Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja

nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.1

„Tagasisaatmiste korraldamine“

toetuse andmise tingimused“

muutmine

EELNÕU

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 13. juuli 2023. a

käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1

„Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

1. Muudan siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1

„Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.5. ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia

teekaardis püstitatud eesmärkidega ning Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja

Nõukogule Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika

kehtestamine lisadega3.“.

1.3. Muudan käskkirja punkti 2.1.1. numeratsiooni ja sõnastan alapunkti 2.4.1.1. numbri

järgmiselt: „2.1.1.4.“.

1.4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust

osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener,

keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert, vaimse heaolu spetsialist);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga

(edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu

vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel;

2 (8)

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning

vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil

01.07.2023–30.06.2024;

- meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud

meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud);

- kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus

(sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe

(st stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid),

sporditegevuse ja muusikalise õppega seotud vahendid, hügieeni tagamise ja

erimenüü (sh usulised, allergikutele suunatud jm erinäidustusega menüü, sh laste

toitlustus) ning ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

- riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport;

- seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste

läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

1.5. Muudan käskkirja punkti 2.3.1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt:

„Projekti eesmärk ja sisu

Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike

kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste

läbiviimist, arendades nõustamisteenust, võttes kasutusele vajalikud ja väljasaatmiseks

kohandatud transpordivahendid ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase

abi andmist.

Projekt koosneb viiest alategevusest:“.

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine

Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivatele välismaalastele koostatud

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on

lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning

nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust

vajavad nad väljasaatmisel vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid.

Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on:

- saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmisega

tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis

viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki;

- vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine;

- vähemalt iga kahe aasta järel reservametnikele täiendkoolituse korraldamine;

- PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja

muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks;

- tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriikide

tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- või tutvumisvisiitide

korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele.“.

1.7. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.1.5. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1.5. Väljasaatmisbussi soetamine

3 (8)

Projekti tegevusega toetatakse PPA Põhja PVB PMJVT7 ühe väljasaatmisbussi

väljavahetamist, mis on kasutuses olnud alates 2016. aastast. Uue väljasaatmisbussiga tagatakse

senisest tõhusam väljasaadetava ja saatemeeskondade turvalisus välismaalase konvoeerimisel.

Samuti võimaldab vastavalt väljasaatmismenetluste grupi vajadustele kohandatud bussi

soetamine menetlusressurssi kokku hoida, sest menetlustoiminguid saab bussis läbi viia isikut

PPA ametiruumi transportimata.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 2.3.2. ja täiendan seda üheksanda lausega järgmiselt:

„Tagasisaadetavate transportimise võimekuse parandamiseks on välja vahetatud seni kasutusel

olnud väljasaatmisbuss ning soetatud uus vajadustele vastav ja kohandatud buss, mis aitab

muuta politseiametnike tööd turvalisemaks, hoida kokku nende tööaega ning mida vajadusel on

võimalik muuta mobiilseks välitöökontoriks.“.

1.9. Muudan käskkirja punkti 2.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2028.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu);

- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise

kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus).

- lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms);

- materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele;

- tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud;

- tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud;

- tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud;

- valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud;

- sõiduki soetamise kulud;

- eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

1.10. Muudan käskkirja 2.4.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud on:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert);

- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel, infopäevadel ja koolitustel

osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus, ruumide rent,

toitlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel

osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada

Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse

keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või

konverentsi toimumist;

- PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine,

kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on

abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha;

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu);

- kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja

isikutuvastusmissioonid Eestis;

4 (8)

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

1.11. Muudan käskkirja punkti 2.6.1.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.6.1.1 Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani õppused

(PPA kriisiplaan)

PPA massilise sisserände kriisiplaani harjutamiseks ja suutlikkuse tõstmiseks

korraldatakse õppuseid ja koolitusi prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada

olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks

valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. PPA massilise sisserände

kriisiplaani õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub

kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi.“.

1.12. Muudan käskkirja punkti 2.6.4. esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt:

„Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2027.“.

1.13. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

5 (8)

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekuse

ja lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 40 450 Käsoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja

tagasisaadetav kolmanda riigi kodanik, kes lahkus

liikmesriigi territooriumilt ja pöördus tagasi

kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja.

Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist,

mitterahalist, isikustatud või kombineeritud

toetust, mida vastuvõttev riik annab

tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata

tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist

iseseisvalt elada.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate

andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi,

sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast

ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui

ta osaleb projekti tegevuses esimest korda.

AMIF O.3.1

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 30 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse

keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb

üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu

asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja

vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses

(üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma

allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb

ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel

osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti

jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes

projekti tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud

info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF O.3.2.

Ostetud seadmete

arv, sealhulgas

ostetud või

ajakohastatud

IKT-süsteemide

arv

arv 0 1 Seadmed - materiaalne vara, millele on riiklike

eeskirjade kohaselt antud inventarinumber.

Käesoleva näitaja tähenduses väljasaatmisel

kasutatav eriotstarbeline sõiduk.

Koostöö arendamine

isikute tagasisaatmise

valdkonnas

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse

keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb

üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu

asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja

vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses

(üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma

allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb

ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel

6 (8)

osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti

jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes

projekti tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud

info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tõlketeenus

tagasisaadetavatele

Toetatud osalejate

arv

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on

saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse

protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

tagasisaadetavatele

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 100 350 Käsoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja

tagasisaadetav kolmanda riigi kodanik, kes lahkus

liikmesriigi territooriumilt ja pöördus tagasi

kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja.

Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist,

mitterahalist, isikustatud või kombineeritud

toetust, mida vastuvõttev riik annab

tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata

tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist

iseseisvalt elada.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate

andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi,

sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast

ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui

ta osaleb projekti tegevuses esimest korda.

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse

keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb

üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu

asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja

vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses

(üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma

allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb

ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel

osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti

jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes

projekti tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud

info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tagasisaatmisvaldko

nna IT arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid.

Massilise sisserände

toimetuleku

võimekuse tõstmine

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 50 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

7 (8)

“.

1.14. Muudan käskkirja punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja.

*teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.“.

1.15. Muudan käskkirja punkti 5.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„5.1. TATi eelarve on 7 108 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude

määr (% otsestest

kuludest)

Tugiteenused tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7%

Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Menetlusvõimekuse ja

lahkumiskohustuse täitmise tagamine 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13

3%

Koostöö isikute tagasisaatmise

valdkonnas 607 050,15 202 350,05 809 400,20

7%

Tagasisaatmisvaldko

nna IT-lahenduste

arendused

AMIF O.3.2.

Ostetud seadmete

arv, sealhulgas

ostetud või

ajakohastatud

IKT-süsteemide

arv

arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses

tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida on

kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab projekti

kestel kajastada ainult ühe korra.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekuse ja

lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF R.3.7. Välja

saadetud

tagasipöördujate arv

Arv 1190 Käesoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja

sunniviisiliselt välja saadetud kolmanda riigi

kodanik.

Väljasaatmine tähendab ebaseaduslikult riigis

viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmise kohustuse täitmist, täpsemalt

füüsilist transporti liikmesriigist välja.

Isikut saab kajastada indikaatori all kohe pärast

väljasaatmist.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate

andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja

nimi, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60).

Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud

info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle

kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda

projekti tegevuses.

8 (8)

Tagasisaatmisvaldkonna IT

arenduste ülalpidamiskulud 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu

Massilise sisserände toimetuleku

võimekuse tõstmine

614 488,95 204 829,65 819 318,60 7%

Tagasisaatmisvaldkonna IT-

lahenduste arendused

745 755,15 248 585,05 994 340,20 1%

“.

1.16. Muudan käskkirja punkti 8.5. ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul

nõusolekul.“.

1.17. Muudan käskkirja punkti 9.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

1.18. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama

korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks;“.

1.19. Muudan käskkirja punkti 10.2. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt:

„Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne

esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

1.20. Muudan käskkirja punkti 11.7. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt:

„Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise

eelarve jääk seda võimaldab.“

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Seletuskiri

EELNÕU

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise

tingimused“ (TAT). Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Täpsustame viidet siseministri kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)

rahastamiskavale, mis võrreldes viimase toetuse andmise tingimuste muutmisega uues

redaktsioonis kinnitatud.

Täpsustame viiteid dokumentidele, millega on TATi koostamisel arvestatud.

Korrigeerime projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ alategevuste numeratsiooni,

pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi ja täpsustame abikõlblike kulude loetelu.

Lisame projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ uue

alategevuse – väljasaatmisbussi soetamine. Sellega seoses täpsustame projekti eesmärki ja sisu,

tulemust ning abikõlblike kulude loetelu. Enne AMIFi rahastamiskava viimast muutmist oli

väljasaatmisbussi soetamine kajastatud eraldiseisva tegevuse „Tagasisaatmiseks vajalikud

tehnilised vahendid või seadmed“ alt, nüüd liidetakse käesoleva projektiga. Bussi saab kasutada

kinnipeetud ja/või menetlusaluste isikute transportimisel nende tabamise kohast prefektuuri,

kinnipidamiskeskusesse või lennujaama väljasaatmise eesmärgil, samuti ka välismaalaste

Eestis viibimise seaduslikkuse kontrollimisel. Kohandatud bussis on võimalik paigutada

kinnipeetud isikud istuma eraldatult ning meeskonna tarbeks on rohkem istekohti.

Suuremahuliste sündmuste puhul, nt massilise ebaseadusliku sisserände korral, saab bussi

kohandada mobiilseks välitöökontoriks, milles saab läbi viia kõik vajalikud esialgsed

menetlustoimingud, mis on vajalikud isikute väljasaatmiseks.

Korrigeerime grammatiliselt sama projekti alategevuse „Saatemeeskondade reservametnike

võimekuse arendamine ja tõstmine“ sõnastust. Pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi.

Pikendame projekti „Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas“ abikõlblikkuse

perioodi ja täpsustame abikõlblike kulude loetelu.

Täpsustame projekti „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“ esimese

alategevuse sõnastust ja pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi.

Viime projektide väljund- ja tulemusnäitajad kooskõlla AMIFi rakenduskava versiooniga 2.0.1

ja täpsustame näitajate selgitavat teavet.

Suurendame projektide „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ ja „Massilise sisserände

toimetuleku võimekuse tõstmine“ eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja

kogueelarvet.

1 Vt https://siseministeerium.ee/amif21-27

2 (2)

Lühendame projektide lõpparuande esitamise tähtaega. Kuna elluviijale saab toetust välja

maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil

vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

Eemaldame elluviija kohustuste hulgast viite ostumenetlusele, kuna elluviijatele kohaldub

hankemenetluse kohustus.

Täpsustame projekti aruande puuduste kõrvaldamiseks antavat tähtaega.

Täpsustame toetuse summa suurendamise aluseid.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõju

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projektide elluviimise käigus selgunud vajadustel,

välja kujunenud toimeviisidel, AMIFi rakenduskaval ning võimaldavad seeläbi seatud

eesmärkide saavutamist tõhusal viisil. Eelarve suurenemine toimub vastavalt AMIFi

rahastamiskavale ja tuleb tegevuse „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ eelarve taastamisest

endisel kujul ning AMIFi rahastamiskavas planeeritud tegevuse „Tagasisaatmiseks vajalikud

tehnilised vahendid või seadmed“ vahendite lisamisega projekti „Massilise sisserände

toimetuleku võimekuse tõstmine“.

Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja riigisiseseid toetusmeetmeid, kuid elluviijateks on riigiasutused ning nende

raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

TATi algses seletuskirjas toodud andmekaitsealane mõjuhinnang, soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, tingimused ei muutu.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub alates 1. aprillist 2025.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

KÄSKKIRI

13.07.2023 nr 1-3/98

muudetud käskkirjadega

04.03.2024 nr 1-3/23

18.06.2024 nr 1-3/65

xx.yy.2026 nr 1/-3/xx

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste

korraldamine“ toetuse andmise tingimus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.05.2023–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (23)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava

meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ning korda. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning

ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja

liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest,

mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände

vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning

edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“.

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- vastuvõtmise/kinnipidamise tingimused;

- välja-/tagasisaatmise toimingud;

- ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed;

- tegevustoetus;

- tagasisaatmismenetlus. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on

kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste

vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud

EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti

pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist

positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva

tagasisaatmispoliitika elluviimisega“.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK)

alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta

ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks.

Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide

kodanike tagasisaatmiste korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste

osutamine, kaasaegsete IT süsteemide arendamine ja ülalpidamine tagasisaatmis- ja

tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse

tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide

asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega.

TATi tegevused aitavad kaasa STAKi alaeesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“

tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ täitmisse. Tegevustega

parandatakse rahvusvahelise koostöö kaudu eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast

3 (23)

ning tagatakse koostöö kiire korraldamine ja sündmustele reageerimine. (muudetud

siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

1.1.3.1 TATi tegevused aitavad täita ka „Digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärki

„Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“. (muudetud siseministri 04.03.2024

käskkirjaga nr 1-3/23)

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias1 ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia

teekaardis2 püstitatud eesmärkidega ning Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja

Nõukogule Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika

kehtestamine lisadega3. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

1.1.6. Kasutatud lühendid:

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

EE 2035 – Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“;

EK – Euroopa komisjon;

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet;

SiM – Siseministeerium;

SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus;

TAT – toetuse andmise tingimused.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega,

- on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10604 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning

lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh

välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete

hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi

ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise

võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase

teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse

1 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2021. a teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia. – COM(2021) 120 final. 2 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia

suunas- – COM(2023) 45 final. 3 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE

COUNCIL establishing the multiannual strategic policy for European integrated border management. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49.

4 (23)

panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse

näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega

füüsilisele virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiteenused tagasisaadetavatele

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

- Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti

põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi

2008/115/EÜ6 (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on

suunatud kinni peetud tagasisaadetavate tugiteenuste tagamiseks, va meditsiiniteenus

tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtliku

lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023–

30.06.2024 vajaduspõhiselt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja

vahendusel ja korraldusel ka väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste

osutamisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. (muudetud

siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65)

Projekti koosneb neljast alategevusest:

2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine,

meditsiinivahendite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine perioodil

01.07.2023–30.06.2024 (edaspidi meditsiiniteenus).

Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada

esmaabi ja haiguste põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh

kinnipeetaval, saada perioodil 01.07.2023–30.06.2024 vajalikke tervishoiuteenuseid ja

ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja

väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest

rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud ulatuses ning suurendada meditsiiniabi

kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadetavale meditsiinilise abi

andmine tema eskortimisel sihtriiki, kaasates saatemeeskonnale lisaks

meditsiinipersonali. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65)

2.1.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused ja olmeruumides vaba aja

veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine.

Tegevusega tagatakse kinni peetud tagasisaadetavatele mitmekülgsed

ajasisustusvõimalused (juhendatud kursused, keeleõpe vms) ja turvalised vaba aja

veetmise vahendid (nt arvuti-, audio-, videotehnika, spordivahendid, huvitegevuseks

vajalikud vahendid, raamatud, perioodika väljaanded), arvestades kinnipeetud

tagasisaadetavate vanust, sugu, kultuurilisi erinevusi, erivajadusi jne.

2.1.1.3. Kinni peetud tagasisaadetavatele suhtlusvõimaluse parandamine

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,

lk 98—107.

5 (23)

Projekti tegevusega tagatakse, et sõltumata tagasisaadetava kinnipidamise kohast on

tagasisaadetavale loodud tänapäevased võimalused ühendust võtta seaduses sätestatud

isikutega, kasutades selleks turvalisi ja ajakohaseid sidevahendeid.

