Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Verston Eesti OÜ [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]

08.05.2026 nr DM-134001-18

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Verston Eesti OÜ (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720) esitas Keskkonnaametile 28.10.2025 maavara kaevandamiseks Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.10.2025 nr DM-134001-1, menetluse nr M-134001 juurde). Taotluses esinenud puuduste tõttu tuli seda täiendada. Viimane parandustaotlus on esitatud 19.11.2025, registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-134001-4.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80% maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Luba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.05.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine Teie seisukohata.

Lisateave

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Lisa 1_Viluvere II liivakarjääri_KMH algatamine_eelhinnang_eelnõu_2026.pdf

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

(09.04.2026)

Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamine

1. OTSUS

Lähtudes Verston Eesti OÜ poolt 19.11.2025 esitatud Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg

1 punkti 1 ja 2, § 6 lg 2 punkti 2 ja lg 4, § 6 lg 2 punkt 22, § 6¹ lg-d 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2, 2²,

2³, 4 ja 8, 11, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3

punkt 4, § 15 punkt 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Algatada Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine (KMH).

1.2. KMH käigus tuleb teha vähemalt järgmised uuringud:

- täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju

hindamise programmi koostamise käigus.

1.3. KMH käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

1.4. KMH käigus käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava tegevusega.

1.5. KMH käigus välja selgitada rohevõrgustiku osatähtsus ja kuidas mõjutab kavandatav

tegevus rohevõrgustiku toimimist.

1.6. Ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist.

1.7. KMH algatamisel ei liideta KMH menetlusse teisi KMH menetlusi.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 11

kohaselt peatub Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus kuni on teavitatud KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud

KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolud.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lg 1).

2. ARENDAJA KOHUSTUSED

2.1. Verston Eesti OÜ-l (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu

tn 128, 72720) tuleb Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamiseks

leida KMH juhtekspert, kes koostöös Verston Eesti OÜ-ga koostab KMH programmi (vt KeHJS §

13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama

eksperdirühma (KeHJS § 14 lg-d 3 ja 4, § 13, § 17 lg 2, § 20).

Litsentsitud KMH juhtekspertide nimekiri

2.2. Kui Verston Eesti OÜ ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates

Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis jätab

Keskkonnaamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Verston Eesti OÜ-le (KeHJS § 18 lg 7).

Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada

programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS

§ 16 –17).

Lisainfo KMH protsessi kohta

2.3. Verston Eesti OÜ kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lg 2).

3. ASJAOLUD

3.1. Verston Eesti OÜ (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu

tn 128, 72720) esitas Keskkonnaametile 28.10.2025 maavara kaevandamiseks Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

28.10.2025 nr DM-134001-1, menetluse nr M-134001 juurde). Taotluses esinenud puuduste tõttu

tuli seda täiendada. Viimane parandustaotlus on esitatud 19.11.2025, registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-134001-4. Keskkonnaamet võttis 12.12.2025 taotluse nr T-KL/1030742-2

menetlusse.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas

riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80%

maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele ning

KeHJS § 6 lg 2 ja 4 ning VV määruse nr 224 § 3 p 4 ja § 15 p 8 kohaselt oli vajalik eelhinnangu

koostamine ja arendaja esitas koos loa taotlusega KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teabe.

3.2. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 12.12.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 12.12.2025 kirjaga nr

DM134001-7 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

isikuid. Avalikustamise käigus arvamust ei avaldatud.

3.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lg 6 edastas Keskkonnaamet 12.12.2025 kirjaga nr DM-1340018

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatas 15.12.2025 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr

DM134001-9), et on saanud keskkonnaametilt kirja 12.12.2025 nr DM-134001-8. Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja taotluse edastamine kohaliku

omavalitsuse arvamuse saamiseks. Ekslikult on kirjas Viluvere II liivakarjäärist saanud Liivaku II

liivakarjäär. Palun see viga kirjas parandada ja võimalusel panna arvamuse andmise tähtajaks

19.02.2026, et oleks võimalik arvamus anda veebruari volikogus kuna jaanuari volikogu

materjalid peaksid olema koos juba 02.01.26 ja sinna on kogunenud ka juba väga palju materjale.

Keskkonnaamet viis sisse ilmse ebatäpsuse parandused (registreeritud KOTKAS-s 15.12.2025

numbritega DM-134001-10 ja DM-134001-11) ning muutis arvamuse esitamise tähtaega.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teavitas 22.01.2026 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 23.01.2026

nr DM-134001-13), et koostame eelnõud Viluvere II liivakarjääri arvamuse andmiseks. Taotluse

seletuskirjas ja geoloogilise uuringu aruandes on sees lause: Mäeeraldis ei kattu looduskaitse-

ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alasse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Tegelikkuses on ca poolel karjäärialal II kaitsekategooria liigi valgeselg kirjurähn leiukoht, mis

on registreeritud ka EELISes KLO9137167. Kuna liikide kaitse on riigi ülesanne, siis on minu

küsimus, et kuidas hindab seda olukorda keskkonnaamet – kas sinna üldse antakse keskkonnaluba

või nõutakse eksperthinnangut karjääri mõju kohta linnustikule (taotletavast alast 170 m

kaugusele jääb ka Taarikõnnu looduskaitseala kus on ka kaljukotka ja metsise elupaigad) ja

leitakse kõigele leevendusmeetmed? Küsin seda selleks, et see teema tuleb komisjonis ja volikogus

kindlasti arutlusele. Samas piirkonnas kus ka valgeselg kirjurähni leiukoht on väljaantud lageraie metsateatisel

hoiatus: Hoiatus! Tööala kattub kaitstava loodusobjektiga: II kategooria kaitsealune liik:

Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn). Majandustingimused: Piiritletud elupaigas või 50 m

kaugusel punktobjektist seatakse raietele ajaline piirang 1. märtsist kuni 30. juunini. (LKS § 55 lg

6) Soovitused: Uuendusraiel ja sanitaarraiel soovitatav jätta alale säilikpuid grupiti vähemalt

3040 tm/ha, sealhulgas üle 10 cm läbimõõduga surnud lehtpuid 10-20 tm/ha kohta; lageraie lank

(sealhulgas veerraie veerg) soovitavalt mitte üle 0,5 ha. Karjääri rajamisel läheks leiukohast raadamisele ca 7,7 ja 3,5 hektarilised metsatükid. Keskkonnaamet vastas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele 03.02.2026 kirjaga nr DM-134001-14. Keskkonnaamet nõustub, et tegemist on tundliku alaga ja seda eelkõige linnukaitselisest aspektist. Eelhinnangus analüüsitakse kindlasti mõju nii mäeeraldisel olevate loodusväärtustele kui

võimalikus mõjualas olevatele väärtustele. Liivakarjääride puhul on eeldatava mõjuala ulatus 250

meetrit1, kuid teatud elupaigatüüpide ja liikide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu ja mõju

laiemas puhvris. Näiteks kanaliste (metsis, laanepüü, teder) korral on see puhver 1000 m,

kaljukotka korral 5000 m, raba elupaigatüübi (*7110) korral 500 m rabanõlvast2 . Viluvere II

liivakarjääri taotluse eelhinnangus analüüsitakse kindlasti mõju nii kanalistele kui kaljukotkale.

Kuivõrd nii metsis, teder, laanepüü kui kaljukotkas on Natura 2000 Taarikõnnu-Kaisma linnuala

kaitse-eesmärgiks, viiakse läbi ka Natura eelhindamine. Natura eelhindamise erisus seisneb selles,

et mõju tuvastamisel peab arvestama üksnes tõenäolist mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ning

eelhindamisel ei saa arvestada leevendavate meetmetega. Taotletav karjäär kattub valgeselg-kirjurähni elupaigaga (vaatlus on teostatud 2023. aasta

kevadel). Liik kuulub II kaitsekategooriasse ning Eesti punase nimestiku järgi on liik soodsas

seisundis. Linnudirektiivi viimase seisundi hinnangu kohaselt on liigi populatsiooni lühiajaline

1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt Skepast&Puhkim OÜ-lt tellitud töö nr 2022-0051: Harjumaa

maavarade teemaplaneering II etapp. Kaevandamise võimaluste kategoriseerimine ja valitud kriteeriumid. 2 Paal & Leibak 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus (ptk 7.5.2 Soovitusi puhvertsoonide rajamiseks lk 128- 130).

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/113298

trend stabiilne ja pikaajaline trend tõusev. Esialgse hinnangu järgi ei ole liigi elupaigaga

kattumine ainuüksi määrav, kuid rakendada tuleks isendikaitse põhimõtteid (Looduskaitseseadus

§ 55 lg), st keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ja rände ajal.

Metsise elupaigast jääb ala ~500 meetri kaugusele ja mängualast (Laianiidu 1 – 1 kukk) ~800 ja

(Taarikõnnu – 2 kukke) 1100 meetri kaugusele. Vaatlused on teostatud vastavalt 2023. ja 2022.

aasta kevadel. Uru oja (planeeritavast alast ~800 meetri kaugusel) on kantud must-toonekure

oluliste toitumisalade hulka, kus liiki on lähiminevikus toitumas ka registreeritud. Taarikõnnu LKA ja rahvusvahelise tähtsusega Taarikõnnu linnuala jäävad ~200 meetri kaugusele,

kus KE liike on 8 mh. metsis ja must-toonekurg. Metsise liigitegevuskava eelnõus punkt 5.2.2 on toodud: Uuringu tulemusel jõuti kasutades nii

metsisekukkede füsioloogilise seisundi hindamise meetodeid kui mängude akustilist seiret

järeldusele, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal kui 2 km võib

põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev müra, mis on üks

kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Oluliseks negatiivseks mõjuks on müra ja häiring. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 27.02.2026 kirjaga nr 6-2/2243-11 (registreeritud KOTKAS-s

02.03.2026 nr DM-134001-15) andis teada, et 18.02.2026.a. toimunud Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu istungil otsustas vallavolikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu „Arvamuse

andmine Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ teisele lugemisele 18.03.2026.a.

toimuvale vallavolikogu istungile. Põhjuseks asjaolu, et keskkonnaloa taotlejaga käivad veel

koostöö osas läbirääkimised ja enne arvamuse andmist soovitakse jõuda kirjaliku koostöö

kokkuleppeni. Seega keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine etteantud tähtajaks 19.02.2026

jääb andmata. Palun pikendada Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse andmise tähtaega kuni

20.03.2026.a. Keskkonnaamet 03.03.2026 kirjaga nr DM-134001-16 nõustus arvamuse andmise tähtaja

pikendamisega kuni 20.03.2026. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik

tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust teha 12.03.2026 kuupäevaks, mistõttu

Keskkonnaamet pikendas otsuse tegemise tähtaega kuni 12.06.2026. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 20.03.2026 kirjaga nr 1-3/14/2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-134001-17) koostöölepingu Verston Eesti OÜ-ga ja Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega järgnevatel tingimustel: 1) lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu; 2) Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal

asendada need sügavamatest veekihtidest toituva kaevuga ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud

(s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uus

kaev tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi tekkimisest; 3) karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid

ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi; 4) iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaruammendumist

kaevandatud osas ehk kaevandamisel tuleb rakendada järk-järgulise korrastamise põhimõtet; 5) väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega muudele

teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega teedele,

sõltumata teede omandivormist. Teedele või rajatistele tekitatud kahjustused ja häiringud on loa

saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi halveneda ja peab

vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele; 6) pealesõit Aluste-Kergu tugimaanteele (58) kooskõlastada Transpordiametiga. 3.4. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise

keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS §

3 lõige 1 p 1 ja p 2, § 6 lõige 2 p 2, § 61 lõige 3, § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõiked 2 ja 4), MaaPS

§ 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Määruse nr 224 § 15 punkt 8 korral tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,

kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala või kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 4) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata

jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet

lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud 90 päeva jooksul

arvates KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teabe saamisest). Keskkonnaamet on 03.03.2026 kirjaga nr

DM-134001-16 pikendanud KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaega kuni

12.06.2026.

4. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lg 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1030742-2, sh KeHJS § 61 lg 1 kohane

teave ning taotluse juurde kuuluv kirjavahetus; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74); 4. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega); 5. Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 21.09.2010 määrusega

nr 30); 6. Metsaregister; 7. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsus nr 14 „Arvamuse andmine Viluvere II

liivakarjäärikeskkonnaloa taotluse kohta“; 8. Taarikõnnu looduskaitseala ja Aleti must-toonekure püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-

2024;

9. Nepste V ja Nepste VI liivakarjääride keskkonnaloa taotluste keskkonnamõju hindamine

(Alkranel OÜ);

10. Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

(OÜ Inseneribüroo STEIGER);

11. Eesti looduse infosüsteem (EELIS);

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi" ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine;

13. Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava;

14. Metsise (Tetaro urogallus) kaitse tegevuskava eelnõu;

15. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava;

16. Kotkaklubi, 2021 “Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi

parandamine”.

4.1. Kavandatav tegevus

Verston Eesti OÜ taotleb keskkonnaluba Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva

kaevandamiseks. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada riikliku tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning

taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis

ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Taotletava karjääri põhieesmärk on

täitematerjali tarnimine Rail Baltic ehituseks.

4.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Viluvere II liivakarjäär asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas

riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80%

maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (Joonis 1). Alal on nii metsa kui ka raiesmikku.

Joonis 1. Taotletava Viluvere II liivakarjääri asukoht kaardil.

Taotletava Viluvere II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala

23,93 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Viluvere liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru (aT) plokid 2 ja 3. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Viluvere II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks

nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus

1:5. Taotletava ja kaevandatava maavara kogus Viluvere II liivakarjääris (seisuga 16.05.2025):

Plokk Ploki

pindala, ha Maavara Taotletav

varu, tuh m3 Kadu, tuh

m3 Kaevandatav

varu, tuh m3

2 aT

(veepealne) 23,93 ehitusliiv 111 1 110

3 aT

(veealune) 23,93 ehitusliiv 236 7 229

KOKKU 347 8 339

Ehitusliiva keskmine tootmismaht aastas on 28 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutamise

otstarbeks on määratud üld- ja teedeehitus. Viluvere II liivakarjääri taotluse kohaselt taotletakse

keskkonnaluba 15 aastaks.

Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12

aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja metsamaaks. Kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali

aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Seletuskirja kohaselt mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris

kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala

lõunaküljes asuva RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks

rasketehnikale vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Katendi paksus on 0,2 – 0,6 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus

0,5 – 2,0 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 1,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,5 m ja

veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Kasuliku kihi lamamipind jääb

absoluutkõrguste 40,2 – 42,6 m vahemikku. Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva.

Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele

mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on

otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab hiljem kasutada kaevandatud ala täitmiseks

ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi vajadusel

võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere II liivakarjääris lasuv materjal

kaevandatav veetaset alandamata. Võimalusel veepealne varu väljatakse veealusest varust eraldi.

Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele

ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust

liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse

ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab

alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Taotletava Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala

korrastamiseks veekoguks ja metsamaaks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,74 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 2

m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse

veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 42,6 m. Mäeeraldiselt kooritud katendit

kasutatakse ligikaudu 4,75 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 43,3 m. Täitmiseks kasutatakse

80 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse

5,70 ha. Ala saab võimalusel suuremas mahus täita sissetoodava materjaliga.

Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Täidetud alal

metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Viluvere II liivakarjääri

korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.

Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa

korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta

aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

4.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74) Maavarade kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga

ning tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ja maapõueressursi efektiivne

kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret

ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul,

põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning

kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab

kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade

kasutamist. Riiklik arengukava ehitusmaavarade aastast kaevandamismäära ei kehtesta. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse. I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub juba

praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata. II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik. Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel (joonis 3). Viluvere II liivakarjääri

maavara kategooriat ei ole joonisel märgitud (jääb n-ö valgele alale). Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed;

- kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest;

- turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

- kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

- kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

- arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

- turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani

2030;

- maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida

tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid);

- üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

- maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks

või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud

materjali väljaveoga.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär jääb rohevõrgustiku alale. Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides

alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;

- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;

- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule;

- vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui

karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise

võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes

rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus

teekaitsevööndis jne);

- uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures

analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja

realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib

kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke

niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad,

kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude

vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.

Üldised tingimused loodusväärtuste säilitamiseks:

- kaitsealadel reguleerivad majandustegevust, maakasutuse muutmist ning ehitustegevust

looduskaitseseadus ja kaitseala kaitse-eeskirjad, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kaitsealadel on kaitseala valitseja, kellega tuleb eelnimetatud tegevused kooskõlastada;

- kaitseala tsoneeringu koostamisel arvestada planeeritud infrastruktuuri objektidega.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega)

Strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" kohaselt tuleb riigil

maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks

koostada ning uuendada regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, tuues seejuures vajaduse

välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.

Sellest tulenevalt valmis 2023. aastal ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis

arvestab ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist

lähtuvalt varustuskindlust hinnata. Varustuskindluse hindamine on oluline tööriist riigi huvi

hindamisel, kuna see aitab tagada, et ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine toimuvad

jätkusuutlikult. Samuti on varustuskindluse hindamine oluline informatsioonina maapõue

uuringutes ja aruannetes.

Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade tasandil (maakonna või

maakondade piires) ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise

tulemusel selgub, et kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna või maakondade vajaduse liiva ja

kruusa osas enam kui 10 aastaks ning lubja-ja dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et

riigi huvi varustuskindluse aspektist võib puududa.

Kliimaministeeriumil on valminud ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaade

maakondade kaupa. Informatsioon on kuvatud mai 2025. aasta seisuga kõikide maakondade lõikes

arvestades ehitusmaavarade prognoositud keskmiseid vajadusi, kaevandatavat varu ja

varustuskindluse tagatust aastates. Kliimaministeerium ajakohastab andmeid kord aastas II

kvartalis. Kõik andmed on kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel.

Kliimaministeeriumi andmetel on Pärnu maakonnas seisuga mai 2025 ehitusliiva varustuskindlus

tagatud 10 aastaks. Ehitusmaavarade keskmist aastast vajadust prognoositakse riigi suurimate

taristuehituste tellijate (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Raudtee AS, Riigimetsa

Majandamise Keskus) vajadusi arvestades. Lisaks hinnatakse kohalike omavalitsuste ja

erasektorite vajadusi ning minevikus kaevandatudmahtude trende.

Eeltoodust tulenevalt on Pärnu maakonnas ehitusliiva varustuskindlus piiripealne ja lähitulevikus

võib seoses suurte taristuobjektide ehitamisega veelgi langeda mistõttu on tõenäoliselt uue karjääri

rajamisel varustuskindluse aspektist ka riigi huvi olemas.

Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneering

Kuna Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 24. oktoobri 2018. a otsusega nr 53 on algatatud Põhja-

Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine siis hetkel

kehtivad Põhja-Pärnumaa vallas ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud.

Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneeringu kohaselt käsitletakse mäetööstusmaana kaevanduste,

karjääride ning turbatootmise alasid. Olemasolevad mäetööstusmaad ja maardlad on kantud

üldplaneeringu kaardile ning perspektiivseid alasid ette ei nähta. Mäetööstusmaa kasutamis- ja ehitustingimused: - Mäetööstusmaa arendamisel tuleb järgida seadusandlikke piiranguid (sh MaaPS);

- Kaevandustööde lõppemisel tuleb karjääriala rekultiveerida.

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud rohelise

võrgustiku tugialade üldised kasutustingimused: - Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla

90%.

- Väärtuslikel ranna- ja puisniitudel on vajalik säilitada/taastada traditsiooniline

majandustegevus – karjatamine ja niitmine.

- Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride

(kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäe-tööstus, kõrge keskkonnariskiga

rajatised) rajamine. Juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida

rajatise asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju

leevendamiseks.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad

joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude

õgvendamine, tuleb kooskõlastada omavalitsuse, Keskkonnaameti ja Maavalitsusega.

- Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei

tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel

tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Kaitstavate liikide elupaikades

on raadamine keelatud.

- Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist.

- Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste

veekaitsevööndis.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on nõustunud 18.03.2026 otsusega nr 14 Viluvere II liivakarjääri

keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 3.3.).

Kavandatav tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava

tegevusega on käsitletud peatükis 4.3.4.

4.1.3. Ressursside, sealhulgas looduvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb, kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale tehisveekogu ja

metsamaa, mille tulemusena saavad kooslused taastuda pikema aja jooksul. Alal on nii metsa kui ka raiesmikku. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad ~42 -

44 m tasemele.

2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna

Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 4.09.2025 kirjaga nr 13-5/25107

järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha – 111 tuh m³ (aruandes 2 plokk); - ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha – 236 tuh m³ (aruandes 3 plokk).

Geoloogilise baaskaardi (1:400 000) andmetel levivad Viluvere II liivakarjääri alal moreen,

liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku

Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi.

Viluvere II liivakarjääri katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka

moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m).

Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud

alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud

paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m.

Viluvere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi Rahingu 2 (TTP-693) (kood

6114910030130001) alal. Lähiümbruse hüdrograafilises võrgus on olulisim alast ca 300 m ida pool

asuv ning kagu suunas voolav Uru oja, kuhu suubuvad kõik taotletavat ala läbivad kraavid ning

mis ise suubub Sauga jõkke. Taotletavast alast ~650 m kaugusel mõõdeti Uru oja abs veetasemeks

41,34 m.

Taotletava ala hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese veekihi Kvaternaari

veekompleksi kuuluvad keskmiselt 1,4 m paksused Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised liivad.

Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu merglites ja biohermses

lubjakivis, olles osa Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Karbonaatsete kivimite erideebit on

Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogilise 1:400 000 kaardi andmeil 2,0 - 5,0 l/s × m. Pinnakatte

paksus antud piirkonnas on keskmiselt ~5 m, seega on veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse

eest nõrgalt kaitstud (Veeseadus § 68).

Piirkonna puurkaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksist.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel (23.-24.01.2025) 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 42,3

- 43,5 m (keskmine 42,6 m), väikese langusega ida suunas. Uuringualal ja seda ümbritsevates

kraavides jäi veetase märtsis 2025. a abs kõrgusele 42,2 - 42,8 m (keskmine 42,6 m). Plokkide

keskmine veetase on 42,6 m. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist

on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu

eelduseks. Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti pigem veerikkal ajal, siis tegelik

keskmine veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra väiksem, sõltudes sademete hulga jaotusest

aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Kuna piirkonnas

reguleerib veetaset kraavitus, ei ole põhjaveetaseme aastane kõikumine tõenäoliselt väga suur.

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel, mis

on ühtlasi osa Natura 2000 võrgustikust.

Looduslik mitmekesisus on kirjeldatud ptk-s 4.2.3 (sh mäeeraldisega kattuvad liigid).

Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva.

Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele

mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on

otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja

bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt

kehtivale seadusele.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Viluvere II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks

nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus

1:5.

Korrastamisel tuleb karjääri maa-ala kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

4.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad.

Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva RMK

haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale vastavaks

rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt.

Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere II liivakarjääris lasuv materjal

kaevandatav veetaset alandamata. Võimalusel veepealne varu väljatakse veealusest varust eraldi.

Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.

4.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Viluvere II liivakarjääris liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

müra, tolm (peenosakesed), veetasemest allpool kaevandamisel võimalik veerežiimi muutmine ja

maastikupildi visuaalne muutumine.

Pinna- ja põhjavesi

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Maavara kaevandamisel põhjavee ümber juhtimine toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja

alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine

muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb

ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on

ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu

veerežiimi, suurendades selle vooluhulka.

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Seletuskirja kohaselt mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub nii

vee pealt kui ka alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Karjääri ümbruse reljeefist tulenevalt

ei moodustu pärast materjali väljamist ka madalama kõrgusega väljavoolu, mille tõttu peaks

veetase karjääri alal praegusega võrreldes langema.

Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga

sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st.

tekib veedefitsiit), mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus

võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri

mõjuraadiuseks.

Mõju hindamiseks tuleb eelnevalt leida tekkiva veedefitsiidi hulk ajaühikus (nominaalselt

„vooluhulk“ Q). Siinkohal hindame seda valemiga:

= (1 − ) ∗

kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on

veealuse maavaraploki 3 aT ruumala (236 000 m3) ja t on maavaraploki eelduslik ammendamise

aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~48 m3/ööpäevas.

Maavara väljamisest tekkivat veedefitsiiti tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt

karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel

külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi.

Karjäärile langevatest sademetest tulenevat veedefitsiiti kompenseerivat vooluhulka saab arvutada

lähtuvalt valemist:

= ( − ) × ,

kus Wp on sademete hulk (Türi meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel

keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööpäevas; Keskkonnaagentuur), We on aurumine (482 mm/a

ehk 0,00132 m/ööpäevas mõõdetud Männikjärve raba laugastelt; Keskkonnaagentuur, 2025) ning

S on veealuse ploki 3 aT pindala (23,93 ha ehk 239 300 m2. Tulemuseks on sademete poolt

kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 160 m3/ööpäevas.

Seega kompenseeritakse kogu tekkiv veedefitsiit karjäärile langevatest sademetest ning pikema

ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt maa-alalt ning

põhjavee alanduslehtri tekkeks.

Lisaks maavara väljamisest tekkivale veedefitsiidile põhjustab defitsiiti ka karjäärijärve poolt

avatud veepeegli tõttu intensiivistuv vee aurumine. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes

kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurumist mõjutab oluliselt karjääri

piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Siiski, kui

kuivalt maapinnalt on keskmine aurumine ~450 mm/a (Kink jt., 1998), siis Männikjärve raba

mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025).

Arvestades ploki 3 aT pindala 239 300 m2 oleks vastavalt tekkiv defitsiit ~21 m3/ööpäevas. Ka see

veehulk on täielikult kompenseeritud karjäärile langevate sademete poolt.

Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda,

kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning

tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei

ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud

kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires

kõikumisest aasta jooksul.

Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on samuti minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi

muutus võib mõnevõrra ümber organiseerida vee jaotumise karjääri lähiümbruse kraavidesse ning

aurumise ja maavara väljamise defitsiit võib vähesel määral vähendada kraavide keskmist

vooluhulka. Siiski on mõju Uru oja ja Sauga jõe voolukogustele minimaalne, sest mäeeraldise ja

sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa vastavate vooluveekogude

valgalast.

Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda,

on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-

ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja

hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on

varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda

üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnev tingimuse

soovitus:

1. Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb

arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvakaevuga ja kanda kõik sellega

kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside

toomine hooneteni). Uus kaev tuleb rajada niiruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu

jooksul probleemi tekkimisest.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga

seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis

tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator,

abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks

ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi

puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Seletuskirja kohaselt Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole

pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,

buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast

eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel

38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~450 m

kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga:

LpA = LwA − 20 ∗ log r − 8dB, kus

LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB),

LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m).

Selle kohaselt on Viluvere II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas

punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

LpA = 105 − 20log(450) − 8dB = 44 dB(A),

kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A).

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises

jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 44 dB, mis jääb alla maksimaalse II

kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus

maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega

(kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele

lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt

karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes

karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades

üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja

seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra

mõju ei ulatu lähima majapidamiseni.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnev tingimuse

soovitus:

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

Müra mõjusid erinevatele linnuliikidele on hinnatud ptk-s 4.3.1. ning Natura eelhindamises

(vt ptk 4.3.5.1.3.) on hinnatud mõjusid Taarikõnnu-Kaisma linnuala eesmärkidele öösorr,

teder, metsis, laanepüü, kaljukotkas, must-toonekurg.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Õhu osa ei ole vaja täita. Kuid

negatiivsed mürahäiringud ei ole välistatud eelhinnangus käsitletud linnuliikidele (vt ptk

4.3.1 ning 4.3.5.1.3.), seetõttu on täiendav müra tasemete ja leviku hindamine vajalik.

Tolm (peenosakesed)

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse.

Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt

õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,

kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.

Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning

karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust

arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv

õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest

töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu

eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning

lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Seletuskirja kohaselt tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on

looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne,

vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva

ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMSUM emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t

ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete

osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast

tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured.

Eeltoodust lähtuvalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Õhu osa ei ole vaja täita.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud

meetmed häiringute vähendamiseks.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnevad tingimuste

soovitused:

1. karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

2. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega

muudele teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega

teedele, sõltumata teede omandivormist. Teedele võirajatistele tekitatud kahjustused ja

häiringud on loa saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi

halveneda ja peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92

toodud nõuetele.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele. Viluvere II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist

kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

4.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal

turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades

ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse

vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Karjäärialale on keelatud teisi jäätmeid ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

4.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemine võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda,

on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-

ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja

hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on

varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda

üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja

PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

4.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

puudub.

4.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

4.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Viluvere II liivakarjääri olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav

tegevus on kirjeldatud ptk-is 4.1.1. ning siinkohal ei korrata.

4.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Taotletava Viluvere II liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga.

2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna

Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 4.09.2025 kirjaga nr 13-5/25107

järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –111 tuh m³ (aruandes 2 plokk);

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –236 tuh m³ (aruandes 3 plokk).

Geoloogilise baaskaardi (1:400 000) andmetel levivad Viluvere II liivakarjääri alal moreen,

liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku

Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi. Viluvere II liivakarjääri katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka

moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud

alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud

paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab hall savi. 2025. a uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites,

absoluutkõrgustel 40,2 - 42,6 m.

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega.

Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,74 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 2

m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse

veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 42,6 m. Mäeeraldiselt kooritud katendit

kasutatakse ligikaudu 4,75 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 43,3 m. Täitmiseks kasutatakse

80 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse

5,70 ha. Ala saab võimalusel suuremas mahus täita sissetoodava materjaliga.

4.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimet

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus

tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks tuleb

seada keskkonnaloale asjakohased leevendusmeetmed.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel.

Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisega kattuvad järgmiste kaitsealuste liikide elupaigad:

- valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), KLO9137167;

- väike-kirjurähn (Dryobates minor), KLO9138261.

Lääne suunda ~ 30 m kaugusele jäävad:

- Öösorr (Caprimulgus europaeus), KLO9120067;

- Väänkael (Jynx torquilla), KLO9137232;

- Teder (Lyrurus tetrix), KLO9111967;

- Rukkirääk (Crex crex), KLO9137195;

- Nõmmelõoke (Lullula arborea), KLO9137238.

~ 350-450 m meetri kaugusele jääb soo-loorkull (Circus pygargus), KLO9111924.

Kirde suunda ~ 40 m kaugusele jäävad:

- Laanerähn (Picoides tridactylus), KLO9138254;

- Musträhn (Dryocopus martius), KLO9138286.

~ 900 m kaugusele ida suunda jäävad:

- Teder (Lyrurus tetrix), KLO9111966;

- Laanepüü (Tetrastes bonasia), KLO9119894;

- Öösorr (Caprimulgus europaeus), KLO9120068.

Ligikaudu 800 meetrit kirde suunas asub must-toonekure toitumisveekogu Uru oja.

Ida suunda ~ 550 m kaugusele jäävad:

- Metsis (Tetrao urogallus), KLO9133466, metsise mängud Laianiidu1 ja Taarikõnnu

vastavalt 800 m ja 1100 m kaugusel;

- Kaljukotkas (Aquila chrysaetos), KLO9128522, pesast 1200 m, elupaigast 550 m;

- Laanepüü (Tetrastes bonasia), KLO9137189.

~ 550-900 m kaugusele jääb:

- Händkakk (Strix uralensis), KLO9137263, KLO9137253 pesast 650 m.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal.

Taotletavast Viluvere II liivakarjäärist lähim pärandkultuuriobjekt on ~ 140 m kaugusel olev

Rahingu metsavahikoht (EELID ID 551331941).

Karjääri lähedused puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alad.

4.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti

mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline

seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne

mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski

tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik,

võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada

kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lg 1).

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,

tolm (peenosakesed), veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi

visuaalne muutumine.

Eidapere alevik jääb alast ~9 km kaugusele kirde suunda, Vändra alev jääb ~9 km kaugusele kagu

suunda ja Tootsi alev jääb ~10 km kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub ~450 m

kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

Karjääri avamisel tuleb kaevetööde alustamiseks mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida

kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada

mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus

on hilisemalt kvalitatiivselt taastatav karjääriala korrastamisega. See korrastatakse tehisveekoguks

ja metsamaaks.

Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset

mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri

tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel

selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades

tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked

kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises

rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

4.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.3.1. Mõju suurus

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn on kirjeldatud ptk-is 4.1.5. Tegevuse seisukohast asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel) puudub. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

ning elanikkonnale on käsitletud eelnevas ptk-is 4.2.4. Karjääri lähedusel puuduvad

kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on Eestis kasvava arvukusega haudelind, kes

elupaigana eelistab vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, kuid elab ka puisniitudel, jõgede äärsetes

puuderibades, väiksemates metsatukkades, talumaastikus ja suuremates parkides. Vajab suhteliselt

suurt ja sidusat elupaika, kuna toitub peamiselt surnud puidus leiduvatest putukatest. Tema

kodupiirkond on hinnanguliselt vähemalt 20-30 hektarit Oluline on elupaigas piisaval hulgal

seisvate surnud lehtpuude olemasolu. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille

tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala.

II kaitsekategooria, IUCN staatus: soodne.

Elupaik KLO9137167 koosneb 5. lahustükist pindalaga 26,81 ha, mäeeraldise alla jääb alla

50% elupaigast, mis hävineb. Arvestades liigi elupaiganõudlusi, muutub elupaik liigile

ebapiisavaks ja võib kogu ulatuses hävinuks hinnata. Taarikõnnu LKA-l on lisaks teada veel

kaks valgeselg-kirjurähni elupaika.

Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) on üks tavalisemaid Eesti rähne, kes elutseb peamiselt

vanemates leht- ja segametsades, aga ka parkides ja aedades. Eelistab majandamata metsi, kus on

vanu ja surnud seisvaid puid. Väike-kirjurähn on oma suuruse kohta ebatavaliselt suure

territooriumiga lind, kuna ta on spetsialiseerunud putukavastsete otsimisele peentest surnud

okstest ja puukoore pragudest. Seetõttu vajab ta piisava toiduhulga leidmiseks suurt pinda vana

lehtpuumetsa. Pesitsusperioodil hinnatakse kodupiirkonna suuruseks 15-43 ha, sõltuvalt elupaiga

kvaliteedist. Ohuteguriks on vanade leht- ja segapuistute pindala vähenemine ning surnud puude

eemaldamine metsamajanduse käigus. Sigiva asurkonna suurus Eestis 3500-5000 haudepaari.

III kaitsekategooria, IUCN staatus: teadmata.

Elupaik KLO9138261 pindalaga 4,7 ha jääb mäeeraldisele ~50 % ulatuses, suure

tõenäosusega muutub liigile kõlbmatuks. Ümbruskonnas ei ole registreeritud teisi

väikekirjurähni elupaikasid.

Musträhn (Dryocopus martius) on metsade ökosüsteemis ülioluline nn. insenerliik, kelle loodud

õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni

koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad

suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse

puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.

Elupaigana eelistab musträhn suuri valgusküllaseid okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi

hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Peamine ohutegur on sobilike elupaikade pindala

vähenemine.

III kaitsekategooria, IUCN staatus: soodne

Elupaik KLO9138286 pindala on ~6 ha ja moodustab lahustüki musträhni elupaigale

KLO9137216, kuna liigi koduterritooriumid on suured. Elupaigast KLO9138286 suure

tõenäosusega loobutakse mürahäiringu tõttu.

Laanerähn (Picoides tridactylus) on Eestis väikesearvuline haudelind suuremates looduslikes

metsalaamades, oluline on paljude kuivanud puude olemasolu elupaigas, eelistab kuusikuid. Kuna

liigi nokk on nõrgema ehitusega, kui teistel rähnidel, siis vajab lind pesitsemiseks vanemaid ja

kuivanud puid, kuna ei ole võimeline rajama pesaõõnsust noorde elujõulisesse tüvesse. Isaslind

uuristab pesaõõnsuse vanasse kuivanud kuusetüükasse, mida majandatavates metsades ei leidu.

Liigi kodupiirkonna suurus on tavaliselt vahemikus 40–100 hektarit, kuid see sõltub oluliselt

toidubaasist ja metsa seisundist. Kuna laanerähn toitub peamiselt üraskitest ja nende vastsetest,

siis üraskirikkas metsas (näiteks hiljutiste tormikahjustustega aladel) võib kodupiirkond olla

väiksem, sobiva elupaigalaigu miinimumsuuruseks võib lugeda umbes 28 hektarit. Peamine

ohutegur metsade vanuse vähenemine ja rähnile sobivate elupaikade pindala kadu. Sigiva

asurkonna suurus Eestis 2000-4000 haudepaari.

II kaitsekategooria, IUCN staatus: ohualdis.

Elupaiga KLO9138254 suurus on ~6 ha. Liigi elupaigaspetsiifilisus ja mürahäiring viivad

suure tõenäosusega elupaiga hülgamiseni. Ümbruskonnas ei ole teada teisi laanerähni

elupaikasid.

