Arvamus eelnõu kohta




Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 23.04.2026 nr 1.2-2/38-1 Meie: 08.05.2026 nr 219-2B


Arvamuse avaldamine

Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruste muutmise eelnõud, mille eesmärk on luua selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel.

Vaieldamatult on patsiendi jälgimine ohjeldusmeetme rakendamisel oluline patsiendi tervise ohutuse ja õiguste kaitse tagamise seisukohalt. Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus suurendab tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) halduskoormust, ent see peab olema mõistlik ja proportsionaalne, vältides süsteemide paljususest tulenevat dokumenteerimise dubleerimist. Oluline on, et bürokraatia ja täiendavate dokumenteerimisnõuete kehtestamine ei hakkaks varjutama õendustöö tegelikku eesmärki. Muudatused peavad toetama patsiendi vajaduste märkamist ja patsiendiohutust, mitte neid tagaplaanile suruma.

Eelnõuga seoses esitame järgmised märkused:
1. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõikele 2 on TTO kohustatud viivitamata teatama Terviseametile järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest.
Kommentaar: kohustus teavitada Terviseametit juhtudest, kus ohjeldusmeetmete rakendamine on kestnud üle 24 tunni ning kohustus dokumenteerida ohjeldusmeetmete rakendamine eraldi ohjeldusmeetmete lehel võivad olla põhjendatud tavaosakonnas viibivate patsientide puhul, kuid palume kaaluda erandi loomist intensiivraviosakonnas viibivate patsientide suhtes. Intensiivraviosakonnas kasutatakse medikamentoosset ohjeldamist sedatsiooni näol sageli päevade, vahel ka nädalate kaupa. Vajadusel rakendatakse sealjuures ka füüsilisi ohjeldusmeetmeid. Eraldi dokumenteerimiskohustus toob kaasa märkimisväärse täiendava töökoormuse ning praktikas tähendaks see Terviseameti teavitamist pea iga patsiendi puhul.
Arvestades, et teavitamine on personali jaoks oluline lisatöö, peab see tegevus olema väga põhjendatud ning olulist lisaväärtust toov. Vanemaealistel on haiglasse sattumisel rahutus väga kerge tekkima. See tähendab, et rahustite kasutamine suuremas või väiksemas mahus on suhteliselt sage praktika. Igast sellisest määramisest teavitamine (tavaliselt on rahustamine vajalik kauem kui 24 tundi) ei ole otstarbekas ega proportsionaalne.
2. Eelnõu kohaselt tuleb Terviseametile esitatavas teatises esitada teave varasema ohjeldusmeetme rakendamise kohta, kuid sellest ei selgu, kas silmas peetakse ohjeldusmeetmete rakendamist üksnes sama haigusjuhu raames või ka varasemaid juhtumeid ning millise ajaperioodi kohta vastav teave esitada tuleb.
3. Teatises tuleb esitada ohjeldusmeetme rakendamise lõpuaeg, kuid samas tuleb esitada teatis viivitamatult. Seega jääb arusaamatuks, kas teatis tuleb esitada kohe, kui ohjeldamine jätkub üle 24 tunni või tuleb teatis esitada ohjeldamise lõpetamisel.
4. TTO peab teavitama patsiendiohutusjuhtumitest Patsiendiohutuse andmekogu (POHAK), sh ka sellistest juhtumitest nagu deliirium ja äge psühhoos. Need on seotud olukordadega, kus tervishoiutöötajatel tekib vajadus kaaluda ja vajadusel rakendada asjakohaseid ohjeldamismeetmeid. Teavitamine ei sõltu ohjeldamismeetme rakendamise ajast, samas on võimalik ohutusjuhtumist teavitades anda ka ülevaade rakendatud meetmetest (sh ajast). Lisaks tuleb eelnõu kohaselt Terviseametit eraldi teavitada juhtudel, kui ohjeldamismeetme rakendamine kestab üle 24 tunni järjest. Määruse seletuskirjast ei ilmne, miks on vajalik sama asutuse korduv teavitamine ning miks ei ole võimalik süsteeme ühildada. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada tehtud valikuid ja/või teha muudatusi süsteemide ühildamiseks. Lisaks palume eelnõu seletuskirjas hinnata halduskoormuse kõrval ka süsteemide paljusust ja võimalikku dubleerimist.
5. Palume selgitada olukorda, kus juhtumitest nagu näiteks deliirium ja äge psühhoos või ebavajaliku ohjeldusmeetme rakendamine ning vale liikumist piirava meetme rakendamine on teavitatud Patsiendiohutuse andmekogu. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 42 lõike 7 kohaselt ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka Patsiendiohutuse andmekogu pidajat. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõike 2 kohaselt  on TTO kohustatud viivitamata teatama Terviseametit järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt saab Terviseamet teatise alusel juhtumipõhiselt otsustada järelevalve alustamise vajaduse üle. Samuti saab teatise andmeid kasutada korralise kontrolli planeerimisel. Selgusetuks jääb, millisel juhul käsitatakse ohjeldusmeetme rakendamist patsiendiohutusjuhtumina ilma järelevalvelise järelmõjuta ning millisel juhul järelevalvemenetlust eeldava rikkumisena.
6. Määruse eelnõu seletuskirjas § 2 selgituses on kehtivat määrust tõlgendatud viisil, mis ei kajasta täielikult § 3 lg 3 p 3 tegelikku regulatiivset sisu (juhendi rakendamise kohustus ei sea TTOle automaatselt kohustust juhend ise koostada. Piisab kui TTO viitab oma kvaliteedisüsteemis rakendatavale juhendile). Ohjeldusmeetmed puudutavad põhiõigusi, mistõttu ei tohiks regulatsioon ja juhendid olla killustunud.  Sellest tulenevalt palume täpsustada seletuskirja, tuua selgemalt välja TTO kohustused ning koostada Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel TTOde ülene juhend.
7. Sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määrus nr 29 § 1 sätestab, et ravimite abil ohjeldamisel peab tervishoiutöötaja ravimi toimet arvestades hindama isiku seisundit vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni ja ravimi toime lõppemiseni.
Kommentaar: ohjeldamine ravimite abil on sisult väga lai mõiste, hõlmates väga erinevaid sekkumisi alates kerge toimega rahustavatest preparaatidest kuni tugevatoimeliste psühhotroopsete ravimiteni. Kuna ohjeldusmeetme kasutamine toob endaga kaasa lisategevusi (vestlus patsiendiga, jälgimine, dokumenteerimine jne), on vajalik arstidele selgemate juhiste andmine, mille alusel saaks otsustada, kas tegemist on ohjeldusmeetmega või mitte.
8. Määruse eelnõu kohaselt peab ohjeldusmeetme rakendamisel arst isiku seisundit kontrollima kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni vähemalt üks kord nelja tunni jooksul. Kommentaar: juhime tähelepanu, et statsionaarse õendusabi osutajal ei pruugi olla arst ööpäevaringselt kohapeal, mistõttu ei ole alati võimalik tagada isiku seisundi kontrollimist määruses sätestatud tingimustel.
9. Ohjeldusmeetmete lehele on koondatud ulatuslik andmekogum, millest märkimisväärne osa dokumenteeritakse juba praegu arsti või õe päeviku osana (nt ohjeldusmeetme rakendamise otsuse teinud arsti andmed, ohjeldamisele eelnev olukord, turvateenuse(politsei kaasamine ning teistele isikutele tekkinud vigastused/kahju). Samuti võiks ohjeldamise järgne vestlus olla pigem dokumenteeritud päevikuosas. Me ei pea mõistlikuks koguda ühele vormile kõiki määruses loetletud andmeid.
10. Mõjuanalüüsis on hinnatud, et elektroonse vormi loomine nõuab tervishoiuteenuse osutajatelt vaid väikesemahulist IT‑arendust. Praktikas ei pruugi see hinnang olla realistlik ega arvestada tegeliku IT‑arenduse võimekusega.

Täname veel kord võimaluse eest esitada oma seisukohad ning palume eelnõu edasisel menetlemisel esitatud tähelepanekuid arvesse võtta.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees