ERHL arvamus eelnõudele

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

1

Pr Karmen Joller Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie: 13.4.2026 nr 1.2-2/34-1 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1

Meie: 8.5.2026 Tagasiside tervishoiureformi eelnõudele

Austatud proua minister

1. Sotsiaalministeeriumi saatis kooskõlastamiseks nn TERVIK-ute loomise ja

rehabilitatsioonireformi eelnõud. Esitasime Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu poolt nende

reformiteemade kohta eelnõude väljatöötamiskavatsuste menetluses (VTK) ka arvamuse.

Kavandatud muudatused mõjutavad kogu tervishoiuvaldkonna korraldust, sealhulgas

ravikindlustuse ulatust ja sisu ning seega vahetult ka ravimivaldkonda. Võib julgelt öelda, et

tervishoiureformidega eelnõudes kavandatud muudatustel on Eesti tervise- ja

sotsiaalõiguskordadele põhimõtteline tähendus.

VTK-de kohta anti väga arvukalt tagasisidet, esitati kommentaare, küsimusi, ka kriitikat kokku

vähemalt 31 erineva organisatsiooni ja riigiasutuse poolt. Tõstatatud küsimused puudutasid nii väga

põhimõttelisi küsimusi tervishoiusüsteemi edasisest korraldusest ja rahastamise, tööjõuvajadustest kui

ka reformi sisulisi elluviimise ja korralduslikke küsimusi.

Sedavõrd ulatuslike muudatuste ettevalmistamiseks ja menetluseks on valitsus kehtestanud spetsiaalse

reeglistiku:

- Eesti õiguskorras põhimõttelist tähendust omava sisuga seaduseelnõule tuleb

Sotsiaalministeeriumil pärast väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamist ja enne seaduseelnõu

normide kujundamist koostada eelnõu õiguslikke valikuid kajastav kontseptsioon.

- Ka kontseptsiooni koostamisse tuleb kaasata huvirühmad ning see eraldi kooskõlastada.

- Alles seejärel saab liikuda seaduseelnõu enda koostamise ja kooskõlastamise etappi.

- Nii VTK kui kontseptsiooni kohta esitatud huvirühmade arvamused ja ettepanekud tuleb

koondada ning vormistada ja esitada seaduseelnõu seletuskirja lisaks olevas tabelis, milles tuleb

eraldi märkida teave sellest, mil määral esitatud arvamusi ja ettepanekuid eelnõus arvestati.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

2

- Nii arvestatud kui arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute kohta tuleb esitada asjakohased

selgitused ja põhjendused, märkides tabelis esitatud märkuse või ettepaneku sisu, selle esitaja

ning millises eelnõu sättes märkus või ettepanek on arvesse võetud ning tuleb põhjendada

märkuse või ettepaneku arvestamata jätmist.

Praegu kooskõlastamisele saadetud seaduseelnõudes on ministeerium unustanud need ülesanded täita.

Kuna tegemist on väga põhimõtteliste küsimuste ja reformikavadega, siis ei saa sel juhul valitsuse enda

kehtestatud õigusloomereeglitest libiseda.

Eelnõu kohta sisulise ja mõtestatud arvamuse kujundamisel on oluline teada ja arvestada ka neid

selgitusi ja põhjendusi, mida Sotsiaalministeerium reformikava kohta seni antud tagasiside kohta on

arvestanud või mitte ning miks.

See ei olu tähtis pelgalt hea halduse ja õigusloome reeglite järgimiseks, vaid kriitiliselt tähtis ka

kavandatud reformi sisuliseks elluviimiseks ja õnnestumiseks, sealhulgas võimalike vigade

parandamiseks reformikavades.

Praeguse eelnõuga ei ole kardetavasti võimalik neid etappe ja korda järgimata edasi liikuda, sest esitatud

sisuküsimused ootavad vastuseid. Ka ERHL poolt jääme oma varasemate mõtete juurde.

2. Toome edasise protsessi hõlbustamiseks ka mõned täiendavad näitlikud küsimused TERVIKute

loomist käsitleva eelnõu pinnalt:

2.1 Eelnõu kohaselt tuleb heaolupiirkonna koostöökogu moodustada „maakonnakeskuseks oleva

kohaliku omavalitsuse üksuse, kes korraldab koostöökogu tööd, juurde“ – eelnõu jätab täpsustamata,

kuidas määratletakse maakonnakeskuseks olev KOV; samuti on sõnastuses teatav tautoloogia nõudes,

et koostöökogu tuleb moodustada selle KOV juurde kes hakkab koostöökogu tööd korraldama.

2.2 Eelnõus nähakse koostöökogu otsustusprotsess ainuvõimalikuna ette konsensuspõhisena.

Eelnõu jätab täpsustamata, mis saab konsensuse mittesaavutamisel. Koostöökogu otsused on aluseks

TERVIK-ute tööle, TERVIK-u tegevus aluseks selle rahastamisele Tervisekassa poolt ning TERVIKu

(töötajate) otsustega määratakse inimese õigused teenustele. Seega võib koostöökogus konsensuse ja

seega otsuse puudumine peatada kõik ülejäänud protsessid ja tegevused.

2.3 Küsimus koostöökogu otsuste kohustuslikkusest TERVIK-ule. Kas TERVIKule on

kohustuslikud on näiteks koostöökogu poolt tehtu „ettepanekud tervise- ja heaoluprofiilis toodud

strateegiliste tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tegevuskava muutmiseks“?

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

3

2.4 Sotsiaalministeeriumi korraldus toimus paralleelselt eelnõus loodavate TERVIKute süsteemiga

ka eurovahendistest finantseeritud TERVIKute loomise projektivoor. EL rahastuse ja käesoleva eelnõu

nõuded TERVIKutele on erinevad. Kuidas kavandatakse välisfinantseeringu TERVIKute ja eelnõu

TERVIKute omavaheline koostöö?

2.5 TERVIKu ülesandeks sätestab eelnõu mh „tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise

valmisoleku koordineerimine“, kuid jätab selgitamata, mida see funktsioon endast tegelikult kujutab

ning kas see „koordinatsioon“ asetab TERVIKu haldusorganina riigiasutuste kõrvale ja teenuseosutajate

suhtes vertikaalsesse avalik-õiguslikku positsiooni?

2.6 Eelnõus puuduvad kollisiooninormid juhuks, kui mõnes heaolupiirkonnas peaks tekkima mitu

TERVIKu tingimustele vastavat ühendust, mis kõik pretendeerivad TERVIKu seisundile ja

Tervisekassa rahastusele eelnõu tähenduses.

2.7 Eelnõu sõnastuses ei ole arvestatud Sotsiaalministeeriumi poolt paralleelselt menetluses olevat

ning käesolevast eelnõust menetluslikus mõttes eespool olevat nn STEEL eelnõu tervishoiu IT-süsteemi

liitmiseks. Ühel hetkel vajab eelnõu kindlasti muutmist vähemalt viidetes neile andmekogudele, mis

STEEL-eelnõuga lõpetatakse.

2.8 Eelnõu selgitustes räägitakse TERVIKute rahastamisest välisvahendite arvelt, kuid eelnõu

tekstis on säte, mille kohaselt võtab alates 1.5.2028 TERVIKu rahastamise täiest ulatuses üle

Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest. Seda uut püsikulu ulatust ja arvestust ravikindlustuse

eelarvele seletuskirjas avatud ei ole. Ei ole ka selgitatud, kuidas saab kassa kasutada

ravikindlustussüsteemi vahendeid vähemalt osaliselt kindlustusväliste tegevuste ja isikute

finantseerimiseks.

2.9 Eelnõus puudub regulatsioon koostöökogude ja TERVIK-ute kui haldusorganite üle

haldusjärelevalve teostamise kohta.

2.10 Samuti on eelnõus jäänud avamata koostöökogude ja TERVIK-ute otsuste teatavakstegemise

korraldus, millest vahetult sõltuvad neist otsustest ja tegevustest mõjutatud inimeste jt isikute

õiguskaitsevõimalused ja -korraldus.

Parimate soovide ja lugupidamisega!

Teet Torgo

tegevjuht