Väänkael (Jynx torquilla) on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes Eestis ei talvitu.

Elutseb hõredates leht- ja segametsades, parkides ja aedades, pesitsuseks vajavad vanu õõnsustega

puid. Kodupiirkonna suurus pesitsusajal varieerub tavaliselt vahemikus 8–24 hektarit. Peaaegu

täielikult sipelgatoidulise liigina on peamine ohutegur sipelgate arvukuse vähenemine tingituna

poollooduslike rohumaade hävimisest põllumajanduse intensiivistamisel ja pestitsiidide

kasutamisel. Väänkaelte arvukus on viimasel ajal mõningal määral kahanenud, kuid on siiski

stabiilne (10 000‒20 000 paari). III kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne

Elupaiga KLO9137232 suurus on 0,68 ha, hõlmates vana raudteetrassi servaala, kuid

reaalsuses haarab sobivat elupaika (sipelgarohkus) piki trassi äärt oluliselt laiemalt.

Arvestades liigi elupaigaspetsiifilisust ja mürahäiringut, kolib liik mäeeraldise piirkonnast

minema ja konkreetne elupaik hävib.

Nõmmelõoke (Lullula arborea) on Eestis üldlevinud, kuid väiksearvuline haudelind, kes elutseb

peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja liivastel raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma

hakanud vanadest karjääridest. Vajab pesitsemiseks mosaiikset maastikku – avatud alasid

toitumiseks ja üksikuid puid või metsaservi laulupostideks ning varjeks. Pesitsusaegse

kodupiirkonna suurus jääb tavaliselt vahemikku 1,5 kuni 10 hektarit, kuid optimaalsetes

elupaikades võib see olla ka väiksem. Eestis on nõmmelõokese elupaikade pindala kahandanud

luidete ja nõmmede metsastamine ning ekstensiivse põllumajanduse hääbumine, eelkõige sõltub

liigi seisund aga populatsiooni seisundist levila tuumalal meist lõuna pool. Sigiva asurkonna

suurus Eestis 10 000 – 20 000 paari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: väljasuremisohus. Elupaiga KLO9137238 suurus on 4 ha. Mürahäiringud võivad muidu sobiva elupaiga tööde

teostamise perioodiks asustamata jätta.

Rukkirääk (Crex crex) on Eestis tavaline haudelind, kes pesitseb enamasti rohumaadel,

heinamaadel ja niitudel. Eelistab niiskeid niite, põõsaluhtasid, vilja- ja ristikupõlde, raiesmikke.

Rukkiräägu kodupiirkonna suurus varieerub märkimisväärselt, jäädes keskmiselt 25,2 hektari

juurde, kuid ulatudes äärmuslikel juhtudel isegi kuni 60 hektarini. Kaasaegsed jälgimismeetodid

ja pikemad uurimisperioodid on näidanud, et rukkirääk on tunduvalt liikumisaldim, kui varem

arvati. Rukkirääk on valdavalt öise aktiivsusega liik, öisel ajal on nende liikumisala oluliselt

väiksem (ühe öö jooksul kuni 0,29 ha). Peamisteks ohtudeks on põllumajanduse intensiivistumine,

millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate

vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu

tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega väheneb sobilike elupaikade

pindala. Maaspesitsejana ohustab rääku ka kiskjate kõrge arvukus. Sigiva asurkonna suurus Eestis

20 000 – 40 000 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne. Elupaiga KLO9137195 suurus 5 ha viitab sellele, et liik kasutab piirkonda reaalsuses

laialdasemalt. Suure tõenäosusega kolib liik mujale.

Soo-loorkull (Circus pygargus). Harva esinev haudelind, kes elab põõsassoodel, kõrge

taimestikuga aladel, kuid saagilennul käib avamaastiku - ka luhtade ja rabade kohal. Kui pole

muud sobivat elupaika, siis võib soo-loorkull pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav

varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on elupaikade kadumine, mida põhjustab soode

kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise

katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne häirimine, samuti põllumajanduse

intensiivsus (sh. niiskete niitude kuivendamine ja pestitsiidide kasutamine), mis mõjutab tema

saagi ohtrust. Sigiva asurkonna suurus Eestis 300-400 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9111924 suurus on 623 ha ja jääb kaevandusalast ~450 meetri kaugusele. Liik

kasutab toitumisalana avamaastikke ka väljaspool kaitseala. Liigi viimane kinnitatud

vaatlus on 2007. aastal.

Välja-loorkulli (Circus cyaneus) on Eestis ebaühtlase levikuga (peamiselt Ida-Eestis) harv

haudelind, kelle elupaigad on seotud eelkõige avamaastike ning soiste aladega - madal- ja

siirdesood, rabad ning jõeluhad. Eestis pesitseb sageli 5–20 aasta vanustel põõsastunud

lageraielankidel. Suurim ohutegur on toitumiseks sobiva avamaastiku hävimine sööti jäämise,

laiaulatusliku kuivenduse või intensiivse põllumajandustegevuse tagajärjel. Välja-loorkulli

arvukust mõjutas negatiivselt ka pestitsiidide kasutuselevõtt. Et sobivatest lageraielankidest meil

puudust pole, tuleb arvukuse jätkuva vähenemise põhjuste hulgas lisaks eelmainituile kahtlustada

ka kliimamuutust ja talvitusalade seisundi halvenemist. Asurkonna kollapsi tegelikud põhjused

pole siiani teada. Sigiva asurkonna suurus Eestis 100-200 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises seisus

Liik on Taarikõnnu LKA kaitse-eesmärgiks, kuid liiki ei ole piirkonnas registreeritud.

Händkakk (Strix uralensis) on üks Eesti tavalisemaid ja suuremaid kakulisi, kes eelistab elada

lagedate alade või raielankidega piirnevates mosaiiksetes vanemates okas- ja segametsades, eriti

kuuse-enamusega puistutes. Ta on paigalind, kes püsib oma territooriumil aastaringselt. Händkaku

territooriumi suurus sõltub suuresti elupaiga kvaliteedist ja toidu saadavusest, küündides 1,5-8,5

km²-ni. Händkaku vanalindude peamisteks surmapõhjusteks Eestis on hukkumine liikluses ja

murdmine kaljukotka poolt, asurkonna kui terviku jätkusuutlikkust ohustab peamiselt elupaikade

kadumine või nende kvaliteedi langus. Vanade (loodus)metsade vähenedes kaovad pesitsemiseks

sobivad tüügas- ja õõnepuud. Seevastu mõõdukal hulgal lage- või häilraielankide lisandumine võib

liigi toidubaasi isegi parandada. Varem on olnud oluliseks ohuks ka händkaku vaenamine inimese

poolt nn. kullisõdade käigus. Sigiva asurkonna suurus Eestis 1000-1500 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaigad KLO9137263, KLO9137253 jäävad kaevandusest ~600-800 m kaugusele ja

pindalad vastavalt 33 ha ja 45 ha. Viimased vaatlused mõlemas elupaigas 2023. a., kokku

piirkonnas 3 paari, mis viitab heale elupaigale. Kaevanduse piirkonda hakkab liik

toitumisalana suure tõenäosusega vältima, kuid pesa ja pesitsusterritooriumid jäävad

mürahäiringu mõttes kaugele.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevadsuvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 paari, millest viimasel kolmel aastal (2023-2025) on olnud

asustatud 35 erinevat must-toonekurepesa, mis asuvad 24 pesitsusterritooriumil. I kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises.

Elupaik KLO9130793 jääb arendusalast ~5,4 km kaugusele, tegemist on asustatud pesaga.

Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele,

enim kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Viluvere kraav, mis

jääb kaevandusala idaserva, on liigi poolt vahel kasutatavate veekogude seas. Rail Baltica

kompensatsioonimeetmete kava must-toonekure osas on toodud välja järgmised vajalikud

tegevused kaevandusala piirkonnas: Uru ojal (Hirve pkr, VEE1149100) 12,3 km lõigul

Mõrdama rabast põhja pool vooluveekogude looduslikkuse suurendamine; leevendustiikide

rajamine Viluvere metsamassiivis 100 ha ala kohta rajatakse kuni 5 tiiki, mis on igaüks

vähemalt 100 m2 suurune. Üks kallas ehitada madalaveeliseks, et see sobiks konnadele

kudetiigiks ja kurele toitumiskohaks. Lisaks on Viluveres vajalik olemasolevate

tuletõrjetiikide (6 tk) kallaste osaline ümberehitamine madalaveeliseks, et need sobiksid

paremini konnadele kudetiikideks, samuti must-toonekurele toitumiseks. Üks tuletõrjetiik

paikneb kaevandusala lõuna otsas; Viluvere liivamaardla (MRD0000967), kus on karjäär

veel rajamata, kujundada madalaveeliseks veekoguks.

4.3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Liivakarjääri tavapärane mõjuala on 250 kuni 300 meetrit teenindusmaa välispiirist. Teatud liikide

ja elupaigatüüpide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu (st kattumist EELISes oleva

elupaigaga) laiemas puhvris. Kaljukotka puhul on puhver 5000 meetrit, must-toonekure puhul 10

km ja kanalistel (metsis, teder, laanepüü) 1000 meetrit.

Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

4.3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures

paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kaevandamisest mõjutatud maa

korrastatakse korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel

võimalusel ja see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise

käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul (15 aastat). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

4.3.4. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 70 km kaugusele

lõunasuunda

4.3.5. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” kohaselt on Taarikõnnu loodusala kaitse-eesmärgiks huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Taarikõnnu-Kaisma linnuala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü

(Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väljaloorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao

urogallus).

Liivakarjääri tavapärane mõjuala on 250 meetrit mäeeraldise ja teenindusmaa välispiirist3. Sellest

tulenevalt on võimalikus mõjualas Taarikõnnu loodusala kaitse-eesmärgiks määratud

metsaelupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), Taarikõnnu-Kaisma linnuala

kaitseeesmärgiks määratud öösorri (Caprimulgus europaeus, KLO9120067) ja tedre (Tetrao

tetrix, KLO9111967) elupaigad.

Teatud liikide ja elupaigatüüpide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu (st kattumist EELISes

oleva elupaigaga) laiemas puhvris. Selles tulenevalt jääb võimalikku mõjualasse raba (7110*)

elupaigatüüp, mis asub mäeeraldisest 400 meetri kaugusel.

Kaljukotka puhul on puhver 5000 meetrit, must-toonekure puhul 10 km ja kanalistel (metsis, teder,

laanepüü) 1000 meetrit. Seetõttu jäävad võimalikule mõjualale lisaks tedrele ka metsise (Tatrao

urogallus, KLO9133466) ja laanepüü (Bonasa bonasia, KLO9137189) elupaigad, kaljukotka

(Aquila chrysaetos, KLO9128522) elupaik ning must-toonekure (Ciconia nigra) elupaigad

KLO9128521 ja KLO9128769 (Taarikõnnu-Kaisma linnualal paiknevad elupaigad).

Eeltoodust tulenevalt hinnatakse Natura eelhindamises mõju järgmistele Taarikõnnu

loodusala ja Taarikõnnu-Kaisma linnuala eesmärkidele: soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), raba (7110*), öösorr, teder, metsis, laanepüü, kaljukotkas, must-toonekurg.

4.3.5.1. Natura-eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

3 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt Skepast&Puhkim OÜ-lt tellitud töö nr 2022-0051: Harjumaa

maavarade teemaplaneering II etapp. Kaevandamise võimaluste kategoriseerimine ja valitud kriteeriumid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

ja looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele. Viluvere II

liivakarjäär on pindalaga 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala 23,93 ha. Taotletaval Viluvere II

liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 339 tuh m3, millest veealust varu 229 tuh

m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3. Sellise keskmise

kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12 aastaga ning loa

kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada (metsamaa ja veekogu).

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest

allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikumuutus.

4.3.5.1.1. Kas kavandatav tegevus on Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega otseselt

seotud või selleks vajalik

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei

aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

4.3.5.1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude

tuvastamine

Kavandatava tegevuse kirjeldus on antud KMH eelhinnangus ptk-is 4.1., mistõttu seda siinkohal

ei korrata.

4.3.5.1.3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus ja tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-

eesmärkidele

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp (9080*) hõlmab metsi, mis on kõrge põhjavee

taseme mõju all, tavaliselt igal aastal ajutiselt liigniisked. Need on soostuvad, vähemalt

keskealised järjepidevad madalsoo- ja lodulehtmetsad tasandikel, laugetes nõgudes või nõlvade

jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi sageli maapinnal,

suvel sügavamal. Nendele metsadele on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest

tulenev taimkatte mosaiiksus.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) elupaigatüüp paikneb mäeeraldisest loode suunas, ligikaudu

175 meetri kaugusel. Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp on tundlik kuivenduse suhtes

ning säilinud neis osades, kus kuivenduse mõju pole olnud väga suur. Paljud selle elupaigatüübi

metsad asuvad vahetult kuivendava kraavi servas, mistõttu nende seisund on hakanud halvenema.

2012. aasta inventuuri andmetel on 3,7 ha suurust elupaigalaiku kirjeldatud kui korraliku

lodusmetsana, kus sanglepa kõrval esineb kuuske ja kaske. Üldine hinnang on B (kõrge väärtus),

negatiivse mõjutegurina on märgitud inimeste poolt põhjustatud muutused veerežiimis (kraav

raudteetammi ja ala vahel).

Viimase loodusdirektiivi aruande (periood 2019-2024) kohaselt on soostuvate ja soo-lehtmetsade

looduskaitselise seisundi koondhinnang paranenud (halb → puudulik4), trend langev.

Veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi

paksust on Viluvere liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Veealust liiva

kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse

ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Teoreetiliselt on veealuse pinnase

väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat

tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st tekib veedefitsiit), mis omakorda

langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida

väljaspoole karjääri. Kogu tekkiv veedefitsiit kompenseeritakse karjäärile langevatest sademetest

ning pikema ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt

maaalalt ning põhjavee alanduslehtri tekkeks. Tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri

lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja

äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise

intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele

reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt

põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Antud soostuvate ja

soolehtmetsade metsaala, mis on mõjutatud olemasolevatest kraavidest, jääb potentsiaalsest

veetaseme alanemise alast välja, teisele poole raudteetammi.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis-

ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Mõningal määral tekib osakesi toodangu transpordil, seda eelkõige

kruuskattega teel. Seejuures on oluline tee pindmise kihi peenosakeste ja niiskussisaldus.

Kõvakattega teel on tolmu teke minimaalne. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva

RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale

vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Väljaveo tee asub

metsaelupaigatüübist ligikaudu 950 meetri kaugusel. Varasemad mõõtmised ja modelleerimised

analoogsetes karjäärides kruuskattega teel on näidanud, et kallurauto möödumisel võivad

ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid esineda tee vahetus läheduses, levides üldjuhul

väljaveotee teljest kuni umbes 40–50 m kaugusele. Eelduslikult ei kaasne tegevusega

ülenormatiivset tolmu levikut Natura metsaelupaigatüübi levikualale.

Raba elupaigatüüp (7110*) on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud

turvas on nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni. Toitaineid toovad rabasse

4 Ebapiisav.

peamiselt sademed. Taarikõnnu ja Lõo raba (mille vahel mäeeraldis paikneb) suhteliselt heale

seisundile rabade põhiosas viitab nende struktuuri säilimine, muutused on toimunud rabade

servaaladel, kuivenduskraavide läheduses, kus lage raba on asendunud puisraba, rabametsa või

kõdusoometsaga. Raba elupaigatüüp asub mäeeraldise loodenurgast ligikaudu 400 meetri

kaugusel. Tegemist ei ole raba kõige esinduslikuma põhiosaga (A esinduslikkus), vaid servaalale

jääva alaga, mis inventeerimisandmetel on hinnatud B esinduslikkusega (kõrge väärtus).

Viimase loodusdirektiivi aruande (periood 2019-2024) kohaselt on raba (7110*) elupaigatüübi

looduskaitselise seisundi koondhinnang jätkuvalt puudulik (ebapiisav), trend tõusev.

Raba elupaigatüüp on tundlik kuivendamise ja hüdroloogilise süsteemi muutmise suhtes.

Elupaigatüüp levib sügava rabaturbaga alal ja paikneb mäeeraldisest mitme meetri võrra kõrgemal

alal. Kuivenduse mõju ulatumine elupaigatüübi alale on välistatud.

Teder (Lyrurus tetrix) on Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja. Liik asustab

mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Talvisel ajal

sõltuvad elupaigatingimused eelkõige soode servades asuvatest sobivalt märgade sookaasikute

olemasolust. Liigile on iseloomulikud seltsingulised mängud kindlatel mänguplatsidel, mis

püsivad enamasti aasast aastasse. Isaslindude mängude keskpaigad on valdavalt väga püsivad

juhul kui ümbruskonnas on piisavalt sobivaid elupaigatingimusi kanadele sigimiseks ja viimased

aktiivselt mängu külastavad. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine

langustrend. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, elupaikade hävimine -

eelkõige läbi rohumaade ja sooservade kuivendamise mõjude ning elupaikade killustumine,

röövlus ja häirimine. Elupaikade säilitamine ja röövluse ning häirimise mõju vähendamine on

peamised tingimused liigi soodsa seisundi saavutamiseks. Vaatamata hetkel veel küllaltki kõrgele

arvukusele on oluline arvukuse languse peatamine. Sigiva asurkonna suurus Eestis 6 000–12 000

haudepaari. III kaitsekategooria. IUCN staatus: väljasuremisohus.

Elupaik KLO9111967, mis jääb mäeeraldisest läände 70 meetri kaugusele, on 855 ha. Elupaigas

KLO9111967 on seireandmete alusel kasvava mänguga elupaik, kus 2023. aastal oli mängus 8

kukke ja 2024. ja 2025. aastal vastavalt 15 ja 16 kukke.

Häirimist võib defineerida kui looma käitumise kõrvalekallet tavapärasest ootamatu teguri

ilmnemisel looma läheduses. Häiriva teguri ilmnemisele reageeritakse senise tegevuse

katkestamise, valvsuse ja sageli ka põgenemisega (Blanc et al. 2006). Lindudel põhjustab see

energeetiliselt kulukat lendutõusu, toitumis- ja puhkamisaja vähenemist ning võib muuta linnud

märgatavaks röövloomadele. Võib toimuda pesade hülgamine ning kurnade ja pesakondade

hävimine jahtumise ja röövluse mõjul. Sage inimeste kohalolu võib tõrjuda kanalised välja neile

sobivatest elupaikadest. Häirimise mõju sõltub suurest hulgast omavahel seotud teguritest, nagu

lindude arv, sugu ja vanus; inimtegevuse kaugus, intensiivsus ja iseloom; toidu ja varjetingimuste

kättesaadavus ja levik (Storch 2000). Kanalised on häirimise suhtes eriti tundlikud mängude ajal,

talvel ning pesakondade kasvatamise ja sulgimise ajal (Storch 2000). Mänguperioodil põhjustavad

häirimist peamiselt looduses läbi viidavad kontrollimatud rekreatiivsed tegevused (linnuturism,

loodusfotograafia, räätsamatkad jm) ja kultuurmaastikes paiknevatel mängudel vähesel määral

põllumajanduslik tegevus. Poegade kasvatamise perioodil põhjustavad häirimist lindude

pesitsusperioodil tedrele sobivates elupaikades teostatavad metsamajanduslikud tööd.

Mängud toimuvad tasasematel lagedatel aladel pesitsemiseks sobivate kohtade lähedal, peamiselt

rabades, siirdesoodes, madalsoodes ja vähem heinamaadel, sooniitudel, põldudel,

metsalagendikel, raiesmikel. Kõige olulisemaks elupaigaks poegade kasvatamisel on sooservad.

Üheks taristu (milleks on muu hulgas ka karjäär) mõjukomponendiks on selle kasutamisega

kaasnev müra. Soomes on näidatud, et maantee liiklusmüra põhjustab kahekordset kanaliste

asustustiheduse vähenemist vähemalt kuni 500 m kauguseni müraallikast, kusjuures

asustustihedust uuriti kuni 1 km kauguseni teest (Räty, 1979). Tee mürast tulenev mõju avaldus

enam laanepüü ja metsisekukkede ning oli väiksem tedre, rabapüü ja emametsiste puhul.

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirjas on arvutatud maksimaalset mürataset

lähima majapidamise suhtes. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe

(93001:001:0134) kinnistul. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra

lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel

kuni 44 dB. Ülevaateuuringus (Shannon et al., 2015) on leitud, et inimtekkeline müra kujutab

lindudele mitmesuguseid ohte ja võib osutuda oluliseks lindude arvukust konkreetses piirkonnas

limiteerivaks mõjuteguriks alates müratasemest 40 dBA. Viigipuu ja Tilgar (2017) ülevaateartikli

järgi põhjustab erinevate uuringute põhjal mõõduka tugevusega (40-45 dBA) müra häiringuid

lindude laulus ja häälitsustes. Müra tugevuse suurenemisel ilmevad aga ka kõrvalekaldeid

käitumises, füsioloogias ja sigimises (Viigipuu & Tilgar, 2017). Kanaliste puhul on näidatud, et

mürataseme tugevusest on olulisem on mürafooni muutus - taustafooni ületamine 10 dB võrra on

populatsioonile negatiivse mõjuga (Blickley et al., 2012). Seda näivad kinnitavat ka Eestis hiljuti

läbiviidud uuring (Tilgar & Ojaste, 2024).

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust tedre elupaigast (mängupaik, poegade

kasvatamiseks sobivad sooserva alad) ning elupaika ulatuvat võimalikku mürataset, võib

tegevusel olla ebasoodne mõju liigile.

Öösorr (Caprimulgus europaeus on levinud kõikjal kaitseala sooservades, pesitsetakse

puissoodes ja soomännikutes, peamiseks toitumisalaks on aga avatud sookooslused. 2003. a

loenduse järgi oli Taarikõnnu looduskaitsealal ligikaudu 40 öösorri paari. 2003. ja 2012. aasta

loendusi võrreldes on toimunud arvestatav arvukuse langus. 2012. aastal loendati 30 paari. III

kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne.

Lähim öösorri elupaik KLO9120067 asub mäeeraldisest umbes 70 meetri kaugusel. Elupaiga

KLO9120067 suurus on 855 ha, kus pesitseb kokku 17 paari. Öösorr on öise eluviisiga lind, kes

on mürahäiringu suhtes väga tundlik, kuna tema elutegevus (toitumine ja kommunikatsioon)

tugineb vaiksele keskkonnale. Nad võivad hüljata piirkonnad, kus esineb püsiv või tugev

mürahäiring, näiteks maanteede või raudteede läheduses. Erinevad arendusprojektid (tuulepargid,

harjutusväljad, kaevandused) toovad sageli esile öösorri kui liigi, kelle puhul tuleb mürahäiringut

keskkonnamõju hindamisel eraldi arvestada. Näiteks Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja

Pärnu maakonnapiir-Tootsi" keskkonnamõjude hindamise aruandes on hinnatud, et häiringuulatus

< 100 m on öösorrile tugeva mõjuga ja 100-250 meetrit mõõduka mõjuga. Tüüpiline toitumisala

ulatus on 3000 m. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et elupaikade KLO9120067 kui ka

KLO9120068 puhul võib toimuda suure tõenäosusega kaevanduse lähedal asuvate

territooriumite hülgamine.

Metsis (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline, kes elab peamiselt vanades männikutes ja

rabaservades ning on tuntud oma erilise kevadtalvise mängu poolest. Metsis on paikne liik, kes

veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Metsis eelistab

mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini

vähemalt 80 aastat. Mänguala suuruseks on Eestis hinnatud 12-67 ha. Pesa võib paikneda kõikides

metsatüüpides ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse

toitumispaika. Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus

puhmarindes domineerib mustikas. Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie,

eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade otsene hävimine ja killustumine,

samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline on samuti elupaikade

killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu

jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on otsene häirimine inimese poolt (suunamata

külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu

elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus. Sigiva asurkonna suurus

Eestis 1100–1200 metsisekukke. II kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9133466 jääb kaevandusalast ~550 m kaugusele. Metsise mängupaigad (Laianiidu1

ja Taarikõnnu) on vastavalt 0,9 ja 1,3 km kaugusel. Viluvere II liivakarjäärist lähtuvalt on mõju

metsisele eelkõige mürahäiringud. Metsise kaitse tegevuskava eelnõu alusel (Keskkonnaameti

eelnõu 28.02.2025) on limiteerivaks mõjuteguriks müratase 45 dBA, kusjuures mürataseme

tugevusest olulisem on mürafooni muutus - taustafooni ületamine 10 dB võrra, mis mõjub

populatsioonile negatiivselt. Nii madala helitugevuse mõju on metsisele oluline seetõttu, et metsise

laul on väga vaikne, ainult 20-35 dB (Lieser jt 2005)5. Uuringud näitavad, et aktiivse karjääri või

maantee paiknemine metsisemängule lähemal kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise. Selle

põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev müra, mis on üks kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest

metsisemängule. Juhul kui mürafoon elupaigas ületab 45 dB või muutus on suurem kui 10 dB,

tuleb hinnata keskkonnamõjusid ja lähtudes tulemustest, kaaluda alternatiivseid võimalusi või

rakendada leevendusmeetmeid (sh müratõkkevallid, kellaajaliste piirangute seadmine

mürarohketele tegevustele (nt lasketiiru kasutamisele) eeskätt metsise mänguajal. Alternatiivide

olemasolul tuleb mitte lubada uue mürarohke taristu rajamist, kui see põhjustab

(leevendusmeetmete rakendamisel) metsise mängupaigas mürafooni tõusu > 10 dB.

Arvestades, et senised uuringud on näidanud, et aktiivse karjääri paiknemine

metsisemängule lähemal kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise, on kavandataval

tegevusel võimalik ebasoodne mõju liigile.

Laanepüü (Tetrastes bonasia) on Eestis kõige levinum kanaline, kes on Mandri-Eestis paigalind

ning asustab erinevaid metsakasvukohatüüpe (laane-, salu-, kõdusoo-, ja soovikumetsi, kus teises

rindes on ülekaalus noored kuused. Eelistab elupaigana tiheda kuuse alusmetsaga niiskeid

segametsi. Laanepüü on inimpelglik metsaliik, kellele mürahäiring mõjub negatiivselt,

põhjustades elupaikade hüljamist ja sigimisedukuse langust. Kuna laanepüü eelistab elupaigana

tihedaid ja varjulisi metsaosi, on ta tundlik igasuguse ebatavalise heli suhtes, mis rikub metsa

loomulikku fooni. Peamiseks ohuteguriks liigile on hoogne metsaraie ja elupaikade killustumine

ning looduslikud vaenlased. Metsaraie tõttu kahanevad laanepüüle sobilikud elupaigad ja halveneb

nende kvaliteet. Sigiva asurkonna suurus Eestis 20 000-40 000 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaiga KLO9137189 pindala on 33 ha, KLO9119894 pindala 29 ha ja jäävad kaevandusalast

vastavalt ~550m ja ~890 m kaugusele. Suure tõenäosusega mürahäiringud liigi elupaikadesse

ei ulatu, kuigi olulist puhvertsooni metsa näol piirkonnas ei ole.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) on haruldane rabade haudelind, kes eelistab pesitseda suurtes

soolaamades, rajades oma pesa tavaliselt sooserva või -saare metsa. Kaljukotkale on oluline

lagesoo kui optimaalse toitumisala osakaal elupaigas: ta eelistab soomaastikku, kus seda on

5 https://www.researchgate.net/publication/226162031_Infrasound_in_the_capercaillie_Tetrao_urogallus

keskmisest rohkem. Pesa rajab liik tavaliselt männile, harvem kuusele ja haavale, sooservast

keskmiselt 60 m kaugusele. Kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala)

moodustavad pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Kriitilise

tähtsusega on soo, eriti lagesoo osatähtsus kodupiirkonnas, tehislikke elupaiku välditakse. Eesti

kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade - lagesoo ja sooserva metsad -

hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse

langus. Järjest enam muutub arvestavamaks häirimise ohutegur. Sigiva asurkonna suurus Eestis

55-65 paari. I kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9128522 on 1320 ha suur ja jääb kaevandusalast lääne suunas ~550 meetri kaugusele

ja pesa ~1200 meetri kaugusele. Toitumisala 5 km perimeetrisse jäävad nii Taarikõnnu rabalaam

kui Lõo rabalaam, mille vahele/keskele jääb planeeritav Viluvere II liivakarjäär. 1200 meetrit on

suure tõenäosusega piisav vahemaa, kus mürahäiringud pesitsemist ei takista, kuid toitumisalade

kasutus võib olla pärsitud. Liigi viimane õnnestunud pesitsemine oli 2019. aastal, mil pesas oli

1 poeg. 2020- 2023. a. oli pesa sihtliigi poolt asustamata. 2024. aastal liigi pesitsemine

ebaõnnestus. 2025. aastal liigi pesitsemine samuti ebaõnnestus, kuigi toimus pesitsuskatsetus.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 haudepaari.

I kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises.

Elupaik KLO9128521 jääb arendusalast ~2,2 km kaugusele, elupaik 2018. aastast sihtliigi poolt

asustamata, pesapuu kuivanud. Elupaik KLO9128769 asub mäeeraldisest ~7 km kaugusel ja on

asustamata. Kuna tegemist on elupaikadega, mis asuvad Natura alal, on need kestlikud. Paraku ei

ole võimalik ette näha, kas ja millal, liik pikaajaliselt asustamata elupaiga taasasustaks. Sobivate

pesapaikade vähesus on praeguste teadmiste alusel väikese tähtsusega mõjutegur. Kuna

musttoonekurg on häiringutele väga tundlik, võib eeldada, et just kaitsealad pakuvad talle

sobivamaid tingimusi pesitsemiseks. Kaevandamisega kaasnev mürahäiring, sh transpordi

mõju, eelduslikult elupaikadeni ei ulatu ja seega ei ole ohtu, et taasasustamise tõenäosusega

elupaikade seisund halveneks.

Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele, enim

kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Viluvere kraav, mis jääb

kaevandusala idaserva, on liigi poolt vahel kasutatavate veekogude seas. Võib eeldada, et

Viluvere II karjäär ei mõjutaks oluliselt must-toonekure toitumistingimusi.

Loodusdirektiivi artikli 6 lg-s 3 on sätestatud, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist

mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju või, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

4.3.5.1.4. Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kuna kavandatava tegevuse tõenäolist olulist ebasoodsat mõju Taarikõnnu-Kaisma

linnualale ei saa eelhinnangu kohaselt välistada, tuleb menetluse järgmises etapis hinnata

tegevuse mõju (kas eraldi või koos muude kavade või projektidega) ala kaitse-eesmärkidele

ning teha kindlaks, kas see mõjutab Natura 2000 ala terviklikkust, võttes arvesse võimalikke

leevendusmeetmeid. Loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 kohane Natura asjakohane hindamine

tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamise raames. Muuhulgas tuleb hinnata

kumulatiivseid mõjusid.

4.3.6. Kavandatav tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritava tegevusega

Koosmõju võib avalduda must-toonekurele ja tema toitumisveekogudele. Antud piirkonnas

kavandatakse Kõrgemäe kinnistule tööstusparki, Ellamaa liivakarjääri ning mõlema arendusala

peal või läheduses on kõige sagedamini kasutatavad toitumisveekogud. Hetkel on must-toonekure

põhilised toitumiskohad Sopi-Tootsi tuulepargi alused maad, kuid tuugenite vahel lendamine on

otsene oht. Seetõttu omavad kõik piirkonna teised toitumisveekogud üha suuremat tähtsust, kuid

koosmõjus kõikide muude kavandatavate tegevustega võib ka nende kasutamine olla piiratud ja

häiritud.

Välistatud ei ole koosmõju ka Rail Baltic arendusega. Erisuguste arenduste koosmõjul (eelkõige

mürahäiring, maastikumuutus) antud piirkonnas võib väheneda kaitsealuste liikide elupaikade

kasutuspindala, mis omakorda põhjustab liigisisest konkurentsi territooriumide pärast. Ka Rail

Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja Pärnu maakonna piir-Tootsi" ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruandes on viidatud koosmõjudele karjääridega (aruandes konkreetselt Sohlu

kruusakarjäär).

Lähim karjäär Viluvere II liivakarjäärile on ~ 3 km kaugusel asuv Viluvere liivakarjäär (luba KL-

513957, kehtiv kuni 09.02.2033, loa omaja OÜ INF Maavarad), millega võib kaasneda

väljaveoteede ühtimine (sh hulgas müra ja tolmu suurenemine).

4.3.7. Ebasooda mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Ebasoodsa mõju esinemine, sh Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud ning seega on vaja

algatada KMH ning läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Vajalikud leevendusmeetmed

selgitatakse välja KMH ja Natura asjakohase hindamise käigus.

4.4. Eelhinnangu järeldus

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on

tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub

kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud

mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid

karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul.

Antud piirkonnas kavandatakse Kõrgemäe kinnistule tööstusparki, Ellamaa liivakarjääri ning

mõlema arendusala peal või läheduses on kõige sagedamini kasutatavad toitumisveekogud.

Koosmõju võib avalduda must-toonekurele ja tema toitumisveekogudele. Välistatud ei ole

koosmõju ka Rail Baltic arendusega.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb KMH-s käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju

muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava tegevusega.

Ebasoodsa mõju esinemine, sh Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu-Kaisma linnualale pole

välistatud ning seega on vaja algatada KMH ning läbi viia ka Natura asjakohane hindamine.

Vajalikud leevendusmeetmed selgitatakse välja KMH ja Natura asjakohase hindamise käigus (vt

ptk 4.3.5.1.).

Arvestades karjääri aastast keskmist kaevandamismahtu ja kaevandatavat maavara, ei ületata

kaevandamisetegevuse käigus keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 („Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba”) toodud künniskogust 1 t/a.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva

töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad– ekskavaator, frontaallaadur, kallur.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnamõju puudub jäätmete osas.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär jääb rohevõrgustiku alale.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 3.3.).

Kuna taotletav ala ei asu riigipiiri lähedal, ei ole vaja algatada piiriülest KMH.

KMH käigus on vajalik hinnata järgmisi mõjusid:

1. Käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju muude asjakohaste toimuvate

või mõjualas planeeritava tegevustega;

2. Ebasoodsa mõju esinemise Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu-Kaisma linnualale pole

välistatud, seega on vaja algatada KMH ning läbi viia Natura asjakohane hindamine;

3. Negatiivsed mürahäiringud ei ole välistatud eelhinnangus käsitletud linnuliikidele (vt ptk

4.3.1 ning 4.3.5.1), seetõttu tuleb hinnata müra tasemeid ja levikut.

4. Välja selgitada rohevõrgustiku osatähtsus ja kuidas mõjutab kavandatav tegevus rohevõrgustiku

toimimist.

Lähtudes eelnevast on KMH ning Natura asjakohane hindamine vajalik loa andjale eelnimetatud

võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks

sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju

keskkonnale.

5. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 12.12.2025 kirjaga nr DM-134001-7 KeÜS

§ 46 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ei avaldatud vastuväiteid ega

arvamusi.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 20.03.2026 kirjaga nr 1-3/14/2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-134001-17) koostöölepingu Verston Eesti OÜ-ga ja

PõhjaPärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega järgnevatel tingimustel: 1) lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu; 2) Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal

asendada need sügavamatest veekihtidest toituva kaevuga ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud

(s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uus

kaev tuleb rajada niiruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi tekkimisest; 3) karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid

ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi; 4) iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist

kaevandatud osas ehk kaevandamisel tuleb rakendada järk-järgulise korrastamise põhimõtet; 5) väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega muudele

teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega teedele,

sõltumata teede omandivormist. Teedele või rajatistele tekitatud kahjustused ja häiringud on loa

saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi halveneda ja peab

vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele; 6) pealesõit Aluste-Kergu tugimaanteele (58) kooskõlastada Transpordiametiga.

Märgime ära, et Keskkonnaamet analüüsib pärast KMH tulemuste selgumist, millised

kõrvaltingimused keskkonnaloale kantakse – soovitused selleks saame KMH aruandest.

Keskkonnaloale saame kanda vaid sellised kõrvaltingimused, mis hõlmavad ainult taotletavat

mäeeraldist ja selle teenindusmaad – väljapoole teenindusmaad ei saa me määrata kõrvaltingimusi.

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lg 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Viluvere II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse

eelnõu seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele/Vallavolikogule ja tutvumiseks

Verston Eesti OÜ-le, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile ning Edelraudtee aktsiaseltsile seisukoha esitamise tähtajaga

xx.xx.2026.

KMH eelhinnangu eelnõu koostamise jooksul laekus/ei laekunud arvamusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk Juhataja maapõuebüroo

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõu)

[email protected]

Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Liis Sinijärv 53064783 (looduskasutuse osakond)

[email protected]

EELNÕU

(09.04.2026)

Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamine

1. OTSUS

Lähtudes Verston Eesti OÜ poolt 19.11.2025 esitatud Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg

1 punkti 1 ja 2, § 6 lg 2 punkti 2 ja lg 4, § 6 lg 2 punkt 22, § 6¹ lg-d 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2, 2²,

2³, 4 ja 8, 11, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3

punkt 4, § 15 punkt 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Algatada Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine (KMH).

1.2. KMH käigus tuleb teha vähemalt järgmised uuringud:

- täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju

hindamise programmi koostamise käigus.

1.3. KMH käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

1.4. KMH käigus käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava tegevusega.

1.5. KMH käigus välja selgitada rohevõrgustiku osatähtsus ja kuidas mõjutab kavandatav

tegevus rohevõrgustiku toimimist.

1.6. Ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist.

1.7. KMH algatamisel ei liideta KMH menetlusse teisi KMH menetlusi.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 11

kohaselt peatub Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus kuni on teavitatud KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud

KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolud.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lg 1).

2. ARENDAJA KOHUSTUSED

2.1. Verston Eesti OÜ-l (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu

tn 128, 72720) tuleb Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamiseks

leida KMH juhtekspert, kes koostöös Verston Eesti OÜ-ga koostab KMH programmi (vt KeHJS §

13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama

eksperdirühma (KeHJS § 14 lg-d 3 ja 4, § 13, § 17 lg 2, § 20).

Litsentsitud KMH juhtekspertide nimekiri

2.2. Kui Verston Eesti OÜ ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates

Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis jätab

Keskkonnaamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Verston Eesti OÜ-le (KeHJS § 18 lg 7).

Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada

programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS

§ 16 –17).

Lisainfo KMH protsessi kohta

2.3. Verston Eesti OÜ kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lg 2).

3. ASJAOLUD

3.1. Verston Eesti OÜ (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu

tn 128, 72720) esitas Keskkonnaametile 28.10.2025 maavara kaevandamiseks Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

28.10.2025 nr DM-134001-1, menetluse nr M-134001 juurde). Taotluses esinenud puuduste tõttu

tuli seda täiendada. Viimane parandustaotlus on esitatud 19.11.2025, registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-134001-4. Keskkonnaamet võttis 12.12.2025 taotluse nr T-KL/1030742-2

menetlusse.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas

riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80%

maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele ning

KeHJS § 6 lg 2 ja 4 ning VV määruse nr 224 § 3 p 4 ja § 15 p 8 kohaselt oli vajalik eelhinnangu

koostamine ja arendaja esitas koos loa taotlusega KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teabe.

3.2. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 12.12.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 12.12.2025 kirjaga nr

DM134001-7 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

isikuid. Avalikustamise käigus arvamust ei avaldatud.

3.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lg 6 edastas Keskkonnaamet 12.12.2025 kirjaga nr DM-1340018

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatas 15.12.2025 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr

DM134001-9), et on saanud keskkonnaametilt kirja 12.12.2025 nr DM-134001-8. Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja taotluse edastamine kohaliku

omavalitsuse arvamuse saamiseks. Ekslikult on kirjas Viluvere II liivakarjäärist saanud Liivaku II

liivakarjäär. Palun see viga kirjas parandada ja võimalusel panna arvamuse andmise tähtajaks

19.02.2026, et oleks võimalik arvamus anda veebruari volikogus kuna jaanuari volikogu

materjalid peaksid olema koos juba 02.01.26 ja sinna on kogunenud ka juba väga palju materjale.

Keskkonnaamet viis sisse ilmse ebatäpsuse parandused (registreeritud KOTKAS-s 15.12.2025

numbritega DM-134001-10 ja DM-134001-11) ning muutis arvamuse esitamise tähtaega.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teavitas 22.01.2026 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 23.01.2026

nr DM-134001-13), et koostame eelnõud Viluvere II liivakarjääri arvamuse andmiseks. Taotluse

seletuskirjas ja geoloogilise uuringu aruandes on sees lause: Mäeeraldis ei kattu looduskaitse-

ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alasse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Tegelikkuses on ca poolel karjäärialal II kaitsekategooria liigi valgeselg kirjurähn leiukoht, mis

on registreeritud ka EELISes KLO9137167. Kuna liikide kaitse on riigi ülesanne, siis on minu

küsimus, et kuidas hindab seda olukorda keskkonnaamet – kas sinna üldse antakse keskkonnaluba

või nõutakse eksperthinnangut karjääri mõju kohta linnustikule (taotletavast alast 170 m

kaugusele jääb ka Taarikõnnu looduskaitseala kus on ka kaljukotka ja metsise elupaigad) ja

leitakse kõigele leevendusmeetmed? Küsin seda selleks, et see teema tuleb komisjonis ja volikogus

kindlasti arutlusele. Samas piirkonnas kus ka valgeselg kirjurähni leiukoht on väljaantud lageraie metsateatisel

hoiatus: Hoiatus! Tööala kattub kaitstava loodusobjektiga: II kategooria kaitsealune liik:

Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn). Majandustingimused: Piiritletud elupaigas või 50 m

kaugusel punktobjektist seatakse raietele ajaline piirang 1. märtsist kuni 30. juunini. (LKS § 55 lg

6) Soovitused: Uuendusraiel ja sanitaarraiel soovitatav jätta alale säilikpuid grupiti vähemalt

3040 tm/ha, sealhulgas üle 10 cm läbimõõduga surnud lehtpuid 10-20 tm/ha kohta; lageraie lank

(sealhulgas veerraie veerg) soovitavalt mitte üle 0,5 ha. Karjääri rajamisel läheks leiukohast raadamisele ca 7,7 ja 3,5 hektarilised metsatükid. Keskkonnaamet vastas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele 03.02.2026 kirjaga nr DM-134001-14. Keskkonnaamet nõustub, et tegemist on tundliku alaga ja seda eelkõige linnukaitselisest aspektist. Eelhinnangus analüüsitakse kindlasti mõju nii mäeeraldisel olevate loodusväärtustele kui

võimalikus mõjualas olevatele väärtustele. Liivakarjääride puhul on eeldatava mõjuala ulatus 250

meetrit1, kuid teatud elupaigatüüpide ja liikide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu ja mõju

laiemas puhvris. Näiteks kanaliste (metsis, laanepüü, teder) korral on see puhver 1000 m,

kaljukotka korral 5000 m, raba elupaigatüübi (*7110) korral 500 m rabanõlvast2 . Viluvere II

liivakarjääri taotluse eelhinnangus analüüsitakse kindlasti mõju nii kanalistele kui kaljukotkale.

Kuivõrd nii metsis, teder, laanepüü kui kaljukotkas on Natura 2000 Taarikõnnu-Kaisma linnuala

kaitse-eesmärgiks, viiakse läbi ka Natura eelhindamine. Natura eelhindamise erisus seisneb selles,

et mõju tuvastamisel peab arvestama üksnes tõenäolist mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ning

eelhindamisel ei saa arvestada leevendavate meetmetega. Taotletav karjäär kattub valgeselg-kirjurähni elupaigaga (vaatlus on teostatud 2023. aasta

kevadel). Liik kuulub II kaitsekategooriasse ning Eesti punase nimestiku järgi on liik soodsas

seisundis. Linnudirektiivi viimase seisundi hinnangu kohaselt on liigi populatsiooni lühiajaline

1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt Skepast&Puhkim OÜ-lt tellitud töö nr 2022-0051: Harjumaa

maavarade teemaplaneering II etapp. Kaevandamise võimaluste kategoriseerimine ja valitud kriteeriumid. 2 Paal & Leibak 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus (ptk 7.5.2 Soovitusi puhvertsoonide rajamiseks lk 128- 130).

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/113298

trend stabiilne ja pikaajaline trend tõusev. Esialgse hinnangu järgi ei ole liigi elupaigaga

kattumine ainuüksi määrav, kuid rakendada tuleks isendikaitse põhimõtteid (Looduskaitseseadus

§ 55 lg), st keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ja rände ajal.

Metsise elupaigast jääb ala ~500 meetri kaugusele ja mängualast (Laianiidu 1 – 1 kukk) ~800 ja

(Taarikõnnu – 2 kukke) 1100 meetri kaugusele. Vaatlused on teostatud vastavalt 2023. ja 2022.

aasta kevadel. Uru oja (planeeritavast alast ~800 meetri kaugusel) on kantud must-toonekure

oluliste toitumisalade hulka, kus liiki on lähiminevikus toitumas ka registreeritud. Taarikõnnu LKA ja rahvusvahelise tähtsusega Taarikõnnu linnuala jäävad ~200 meetri kaugusele,

kus KE liike on 8 mh. metsis ja must-toonekurg. Metsise liigitegevuskava eelnõus punkt 5.2.2 on toodud: Uuringu tulemusel jõuti kasutades nii

metsisekukkede füsioloogilise seisundi hindamise meetodeid kui mängude akustilist seiret

järeldusele, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal kui 2 km võib

põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev müra, mis on üks

kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Oluliseks negatiivseks mõjuks on müra ja häiring. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 27.02.2026 kirjaga nr 6-2/2243-11 (registreeritud KOTKAS-s

02.03.2026 nr DM-134001-15) andis teada, et 18.02.2026.a. toimunud Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu istungil otsustas vallavolikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu „Arvamuse

andmine Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ teisele lugemisele 18.03.2026.a.

toimuvale vallavolikogu istungile. Põhjuseks asjaolu, et keskkonnaloa taotlejaga käivad veel

koostöö osas läbirääkimised ja enne arvamuse andmist soovitakse jõuda kirjaliku koostöö

kokkuleppeni. Seega keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine etteantud tähtajaks 19.02.2026

jääb andmata. Palun pikendada Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse andmise tähtaega kuni

20.03.2026.a. Keskkonnaamet 03.03.2026 kirjaga nr DM-134001-16 nõustus arvamuse andmise tähtaja

pikendamisega kuni 20.03.2026. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik

tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust teha 12.03.2026 kuupäevaks, mistõttu

Keskkonnaamet pikendas otsuse tegemise tähtaega kuni 12.06.2026. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 20.03.2026 kirjaga nr 1-3/14/2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-134001-17) koostöölepingu Verston Eesti OÜ-ga ja Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud Viluvere II

liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega järgnevatel tingimustel: 1) lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu; 2) Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal

asendada need sügavamatest veekihtidest toituva kaevuga ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud

(s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uus

kaev tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi tekkimisest; 3) karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid

ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi; 4) iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaruammendumist

kaevandatud osas ehk kaevandamisel tuleb rakendada järk-järgulise korrastamise põhimõtet; 5) väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega muudele

teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega teedele,

sõltumata teede omandivormist. Teedele või rajatistele tekitatud kahjustused ja häiringud on loa

saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi halveneda ja peab

vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele; 6) pealesõit Aluste-Kergu tugimaanteele (58) kooskõlastada Transpordiametiga. 3.4. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise

keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS §

3 lõige 1 p 1 ja p 2, § 6 lõige 2 p 2, § 61 lõige 3, § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõiked 2 ja 4), MaaPS

§ 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Määruse nr 224 § 15 punkt 8 korral tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,

kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala või kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 4) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata

jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet

lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud 90 päeva jooksul

arvates KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teabe saamisest). Keskkonnaamet on 03.03.2026 kirjaga nr

DM-134001-16 pikendanud KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaega kuni

12.06.2026.

4. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lg 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1030742-2, sh KeHJS § 61 lg 1 kohane

teave ning taotluse juurde kuuluv kirjavahetus; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74); 4. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega); 5. Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 21.09.2010 määrusega

nr 30); 6. Metsaregister; 7. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsus nr 14 „Arvamuse andmine Viluvere II

liivakarjäärikeskkonnaloa taotluse kohta“; 8. Taarikõnnu looduskaitseala ja Aleti must-toonekure püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-

2024;

9. Nepste V ja Nepste VI liivakarjääride keskkonnaloa taotluste keskkonnamõju hindamine

(Alkranel OÜ);

10. Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

(OÜ Inseneribüroo STEIGER);

11. Eesti looduse infosüsteem (EELIS);

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi" ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine;

13. Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava;

14. Metsise (Tetaro urogallus) kaitse tegevuskava eelnõu;

15. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava;

16. Kotkaklubi, 2021 “Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi

parandamine”.

4.1. Kavandatav tegevus

Verston Eesti OÜ taotleb keskkonnaluba Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva

kaevandamiseks. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada riikliku tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning

taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis

ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Taotletava karjääri põhieesmärk on

täitematerjali tarnimine Rail Baltic ehituseks.

4.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Viluvere II liivakarjäär asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas

riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80%

maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (Joonis 1). Alal on nii metsa kui ka raiesmikku.

Joonis 1. Taotletava Viluvere II liivakarjääri asukoht kaardil.

Taotletava Viluvere II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala

23,93 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Viluvere liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru (aT) plokid 2 ja 3. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Viluvere II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks

nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus

1:5. Taotletava ja kaevandatava maavara kogus Viluvere II liivakarjääris (seisuga 16.05.2025):

Plokk Ploki

pindala, ha Maavara Taotletav

varu, tuh m3 Kadu, tuh

m3 Kaevandatav

varu, tuh m3

2 aT

(veepealne) 23,93 ehitusliiv 111 1 110

3 aT

(veealune) 23,93 ehitusliiv 236 7 229

KOKKU 347 8 339

Ehitusliiva keskmine tootmismaht aastas on 28 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutamise

otstarbeks on määratud üld- ja teedeehitus. Viluvere II liivakarjääri taotluse kohaselt taotletakse

keskkonnaluba 15 aastaks.

Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12

aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja metsamaaks. Kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali

aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Seletuskirja kohaselt mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris

kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala

lõunaküljes asuva RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks

rasketehnikale vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Katendi paksus on 0,2 – 0,6 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus

0,5 – 2,0 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 1,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,5 m ja

veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Kasuliku kihi lamamipind jääb

absoluutkõrguste 40,2 – 42,6 m vahemikku. Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva.

Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele

mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on

otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab hiljem kasutada kaevandatud ala täitmiseks

ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi vajadusel

võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere II liivakarjääris lasuv materjal

kaevandatav veetaset alandamata. Võimalusel veepealne varu väljatakse veealusest varust eraldi.

Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele

ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust

liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse

ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab

alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Taotletava Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala

korrastamiseks veekoguks ja metsamaaks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,74 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 2

m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse

veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 42,6 m. Mäeeraldiselt kooritud katendit

kasutatakse ligikaudu 4,75 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 43,3 m. Täitmiseks kasutatakse

80 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse

5,70 ha. Ala saab võimalusel suuremas mahus täita sissetoodava materjaliga.

Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Täidetud alal

metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Viluvere II liivakarjääri

korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.

Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa

korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta

aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

4.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74) Maavarade kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga

ning tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ja maapõueressursi efektiivne

kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret

ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul,

põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning

kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab

kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade

kasutamist. Riiklik arengukava ehitusmaavarade aastast kaevandamismäära ei kehtesta. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse. I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub juba

praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata. II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik. Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel (joonis 3). Viluvere II liivakarjääri

maavara kategooriat ei ole joonisel märgitud (jääb n-ö valgele alale). Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed;

- kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest;

- turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

- kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

- kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

- arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

- turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani

2030;

- maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida

tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid);

- üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

- maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks

või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud

materjali väljaveoga.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär jääb rohevõrgustiku alale. Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides

alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;

- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;

- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule;

- vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui

karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise

võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes

rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus

teekaitsevööndis jne);

- uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures

analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja

realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib

kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke

niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad,

kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude

vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.

Üldised tingimused loodusväärtuste säilitamiseks:

- kaitsealadel reguleerivad majandustegevust, maakasutuse muutmist ning ehitustegevust

looduskaitseseadus ja kaitseala kaitse-eeskirjad, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kaitsealadel on kaitseala valitseja, kellega tuleb eelnimetatud tegevused kooskõlastada;

- kaitseala tsoneeringu koostamisel arvestada planeeritud infrastruktuuri objektidega.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega)

Strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" kohaselt tuleb riigil

maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks

koostada ning uuendada regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, tuues seejuures vajaduse

välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.

Sellest tulenevalt valmis 2023. aastal ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis

arvestab ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist

lähtuvalt varustuskindlust hinnata. Varustuskindluse hindamine on oluline tööriist riigi huvi

hindamisel, kuna see aitab tagada, et ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine toimuvad

jätkusuutlikult. Samuti on varustuskindluse hindamine oluline informatsioonina maapõue

uuringutes ja aruannetes.

Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade tasandil (maakonna või

maakondade piires) ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise

tulemusel selgub, et kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna või maakondade vajaduse liiva ja

kruusa osas enam kui 10 aastaks ning lubja-ja dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et

riigi huvi varustuskindluse aspektist võib puududa.

Kliimaministeeriumil on valminud ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaade

maakondade kaupa. Informatsioon on kuvatud mai 2025. aasta seisuga kõikide maakondade lõikes

arvestades ehitusmaavarade prognoositud keskmiseid vajadusi, kaevandatavat varu ja

varustuskindluse tagatust aastates. Kliimaministeerium ajakohastab andmeid kord aastas II

kvartalis. Kõik andmed on kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel.

Kliimaministeeriumi andmetel on Pärnu maakonnas seisuga mai 2025 ehitusliiva varustuskindlus

tagatud 10 aastaks. Ehitusmaavarade keskmist aastast vajadust prognoositakse riigi suurimate

taristuehituste tellijate (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Raudtee AS, Riigimetsa

Majandamise Keskus) vajadusi arvestades. Lisaks hinnatakse kohalike omavalitsuste ja

erasektorite vajadusi ning minevikus kaevandatudmahtude trende.

Eeltoodust tulenevalt on Pärnu maakonnas ehitusliiva varustuskindlus piiripealne ja lähitulevikus

võib seoses suurte taristuobjektide ehitamisega veelgi langeda mistõttu on tõenäoliselt uue karjääri

rajamisel varustuskindluse aspektist ka riigi huvi olemas.

Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneering

Kuna Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 24. oktoobri 2018. a otsusega nr 53 on algatatud Põhja-

Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine siis hetkel

kehtivad Põhja-Pärnumaa vallas ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud.

Hetkel kehtiva Vändra valla üldplaneeringu kohaselt käsitletakse mäetööstusmaana kaevanduste,

karjääride ning turbatootmise alasid. Olemasolevad mäetööstusmaad ja maardlad on kantud

üldplaneeringu kaardile ning perspektiivseid alasid ette ei nähta. Mäetööstusmaa kasutamis- ja ehitustingimused: - Mäetööstusmaa arendamisel tuleb järgida seadusandlikke piiranguid (sh MaaPS);

- Kaevandustööde lõppemisel tuleb karjääriala rekultiveerida.

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud rohelise

võrgustiku tugialade üldised kasutustingimused: - Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla

90%.

- Väärtuslikel ranna- ja puisniitudel on vajalik säilitada/taastada traditsiooniline

majandustegevus – karjatamine ja niitmine.

- Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride

(kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäe-tööstus, kõrge keskkonnariskiga

rajatised) rajamine. Juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida

rajatise asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju

leevendamiseks.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad

joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude

õgvendamine, tuleb kooskõlastada omavalitsuse, Keskkonnaameti ja Maavalitsusega.

- Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei

tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel

tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Kaitstavate liikide elupaikades

on raadamine keelatud.

- Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist.

- Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste

veekaitsevööndis.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on nõustunud 18.03.2026 otsusega nr 14 Viluvere II liivakarjääri

keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 3.3.).

Kavandatav tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava

tegevusega on käsitletud peatükis 4.3.4.

4.1.3. Ressursside, sealhulgas looduvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb, kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale tehisveekogu ja

metsamaa, mille tulemusena saavad kooslused taastuda pikema aja jooksul. Alal on nii metsa kui ka raiesmikku. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad ~42 -

44 m tasemele.

2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna

Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 4.09.2025 kirjaga nr 13-5/25107

järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha – 111 tuh m³ (aruandes 2 plokk); - ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha – 236 tuh m³ (aruandes 3 plokk).

Geoloogilise baaskaardi (1:400 000) andmetel levivad Viluvere II liivakarjääri alal moreen,

liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku

Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi.

Viluvere II liivakarjääri katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka

moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m).

Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud

alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud

paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m.

Viluvere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi Rahingu 2 (TTP-693) (kood

6114910030130001) alal. Lähiümbruse hüdrograafilises võrgus on olulisim alast ca 300 m ida pool

asuv ning kagu suunas voolav Uru oja, kuhu suubuvad kõik taotletavat ala läbivad kraavid ning

mis ise suubub Sauga jõkke. Taotletavast alast ~650 m kaugusel mõõdeti Uru oja abs veetasemeks

41,34 m.

Taotletava ala hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese veekihi Kvaternaari

veekompleksi kuuluvad keskmiselt 1,4 m paksused Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised liivad.

Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu merglites ja biohermses

lubjakivis, olles osa Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Karbonaatsete kivimite erideebit on

Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogilise 1:400 000 kaardi andmeil 2,0 - 5,0 l/s × m. Pinnakatte

paksus antud piirkonnas on keskmiselt ~5 m, seega on veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse

eest nõrgalt kaitstud (Veeseadus § 68).

Piirkonna puurkaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleksist.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel (23.-24.01.2025) 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 42,3

- 43,5 m (keskmine 42,6 m), väikese langusega ida suunas. Uuringualal ja seda ümbritsevates

kraavides jäi veetase märtsis 2025. a abs kõrgusele 42,2 - 42,8 m (keskmine 42,6 m). Plokkide

keskmine veetase on 42,6 m. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist

on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu

eelduseks. Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti pigem veerikkal ajal, siis tegelik

keskmine veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra väiksem, sõltudes sademete hulga jaotusest

aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Kuna piirkonnas

reguleerib veetaset kraavitus, ei ole põhjaveetaseme aastane kõikumine tõenäoliselt väga suur.

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel, mis

on ühtlasi osa Natura 2000 võrgustikust.

Looduslik mitmekesisus on kirjeldatud ptk-s 4.2.3 (sh mäeeraldisega kattuvad liigid).

Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva.

Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele

mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on

otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja

bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt

kehtivale seadusele.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Viluvere II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks

nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus

1:5.

Korrastamisel tuleb karjääri maa-ala kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

4.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad.

Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva RMK

haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale vastavaks

rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt.

Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere II liivakarjääris lasuv materjal

kaevandatav veetaset alandamata. Võimalusel veepealne varu väljatakse veealusest varust eraldi.

Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.

4.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Viluvere II liivakarjääris liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

müra, tolm (peenosakesed), veetasemest allpool kaevandamisel võimalik veerežiimi muutmine ja

maastikupildi visuaalne muutumine.

Pinna- ja põhjavesi

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Maavara kaevandamisel põhjavee ümber juhtimine toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja

alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine

muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb

ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on

ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu

veerežiimi, suurendades selle vooluhulka.

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Seletuskirja kohaselt mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub nii

vee pealt kui ka alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Karjääri ümbruse reljeefist tulenevalt

ei moodustu pärast materjali väljamist ka madalama kõrgusega väljavoolu, mille tõttu peaks

veetase karjääri alal praegusega võrreldes langema.

Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga

sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st.

tekib veedefitsiit), mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus

võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri

mõjuraadiuseks.

Mõju hindamiseks tuleb eelnevalt leida tekkiva veedefitsiidi hulk ajaühikus (nominaalselt

„vooluhulk“ Q). Siinkohal hindame seda valemiga:

= (1 − ) ∗

kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on

veealuse maavaraploki 3 aT ruumala (236 000 m3) ja t on maavaraploki eelduslik ammendamise

aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~48 m3/ööpäevas.

Maavara väljamisest tekkivat veedefitsiiti tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt

karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel

külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi.

Karjäärile langevatest sademetest tulenevat veedefitsiiti kompenseerivat vooluhulka saab arvutada

lähtuvalt valemist:

= ( − ) × ,

kus Wp on sademete hulk (Türi meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel

keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööpäevas; Keskkonnaagentuur), We on aurumine (482 mm/a

ehk 0,00132 m/ööpäevas mõõdetud Männikjärve raba laugastelt; Keskkonnaagentuur, 2025) ning

S on veealuse ploki 3 aT pindala (23,93 ha ehk 239 300 m2. Tulemuseks on sademete poolt

kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 160 m3/ööpäevas.

Seega kompenseeritakse kogu tekkiv veedefitsiit karjäärile langevatest sademetest ning pikema

ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt maa-alalt ning

põhjavee alanduslehtri tekkeks.

Lisaks maavara väljamisest tekkivale veedefitsiidile põhjustab defitsiiti ka karjäärijärve poolt

avatud veepeegli tõttu intensiivistuv vee aurumine. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes

kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurumist mõjutab oluliselt karjääri

piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Siiski, kui

kuivalt maapinnalt on keskmine aurumine ~450 mm/a (Kink jt., 1998), siis Männikjärve raba

mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025).

Arvestades ploki 3 aT pindala 239 300 m2 oleks vastavalt tekkiv defitsiit ~21 m3/ööpäevas. Ka see

veehulk on täielikult kompenseeritud karjäärile langevate sademete poolt.

Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda,

kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning

tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei

ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud

kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires

kõikumisest aasta jooksul.

Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on samuti minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi

muutus võib mõnevõrra ümber organiseerida vee jaotumise karjääri lähiümbruse kraavidesse ning

aurumise ja maavara väljamise defitsiit võib vähesel määral vähendada kraavide keskmist

vooluhulka. Siiski on mõju Uru oja ja Sauga jõe voolukogustele minimaalne, sest mäeeraldise ja

sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa vastavate vooluveekogude

valgalast.

Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda,

on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-

ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja

hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on

varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda

üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnev tingimuse

soovitus:

1. Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb

arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvakaevuga ja kanda kõik sellega

kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside

toomine hooneteni). Uus kaev tuleb rajada niiruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu

jooksul probleemi tekkimisest.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga

seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis

tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator,

abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks

ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi

puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Seletuskirja kohaselt Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole

pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,

buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast

eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel

38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~450 m

kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga:

LpA = LwA − 20 ∗ log r − 8dB, kus

LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB),

LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m).

Selle kohaselt on Viluvere II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas

punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

LpA = 105 − 20log(450) − 8dB = 44 dB(A),

kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A).

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises

jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 44 dB, mis jääb alla maksimaalse II

kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus

maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega

(kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele

lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt

karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes

karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades

üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja

seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra

mõju ei ulatu lähima majapidamiseni.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnev tingimuse

soovitus:

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

Müra mõjusid erinevatele linnuliikidele on hinnatud ptk-s 4.3.1. ning Natura eelhindamises

(vt ptk 4.3.5.1.3.) on hinnatud mõjusid Taarikõnnu-Kaisma linnuala eesmärkidele öösorr,

teder, metsis, laanepüü, kaljukotkas, must-toonekurg.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Õhu osa ei ole vaja täita. Kuid

negatiivsed mürahäiringud ei ole välistatud eelhinnangus käsitletud linnuliikidele (vt ptk

4.3.1 ning 4.3.5.1.3.), seetõttu on täiendav müra tasemete ja leviku hindamine vajalik.

Tolm (peenosakesed)

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse.

Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt

õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,

kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.

Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning

karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust

arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv

õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest

töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu

eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning

lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Seletuskirja kohaselt tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on

looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne,

vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva

ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMSUM emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t

ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete

osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast

tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured.

Eeltoodust lähtuvalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Õhu osa ei ole vaja täita.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud

meetmed häiringute vähendamiseks.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuses nr 14 on toodud välja järgnevad tingimuste

soovitused:

1. karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

2. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega

muudele teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega

teedele, sõltumata teede omandivormist. Teedele võirajatistele tekitatud kahjustused ja

häiringud on loa saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi

halveneda ja peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92

toodud nõuetele.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele. Viluvere II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist

kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

4.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal

turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades

ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse

vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Karjäärialale on keelatud teisi jäätmeid ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

4.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemine võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda,

on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-

ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja

hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on

varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda

üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja

PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

4.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

puudub.

4.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

4.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Viluvere II liivakarjääri olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav

tegevus on kirjeldatud ptk-is 4.1.1. ning siinkohal ei korrata.

4.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Taotletava Viluvere II liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga.

2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna

Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 4.09.2025 kirjaga nr 13-5/25107

järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –111 tuh m³ (aruandes 2 plokk);

- ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –236 tuh m³ (aruandes 3 plokk).

Geoloogilise baaskaardi (1:400 000) andmetel levivad Viluvere II liivakarjääri alal moreen,

liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku

Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi. Viluvere II liivakarjääri katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka

moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud

alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud

paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab hall savi. 2025. a uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites,

absoluutkõrgustel 40,2 - 42,6 m.

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega.

Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,74 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 2

m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse

veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 42,6 m. Mäeeraldiselt kooritud katendit

kasutatakse ligikaudu 4,75 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 43,3 m. Täitmiseks kasutatakse

80 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse

5,70 ha. Ala saab võimalusel suuremas mahus täita sissetoodava materjaliga.

4.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimet

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus

tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks tuleb

seada keskkonnaloale asjakohased leevendusmeetmed.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel.

Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisega kattuvad järgmiste kaitsealuste liikide elupaigad:

- valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), KLO9137167;

- väike-kirjurähn (Dryobates minor), KLO9138261.

Lääne suunda ~ 30 m kaugusele jäävad:

- Öösorr (Caprimulgus europaeus), KLO9120067;

- Väänkael (Jynx torquilla), KLO9137232;

- Teder (Lyrurus tetrix), KLO9111967;

- Rukkirääk (Crex crex), KLO9137195;

- Nõmmelõoke (Lullula arborea), KLO9137238.

~ 350-450 m meetri kaugusele jääb soo-loorkull (Circus pygargus), KLO9111924.

Kirde suunda ~ 40 m kaugusele jäävad:

- Laanerähn (Picoides tridactylus), KLO9138254;

- Musträhn (Dryocopus martius), KLO9138286.

~ 900 m kaugusele ida suunda jäävad:

- Teder (Lyrurus tetrix), KLO9111966;

- Laanepüü (Tetrastes bonasia), KLO9119894;

- Öösorr (Caprimulgus europaeus), KLO9120068.

Ligikaudu 800 meetrit kirde suunas asub must-toonekure toitumisveekogu Uru oja.

Ida suunda ~ 550 m kaugusele jäävad:

- Metsis (Tetrao urogallus), KLO9133466, metsise mängud Laianiidu1 ja Taarikõnnu

vastavalt 800 m ja 1100 m kaugusel;

- Kaljukotkas (Aquila chrysaetos), KLO9128522, pesast 1200 m, elupaigast 550 m;

- Laanepüü (Tetrastes bonasia), KLO9137189.

~ 550-900 m kaugusele jääb:

- Händkakk (Strix uralensis), KLO9137263, KLO9137253 pesast 650 m.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal.

Taotletavast Viluvere II liivakarjäärist lähim pärandkultuuriobjekt on ~ 140 m kaugusel olev

Rahingu metsavahikoht (EELID ID 551331941).

Karjääri lähedused puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alad.

4.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti

mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline

seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne

mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski

tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik,

võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada

kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lg 1).

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,

tolm (peenosakesed), veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi

visuaalne muutumine.

Eidapere alevik jääb alast ~9 km kaugusele kirde suunda, Vändra alev jääb ~9 km kaugusele kagu

suunda ja Tootsi alev jääb ~10 km kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub ~450 m

kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

Karjääri avamisel tuleb kaevetööde alustamiseks mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida

kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada

mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus

on hilisemalt kvalitatiivselt taastatav karjääriala korrastamisega. See korrastatakse tehisveekoguks

ja metsamaaks.

Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset

mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri

tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel

selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades

tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked

kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises

rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

4.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.3.1. Mõju suurus

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn on kirjeldatud ptk-is 4.1.5. Tegevuse seisukohast asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel) puudub. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

ning elanikkonnale on käsitletud eelnevas ptk-is 4.2.4. Karjääri lähedusel puuduvad

kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on Eestis kasvava arvukusega haudelind, kes

elupaigana eelistab vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, kuid elab ka puisniitudel, jõgede äärsetes

puuderibades, väiksemates metsatukkades, talumaastikus ja suuremates parkides. Vajab suhteliselt

suurt ja sidusat elupaika, kuna toitub peamiselt surnud puidus leiduvatest putukatest. Tema

kodupiirkond on hinnanguliselt vähemalt 20-30 hektarit Oluline on elupaigas piisaval hulgal

seisvate surnud lehtpuude olemasolu. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille

tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala.

II kaitsekategooria, IUCN staatus: soodne.

Elupaik KLO9137167 koosneb 5. lahustükist pindalaga 26,81 ha, mäeeraldise alla jääb alla

50% elupaigast, mis hävineb. Arvestades liigi elupaiganõudlusi, muutub elupaik liigile

ebapiisavaks ja võib kogu ulatuses hävinuks hinnata. Taarikõnnu LKA-l on lisaks teada veel

kaks valgeselg-kirjurähni elupaika.

Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) on üks tavalisemaid Eesti rähne, kes elutseb peamiselt

vanemates leht- ja segametsades, aga ka parkides ja aedades. Eelistab majandamata metsi, kus on

vanu ja surnud seisvaid puid. Väike-kirjurähn on oma suuruse kohta ebatavaliselt suure

territooriumiga lind, kuna ta on spetsialiseerunud putukavastsete otsimisele peentest surnud

okstest ja puukoore pragudest. Seetõttu vajab ta piisava toiduhulga leidmiseks suurt pinda vana

lehtpuumetsa. Pesitsusperioodil hinnatakse kodupiirkonna suuruseks 15-43 ha, sõltuvalt elupaiga

kvaliteedist. Ohuteguriks on vanade leht- ja segapuistute pindala vähenemine ning surnud puude

eemaldamine metsamajanduse käigus. Sigiva asurkonna suurus Eestis 3500-5000 haudepaari.

III kaitsekategooria, IUCN staatus: teadmata.

Elupaik KLO9138261 pindalaga 4,7 ha jääb mäeeraldisele ~50 % ulatuses, suure

tõenäosusega muutub liigile kõlbmatuks. Ümbruskonnas ei ole registreeritud teisi

väikekirjurähni elupaikasid.

Musträhn (Dryocopus martius) on metsade ökosüsteemis ülioluline nn. insenerliik, kelle loodud

õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni

koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad

suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse

puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.

Elupaigana eelistab musträhn suuri valgusküllaseid okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi

hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Peamine ohutegur on sobilike elupaikade pindala

vähenemine.

III kaitsekategooria, IUCN staatus: soodne

Elupaik KLO9138286 pindala on ~6 ha ja moodustab lahustüki musträhni elupaigale

KLO9137216, kuna liigi koduterritooriumid on suured. Elupaigast KLO9138286 suure

tõenäosusega loobutakse mürahäiringu tõttu.

Laanerähn (Picoides tridactylus) on Eestis väikesearvuline haudelind suuremates looduslikes

metsalaamades, oluline on paljude kuivanud puude olemasolu elupaigas, eelistab kuusikuid. Kuna

liigi nokk on nõrgema ehitusega, kui teistel rähnidel, siis vajab lind pesitsemiseks vanemaid ja

kuivanud puid, kuna ei ole võimeline rajama pesaõõnsust noorde elujõulisesse tüvesse. Isaslind

uuristab pesaõõnsuse vanasse kuivanud kuusetüükasse, mida majandatavates metsades ei leidu.

Liigi kodupiirkonna suurus on tavaliselt vahemikus 40–100 hektarit, kuid see sõltub oluliselt

toidubaasist ja metsa seisundist. Kuna laanerähn toitub peamiselt üraskitest ja nende vastsetest,

siis üraskirikkas metsas (näiteks hiljutiste tormikahjustustega aladel) võib kodupiirkond olla

väiksem, sobiva elupaigalaigu miinimumsuuruseks võib lugeda umbes 28 hektarit. Peamine

ohutegur metsade vanuse vähenemine ja rähnile sobivate elupaikade pindala kadu. Sigiva

asurkonna suurus Eestis 2000-4000 haudepaari.

II kaitsekategooria, IUCN staatus: ohualdis.

Elupaiga KLO9138254 suurus on ~6 ha. Liigi elupaigaspetsiifilisus ja mürahäiring viivad

suure tõenäosusega elupaiga hülgamiseni. Ümbruskonnas ei ole teada teisi laanerähni

elupaikasid.

Väänkael (Jynx torquilla) on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes Eestis ei talvitu.

Elutseb hõredates leht- ja segametsades, parkides ja aedades, pesitsuseks vajavad vanu õõnsustega

puid. Kodupiirkonna suurus pesitsusajal varieerub tavaliselt vahemikus 8–24 hektarit. Peaaegu

täielikult sipelgatoidulise liigina on peamine ohutegur sipelgate arvukuse vähenemine tingituna

poollooduslike rohumaade hävimisest põllumajanduse intensiivistamisel ja pestitsiidide

kasutamisel. Väänkaelte arvukus on viimasel ajal mõningal määral kahanenud, kuid on siiski

stabiilne (10 000‒20 000 paari). III kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne

Elupaiga KLO9137232 suurus on 0,68 ha, hõlmates vana raudteetrassi servaala, kuid

reaalsuses haarab sobivat elupaika (sipelgarohkus) piki trassi äärt oluliselt laiemalt.

