Rooma-Katoliku Kiriku ordu nunnade andmete Tervisekassa andmekogusse kandmisel ilmnenud takistustest

1

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKEST MUNKADE JA NUNNADE

RAVIKINDLUSTUSEST EESTIS NING SELLE SEOTUSEST

VIISA JA ELAMISLOA TAOTLEMISE MENETLUSTEGA

Õigusanalüüs

Koostaja: Erik Salumäe, Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna õigusnõunik

Koostamise kuupäev: 07.05.2026

Kasutatud lühendid:

LTR – lühiajalise töötamise registreerimine

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

RaKS – ravikindlustuse seadus

RKK – Rooma-Katoliku Kirik Eestis

RLS - riigilõivuseadus

RR – rahvastikuregister

RRS – rahvastikuregistri seadus

SoM 18.08.2004 määrus – sotsiaalministri 18.08.2004 määrus nr 101 „Tervisekassas

kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning

nendes sisalduvate andmete koosseis“

VMS – välismaalaste seadus

Õigusanalüüsi kesksed küsimused:

I. Kas ning kui, siis millistel eeldustel ja tingimustel on kolmanda riigi kodanikust munk või

nunn, kes kuulub Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda,

kindlustatud isikuks ravikindlustuse seaduse tähenduses, kui ta viibib seaduslikult Eestis, kuid

ei ole saanud veel Eestis tähtajalist elamisluba ning tema isikuandmed ei kajastu sellest

tulenevalt Rahvastikuregistri aktuaalosas?

II. Kas PPA saab välja anda pikaajalise viisa või tähtajalise elamisloa, kui seda taotleval

kolmanda riigi kodanikust mungal või nunnal, kes kuulub Eesti usuliste ühenduste registrisse

kantud kloostri liikmeskonda, ei ole tervisekindlustuslepingut või ei ole Tervisekassa teinud

oma andmekogusse kannet munga või nunna ravikindlustatuse kohta, kuigi klooster on sellist

kannet Tervisekassalt taotlenud?

Vastused õigusanalüüsi kesksetele küsimustele:

I. Kolmanda riigi kodanikust munk või nunn, kes kuulub Eesti usuliste ühenduste registrisse

kantud kloostri liikmeskonda, on kindlustatud isikuks RaKS tähenduses, kui ta viibib

seaduslikult Eestis, kuid ei ole saanud veel Eestis tähtajalist elamisluba, järgmistel eeldustel ja

tingimustel:

a) PPA on väljastanud mungale või nunnale lühiajalise töötamise registreerimise kinnituse

(sellega on täidetud RaKS § 5 lg-s 1 nimetatud kriteerium töötamise kohta);

b) Klooster esitab Tervisekassale korrakohase taotluse (kindlustatavate isikute nimekiri) isiku

andmete kandmise kohta Tervisekassa andmekogusse, millele on lisatud täiendavalt ka

dokumendid, mis tõendavad munga või nunna seaduslikult Eestis viibimist (nt koopiad passi

2

lehekülgedest, millel on isikuandmed ning Schengeni viisa või Schengeni alale saabumist

kinnitav pitsati jäljend), samuti PPA poolt välja antud LTR-i. (vt õigusanalüüsi p-d 5, 6 ja 8)

II. PPA-l on kaalutlusõigus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, otsustada, kas välja anda

pikaajaline viisa või tähtajaline elamisluba, kui seda taotleval kolmanda riigi kodanikust

mungal või nunnal, kes kuulub Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri

liikmeskonda, ei ole tervisekindlustuslepingut või ei ole Tervisekassa teinud oma

andmekogusse kannet munga või nunna ravikindlustatuse kohta, kuigi klooster on sellist

kannet Tervisekassalt taotlenud. (vt õigusanalüüsi p 9)

1. Asjassepuutuvad õigusnormid

RaKS § 5 [„Kindlustatud isik“] lg 1:

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise

elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult

viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või

kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja

tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22

lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

RaKS § 5 lg 4 p 6:

(4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta

sotsiaalmaksu, on:

[…]

6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn.

RaKS § 11 [„Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus“] lg 1:

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib Tervisekassa

andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse

kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale isik ise või tema

seaduslik esindaja.

RaKS § 11 lg 31:

(31) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse

kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub.

Siseministeerium kinnitab Tervisekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks

seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.

VMS § 43 [„Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks“] lg 1:

(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik

alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on:

1) Eesti pädeva asutuse antud viisa;

2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei

välista Eestis viibimise õigust;

3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida;

4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;

5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida;

6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba;

[…]

3

VMS § 45 [„Tervisekindlustusleping“]:

(1) Eestis ajutiselt viibival ja viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema

tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise

Eestis viibimise ajal.

(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:

1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud

isik;

[…]

VMS § 62 [„Viisa andmise tingimused“] lg-d 2 ja 3:

(2) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui:

[…]

4) tal on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud

ravikulude tasumise viisa kehtivusajal.

(3) Tervisekindlustuslepingut ei pea pikaajalise viisa puhul olema, kui välismaalane on

ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik või

välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon või välislepingus

sätestatud juhul.

VMS § 623 [„Pikaajalise viisa taotluse õiguslik mõju“]:

Kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat käesoleva seaduse §-s 911 sätestatud korras,

on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.

VMS § 104 [„Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused“] lg 1:

(1) Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise

töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus

tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

VMS § 106 [„Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine“] lg 1:

(1) Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks

viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja

Piirivalveametis.

VMS § 107 [„Makstavale töötasule esitatavad nõuded“] lg-d 1 ja 12:

(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on

registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

aasta keskmise brutokuupalgaga.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise nõuet ei kohaldata järgmistel

juhtudel:

8) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see

kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;

SoM 18.08.2004 määrus –

§ 1 [„Reguleerimisala“] lg 5:

(5) Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekkimiseks,

peatumiseks ja peatumise lõppemiseks esitab Tervisekassale andmed usuliste ühenduste

registrisse kantud klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub.

§ 6 [Kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud isiku kindlustuskaitse tekkimiseks

esitatavad dokumendid] lg 6:

4

(6) Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekkimiseks

esitatav dokument on kindlustatavate isikute nimekiri.

2. Õigusanalüüsi koostamise ajendiks olevad menetlused

2.1. RKK struktuuri kuuluva Halastuse Misjonäride Ordu Kloostriga Tallinnas (edaspidi

klooster) liitus 28.01.2026 saabunud nunn B.E.K. (initsiaalid). Kanada kodanikuna on tal

võimalik Eestis/Schengeni alal viibida viisavabalt 90 päeva (seega see aeg sai täis aprilli lõpus,

kuid ta on esitanud Eestis PPA-le pikaajalise viisa taotluse ning seega viibib ta viisataotluse

menetluse ajal Eestis seaduslikult, vt VMS § 623). Klooster esitas PPA-le 16.02.2026 B.E.K.-i

kohta LTR taotluse ning B.E.K. sai PPA-lt LTR kinnituse 19.03.2026 koos Eesti isikukoodiga.

2.1.1. B.E.K. esitas PPA-le pikaajalise viisa taotluse 27.03.2026. Viisataotluse menetleja teatas

13.04.2026 kloostrile, et tuleb täiendavalt esitada tervisekindlustust tõendav dokument

(kindlustuspoliis). RKK esindaja teatas menetlejale samal päeval, et VMSi kohaselt ei pea

tervisekindlustuslepingut esitama, kui viisataotleja on RaKS kohaselt kohustusliku

ravikindlustusega kindlustatud isik. Antud juhul on nunn RaKS kohaselt kindlustatud isikuga

võrdsustatud. PPA nõustus selle selgitusega, kuid märkis, et viisataotluse menetlusega saab

minna edasi siis, kui see ravikindlustatus nähtub ka Tervisekassa vastavast andmekogust. Kuna

(vt allpool, p 2.1.2) on tekkinud nunna andmete sellesse andmekogusse kandmisel aga

ootamatuid takistusi, siis on RKK palunud pikaajalise viisa PPA kaalutlusõiguse alusel siiski

väljastada, kuivõrd klooster omalt poolt on teinud seadusest tulenevalt kõik vajaliku, kuid riigi

institutsioon ei ole teinud kannet ning klooster ei saa seda mõjutada. PPA on jäänud aga oma

seisukoha juurde, et viisat väljastada ei ole võimalik ilma Tervisekassa kannet nägemata.

Viisataotluse läbivaatamise menetlust on pikendatud kuni 22.05.2026, kuid kui enne seda

kuupäeva tervisekindlustuslepingut esitatud või Tervisekassa poolt kannet tehtud ei ole, kaotab

B.E.K. seadusliku aluse Eestis viibimiseks.

2.1.2. Klooster esitas 13.04.2026 Tervisekassale, tulenevalt RaKS ja SoM 18.08.2004 määruse

nõuetest, B.E.K. andmed, sh isikukoodi, et need kantaks Tervisekassa andmekogusse.

Tervisekassa on vastusena alates sellest ajast teatanud korduvalt kloostrile ja RKK-le

keeldumisest andmed andmekogusse kanda, viidates sellele, et tegemist ei ole alalise

elanikuga, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis viibiva isikuga ning alles pärast

tähtajalise elamisloa saamist on võimalik nunna andmed andmekogusse kanda. Ajutine

viibimisalus ei olevat antud juhul sobiv, kuna sotsiaalmaksu ei maksta, LTR ei saa olla

võimalik, nunna andmed ei nähtu rahvastikuregistrist jne. RKK esindaja poolt korduvalt

esitatud õiguslikule argumentatsioonile ei ole sisuliselt vastatud (seejuures esitas RKK omal

algatusel Tervisekassale 04.05.2026 mitmeid täiendavaid dokumente B.E.K. RaKS § 5 lg 1

nõuetele vastavuse kinnitamiseks, millede esitamist RaKS ja SoM 18.08.2004 määrus

tegelikult ei nõuagi) ning on kinnitatud, et järgitakse seadust ja ei ole võimalik teha erandeid.

Käesolevas õigusanalüüsis on allpool samm-sammult selgitatud Tervisekassa iga argumendi

paikapidamatust.

2.2. Kloostriga liitus 06.04.2026 saabunud nunn S.M.K. (initsiaalid). Kuivõrd ta on India

kodanik, on talle 02.04.2026 välja antud Schengeni viisa, tähtajaga kuni 02.07.2026. Klooster

esitas PPA-le 07.04.2026 S.M.K.-i kohta LTR taotluse ning S.M.K. sai PPA-lt LTR kinnituse

27.04.2026 koos Eesti isikukoodiga.

2.2.1. Klooster esitas 27.04.2026 Tervisekassale, tulenevalt RaKS ja SoM 18.08.2004 määruse

nõuetest, S.M.K. andmed, sh isikukoodi, et need kantaks Tervisekassa andmekogusse.

Tervisekassa vastas keeldumisega, viidates põhimõtteliselt samadele argumentidele, mis on

nimetatud eespool, p-s 2.1.2.

5

2.2.2. S.M.K. esitas PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse 28.04.2026. Tal on olemas

tervisekindlustatus Schengeni viisa kehtivuse ajal, kuid kindlasti on oluline ja õiguslikult

põhjendatud saada kanne Tervisekassa andmekogusse RaKS sätete alusel esimesel võimalusel.

3. RaKS § 5 lg 1 kujunemine, täienduste põhjendused ja normi struktuur

3.1. Tervisekassa keeldumine kannete tegemisest nunnade kohta ülalnimetatud menetlustes

tugineb järgmistele ekslikele seisukohtadele RaKS § 5 lg 1 kohta:

• erinevalt lõikes eespool nimetatud Eestis seadusliku viibimise alustest – Eesti alaline

elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik – on ajutise

viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ja töötava isiku eest kohustus maksta

sotsiaalmaksu (kas varasemalt nimetatud kategooriate puhul tuleks siis eeldada, et

kindlustuskaitse saamiseks sotsiaalmaksu maksmise kohustust polegi?);

• ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva töötava isiku puhul ei laiene,

erinevalt samas lõikes varem nimetatud viibimisalustest, lõike lõpus nimetatud

võrdsustamine (lg 4 saatelause kohaselt tähendab võrdsustamine aga teatavasti seda, et

lõikes nimetatud isikute (sh mungad ja nunnad) puhul sotsiaalmaksu ei maksta, ning

seal ei ole mingeid erisusi sellest reeglist, olenevalt Eestis viibimise õiguslikust

alusest).

Tervisekassa loogikat ei kinnita ei nimetatud normide ajalooline kujunemine ega põhjendused,

kuidas täienduste tegemist on argumenteeritud.

3.2. RaKS § 5 lg 1 redaktsioonid ajaloolises kujunemisloos:

3.2.1. Algteksti redaktsioon (2002):

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik või tähtajalise

elamisloa alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma

sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000,

102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284) sätestatud korras,

suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1

nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

3.2.2. Euroopa Liiduga liitumise järgne redaktsioon (2006; lisandunud osa on alla joonitud):

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise

elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on

kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu

sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega

käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

3.2.3. Kehtiv redaktsioon (alates 02.04.2015; lisandunud osa on alla joonitud):

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise

elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult

viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või

kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja

tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22

lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

6

3.3. Järeldus – Tervisekassa tõlgendus RaKS § 5 lg-st 1 on ekslik – fraas „kelle eest

sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu jne“ kehtib mitte üksnes sellele

vahetult eelneva viibimisaluse („ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav

isik“) kohta, vaid ka kogu eelneva – Eesti alalise elaniku, tähtajalise elamisloa ja elamisõiguse

alusel Eestis elava isiku – kohta.

3.4. 2015. aasta täiendus RaKS § 5 lg-s 1 tehti välismaalaste seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (809 SE).1 Eelnõu seletuskirjas on muudatuse

eesmärki selgitatud järgmiselt: „Muudatuse eesmärk on kindlustada kohustusliku

ravikindlustusega pikaajalise viisa alusel Eestis viibivaid ja lühiajaliselt kuni kuus kuud

töötavaid välismaalasi, kelle töötasudelt tasutakse kõik maksud, sh sotsiaalmaks.“2 Selgitus on

sisult loogiline, kuid ei peagi iga kord katma ammendavalt kõiki nüansse, mis vastava normi

struktuurist ja teises seaduses sätestatud õigusmõistete mahust tulenevad. Ka antud juhul on

selge, et normis kasutatud väljend „ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv“ haarab

VMS § 43 lg-st 1 tulenevalt ju rohkem viibimisaluseid kui üksnes seletuskirjas nimetatud

pikaajaline viisa – kui reaalselt oleks ainult seda viibimisalust silmas peetud, siis oleks fraas

kirjutatud ju vastavalt kitsamaks ning kasutatudki ainult pikaajalise viisa nimetust. Samuti

kirjeldab seletuskirjas „kelle töötasult tasutakse kõik maksud“ tavalist üldreeglit, kuid ei ole ka

seletuskirjas nimetatud, nagu § 5 lg 1 lõpus ja lg-s 4 nimetatud võrdsustusalus (st et

sotsiaalmaksu ei maksta) antud juhul ei kohalduks.

3.5. 2015. aasta täienduses sisalduv täpsustav nõue „ja töötav“ on mõistetav ja põhjendatud.

Ilma selle lisandita võiks tekkida eeldus, et ta saab Eestis tervisekindlustatud, ka kasvõi

turististaatuses inimesel, kellel aga ei peaks olema sellist põhjendatud ootust. Seetõttu on ka

RKK seisukohal, et munkade ja nunnade puhul on igal juhul põhjendatud, et „ja töötav“

tähendab eelnevat LTR-i taotlemist PPA-s, mis tähendab sellega seonduvalt siis ka vastavat

riigipoolset kontrolli ning välistab sellised võimalikud kuritarvitused, kus mõni isikute grupp

võiks asutada kloostri sisuliselt pelgalt vaid seetõttu, et selle nimekirja kuulumine annab tasuta

ravikindlustatuse.

3.6. RaKS § 5 lg 1 struktuurist nähtub seega, et kindlustatud isiku mõiste määratletakse kahes

osas:

3.6.1. isiku õiguslik staatus seonduvalt Eestis elamise või viibimisega – Eesti alaline elanik,

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis

seaduslikult viibiv ja töötav isik. Seega tuleb asuda seisukohale, et üks nendest õigusliku

staatuse liikidest peab kindlustatud isikul igal juhul olema.

3.6.2. kas isiku eest makstakse või isik ise maksab sotsiaalmaksu (I variant) või kas tema eest

ei maksta või ei maksa ta ise sotsiaalmaksu (II variant, st võrdsustatud isik). Seega hinnatakse

normi rakendamisel, kas kohaldub esimene või teine variant. Seda kinnitab ka RaKS § 5 lõigete

2, 3, 31 ja 4 sõnastus ja struktuur – lg-te 2, 3 ja 31 puhul tasutakse sotsiaalmaksu, lg 4 puhul

mitte.

Igal juhul peab aga isiku puhul esinema üks ülal, punktis 3.6.1 nimetatud viibimisalustest, ning

üks variantidest (sotsiaalmaksu maksmine või mittemaksmine), mis on nimetatud punktis

3.6.2. Ning ei ole kehtestatud mingeid erisusi võrdsustamisel (st sotsiaalmaksu

mittemaksmisel), tulenevalt sellest, et näiteks elamisluba omades on tervisekindlustus, aga

viisa alusel Eestis elades (ja LTRi kohaselt töötamise õigusega) ei ole.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/valismaalaste-

seaduse-muutmise-ning-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 2 Seletuskirja lk 9

7

4. RaKS § 5 lg 4 p 6 – eesmärgiks munkade ja nunnade suhtes väärikas riigipoolne

lahendus

4.1. RaKS § 5 lg 4 täiendati punktiga 6, mille kohaselt lisati kindlustatud isikuga RaKS alusel

võrdsustatud isikute loetellu, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, usuliste ühenduste registrisse

kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn, Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 512 SE) ning täiendus jõustus

01.01.2018.

Enne 01.01.2018 olid kloostrite mungad ja nunnad ravikindlustatud selles ulatuses, mida

kloostrid suutsid tasuda, kusjuures olulisel määral aidati seda kulu katta ka riigieelarvelisest

eraldisest. Kogukulu kõigi kloostrite peale oli kümnetes tuhandetes eurodes aastas, milledest

ka kloostrid ise pidid katma märkimisväärse osa. Seetõttu leidis riik, et on põhjendatud

võrdsustada mungad ja nunnad ravikindlustatud isikutega ilma sotsiaalmaksu maksmata.

4.2. Eelnõu seletuskirjas3 on täienduse eesmärgid toodud välja järgmiselt /õigusanalüüsi

koostaja tekstilised esiletõsted/:

„RaKS-i muutmise eesmärk on tagada Eestis tegutsevates kloostrite liikmeskonda kuuluvate

munkade ja nunnade ravikindlustatus haigekassas. Klooster kui institutsioon tagab nunnadele

ja munkadele küll kõik esmavajaliku kloostris elamiseks, aga kuna nunnad ja mungad ei ole

kloostriga seotud töö-, ameti- ega muu tsiviilõigusliku lepinguga, siis puudub neil ka töötasu

palga näol, millelt oleks kohustus tasuda sotsiaalmaksu. Munkade ja nunnade ravikindlustuse

tagamiseks tasub sotsiaalmaksu praegu klooster ise. Kuna kloostri põhitegevuseks ei ole tulu

teenimine on munkade ja nunnade eest sotsiaalmaksu tasumine kloostritele majanduslikult

keeruline. /…/ Seadusemuudatus on kooskõlas usuvabaduse tagamise põhimõttega ega riku

võrdse kohtlemise üldprintsiipe, kuna nunna- ja mungaseisus kui palgata teenimine on

ühiskonna religioosses süsteemis ainulaadne staatus. Seadusemuudatus tagab

kloostrielanikele riiklikult kindlustatud turvalisuse ning väljendab riigi tahet ja oskust leida

väärikaid lahendusi Eestis elavate inimeste probleemidele.“

4.3. Seadusetäienduse menetlemise ajal oli RaKS § 5 lg 1 kehtimas samas redaktsioonis, milles

praegugi. Ei seadusetäienduse tekstis ega eelnõu seletuskirjas, sh selles osas, kus hinnati

muudatuse rahalisi mõjusid,4 ei ole kordagi diferentseeritud või esile toodud, et on mingid

RaKS § 5 lg-s 1 nimetatud viibimisalused, mis munkade ja nunnade puhul tervisekindlustuse

saamise õigusega seonduvalt ei rakendu ning tuleks sel puhul siiski tasuda sotsiaalmaksu.

Selline lähenemine oleks ka selges vastuolus seadusetäienduse eesmärgi ja mõttega, mis oli

siiski tehtud seadusandja poolt ju selleks, et klooster ei peaks munkade ja nunnadega

seonduvalt tegema enam mitte ühtegi kulutust ravikindlustusele.

Kui peame silmas näiteks seda, et munk või nunn saab esialgselt olla kuni 90 päeva Eestis

seaduslikult viisa alusel või viisavabalt ning seejärel veel ühe aasta pikaajalise viisa alusel,

mille jooksul tal ei ole kohustust omada tähtajalist elamisluba (kusjuures see võibki reaalselt

nii kloostri kui nunna või munga jaoks olla selleks ajaperioodiks, saamaks selgust, kas inimene

kohaneb elu ja tegevusega konkreetses siinses kloostris – seetõttu võib olla ka võimalik, et

elamisluba järgnevalt ei taotletagi), siis ei ole õiguslikult põhjendatud Tervisekassa selline

3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-460f4d458d9e/eesti-haigekassa-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/, seletuskirja lk 15 4 vt seletuskirja lk 44

8

lähenemine, et RaKS kohase ravikindlustatuse saab ta alles siis, kui tal on elamisluba. See

tähendab, et elamisloa saamise eelsel perioodil peab mungal või nunnal Eestis viibimiseks

olema tasuline tervisekindlustusleping, mis seniste pakkumuste järgi (ning on suur hulk

kindlustusfirmasid, mis alates isiku mingist vanusest neid lepinguid ei sõlmigi) tähendaks

kloostrile tuhandeid eurosid kulusid selle 1-1,25-aastase perioodi eest. Selline kulutus on

mõeldamatu ning võiks tõstatada küsimuse juba ka riigipoolse usuvabaduse tagamise

kohustuse kontekstis, kuivõrd võib põhjustada lõppastmes olukorra, kus klooster ei saa enam

tegevust jätkata, kuna ei ole võimalik tasuda riigile piisavalt palju, et mungad või nunnad

saaksid üldse Eestis viibida, või ei ole kloostris võimalik elada munkadel või nunnadel alates

mingist vanusest, kuna isegi tervisekindlustuslepingut erakindlustusfirmas ei ole võimalik

nende osas sõlmida.

5. RKK ja Tervisekassa erinevad arusaamad RaKS § 5 lg 1 ja lg 4 p 6 koostoimelisest

rakendamisest

5.1. RKK arusaam kolmanda riigi kodanikust munga või nunna (kellel ei ole tähtajalist

elamisluba) tervisekindlustuse tekkimiseks on järgmine:

5.1.1. Kui munk või nunn saabub Eestis asuvasse kloostrisse (seega viibib seaduslikult Eestis

nt kas Schengeni viisa alusel või viisavabalt, on ka võimalus, et tal juba on pikaajaline viisa),

taotleb klooster PPA-lt koheselt LTR-i. Selle menetlusaeg on 15 tööpäeva. PPA positiivse

otsuse puhul saab munk või nunn Eesti isikukoodi. Sellega on täidetud RaKS § 5 lg-s 1

nimetatud formuleering „ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik“.

5.1.2. Sellega tekib alus, silmas pidades RaKS § 5 lg 1 ning lg 4 saatelause ja p 6 koostoimelist

rakendamist (st et võrdsustatud isiku eest sotsiaalmaksu ei maksta), et kloostriülem pöördub

järgnevalt taotlusega Tervisekassa poole, et munga või nunna andmed kantaks Tervisekassa

andmekogusse.

5.1.3. Kuivõrd RR-i aktuaalossa ei kanta nende isikute andmeid, kes ei ole Eesti või EL-i

kodanikud või kellel ei ole elamisluba või elamisõigust, on põhjendatud, et kloostriülem lisab

oma taotlusele täiendavalt ka dokumendid, mis tõendavad munga või nunna seaduslikult Eestis

viibimist (nt koopiad passi lehekülgedest, millel on isikuandmed ning Schengeni viisa või

Schengeni alale saabumist kinnitav pitsati jäljend), samuti PPA poolt välja antud LTR-i, mida

saab käsitleda RaKS § 5 lg 1 kontekstis töötamise alusena. (vt ka allpool, p-d 6 ja 8)

5.2. Tervisekassa arusaam kolmanda riigi kodanikust munga või nunna (kellel ei ole tähtajalist

elamisluba) tervisekindlustuse tekkimiseks on järgmine (samasisulisi vastuseid on saadetud

korduvalt, alljärgnev tekst 07.05.2026):

„Ravikindlustuse seaduse (RaKS) järgi saab ravikindlustuse inimene, kes:

• elab Eestis alaliselt;

• elab Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;

• või viibib Eestis ajutiselt seaduslikul alusel ja töötab siin.

Ajutise viibimisalusega Eestis viibiva inimese puhul on oluline, et ainult Eestis viibimisest ei

piisa ravikindlustuse saamiseks.

Ravikindlustuse saamiseks peab inimene ka töötama ning tema eest peab olema kohustus

maksta sotsiaalmaksu või peab ta ise sotsiaalmaksu maksma seaduses ette nähtud korras.

See tähendab, et ajutise viibimisalusega isikul tekib ravikindlustus töötamise ja sotsiaalmaksu

maksmise kaudu.

Seega, me ei saa kindlustada ainult LTRi omavat inimest ravikindlustuse seaduse alusel

võrdsustatud isikuna (RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel). Me ei saa kindlustada inimest ka siis

ravikindlustuse seaduse alusel võrdsustatud isikuna (RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel), kui inimene

9

viibib Eestis ajutiselt seaduse alusel ja töötab (väljastatud d- viisa töötamiseks). Kui inimene

viibib Eestis ajutiselt seaduse alusel ja töötab on inimesel õigus saada ravikindlustust

tööandjapoolt kindlustatud isikuna mitte nunna või mungana.“

5.3. RKK ja Tervisekassa eriarvamus lühidalt kokku võttes on see, et kui RKK arusaam on

selline, et ajutiselt seaduslikul alusel Eestis viibiva ja LTRi saanud munga või nunna suhtes

kohaldub, nagu elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elava munga või nunna suhteski,

kindlustatud isikuga võrdsustamine, ilma et sotsiaalmaksu makstaks, siis Tervisekassa välistab

sellisel alusel kindlustatud isikuga võrdsustamise.

Selline arusaam ei ole kooskõlas ei sätete koostoime loogikaga ega põhjendustega, miks

üldse otsustati mungad ja nunnad ravikindlustatute hulka lugeda, ilma et nende eest

tuleks maksta mingiski kloostri liikmeskonda kuulumise ajalises faasis

sotsiaalkindlustusmaksu.

6. LTR katab õiguslikult RaKS § 5 lg 1 formuleeringu „töötav isik“

6.1. Tervisekassa on 17.04.2026 vastanud RKK küsimusele, miks ei kanta ravikindlustatute

nimekirja nunna andmeid, kelle puhul PPA on teinud LTR kinnituse, järgmist:

„Pelgalt lühiajalise töötamise registreerimine ega pikaajalise viisa olemasolu ei ole piisav alus

ravikindlustuse tekkeks. Seaduse seletuskirjast ei tulene, et lühiajalise töötamise

registreerimine oleks kloostri liikmete puhul vajalik ja ka üldse võimalik.“

6.2. Nimetatud Tervisekassa seisukohtadega ei saa nõustuda.

6.2.1. Seda, et ka kloostri liikmete (munkade ja nunnade) puhul on LTR võimalik, kinnitab

kasvõi VMS-i regulatsioon. VMS § 107 lõike 1 kohaselt „tööandja on kohustatud maksma

välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on

vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.“

Sama paragrahvi lõike 12 punkt 8 sätestab aga erandi: „[Käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tasu maksmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:] „välismaalase, kes on

vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud

Siseministeeriumiga“. Juhul kui nunna või munka ei oleks võimalik lühiajaliseks töötamiseks

registreerida, siis ei sisalduks vastav säte ju seaduses. Pealegi on LTR-i olemasolu olnud ka

kolmandate riikide kodanikest munkade ja nunnade puhul PPA nõue.

6.2.2. Selle üle, kas LTR selleks, et saada RaKS mõttes kindlustuskaitse, on vajalik, võib

arutleda – RaKS seda nõuet tegelikult ju munkade ja nunnade puhul ei sätesta, vaid piisaks

sellest, et ta kuulub „kloostri liikmeskonda“, kuid seaduse eesmärgipäraseks rakendamiseks

võib selle registreeringu vajalikkusega nõustuda järgmistel põhjustel:

6.2.2.1. RaKS § 5 lg 1 sõnastuses „ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav

isik“ sõna „töötav“ saaks laieneda ka munkade ja nunnade puhul läbi selle, et nende puhul

viiakse läbi LTR menetlus, kuigi Töötamise registrisse sellist töötamist ei kanta.

6.2.2.2. On mõistlik välistada olukord, kus pelgalt kloostri poolt Tervisekassasse saadetava

teate alusel võidakse ravikindlustada isikuid, kes reaalselt munga või nunna staatuses ei pruugi

olla (ehk et klooster iseenesest ei ole küll fiktiivne, kuid selle kaudu võidakse taotleda tasuta

ravikindlustust isikutele, kellel tegelikult ei peaks seda olema). Olgugi et LTR menetlus ei

maanda kõiki sellega seotud riske, sisaldab see siiski PPA jaoks võimalusi teha kindlaks, kas

isik, keda klooster nimetab mungaks või nunnaks, vastab nendele kriteeriumidele. Ühtlasi on

täiendavaks filtriks ka VMS § 107 lg 12 p-s 8 nimetatud Siseministeeriumi kooskõlastus.

6.2.2.3. LTR kinnitusega saab isik Eesti isikukoodi.

10

6.3. LTR taotluse esitamisel tuleb vastavalt RLS §-le 275 tasuda riigilõiv. RLS § 39 lg 4 annab

aga PPA-le õiguse isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt vabastada isik LTR taotluse puhul

riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra. Viimatiste menetluste käigus on

PPA sellesisulised kloostri taotlused ka rahuldanud ning nende menetlemise riigilõivu

tasumisest vabastanud.

7. Munkade ja nunnade Töötamise registrisse kandmise võimatus ja põhjendamatus

7.1. Tervisekassa 27.04.2026 vastuses kloostrile on märgitud /tõlge inglise keelest/:

„Lühiajalise töötamise registreerimise tõendi nr […] alusel on isikul õigus ravikindlustusele,

kui tema töötamine on registreeritud töötamise registris ja tema eest makstakse

sotsiaalmaksu.“

7.2. Tervisekassa esitatud väidet LTR tõendi (kinnituse) tekstis ei ole.

Vastupidi, PPA alljärgnevatest kinnitustest enestest nähtub, et LTR on kehtiv ka ilma selleta, et

oleks vaja täiendavalt kanda registreering tingimata Töötamise registrisse: 1) lause lõpp „välja

arvatud juhul, kui nimetatud andmed on kantud töötamise registrisse“, mis tähendab, et

registreering kehtib põhimõtteliselt ka ilma töötamise registri kandeta; 2) lause „Lühiajaline

töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks“, mis tähendab, et nimetatud registreering

PPA poolt ongi juba pädev töötamise registreering ning ei sisalda täiendavalt kohustust kanda

registreering Töötamise registrisse.

Väljavõtted PPA poolt väljastatud LTR kinnitusest:

„Lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu

sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, vastava lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest on tööandja kohustatud

teavitama PPA-d, välja arvatud juhul, kui nimetatud andmed on kantud töötamise registrisse.“

„Lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.“

7.3. RaKS sisaldab ise väga selgelt need töötamise juhtumid, mil kindlustuskaitse tekkimine

on seotud andmete saamisega Töötamise registrist – need töötamise liigid on nimetatud RaKS

§ 5 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 (vt RaKS §-d 6, 8 ja 9). Kõigil ülejäänud juhtudel ei ole

kindlustuskaitse tekkimise aluseks isiku andmete kantus Töötamise registrisse ning nii ei ole

see ka munkade ja nunnade puhul.

7.4. Töötamise register ei sisalda ka infotehnoloogiliselt võimalust teha seal selline valik, et

registrisse kantaks munk või nunn. Maksu- ja Tolliameti veebilehel on toodud töötamise liigid

ja koodid5 ning olgugi et seal on nimetatud ka võimalus „Tasuta töötamine“, on selle juures

märgitud lisainfona, et „Tasuta töötamine on töötamine äriühingu või FIE majandushuvides

tasu saamata“ ning on märgitud ka, et selle kandega ravikindlustust ei kaasne. Kõik ülejäänud

kandeliigid eeldavad tasulisust, seega ei ole ühtegi kandeliiki, mis sobiks munkade ja nunnade

andmete kandmiseks Töötamise registrisse.

5 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-register/tootamise-liigid-ja-koodid

11

7.5. 2017. aasta seaduseelnõu, millega RaKS-i § 5 lg 4 täiendati p-ga 6, seletuskirjas6 öeldakse

otsesõnu: „Kuna kloostrites elavad mungad ja nunnad ei saa töötasu palga mõistes, siis ei ole

põhjendatud ka nende kandmine töötamise registrisse.“

8. Tervisekassa ei saa kande tegemist ravikindlustatute andmekogusse siduda üksnes

isiku andmete nähtumisega Rahvastikuregistri aktuaalosast

8.1. Tervisekassa kirjutas 05.05.2026 RKK-le: „Tervisekassa kasutab ravikindlustuse

korraldamisel rahvastikuregistri andmeid.“ Telefonikõnes RKK esindajaga tõi Tervisekassa

esindaja 30.04.2026 välja, et kannet Tervisekassa andmekogusse selle isiku suhtes, kellel ei ole

elamisluba või elamisõigust, ei ole võimalik teha, kuna sellise isiku andmed RR aktuaalosas ei

kajastu.

8.2. Tõepoolest, RRS § 5 sätestab RR andmesubjektide loetelu ning sellesse loetellu ei kuulu

(ehk RR aktuaalossa ei kanta) isikud, kes ei ole Eesti või EL-i kodanikud või kellel ei ole

elamisluba või elamisõigust, kuid kes viibivad Eestis seaduslikult nt viisa alusel või viisavabalt

ning kellele PPA on väljastanud LTR tõendi, andes talle ka Eesti isikukoodi. Nimetatud isiku

andmed kantakse kohe RR-i arhiivi ning neid andmeid Tervisekassa väidetavalt ei näe.

8.3. Tervisekassa seisukoht, et kasutatakse üksnes RR aktuaalosa andmeid, ei ole seega kõiki

aluseid arvestades, mil Tervisekassa andmekogusse tuleks kanne teha, põhjendatud. RaKS ja

selle rakendusaktid näevad juba praegu ette väga selgelt ette juhtumid, millal tuginetakse RR-

le ning millal (ka) teistele andmekogudele või dokumentidele.

8.4. Seega on põhjendatud, et sel puhul, kui tegemist on kolmanda riigi kodanikust munga või

nunnaga, kellele PPA on väljastanud LTR tõendi, lisab kloostriülem Tervisekassale saadetavale

taotlusele täiendavalt ka dokumendid, mis tõendavad munga või nunna seaduslikult Eestis

viibimist (nt koopiad passi lehekülgedest, millel on isikuandmed ning Schengeni viisa või

Schengeni alale saabumist kinnitav pitsati jäljend), samuti PPA poolt välja antud LTR-i, mida

saab käsitleda RaKS § 5 lg 1 kontekstis töötamise alusena. Neid dokumente kogumis hinnates

saab Tervisekassa järgnevalt teha kande oma andmekogusse.

8.5. RKK on konkreetses menetluses (nunn B.E.K.) kõik ülalpool, punktis 8.4 nimetatud

täiendavad dokumendid Tervisekassale saatnud.

9. PPA-l on viisa või elamisloa taotluse menetluses kaalutlusõigus viisa või elamisluba

väljastada, kui munga või nunna andmed on jäänud Tervisekassa andmekogusse

kandmata Tervisekassa tegevusetuse tulemusena

9.1. VMS § 62 lg 2 p 4 sätestab, et pikaajalise viisa taotluse menetluses tuleb esitada PPA-le

ka tervisekindlustusleping, kuid seda ei pea lg 3 kohaselt olema, kui välismaalane on RaKS

kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik.

9.2. Juhul kui tegemist on käesoleva õigusanalüüsi p-s 5.1 nimetatud asjaolude ja menetlusega,

kuid Tervisekassa ei ole selles menetluses oma andmekogusse kannet teinud, on õiguslikuks

6 Seletuskirja lk 15

12

küsimuseks, kas pikaajalise viisa taotlejal on õigustatud ootus eeldada, et PPA talle selle viisa

väljastab, kuigi Tervisekassa andmekogust taotleja tervisekindlustatust ei nähtu.

9.3. PPA-l on kaalutlusõigus, kas asjaolusid kogumis hinnates (taotleja ja klooster on omalt

poolt kõik vajaliku teinud, et kanne Tervisekassa andmekogusse tehtaks, kuid Tervisekassa ei

tee seda kannet) on võimalik viisa väljastada või mitte. Sisulised eeldused VMS § 62 lg 3

kohaselt on ju täidetud – isik vastab nendele kriteeriumidele, et olla RaKS kohaselt

kindlustatud isik. Samas ei kajastu see faktiline olukord Tervisekassa andmekogus. Viisa

andmatajätmine tooks kaasa isiku muutumise illegaaliks ning ta tuleb Schengeni alalt välja

saata. Viisa andmise puhul, olukorras, kus isikuga seoses võib viisa kehtivusajal aset leida

tervisekindlustusjuhtum, ei ole see õiguslikult tegelikult PPA vastutus, kui selle

tervisekindlustusjuhtumiga seonduvalt järgnevalt isik/klooster ja Tervisekassa alustavad

õigusvaidlust, kes peaks kandma ravikindlustuskulud.

9.4. Alternatiiviks sellele, kui Tervisekassa jääbki keelduma andmekogusse kande tegemisest,

on mungal või nunnal/kloostril sõlmida tervisekindlustusleping, et menetlus PPA-s saaks

lõpule jõuda. See on seotud aga märkimisväärsete kuludega – aastase viisa puhul oleks

tervisekindlustuslepingu eest makstav summa eelduslikult suurusjärgus üle 3000 euro, mis

kloostri jaoks on äärmiselt suur väljaminek. Lisaks looks see halva pretsedendi tulevikuks, kus

selliste kulude tegemine hakkabki korduma, olgugi et nende tegemise nõudmine riigi poolt ei

ole õiguslikult põhjendatud.