Otsus

1 | 3

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEK Kastre Vallavalitsusel

Vallamaja Kurepalu 62113, Kastre vald Tartu maakond, [email protected], tel 744 6524.

1. ÜLDANDMED

Taotleja: Nimi, postiaadress, e-posti aadress. Juriidilise isiku puhul märkida registrikood ja esindaja nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Lisada volikiri. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… *Juhul, kui krundil on mitu omanikku või taotleja ei ole planeeritava krundi omanik, lisada ettepanekule omaniku/teiste omanike seisukoht/nõusolek esitatud ettepaneku osas. Korteriühistu puhul esitada üldkoosoleku seisukoht. Nõustun esitatud ettepanekuga seotud dokumentide saatmisega elektroonilises vormis e-posti aadressile:

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

Detailplaneeringu koostaja, kes vastab Planeerimisseaduse § 6 punkt 10-le (planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse) , e-mail ja telefoninumber. …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV

Planeeringu koostamise eesmärk: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kas kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga? Märgi ristiga

Jah

Ei *Juhul, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ettepanekuga, siis palun loe Planeerimisseadust § 142 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv) ja Looduskaitseseadust § 40 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018010?leiaKehtiv).

Üldplaneeringu muutmise ettepaneku korral vajaduse põhjendus:……………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Planeeringuala (katastritunnus, asukoha kirjeldus): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2 | 3

Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve (anda võimalikult täpne otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise otstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Säilitatavad hooned ja rajatised; hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate hoonete laiendamine, lammutatavad hooned: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast, jaotus põhi- ja abihooneteks: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kavandatud maksimaalne elamuühikute arv: …………………………………………………………………………………… Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopind (m2) ja hoonete suurim ehitisealune pindala krundil. Korterelamute puhul anda ka soovitud korterite arv: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Soovitud arhitektuursed tingimused hoonetele (katuse harjajoon ja –kalle, välisviimistluse materjalid, piirete tüübid, ehitusjoon, jne): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Võimalikku keskkonnaohtu kujutatavad rajatised või kavandatavad tegevused: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Tehnovõrkudega varustatus*

Veevarustus Kanalisatsioon Soojavarustus Side Elekter

Olemasolev

Planeeritav *olemasolu/vajadus märkida ristiga

Liiniservituutide vajadus: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Olemasolev/planeeritav parkimiskohtade arv: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Juurdepääsud kruntidele (vajadusel läbisõidud naaberkruntidelt) ja juurdepääsuga kaasneva teeservituudi vajadus: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

4. TAOTLUSE JUURDE KUULUVAD LISAD

4.1. Eskiislahendus (ettepanekut illustreeriv joonis/skeem); 4.2. Kinnitus planeerija pädevuse kohta st vastavat kõrgharidust tõendav dokument või

kutsetunnistus; 4.3. Maa-ala mõõdistus (geoalus); 4.4. Muud lisad;

5. KINNITUSED/KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA VÕTAB TAOTLEJA TEADMISEKS

5.1. Kinnitan, et taotleja on nõus tasuma Kastre Vallavalitsuse poolt ajalehtedes avaldatavate detailplaneeringu menetlemisega seotud teadaannete avaldamise kulud.

3 | 3

5.2. Taotleja on teadlik, et taotlejaga sõlmitakse: 5.2.1. enne algatamist detailplaneeringu koostamise üleandmiseks ja koostamise

rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks leping;

5.2.2. Kastre Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga leping, millega taotleja kannab detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud, juhul kui koostamist või koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda.

5.3. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 131 kohaselt sõlmitakse taotleja ja Kastre Vallavalitsuse vahel vajadusel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamiseks seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks taotleja poolt.

5.4. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

5.5. Taotleja on teadlik ja nõustub, et detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määruses nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppe kord" sätestatule.

5.6. Taotleja on teadlik, et detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel tuleb aluseks võtta ja järgida riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

VASTUTAN TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST: Taotleja /nimi/ /allkiri/ /kuupäev/

EELNÕU

Lk 1 / 9

Kastre Vallavalitsuse xx 2026 korralduse nr XX

Lisa

Lähteseisukohad Kiviniidu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud

tähtajaks ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu

lahendust, on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada

detailplaneeringu koostamine.

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja

• Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre

Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja

vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

• Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu koostamise

korraldaja. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks kaasata planeeringu

koostamise töögruppi kutsega teedeinsener (minimaalselt tase 7).

2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu

alusmaterjal

Planeeringualaks on Kiviniidu katastriüksus (kinnistu registriosa nr 26848850, katastritunnus

29101:001:1948, pindala on 20395 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning juurdepääsu

tagamiseks hõlmatakse planeeringualasse Vooru tee L1 katastriüksus (katastritunnus

50101:001:0386, pindala 3099 m2, sihtotstarve 100 % transpordimaa). Ehitisregistri andmetel

Kiviniidu katastriüksusel ja Vooru tee L1 katastriüksusel rajatisi ja hooneid ei paikne.

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste

määramist üksikelamute ning abihoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääs,

parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu

2,35 ha.

Kiviniidu katastriüksus ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kastre valla

üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 2.2) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik

juhul, kui katastriüksuse jagamisel, kui soovitakse katastriüksus jagada enam kui kolmeks ja igale

katastriüksusele taotletakse ehitusõigust.

Kastre valla üldplaneeringu joonisel „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“ jääb Kiviniidu

katastriüksus hajaasustusalale, millel on määratud eritingimustega maa-ala juhtotstarve ning

seletuskirja 2.5.3 on kirjas, et eritingimustega elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud

ehitiste maa. Eritingimustega elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis-

ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Eritingimustega elamu maa-ala lubab elamuarendust

EELNÕU

Lk 2 / 9

hajusamalt võrreldes ptk-s 2.5.2 „Elamu maa-ala“ toodud elamu maa-ala maakasutuse

juhtotstarbega. Hajusam elamute paiknemine on vajalik piirkondades, kus seda tingivad

looduslikud eripärasused (nt üleujutusohuga aladel) või kus on saavutatud sellekohane kogukondlik

kokkulepe. Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse,

haljasala, tehnoehitise (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks) ning transpordi

maa-ala. Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too kaasa arvestatavat müra, lõhna,

tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel

tuleb arendajal tagada nende varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja

keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Uute

arenduste korral peab teedevõrk moodustama ühendatud võrgustiku. Vooru tee L1 katastriüksusel

kehtib Vooru konnistu ja lähiala detailplaneering (planeeringus kavandatud Pos 19). PlanS § 140

lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav

detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala

kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

• Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsus nr 219);

• Vooru kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 17.02.2009

otsus nr 5);

• Planeerimisseadus;

• Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

• Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord";

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid.

Joonis 1. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu

joonisest „Maakasutus Haaslava küla väljavõte“

Joonis 2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu

joonisest „Taristu ja tehnovõrgud“

EELNÕU

Lk 3 / 9

Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-ja Ruumiamet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise keskkonda

EVALD. Planeeringuala suurus on ca 2,35 ha.

Kontaktvööndina tuleb käsitleda

planeeringuala lähiümbrust (vähemalt ~60

meetrine raadius planeeringualast).

Planeeringuala

3. Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel

kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala pindala

(m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kohane

digitaalne geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab

hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandtaud sademevete ärajuhtimise süsteemi,

teedevõrgu ja tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan koos olemasolevate ja uute

tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega ning geodeetilisele

alusplaanile peab kandma peale ka naaberkinnistutel asuvad veehaarded ja imbväljakud ning nende

kujad, mis on lähemal kui 60 m kinnistu piirist). Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja

kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg.

Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre

valla geoarhiivis EVALD. Kui geodeetiline alusplaan ei ole vallas geoarhiivis registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega:

Näitajad

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Elamumaa, EP (üksikelamu maa)

Krundi minimaalne 5000

EELNÕU

Lk 4 / 9

suurus (m2)

Hoonete (sh ehitusloa-

kohustuseta hooned)

suurim ehitisealune

pind krundi pindalast

vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades väljakujunenud

keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes kavandatuga.

Hoonete (sh

ehitusloakohustuseta

hooned) suurim lubatud

arv krundi kohta,

3 (1 põhihoone ja abihoonet). Hooned peavad katastriüksusel paiknema

kompaktselt.

planeeringus käsitelda ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamise

tingimusi.

Hoonestusala ja selle

minimaalne kaugus

krundi piirist

jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st tervikliku lahenduse

väljatöötamise huvides on õigem analüüsida esmalt ala kõikehõlmavalt

ning seejärel leida sobiv asukoht hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga.

Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire,

tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid jms. Anda hoonestusala

piiritlemise ehituslik põhjendus. Näidata võimalikud hoonete asukohad

(sh abihooned). Sätestada tingimus, et väljaspoole hoonestusala on

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine

keelatud. Määrata ära kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike

ehitiste rajamise tingimused.

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

põhihoone 9 , abihoone 5

planeeringuga anda lisaks hoone lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena.

Hoonete maapealne

/maa-alune korruselisus

põhihoone 2, abihoone 1

asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus – määrata vajadusel

planeeringuga.

Piirded piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade

rajamine on keelatud. Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei

tohi halvendada nähtavust ristmikul. Piire rajamisel arvestada

lumelükkamisega st piirde kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit. Teede

ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu

ja piirde nurk ei tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus.

Hajaasustusalal tuleb teepoolne piire rajada vähemalt 2 m katastriüksuse

piirist sissepoole.

Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga

Hoone katusekalle määrata planeeringuga

Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted

(maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt),

kindlustades sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele.

Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi OÜ tingimuste

ja seisukohtadega.

Veevarustus,

kanalisatsioon

lahendada planeeringuga. Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjavee

kaitstuse alale. Trasside asukoha valikul tuleb arvestada kinnistut

piiravate kitsendustega ja rajatiste kujadega st et geodeetilisele

alusplaanile peab kandma peale ka naaberkinnistutel asuvad veehaarded

EELNÕU

Lk 5 / 9

ja imbväljakud ning nende kujad, mis on lähemal kui 60 m kinnistu

piirist.

Sademevesi lahendada planeeringuga st planeerida sademevee ärajuhtimiseks

vajalikud sademeveesüsteemid (nt sademevee mahutid jms). Kasutada

võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste

lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste

kohta antud asukohta. Sademevee lahendus planeerida olemasoleva

eesvooluni. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1“. Naaberkruntidele ja transpordimaa

kinnistule on sademevee juhtimine keelatud.

Sidevarustus sidevarustus lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab

olema teenusvalmidusega st näha ette sidevarustuse tagamiseks

reservtoru paigaldamine, et võimaldada tarbijal liitumist erinevate

sideoperaatoritega.

Küte lahendada planeeringuga. Elamute küttesüsteem lahendada selliselt, et

osaline soojavarustus oleks tagatud ka elektrikatkestuste ajal.

Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid

tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need

tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud

rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud).

Hoone tuleohutus määrata planeeringuga

Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga

Hoonete

arhitektuurilised,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

määrata planeeringuga, kuid arvestades olemasoleva väljakujunenud

keskkonnaga/lähipiirkonna hoonestust. Hoone fassaad kavandada

tänavaga paralleelselt. Arvestada olemasoleva väljakujunenud ruumilise

keskkonnaga/ lähipiirkonna hoonestuslaadiga st hoone arhitektuurset

lahendust kavandades tuleb arvestada, et kavandatav hoonestus sobituks

olemasolevasse keskkonda ega erineks järsult juba väljakujunenud

olustikkust. Selleks tuleb arvestada nii hoone mahtu, ehitusjoont,

katusekaldeid, kui ka arhitektuursete lahendustega, sest läbimõeldud,

harmoneeruv, arhitektuurselt ühtne ja terviklik ruumiline keskkond

väärtustab nii olemasolevat hoonestust kui ka lisanduvat hoonestust ning

loob ühtse visuaalse identiteedi st tuleb tagada, et tekiks hoonestuse

ühtlane rütm. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud

arhitektuurinõuded. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid

viimistlusmaterjale. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste

seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

Parkimine parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt vastavalt kehtivale

parkimisnormile.

3.1 Vastavalt üldplaneeringule tuleb detailplaneeringu koostamise käigus elamuarenduses vähemalt

10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu

piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel.

Üldkasutatav ala võib olla planeeritud eraldi krundina, kuhu on määratud avalik kasutus.

Üldmaad peab olema ruumiliselt terviklik, otstarbeka kujuga. Planeeringus kajastada üldmaale

EELNÕU

Lk 6 / 9

kavandatu põhimõtteline lahendus, mis peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele

vanusegruppidele (sh erivajadustega inimestele), koos seda toetava taristu ja haljastusega, olema

mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, kus on turvalised ja atraktiivsed võimalused, mis

pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele (nt. ilmastikukindlad mängulauad, kus malet,

lauatennist või lauajalgpalli mängida jms), (täiskasvanutele) sportimis- (nt välijõusaal või

universaalne palliväljak) ja istumisvõimalusi. Puhkealad ning mänguväljakute kavandamisel

arvestada ka lähiümbruses olevate rajatistega ning mitte kavandada dubleerivaid lahendusi.

Planeeringus tuleb välja tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus. Kvaliteetne

avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa, seetõttu

tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud

tingimuse asendada (nt juhul kui ei tagata vähemalt 10% üldmaa kavandamist) mõne muu

kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega).

3.2 Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringualale

kavandada juurdepääs Vooru tee L1 katastriüksuselt. Arvestades, et Vooru tee L1 katastriüksuse

puhul tegemist on eraomandis oleva katastriüksusega, tuleb enne detailplaneeringu vastuvõtmist

sõlmida vastavad notariaalsed kokkulepped katastriüksuste kasutamise (s.h sõidutee, kergteetee

ja tee alla jäävate kommunikatsioonide väljaehitamise) kohta. Olemasolevale ja/või

kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus.

Joonistel näidata kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt

või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud. Arendusesisestel ristmikul näha

ette külgnähtavuse kolmnurgad. Vooru tee L1 katastriüksusele tuleb kavandada tänavavalgustus

(metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustus, ca 300 m ulatuses).

Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida ümberpööramise koht. Ümberpööramise koht

rajada minimaalselt 12x12 meetrit, mille rajamisel tuleb järgida, et antud platsi äär ei külgneks

ca 1-1,5 m ulatuses aed või post. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada

parkimiskohtade arv. Mahasõit krundile planeerida mitte laiem kui 5m.

3.3 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted

(autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide, teemärgiste,

ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele. Kirjeldada

olemasoleva ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale alale, tuua

välja planeeritava ala ja selle lähiümbruses olemasolevate ja kavandatavate hoonetega seotud

liikluskoormust lähiala teede/tänavate ja ristmike.

3.4 Planeeringus sätestada tingimus, et huvitatud isikul tuleb tagada kogu ehitusperioodi jooksul

Vooru tee L1 katastriüksuse (alates 22260 Vana-Kastre-Roiu teest, umbes 300 meetri ulatuses)

korrashoid (katendi puhtus ja aukude parandus).

3.5 Planeeringualale tuleb kavandada jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega, valgustatud ja

liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m2 ala). Eelistada süvamahuteid.

3.6 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine.

3.7 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja

põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus,

elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni).

Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning kajastada tehnovõrkude

koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning

nende ulatus).

3.8 Planeeringuga lahendada lumekoristusel lume ladustamise kohad kruntidel, kruntide

teenindamise (nt päästetehnika, prügiveo) lahendamine.

EELNÕU

Lk 7 / 9

3.9 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -

järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud

maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed.

3.10 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad meetmed.

3.11 Määrata haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Kajastada planeeritav kõrg- ja

madalhaljastus.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse

detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Päästeamet Lõuna päästekeskus naaberkinnisasjade omanikud ja isikud, kes

avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi olla

kaasatud. Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Elering AS

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali

asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle planeeringu tekstilises

osas. Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu

dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse

planeeimisspetsialistile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest.

1. planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud;

2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud;

3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud;

4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud;

5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu;

6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud;

7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja

planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite

liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse

paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu seletuskirja lisada

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel seiremeetmed. Esitada valitud

EELNÕU

Lk 8 / 9

planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused. Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid

paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude –

kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja

analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt

koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.

Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³

vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist

määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Analüüsida

piirkonna teedevõrgu sobivust kavandatava tegevusega lisanduva liikluskoormuse seisukohast.

Selgitamaks välja liiklusest põhjustatud häiringuid, siis käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka

planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud

müraleevendavad meetmed ja anda sisend hoonete projekteerimiseks. Samuti tuleb hooned

projekteerida kehtivaid insolatsiooninõudeid/asjakohast juhendit arvestades. Planeeringusse lisada,

et KOV ei võta endale kohustusi liikluse mürast põhjustatud häiringu leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik

teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Kastre Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Juhul kui planeeritava

tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool planeeringuala, jäävad ka need tegevused

huvitatud isiku finantseerida. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et Vald ei väljasta

ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus,

väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste

(veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasija elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja

vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem

ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus. Planeeringus anda elluviimise

ajakava ja tegevuste loetelu/kokkulepete järjestus, mis tagavad planeeringu elluviimise. Planeeringu

elluviimiskava etappide järjestamisel lähtuda Kastre vallavolikogu 25.01.2023 määrust nr 23 ning

Transpordiameti 30.05.2025 kirjas nr 7.2-2/25/7501-2 sätestatust. Ajakavasse märkida tingimus, et

kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Samuti kajastada planeeringus planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamist.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitatakse digitaalselt allkirjastatult vastutava planeerija poolt. Planeering koosneb

planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest on vajalik esitada

situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute lahendustega, kinnistute

struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; tugiplaan kehtival

topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega mõõdetuna vähemalt 60 m

planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust

kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

EELNÕU

Lk 9 / 9

illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed

failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud

asukoha koordinaatidele. Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke

(2013). Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks

ning vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla

üldplaneeringule. Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6

kohaselt. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus. Digitaalselt planeeringu

eelnõu lähteseisukohtade kontrollimiseks - jooniste formaat pdf ja seletuskirja formaat docx ning

geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre

valla geoarhiivis EVALD. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses

sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris

paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega

kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus).

Avalikule väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse

ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik hinnata planeeringulahenduse sobivust antud

piirkonda.Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele

kehtestamise otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg

failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused

ning planeeringu ka paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB

mälupulgal ja koosseisu on lisatud ka Vooru konnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks

muutuva osa joonis.Planeeringualal kehtib Mäksa Vallavolikogu 17.02.2009 otsusega nr 5

kehtestatud Vooru konnistu ja lähiala detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamisega

muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (PlanS § 140 lg 8).

Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Nimetatud

detailplaneering muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kattuvas

osas kehtetuks. Seega tuleb detailplaneeringu seletuskirjas antud muudatust kajastada, tuua välja

seosed ning tagada, et varasem detailplaneering oleks kehtima jäävas osas peale uue

detailplaneeringu kehtestamist elluviidav.

Eeltoodust tulenevalt peab planeerija esitama Kastre Vallavalitsusele Vooru konnistu ja lähiala

detailplaneeringu (koos PLANK automaatkontrolli tulemustega) vastavalt kehtivale

vormistusnõuete määrusele ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et oleks võimalik kehtima jäävas

ulatuses detailplaneering sisestada PLANK andmekogusse st on vajalik uuendada algse planeeringu

ruumiandmeid ning teostada vajalike kihtide vektoriseerimine (nt hoonestusala, krundid,

juurdepääsud, krundisihtotstarbed jm oluline) selles ulatuses, mis jäävad kehtima.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 09.04.2026 nr 6-3/484

Meie 08.05.2026 nr 7.2-2/26/6077-2

Seisukohtade väljastamine Kiviniidu

katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Kastre valla Kaagvere küla Kiviniidu katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 29101:001:1948, edaspidi planeering) algatamise ettepanekust

ning küsinud meie seisukohta planeeringu algatamise taotlusele (Lisa 1).

Planeeritav ala ei piirne riigiteedega ning juurdepääs planeeringualale on tagatud Vooru tee L1

katastriüksuselt (katastritunnus 50101:001:0386, transpordimaa 100%), millel asuv tee ristub

riigiteega nr 22260 Vana-Kastre – Roiu tee km 1,221. Riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 1424 sõidukit.

Planeeringu koostamise eesmärgiks katastriüksuse jagamine 4 elamukrundiks ning ehitusõiguse

määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala pindala on ca 2,35 ha ning

planeeringuga lahendatakse muuhulgas planeeringualale juurdepääs, parkimine, haljastus ja

heakord ning tehnovõrkudega varustamine.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS) ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid) kooskõlastame planeeirngu lähteseisukohad (Lisa

2) ning esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,221 (Vooru tee L1,

katastritunnus 50101:001:0386).

Vooru tee L1 katastriüksusel asuv juurdepääsutee ning riigitee ristmik on rajatud 2022. aasta

suvel. Juurdepääsutee ja riigitee ristmiku ehitamise aluseks oli Teede Kavand OÜ, töö nr 1821

„Tartumaa, Kastre vald, Vooru tee ehitusprojekt. Põhiprojekt.“, mille Maanteeamet

Transpordiameti õiguseellasena on kooskõlastanud 29.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/27069-6,

mis kehtis 2 aastat arvates selle väljastamise kuupäevast.

Vastavalt kooskõlastusele pidi Vooru tee ning riigitee ristmiku ehitamisest huvitatud isik

taotlema Maanteeametilt ehitusloa, mis jäeti aga tegemata; juurdepääsutee ning riigitee ristmik

ehitati pärast Maanteeameti kooskõlastuse kehtivuse lõppu ning lisaks ei ole riigitee ristmik

meile üle antud ning me ei ole seda vastu võtnud.

2025. aasta septembris jätsime 15.09.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/14848-3 kooskõlastamata Vooru

tee kasutusloa eelnõu, sest riigitee ristmik ei ole välja ehtiatud vastavalt kooskõlastatud

projektile (vastavalt projektile pidi riigitee ristmikul olema asfaltkate, kuid reaalselt on see

2 (3)

ehitatud 2x pinnatud freespurukattega).

Palume kohalikul omavalitsusel korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

Vooru tee L1 kinnistule rajatud juurdepääsutee ning riigitee ristmiku seadustamiseks tuleb

toimida järgmiselt.

1.1. Huvitatud isik (siin ja edaspidi Vooru tee L1 katastriüksuse omanik või tema volitatud

esindaja) esitab meile [email protected] vabas vormis ning digitaalselt

allkirjastatud taotluse riigitee nr 22260 km 1,221 ristumiskoha ehitamiseks; avaldusele

lisada riigitee ristumiskoha ehitamise projekt (Teede Kavand OÜ, töö nr 1821) ning

volituse alusel toimides ka volitus.

Avalduse alusel sõlmime huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu.

Lepingu sõlmimisega täiendavaid kulusid (riigilõiv) ei kaasne, kuid kõik muud kulud

(ristumiskoha ümberehitamine ning vajadusel projekti korrigeerimine) kannab huvitatud

isik.

Riigitee ristumiskoha ehitamise leping peab olema sõlmitud hiljemalt enne Kiviniidu

katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks.

1.2. Riigitee ristumiskoht peab olema vastavalt lepingule välja ehtiatud ja meile üle antud

hiljemalt enne Kiviniidu kinnistu planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa

kohustuslikule hoonele või rajatisele ehitusloa väljastamist.

2. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

3. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (nt tehnorajatis) kaugused

riigitee katte servast.

4. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

5. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

7. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisad:

1. DETAILPLANEERINGU-KOOSTAMISE-ALGATAMISE-ETTEPANEK_M.K

2. Lisa Kiviniidu dp lähteseisukohad

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]