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli.

Soojusvarustuse täpne lahendus tuleb leida hoone projekti käigus.

3.9.4. Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS 19.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38596415.

Soometsa tee 3 kinnisasjal (planeeringualast u 750 m põhjasuunas) paikneb sidekaev ULU-9. Nimetatud sidekaevust on planeeritud sidekanalisatsioon/multitorustik (uus optikakaabel) planeeringuala hoonestuseni ning tagatud on kehtiva Lillepõllu detailplaneeringuga kavandatud üksikelamu kruntide telekommunikatsioonivarustus. Sidekanalisatsioon on sidekaevust ULU-9 planeeritud kulgema planeeringualani mööda Soometsa tee äärset kergliiklusteed. Sidekanalisatsiooni kulgemiseks üle Soometsa tee on ette nähtud kaks alternatiivset asukohta: Tähe tee ja Soometsa tee ristumisest põhjapoolt või lõunapoolt. Täpne lahendus tuleb leida projekteerimisel.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Edasisel projekteerimisel ja ehitamisel on vajalik näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel12. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.

Sidevarustus on lubatud lahendada ka mobiilisidevõrkude baasil.

3.10. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, mille lisa 1 alusel on planeeritav lasteaed IV kasutusviisiga (kogunemishooned) hoone ning lisa 2 alusel on planeeritava lasteaia kasutajate arvu järgi (koolieelse lasteasutuse magamiskohtade arv) hoone tuleohutusklassiks TP2. Hoone täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud määratakse hoone projekteerimise käigus.

Planeeringuala hoonete kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas sõltub hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest13. Lasteaia suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus on hinnanguliselt 0-600 MJ/m2, mistõttu tuleb tagada veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Täpsem eripõlemiskoormus ja vajalik väliskustutusvee veevooluhulk täpsustatakse hoone projekti käigus.

Veevõtukoht peab paiknema ehitisest üldjuhul 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel, kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Tuletõrje veevõtukohani peab olema tagatud päästesõidukite juurdepääs igal ajal. Lähim tuletõrje veevõtukoht (nr 8334) paikneb Soometsa tee ääres asuva

12 Maanteeameti juhend MA 2018-015

13 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 21

tuletõrjevee tiigi ääres, Tööstuse tee 1 kinnisasjal. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht jääb planeeritud hoonestusalast u 100 – 250 m kaugusele, olenevalt kas päästetehnika juurdepääs hoonele kavandatakse planeeritud tee ja tänava maalt (krunt nr 5) või Tähe teelt. Vajadusel on lubatud täiendava maa-aluse tuletõrjevee mahuti rajamine planeeringualale, kui olemasolev veevõtukoht ei täida vajalikke nõudeid.

Planeeringualale (krundile nr 1) on ette nähtud võimalus rajada 30 m3 maa-alune tuletõrjevee mahuti14 kehtiva Lillepõllu detailplaneeringu alale planeeritud üksikelamute osaliseks (kõigi planeeritud kruntide hooneteni ei saa tagada 200 m kaugust veevõtukohast) tuletõrjevee lahendamiseks.

Vastavalt tuleohutusnõuetele15 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja planeeringu elluviimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega.

3.11. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt koolide ja noorterajatiste planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:

▪ Oluline on hea nähtavus (territooriumi erinevate osade valgustatus); ▪ Territoriaalsus (alade selge eristamine ja lasteaia territooriumi piiramine piirdeaiaga); ▪ Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad (planeeritav lasteaia territoorium).

Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

▪ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; ▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust ja tänavamööblit; ▪ Hoida ala korras; ▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

3.12. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovitav rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte.

14 Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 § 7 lg 6 kohaselt peab I kasutusviisiga hoone veevõtukoha veeallika veekogus olema vähemalt 30 m3

15 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, § 22

22 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud mõjusid, on soovitav kogu planeeringualal rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme16 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja taaskasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad sademeveed, rajada viibetiike, nõvasid, vms.

Kui edasisel projekteerimisel selgub sademevee eesvooluks oleva Uulu-Võiste maastikukaitsealale jääva kraavi korrastamise vajadus, tuleb vastav projekt esitada seisukoha andmiseks Keskkonnaametile.

Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb kavandada hoone varjulisemasse külge ja lasteaia õuealalt ning esiküljelt varjatuks. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu.

Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi17 kohaselt on Häädemeeste valla radooniriski klass keskmine või madal. Hoone projekteerimisel on soovitav viia läbi radooniuuring. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist.

3.12.1. Müra ja vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Müra ja vibratsiooni hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla.

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h (planeering soovitab samas lubatud sõidukiirust langetada, mis ühtlasi vähendab ka müra mõju). Planeeringu realiseerimise järgselt võib liikluskoormuseks kujuneda kuni u 900 a/ööp. Mürahinnangus lähtuti pisut suuremast väärtusest ehk ümardatult 1000 a/ööp (raskeliiklust 1,5%).

Planeeritud hoonestusala (lasteaed) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks.

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld ehk müra hinnatud tase päeval ajavahemikus 7.00-23.00) ja 55 dB öösel (Ln ehk müra hinnatud tase öösel ajavahemikus 23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Informatiivselt

16 „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, 2023, G.Mandre, V.Kuusemets, M.Kuris 17 https://gis.egt.ee/

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 23

võrreldakse liiklusmüra arvutustulemusi ka rangemate ehk sihtväärtuse nõuetega, II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult18 kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46…47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõutele (55 dB päeval/50 dB öösel).

Kavandatud hoone võimalikus asukohas (u 44 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) on müratase pisut väiksem - arvutuslik müra hinnatud tase päeval (Ld) on u 53 dB ning öösel (Ln) u 44…45 dB. Liiklusmüra tase hoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra piir- ja sihtväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti on head tingimused tagatud ka hoovipoolsele alale kavandatud õueala (lasteaia mänguväljakute ala) piirkonnas ehk alal, kus lapsed ka reaalselt välisõhus viibivad (hoonest teepoole jääv ala on peamiselt kasutatav parklana, kus müra normtasemeid ei ole asjakohane rakendada).

Planeeringuga kavandatud hoone asukohas on liiklusmüra piir- ja sihtväärtusele vastavad tingimused tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral (kuigi arvutustes kasutatud liikluskoormused on tõenäoliselt niigi juba suuremad kui tegelik liiklussagedus). Liikluskoormuste suurenemine nt u 50% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise u 1,8 dB võrra (nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas siiski ette näha, nt 30% võrra liikluskoormuste suurenemine (mõnevõrra realistlikum, kuid siiski küllaltki optimistlik kasvustsenaarium) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete suurenemise u 1 dB võrra.

Planeeringualast idasuunas asuvad tööstuspiirkonnad, mis võivad samuti teoreetiliselt mõjutada lasteaia tingimusi. Lasteaiale lähimate tööstusalade näol (Tööstuse tee 3 hooned idasuunas u 110 m kaugusel lasteaia hoone võimalikust asukohast) on tegemist olulise välismõjuta tööstusega. Mõnevõrra kaugemal (u 220 m kaugusel lasteaia hoonest) asub puidutööstus, mille puhul võib esineda ka märkimisväärset välisõhus levivat tööstusmüra.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on II kategooria alade (lasteaed) tööstusmüra piirväärtus 60 dB päeval (Ld ehk müra hinnatud tase päeval ajavahemikus 7.00-23.00) ja 45 dB öösel (Ln ehk müra hinnatud tase öösel ajavahemikus 23.00-7.00). Informatiivselt võib välja tuua ka rangemad ehk sihtväärtuse nõuded - II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval (Ld) ning 40 dB öösel (Ln).

Olemasolevatele tööstusaladele jääb oluliselt lähemale (võrreldes lasteaia piirkonnaga) mitmeid eluhooneid, mis on müra normeerimise mõistes samuti II kategooria alad ehk neile kehtivad samad normid mis lasteaia puhul. Vaadates puhverala suurust (rohkem kui 200 m) ning ka piirkonna eluhoonete paiknemist tööstusalade ümbruses võib eeldada, et lasteaia alal on II kategooria müratundlike alade normtasemetele vastav tööstusmüra tase tagatud.

Arvestades lasteaia tundlikku iseloomu (nt keskpäeval laste magamine, mis nõuab häid akustilisi tingimusi siseruumides) on soovitatav teostada piirkonna tööstusmüra kontrollmõõtmised, mille alusel saab lasteaiahoone projekteerimise raames määrata täpsed tingimused lasteaia magamisruumide vajalikule minimaalsele heliisolatsioonile.

18 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

24 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk:

▪ Liiklusmüra puhul on koolieelse lasteasutuse rühmaruumides lubatud kuni 40 dB päeval ning magamisruumides 35 dB päeval ja 30 dB öösel (LpA,eq,T);

▪ Tehnoseadmete müra (nt sama hoone või läheduses asuvate tootmishoonete tehnoseadmete müra) puhul on koolieelse lasteasutuse rühma- ja magamisruumides lubatud kuni 32 dB (LpAmax).

Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2024. a seisuga standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

▪ Kavandades lasteaia magamisruume kuni 55 dB müratsooni, on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Uute headele tingimustele vastavate lasteaia rajamisel on siiski soovitatav lähtuda mõnevõrra suuremast hoonete välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest ehk minimaalsest ühisisolatsioonist vahemikus 40-45 dB. Standardiga võrreldes tõhusam heliisolatsioon aitab vähendada ka võimalike lühiajaliste kõrgema tasemega mürasündmuste (nt raskeveokite möödasõit või ebaregulaarne tööstusmüra) häirivat mõju;

▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks ka liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril (30 m kaugusel teest) tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada ka naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Lisa 1 normtasemeid.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane müra, vibratsiooni, tolmu ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustöödega kaasnevat võimalikku müra, vibratsiooni ja tolmu teket saab minimeerida vastavaid töövõtteid kasutades:

1. Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));

2. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

3. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 25

3.13. Servituudi seadmise vajadus

Detailplaneeringuga on määratud servituutide seadmise vajadus vastavalt tabelis 3 toodule. Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldus võrguvaldajate kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Servituudialad täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus või servituudi kokkuleppe seadmisel.

Tabel 3. Servituudi seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev

kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu

Soometsa tee 21 (84801:001:0532), Soometsa tee 22 (84801:001:0777),

Uulu kergliiklustee L9 (84801:001:1673),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331),

krunt nr 1, 3, 4 ja 5

Vee- ja kanalisatsiooni -võrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke

ja -rajatisi.

Krunt nr 1 ja/või 2

Tehnovõrgu valdaja

(reoveepumpl a), (vajadusel)

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu valdajale õiguse

ehitada, hooldada ja kasutada kinnisasjal asuvat

reoveepumplat ning rakendada kuja tingimusi. Reoveepumpla täpne asukoht ja kuja ulatus

selgub projekteerimisel.

Krunt nr 1 Tuletõrjevee

mahuti valdaja (vajadusel)

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab tuletõrjevee mahuti valdajale

õiguse ehitada ja hooldada kinnisasjal asuvat tuletõrjevee

mahutit. Mahuti täpne asukoht selgub projekteerimisel (vt ptk

3.10).

Selja alajaam (84801:001:1670), Tööstuse tee (84801:001:1672),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331),

krunt nr 2, 3, 4 ja 5

Elektrivõrgu ja tänavavalgus-

tusvõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.

Pargi tee 3 (84801:001:1438), Pargi tee 1 (84801:001:0479),

Soometsa tee 13a (84801:001:0188), Soometsa tee 17a (84801:001:0178),

Tööstuse tee 7 (84801:001:0177), Soometsa tee 19 (84801:001:0531), Soometsa tee 21 (84801:001:0532), Soometsa tee 22 (84801:001:0777),

Uulu kergliiklustee L9 (84801:001:1673),

19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331)

Soojusvõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab soojusvõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.

26 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

19340 Uulu-Laadi tee (84801:001:0332),

Uulu kergliiklustee T1 (84801:001:1647), Uulu park

(84801:001:1542), Soometsa tee 5 (84801:001:1358), Soometsa tee 7 (84801:001:0299), Soometsa tee 9 (84801:001:0077),

Soometsa tee 11 (84801:001:0300), Soometsa tee 11a (84801:001:0520), Soometsa tee 15a (84801:001:0519), Soometsa tee 17 (84801:001:0524), Soometsa tee 19 (84801:001:0531), Soometsa tee 21 (84801:001:0532),

Soometsa-Häädemeeste tee L1 (84801:001:0331), Soometsa tee 22

(84801:001:0777), krunt nr 4 ja 5

Te le

ko m

m u

n ik

at si

o o

n iv

õ rg

u v

al d

aj a

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab telekommunikatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja

hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid

tehnovõrke ja -rajatisi.

Roosi (84801:001:1454), Tähetorni (84801:001:1079), Tähe tee

(84801:001:1657)

Sademevee- võrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

või sundvaldus

Isiklik kasutusõigus annab sademeveevõrgu valdajale

õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja

kinnisasjal asuvaid sademeveekraave või -torusid,

et juhtida sademevett eesvooluni.

3.14. Planeeringu elluviimine

3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed19. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud, mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest ja mida tuleb teadvustada ning millega on vaja arvestada20.

Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud ptk 3.14.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus (elanike arv külas on stabiilne või kasvab) ja nende poolt laekuvas tulumaksus elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema elukeskkonna arendamiseks. Kaasaegne koolieelne lasteasutus pakub peredele kindlustunnet elada maapiirkonnas ning võib olla otsustavaks teguriks elukohavalikul. Viimati kirjeldatu on ka kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga, kuna piirkonna elanike koostöös tekivad eeldused piirkonnale omase kultuuri (nt spordikulutuur, lapsest lähtuv kasvatus, loodusega arvestamine, jpm) säilimiseks, kujunemiseks või arendamiseks ning sotsiaalseteks ühisosadeks.

Käesoleva planeeringuga on asjakohaseks looduskeskkonnale avalduvaks mõjuks muutuv looduskeskkond – planeeringualal väheneb hoonestuse, parkimisalade ja lasteaia mängualade

19 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded § 3 lg 2

20 https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohased-mojud/

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 27

rajamise tõttu metsane ala. Samas tuleb arvestada, et planeeringualal varem kehtinud Lillepõllu detailplaneering nägi alale ette üksikelamute rajamise, mis muutnuks samuti oluliselt olemasolevat looduskeskkonda kui ka vaadet planeeringualale. Alal ei asu kõrge loodusväärtusega alasid või objekte. Käesolev planeeringulahendus näeb planeeringualal ette olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise, eelkõige Soometsa teega külgneval alal, soodustamaks muuhulgas looduslikku mitmekesisust.

Planeeringuala ümbritsevad tänavad täidavad sotsiaalset rolli – avalik ala, kus inimesed liiguvad ja kohtuvad; ala, mis mõjutab oma lahendusega tänava kasutajate suhtumist ja käitumist. Käesoleva planeeringuga on laiendatud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa-ala ning planeeritud uus juurdepääs planeeringualale (krunt nr 5), et hajutada sõidukite liiklust planeeringuala ümbritsevatel tänavatel ning võimaldada kergliiklejatele ohutumaid liikumisteid.

Planeeringu elluviimisel suureneb riigitee liiklussagedus märgatavalt, eriti hommikustel tipptundidel, mil lapsi lasteaeda tuuakse. Kergliiklejatele ohutu liikumistee tagamiseks teeb planeering ettepaneku laiendada asula ala, tuua piirkiirus alla (praeguse 90 km/h asemel 50 km/h) ning rajada riigiteega ristmikud ja riigitee ületus tõstetud ristmikuna koos reguleerimata ülekäigurajaga. Kergliiklejatele ohutute ja mugavate juurdepääsuteede rajamine soodustab autovaba liikumist.

Järgides planeeringu elluviimisel planeeringuga seatud tingimusi, on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele kui ka looduskeskkonnale positiivsed. Võimalikke negatiivseid mõjusid on planeeringulahendusega leevendatud.

3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeringulahenduse elluviimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eelarvele või muude rahaliste vahendite olemasolu korral.

Planeeringu elluviimise etapid (võib ellu viia ka paralleelselt) on:

▪ Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine; ▪ Tehnovõrkude projekteerimine, isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine ja

tehnovõrkude rajamine; ▪ Juurdepääsu tee(de) rajamine (sh ristumine riigiteega, riigitee ülekäik, riigiteel nähtavust

piiravate takistuste kõrvaldamine). Planeeringuala ümbritsevaid tänavaid võib rajada etapiviisiliselt, vastavalt nende tegelikule kasutusvajadusele;

▪ Hoone ja seda ümbritseva ala projekteerimine ja ehitamine.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Arendusega seotud teed, sealhulgas riigitee ristumiskohad ja ülekäigukohad riigiteel, tuleb rajada ning riigitee nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud

28 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering 29

B – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused

30 Uulu külas Lillepõllu kinnistu osaline detailplaneering

C – Joonised

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. aprill 2026 nr 18

Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu kehtestamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 26.06.2023 otsusega nr 30 Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia (katastritunnus 84801:001:0543) detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu), mille planeeringuala suurus on u 2,7 ha. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale lasteaia ja hooviala ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11) määratud väikeelamu reservmaa juhtfunktsiooni üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniks.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 03.06.-03.07.2024.

Keskkonnaamet esitas oma ettepanekud 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-15), milles tõi välja järgmist: „Keskkonnaamet on avalikustatud DP materjalidega tutvunud ning anname järgnevalt omapoolse seisukoha:

1. Häädemeeste valla dokumendiregistrist on leitav, et Lillepõllu DP algatati otsusega nr 30, milles on kirjutatud: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse peale eskiislahenduse koostamist“. Otsuses nr 16 on kirjas: „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik...“ Otsuses on kirjas veel: „Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.02.2024 kirjaga nr 6-1/27-9 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohta täiendatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.“

1.1. Keskkonnaametit ei ole kõnealuse DP menetlusprotsessi eskiisi avalikustamisele eelnenud etappides kaasatud. DP on kehtivat Tahkuranna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, millest tulenevalt on DP algatatud planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 alusel, mille puhul tuleb juhinduda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-st 3. PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 sätestab, et nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb koostada KSH eelhinnang ning enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaamet on KeHJS § 23 lg 2 kohaselt alati asjaomane asutus (juhul kui seda ei ole Kliimaministeerium).

1.2. Keskkonnaametile kui asjaomasele asutusele ei ole KSH eelhinnangut ega KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade andmiseks saadetud. Siiski tutvus Keskkonnaamet avalikule väljapanekule esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Märgime, et menetlusvigade vältimiseks tuleb edaspidi Keskkonnaametit eelnevalt välja toodud sätete kohaselt vastavas menetlusetapis kaasata.

2. DP ala lähistel paikneb Uulu-Võiste maastikukaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala4, mis asub planeeringuala piirist ca 50 meetri kaugusel. Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu (lasteaia hoonete ja seda toetava taristu ehitamine) ning asjaolu, et kaitseala ja planeeringuala vahel kulgeb ka olemasolev sõidutee, ei ole teadaoleva informatsiooni puhul eeldada mõjude ilmnemist.

3. Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (AS Häädemeeste VK). Sademeveest vabanemise lahendused ja määratud meetmed on piisavad.

4. DP seletuskirjas on viidatud, et planeeringuala asub osaliselt Tahkuranna Vallavolikogu 19.12.2008 otsusega nr 77 kehtestatud Lillepõllu detailplaneeringu alal, kuid ühtegi viidet mainitud planeeringule pole.“

Transpordiamet esitas oma ettepanekud 27.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-16), milles tõi välja järgmist: „Oleme planeeringulahenduse läbi vaadanud ning esitame ettepaneku riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsioonile. Palun seletuskirja lisada:

1. Riigiteealusele maale kavandatud sidekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

2. Kavandatud sidekanalisatsiooni asukoht on orienteeruv. Sidekanalisatsiooni jaoks vajaliku vaba ruumi olemasolu riigile kuuluval transpordimaal selgub peale riigiteele planeeritud teeületuskohtade teeprojekti valmimist, kuna viimasega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus.“

Häädemeeste Vallavolikogu Koostöö fraktsioon esitas 03.07.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-17) järgmised ettepanekud: 1. Lasteaia detailplaneering muudab kehtetuks osa Lillepõllu detailplaneeringust. Muu hulgas on üle planeeritud maaüksus, millele oli algse planeeringuga ettenähtud tuletõrje veevõtukoht ning

mänguväljak. Uue planeeringuga kaob ära elamurajooni tarbeks planeeritud mänguväljak.

Ettepanek: planeerida alale avalik mänguväljak. Sobiv ala on näiteks Pos 2 kõrval asuv, kehtiva detailplaneeringuga planeeritud elamumaa maaüksus.

2. Lasteaia hoonetele ei ole määratud olulisi ehitise arhitektuurilisi ega kujunduslikke tingimusi, mis annaksid ülevaate planeeritavast hoonest. Määramata on muuhulgas korruselisus ja sügavus.

Ettepanek: määrata planeeritavate hoonete täpsemad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused.

3. Planeeritav lasteaia hoone asub suure kasutuskoormusega riigimaantee ääres, olles avalikust ruumist vaadeldav pea igale Uulu küla läbivale liiklejale. Kohalik omavalitsus peab olema avaliku ruumi loomisel eeskujuks, uusi ühiskondlikke objekte ehitades tagama, et need oleksid kõrge arhitektuurse kvaliteediga ja annaksid piirkonnale lisaväärtust.

Ettepanek: täiendada detailplaneeringu seletuskirja nõudega lasteaia peahoone projekteerimise eel viia läbi arhitektuurivõistlus.

4. Arvestades ala iseloomu (lasteaia õu, kus viibivad lapsed) ei peaks olema hoonestusala ja ka lasteaia puhkeotstarbeliste rajatiste ja elementide ehitamiseks lubatud ala kinnistu piiridele ja teedele niivõrd lähedal.

Ettepanek: määrata Tähe tee ja planeeritava elamurajooni teede poolsetel kinnistu külgedel hoonestusala vähemalt 8 meetrit kinnistu piirist.

5. Seletuskirjas lk 13 on toodud: "Juurdepääsud krundile ning krundisisene liikluskorraldus tuleb täpsustada edasisel projekteerimisel. Põhjendatud juhul on lubatud planeeringulahendusest erinev krundisisene liikluskorraldus (st ka parklate lahendus)." Antud juhul on võimalik muuta kõiki hetkel planeeringu seletuskirjas kirjeldatud ja joonisel näidatud liikluskorralduse alaseid lahendusi (parkla asukohad, parkimiskohtade arv, parkla liigendatus jne). Detailplaneeringu kohustuslik osa on liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Ettepanek: detailplaneeringus tuua välja, millised liikluskorralduse põhimõtted ja tingimused on sellised, mida võib edaspidi muuta ja milliseid tingimusi ja põhimõtteid ei või muuta.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma ettepanekud 05.07.2024 kirjaga nr 14-3/2399-1 (dokumendiregistri nr 6-1/27-18), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud valla veebilehel leitava materjaliga, märgime järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 1. „Planeeringu koostamise alused ja eesmärk“ on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas.

3. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4, määrab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendavaks koostöötegijaks Päästeameti, Terviseameti (müra- ja vibratsiooni küsimused), Transpordiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Palume detailplaneeringu koostamisel veenduda, et kaasatud oleks kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada, sh Keskkonnaamet, naaberkinnisasjade omanikud ning üle Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee asuvate kinnisasjade omanikud.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Detailplaneeringut täiendati vastavalt arvesse võetud ettepanekutele. Avalik arutelu toimus 19.08.2024 kell 15.00 Häädemeeste Vallavalitsuses aadressil Pargi tee 1, Uulu küla Koosolekute saalis.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-21 detailplaneeringu kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 23.09.2024 kirjaga nr 6-1/27-22 detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asutustele. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 26.09.2024 kirjaga nr 6.2-2/37782 (dokumendiregistri nr 6-1/27-23) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia tuues välja järgmist: „Planeeringuala asub täielikult Uulu-Suursoo maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitisekood 6114810020031/001) maa-alal.

