EPKK tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Alevi 3-2, 11313 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim ja mõjukaim põllumajandus-, toidutööstuste,

maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon. Koja liikmete arv on otse ja

liikmesorganisatsioonide kaudu keskmiselt 30 000.

Lp Ivari Rannamaa

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 07. mai 2026 nr 1-4/41

EPKK tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on tutvunud üleriigilise planeeringu „Eesti

2050“ eelnõuga ning tunnustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja selle

partnereid mahuka töö eest planeeringu koostamisel. Kuigi käesolev seisukoht on esitatud

ametlikust tähtajast hiljem, peame väärtusliku põllumajandusmaa kaitse küsimust

põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku seiskohalt oluliseks ning palume

meie ettepanekuid eelnõu edasises menetluses siiski arvestada.

Käesoleva pöördumisega soovime juhtida tähelepanu sellele, et üleriigilise planeeringu eelnõus

on väärtusliku põllumajandusmaa kaitse käsitlus napisõnaline, ebamäärane ja ei ole vastavuses

selle ressursi strateegilise tähtsusega. Selleks, et planeering täidaks oma rolli toidujulgeoleku

tagamisel ning põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi hoidmisel, peab üleriigiline

planeering väärtusliku põllumajandusmaa kaitse põhimõtted välja tooma oluliselt selgemalt,

konkreetsemalt ja siduvamalt.

Põllumajandusmaa on piiratud ja taastumatu strateegiline ressurss

Põllumajandusmaa on piiratud ressurss, mille olulisus suureneb maailma rahvastiku kasvu ja

toidutootmise nõudluse suurenemisega. Eestis on viimase enam kui 100 aasta jooksul

põllumajandusmaa pindala vähenenud ligi poole võrra – 2,5 miljonilt hektarilt umbes 1,2

miljoni hektarini, moodustades täna vaid viiendiku Eesti maakasutusest. Pindala vähenemine

on toimunud peamiselt metsastamise arvelt ning konkureerivad maakasutuse suunad nagu

päikese- ja tuulepargid, taristu ning hoonestus avaldavad põllumajandusmaale jätkuvat ja

kasvavat survet.

Sellistes tingimustes on põllumajanduse laienemisvõimalused suuresti ammendunud. Mulla

teke on inimese eluea mastaabis taastumatu protsess ning kord ehitustegevuse alla kadunud

viljakat mulda ei saa ühegi leevendus- või hüvitusmeetmega taastada. Seda asjaolu kinnitab ka

12. novembri 2025 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2025/2360 mullaseire ja

mulla vastupidavuse kohta, mis tunnustab mulda kui asendamatut ressurssi.

Eesti põllumajandust iseloomustab samal ajal suur rendimaade osatähtsus, kus ligi 68%

kasutatavast põllumajandusmaast on rendimaa. See tähendab, et maaomanike otsused

mõjutavad oluliselt põllumajandusliku maakasutuse püsimist, mistõttu on ruumilise arengu

raamistikul, sh üleriigilisel planeeringul, kriitiline roll selgete signaalide andmisel selle kohta,

et väärtusliku põllumajandusmaa hoidmine on Eesti riigi prioriteet.

Üleriigilise planeeringu eelnõu käsitlus on liiga üldsõnaline

Üleriigiline planeering käsitleb põhjalikult ja nõudlikult rohevõrgustikku ning väärtuslikke

maastikke (jaotis 3.6.1 ja 3.6.2). Sellega võrreldes on jaotises 3.6.3 toodud tingimused

väärtuslike põllumajandusmaade kohta napisõnalised ega ole võrdväärselt kaalukad ja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Alevi 3-2, 11313 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim ja mõjukaim põllumajandus-, toidutööstuste,

maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon. Koja liikmete arv on otse ja

liikmesorganisatsioonide kaudu keskmiselt 30 000.

selgesõnalised. EPKK hinnangul ei ole põhjendatud, miks põllumajandusmaa, mis on samuti

taastumatu loodusressurss ja Eesti toidujulgeoleku alus, saab planeeringus selgelt nõrgema

kaitse kui rohevõrgustik või väärtuslikud maastikud.

Lisaks on eelnõus kasutatud läbivalt erinevaid mõisteid nagu „põllumaa", „viljakas põllumaa",

„väärtuslik põllumajandusmaa", „looduslik maa", mis on omavahel piiritlemata ja tekitavad

õiguslikku ebakindlust. Selguse ja ühese rakendatavuse huvides võiksid mõisted olla

dokumendis ühtlustatud ning järjepidevalt kasutatud.