2.1.1.4. Ametnike koolitused

Projekti raames koolitatakse erialaselt tagasisaatmistega seotud ametnikke. Koolituste

fookus on naasmisdirektiivi rakendamisel. Vajadusel viiakse läbi „study visit“

formaadis külastusi teiste Euroopa Liidu riikide tagasisaatmisvaldkondade

analoogiatega tutvumiseks.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse

neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise

kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe

teenus kättesaadav igapäevaselt perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Väljapool

kinnipidamiskeskust viibivatele tagasisaadetavatele on võimalik perioodil 01.07.2023–

30.06.2024 vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse osutaja määratud

ruumides. Kinni peetud tagasisaadetaval on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa

erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise hoidmise seisukohast

äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibivate isikute turvalisus ning

heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipeetud

tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja pereelu

puutumatusele. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65)

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning PPA

ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust

osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener,

keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert, vaimse heaolu spetsialist);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga

(edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu

vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning

vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil

01.07.2023–30.06.2024;

- meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud

meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud);

- kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st

6 (23)

stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid),

sporditegevuse ja muusikalise õppega seotud vahendid, hügieeni tagamise ja

erimenüü (sh usulised, allergikutele suunatud jm erinäidustusega menüü, sh laste

toitlustus) ning ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

- riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport;

- seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste

läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. (muudetud siseministri

18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65; 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65 ja xx.yy.2026

käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.1.5. Projekti elluviija: PPA

2.2. Tõlketeenus tagasisaadetavatele

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada tagasisaatmismenetluses, sh nõustamisel ja

reintegratsiooniteenuste pakkumisel vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust

tagasisaadetavatele.

Projekti eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse tagasisaadetavatele kvaliteetne ja

regulaarne tõlketeenus nii ametnikega kui ka meditsiinipersonali ning psühholoogiga

suhtlemisel. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures parandab

sihtrühma liikmest patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil

õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja

kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse tagasisaatmismenetluse

läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik

teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust.

Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada

kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge

jm).

2.2.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tagatud õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus

vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud menetlusvõimekuse, nõustamise,

taasinegratsiooniteenuste ja lahkumiskohustuse täitmise tagamise ning

tagasisaadetavate tugiteenuste projektides ettenähtud tulemuse saavutamine –

seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja

kestlik tagasisaatmine on läbi viidud tõhusalt ja isiku põhiõigusi järgides.

2.2.3. Projekti sihtrühm

Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

7 (23)

2.2.5. Projekti elluviija: PPA

2.3. Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike

kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste

läbiviimist, arendades nõustamisteenust, võttes kasutusele vajalikud ja väljasaatmiseks

kohandatud transpordivahendid ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase

abi andmist.

Projekt koosneb viiest alategevusest:

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.3.1.1. Eestis seadusliku aluseta viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiste

korraldamine ja neile vajaduse korral tagasisaatmiseelse, tagasisaatmisega seotud,

saabumisjärgse ja/või tagasisaatmisele järgneva abi pakkumine.

Projekti tegevustena toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide

kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, pakkudes

neile tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja

tagasisaatmisele järgnevat abi kolmandas riigis. Abi andmisel võetakse arvesse

tagasisaadetava individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kuigi tagasisaatmis- ja

reintegreerimisabi andmisel eelistatakse Frontexi pakutavat operatiivabi, kasutades

teabevahetuseks ja tegevuste koordineerimiseks Frontexi turvalisi digitaalseid

keskkondi (nt FAR, RIAT vms), on ka käesolevas TATis võimaldatud neid tegevusi ellu

viia.

2.3.1.2. Tagasisaadetavate nõustamine

Nõustamistegevustega tagatakse tagasisaadetavate proaktiivne, individuaalne,

objektiivne ja viibimiskohast sõltumata lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine

kogu PPA menetlusprotsessi perioodil. Nõustamise raames tutvustatakse igale

tagasisaadetavale tema soovil talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning

arvestades tagasisaadetava usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning

erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise

ja lahkumisega seotud võimalusi lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja

riigisisesest õigusraamistikust. Vajadusel toetatakse tagasisaadetavat teiste

ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamisel ning riigi

õigusabi taotlemisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist ning

täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse tegevusteks on:

- vähemalt kahe kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine, kes annavad

tagasisaatmis- ja reintegreerimisalast nõu;

- personaalne, sh inimese eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja

usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel,

mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad lahendused ning aidatakse

ennetada võimalikke rikkumisi. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes

kohaldatakse kinnipidamist, tagatakse talle individuaalne nõustamine

võimalikult kiiresti pärast tema kinnipidamiskohta saabumist;

8 (23)

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega, vajadusel infotundide

korraldamine ja nendel osalemine;

- vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- tagasisaatmisega tegelevate nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt

supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning

kaasajastamine;

- tagasisaatmise nõustamisteenuse pidev analüüs ja arendamine, sh

kliendirahulolu seire.

2.3.1.3. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamine ja tõstmine

Projekti tegevustega toetatakse ühetaolise menetlus- ja kohtupraktika kujundamist

lahkumisettekirjutuste tegemisel, nende vaidlustamisel ja tagatakse, et

lahkumisettekirjutus tehakse kohe pärast kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise

õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on:

- menetleja ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on välismaalasele riigis

viibimise või elamise lõpetamise otsuses või sellega koos lahkumisettekirjutuse

ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsuse tegemine (nn kolm ühes otsuste

tegemine);

- menetleja-juristi ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on kaitsta kohtus PPA

otsuseid, millega on välismaalase riigis viibimise või elamise õigus lõpetatud,

ning samas otsuses või sellega koos tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud

sissesõidukeeldu;

- nö kolm ühes otsuste analüüs ja otsuste kvaliteedi parandamine, võttes arvesse

kohtupraktikat;

- PPA menetleja ja menetleja-jurist poolt vajaduspõhiselt PPA ametnike

koolitamine;

- regulaarsed kohtumised prokuratuuri või vanglate esindajatega, et tagada kuriteo

toime pannud või vanglakaristust kandvate välismaalaste õigusliku staatuse

kindlaks tegemine ja vajaduse korral tagasisaatmismenetluse algatamine.

2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine

Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivatele välismaalastele

koostatud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus

on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud

ning nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase

riskihinnangust vajavad nad väljasaatmisel vähemalt kaheliikmelisi

saatemeeskondasid.

Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on:

- saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste

tagasisaatmisega tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine

ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise

vastuvõtvasse riiki;

- vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine;

- vähemalt iga kahe aasta järel reservametnikele täiendkoolituse korraldamine;

- PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse

eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks;

9 (23)

- tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL

liikmesriikide tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus-

või tutvumisvisiitide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele.

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026

käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.3.1.5. Väljasaatmisbussi soetamine

Projekti tegevusega toetatakse PPA Põhja PVB PMJVT7 ühe väljasaatmisbussi

väljavahetamist, mis on kasutuses olnud alates 2016. aastast. Uue väljasaatmisbussiga

tagatakse senisest tõhusam väljasaadetava ja saatemeeskondade turvalisus välismaalase

konvoeerimisel. Samuti võimaldab vastavalt väljasaatmismenetluste grupi vajadustele

kohandatud bussi soetamine menetlusressurssi kokku hoida, sest menetlustoiminguid

saab bussis läbi viia isikut PPA ametiruumi transportimata.

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.3.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tema

riigis viibimise õiguse lõpetamise otsuses, järgides kohtupraktika ja ühtlustatud

menetluspraktika nõudeid. Tagasisaatmised on korraldatud inimväärsel ja jätkusuutlikul

viisil, pakkudes tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning

saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Abi andmisel võetakse arvesse isiku

individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kasutusele on võetud Frontexi turvalised

digitaalsed keskkonnad (nt FAR, RIAT), et tagasisaadetav saaks osa Frontexi

pakutavatest tagasisaatmis- ja reintegreerimisteenustest. Loodud on terviklik

nõustamissüsteem, mille käigus saab välismaalane õigeaegselt ning objektiivselt aja- ja

asjakohast teavet oma staatuse kohta ja talle pakutakse vabatahtlikuks

tagasipöördumiseks toetust ning reintegratsiooni võimalusi. Nõustamisteenuse

tulemusena suureneb välismaalaste ja teiste asjasse puutuvate isikute teadlikkus

lahkumiskohustuse regulatsioonist, tagasisaadetavad on informeeritud oma õigustest ja

kohustustest, sh vabatahtliku lahkumiskohustuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmise

eelistest. DEPA reservüksusesse kuuluvad ametnikud on tagasisaatmise

operatsioonideks ettevalmistatud ja välismaalaste väljasaatmine saatemeeskondade

osalusel toimuvad tõrgeteta. Väljasaatmismenetluste grupi liikmed on varustatud

vajaliku eririietusega ja muu tehnilise varustusega. Tagasisaadetavate transportimise

võimekuse parandamiseks on välja vahetatud seni kasutusel olnud väljasaatmisbuss

ning soetatud uus vajadustele vastav ja kohandatud buss, mis aitab muuta

politseiametnike tööd turvalisemaks, hoida kokku nende tööaega ning mida vajadusel

on võimalik muuta mobiilseks välitöökontoriks. (muudetud siseministri 04.03.2024

käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.3.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ja PPA

ametnikud.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2028.

Projekti abikõlblikud kulud: (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23

ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

7 Politsei ja Piirivalveamet, Põhja prefektuur, piirivalvebüroo, piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus

10 (23)

- personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu);

- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel

osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus).

- lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms);

- materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele;

- tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud;

- tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud;

- tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud;

- valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud;

- sõiduki soetamise kulud;

- eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3.5. Projekti elluviija: PPA

2.4. Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja Euroopa Liidu riikide ning

Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja

agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute

tuvastamisele ja sihtriigi poolt tagasivõtmisele. Projektiga toetatakse Euroopa Liidu

ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamist.

Projekt koosneb kuuest alategevusest:

2.4.1.1. osaletakse kohtumistel eesmärgiga tagada järjepidev ja toimiv koostöö Eesti asutuste

ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et Eestis

seadusliku aluseta viibivaid kolmandate riikide kodanikke oleks võimalik kiiremini

tuvastada ja neile vajalikud dokumendid hankida ning optimaalse aja jooksul tagasi

saata;

2.4.1.2. vajadusel korraldatakse tuvastusmissioonide Eestisse kutsumine;

2.4.1.3. algatatakse ja korraldatakse läbirääkimisi tagasivõtualaste lepingute või kokkulepete

sõlmimiseks;

2.4.1.4. lahendatakse kolmanda riigi pädeva asutusega isikute tagasivõtmisega seotud

probleeme;

2.4.1.5. aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja

rakendamisele, sh edendatakse riigisiseste infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa

Liidu digitaalsete keskkondadega (nt RCMS, FAR, IRMA) ning andmeedastuse ja -

analüüsi võimekust;

2.4.1.6. tagatakse ametnike kestlik koolitamine tagasisaatmise valdkonna muudatustest ja

Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest.

2.4.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on loodud toimiv koostöövõrgustik Eesti asutuste ja Euroopa Liidus

resideeruvate välisesindustega, Eesti jaoks oluliste kolmandate riikidega, Euroopa Liidu

institutsioonide ja agentuuridega. Seeläbi kiirendatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate

välismaalaste tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi ning tagatakse selle

jätkusuutlikus - tagasisaadetava isik ja tema kodakondsus on kindlaks tehtud,

tagasisaadetavale on hangitud tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning on

aidatud kaasa tema reintegreerimisele koduriigis. Tagasisaatmis- ja tagasivõtualase

11 (23)

koostöö tõhustamiseks on Eesti jaoks olulisemate kolmandate riikidega algatatud

läbirääkimised tagasivõtulepingute või -kokkulepete sõlmimiseks, sh olemasolevate

lepete paremaks rakendamiseks. Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi

rakendamiseks on PPA kasutusele võtnud Euroopa Liidu digitaliseeritud keskkonnad

(nt IRMA, FAR, RIAT, RCMS vms) ja koolitanud ametnikke neid kasutama. PPA

panustab Euroopa Liidu tagasisaatmisalaste andmete kogumisse ja analüüsimisse, sh

edendab riiklike infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu asjaomaste IT

lahendustega. Projekti raames on läbi viidud tagasisaatmistega tegelevatele ametnikele

koolitusi ja/või õppevisiite, et ühtlustada ja parandada valdkondlike õigusaktide

rakendamist ja tõsta ametnike teadlikkust teiste liikmesriikide

tagasisaatmissüsteemidest.

2.4.3. Projekti otseseks sihtrühmaks on nii Eesti kui kolmandate riikide

tagasisaatmisvaldkonna asutuste ametnikud. Kaudseks sihtrühmaks on kolmandate

riikide kodanikud.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud on: (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-

3/xx)

- personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert);

- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel, infopäevadel ja

koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud,

kindlustus, ruumide rent, toitlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel,

seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb

eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine,

kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on

abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha;

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu);

- kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja

isikutuvastusmissioonid Eestis;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4.5. Projekti elluviija: PPA

2.5. Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagasisaatmisi, tagasivõtmisi ja sissesõidukeeldusid käsitlevate IT

süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi

eelmainitud IT süsteemide arendus- ja haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus

Tagasisaatmise teenuste arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT

süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm

12 (23)

Projekti sihtrühmaks on tagasisaatmise ja sissesõidukeelu teenuste (sh seotud teenuste)

menetlusega seotud isikud (sh menetlejad).

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne);

- õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent,

ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5.5. Projekti elluviija: SMIT

2.6. Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine

2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tõsta nii PPA kui ka riigi valmisolekut massiliseks sisserändeks.

Massilise sisserändega (sh tagasisaatmisega) seotud tegevused on arendatud süsteemselt

ja tsentraalselt (PPA üleselt).

Projekt koosneb kolmest alategevusest:

2.6.1.1 Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani õppused (PPA

kriisiplaan)

PPA massilise sisserände kriisiplaani harjutamiseks ja suutlikkuse tõstmiseks

korraldatakse õppuseid ja koolitusi prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada

olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks

valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. PPA massilise sisserände

kriisiplaani õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub

kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi.

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

2.6.1.2. Rahvusvahelise koostöö tagamine MS ennetamiseks ja haldamiseks

Tegevusega aidatakse kaasa ebaseadusliku rände ennetamisse ja MS haldamisse.

Arendatakse tagasisaatmise võimekust süvendades ametnike teadlikkust olukorrast

regioonis ja luuakse ning hoitakse PPA strateegilise tasandi koostöövõrgustikku.

Tagatakse pidev rahvusvaheline koostöö erinevate osapoolte vahel MS, sh

tagasisaatmiste koordineerimisel. Rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu

tõhustatakse olukorrapildi loomist. Tegevuse täitmisse panustavad projektimeeskond

ning PPA eksperdid MS valdkonnast.

2.6.1.3. Paneelarutelu korraldamine konverentsil

Paneelarutelu eesmärk on ühtlustada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd ning

lahendada ühiseid väljakutseid ebaseadusliku rände vastu võitlemises (sh massiline

sisseränne, tagasisaatmine).

2.6.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena suureneb nii PPAs kui ka riigis valmisolek massiliseks

sisserändeks. MS-ga, sh tagasisaatmistega seotud tegevused on arendatud süsteemselt

ja tsentraalselt (PPA üleselt). PPA ametnikud on teadlikud naaberriikide hädaolukorra

lahendamise võimekusest, viisidest, protsessidest jms. PPA MS-ga, sh tagasisaatmistega

13 (23)

seotud kriisiplaanide ajakohastamisel on võimalusel arvestatud naaberriikide

hädaolukorra lahendamise protsessidega ning Euroopa Liidu liikmesriikide parimate

praktikatega. Projekti lõpuks on koostöös sisuekspertidega valminud PPA-ülene MS

lahendamise väljaõppekava ning MS lahendamist (sh tagasisaatmist) toetavad

koolitusmaterjalid. Läbi viidud töötubade ja lauaõppuste järelmite alusel on

ajakohastatud PPA MS, sh tagasisaatmistega seotud hädaolukorraplaanid ja muud

valdkonda reguleerivad sisudokumendid.

2.6.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on PPA ametnikud, sh massilise sisserände valdkonna

koordineerimisega ja massilise sisserände hädaolukorra lahendamisega seotud PPA

ametnikud ja välised koostööpartnerid.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2027.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuht-ekspert, massilise sisserände arendusekspert, rände

kontaktametnik);

- lähetuste kulud, sh õppevisiitidel osalemisega seotud kulud (sh päevaraha,

kindlustus, majutus, kohalik transport jms);

- konverentsi teemapaneeli korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud (nt

konverentsiteenus, toitlustus jmt, mis oleksid protsentuaalne jaotus konverentsi

abikõlblikest kuludest);

- majandamiskulud (halduskulud, sideteenused jms kulud);

- koolituskulud nagu töötubade, seminaride, õppuste korraldamine (nt materjalide ja

tagasiside koostamine, ruumide rent, osalejatele toitlustus, majutus jms kulud);

- Eesti ja välisekspertide kulu (nende osalemine töötubades/õppustel, sh transport,

majutus, toitlustus jms kulud);

- riigisisesed transpordikulud;

- seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungitele jm asjakohane

seadmete soetus/rent töötubade/õppuste läbiviimiseks);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.

2.6.5. Projekti elluviija: PPA

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

2.7. Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused

2.7.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagasisaatmise valdkonna infosüsteemide (nt ILLEGAAL2,

SKEELD) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse

rakendamine.

Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste andmekogu ILLEGAAL2 ja

sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD tähtaegsed arendustööd tagavad

infosüsteemide nõuetekohase toimimise ning andmete vahetamise Euroopa Liidu

süsteemidega, misläbi parandatakse infosüsteemide jätkusuutlikkust ning täidetakse

Eestile pandud kohustusi.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

14 (23)

- SMITi hallatavate tagasisaatmise infosüsteemide püsimeeskonna ja välispartnerite

kaasamise rahastamine;

- arendus- ja haldustööde teostamine vastavalt SIMi ja PPAga kokkulepitud

teekaardile;

- kriitiliste intsidentide lahendamine ja infosüsteemi testimine;

- teiste riigisiseste ja Euroopa Liidu infosüsteemidega (EES, ETIAS), sh IRMA2.0,

koostalitusvõime toetamine.

Läbiviidavate arendustööde eesmärgiks on sissesõidukeeldude riikliku registri

SKEELD väljatoomise toetamine vananenud UUSIS platvormilt, sh muud vajalikud

antud arendusega seotud tööd ja otsesed seosed teiste infosüsteemidega.

ILLEGAAL2 üheks täiendavaks arenduseesmärgiks on võimaldada tagasisaadetaval

isikul tagasisaatmismenetluses dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise

märkega. Lisaks tuleb vajadusel täiendada või lisada andmevälju vastavalt RECAMAS

mudeli uuendustele.

2.7.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on tagasisaatmise valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja

jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja

lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud

ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL

infosüsteemidega on teostatud. Arendustegevused lepitakse iga-aastaselt kokku

vastavalt SIMi, PPA ja SMITiga kokkulepitud teekaardile.

2.7.3. Projekti sihtrühm

Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaatmismenetlusega seotud ametnikud.

Kaudne sihtrühm jaotub kaheks:

- Eestis seadusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise

kaitse taotlejad, kes saavad rahvusvahelise kaitse osas negatiivse otsuse ja kelle suhtes

PPA ametnikud teostavad tagasisaatmisemenetlusega seotud toiminguid;

- teised Eesti ametiasutuste töötajad, kes teostavad üle x-tee päringuid infosüsteemi

ILLEGAAL2 oma asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täimiseks ja üldiseks

siseturvalisuse tagamiseks.

2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.07.2028.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, koolituskulud);

- infosüsteemide analüüsi, arenduse, testimise ja töös hoidmise kulu (sh täiendavate

analüüside kulu);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.

2.7.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

3. Riigiabi

15 (23)

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

16 (23)

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtü

hik

Sihttas

e 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekuse

ja

lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 40 450 Käsoleva näitaja tähenduses on

tagasipöörduja tagasisaadetav kolmanda

riigi kodanik, kes lahkus liikmesriigi

territooriumilt ja pöördus tagasi

kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti

välja.

Taasintegreerimise abi tähendab kas

rahalist, mitterahalist, isikustatud või

kombineeritud toetust, mida vastuvõttev

riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga

aidata tagasisaadetaval pärast

tagasipöördumist iseseisvalt elada.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja

osalejate andmed infosüsteemi. Koguda

tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–

60, >60). Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks

selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb

projekti tegevuses esimest korda.

AMIF O.3.1

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 30 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-

toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi.

Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane number, e-

posti aadress, sugu ja vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva

seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti

tegevuses (üritusel, koolitusel vm).

Osalejatelt peab koguma allkirjad iga

koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka

veebi vahendusel toimuvatel

koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat

loetakse üks kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.3.2.

Ostetud seadmete

arv, sealhulgas

ostetud või

ajakohastatud

IKT-süsteemide

arv

arv 0 1 Seadmed - materiaalne vara, millele on

riiklike eeskirjade kohaselt antud

inventarinumber. Käesoleva näitaja

tähenduses väljasaatmisel kasutatav

eriotstarbeline sõiduk.

Koostöö

arendamine isikute

tagasisaatmise

valdkonnas

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-

toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi.

17 (23)

Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane number, e-

posti aadress, sugu ja vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva

seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti

tegevuses (üritusel, koolitusel vm).

Osalejatelt peab koguma allkirjad iga

koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka

veebi vahendusel toimuvatel

koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat

loetakse üks kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

Tõlketeenus

tagasisaadetavatele

Toetatud osalejate

arv

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud

tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse

protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

tagasisaadetavatele

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 100 350 Käsoleva näitaja tähenduses on

tagasipöörduja tagasisaadetav kolmanda

riigi kodanik, kes lahkus liikmesriigi

territooriumilt ja pöördus tagasi

kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti

välja.

Taasintegreerimise abi tähendab kas

rahalist, mitterahalist, isikustatud või

kombineeritud toetust, mida vastuvõttev

riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga

aidata tagasisaadetaval pärast

tagasipöördumist iseseisvalt elada.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja

osalejate andmed infosüsteemi. Koguda

tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–

60, >60). Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks

selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb

projekti tegevuses esimest korda.

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-

toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi.

Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane number, e-

posti aadress, sugu ja vanus).

Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva

seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti

tegevuses (üritusel, koolitusel vm).

Osalejatelt peab koguma allkirjad iga

koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka

18 (23)

4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja.

Näitaja algtase on 0.

veebi vahendusel toimuvatel

koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat

loetakse üks kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

Tagasisaatmisvaldk

onna IT arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid.

Massilise

sisserände

toimetuleku

võimekuse tõstmine

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 50 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tagasisaatmisvaldk

onna IT-lahenduste

arendused

AMIF O.3.2.

Ostetud seadmete

arv, sealhulgas

ostetud või

ajakohastatud

IKT-süsteemide

arv

arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses

tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida

on kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab

projekti kestel kajastada ainult ühe korra.

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekus

e ja

lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF R.3.7. Välja

saadetud

tagasipöördujate arv

Arv 1190 Käesoleva näitaja tähenduses on

tagasipöörduja sunniviisiliselt välja

saadetud kolmanda riigi kodanik.

Väljasaatmine tähendab

ebaseaduslikult riigis viibivate

kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmise kohustuse täitmist,

täpsemalt füüsilist transporti

liikmesriigist välja.

Isikut saab kajastada indikaatori all

kohe pärast väljasaatmist.

Tegevuse alguses kannab toetuse saaja

osalejate andmed infosüsteemi.

Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja

vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud

info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse

kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta

osaleb esimest korda projekti

tegevuses.(muudetud siseministri

04.03.2024 käskkirjaga nr 1-

3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga

nr 1-3/xx)

19 (23)

*teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.

5. Projektide eelarved

5.1. TATi eelarve on 7 108 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus

(EUR) Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku

(EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Tugiteenused

tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7%

Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja

lahkumiskohustuse täitmise

tagamine

2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13

3%

Koostöö isikute tagasisaatmise

valdkonnas 607 050,15 202 350,05 809 400,20

7%

Tagasisaatmisvaldkonna IT

arenduste ülalpidamiskulud 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu

Massilise sisserände toimetuleku

võimekuse tõstmine

614 488,95 204 829,65 819 318,60 7%

Tagasisaatmisvaldkonna IT-

lahenduste arendused

745 755,15 248 585,05 994 340,20 1%

(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23; 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65 ja

xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad

moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.1. ja 2.4. kirjeldatud projektide

puhul.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

20 (23)

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete korra, kes

elluviija nimel hankeid korraldab;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab

SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 04.03.2024

käskkirjaga nr 1-3/23)

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr

1-3/xx)

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks

SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil.

Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas

(taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve

muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

21 (23)

9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi

kaudu; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt

vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks; (muudetud siseministri 04.03.2024

käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse

saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui

riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivselt

tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks

tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info

vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri

04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud

tegevustest.

22 (23)

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale üldjuhul kuni kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

pärast puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TATi muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt

allkirjastatuna. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23)

11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi

eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. (muudetud

siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx)

11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid

teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023.

Siseministri 04.03.2024 käskkirja nr 1-3/23 muudatused kehtivad tagasiulatuvalt alates

01.01.2024.

23 (23)

Siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 on punktides 2.4.4., 8.5., 9.3.5., 10.1.,

10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-

toetuse keskkond“.

Siseministri 18.06.2024 käskkirja nr 1-3/65 muudatused kehtivad alates 01.07.2024.

Siseministri xx.yy.2026 käskkirja nr 1-3/xx muudatused kehtivad alates 01.04.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

07.05.2026 nr 14-13.3/135-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste

korraldamine“ toetuse andmise tingimuste

muutmise eelnõu

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused““.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmise eelnõu

Lisa 2. Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmise eelnõu seletuskirja eelnõu

Lisa 4. Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmise eelnõu tervikteksti eelnõu

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Martin Eber 6125180

[email protected]