Arvestades liigi elupaigaspetsiifilisust ja mürahäiringut, kolib liik mäeeraldise piirkonnast

minema ja konkreetne elupaik hävib.

Nõmmelõoke (Lullula arborea) on Eestis üldlevinud, kuid väiksearvuline haudelind, kes elutseb

peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja liivastel raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma

hakanud vanadest karjääridest. Vajab pesitsemiseks mosaiikset maastikku – avatud alasid

toitumiseks ja üksikuid puid või metsaservi laulupostideks ning varjeks. Pesitsusaegse

kodupiirkonna suurus jääb tavaliselt vahemikku 1,5 kuni 10 hektarit, kuid optimaalsetes

elupaikades võib see olla ka väiksem. Eestis on nõmmelõokese elupaikade pindala kahandanud

luidete ja nõmmede metsastamine ning ekstensiivse põllumajanduse hääbumine, eelkõige sõltub

liigi seisund aga populatsiooni seisundist levila tuumalal meist lõuna pool. Sigiva asurkonna

suurus Eestis 10 000 – 20 000 paari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: väljasuremisohus. Elupaiga KLO9137238 suurus on 4 ha. Mürahäiringud võivad muidu sobiva elupaiga tööde

teostamise perioodiks asustamata jätta.

Rukkirääk (Crex crex) on Eestis tavaline haudelind, kes pesitseb enamasti rohumaadel,

heinamaadel ja niitudel. Eelistab niiskeid niite, põõsaluhtasid, vilja- ja ristikupõlde, raiesmikke.

Rukkiräägu kodupiirkonna suurus varieerub märkimisväärselt, jäädes keskmiselt 25,2 hektari

juurde, kuid ulatudes äärmuslikel juhtudel isegi kuni 60 hektarini. Kaasaegsed jälgimismeetodid

ja pikemad uurimisperioodid on näidanud, et rukkirääk on tunduvalt liikumisaldim, kui varem

arvati. Rukkirääk on valdavalt öise aktiivsusega liik, öisel ajal on nende liikumisala oluliselt

väiksem (ühe öö jooksul kuni 0,29 ha). Peamisteks ohtudeks on põllumajanduse intensiivistumine,

millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate

vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu

tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega väheneb sobilike elupaikade

pindala. Maaspesitsejana ohustab rääku ka kiskjate kõrge arvukus. Sigiva asurkonna suurus Eestis

20 000 – 40 000 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne. Elupaiga KLO9137195 suurus 5 ha viitab sellele, et liik kasutab piirkonda reaalsuses

laialdasemalt. Suure tõenäosusega kolib liik mujale.

Soo-loorkull (Circus pygargus). Harva esinev haudelind, kes elab põõsassoodel, kõrge

taimestikuga aladel, kuid saagilennul käib avamaastiku - ka luhtade ja rabade kohal. Kui pole

muud sobivat elupaika, siis võib soo-loorkull pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav

varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on elupaikade kadumine, mida põhjustab soode

kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise

katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne häirimine, samuti põllumajanduse

intensiivsus (sh. niiskete niitude kuivendamine ja pestitsiidide kasutamine), mis mõjutab tema

saagi ohtrust. Sigiva asurkonna suurus Eestis 300-400 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9111924 suurus on 623 ha ja jääb kaevandusalast ~450 meetri kaugusele. Liik

kasutab toitumisalana avamaastikke ka väljaspool kaitseala. Liigi viimane kinnitatud

vaatlus on 2007. aastal.

Välja-loorkulli (Circus cyaneus) on Eestis ebaühtlase levikuga (peamiselt Ida-Eestis) harv

haudelind, kelle elupaigad on seotud eelkõige avamaastike ning soiste aladega - madal- ja

siirdesood, rabad ning jõeluhad. Eestis pesitseb sageli 5–20 aasta vanustel põõsastunud

lageraielankidel. Suurim ohutegur on toitumiseks sobiva avamaastiku hävimine sööti jäämise,

laiaulatusliku kuivenduse või intensiivse põllumajandustegevuse tagajärjel. Välja-loorkulli

arvukust mõjutas negatiivselt ka pestitsiidide kasutuselevõtt. Et sobivatest lageraielankidest meil

puudust pole, tuleb arvukuse jätkuva vähenemise põhjuste hulgas lisaks eelmainituile kahtlustada

ka kliimamuutust ja talvitusalade seisundi halvenemist. Asurkonna kollapsi tegelikud põhjused

pole siiani teada. Sigiva asurkonna suurus Eestis 100-200 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises seisus

Liik on Taarikõnnu LKA kaitse-eesmärgiks, kuid liiki ei ole piirkonnas registreeritud.

Händkakk (Strix uralensis) on üks Eesti tavalisemaid ja suuremaid kakulisi, kes eelistab elada

lagedate alade või raielankidega piirnevates mosaiiksetes vanemates okas- ja segametsades, eriti

kuuse-enamusega puistutes. Ta on paigalind, kes püsib oma territooriumil aastaringselt. Händkaku

territooriumi suurus sõltub suuresti elupaiga kvaliteedist ja toidu saadavusest, küündides 1,5-8,5

km²-ni. Händkaku vanalindude peamisteks surmapõhjusteks Eestis on hukkumine liikluses ja

murdmine kaljukotka poolt, asurkonna kui terviku jätkusuutlikkust ohustab peamiselt elupaikade

kadumine või nende kvaliteedi langus. Vanade (loodus)metsade vähenedes kaovad pesitsemiseks

sobivad tüügas- ja õõnepuud. Seevastu mõõdukal hulgal lage- või häilraielankide lisandumine võib

liigi toidubaasi isegi parandada. Varem on olnud oluliseks ohuks ka händkaku vaenamine inimese

poolt nn. kullisõdade käigus. Sigiva asurkonna suurus Eestis 1000-1500 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaigad KLO9137263, KLO9137253 jäävad kaevandusest ~600-800 m kaugusele ja

pindalad vastavalt 33 ha ja 45 ha. Viimased vaatlused mõlemas elupaigas 2023. a., kokku

piirkonnas 3 paari, mis viitab heale elupaigale. Kaevanduse piirkonda hakkab liik

toitumisalana suure tõenäosusega vältima, kuid pesa ja pesitsusterritooriumid jäävad

mürahäiringu mõttes kaugele.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevadsuvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 paari, millest viimasel kolmel aastal (2023-2025) on olnud

asustatud 35 erinevat must-toonekurepesa, mis asuvad 24 pesitsusterritooriumil. I kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises.

Elupaik KLO9130793 jääb arendusalast ~5,4 km kaugusele, tegemist on asustatud pesaga.

Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele,

enim kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Viluvere kraav, mis

jääb kaevandusala idaserva, on liigi poolt vahel kasutatavate veekogude seas. Rail Baltica

kompensatsioonimeetmete kava must-toonekure osas on toodud välja järgmised vajalikud

tegevused kaevandusala piirkonnas: Uru ojal (Hirve pkr, VEE1149100) 12,3 km lõigul

Mõrdama rabast põhja pool vooluveekogude looduslikkuse suurendamine; leevendustiikide

rajamine Viluvere metsamassiivis 100 ha ala kohta rajatakse kuni 5 tiiki, mis on igaüks

vähemalt 100 m2 suurune. Üks kallas ehitada madalaveeliseks, et see sobiks konnadele

kudetiigiks ja kurele toitumiskohaks. Lisaks on Viluveres vajalik olemasolevate

tuletõrjetiikide (6 tk) kallaste osaline ümberehitamine madalaveeliseks, et need sobiksid

paremini konnadele kudetiikideks, samuti must-toonekurele toitumiseks. Üks tuletõrjetiik

paikneb kaevandusala lõuna otsas; Viluvere liivamaardla (MRD0000967), kus on karjäär

veel rajamata, kujundada madalaveeliseks veekoguks.

4.3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Liivakarjääri tavapärane mõjuala on 250 kuni 300 meetrit teenindusmaa välispiirist. Teatud liikide

ja elupaigatüüpide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu (st kattumist EELISes oleva

elupaigaga) laiemas puhvris. Kaljukotka puhul on puhver 5000 meetrit, must-toonekure puhul 10

km ja kanalistel (metsis, teder, laanepüü) 1000 meetrit.

Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul.

4.3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures

paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kaevandamisest mõjutatud maa

korrastatakse korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel

võimalusel ja see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise

käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul (15 aastat). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

4.3.4. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 70 km kaugusele

lõunasuunda

4.3.5. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) asuvad

mäeeraldise loode nurgast umbes 175 meetri ja kirde nurgast ligikaudu 340 meetri kaugusel.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” kohaselt on Taarikõnnu loodusala kaitse-eesmärgiks huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Taarikõnnu-Kaisma linnuala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü

(Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väljaloorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao

urogallus).

Liivakarjääri tavapärane mõjuala on 250 meetrit mäeeraldise ja teenindusmaa välispiirist3. Sellest

tulenevalt on võimalikus mõjualas Taarikõnnu loodusala kaitse-eesmärgiks määratud

metsaelupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), Taarikõnnu-Kaisma linnuala

kaitseeesmärgiks määratud öösorri (Caprimulgus europaeus, KLO9120067) ja tedre (Tetrao

tetrix, KLO9111967) elupaigad.

Teatud liikide ja elupaigatüüpide puhul analüüsitakse väärtuse olemasolu (st kattumist EELISes

oleva elupaigaga) laiemas puhvris. Selles tulenevalt jääb võimalikku mõjualasse raba (7110*)

elupaigatüüp, mis asub mäeeraldisest 400 meetri kaugusel.

Kaljukotka puhul on puhver 5000 meetrit, must-toonekure puhul 10 km ja kanalistel (metsis, teder,

laanepüü) 1000 meetrit. Seetõttu jäävad võimalikule mõjualale lisaks tedrele ka metsise (Tatrao

urogallus, KLO9133466) ja laanepüü (Bonasa bonasia, KLO9137189) elupaigad, kaljukotka

(Aquila chrysaetos, KLO9128522) elupaik ning must-toonekure (Ciconia nigra) elupaigad

KLO9128521 ja KLO9128769 (Taarikõnnu-Kaisma linnualal paiknevad elupaigad).

Eeltoodust tulenevalt hinnatakse Natura eelhindamises mõju järgmistele Taarikõnnu

loodusala ja Taarikõnnu-Kaisma linnuala eesmärkidele: soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), raba (7110*), öösorr, teder, metsis, laanepüü, kaljukotkas, must-toonekurg.

4.3.5.1. Natura-eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

3 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt Skepast&Puhkim OÜ-lt tellitud töö nr 2022-0051: Harjumaa

maavarade teemaplaneering II etapp. Kaevandamise võimaluste kategoriseerimine ja valitud kriteeriumid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

ja looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele. Viluvere II

liivakarjäär on pindalaga 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala 23,93 ha. Taotletaval Viluvere II

liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 339 tuh m3, millest veealust varu 229 tuh

m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3. Sellise keskmise

kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12 aastaga ning loa

kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada (metsamaa ja veekogu).

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest

allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikumuutus.

4.3.5.1.1. Kas kavandatav tegevus on Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega otseselt

seotud või selleks vajalik

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei

aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

4.3.5.1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude

tuvastamine

Kavandatava tegevuse kirjeldus on antud KMH eelhinnangus ptk-is 4.1., mistõttu seda siinkohal

ei korrata.

4.3.5.1.3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus ja tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-

eesmärkidele

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp (9080*) hõlmab metsi, mis on kõrge põhjavee

taseme mõju all, tavaliselt igal aastal ajutiselt liigniisked. Need on soostuvad, vähemalt

keskealised järjepidevad madalsoo- ja lodulehtmetsad tasandikel, laugetes nõgudes või nõlvade

jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi sageli maapinnal,

suvel sügavamal. Nendele metsadele on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest

tulenev taimkatte mosaiiksus.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) elupaigatüüp paikneb mäeeraldisest loode suunas, ligikaudu

175 meetri kaugusel. Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp on tundlik kuivenduse suhtes

ning säilinud neis osades, kus kuivenduse mõju pole olnud väga suur. Paljud selle elupaigatüübi

metsad asuvad vahetult kuivendava kraavi servas, mistõttu nende seisund on hakanud halvenema.

2012. aasta inventuuri andmetel on 3,7 ha suurust elupaigalaiku kirjeldatud kui korraliku

lodusmetsana, kus sanglepa kõrval esineb kuuske ja kaske. Üldine hinnang on B (kõrge väärtus),

negatiivse mõjutegurina on märgitud inimeste poolt põhjustatud muutused veerežiimis (kraav

raudteetammi ja ala vahel).

Viimase loodusdirektiivi aruande (periood 2019-2024) kohaselt on soostuvate ja soo-lehtmetsade

looduskaitselise seisundi koondhinnang paranenud (halb → puudulik4), trend langev.

Veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi

paksust on Viluvere liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Veealust liiva

kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse

ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Teoreetiliselt on veealuse pinnase

väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat

tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st tekib veedefitsiit), mis omakorda

langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida

väljaspoole karjääri. Kogu tekkiv veedefitsiit kompenseeritakse karjäärile langevatest sademetest

ning pikema ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt

maaalalt ning põhjavee alanduslehtri tekkeks. Tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri

lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja

äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise

intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele

reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt

põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Antud soostuvate ja

soolehtmetsade metsaala, mis on mõjutatud olemasolevatest kraavidest, jääb potentsiaalsest

veetaseme alanemise alast välja, teisele poole raudteetammi.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis-

ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Mõningal määral tekib osakesi toodangu transpordil, seda eelkõige

kruuskattega teel. Seejuures on oluline tee pindmise kihi peenosakeste ja niiskussisaldus.

Kõvakattega teel on tolmu teke minimaalne. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva

RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale

vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Väljaveo tee asub

metsaelupaigatüübist ligikaudu 950 meetri kaugusel. Varasemad mõõtmised ja modelleerimised

analoogsetes karjäärides kruuskattega teel on näidanud, et kallurauto möödumisel võivad

ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid esineda tee vahetus läheduses, levides üldjuhul

väljaveotee teljest kuni umbes 40–50 m kaugusele. Eelduslikult ei kaasne tegevusega

ülenormatiivset tolmu levikut Natura metsaelupaigatüübi levikualale.

Raba elupaigatüüp (7110*) on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud

turvas on nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni. Toitaineid toovad rabasse

4 Ebapiisav.

peamiselt sademed. Taarikõnnu ja Lõo raba (mille vahel mäeeraldis paikneb) suhteliselt heale

seisundile rabade põhiosas viitab nende struktuuri säilimine, muutused on toimunud rabade

servaaladel, kuivenduskraavide läheduses, kus lage raba on asendunud puisraba, rabametsa või

kõdusoometsaga. Raba elupaigatüüp asub mäeeraldise loodenurgast ligikaudu 400 meetri

kaugusel. Tegemist ei ole raba kõige esinduslikuma põhiosaga (A esinduslikkus), vaid servaalale

jääva alaga, mis inventeerimisandmetel on hinnatud B esinduslikkusega (kõrge väärtus).

Viimase loodusdirektiivi aruande (periood 2019-2024) kohaselt on raba (7110*) elupaigatüübi

looduskaitselise seisundi koondhinnang jätkuvalt puudulik (ebapiisav), trend tõusev.

Raba elupaigatüüp on tundlik kuivendamise ja hüdroloogilise süsteemi muutmise suhtes.

Elupaigatüüp levib sügava rabaturbaga alal ja paikneb mäeeraldisest mitme meetri võrra kõrgemal

alal. Kuivenduse mõju ulatumine elupaigatüübi alale on välistatud.

Teder (Lyrurus tetrix) on Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja. Liik asustab

mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Talvisel ajal

sõltuvad elupaigatingimused eelkõige soode servades asuvatest sobivalt märgade sookaasikute

olemasolust. Liigile on iseloomulikud seltsingulised mängud kindlatel mänguplatsidel, mis

püsivad enamasti aasast aastasse. Isaslindude mängude keskpaigad on valdavalt väga püsivad

juhul kui ümbruskonnas on piisavalt sobivaid elupaigatingimusi kanadele sigimiseks ja viimased

aktiivselt mängu külastavad. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine

langustrend. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, elupaikade hävimine -

eelkõige läbi rohumaade ja sooservade kuivendamise mõjude ning elupaikade killustumine,

röövlus ja häirimine. Elupaikade säilitamine ja röövluse ning häirimise mõju vähendamine on

peamised tingimused liigi soodsa seisundi saavutamiseks. Vaatamata hetkel veel küllaltki kõrgele

arvukusele on oluline arvukuse languse peatamine. Sigiva asurkonna suurus Eestis 6 000–12 000

haudepaari. III kaitsekategooria. IUCN staatus: väljasuremisohus.

Elupaik KLO9111967, mis jääb mäeeraldisest läände 70 meetri kaugusele, on 855 ha. Elupaigas

KLO9111967 on seireandmete alusel kasvava mänguga elupaik, kus 2023. aastal oli mängus 8

kukke ja 2024. ja 2025. aastal vastavalt 15 ja 16 kukke.

Häirimist võib defineerida kui looma käitumise kõrvalekallet tavapärasest ootamatu teguri

ilmnemisel looma läheduses. Häiriva teguri ilmnemisele reageeritakse senise tegevuse

katkestamise, valvsuse ja sageli ka põgenemisega (Blanc et al. 2006). Lindudel põhjustab see

energeetiliselt kulukat lendutõusu, toitumis- ja puhkamisaja vähenemist ning võib muuta linnud

märgatavaks röövloomadele. Võib toimuda pesade hülgamine ning kurnade ja pesakondade

hävimine jahtumise ja röövluse mõjul. Sage inimeste kohalolu võib tõrjuda kanalised välja neile

sobivatest elupaikadest. Häirimise mõju sõltub suurest hulgast omavahel seotud teguritest, nagu

lindude arv, sugu ja vanus; inimtegevuse kaugus, intensiivsus ja iseloom; toidu ja varjetingimuste

kättesaadavus ja levik (Storch 2000). Kanalised on häirimise suhtes eriti tundlikud mängude ajal,

talvel ning pesakondade kasvatamise ja sulgimise ajal (Storch 2000). Mänguperioodil põhjustavad

häirimist peamiselt looduses läbi viidavad kontrollimatud rekreatiivsed tegevused (linnuturism,

loodusfotograafia, räätsamatkad jm) ja kultuurmaastikes paiknevatel mängudel vähesel määral

põllumajanduslik tegevus. Poegade kasvatamise perioodil põhjustavad häirimist lindude

pesitsusperioodil tedrele sobivates elupaikades teostatavad metsamajanduslikud tööd.

Mängud toimuvad tasasematel lagedatel aladel pesitsemiseks sobivate kohtade lähedal, peamiselt

rabades, siirdesoodes, madalsoodes ja vähem heinamaadel, sooniitudel, põldudel,

metsalagendikel, raiesmikel. Kõige olulisemaks elupaigaks poegade kasvatamisel on sooservad.

Üheks taristu (milleks on muu hulgas ka karjäär) mõjukomponendiks on selle kasutamisega

kaasnev müra. Soomes on näidatud, et maantee liiklusmüra põhjustab kahekordset kanaliste

asustustiheduse vähenemist vähemalt kuni 500 m kauguseni müraallikast, kusjuures

asustustihedust uuriti kuni 1 km kauguseni teest (Räty, 1979). Tee mürast tulenev mõju avaldus

enam laanepüü ja metsisekukkede ning oli väiksem tedre, rabapüü ja emametsiste puhul.

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirjas on arvutatud maksimaalset mürataset

lähima majapidamise suhtes. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe

(93001:001:0134) kinnistul. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra

lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel

kuni 44 dB. Ülevaateuuringus (Shannon et al., 2015) on leitud, et inimtekkeline müra kujutab

lindudele mitmesuguseid ohte ja võib osutuda oluliseks lindude arvukust konkreetses piirkonnas

limiteerivaks mõjuteguriks alates müratasemest 40 dBA. Viigipuu ja Tilgar (2017) ülevaateartikli

järgi põhjustab erinevate uuringute põhjal mõõduka tugevusega (40-45 dBA) müra häiringuid

lindude laulus ja häälitsustes. Müra tugevuse suurenemisel ilmevad aga ka kõrvalekaldeid

käitumises, füsioloogias ja sigimises (Viigipuu & Tilgar, 2017). Kanaliste puhul on näidatud, et

mürataseme tugevusest on olulisem on mürafooni muutus - taustafooni ületamine 10 dB võrra on

populatsioonile negatiivse mõjuga (Blickley et al., 2012). Seda näivad kinnitavat ka Eestis hiljuti

läbiviidud uuring (Tilgar & Ojaste, 2024).

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust tedre elupaigast (mängupaik, poegade

kasvatamiseks sobivad sooserva alad) ning elupaika ulatuvat võimalikku mürataset, võib

tegevusel olla ebasoodne mõju liigile.

Öösorr (Caprimulgus europaeus on levinud kõikjal kaitseala sooservades, pesitsetakse

puissoodes ja soomännikutes, peamiseks toitumisalaks on aga avatud sookooslused. 2003. a

loenduse järgi oli Taarikõnnu looduskaitsealal ligikaudu 40 öösorri paari. 2003. ja 2012. aasta

loendusi võrreldes on toimunud arvestatav arvukuse langus. 2012. aastal loendati 30 paari. III

kaitsekategooria. IUCN staatus: soodne.

Lähim öösorri elupaik KLO9120067 asub mäeeraldisest umbes 70 meetri kaugusel. Elupaiga

KLO9120067 suurus on 855 ha, kus pesitseb kokku 17 paari. Öösorr on öise eluviisiga lind, kes

on mürahäiringu suhtes väga tundlik, kuna tema elutegevus (toitumine ja kommunikatsioon)

tugineb vaiksele keskkonnale. Nad võivad hüljata piirkonnad, kus esineb püsiv või tugev

mürahäiring, näiteks maanteede või raudteede läheduses. Erinevad arendusprojektid (tuulepargid,

harjutusväljad, kaevandused) toovad sageli esile öösorri kui liigi, kelle puhul tuleb mürahäiringut

keskkonnamõju hindamisel eraldi arvestada. Näiteks Rail Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja

Pärnu maakonnapiir-Tootsi" keskkonnamõjude hindamise aruandes on hinnatud, et häiringuulatus

< 100 m on öösorrile tugeva mõjuga ja 100-250 meetrit mõõduka mõjuga. Tüüpiline toitumisala

ulatus on 3000 m. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et elupaikade KLO9120067 kui ka

KLO9120068 puhul võib toimuda suure tõenäosusega kaevanduse lähedal asuvate

territooriumite hülgamine.

Metsis (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline, kes elab peamiselt vanades männikutes ja

rabaservades ning on tuntud oma erilise kevadtalvise mängu poolest. Metsis on paikne liik, kes

veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Metsis eelistab

mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini

vähemalt 80 aastat. Mänguala suuruseks on Eestis hinnatud 12-67 ha. Pesa võib paikneda kõikides

metsatüüpides ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse

toitumispaika. Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus

puhmarindes domineerib mustikas. Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie,

eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade otsene hävimine ja killustumine,

samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline on samuti elupaikade

killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu

jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on otsene häirimine inimese poolt (suunamata

külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu

elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus. Sigiva asurkonna suurus

Eestis 1100–1200 metsisekukke. II kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9133466 jääb kaevandusalast ~550 m kaugusele. Metsise mängupaigad (Laianiidu1

ja Taarikõnnu) on vastavalt 0,9 ja 1,3 km kaugusel. Viluvere II liivakarjäärist lähtuvalt on mõju

metsisele eelkõige mürahäiringud. Metsise kaitse tegevuskava eelnõu alusel (Keskkonnaameti

eelnõu 28.02.2025) on limiteerivaks mõjuteguriks müratase 45 dBA, kusjuures mürataseme

tugevusest olulisem on mürafooni muutus - taustafooni ületamine 10 dB võrra, mis mõjub

populatsioonile negatiivselt. Nii madala helitugevuse mõju on metsisele oluline seetõttu, et metsise

laul on väga vaikne, ainult 20-35 dB (Lieser jt 2005)5. Uuringud näitavad, et aktiivse karjääri või

maantee paiknemine metsisemängule lähemal kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise. Selle

põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev müra, mis on üks kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest

metsisemängule. Juhul kui mürafoon elupaigas ületab 45 dB või muutus on suurem kui 10 dB,

tuleb hinnata keskkonnamõjusid ja lähtudes tulemustest, kaaluda alternatiivseid võimalusi või

rakendada leevendusmeetmeid (sh müratõkkevallid, kellaajaliste piirangute seadmine

mürarohketele tegevustele (nt lasketiiru kasutamisele) eeskätt metsise mänguajal. Alternatiivide

olemasolul tuleb mitte lubada uue mürarohke taristu rajamist, kui see põhjustab

(leevendusmeetmete rakendamisel) metsise mängupaigas mürafooni tõusu > 10 dB.

Arvestades, et senised uuringud on näidanud, et aktiivse karjääri paiknemine

metsisemängule lähemal kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise, on kavandataval

tegevusel võimalik ebasoodne mõju liigile.

Laanepüü (Tetrastes bonasia) on Eestis kõige levinum kanaline, kes on Mandri-Eestis paigalind

ning asustab erinevaid metsakasvukohatüüpe (laane-, salu-, kõdusoo-, ja soovikumetsi, kus teises

rindes on ülekaalus noored kuused. Eelistab elupaigana tiheda kuuse alusmetsaga niiskeid

segametsi. Laanepüü on inimpelglik metsaliik, kellele mürahäiring mõjub negatiivselt,

põhjustades elupaikade hüljamist ja sigimisedukuse langust. Kuna laanepüü eelistab elupaigana

tihedaid ja varjulisi metsaosi, on ta tundlik igasuguse ebatavalise heli suhtes, mis rikub metsa

loomulikku fooni. Peamiseks ohuteguriks liigile on hoogne metsaraie ja elupaikade killustumine

ning looduslikud vaenlased. Metsaraie tõttu kahanevad laanepüüle sobilikud elupaigad ja halveneb

nende kvaliteet. Sigiva asurkonna suurus Eestis 20 000-40 000 haudepaari.

III kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaiga KLO9137189 pindala on 33 ha, KLO9119894 pindala 29 ha ja jäävad kaevandusalast

vastavalt ~550m ja ~890 m kaugusele. Suure tõenäosusega mürahäiringud liigi elupaikadesse

ei ulatu, kuigi olulist puhvertsooni metsa näol piirkonnas ei ole.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) on haruldane rabade haudelind, kes eelistab pesitseda suurtes

soolaamades, rajades oma pesa tavaliselt sooserva või -saare metsa. Kaljukotkale on oluline

lagesoo kui optimaalse toitumisala osakaal elupaigas: ta eelistab soomaastikku, kus seda on

5 https://www.researchgate.net/publication/226162031_Infrasound_in_the_capercaillie_Tetrao_urogallus

keskmisest rohkem. Pesa rajab liik tavaliselt männile, harvem kuusele ja haavale, sooservast

keskmiselt 60 m kaugusele. Kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala)

moodustavad pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Kriitilise

tähtsusega on soo, eriti lagesoo osatähtsus kodupiirkonnas, tehislikke elupaiku välditakse. Eesti

kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade - lagesoo ja sooserva metsad -

hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse

langus. Järjest enam muutub arvestavamaks häirimise ohutegur. Sigiva asurkonna suurus Eestis

55-65 paari. I kaitsekategooria. IUCN staatus: ohualdis.

Elupaik KLO9128522 on 1320 ha suur ja jääb kaevandusalast lääne suunas ~550 meetri kaugusele

ja pesa ~1200 meetri kaugusele. Toitumisala 5 km perimeetrisse jäävad nii Taarikõnnu rabalaam

kui Lõo rabalaam, mille vahele/keskele jääb planeeritav Viluvere II liivakarjäär. 1200 meetrit on

suure tõenäosusega piisav vahemaa, kus mürahäiringud pesitsemist ei takista, kuid toitumisalade

kasutus võib olla pärsitud. Liigi viimane õnnestunud pesitsemine oli 2019. aastal, mil pesas oli

1 poeg. 2020- 2023. a. oli pesa sihtliigi poolt asustamata. 2024. aastal liigi pesitsemine

ebaõnnestus. 2025. aastal liigi pesitsemine samuti ebaõnnestus, kuigi toimus pesitsuskatsetus.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 haudepaari.

I kaitsekategooria. IUCN staatus: kriitilises.

Elupaik KLO9128521 jääb arendusalast ~2,2 km kaugusele, elupaik 2018. aastast sihtliigi poolt

asustamata, pesapuu kuivanud. Elupaik KLO9128769 asub mäeeraldisest ~7 km kaugusel ja on

asustamata. Kuna tegemist on elupaikadega, mis asuvad Natura alal, on need kestlikud. Paraku ei

ole võimalik ette näha, kas ja millal, liik pikaajaliselt asustamata elupaiga taasasustaks. Sobivate

pesapaikade vähesus on praeguste teadmiste alusel väikese tähtsusega mõjutegur. Kuna

musttoonekurg on häiringutele väga tundlik, võib eeldada, et just kaitsealad pakuvad talle

sobivamaid tingimusi pesitsemiseks. Kaevandamisega kaasnev mürahäiring, sh transpordi

mõju, eelduslikult elupaikadeni ei ulatu ja seega ei ole ohtu, et taasasustamise tõenäosusega

elupaikade seisund halveneks.

Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele, enim

kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Viluvere kraav, mis jääb

kaevandusala idaserva, on liigi poolt vahel kasutatavate veekogude seas. Võib eeldada, et

Viluvere II karjäär ei mõjutaks oluliselt must-toonekure toitumistingimusi.

Loodusdirektiivi artikli 6 lg-s 3 on sätestatud, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist

mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju või, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

4.3.5.1.4. Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kuna kavandatava tegevuse tõenäolist olulist ebasoodsat mõju Taarikõnnu-Kaisma

linnualale ei saa eelhinnangu kohaselt välistada, tuleb menetluse järgmises etapis hinnata

tegevuse mõju (kas eraldi või koos muude kavade või projektidega) ala kaitse-eesmärkidele

ning teha kindlaks, kas see mõjutab Natura 2000 ala terviklikkust, võttes arvesse võimalikke

leevendusmeetmeid. Loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 kohane Natura asjakohane hindamine

tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamise raames. Muuhulgas tuleb hinnata

kumulatiivseid mõjusid.

4.3.6. Kavandatav tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritava tegevusega

Koosmõju võib avalduda must-toonekurele ja tema toitumisveekogudele. Antud piirkonnas

kavandatakse Kõrgemäe kinnistule tööstusparki, Ellamaa liivakarjääri ning mõlema arendusala

peal või läheduses on kõige sagedamini kasutatavad toitumisveekogud. Hetkel on must-toonekure

põhilised toitumiskohad Sopi-Tootsi tuulepargi alused maad, kuid tuugenite vahel lendamine on

otsene oht. Seetõttu omavad kõik piirkonna teised toitumisveekogud üha suuremat tähtsust, kuid

koosmõjus kõikide muude kavandatavate tegevustega võib ka nende kasutamine olla piiratud ja

häiritud.

Välistatud ei ole koosmõju ka Rail Baltic arendusega. Erisuguste arenduste koosmõjul (eelkõige

mürahäiring, maastikumuutus) antud piirkonnas võib väheneda kaitsealuste liikide elupaikade

kasutuspindala, mis omakorda põhjustab liigisisest konkurentsi territooriumide pärast. Ka Rail

Balticu raudteetrassi lõigu “Rapla ja Pärnu maakonna piir-Tootsi" ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruandes on viidatud koosmõjudele karjääridega (aruandes konkreetselt Sohlu

kruusakarjäär).

Lähim karjäär Viluvere II liivakarjäärile on ~ 3 km kaugusel asuv Viluvere liivakarjäär (luba KL-

513957, kehtiv kuni 09.02.2033, loa omaja OÜ INF Maavarad), millega võib kaasneda

väljaveoteede ühtimine (sh hulgas müra ja tolmu suurenemine).

4.3.7. Ebasooda mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Ebasoodsa mõju esinemine, sh Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud ning seega on vaja

algatada KMH ning läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Vajalikud leevendusmeetmed

selgitatakse välja KMH ja Natura asjakohase hindamise käigus.

4.4. Eelhinnangu järeldus

Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on

tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub

kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud

mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid

karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul.

Antud piirkonnas kavandatakse Kõrgemäe kinnistule tööstusparki, Ellamaa liivakarjääri ning

mõlema arendusala peal või läheduses on kõige sagedamini kasutatavad toitumisveekogud.

Koosmõju võib avalduda must-toonekurele ja tema toitumisveekogudele. Välistatud ei ole

koosmõju ka Rail Baltic arendusega.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb KMH-s käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju

muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritava tegevusega.

Ebasoodsa mõju esinemine, sh Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu-Kaisma linnualale pole

välistatud ning seega on vaja algatada KMH ning läbi viia ka Natura asjakohane hindamine.

Vajalikud leevendusmeetmed selgitatakse välja KMH ja Natura asjakohase hindamise käigus (vt

ptk 4.3.5.1.).

Arvestades karjääri aastast keskmist kaevandamismahtu ja kaevandatavat maavara, ei ületata

kaevandamisetegevuse käigus keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 („Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba”) toodud künniskogust 1 t/a.

Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva

töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad– ekskavaator, frontaallaadur, kallur.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnamõju puudub jäätmete osas.

Taotletav Viluvere II liivakarjäär jääb rohevõrgustiku alale.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 3.3.).

Kuna taotletav ala ei asu riigipiiri lähedal, ei ole vaja algatada piiriülest KMH.

KMH käigus on vajalik hinnata järgmisi mõjusid:

1. Käsitleda võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning koosmõju muude asjakohaste toimuvate

või mõjualas planeeritava tegevustega;

2. Ebasoodsa mõju esinemise Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu-Kaisma linnualale pole

välistatud, seega on vaja algatada KMH ning läbi viia Natura asjakohane hindamine;

3. Negatiivsed mürahäiringud ei ole välistatud eelhinnangus käsitletud linnuliikidele (vt ptk

4.3.1 ning 4.3.5.1), seetõttu tuleb hinnata müra tasemeid ja levikut.

4. Välja selgitada rohevõrgustiku osatähtsus ja kuidas mõjutab kavandatav tegevus rohevõrgustiku

toimimist.

Lähtudes eelnevast on KMH ning Natura asjakohane hindamine vajalik loa andjale eelnimetatud

võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks

sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju

keskkonnale.

5. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 12.12.2025 kirjaga nr DM-134001-7 KeÜS

§ 46 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ei avaldatud vastuväiteid ega

arvamusi.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 20.03.2026 kirjaga nr 1-3/14/2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-134001-17) koostöölepingu Verston Eesti OÜ-ga ja

PõhjaPärnumaa Vallavolikogu 18.03.2026 otsuse nr 14, milles vallavolikogu on nõustunud

Viluvere II liivakarjääri keskkonnaloa menetlemisega järgnevatel tingimustel: 1) lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-17:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu; 2) Suuremäe kinnistu salvkaevu seire tuleb teha enne kaevandamist ja edaspidi vähemalt 1 x

aastas. Kui kaevandamise tulemusena olemasolevas kaevus alaneb veetase tarbimist

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal

asendada need sügavamatest veekihtidest toituva kaevuga ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud

(s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uus

kaev tuleb rajada niiruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi tekkimisest; 3) karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid

ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi; 4) iga kaevandatud osa korrastamisega tuleb alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist

kaevandatud osas ehk kaevandamisel tuleb rakendada järk-järgulise korrastamise põhimõtet; 5) väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega. Loa saaja peab tagama, et

kaevandatava materjali veol ei tekitata kahju väljaveoteedele, sildadele, truupidele ega muudele

teerajatistele. Veoste veol tuleb vältida tolmu levikut ja pori kandmist kõvakattega teedele,

sõltumata teede omandivormist. Teedele või rajatistele tekitatud kahjustused ja häiringud on loa

saaja kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Teede olukord ei tohi halveneda ja peab

vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele; 6) pealesõit Aluste-Kergu tugimaanteele (58) kooskõlastada Transpordiametiga.

Märgime ära, et Keskkonnaamet analüüsib pärast KMH tulemuste selgumist, millised

kõrvaltingimused keskkonnaloale kantakse – soovitused selleks saame KMH aruandest.

Keskkonnaloale saame kanda vaid sellised kõrvaltingimused, mis hõlmavad ainult taotletavat

mäeeraldist ja selle teenindusmaad – väljapoole teenindusmaad ei saa me määrata kõrvaltingimusi.

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lg 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Viluvere II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse

eelnõu seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele/Vallavolikogule ja tutvumiseks

Verston Eesti OÜ-le, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile ning Edelraudtee aktsiaseltsile seisukoha esitamise tähtajaga

xx.xx.2026.

KMH eelhinnangu eelnõu koostamise jooksul laekus/ei laekunud arvamusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk Juhataja maapõuebüroo

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõu)

[email protected]

Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Liis Sinijärv 53064783 (looduskasutuse osakond)

[email protected]