Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

[email protected]

Teie 19.03.2024 nr 7.4-2.1/1598-1 Meie 01.04.2024 nr 2.2.-1/24/3-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Päästeameti taotlus uuringus „Laste

ohuteadlikkuse uuring“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta.

Vaadanud läbi teie taotluse tekkisid järgnevad küsimused:

1. Taotluse kohaselt soovite rahvastikuregistrist pärida ka sihtgrupi kodust aadressi.

Kirjeldate lapsevanemaga kontakti võtmise viise ning selgitate, et kui telefoni teel ei

õnnestu kontakti saada, siis külastab küsitleja leibkonda kodusel aadressil. Olete välja

toonud, et sellist kodukülastust tehakse ainult äärmisel vajadusel ja siis, kui valim on

ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul.

Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL)

2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab

esinema õiguslik alus. Sõltumata õiguslikust alusest, on andmetöötlejal kohustus järgida

IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh artikli 5 lõike 1 punktis a, b, c sätestatut:

töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev; isikuandmeid kogutakse täpselt ja

selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel (eesmärgipiirang); isikuandmed

on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi

seisukohalt (võimalikult väheste andmete kogumine). Isikuandmeid võib töödelda vaid

ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama

selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel

meetmetel. Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul peab vastutav töötleja hindama,

milliseid isikuandmeid on tal eesmärgi saavutamiseks vajalik töödelda ning kas seatud

eesmärk on võimalik saavutada ka viisil, mis ei riiva isiku põhiõigusi. Andmesubjektile

kaasneva mõju suuruse hindamisel arvestatakse muuhulgas: isikuandmete liike,

andmesubjekti staatust, kas vastutava töötleja eesmärkide saavutamist võimaldavad

vähemriivavad meetodid jne. Asjakohane on ka hinnata andmesubjekti mõistlikku ootust,

st et tema isikuandmeid ei töödeldaks viisil, mida ta ei saa mõistlikult ette näha.

Isikuandmeid tuleb töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult

võimalik saavutada muude meetmete abil.

Taotluse kohaselt kasutatakse kodust aadressi vaid äärmuslikel juhtudel, seega uuringu

eesmärgi täitmiseks ei ole vajalik kogude kõikide sihtgruppi kuuluvate inimeste koduseid

aadresse. Tulenevalt sellest, on AKI seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud pärida

rahvastikuregistrist kõikide valimisse sattuvate inimeste kodust aadressi. Esiteks, igaks

2 (2)

juhuks andmete kogumine ei ole isikuandmete töötlemise nõuetega kooskõlas ja enamiku

sihtgruppi kuuluvate inimeste osas kodukülastus ei rakenduks. Teiseks, olete ka ise oma

taotluses öelnud, et kui inimesi ei teavitata eelnevalt kodukülastusest, siis on nende

motivatsioon uuringus osaleda madal. Lisaks tuleb arvestada, et kodukülastus eelneva

teavituseta on kindlasti inimesi rohkem häiriv ning riivab nende eraelu puutumatust

suuremal määral. Rahvastikuregistris olev aadress ei pruugi ka olla inimese tegelik elukoht

ning uuringus osalemiseks ei pea tingimata intervjuu toimuma kodus. Kolmandaks, kui

peaks valim ammenduma, siis on võimalik ka teha näiteks avalik teavitus sellise uuringu

toimumise kohta ning kutsuda inimesi, kes vastavasse sihtgruppi kuuluvad, võtma ise

uurijatega ühendust. Sellist meetodit kasutades ei toimu isikuandmete töötlemist isiku

nõusolekuta ning see on kindlasti inimeste eraelu vähem riivav. Seega on olemas ka

alternatiivne meetod sihtgrupini jõudmiseks. AKI möönab, et ainult sellise avaliku

üleskutse meetodi kasutamisel ei pruugi saada kokku vajalikku valimi suurust, kuid seda

meetodit on võimalik kasutada paralleelselt hetkel planeerituga.

Tulenevalt eeltoodust leiab AKI, et andmekoosseisust tuleb välja jätta andmesubjektide

kodune aadress.

Taotluses olete ka välja toonud, et osadel sihtgruppi kuuluvatel inimestel ei pruugi olla

rahvastikuregistris telefoninumbrit. Siinkohal soovitab AKI teil valimit välja võttes seada

üheks kriteeriumiks kontakttelefoni või/ja e-maili aadressi olemasolu.

2. Taotluses on öeldud, et küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud

unikaalse numbriga ning peale küsitlustööde lõppemist kontaktandmed kustutatakse. Kas

ma saan õigesti aru, et kustutataks nö pseudonüümi võti ja ka kontaktandmete fail, mille

rahvastikuregister on Turu-uuringute AS edastanud? Kuidas Päästeamet veendub selles, et

rahvastikuregistrist saadud isikuandmeid sisaldav fail on kustutatud?

3. Taotluse punktis 11.3 kohaselt on valimisse sattunud inimestele saadetavas e-mailis viide

Turu-uuringute AS veebiaadressile, kus on täpsem info isikuandmete töötlemise kohta.

Arvestada tuleb, et Turu-uuringute AS üldised andmekaitsetingimused ei kajasta

konkreetselt selles uuringus toimuvat andmetöötlust. Inimestele tuleb esitada teave selle

kohta, kuidas selles konkreetses uuringus isikuandmeid töödeldakse.

4. Olete AKI-le esitatud taotlusele pannud peale AvTS § 35 lg 1 punkt 12 piirangu. Millises

osas taotlus sisaldab teavet, mis vajab nimetatud piirangut?

5. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 12.04.2024 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada.

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Andmekaitse Inspektsioon

haldusemenetluse seaduse § 15 lõike 3 kohaselt jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel