Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26278000534

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 07.05.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26278000534

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 27.03.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278000534, milles menetlust alustati

27.03.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 13.04.2026 esitati xxxxxx

xxxxxxxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxxxxxx xxxxxxxxxx kehalises väärkohtlemises.

Täpsemalt selles, et tema 27.03.2026 kella 20.12 paiku xxxxx linnas xxxxxxxxx xxx xx-xx asuvas

korteris lõi tekkinud tüli käigus enda käes olnud võtmega xxxxxxxx xxxxxxxxxx-t vähemalt ühel

korral vastu vasaku labakäe käeselga, vasakut õlavart ning vasakut kõrvapiirkonda. Sellise

tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxxxxxx kannatanule xxxxxxxx xxxxxxxxxx-le füüsilist valu,

samuti vasaku labakäe käeseljale ja õlavarrele marrastused ning vasaku kõrvapiirkonda nahahaava.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Häirekeskuse kõne salvestise, patrullpolitseiniku vormikaamera

videosalvestise, lähisuhtevägivalla infolehe, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, kannatanu

xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i ütluste, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja ning kahtlustatava xxxxxx

xxxxxxxxxx-i ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxxxxxx-i poolt vägivallateo

toimepanemine enda elukaaslase suhtes.

Häirekeskuse kõne ja patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt nähtub, kuidas kannatanu

xxxxxxxx xxxxxxxxxx esmalt teatab Häirekeskuse töötajale ning hiljem selgitab sündmuskohale

jõudnud politseiametnikele, et tema elukaaslane xxxxxx xxxxxxxxxx lõi teda võtmetega vastu

vasakut labakätt, vasakut õlavart ning vasakut kõrvapiirkonda. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx selgitas, et

nad kaklesid ja kuna ta võttis mehel korterivõtmed ära, siis hakkas viimane teda nendega lööma.

Kodus olid ka 4-aastane ja 8-kuune laps, kes kuulsid ja nägid toimunut pealt. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx

lisas tüli põhjusena, et lapsed on ka mehe omad, kuid mees üldse kodus ei püsi, on iga päev kuskil

õhtuni ära.

Kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx on keeldunud kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest enda

elukaaslase xxxxxx xxxxxxxxxx-i vastu. Kannatanu on selgitanud, et nad on elukaaslasega juhtunu

omavahel selgeks rääkinud, xxxxxx xxxxxxxxxx on temalt vabandust palunud ning kannatanu talle

ka andestanud. Poolte soov on kooselu jätkata ning nad plaanivad minna ühiselt pereteraapiasse.

Mingisuguseid pretensioone kannatanul xxxxxx xxxxxxxxxx-i vastu ei ole ning ta soovib

kriminaalmenetluse lõpetamist.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxxx on enda ütlustes tunnistanud xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i kehalist

väärkohtlemist ning väljendanud siirast kahetsust. Ta on andnud selgitusi, mille kohaselt läks ta

alkoholilõhnadega koju, mispeale xxxxxxxx xxxxxxxxxx hakkas tema peale karjuma. Kahtlustatav

tahtis võtta garaaživõtmed ja korterist lahkuda, et olukord saaks maha rahuneda. Tema eesmärk ei

olnud naisega laste juuresolekul tülitseda. Kahtlustatav tunnistab, et kui xxxxxxxx xxxxxxxxxx

2

hakkas tema käest korterivõtmeid ära kiskuma, siis keesid tema emotsioonid üle. Ka kahtlustatav on

märkinud, et tänaseks on nad naisega ära leppinud ning valmis pöörduma pereteraapiasse.

Tartu Linnavalitsuse vastuskirja kohaselt teostati 16.04.2026 kodukülastus xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i

ja xxxxxx xxxxxxxxxx-i elukohta. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx avaldas kodukülastuse käigus, et on

elukaaslasega ära leppinud ning nad soovivad jätkata kooselu. Isikule pakuti võimalust osaleda koos

xxxxxx xxxxxxxxxx-ga tasuta perenõustamisteenusel, millega xxxxxxxx xxxxxxxxxx-ka nõustus.

Alates 18.04.2026 on xxxxxxxx xxxxxxxxxx ja xxxxxx xxxxxxxxxx suunatud tasuta

perenõustamisteenusele.

28.04.2026 suhtles prokurör telefoni teel kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx-ga. Kannatanu avaldas

peetud telefonivestluses ka prokurörile, et peale juhtunut rääkisid nad xxxxxx xxxxxxxxxx-ga asjad

selgeks, leppisid ära ning on jätkanud ühist kooselu. Samuti on kohalik omavalitsus suunanud nad

perenõustamisteenusele. Kannatanu kinnitas sedagi, et rohkem konflikte nende vahel ei ole olnud

ning xxxxxx xxxxxxxxxx on temaga hästi käitunud, samuti armastab väga lapsi. Kannatanu sõnul

tekivad probleemid sellest, kui xxxxxx xxxxxxxxxx tuleb alkoholi tarvitanuna koju, sest kannatanu

alkoholi ei salli ja läheb selle peale kurjaks. Kannatanu märkis, et ta soovib kriminaalmenetluse

lõpetamist ega pea vajalikuks xxxxxx xxxxxxxxxx-i kriminaalkorras karistamist.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxxxxxx-i

suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid.

KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada

menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale

KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas

kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121

lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär,

millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel

võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i kui ka kahtlustatava

xxxxxx xxxxxxxxxx-i antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel sai alguse

vastastikusest tülist. Xxxxxx xxxxxxxxxx tuli alkoholilõhnadega koju, mis omakorda ärritas

xxxxxxxx xxxxxxxxxx-it. Xxxxxx xxxxxxxxxx soovis tüli vaibumise eesmärgil korterist lahkuda,

kuid xxxxxxxx xxxxxxxxxx tahtis temalt korterivõtmed ära võtta. Kahtlustatava sõnul keesid tal sel

hetkel emotsioonid üle, mistõttu lõppes sõnaline vaidlus lõpuks lapse juuresolekul elukaaslase

võtmetega löömisega. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxxx ei eita enda süüd. Ta mõistab, millises osas

on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma ka

perenõustamisteenusele. Xxxxxx xxxxxxxxxx-i poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist

ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled ära

leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud

koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxxxxxx-i tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab

siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo

keelatuse osas ning väljendanud ka siirast kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

3

pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxxx xxxxxxxxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda

elukaaslase kehalises väärkohtlemises. Kuigi mitmeid aastaid tagasi on xxxxxx xxxxxxxxxx süüdi

tunnistatud ka liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude

eest karistatud ega tema suhtes ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud.

Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad

aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxx xxxxxxxxxx on valmis peresuhete

parandamiseks pöörduma koos kannatanuga perenõustamisteenusele ning alkoholitarvitamisega

seoses ka vaimse tervise õe vastuvõtule, vajadusel läbima ravi. Kuigi xxxxxx xxxxxxxxxx-le on

esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mille juures viibisid ka poolte alaealised lapsed, ei ole talle

etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud

lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Nagu juba öeldud, on pooled

tänaseks leppinud ning jätkanud ühist kooselu. Kannatanu sõnade kohaselt on tal läbisaamine xxxxxx

xxxxxxxxxx-a täna hea ning xxxxxx xxxxxxxxxx armastab väga ka poolte ühiseid lapsi. Kannatanu

ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxxx xxxxxxxxxx-i kriminaalkorras karistamist, vaid

tahab, et kriminaalmenetlus ära lõpetatakse. Ka alaealiste laste huvides on see, et vanemate

omavahelised suhted paraneksid ja nad tekkinud probleemidega tegeleksid, et lastele oleks tagatud

stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx

xxxxxxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid,

mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus

tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik

menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus

(tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelisi suhteid ja

konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxxx xxxxxxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei

ole antud hetkel tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada

edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000534 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026-

07.03.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

- KrMS 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026-

07.03.2027, osalema Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses (Vaksali tn 14, Tartu)

perenõustamisteenusel. Perenõustamisteenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxxxxxxxx

käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026,

võtma ühendust Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusega (tel: +372 742 7555 / +372 5551 7427,

e-mail: [email protected]) ning registreerima vastuvõtuaja perenõustamisteenusele, edastades

Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusele ka Tartu Linnavalitsuse poolt koostatud suunamiskirja

(suunamiskirja alusel osutatakse perenõustamisteenust tasuta). Perenõustamisteenusel osalemise

kohta peab xxxxxx xxxxxxxxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 07.03.2027

nõustaja poolt väljastatud kinnituse e-posti teel aadressile [email protected] või tooma

paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 6 (kuue) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026-

07.11.2026, pöörduma Tartu Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õe vastuvõtule

4

alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse

meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxxxxxxxx käesoleva

määruse allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026, registreerima

ennast vaimse tervise õe vastuvõtule järgmistel kontaktidel: Tartu Ülikooli Kliinikumi

üldregistratuuri telefonil +372 731 9100 (SA TÜK Psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167,

Tartu). Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja esmase hindamise läbimise ning tulemuse kohta peab

xxxxxx xxxxxxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 07.11.2026 e-posti teel aadressile

[email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn

1, Tartu.

- KrMS 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 07.05.2026-07.03.2027, alluma ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile,

kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase hindamise

käigus vaimse tervise õde. Xxxxxx xxxxxxxxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks

oma nõusoleku. Kinnituse ravivajaduse esinemisel ravil osalemise/läbimise kohta peab xxxxxx

xxxxxxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 07.03.2027 e-posti teel aadressile

[email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn

1, Tartu.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §

202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxxx xxxxxxxxxx-i andmed kantud

riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata.

8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxxx xxxxxxxxxx-le. Koopia määrusest tuleb saata kannatanule xxxxxxxx

xxxxxxxxxx-le.

10. Määrus saata teadmiseks ja xxxxxx xxxxxxxxxx-le teenusel (perenõustamisteenus) osalemise

võimaldamiseks Tartu Linnavalitsuse laste heaolu spetsialistile.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

5

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)