Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 08.05.2026 08:16

Adressaat: info - MKM <[email protected]>

Teema: 1-8/26/60 Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse

jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Lugupeetud Ando Kiviberg

Erle Enneveer

Eesti Advokatuur edastab teile seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt

seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas.

Lugupidamisega

Merit Aavekukk-Tamm

jurist

Eesti Advokatuur

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Ando Kiviberg

Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60

Riigikogu

[email protected]

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse

eelnõu (836 SE) osas

Lugupeetud Ando Kiviberg

Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse

eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud

seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus:

1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel

analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat

mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410

(mitte § 1348).

2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab

töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust

kasutada aegumistähtaja jooksul.“

Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni

hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada

aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta

alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt

terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat

teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda

ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist,

näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse

täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava

koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma

kasutamata puhkust kasutada.

3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis

aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile,

ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on

vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu

2

sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt

majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis

vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100

lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja

arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole,

mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja

saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul

on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]