Tõsiseim probleem on jaotises 2.2 kavandatud maahõivehierarhia punkt 4, mille kohaselt juhul,

kui eelnevad lahendused (sh viljaka põllumaa kasutusest hoidumine) ei ole rakendatavad,

kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega. Selline sõnastus on

liiga avar ja sisuliselt tühistab eelnevates punktides 1–3 toodud tingimused. Lõppkokkuvõttes

võimaldab see väärtusliku põllumajandusmaa hõivamist ehitustegevuseks tingimusel, et

kompenseerimine viiakse formaalselt läbi, kuid katmise tagajärjel hävib muld ja selle elustik

lõplikult, mida ei saa kompenseerida ega taastada.

EPKK ettepanekud üleriigilise planeeringu täiendamiseks

Selleks, et üleriigiline planeering täidaks oma rolli väärtusliku põllumajandusmaa säilimise

suunanäitajana ja toidujulgeoleku tagajana, teeb EPKK järgmised ettepanekud:

1. Tuua väärtusliku põllumajandusmaa säilimine selgelt välja kui riigi huvi. Üleriigilises

planeeringus peab olema üheselt sõnastatud, et väärtusliku põllumajandusmaa säilimine

ja toimimine põllumajanduslikus kasutuses on Eesti riigi huvi ja strateegiline prioriteet,

ning näidatud, kes selle eest vastutab.

2. Sõnastada jaotis 3.6.3 „Väärtuslikud põllumajandusmaad" sama põhjalikult ja siduvalt

kui rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike sätted. Põllumajandusmaa kaitse ei tohi olla

üleriigilises planeeringus teistest taastumatutest ressurssidest nõrgem ega ebamäärasem.

3. Seada selge keeld väärtusliku põllumajandusmaa hõivamiseks ehitustegevuse ja muude

püsivalt maad muutvate tegevuste poolt. Erandid peavad olema selgelt piiritletud (nt

riigikaitselised vajadused, ühiskonnale vajalik taristu) ning erandi rakendamise korral

peab olema välistatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tükeldamine ja säilitatud

ülejäänud massiivi põllumajanduslik kasutamise võimalus.

4. Korrigeerida jaotises 2.2 maahõivehierarhia tingimused selliselt, et väärtusliku

põllumajandusmaa kasutuselevõttu ei saaks õigustada üksnes leevendus- ja

hüvitusmeetmetega. EPKK ettepanek on sõnastada hierarhia punkt 3 järgmiselt: „selle

võimaluse puudumisel võetakse kasutusele ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning

välditakse väärtusliku põllumajandusmaa, pärandniitude, väärtuslike püsirohumaade ja

heas ökoloogilises seisus metsa kasutuselevõttu."

5. Siduda väärtusliku põllumajandusmaa kaitse selgelt toidujulgeolekuga. Jaotises 3.1

„Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala" tuleb selgesõnaliselt nimetada

toidujulgeolek osana riigi julgeolekupoliitikast ning käsitleda väärtuslikku

põllumajandusmaad kui kriitilist ressurssi, mis tagab Eesti kohaliku toidu tootmise

võimekuse ka kriisitingimustes.

6. Lisada elluviimiskavasse mõõdik „tehisalade pindala põllumajandusmaal, sh

väärtuslikul põllumajandusmaal" toidujulgeoleku tagamise jälgimiseks. Ilma sellise

mõõdikuta ei ole võimalik hinnata, kas üleriigiline planeering tegelikkuses pidurdab

põllumajandusmaa kadu või mitte.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Alevi 3-2, 11313 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim ja mõjukaim põllumajandus-, toidutööstuste,

maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon. Koja liikmete arv on otse ja

liikmesorganisatsioonide kaudu keskmiselt 30 000.

Kokkuvõte

EPKK on veendunud, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2050" sisuline edukus sõltub muu hulgas

sellest, kas ja kui selgelt suudab planeering kaitsta Eesti taastumatut põllumajandusmaad.

Praeguses sõnastuses jätab eelnõu liiga palju ruumi tõlgendusteks, mis võivad väärtuslikku

põllumajandusmaad ehitustegevuse ja muude maakasutuse muutuste eest sisuliselt mitte

kaitsta.

Palume eeltoodud ettepanekud üleriigilise planeeringu eelnõu järgmistesse versioonidesse sisse

viia ning oleme valmis arutama nende sõnastust ja rakendamist edasises koostöös. EPKK on

jätkuvalt valmis panustama üleriigilise planeeringu ja elluviimiskava koostamise protsessi

põllumajandussektori parima teadmise ja praktilise kogemusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud)

Kerli Ats

Juhatuse esinaine

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Saatja: Kerli Ats <[email protected]>

Saadetud: 08.05.2026 14:29

Adressaat: info - MKM <[email protected]>; Ivari Rannama - MKM

<[email protected]>

Koopia: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium <[email protected]>

Teema: Pöördumise edastamine

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere

Edastame käesoleva e-kirja manusena Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050 eelnõu kohta.

Parimate soovidega

Kerli Ats

Juhatuse esinaine

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Alevi tn 3-2, 11313 Tallinn/