Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.4-25/1663-2 |
| Registreeritud | 08.05.2026 |
| Sünkroonitud | 11.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.4 RIIGI AVALIKU TEENISTUSE ARENDAMINE, HALDUSORGANISATSIOONIALANE KORRALDUS JA RIIKLIK STATISTIKA |
| Sari | 12.4-25 Eetikanõukogu kirjavahetus ametnikueetika küsimustes |
| Toimik | 12.4-25/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Liis Lepik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60
Riigikogu
[email protected]
[email protected]
Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas
Lugupeetud Ando Kiviberg
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus:
1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410 (mitte § 1348).
2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.“
Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist, näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma kasutamata puhkust kasutada.
3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole, mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Ando Kiviberg
Erle Enneveer
Eesti Advokatuur edastab teile seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas.
Lugupidamisega
Merit Aavekukk-Tamm
jurist
Eesti Advokatuur
Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60
Riigikogu
[email protected]
[email protected]
Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas
Lugupeetud Ando Kiviberg
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus:
1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410 (mitte § 1348).
2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.“
Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist, näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma kasutamata puhkust kasutada.
3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole, mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
Digiallkirjad
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Ando Kiviberg
Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60
Riigikogu
Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse
eelnõu (836 SE) osas
Lugupeetud Ando Kiviberg
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse
eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud
seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus:
1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel
analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat
mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410
(mitte § 1348).
2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab
töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust
kasutada aegumistähtaja jooksul.“
Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni
hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada
aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta
alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt
terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat
teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda
ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist,
näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse
täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava
koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma
kasutamata puhkust kasutada.
3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis
aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile,
ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on
vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu
2
sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt
majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis
vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100
lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja
arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole,
mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja
saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul
on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
Digiallkirjad
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Ando Kiviberg
Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60
Riigikogu
Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse
eelnõu (836 SE) osas
Lugupeetud Ando Kiviberg
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse
eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud
seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus:
1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel
analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat
mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410
(mitte § 1348).
2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab
töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust
kasutada aegumistähtaja jooksul.“
Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni
hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada
aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta
alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt
terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat
teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda
ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist,
näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse
täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava
koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma
kasutamata puhkust kasutada.
3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis
aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile,
ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on
vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu
2
sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt
majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis
vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100
lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja
arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole,
mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja
saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul
on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|