Seletuskirja kohaselt juhitakse üleliigne sademevesi tänavatele planeeritud nõvadesse (e viibekraavidesse), mille eesvooluks on Surju metskond 16 ja Roosi kinnisasjadel paiknev kraav või Lillepõllu katastriüksuse lõunapiiril kulgev kraav, mis mõlemad suubuvad Ura jõkke. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Sademevee juhtimine olemasolevasse drenaaživõrku on keelatud. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada drenaažisüsteemi toimimine väljaspool planeeringuala.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Uulu küla Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu.“

GG-Group OÜ keeldus oma 27.09.2024 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-24) detailplaneeringu kooskõlastamisest tuues välja järgmist: „See detailplaneering näeb ette täiendavate tehnorajatiste paigaldamist ning sellega seoses ehitustegevust meile kuuluvatel kinnistutel: 84801:001:1673 Uulu kergliiklustee L9, 84801:001:1672 Tööstuse tee, 84801:001:1670 Selja alajaam, 84801:001:1661 Tööstuse tee 2. Oleme valmis eelnimetatud detailplaneeringu kooskõlastama tingimusel, et sellele eelneb Häädemeeste Vallavalitsuse ja OÜ GG-Group vaheline asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine eelnimetatud kinnistute kasutamiseks täiendavate tehnorajatiste paigaldamiseks ja ehitustegevuse teostamiseks või mõni muu osapooli rahuldav lahendus.”

Terviseamet kooskõlastas 27.09.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/9477-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-25) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee, mille liikluskoormus Transpordiameti 2023. a andmete kohaselt oli 416 a/ööp (sh 1,5% raskeliiklust), lubatud sõidukiirus on hetkel 90 km/h. Planeeringuga on liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud riigiteel piirkiiruse alla toomine (asula ala, 50 km/h kiiruspiirangu ala pikendamine) ning füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus.

Lähtudes Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee võimalikust planeeringu realiseerimise järgsest liikluskoormusest (1000 a/ööp, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult kavandatud hoonestusalani (u 30 m kaugusel tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase u 55 dB päeval (Ld) ning u 46...47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusala teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimas hoonestusala punktis liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele (55 dB päeval/50 dB öösel. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu.“

Keskkonnaamet loobus detailplaneeringu kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-26) tuues välja järgmist: „Keskkonnaamet on 13.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-2 edastanud seisukoha DP eskiislahenduse avalikustatud materjalidele, millele esitas Keskkonnaamet menetlusnõuete osas märkusi, kuid sisulisi märkusi ei olnud.

EELIS andmetel ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ning lähtuvalt DP eesmärgist, planeeringuala keskkonnatingimustest, teadaolevast informatsioonist ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet loobub DP kooskõlastamisest õigusliku aluse puudumisel.

Võrreldes avalikustatud DP eskiislahendusega on vähesel määral muudetud näiteks sademeveest vabanemise lahendust. Selleks nähakse ühe variandina ette kinnistu loodeosas sademevee suunamine kinnistult eemale olemasolevasse kraavi kas kraavi pikendamise või torustiku rajamise abil, mis ulatub Uulu-Võiste loodusala piirini. Sademevee suunamine kaitseala poole või kaitsealal asuvasse kraavi ei ole konkreetsel juhul takistav faktor. Täiendavaid märkusi ei ole.“

Transpordiamet kooskõlastas 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 (dokumendiregistri nr 6-1/27-27) Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.“

Päästeamet kooskõlastas 18.10.2024 kirjaga nr 7.2-3.4/959-5 (dokumendiregistri nr 6-1/27-28) Uulu külas Osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneeringu tuues välja järgmist: „Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Hendrikson DGE poolt koostatud töö nr 23004828 Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Uulu küla, Lillepõllu kinnistu osalise detailplaneeringu tuleohutuse osale. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Häädemeeste Vallavalitsuse otsust.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis arvamuse 23.10.2024 kirjaga nr 14-3/2399-4 (dokumendiregistri nr 6-1/27-29), milles tõi välja järgmist: „Tutvunud esitatud materjalidega esitame omapoolsed ettepanekud. Samuti märgime, et Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi varasemas kirjas (05.07.2024 nr 14-3/2399-1) esitatud arvamustega ei ole arvestatud ning toome need siinkohal uuesti välja.

1. Seletuskirja peatükis 1. on toodud, et planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2023 korraldus nr 30. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu otsusega. Palume ebatäpsus parandada.

2. Seletuskirja peatükis 2.3. on toodud vastavus Pärnu maakonna planeeringule ning Tahkuranna valla üldplaneeringule, käsitlemata on aga vastavus veebruaris-märtsis 2024 avalikustatud Häädemeeste valla üldplaneeringu eelnõule. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna Häädemeeste Vallavalitsus koostab samaaegselt Uulu lasteaia detailplaneeringut ja Häädemeeste valla uut üldplaneeringut, siis palume tagada, et koostatav detailplaneering ja koostatav üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Märgime lisaks, et seletuskirja peatükis 2.3 on ekslikult toodud, et üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 0. Sisukorra kohaselt kajastub üldplaneeringu muutmise ettepanek seletuskirja peatükis 3.2. Palume ebatäpsus parandada.

3. Seletuskirja peatükis 3.6.1. on seatud tingimusi planeeringualaga külgnevale riigiteele nagu piirkiiruse vähendamine, füüsiliste liikluse rahustamise meetmete rakendamine, ülekäigukohtade kavandamise vajadus jms. Detailplaneeringus on selgitatud, et arvestades lasteaia kasutajaid on oluline tagada liiklusohutus planeeringualaga piirnevas riigitee lõigus. Elluviimise

peatükis 3.14.2. on toodud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Märgime, et detailplaneeringuga saab lahendust kehtestada vaid planeeringualale ning rõhutame, et kui detailplaneeringuga on vajalik riigiteele tingimusi kehtestada, on vajalik planeeringuala laiendada. Palume kohalikul omavalitsusel hinnata ja selgitada, kuidas on võimalik lahendust ellu viia.

4. Planeeringu põhijoonise kohaselt kulgeb Tähe tee (kohalik ja avalikult kasutatav tee nr 8480049) osaliselt planeeringuga kavandatud tee- ja tänavamaa krundil nr 3 ning vähesel määral ka planeeringualaga piirnevatel Roosi ja Regu elamumaa katastriüksustel. Olemasolev Tähe tee katastriüksus on planeeringuala piiril, väljapool planeeringuala vaid u 3,5 m laiune. Detailplaneeringuga on tee laiuseks kavandatud 5 m. Seletuskirja peatükis 2.2., milles käsitletakse planeeringuala mõjuala seoseid, on välja toodud, et kehtiva Regu ja Roosi detailplaneeringuga (kehtestatud 13.12.2023) on Tähe tee jaoks eraldatud tee- ja tänavamaa krunt. Selguse huvides palume kajastada varem planeeritud tee- ja tänavamaa krunti ka detailplaneeringu põhijoonisel lisainfona ja selgitada detailplaneeringu liikluslahendust käsitlevas peatükis, kuidas on tagatud Tähe tee terviklik toimimine arvestades kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringut.

5. Seletuskirja peatükis 2.4. on eesmärgiks seatud säilitada planeeringualal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Peatükis 3.7., milles käsitletakse arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, on toodud, et krundi asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel arvestada, et maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Samas seletuskirja peatükis 3.8., milles käsitletakse haljastust, on toodud, et planeeringuga on olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine soovitatav. Palume sõnastust ühtlustada, et selgelt oleks tagatud kõrghaljastuse säilimine. Soovitame kaaluda tingimuse seadmist, et olemasoleva kõrghaljastuse raie võib toimuda ehitusprojekti alusel, kui on selgunud krundi asendiplaaniline lahendus.

6. Tehnovõrkude joonisel on tee- ja tänavamaa krundil nr 3 tähistatud olemasoleva elektrikilbi ümber tõstmise vajadus. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid katastriüksuseid elektrikilp teenindab ning kuhu on kilp kavandatud tõsta. Palume anda seletuskirjas selgitus ja kaasata isikud, keda muudatus võib mõjutada.

7. Seletuskirja peatükis 3.9.2. on toodud, et maakaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud ja selle kaitsevööndisse ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone. Samas järgmises lõigus on toodud, et planeeringuga on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid planeeritud tee ja tänava maadele. Tehnovõrkude joonise kohaselt on nii madal- kui keskpingekaablid koos sidekanalisatsiooni ja tänavavalguskaabliga kavandatud tee- ja tänavamaa krundile nr 4 pikki sõiduteed. Palume planeeringulahendus ja seletuskirja sõnastus üle vaadata ja täpsustada maakaablite kavandamise tingimusi.

8. Seletuskirja peatükis 3.9.3. on toodud, et soojustoru illustreeriv kulgemine on kujutatud mõjuala analüüsi joonisel (joonis nr 2). Joonise nr 2 tingmärkides on soojatoru toodud, kuid joonisel ei ole soojatoru kulgemine välja loetav. Palume joonist täpsustada.

9. Seletuskirja peatükis 3.13. on märgitud, et detailplaneeringuga märgitakse avalikult kasutatavaks krundid nr 2, 3, 4 ja 5 (tänavamaad). Märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse kohaselt on krundile nr 2 määratud 100% parkmetsa maa krundi kasutamise sihtotstarve, mitte tänavamaa. Peatükis esitatud tabeli kohaselt on kruntidele nr 2, 3, 4 ja 5 määratud avaliku kasutuse servituut Häädemeeste valla kasuks. Jääb ebaselgeks, miks on vajalik määrata valla kasuks avaliku kasutuse servituut, kui planeeritav ala on valla omandis. Palume servituudi seadmise vajadust täiendavalt kaaluda.

10. Detailplaneeringuga on välja toodud ulatuslik servituutide seadmise vajadus erinevate tehnovõrkude valdajate kasuks. Palume täiendavalt kaaluda nii ulatusliku servituutide vajaduse määramist. Kohalikul omavalitsusel on vajalik tagada, et kõik, kelle õigusi võib

planeeringulahendus tulevikus mõjutada, sh võimalike servituute teenivate kinnisasjade omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

11. Seletuskirja peatükis 3.14.2. on toodud planeeringu elluviimise etapid, mille hulgas on toodud ka planeeringuala kruntideks jagamine. Märgime, et lähtuvalt PlanS-ist jagatakse planeeringuala kruntideks detailplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimise puhul tuleks kajastada detailplaneeringu kehtestamise järgseid tegevusi, nagu näiteks kruntidest katastriüksuste moodustamine. Palume sõnastust korrigeerida.

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.“

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 03.03.2025 kirjaga nr 6-1/27-30 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele.

Transpordiamet keeldus 26.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-10 (dokumendiregistri nr 6-1/27-31) järgmistel põhjendustel kooskõlastuse andmisest: „Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS-i kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringuga lahendatavateks ülesanneteks on muuhulgas planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Planeeringus nähakse ette teeületuskohad, mille rajamisega kaasneb riigitee ümberehitamise vajadus. Ületuskohtade juures on näidatud küll perspektiivne riigitee sõiduraja serv, kuid info millises lõigus ja ulatuses riigitee ümber ehitatakse, planeeringus puudub. Perspektiivne sõidurada lõpeb vahetult Uulu kergliiklustee L9 kinnistu (eraomand) ääres. Meil on põhjendatud kahtlus, et riigitee laiendamise korral tuleb osa tee toimimiseks vajalikke elemente ja rajatisi (nt teepeenar, liiklusmärgid, lume vallitamise ala) rajada eramaale. Teemaa krunti riigitee laiendamiseks planeeringus ei ole ette kavandatud. Kui ilmneb vajadus maa võõrandamiseks, tuleb see kokkulepe saavutada planeeringu staadiumis. Me peame olema kindlad, et võõrandamine on vajadusel võimalik ja planeeringu terviklahendus on elluviidav. Palume riigitee laiendamise osas anda terviklahendus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Seletuskirja osas Riigiteega seotud normid ja tingimused puudub info riigitee ümberehitamise vajaduse kohta teeületuskohtade rajamisel, täiendada seletuskirja.

3. Planeeringus on kaks mõjuala analüüsi joonist, kusjuures üks neist (kuupäevaga 16.08.2024) ei vasta planeeringulahendusele (nt sidekanalisatsiooni asukoht). Palume mitte asjakohane joonis planeeringu kaustast välja jätta.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.“

Maa- ja Ruumiamet teavitas 31.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-32), et varasem kooskõlastus jääb kehtima.

GG-Group OÜ keeldus kooskõlastuse andmisest 03.04.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-33), kus tõi välja järgmist: „Oleme valmis planeeringut kooskõlastama järgmistel tingimustel:

1. Tehnorajatiste kavandamise ja ehitamise osas sõlmitakse asjaõiguslik kokkulepe GG-Group OÜ ja asjaomaste osapoolte vahel.

2. Detailplaneeringu ala laiendatakse Tööstuse tee 1 ja Tööstuse tee 2 kinnistutele.

3. Kavandatakse liikluslahendused, mis arvestavad liikluskoormuse kumulatiivset mõju ning tagavad kõigi liiklejate sealhulgas just eriti jalakäijate ohutuse.“

Teised isikud seatud tähtajaks oma kooskõlastust või sellest keeldumist ning arvamust või seisukohti ei esitanud. Juhul, kui arvamuse andja või kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada (planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Häädemeeste Vallavalitsus edastas 02.06.2025 kirjaga nr 6-1/27-35 täiendatud detailplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu 17.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 (dokumendiregistri nr 6-1/27-36) tuues välja järgmist: „Kooskõlastasime planeeringu 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7. Planeering esitati uuesti kooskõlastamiseks, kuna koostöös Transpordiametiga muudeti tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendust. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Käesoleva kirjaga muutub kehtetuks 16.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2868-7 „Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu kooskõlastamine“ antud kooskõlastus.“

Häädemeeste Vallavolikogu 26.06.2025 otsusega nr 28 võeti vastu Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering. Häädemeeste Vallavalitsus korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemikul 04.08.2025-06.09.2025.

Keskkonnaamet esitas oma 06.08.2025 kirjaga nr 6-2/25/13931-2 (dokumendiregistri nr 6-1/27-38) järgmise seisukoha: „Keskkonnaamet esitas 08.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/10166-5 seisukoha kooskõlastamiseks esitatud DP-le, milles tõime välja, et sademevee ärajuhtimise lahenduse muudatus, mille tulemusel ulatuks see Uulu-Võiste maastikukaitseala piirini, ei ole arendusele takistavaks teguriks. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad ettepanekud ja märkused puuduvad.“

Eraisik T.P esitas 19.08.2025 kirjaga (dokumendiregistri nr 6-1/27-39) järgmised märkused: „Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas? Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas)

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis. Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.“

Häädemeeste Vallavalitsus vastas eraisiku poolt esitatud märkustele 10.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-40 järgmiselt: „Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud märkused ja esitame omapoolsed seisukohad.

Märkused Uulu lasteaia Lillepõllu seletuskirja juurde:

1. Väide: „Planeeringualast ida- ja kirdesuunas, teisel pool Soometsa teed, paikneb küllaltki ulatuslik äri- ja tootmismaade piirkond.“- täpsustus: alal liiguvad suured põllumajandus ja metsaveokid. Piirkonnas on kütuseterminal, mida kasutavad ka suured veokid.

Tegemist on planeeringu osaga, kus kirjeldatakse planeeringuala vahetus läheduses asuvate kinnistute maakasutust.

2. Väide: „Uulu alevikus, planeeringualast u 0,5-1,0 km kaugusel põhjasuunas, on teenustena olemas põhikool, lasteaed, kultuurikeskus (rahvamaja ja noortekeskus), spordihoone ja staadion, raamatukogu, perearst, kauplus, pakiautomaat, tankla ja iluteenused.”- täpsustus: kas tulevikus jääb lasteaed Uulu keskusesse või täpsustaks väidet “antud hetkel asub…”. Sõna “tankla” asub vist vales kohas.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et tankla nimetamine antud loetelus on põhjendatud, sest tegemist on teenuse osutamisega.

3. Väide: “Teedevõrk ja ühendused naaberpiirkondadega ja u 15 km kaugusel asuva Pärnu linnaga on tänu küla läbivatele riigiteedele head. Lähimad bussipeatused asuvad u 500 m kaugusel lõunasuunas (peatus „Väljaotsa“) ja u 900 m kaugusel põhjasuunas (peatus „Uulu kool“). Uulu keskusest kulgeb Soometsa tee vastasküljel planeeringualani kergliiklustee.”. täpsustus: palun nimetage mitu bussi hommikul alates 7.00 kuni tööpäeva lõpuni 18.00 läbivad antud peatusi ning kuidas saab lapsevanem väikese lapsega 2 korda teed ületada, arvestades, et lapse paremaks liikumiseks on kas käru või jalgratas lisaks. Kergliiklustee on vaid ühel tee poolel. Kuid buss liigub erinevates suundades- hommikul ühes ja õhtul teises.

Võttes arvesse, et busside sõidugraafikud on muutuvad, ei ole võimalik detailplaneeringusse kirjutada peatuste läbimise kordasid antud ajavahemikul. Lisaks on võimalik teha Pärnu Ühistranspordikeskusele ettepanek bussiliikluse ümberkorraldamiseks selliselt, et see ühtiks lasteaia lahtioleku aegadega. Planeeringuga kavandatava lasteaia juurde on ette nähtud kaks ülekäigukohta, millega tagatakse ohutu teeületus.

4. Väide: „kavandada planeeringualale Uulu küla teenindav lasteaed”- täpsustus: kas Uulu lähikülade laste jaoks ehitatakse eraldi lasteaed. Või oleks täpsem väide: Häädemeeste valla keskuse külasid teenindav lasteaed. Arvestades ka Reiu, Lepaküla, Mereküla, Laadi jt lähipiirkonna asundusi.

Ettepanekuga arvestatakse ja sõnastust täiendatakse.

5. Väide: „Hinnanguliselt töötab lasteaias igapäevaselt u 25-liikmeline personal”- täpsustus: töötades igapäevaselt sama suures lasteaias, võin öelda,et arvestada tuleb 29- 30 töötajaga. Kui arvestada sisse ka köögi võimalused. Kastitoidu korral jääb personali arv väiksemaks.

Antud väite puhul on tegemist vaid hinnangulise töötajate arvuga. Hetkel ei ole teada, kas kogu kavandatav ehitusmaht (rühmade arv) realiseerub. Samuti ei ole paika pandud, kas toitlustust pakutakse lasteaia hoonesse kavandatava köögi kaudu või Uulu Põhikooli olemasoleva köögi kaudu.

6. Väide: “Liiklussageduse prognoosi aluseks ei ole teadaolevalt võtta sarnase objekti liiklusloendusi sarnases keskkonnas. Hinnanguliselt võib öelda, et hajaasustusele iseloomulikult tuuakse lapsed lasteaeda valdavalt (80 %) autoga, vanemate rühmade lapsi mööda kergliiklusteed ka jalgsi ning jalgrattaga või ühistranspordiga (20 %).”- täpsustus: loenduse andmeid ei ole võtta, kuid vaatlus on võimalik iga sama suurusega lasteaia juures. Küsimus: kui noorem laps tuleb hajaasustuses lasteaeda autoga, siis millisel ajal muutub tema liikumisviisiks jalgratas?

Arvestades, et lapsevanem liigub tööle edasi väite kohaselt autoga, siis on liikluseeskirja vastane lubada lapsel üksi jalgrattaga liikuda. Samuti on lasteaedade sisekorraeeskirjades reegel, et lapsevanem annab lapse õpetajale üle. Seega on õige väide: kõikide rühmade lapsed liiguvad lasteaeda vanemale sobiliku transpordiga ehk tänapäeval autoga, sest lasteaed asub küla keskusest kaugemal ning ligipääs ühistranspordiga ebasobiv. Ja vanemad liiguvad edasi oma töökohta, mis enamasti asub Uulu keskusest kaugemal (üldjuhul linnas).

Hinnang on antud praegu töötava Uulu Lasteaia näitel, kus lapsevanemad liiguvad koos lastega lasteaeda ka jalgsi või jalgrattaga. Sarnase näitena võib tuua Pärnu linna haldusterritooriumil asuva Audru Lasteaia, kus lasteaed asub keskusest kaugemal. Antud näite puhul liigub arvestatav hulk lapsevanemaid koos lapsega jalgsi või jalgrattaga lasteaeda ning hiljem suundub autoga tööle.

7. Väide: “Arvesse on võetud, et on peresid, kus ühest perest käib lasteaias rohkem kui üks laps ning rühmade igapäevane täituvus ei ole 100 %. Lisaks võib eeldada, et kogu personal ei käi eraldi autodega tööl”- täpsustus: kui on tegemist tavalasteaiaga, siis esineb perioode, kui on lapsi vähem (koolivaheaeg, viiruste period) kuid väide, et igapäevane täituvus on väiksem kui 100% on ebatäpne, sest paari lapse puudumine ei mõjuta üldist täituvust. Küsimus: millest lähtuvalt on püstitatud eeldus, et lasteaia personal ei käi eraldi autodega tööl? Vaadeldes linnas töötavaid õpetajaid, siis võin väita, et 50% töötajatest käib eraldi autodega. Hajaasustuse korral ja arvestades Lillepõllu asukohta ning bussiliikluse tihedust, eeldan, et 95% personalist liigub lasteaeda autoga. Näide: kui ma liigun mööda kergliiklusteed jalgsi, siis on kaugus 3,1- 3,5 km. Hommikul ei ole mul võimalik ühistranspordiga tulla, seega tulen isikliku transpordiga. Olenevalt aastaajast võivad olla mõned töötajad, kes tulevad jalgrattaga, seetõttu arvan, et isikliku sõiduvahendiga tuleb 75% (või rohkem) personalist. Sest ka töötajad ei ela lasteaia kõrval.

Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole välja toodud protsentuaalselt kui suur hulk töötajaid liigub eraldi või jagatud transpordiga. Lisaks on arvestatud võimalusega liikuda tööle ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga.

8. Väide: “Detailplaneering vastab ka valla ruumilise arengu eesmärgile, milleks on muuhulgas ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.”- täpsustus: jalakäiguteede ning ühistranspordi osa suhtes olen eri meelt.

Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatav lasteaeda on võimalik liikuda nii kergliiklusteid kui ka ühistransporti kasutades.

Lillepõllu DP 4 põhijoonis Küsimus: kas ma saan õietu aru, et ümber lasteaia territooriumi kulgeb sõidutee? Joonisel kollane 4.

Kavandatava Uulu Lasteaia ümber kulgev tee on piirkonda kavandatud elamukruntide teenindamiseks mõeldud tee.“

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile 25.09.2025 kirjaga nr 6-1/27-41. Maa- ja Ruumiamet vastas 05.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/3928-5, mille kohaselt paluti kaasata planeeringu koostamisse täiendavalt kõikide kinnisasjade omanikud, kellele on seletuskirja peatüki 3.13 kohaselt määratud servituudi seadmise vajadus. Kirjas juhiti tähelepanu, et avaliku arutelu korraldamine ei ole kohustuslik, kui arvamusi ei esitata või kõik esitatud arvamused võetakse arvesse. Peale täiendava kaasamise läbiviimist esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 10.02.2026 (edastatud 11.02.2026) kirjaga nr 6-1/27-43 kõigile seletuskirja peatükis 3.13 nimetatud kinnistute omanikele. Transpordiamet vastas 19.02.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/2868 (dokumendiregistri nr 6-1/27-44) järgmist: „Oleme planeeringuga tutvunud ning tuvastanud, et selles ei ole muudatusi võrreldes meie 17.06.2025

kirjaga nr 7.2-2/25/2868-13 kooskõlastatud detailplaneeringuga. Sellest lähtuvalt me täiendavaid ettepanekuid ei esita.“

Teised asjasse puudutatud isikud tähtaja jooksul arvamust ei avaldanud. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 16.03.2026 kirjaga nr 6-1/27-45 Uulu külas osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet andis heakskiidu 20.04.2026 kirjaga nr 6-3/25/3928-7 järgmiselt: „Lähtuvalt esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu osalise Lillepõllu kinnistu Uulu lasteaia detailplaneeringule.“

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse §91 lõike 1, § 142 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõike 1 punkti 31, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Kehtestada Uulu küla osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering (Töö nr 23004828) vastavalt otsuse lisale.

2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees