Pr. Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie 08.05.2026 nr 42/1-4
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus karistusseadustiku, kriminaal-menetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitab käesolevaga oma arvamuse karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse üle Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiiv.
Alustuseks peame oluliseks rõhutada, et mõistame käesoleva eelnõu menetlemise konteksti – tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega, mistõttu on käesolevas etapis e riigisisesel tasandil sisuliste muudatuste tegemise võimalus sisuliselt olematu. Sellest hoolimata peame vajalikuks väljendada mitmeid põhimõttelisi murekohti, mis puudutavad eelnõu mõju põllumajandusele ja toidutööstusele. Tutvunud eelnõuga ja seletuskirjaga, ei ole me veendunud, et nimetatud sektorite eripäraga on piisavalt arvestatud ega ka selles, et mõjusid neile oleks sisuliselt hinnatud.
Esmalt soovime väljendada tõsist nördimust kaasamisprotsessi osas. EPKK sai eelnõust teada alles eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning meile ei edastatud eraldi teavitust arvamuse avaldamiseks. Samuti ei olnud EPKK kaasatud direktiivi väljatöötamise etapis Euroopa Liidu tasandil, mil oleksime saanud pöörata tähelepanu võimalikele riskidele, mida direktiiv sektorile kätkeb. Arvestades, et eelnõu mõjutab otseselt põllumajandussektorit ja toidutootmist, oleks olnud vältimatult vajalik sektori varasem ja sisulisem kaasamine juba läbirääkimiste faasis. Praeguses etapis, kus direktiivi ülevõtmine on sisuliselt vältimatu, on võimalused sektori seisukohtade arvestamiseks äärmiselt piiratud.
Teiseks soovime rõhutada muret seoses keskkonnarikkumiste laiaulatusliku kriminaliseerimisega. Eelnõu kohaselt muutub märkimisväärne osa rikkumistest, mis täna on käsitletavad väärtegudena, kriminaalkorras karistatavaks. Seejuures on eriti problemaatiline, et vastutus võib tekkida juba olukorras, kus on tuvastatud üksnes olulise kahju oht, mitte aga tegelik kahju (KarS § 351¹). Selline lähenemine laiendab oluliselt kriminaalvastutuse piire ning tekitab õigusselguse küsimusi. Kuigi ohu kriminaliseerimine ei ole karistusõiguses iseenesest uus praktika (Eestis on karistatav nt tuleohutusnõuete rikkumine või ohtlike ainete vale käitlemine), on käesoleva eelnõu puhul tegemist siiski põhimõtte märkimisväärse laiendamisega. Erinevalt tavapärasest praktikast, kus ohtu kui sellist põhjustav rikkumine on kitsalt piiritletud ja seotud selgelt määratletud riskidega, laiendab eelnõu kriminaalvastutust laiapõhjalistele ja sageli paratamatutele keskkonnariskidele majandustegevuses, sealhulgas põllumajanduses ja toidutootmises.
Põllumajanduse ja toidutootmise kontekstis on oluline rõhutada, et tegemist on sektoritega, kus keskkonnariskide esinemine on oma olemuselt vältimatu. Näiteks hõlmavad peamised riskid toitainete leket, sealhulgas lämmastiku ja fosfori sattumist põhja- ja pinnavette või loomakasvatuse heitmeid, sh ammoniaagi ja metaani emissioone. Seejuures tuleb rõhutada, et mitmed riskid ei ole otseselt seotud ettevõtja hooletuse või pahatahtliku tegevusega, vaid tulenevad väliskeskkonnast. Näiteks:
• ekstreemsed ilmastikuolud (tugevad vihmad, üleujutused, põuad), mis võivad põhjustada toitainete ärakannet või lekkeid ka nõuetekohase tegutsemise korral;
• kliimamuutustest tulenevad mõjud, sealhulgas uute kahjurite ja haiguste levik;
• mulla looduslikud omadused, mis võivad suurendada keskkonnakoormuse riski;
• loomataudid ja muud bioloogilised riskid, mis võivad kaasa tuua erakorralisi keskkonnamõjusid.
Sellises kontekstis tekitab tõsist muret, et eelnõu kohaselt võib kriminaalvastutus tekkida ka olukordades, kus ettevõtja on tegutsenud nõuetekohaselt, kuid väliste tegurite koosmõjul tekib keskkonnakahju oht.
Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti on viimastel aastatel mitmes valdkonnas liikunud dekriminaliseerimise suunas. Käesolev eelnõu liigub vastupidises suunas, tuues kriminaalvastutuse valdkondadesse, kus seni on rakendatud haldus- või väärteomenetlusi. Selline suunamuutus vajab meie hinnangul põhjalikumat mõjuanalüüsi.
Kokkuvõttes leiame, et kuigi direktiivi ülevõtmine on kohustuslik, tuleb selle rakendamisel maksimaalselt arvestada õigusselguse, proportsionaalsuse ja sektori eripäradega. Eriti oluline on tagada, et kriminaalvastutus ei laieneks olukordadele, kus puudub ettevõtja süü või kus riskid tulenevad valdavalt looduslikest ja ettearvamatutest teguritest.
Palume eelnõu edasisel menetlemisel neid aspekte põhjalikult kaaluda ning võimalusel täpsustada regulatsiooni selliselt, et vältida põhjendamatult laia kriminaalvastutuse kohaldamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda