Eesti Politsei Kutseühing_vastus

Aare Siir

Eesti Politsei Kutseühing

[email protected]

Teie 09.04.2026 nr

Meie 08.05.2026 nr 14-1/260965/2603934

Lugupeetud Aare Siir

Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Teile tekitab muret politseiametnike tegevus ohuolukordade

lahendamisel ja relva kasutamisel. Tõite ka välja puudused Politsei- ja Piirivalveameti juhtimisel ja

organisatsioonikultuuris ning politseiametnike koolitamisel.

Mõistame Teie muret ja selle teema olulisust.

Igaühel on õigus elule (põhiseaduse § 16). Õigust elule võib pidada kõige olulisemaks

põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele.1 Riik peab

tagama õigushüve kaitse ja kehtestama selleks vajaliku regulatsiooni.2

Politseiametnikel, kellele on usaldatud teenistusrelvad, peavad olema vajalikud teadmised ja

oskused, samuti tuleb neile tagada praktiline väljaõpe (vt nt politsei- ja piirivalveseaduse § 38 jj,

siseministri määruse „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi

ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja

kord“ § 8; avaliku teenistuse seaduse § 31).3

Politseiametnikele on seadusega antud õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit või relva ehk

vahetut sundi (korrakaitseseaduse (KorS) § 75 lg 1). Politseiametnikel on vahetu sunni

kohaldamisel kohustus rakendada proportsionaalsuse, otstarbekuse ja inimväärikuse tagamise

põhimõtteid (KorS §-d 7-9).

Tulirelva kui vahetu sunnivahendi kasutamine on äärmine abinõu. Tulirelv on kõige riivavam

võimalik vahend, mida isiku suhtes kasutada saab. Seetõttu on vajalik tulirelva kasutamise alused

eriti täpselt reguleerida.4 Seaduse järgi peavad tulirelva kasutamiseks isiku suhtes olema täidetud

kolm nõuet: relva kasutatakse isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimatuks muutmiseks;

muude leebemate vahendite kasutamine on võimatu või õigel ajal võimatu; sellega ei ohusta

kolmandate isikute elu, kehalist puutumatust või muud kaalukat hüve (KorS § 81).

Euroopa Inimõiguste Kohus5 on rõhutanud, et riigisisestes seadustes tuleb selgelt tuua välja

olukorrad, millal jõuametitel on lähtuvalt ohuhinnangust lubatud kasutada potentsiaalselt surmavat

1 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2020, § 16 komm 1. 2 Samas, § 16 komm 6. 3 Samas, § 16 komm 9. 4 Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne, 2025, lk 417. 5 Euroopa Inimõiguste Kohtu 17.04.2014 otsus nr 6878/10, p 64.

2

jõudu. Jõuametite esindajaid tuleb koolitada hindama ohuolukorda ja jõu kasutamise absoluutset

vajadust mitte ainult lähtuvalt kehtivatest seadustest, vaid ka austusest inimelu vastu. Ametnik peab

hoolikalt hindama olukorda ning kaitstavaid ja riivatavaid õigushüvesid.6

Politseiametnikud on õiguskorra ja sisejulgeoleku tagajad, mistõttu nad riskivad ka oma elu ja

tervisega.7 Täites oma teenistuskohustusi, võib politseiametnik sattuda olukorda, kus tema

õigushüved võivad saada kahjustada. Seega politseiametlikel on õigus rakendada õiguspäraseid

meetmeid ka oma elu ja tervise kaitseks.

Riigi sisejulgeolekut ja avalikku korda puudutavad küsimused on Siseministeeriumi valitsemisalas

(Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lg 1). Politseiametniku teenistust (sh koolitamist) korraldab

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik (politsei ja piirivalve seaduse § 62).

Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool ehk

Sisekaitseakadeemia (politsei ja piirivalve seaduse § 7; Sisekaitseakadeemia põhimääruse §-d 1, 4

ja 5).

Siseministri ülesanne on kontrollida Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse seaduslikkust ja

otstarbekust teenistusliku järelevalve korras (Vabariigi Valitsuse seaduse §-d 93 ja 95;

Siseministeeriumi põhimääruse § 23 lg 2 p 18).

Kui Teil on kõnealuses valdkonnas ettepanekuid, siis peaksite pöörduma ministeeriumi, Politsei- ja

Piirivalveameti ja Sisekaitseakadeemia poole (vastavalt asutuse pädevusele).

Siseministeeriumi avaliku dokumendiregistrist nähtub, et olete selles asjas juba pöördunud

Siseministeeriumi poole. Vastusest ilmneb, et ministeerium võttis Teie tähelepanekud teadmiseks

ning kaalub neid läbiviidavate auditite planeerimisel.

Õiguskantsler saab tegutseda üksnes oma pädevuse piires. Õiguskantsleri ülesanne on eelkõige

kontrollida, kas seadused või muud õigustloovad aktid on kooskõlas põhiseadusega. Samuti teeb

õiguskantsler järelevalvet avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse üle isikute põhiõiguste -ja

vabaduste järgimisel. Õiguskantsleri ülesanne ei ole korraldada teise ametiasutuse

personalipoliitikat ega ametnike koolitamist. Samuti ei sekku õiguskantsler teise ametiasutuse

juhtimisesse ja organisatsioonikultuuri. Loodetavasti on selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Emmili Berendsen 6938441

[email protected]

6 Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne, 2025, lk 423. 7 Politsei ja piirivalve seaduse seletuskiri, lk 25.