20260510_vastus_tööandja kohustused

Tere!

Me ei tea, millest teil selline arusaamine on tekkinud, aga küsimus ei ole niivõrd selles, et mida võib või ei või küsida, vaid selles, mis on kogutavate andmete eesmärk. Tööandja võib töölepingusõlmimisel küsida töötajalt ainult neid andmeid, mille vastu tal on õigustatud huvi ja mis on vajalikud töölepingu sõlmimiseks või tööülesannete täitmiseks. Elukoha ja hariduse kohta andmete küsimine võib olla õigustatud, kui need on otseselt seotud töö iseloomuga või tööandja vajadustega. Näiteks võib elukoha küsimine olla põhjendatud, kui töö eeldab teatud piirkonnas elamist, ja hariduse kohta andmete küsimine, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Kui aga need andmed ei ole tööga seotud, ei pruugi olla tööandjal õigustatud huvi neid küsida. Hilisemal tööle vormistamisel on aga juba uus olukord, kus taaskord võib olla vajadus töötaja elukoha järele. Ent see kõik oleneb taaskord andmete kogumise eesmärgist – igaks juhuks ei peaks mingeid isikuandmeid koguma. Seega on küsimus teile kui tööandjale – mis eesmärgil te mingeid andmeid kogute ja kui teil on sellele küsimusele vastus ning mõistlik selgitus olemas, siis tõenäoliselt on teil õigus neid andmeid ka koguda. See, milliseid andmeid ja mis eesmärgi te töötlete peaks muuhulgas olema teil sätestatud ka andmekaitsetingimustes, et tööle kandideerija samuti sellest aru saaks. Läbipaistvus on üks isikuandmete töötlemise aluspõhimõtetest.

Isikuandmete töötlemise kohta töösuhtes saate lugeda siit Töösuhted | Andmekaitse Inspektsioon

Andmetöötleja kohustuste kohta siit Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon ja selle rubriigi alamrubriigid.

Tere,

Kas tänasel päeval ei tohi enam töölepingusõlmimisel pesonaliblanketis küsida elukohta ja haridust?

Parimate soovidega,

Maris Prussakov

Sekretär-juhiabi

Solbritt AS

+372 489 0400

[email protected]