Kiri

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehituseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Koostöö ja kooskõlastamine

§ 3. Asutused ja nende tegevusvaldkonda kuuluvad küsimused

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

EELNÕU

07.05.2026

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „koosnev“ tekstiosaga „sidus“;

3)  paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Planeerimisel tuleb edendada kriisidele vastupidavat ruumilist keskkonda.“;

4) paragrahvi 76 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Maa- ja Ruumiamet,“;

5) paragrahvi 81 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 85 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „õigusaktiga“ tekstiosaga „,

üleriigilise“;

7) seadust täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses:

„§ 851. Nõusoleku andmine maakonnaplaneeringu muutmiseks

(1) Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav üldplaneering esitatakse

maakonnaplaneeringu muutmise nõusoleku saamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile või

tema volitatud asutusele peale kõigi kooskõlastuste saamist.

(2) Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale üldplaneeringule lisatakse kõik

asjakohased materjalid, sealhulgas teiste asutuste kooskõlastused, esitatud arvamused ning

kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud seisukohad nende kohta.

(3) Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku

maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub selle andmisest valdkonna eest vastutav minister

või tema volitatud asutus 30 päeva jooksul.“;

8) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 91 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Maa- ja Ruumiameti poolt heakskiidetud“;

10) paragrahvi 91 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa- ja Ruumiamet“

tekstiosaga „valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud asutus“;

2

11) paragrahvi 126 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded:

1) planeeringualale kruntide määramine;

2) krundi hoonestusala määramine;

3) krundi ehitusõiguse määramine;

4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine;

5) ehitise ehituslike tingimuste määramine.

(2) Detailplaneeringuga lahendatakse vajadusel järgmised ülesanded:

1) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2) liikluskorralduse põhimõtete määramine;

3) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

4) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine või selle puudumise korral vähima vajaliku

teeninduspiirkonna määramine;

5) turvalisust tagavate põhimõtete määramine;

6) müra‑, vibratsiooni‑, saasteriski‑ ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

7) maaparandussüsteemi toimimise põhimõtete määramine;

8) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade

määramine ning nende kaitse‑ ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga

määratud;

9) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;

10) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse märkimine;

11) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;

12) eraõigusliku isiku kinnisasja või selle osa avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse

või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise

vajaduse määramine;

13) põhjendatud juhul tingimuste seadmine nendele ehitistele, mille ehitamiseks ei ole

detailplaneeringu koostamine nõutav;

14) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus, kui see on vajalik ehitise

kasutuse, mõju või asukoha tõttu;

15) muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.“;

12) paragrahvi 126 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Detailplaneeringu algatamise taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse

elektrooniliselt planeeringute andmekogu kaudu. Kui detailplaneeringu algatamise taotlust ja

sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada planeeringute andmekogu kaudu,

esitatakse need planeeringu koostamise korraldajale ning planeeringu koostamise korraldaja

kannab andmed viivitamatult planeeringute andmekogusse“;

14) paragrahvi 128 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks“;

3

15) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamise taotluse saamisest arvates juhul, kui:

1) detailplaneeringu algatamisel otsustatakse algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2) detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut;

3) esineb käesoleva seaduse § 128 lõikest 2 tulenevate asjaolude väljaselgitamise vajadus;

4) esinevad muud põhjendatud asjaolud.“;

16) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsus ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus esitatakse 14 päeva jooksul elektrooniliselt

planeeringute andmekogusse.“;

17) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kahe aasta jooksul

detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest.“;

18) paragrahvi 134 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus esitatakse 14 päeva jooksul elektrooniliselt planeeringute

andmekogusse.“;

19) paragrahvi 138 ning § 142 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Menetluse ökonoomia põhimõte

Menetlus tuleb korraldada selliselt, et taotluse lahendamiseks olulised asjaolud selgitatakse välja

võimalikult varakult ning märkused puuduste kõrvaldamiseks esitatakse koondatult, välja arvatud

juhul, kui menetluse käigus ilmnevad uued olulised asjaolud.“.

§ 3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 3012 järgmises

sõnastuses:

„§ 3012. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist vastuvõetud planeeringute menetlemine

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist vastuvõetud üldplaneeringud, üldplaneeringut muutvad

detailplaneeringud ja detailplaneeringud menetletakse lõpuni, lähtudes planeerimisseaduse seni

kehtinud nõuetest.“.

4

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 16 ja 18 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

07.05.2026

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse ellu mitu

planeerimisvaldkonna tõhustamise tegevust, eelkõige:

 kujundatakse ümber senine Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) planeeringute heakskiidu

menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega;

 täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende lahendamise vajalikkust

ning täpsusastet;

 täpsustatakse detailplaneeringu algatamise tähtaegu ning lisatakse detailplaneeringu

menetlusetapile vahetähtaeg;

 nähakse ette detailplaneeringute algatamise taotluse esitamine planeeringute andmekogu

kaudu, et tagada menetluste läbipaistvus, ühtne praktika ja parem andmete kättesaadavus;

 sõnastatakse ehitusseadustikus põhimõte, et menetluses peab esitama oma ettepanekud ja

märkused taotlejale võimalikult varakult;

 sätestatakse ruumi kriisivalmiduse edendamise vajadus planeerimispõhimõtetes.

Lisaks tehakse eelnõuga mitmeid sisulisi ja tehnilisi muudatusi, sh täpsustatakse seaduses

kasutatavaid termineid ja sõnastusi ning täpsustatakse maakasutuse suunamise põhimõtteid.

Eelnõu oodatav mõju on mitmetasandiline:

 halduskoormus haldusevälistele isikutele (ettevõtjad, inimesed, vabaühendused) üldiselt

väheneb, kuna menetlused muutuvad lühemaks, selgemaks ning digitaalselt jälgitavaks;

 töökoormus avalikule sektorile võib üksikutes aspektides suureneda, kuid seda

tasakaalustavad menetluste lihtsustumine ja lühenemine;

 lühemad ja prognoositavamad menetlusajad ning väiksemad kulud nii avalikule kui ka

erasektorile tähendavad positiivset majanduslikku mõju;

 paraneb elukeskkonna kvaliteet ja planeeringute vastavus riiklikke huve väljendavatele

planeeringutele ning planeerimise põhimõtetele;

 paraneb kavandatava ruumi kriisideks valmisolek.

Ülesanne töötada välja käesolev eelnõu ja esitada see Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks anti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 2026. aasta 8. jaanuari Vabariigi Valitsuse

liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamine). Eelnõu esitamise tähtajaks määrati

2026. aasta I poolaasta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud töörühm, kuhu kuulusid Helen Madison, Moonika Schmidt (ametist

lahkunud) ja Tiit Oidjärv Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (edaspidi MKM)

ning Krislyn Prants, Kaire Jaanus, Ele Kutti ja Ivika Maavere Maa- ja Ruumiametist (MaRu).

2

Ehitusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirja osa valmistasid ette Liisi Pajuste ja Madis

Kaasik Kliimaministeeriumist. Eelnõu menetlemise eest vastutab MKM-i maa- ja

ruumipoliitika osakonna planeeringute õigusnõunik Ahto Pahk ([email protected],

5307 2548). Eelnõule tegi õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar

Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Anu Rooseniit

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) planeerimisseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 37;

2) ehitusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 9;

3) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 21.11.2025, 3.

Eelnõu on seotud ka valitsusliidu 2024–2027 uuendatud tegevusplaanis kavandatud tegevuste

täitmisega, mis näeb ette planeerimismenetluse reformimise, sh menetlusaja lühendamise.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud menetluses oleva planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga1. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks,

suurendades õigusselgust ning vähendades halduskoormust. Eelnõu sisendiks on mh

Riigikantselei juures töötava efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu esitatud ning

2026. aasta alguses Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ettepanekud planeerimissüsteemi

tõhustamiseks.

Eelnõu keskendub kuuele põhiteemale, millest igaühe puhul on tuvastatud probleemid ja

pakutud lahendused, eesmärgiga muuta planeerimissüsteem selgemaks, tõhusamaks ja

tulevikuvajadusi paremini arvestavaks.

MaRu planeeringute heakskiidu menetluse ümberkujundamise vajadus tuleneb senise korra

ebaselgusest ja ebaefektiivsusest. Kehtiv heakskiidu menetlus on tihti olnud formaalne,

ajamahukas ning toimub menetluse lõppfaasis, kus avastatud puudused võivad planeeringu

kehtestamist takistada. Muudatusega asendatakse heakskiit kooskõlastamisega, mis toob MaRu

rolli varasemasse etappi ning suunab selle sisulisele kvaliteedile. MaRu kaasatakse enam

koostöö- ja kaasamisfaasis, kus otsused mõjutavad planeeringu tulemust kõige rohkem, ning

keskendutakse eelkõige elukeskkonna kvaliteedile, säästlikule maakasutusele ning riiklike ja

kohalike huvide kooskõlale. Eesmärk on tagada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV)

planeeringud arvestaksid riigi ruumilisi huve, oleksid kooskõlas kõrgema taseme

planeeringutega ning toetaksid kvaliteetset ja kestlikku elukeskkonda2. Samal ajal MaRu roll

kitseneb: senise laiapõhjalise kontrolli asemel keskendutakse selgelt piiritletud sisulistele

küsimustele, mis mõjutavad riigi ruumilist arengut. Menetluse korrektsus, kaasamine ja

vormistus jäävad peamiselt kohaliku omavalitsuse vastutada ning nende üle tehakse vajadusel

järelevalvet eraldi haldusjärelevalve raames.

1 Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus 683 SE

– eelnõu – Riigikogu. 2 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/kov-planeeringud/

3

Detailplaneeringu ülesannete täpsustamise vajadus tuleneb praktikas tekkinud vaidlustest ning

ebaselgusest kohustuslike ja vajaduspõhiste ülesannete vahel. See on põhjustanud

põhjendamatult mahukaid planeeringuid ja menetluste pikenemist. Muudatusega eristatakse

selgemalt, millised ülesanded on kohustuslikud ja millised sõltuvad konkreetsest vajadusest,

vältides liigset detailsust ning suunates planeeringu koostamist lähtuma kavandatava tegevuse

mõjust ja iseloomust. Sellega soovitakse suurendada õigusselgust ja vähendada ebakindlust

planeeringute koostamisel.

Detailplaneeringu menetlustähtaegade täpsustamise ja vahetähtaja lisamise eesmärk on

vähendada menetluste venimist ning muuta protsess paremini juhitavaks. Praegu võivad

planeeringute menetlused viibida enne sisuliste otsusteni jõudmist, mis tekitab ebakindlust nii

arendajatele kui ka avalikkusele. Vahetähtajad aitavad tagada, et menetlus liigub etapiti edasi

ning otsuseid tehakse mõistliku aja jooksul, parandades kogu süsteemi ennustatavust.

Detailplaneeringu algatamise taotluste esitamine planeeringute andmekogu kaudu on vajalik,

kuna praegu on info killustunud erinevatesse keskkondadesse ning taotluse esitamise viisid

erinevad omavalitsuste lõikes. See raskendab nii info kättesaadavust kui ka menetlusse

sisenemist. Ühtne andmekogu loob selgema ja läbipaistvama süsteemi, kus kõik osapooled

saavad vajalikku infot ühest kohast ning taotluste esitamine muutub lihtsamaks ja ühtlasemaks.

Muudatus on seotud rakendussättega, mis annab planeerimismenetluse osapooltele aega

harjuda ja vajadusel kujundada halduspraktika ümber.

Ehitusmenetlustes märkuste esitamise korrastamise eesmärk on muuta menetlus selgemaks ja

tõhusamaks, vähendades segadust ja dubleerimist. Praegu võib märkuste esitamine olla

ebaühtlane ning raskesti jälgitav, mis omakorda pikendab menetlusi ja suurendab

halduskoormust. Muudatustega luuakse selgem raamistik, mis toetab osapoolte tõhusamat

suhtlust ning aitab kaasa sujuvamale menetlusele.

Kriisivalmiduse põhimõtete lõimimine planeerimisse tuleneb muutunud keskkonnast ja

julgeolekuolukorrast, kus kriiside esinemise tõenäosus on suurenenud. Seni ei ole planeeringute

koostamisel kriisikindla ruumi kavandamine pritoriteetne olnud. Muudatusega täiendatakse

planeerimise põhimõtteid, et tagada maakasutuse ja ehitiste vastupidavus nii looduslikele kui

ka inimtekkelistele kriisidele. Eesmärk on luua ruumiline keskkond, mis toetab kogukondade

ja riigi toimepidevust ka keerulistes oludes.

Kehtiva õiguse raames ei ole võimalik lahendada ülaltoodud probleeme üksnes halduspraktika

või juhendmaterjalide abil – vaja on selgust seaduse tasandil ja põhimõtete ühtlustamist. Samuti

on vaja tagada õigusselgus, reguleerida täpsemalt planeeringu vastutusala, vähendada

halduskoormust ja kiirendada planeerimismenetlusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse planeerimisseadust (edaspidi

PlanS), §-ga 2 ehitusseadustikku (edaspidi EhS), §-ga 3 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadust ning §-ga 4 nähakse ette jõustumisega seotud sätted.

Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse PlanS §-i 6 punkt 6 kehtetuks, kuna kuja defineerimine

PlanS-is ei oma iseseisvat praktilist väärtust. Kuja tähistab ehitiste või rajatistega seotud kaitse-

või piiranguvööndeid, mille sisu ja ulatus tulenevad valdavalt eriseadustest (nt tuleohutus-,

4

keskkonna-, tervisekaitse- või taristuvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest). PlanS ei sätesta

kuja ega selle konkreetset ulatust, vaid detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda

eriseadustest ja nende alusel kehtestatud nõuetest. Olenemata sellest, kas detailplaneeringus

kuja määratakse või mitte, tuleb ehitiste kavandamisel lähtuda eriseadustest tulenevatest

nõuetest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PlanS § 6 lõike 1 punkti 17 ja lisatakse rohevõrgustiku

paremaks selgitamiseks ja reguleerimiseks eeldus, et see on looduslikest ja poollooduslikest

kooslustest koosnev sidus süsteem. Muudatust on vaja rõhutamaks, et rohevõrgustiku puhul ei

piisa üksnes poollooduslike ja looduslike alade planeeringus äranäitamisest, vaid vajalik on ka

välja tuua, kuidas neid omavahel siduda. Muudatuse alusel tuleb edaspidi pöörata muu hulgas

tähelepanu sellele, kuidas rohevõrgustikualad omavahelises koosluses toimivad just sidususe

seisukohalt.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse PlanS §-i 12 lõikega 4, milles nähakse ette, et

planeerimisel peab edendama kriisidele vastupidavat ruumilist keskkonda.

Lõige 4 raamistab planeeringute koostamisel rakendatava üldpõhimõtte, mille kohaselt tuleb

kõikidel planeerimistasanditel teadlikult edendada kriisidele3 vastupidavat maakasutust ja

ehitatud keskkonda. Põhimõttega rõhutatakse, et planeerimine ei piirdu tavapäraste

funktsionaalsete, majanduslike ja keskkonnakaalutlustega, vaid peab arvestama ka looduslike

ja inimtekkeliste ohtude ennetamise ja leevendamise vajadusi; elutähtsate teenuste ja taristu

toimepidevust kriisiolukorras; asustuse ja taristu kohanemisvõimet ootamatute häiringute

korral; kogukondade valmisolekut ja iseseisvat toimetulekut. Planeerimispõhimõtete

täiendamine ei tähenda planeeringutega lahendatavate ülesannete lisandumist, vaid annab

suunise muutunud oludes planeeringute koostamiseks ning lõimib riiklikud julgeoleku‑, kliima‑

ja kriisivalmiduse eesmärgid planeerimisotsustesse.

Riigikogus on menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE)4. Eelnõus

määratletakse muuhulgas valdkonnaga seotud mõisted (nt tsiviilkriis, katastroof, kriisiolukord).

Planeerimisseaduse muudatuse tegemisel arvestatakse menetluses oleva eelnõuga 668 SE,

kriisidele vastupidava ruumilise keskkonna kavandamisel tuleb silmas pidada ka asjakohaseid

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus käsitletud valdkondi. Planeeringud ei ole otseselt

aluseks kriisiolukordade lahendamisel, ent võimaldavad kujundada ruumi selliselt, et kriisideks

valmisoleku vajadused oleksid asjakohaselt arvestatud ning kriiside lahendamine saaks toimuda

tõhusalt.

2025. aastal allkirjastati Eesti eesistumise perioodil Läänemeremaade ruumilise planeerimise

koostöövõrgustiku VASAB ministrite deklaratsioon, mis rõhutab ruumilise ja regionaalse

arengu tähtsust ühiskondade toimepidevuse tagamisel5. Dokument rõhutab, et kriisid ei ole

enam erandlikud, vaid korduvad ja sageli kattuvad. COVID‑19 pandeemia (tarneahelate

katkemine ning sellega seotud ettevõtete ja kogukondade toimepidevus), Venemaa

täiemahuline sõjaline agressioon Ukraina vastu (toimepidevus, ühiskonna kaitsevalmiduse

suurendamine), energiatarnete katkestused (energiajulgeolek, saartalitlusvõime, ühendused),

hübriidohud, sisseränderiskid ning äärmuslikud ilmastikunähtused (tormid, üleujutused, põuad,

3 eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on kriis vastuoludest lõhestatud pingeline (sotsiaalne, poliitiline)

seisund, mille hrl on põhjustanud raskused, ohud, ebastabiilsed olud ning millega võib kaasneda ähvardavalt

järsk muutus; 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-62b9-4817-a660-745e6642a8d9/tsiviilkriisi-ja-

riigikaitse-seadus/ 5 https://vasab.org/wp-

content/uploads/2025/07/VASAB_Ministerial_Tallinn_Declaration_on_Spatial_Resilience.pdf

5

kuumalained) mõjutavad otseselt ruumilist arengut; planeeringute koostamisel on võimalik

eelistada ruumilisi lahendusi, mis kriisideks valmisolekut suurendavad. Kliimamuutused

suurendavad ohtu asulatele ja taristule, eriti rannikualadel, samas kui energiasõltuvus ja

globaalsete tarneahelate haavatavus on toonud esile vajaduse kohaliku tootmise,

varustuskindluse ja kriisikindla taristu järele. Need arengud nõuavad planeerimissüsteemilt

senisest süsteemsemat riskipõhist lähenemist.

Planeeringute koostamisel on võimalik suurendada nii riigi kui ka kogukondade

vastupanuvõimet kriisidele, näiteks kavandades taristut, mis talub äärmuslikke ilmastikuolusid

ning võimaldab nii tsiviil‑ kui ka kaitseotstarbelist kasutust; luues ruumilised eeldused

energiajulgeoleku ja veega varustatuse tagamiseks ka kriisiolukorras; tugevdades perifeersete

asulate elujõulisust; ennetades ruumilahenduse abil kriitiliste võrkude (transport, energia, side)

haavatavust. Planeeringud on kriiside ennetamise ja nendeks valmisoleku oluline osa.

Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse PlanS §-i 76 lõikest 2 välja tekstiosa „Maa- ja Ruumiamet“.

Muudatus on seotud MaRu heakskiidu menetluse rolli muutumisega kooskõlastajaks ja koostöö

tegijaks PlanS § 76 lõike 1 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse PlanS §-i 81 lõige 3 kehtetuks. MaRu-l on üldplaneeringu

menetluse raames olnud õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja

kaasatavatele ka isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või

keda tuleb selle koostamisse kaasata. Kuna MaRu on edaspidi ise koostöötegija ja kooskõlastaja

rollis ega osale planeeringumenetlustes heakskiidu andjana, ei ole sellise erisuse tegemine enam

põhjendatud. Juhul, kui MaRu on edaspidi planeeringumenetlustes kooskõlastajana osaledes

arvamusel, et KOV peaks planeeringu koostamisel tegema koostööd teatud asutustega, saab ta

anda KOV-ile vastava soovituse.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse PlanS § 85 lõiget 3 ja täpsustatakse, millistel juhtudel

loetakse edaspidi üldplaneering kooskõlastatuks. Sellest tulenevalt sätestatakse, et

üldplaneering loetakse kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga,

üleriigilise või maakonnaplaneeringuga. Vastuolu võib ilmneda ka juhul, kui üldplaneering ei

vasta eelkõige üleriigilises planeeringus toodud väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku säilimist

ning toimimist tagavate meetmete rakendamise põhimõtetele. Seetõttu on oluline sätestada, et

üldplaneeringu võib jätta kooskõlastamata ka juhul, kui see ei vasta üleriigilises planeeringus

toodud põhimõtetele.

Üleriigiline planeering on koostatud kogu riigi ruumistrateegiana, mitte asukohast lähtuvaid

kaalutlusi arvestades. Asukohast lähtuv ruumiotsus jääb ka edaspidi iga kord kohaliku tasandi

kaalutluseks, mille tegemisel tuleb samas tagada kooskõla riiklikke huve väljendava

planeeringuga (kehtiv PlanS § 10 lõige 3). Kooskõlastamisel kontrollitakse seega kohaliku huvi

väljendava planeeringu vastavust riiklikku huvi väljendavale planeeringule. Selline lähenemine

on ka põhjendatud, kuna Eesti planeerimissüsteemis kehtib planeeringute hierarhia põhimõte,

mille kohaselt peab alama astme planeering olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga (vt

PlanS § 13 lõige 5, § 55 lõige 2).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PlanS-i §-ga 851. Muudatuse eesmärk on reguleerida

nõusoleku andmist üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Muudatus on vajalik PlanS-is kavandatava üldise üleminekuga heakskiidu menetluselt

kooskõlastamisele. Eelnõuga sätestatakse maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku

andmine eraldi menetlusetapina, mis järgneb kooskõlastamise ja arvamuste andmise etapile,

kuid eelneb maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepanekut tegeva üldplaneeringu

6

vastuvõtmisele. Selline lahendus tagab, et otsus maakonnaplaneeringu muutmise kohta tehakse

ajal, mil kogu asjakohane teave on koondatud ning planeeringulahendus on kohaliku

omavalitsuse hinnangul piisavalt läbi kaalutud ja valmis vastuvõtmiseks.

Kuigi planeeringulahendus võib täpsustuda ka pärast üldplaneeringu vastuvõtmist avaliku

väljapaneku tulemuste tõttu, kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu planeeringu

vastuvõtmisel, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on kooskõlas valla või linna ruumilise

arengu eesmärkidega ning selle koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) tulemusi. Seetõttu on põhjendatud, et maakonnaplaneeringu

muutmisele nõusoleku andmine toimub enne üldplaneeringu vastuvõtmist olukorras, kus

planeering on kooskõlastuste ja arvamuste alusel täiendatud ja korrigeeritud ning kohaliku

omavalitsuse hinnangul sisuliselt valmis. Juhul, kui planeeringu põhilahendus pärast

vastuvõtmist muutub, korratakse vastavalt vajadusele kooskõlastusi (kehtiv PlanS § 89 lõige

3).

Maakonnaplaneeringu lahendused puudutavad laiemaid riiklikke huve, mis on muu hulgas

seotud erinevate valitsusasutuste pädevustega. Kooskõlastamise etapis ei ole valdkonna eest

vastutaval ministril või tema volitatud asutusel võimalik teha lõplikku otsust

maakonnaplaneeringu muutmise kohta, kuna selleks ajaks ei ole üldjuhul selgunud kõik

olulised asjaolud. Eelkõige ei ole veel teada, milliseid muudatusi tehakse planeeringus teiste

asutuste kooskõlastustest ja esitatud arvamustest tulenevalt. Seetõttu on vaja, et nõusoleku

andmise otsustamise ajaks oleks põhimõttelised vastuolud planeeringus lahendatud ning otsuse

tegemine saaks põhineda terviklikul ülevaatel.

Selline regulatsioon suurendab otsuste sisulist kvaliteeti ja läbipaistvust ning tagab, et

maakonnaplaneeringu muutmine kui erandlik meede on piisavalt kaalutud ja põhjendatud ning

nõusolekut ei antaks ennatlikult. Arvestades, et maakonnaplaneeringu muutmine on lubatud

üksnes üldplaneeringu kaudu, ei kujuta eraldi menetlusetapi lisamine endast põhjendamatut

ajakulu ega halduskoormust, vaid on proportsionaalne abinõu riiklike ruumiliste huvide

kaitseks. Lisaks võimaldab säte valdkonna eest vastutaval ministril volitada nõusolekut andma

tema volitatud asutust. See loob eeldused menetluse tõhustamiseks ning ajakulu ja

halduskoormuse vähendamiseks, vältides olukorda, kus nõusoleku andmiseks tuleb läbi viia

täiendav kooskõlastus ministeeriumi tasandil. Praktikas võimaldab see koondada menetluse

läbiviimise pädevuse MaRu-sse, kes omab vajalikku sisulist kompetentsi ning on juba kaasatud

planeeringu kooskõlastamise etappi.

Lõikega 1 nähakse ette, et maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav üldplaneering

esitatakse maakonnaplaneeringu muutmise nõusoleku saamiseks valdkonna eest vastutavale

ministrile või tema volitatud asutusele pärast kõigi kooskõlastuste saamist.

Käesoleval ajal näeb PlanS § 90 lõike 3 punkt 3 ette, et MaRu annab üldplaneeringule

heakskiidu andmisel maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu

puhul nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest.

Nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on PlanS § 90 lõike 31 kohaselt aga

valdkonna eest vastutava ministri nõusolek.

Muudatusega nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib volitada muud asutust

vastavat nõusolekut andma. Kuivõrd käesoleva eelnõuga nähakse muu hulgas ette PlanS § 90

kehtetuks tunnistamine, siis edaspidi loobutakse nõusoleku andmisele eelnevast kooskõlastuse

andmise regulatsioonist.

7

Lõikega 2 nähakse ette, et KOV esitab üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmiseks

kõik asjakohased dokumendid ja kooskõlastused. Sätte eesmärk on tagada, et üldplaneering

esitatakse maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku saamiseks valdkonna eest vastutavale

ministrile või tema volitatud asutusele olukorras, kus kõik muud valitsusasutused on

üldplaneeringu lahenduse kooskõlastanud. See tagab, et nõusoleku andmisel on võimalik

veenduda, kas kõiki riiklikke huve on kaalutud ja muutmine pädevate asutustega

kooskõlastatud.

Lõikega 3 määratakse nõusoleku andmise tähtajaks 30 päeva. Arvestades, et

maakonnaplaneeringu muutmise nõusolekut taotletakse alles pärast kõigi kooskõlastuste

saamist ning koos kõigi asjakohaste materjalidega, on 30 päeva piisav ja põhjendatud tähtaeg

nõusoleku sisuliseks kaalumiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse PlanS § 90 kehtetuks, kuna planeerimismenetluses

loobutakse heakskiidu menetlusest. MaRu osaleb üldplaneeringu koostamisel edaspidi

koostöötegija ja kooskõlastajana. Heakskiidu menetluses on MaRu võimalused üldplaneeringu

sisulise lahenduse väljatöötamisel osaleda olnud piiratud, sest menetlusse on sekkutud liiga

hilises etapis, kui planeeringulahendus on suures osas juba selgunud ja muudatuste tegemine

keeruline. Tihti on muudatuste tegemine raskendatud ka seetõttu, et KOV ei soovi planeeringut

enam pärast vastuvõtmist ja avalikustamist oluliselt muuta, vältimaks täiendavalt koormava

avalikustamise läbiviimist.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse PlanS § 91 lõike 1 sõnastust. Muudatus on seotud PlanS § 90

kehtetuks tunnistamisega, millega loobutakse MaRu heakskiidu menetlusest. Edaspidi

kehtestab üldplaneeringu KOV volikogu oma otsusega peale üldplaneeringule kõikide

kooskõlastuste saamist.

Eelnõu punkiga 10 muudetakse PlanS § 91 lõike 6 sõnastust. Muudatus on seotud heakskiidu

menetlusest loobumisega ning sellega, et üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmisel

vajamineva nõusoleku annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud asutus.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PlanS § 126 lõiget 1 nii, et senise loetelu punktides 1–5

nimetatud ülesanded jäetakse lõikesse 1 ja senise loetelu punktid 6–22 viiakse lõikesse 2,

asendades osaliselt lõike 2 senise teksti kehtiva PlanS § 126 lõike 1 punktidega 6–22 (parema

jälgitavuse huvides on Tabelis 1 toodud võrdlus ülesannete kohta).

Praegu kohustuslikud detailplaneeringu ülesanded tuuakse selgemalt esile eraldiseisva

loeteluna. Muudatuse eesmärk ei ole muuta kohustuslike ülesannete sisu, vaid parandada

regulatsiooni selgust ja arusaadavust. Muudatusega eristatakse selgemalt ülesanded, mille

lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik, ning ülesanded, mille lahendamise

vajadust tuleb iga kord kaaluda.

Kehtivas regulatsioonis juba eristatakse detailplaneeringu ülesandeid, mille lahendamine on

kohustuslik, ning ülesandeid, mille lahendamise vajadus sõltub konkreetse planeeringu

eesmärgist ja ruumilisest kontekstist. Praktikas ei ole siiski alati selge, millistel juhtudel ja

millistest kaalutlustest lähtudes otsustatakse vajaduspõhiste ülesannete lahendamine. Ka

huvigruppidega läbi viidud intervjuud kinnitasid, et üksnes kohustuslike ülesannete

lahendamisega ei ole võimalik ruumilist terviklahendust koostada, kuna tagatud ei ole

planeeringu elluviidavuse seisukohalt oluliste asjaolude arvestamine. Samas ei ole praktikas

alati põhjalikult läbi kaalutud, milliste ülesannete lahendamine on antud juhul terviklahenduse

koostamiseks vajalik ja milliste ülesannete lahendamine ei ole. Detailplaneeringu eesmärk on

üldplaneeringu elluviimine ja ruumilise terviklahenduse loomine. Muudatusega soovitakse

8

selgemini välja tuua ja rõhutada, et ülesandeid ei ole ilmtingimata vaja lahendada, kui need ei

ole vajalikud üldplaneeringu elluviimiseks, ruumilise terviklahenduse koostamiseks või kui

need ei tulene kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilisest vajadusest ega planeeringu eesmärgist.

Lõike 1 punktiga 1 muudetakse sätte kehtivat sõnastust, asendades senise kruntideks jaotamise

mõiste kruntide määramise mõistega.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada PlanS-is kasutatavat terminoloogiat ning suurendada

õigusselgust. Sätte senine sõnakasutus on tekitanud praktikas probleeme olukordades, kus

detailplaneering koostatakse ühe kinnistu kohta, kuid kruntideks jaotamist6 ei toimu. Sellisel

juhul ei ole olnud selge, kuidas rakendada kruntideks jaotamise kohustust olukorras, kus

planeeringu eesmärk ei ole kinnistu jagamine. Samas on ehitusõiguse määramine võimalik

üksnes krundile, mistõttu on vajalik, et detailplaneeringus oleks krunt selgelt määratud ka juhul,

kui kruntideks jaotamist ei toimu.

Muud kehtivas seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete sõnastused jäävad samaks.

Lõike 2 senine tekst muudetakse nii, et kehtiva PlanS § 126 lõike 1 punktid 6–22 viiakse üle

lõikesse 2. Kehtiva PlanS § 126 lõike 2 sõnastus osutub peale muudatust ebavajalikuks, kuna

lõike 1 sissejuhatav tekst väljendab, et selles lõikes nimetatud ülesannete puhul nähakse ette

nende kohustuslik lahendamine. Niisamuti on oma olemuselt siiski vajaduspõhine ka kehtiva

PlanS § 126 lõike 2 teine lause, mille kohaselt on kohustuslik lahendada PlanS § 126 lõike 1

punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel ka PlanS § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20

nimetatud ülesanded. Ehk kui määratakse detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalik asukoht, lahendatakse nende ehitistega seoses servituutide seadmise

ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse ja avalikes

huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse

märkimine. See on siiski konkreetsest planeeringulahendusest tulenev vajadus, mistõttu ei ole

ette näha, et selle kohustuse väljajätmine võiks raskendada seaduse praktilist rakendamist.

Eelnõus jäetakse loetelust välja viide kuja määramisele. Kuja nõuded tulenevad konkreetsetest

õigusaktidest, mistõttu ei ole vajalik ega põhjendatud kujade määramine detailplaneeringu

tasandil iseseisva ülesandena. Kujade regulatsiooni säilitamine detailplaneeringu ülesandena

dubleeriks kehtivat õigusraamistikku. Muudatus ei välista kujade arvestamist detailplaneeringu

koostamisel (vt täpsemalt eelnõu § 1 punktis 1 toodud selgitusi kuja mõiste kehtetuks

tunnistamise kohta).

Lõike 2 punktis 4 liidetakse senised PlanS § 126 lõike 1 punktid 10 ja 101 üheks punktiks, kuna

sisult reguleerivad mõlemad kallasrajaga ja sellele juurdepääsuga seotud küsimusi.

Eelnõus jäetakse loetelust välja viide loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise ja

kaitsevööndite määramise kohta, kuna neid menetlusi viiakse läbi detailplaneeringuta

looduskaitseseaduse või üldplaneeringu alusel7. Kui koostatav detailplaneering külgneb alaga,

kus asub loodusobjekt, või planeeringualale ulatub kaitsevöönd, siis võetakse seda arvesse kui

seadusest tulenevat piirangut.

6 „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt tähendab jaotama „tükkideks või (mõttelisteks) osadeks tegema“,

aga ka „liikideks või rühmadeks jagama, teatud viisil liigitama“ ja „mitmele või paljudele midagi (osade kaupa)

andma“. 7 PlanS § 75 lõike 1 punkt 13.

9

Lõike 2 punktis 5 nimetatakse turvalisust tagavate põhimõtete määramise ülesanne, mis vastab

senise PlanS § 126 lõike 1 punktis 11 toodud kuritegevuse riski vähendavate tingimuste

määramisele. Senine sõnastus on aegunud ja ei vasta enam kaasaaegsele arusaamale ruumist

kui tervikust ja sellega seotud eeldustest. Kuritegevuse riskide maandamine on osa PlanS §-s 8

toodud turvalise elukeskkonna loomise põhimõttest ning seda järgib ka eelnõukohane sõnastus.

Eeldus on, et planeeringuga lahendatavad ülesanded peegeldavad planeerimise üldisi

põhimõtteid. Turvalise ruumiloome kohta on Politsei- ja Piirivalveamet avaldanud 2025. aastal

praktilise käsiraamatu „Turvalise ruumiloome teadus- ja tõenduspõhise maailmapraktika

analüüs“8, mis mõtestab ümber turvalise ruumi loomise aluspõhimõtted ja ei puuduta enam

kitsalt kuritegevusega seotud riskide maandamist ruumiloomes.

Lõike 2 punktis 7 sõnastatakse ümber kehtiva PlanS § 126 lõike 1 punktis 13 toodud

maaparandussüsteemidega seotud ülesanne. Maaparandussüsteemide ehitamine toimub

maaparandusseaduse § 21 alusel väljastatava ehitusloa alusel ning maaparandussüsteemide

ehitamiseks ei ole detailplaneering nõutav. Seega võib kehtiva sõnastuse puhul jääda mulje, et

detailplaneering on maaparandussüsteemi asukoha määramise aluseks, mis ei ole korrektne.

Oluline on aga see, et kui maaparandussüsteemi alal koostatakse planeeringut, siis võetakse

koostamisel arvesse ka maaparandussüsteemiga seotud asjaolusid ja määratakse vajadusel selle

toimimiseks vajalikud põhimõtted.

Lõike 2 punktis 12 liidetakse senised PlanS § 126 lõike 1 punktid 19 ja 20 üheks punktiks ning

senisest punktist 19 jäetakse välja viide puhkealadele, kuna praktikas ei ole see kasutust

leidnud. Juhul, kui puhke- ja virgestusalad nähakse ette üldplaneeringuga9, on võimalik näha

ette ka alade sundvõõrandamise vajadus. Puhkealasid detailplaneeringuga kavandades toimub

see kruntide määramise ning sellega seotud planeeringu ülesannete lahendamise kaudu.

Lõike 2 punktis 14 nähakse ette kehtiva PlanS § 126 lõike 4 punktis 5 nimetatud ehitise

sügavuse ülesande lahendamine, kuna olemuslikult on see vajaduspõhine ülesanne. Ehitise

lubatud sügavuse määramine detailplaneeringus ei ole igal juhul vajalik, kuid konkreetses

asukohas kasutusest, mõjust ja asukohast tulenevalt võib vajadus esineda.

8 Käsiraamat „Turvalise ruumiloome teadus- ja tõenduspõhise maailmapraktika analüüs“, PPA. 9 PlanS § 75 lõike 1 punktid 20 ja 29.

10

Tabel 1. Ülesannete võrdlus kehtiva PlanS-i ja eelnõuga ette nähtud muudatuste alusel

KOHUSTUSLIKUD ÜLESANDED

Kehtiva PlanS § 126 lõike 1 punktid 1-5 väljendatakse eelnõukohase PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-5.

VAJADUSPÕHISED ÜLESANDED

Kehtiva PlanS § 126 lõike 1 punktid: Eelnõukohase PlanS § 126 lõike 2 punktid:

6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 1) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 2) liikluskorralduse põhimõtete määramine;

8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 3) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

9) kuja määramine; Jäetakse PlanS-ist välja. Alused eriseadustest.

10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 4) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine või selle puudumise korral vähima

vajaliku teeninduspiirkonna määramine; 101) kallasraja puudumise korral vähima vajaliku teeninduspiirkonna

määramine;

11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 5) turvalisust tagavate põhimõtete määramine;

12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

6) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine; 7) maaparandussüsteemi toimimise põhimõtete määramine;

14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite

määramine; Jäetakse PlanS-ist välja. Lahendatakse LKS-i kaudu.

15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike

põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga

määratud;

8) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike

põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud;

16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 9) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;

17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee

avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;

10) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;

11

18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine; 11) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;

19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava

puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 12) eraõigusliku isiku kinnisasja või selle osa avalikult kasutatavaks alaks

määramise vajaduse või avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse määramine; 20) käesoleva lõike punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või

sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;

21) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille

ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;

13) põhjendatud juhul tingimuste seadmine nendele ehitistele, mille ehitamiseks

ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;

Vt käesoleva seletuskirja järgmist osa. 14) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus, kui see

on vajalik ehitise kasutuse, mõju või asukoha tõttu;

22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad

ülesanded.

15) muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannetega

seonduvad ülesanded.

12

Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks PlanS § 126 lõike 4 punkt 5. Muudatus on

seotud nimetatud sätte viimisega muudetavasse lõikesse 2, millega rõhutatakse, et

planeeringualal ehitise sügavuse määramine toimub edaspidi vajaduspõhiselt.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse PlanS §-i 128 lõikega 31, millega sätestatakse

detailplaneeringu algatamise taotluse ja sellega seotud dokumentide esitamise kord. Muudatuse

kohaselt nähakse ette, et detailplaneeringu algatamise taotlus ja sellega seonduvad dokumendid

esitatakse elektrooniliselt PlanS §-s 41 nimetatud planeeringute andmekogu kaudu.

Planeeringute andmekogu on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on tagada planeeringute

menetluse läbipaistvus, andmete kättesaadavus ning menetluste ühtne haldamine. Nõue esitada

taotlus andmekogu kaudu võimaldab koondada kogu menetlusega seotud teabe ühtsesse

keskkonda alates menetluse algusest.

Planeeringu koostamise korraldaja saab planeerimismenetlust jätkata samas infosüsteemis või

vajadusel läbi viia menetluse muus infosüsteemis. Võimalus viia menetlus läbi muus

infosüsteemis jäetakse seadusesse selleks, et KOV-id, mille menetluse erisusi ühtne andmekogu

veel ei arvesta või kus on KOV planeerimismenetlusega sidunud mitmed muud KOV

andmekogud, saaksid jätkata senist praktikat. Vastavalt PlanS-ile peab planeeringu koostamise

korraldaja pärast planeeringu kehtestamist esitama planeeringu ühtsesse andmekogusse (nt

detailplaneeringu puhul PlanS § 139 lõike 41 alusel). Planeeringute andmekogu kasutamine on

tasuta.

Eelnõuga nähakse ette erand juhuks, kui taotluse esitamine planeeringute andmekogu kaudu ei

ole võimalik. Sellisel juhul esitatakse taotlus ja dokumendid detailplaneeringu koostamise

korraldajale muul viisil ning detailplaneeringu koostamise korraldaja kannab taotluse ja sellega

seotud andmed andmekogusse ise. Selline lahendus tagab menetluse paindlikkuse ning väldib

olukordi, kus tehnilised probleemid võiksid takistada menetluse algatamise taotluse esitamist.

Sarnane lähenemisviis on kasutusel ka ehitisregistrisse andmete esitamisel.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 üldpõhimõttest algab haldusmenetlus

taotluse esitamisega ning menetluse läbiviimine algab olenemata sellest, kas detailplaneeringu

koostamise korraldaja on algatamise taotluse kandnud planeeringute andmekogusse.

Selleks, et planeeringu koostamise korraldajatel oleks võimalik kujundada ümber

halduspraktika ning vajaduse korral ka infosüsteemid, jõustub säte 01.07.2027.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse PlanS § 128 lõikes 4 detailplaneeringu algatamise ja

algatamata jätmise otsustamise tähtaegu.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tehakse detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise

otsus üldjuhul 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates,

kusjuures mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada kuni 90 päevani. Praktikas on selline

regulatsioon osutunud ebaselgeks ning ei erista piisavalt olukordi, kus menetlus eeldab oluliselt

suuremat kaalutlust ja põhjendamist.

Muudatuse eesmärk on kehtestada selgem ja sisuliselt põhjendatud jaotus lühema ja pikema

tähtaja kohaldamiseks. Üldreeglina tehakse detailplaneeringu algatamise otsus 30 päeva

jooksul. Samas nähakse ette, et teatud juhtudel, kus otsustamine on õiguslikult ja faktiliselt

keerukam, tehakse otsus 90 päeva jooksul.

13

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse PlanS §-i 128 lõikega 41, millega tehakse erandid PlanS

§ 128 lõikes 4 nimetatud üldisest 30-päevasest detailplaneeringu algatamise või algatamata

jätmise otsustamisele kohalduvast menetlustähtajast.

Eelnõu kohaselt nähakse ette, et lõikes nimetatud juhtudel võib KOV otsustada

detailplaneeringu algatamise või algatamisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse saamisest.

Üldisest erinev tähtaeg kohaldub esiteks juhul, kui detailplaneeringu algatamisel otsustatakse

algatada KSH. KOV peab enne otsuse tegemist hindama KSH algatamise vajalikkust. Tegemist

ei ole üksnes formaalse otsustusega, vaid kaalutlusotsusega, mille tegemiseks on põhjendatud

ette näha pikem tähtaeg. Muu hulgas võib olla vajalik koostada KSH eelhinnang, mis on

ajamahukas ning KSH algatamise otsustamine eeldab asjaomastelt asutustelt arvamuse

küsimust, mistõttu ei ole praktikas 30-päevase tähtaja järgimine võimalik.

Teiseks kohaldub pikem tähtaeg juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut. Vastavalt PlanS §-le 142 on üldplaneeringu

põhilahenduse muutmine lubatav üksnes põhjendatud juhul, mistõttu peab KOV

detailplaneeringu algatamise otsustamisel täiendavalt hindama ettepaneku lubatavust ja

põhjendatust. Nimetatud asjaolude sisuline hindamine muudab otsustamise ajakulukamaks

ning põhjendab pikema tähtaja kohaldamist.

Kolmandaks kohaldub pikem tähtaeg juhul, kui esineb vajadus välja selgitada täiendavalt

detailplaneeringu algatamata jätmise alustega seonduv. Detailplaneeringu algatamata jätmine

kujutab endast isiku õigusi piiravat otsust, mis eeldab KOV-ilt põhjalikumat kaalutlemist ning

kõrgendatud põhjendamiskohustuse täitmist. Lisaks tuleb sellisel juhul järgida HMS §-st 40

tulenevat ärakuulamisõigust, st isikule tuleb enne otsuse tegemist anda võimalus esitada oma

arvamus ja vastuväited.

Loetelu jäetakse lahtiseks, kuivõrd oleks võimalik rakendada kehtivas seaduses tulenevat

planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu

koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude

selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjuseid.

Eelnõuga ette nähtud 90-päevane üldisest otsuse vastuvõtmisest erinev tähtaeg ei tähenda, et

otsust ei tuleks vastu võtta viivitamata peale asjaolude selgumist.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse PlanS §-i 128 lõikega 61. Muudatusega nähakse ette, et

detailplaneeringu algatamise, algatamata jätmise, keskkonnamõju hindamise algatamise ja

algatamata jätmise otsused kantakse elektrooniliselt planeeringute andmekogusse.

See on KOV-i jaoks kohustuslik nõue, mis tagab planeerimismenetluste parema läbipaistvuse

ja hõlbustab tähtaegade järgimist.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse PlanS §-i 133 lõikega 11, millega kehtestatakse tähtaeg

detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamiseks ja arvamuse andmiseks.

Kehtiv regulatsioon ei näe ette konkreetset tähtaega, mille jooksul tuleb detailplaneering pärast

algatamise taotluse esitamist esitada kooskõlastamiseks. Sellest tulenevalt on praktikas

täheldatud olukordi, kus detailplaneeringu menetlus viibib oluliselt juba enne kooskõlastamise

etappi jõudmist, mistõttu pikeneb kogu menetluse kestus. Analüüsi „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad (01.2023–06.2024)“10 kohaselt on detailplaneeringute

10 Detailplaneeringute-menetlusaegade-analuus.pdf

14

mediaanmenetlusaeg üldplaneeringu muutmiste juhtudel 1,6 aastat ja üldplaneeringu kohastel

juhtudel 2 aastat. Samas esineb menetlusi, mille kestus on oluliselt pikem, ulatudes mitme

aastani või isegi üle kümne aasta. See viitab sellele, et menetluse eri etappide ajastamine ei ole

ühtlane ning puudub piisav menetluslik raamistik, mis tagaks menetluse edenemise mõistliku

aja jooksul.

Kahe aasta pikkune tähtaeg on valitud arvestades praktikas kujunenud detailplaneeringute

menetlusaegu. Seega on põhjendatud eeldada, et selle aja jooksul on võimalik jõuda vähemalt

kooskõlastamise etappi, kus planeeringulahendus on piisavalt välja töötatud.

Muudatuse eesmärk on tagada, et detailplaneeringu menetlus liiguks sisuliselt edasi ning jõuaks

mõistliku aja jooksul kooskõlastamise etappi, mis on menetluse edasise kulgemise seisukohalt

määrava tähtsusega. Kooskõlastamise ja arvamuse andmise eelduseks on detailplaneeringu

materjalide esitamine menetlusse sellisel kujul, mis võimaldab kaasatavatel asutustel ja isikutel

anda sisulisi seisukohti. Praktikas võib ebamõistlik viivitus anda põhjenduse menetlus lõpetada,

kui detailplaneeringu menetluses tekib ebamõistlik viivitus planeeringust huvitatud isikust või

koostajast tingitult. Nii on ka kehtestatud kohaliku tasandi regulatsioone sarnasteks

juhtumisteks (näiteks „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise

valdkonnas“ § 22 lõige 6)11.

Muudatus loob aluse menetluse edasise kulgemise kontrollimiseks ning vajaduse korral

haldusjärelevalve meetmete rakendamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse PlanS §-i 134 teise lausega, mille kohaselt esitatakse

detailplaneeringu vastuvõtmise otsus elektrooniliselt planeeringute andmekogusse.

Muudatuse eesmärk on suurendada planeerimismenetluse digitaalselt jälgitavust, läbipaistvust

ja õigusselgust. Vastuvõtmise otsuse kandmine planeeringute andmekogusse võimaldab

menetluse olulisemad vaheotsused koondada ühtsesse infosüsteemi, mis parandab ülevaadet

planeeringu menetlusetapist nii menetlusosalistele, järelevalveasutustele kui ka avalikkusele.

Digitaalselt kättesaadav vastuvõtmise otsus loob selgema seose menetlustoimingute ja ajajoone

vahel ning toetab planeerimismenetluse ühtlustamist ja automatiseerimist.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse § 138 kehtetuks, kuna heakskiidu menetlusest

planeeringumenetluses loobutakse. MaRu osaleb detailplaneeringu koostamisel edaspidi

koostöötegijana planeeringu kooskõlastamise etapis (vt ka punktis 6 toodud selgitusi).

Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks PlanS § 142 lõiked 4 ja 5. Muudatused on seotud

detailplaneeringu heakskiitmise menetlusest loobumisega ning MaRu senise heakskiidu andja

rolli muutumisega koostöötegijaks. MaRu-l on olnud õigus detailplaneeringu menetluses

määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele ka isikuid ja

asutusi, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb selle

koostamisse kaasata. Edaspidi ei ole sellise erisuse tegemine enam põhjendatud ning MaRu roll

piirdub selles osas põhjendatud vajadusel KOV-ile soovituse andmisega asjaomase asutusega

koostöö tegemiseks. Samuti ei ole enam asjakohane näha ette, et üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul tuleb detailplaneering esitada

MaRu-le heakskiitmiseks, mistõttu on sellest nõudest loobutud.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine

11 Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja

planeerimise valdkonnas“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/425042025048?leiaKehtiv#para22

15

EhS-is sätestatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb menetlus korraldada selliselt, et menetluse

läbiviimiseks vajalikud asjaolud selgitatakse välja võimalikult varakult ning märkused või

ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks või esitatud lahenduse korrigeerimiseks esitatakse

taotlejale või huvitatud isikule võimalikult koondatult välja arvatud juhul, kui menetluse käigus

ilmnevad uued asjaolud.

Sätte väljatöötamiseks andis Vabariigi Valitsus 19.02.2026 ülesande MKM-ile koostöös

Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Valdade ja

Linnade Liiduga.

EhS-i täiendatakse põhimõttega, mille kohaselt tuleb menetlused korraldada selliselt, et taotluse

lahendamiseks olulised asjaolud selgitatakse välja võimalikult varakult ning märkused

puuduste kõrvaldamiseks esitatakse võimalikult koondatult. Täiendavaid märkusi võib esitada

eelkõige juhul, kui menetluse käigus ilmnevad uued olulised asjaolud näiteks seetõttu, et

taotleja muudab või täiendab taotlust või ehitusprojekti.

Praktikas on esinenud olukordi, kus taotluse või sellega esitatud ehitusprojekti puudustele

juhitakse tähelepanu menetluse hilisemas etapis või taotluse mitme järjestikuse läbivaatamise

käigus, kuigi esinev puudus oli tuvastatav juba taotluse esmasel läbivaatamisel. Selline

menetluspraktika võib põhjendamatult pikendada menetlust ning põhjustada taotlejale

lisakulutusi ja ebamugavusi. Mitmes jaos märkuste esitamisega kaasneb ka oht, et seaduses

sätestatud menetlustähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada.

EhS-i kohaselt kohaldatakse EhS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seadustiku erisusi (EhS § 2 lõige 4). Seega tuleb menetlemisel

lähtuda lisaks EhS-i regulatsioonile ka HMS-is sätestatud regulatsioonist.

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. See on

haldusmenetluse keskne põhimõte, mis kohaldub ka ehitusseadustiku alusel läbiviidavatele

haldusmenetlustele. Nii on ka õiguskantsler asunud seisukohale, et lisaks ehitusseadustikus

kehtestatud tähtaegadele tuleb arvestada haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ja korraldada

menetlus võimalikult kiiresti (HMS § 5 lõige 2). Õigus kiirele menetlusele on hea halduse tava

osa.

EhS-is sätestatud menetluse tähtaeg (nt ehitusloal 30 päeva) on maksimaalne menetlustähtaeg.

Haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenevalt tuleb menetlus siiski korraldada võimalikult

kiiresti ja menetlusosalistele ülemääraseid ebamugavusi põhjustamata. Eeltoodust võib

tuletada, et seaduses määratud tähtaeg on maksimaalne ehk kui võimalik, tuleb viia menetlus

lõpuni kiiremini.

Eelnõuga kavandatava põhimõtte sätestamine aitab haldusmenetluse efektiivsuse põhimõtet

ehitusvaldkonna menetluse läbiviimisel täpsemalt sisustada ning suunab menetlejat kaasama

asjaomaseid isikuid ja asutusi menetluse võimalikult varases etapis, tutvuma esitatud

materjalidega terviklikult ning esitama taotlejale puuduste kohta koondatud tagasiside esimesel

võimalusel. Samas ei välista säte täiendavate märkuste esitamist, kui need tulenevad näiteks

menetluse käigus ilmnenud uutest asjaoludest või taotleja hilisematest projektis või taotluses

tehtud muudatustest.

Eelnõu § 3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

16

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 3015.

Paragrahv 3015 näeb ette, et enne paragrahvi jõustumist vastuvõetud KOV-i planeeringute

menetlemine viiakse lõpuni lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduse nõuetest. See aitab

tagada, et need kohaliku omavalitsuse planeeringud, mis on sätte jõustumise ajaks vastu võetud,

menetletakse lõpuni enne muudatuste jõustumist kehtinud PlanS-i nõuete kohaselt.

Planeeringud, mida ei ole paragrahvi jõustumise ajaks veel vastu võetud, tuleb koostada

lähtudes PlanS-is ettenähtud koostöö ja kaasamise põhimõtetest ning seaduses sätestatud

juhtudel tuleb planeeringud teiste hulgas kooskõlastada ka MaRu-ga.

Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse PlanS § 128 lõikega 41, mistõttu on vajalik kehtestada sätte

rakendamise ettevalmistamiseks piisav ajavaru. Vastavat muudatust rakendatakse alates 2027.

aasta 1. juulist, mil on ette nähtud planeeringute andmekoguga seonduvate sätete jõustumine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele mõiste kriis. Mõiste sisu avatakse eelnõu § 1 punkti 3 selgituses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatakse järgmisi muudatusi:

- kujundatakse ümber senine MaRu planeeringute heakskiidu menetlus ning asendatakse see

kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega;

- täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende lahendamise vajalikkust

ning täpsusastet;

- täpsustatakse detailplaneeringu algatamise tähtaegu ning lisatakse detailplaneeringu

menetlusetapile vahetähtaeg;

- nähakse ette detailplaneeringute algatamise taotluse esitamine planeeringute andmekogu

kaudu, et tagada menetluste läbipaistvus, ühtne praktika ja andmete parem kättesaadavus;

- ehitusseadustikus sõnastatakse põhimõte, mille kohaselt peab menetluses esitama oma

ettepanekud ja märkused taotlejale võimalikult varakult;

- planeerimispõhimõtetesse tuuakse sisse kriisivalmiduse tagamise vajadus;

- täpsustatakse termineid ja tehakse mõned tehnilised muudatused.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Seaduse sotsiaalne mõju on kaudne ning valdavalt neutraalne kuni mõõdukalt positiivne.

Planeerimismenetluse selgem korraldus, menetlusetappide täpsem määratlus ja õigusselguse

suurenemine parandavad eeldatavalt menetluses osalevate isikute arusaamist

planeerimisotsuste tegemise protsessist ning võivad vähendada menetlusega seotud

ebakindlust.

Riiklike huvide senisest varasem ja süsteemsem arvestamine kohaliku tasandi planeeringutes

ning menetluse parem prognoositavus võivad pikemaajaliselt toetada planeeringulahenduste

sisulise kvaliteedi paranemist ja seeläbi elukeskkonna arengut. Mõju avaldub kaudselt, sõltudes

konkreetsete planeeringute sisust ning rakenduspraktikast.

17

Seadusel puudub otsene demograafiline mõju, kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei

reguleeri asustuse paiknemist ega elanikkonna liikumist.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Riigi julgeoleku vaates on seaduse mõju kaudne. Planeerimise põhimõtete täiendamine

kriisidele vastupidava ruumilise keskkonna edendamise eesmärgiga suunab planeerimisotsuste

tegemisel senisest teadlikumalt arvesse võtma elutähtsa taristu toimepidevust ning ruumiliste

lahenduste vastupidavust kriisiolukordades.

Seadus ei kehtesta uusi julgeoleku- ega kaitsealaseid kohustusi, vaid täpsustab

planeerimisotsuste tegemisel kohaldatavaid kaalutlusi viisil, mis võimaldab ruumiloomes

arvestada laiemalt riigi toimepidevusega seotud eesmärke.

Seadusel ei ole otsest mõju välissuhetele.

6.3. Mõju majandusele

Seaduse mõju majandusele on kaudne ja eeldatavalt mõõdukalt positiivne. Heakskiidu

menetlusest loobumine, planeerimismenetluse etappide selgem struktureerimine ning

detailplaneeringu ülesannete täpsem eristamine võivad vähendada menetluste kestust ning

suurendada nende prognoositavust.

See võib omakorda vähendada planeerimismenetlusega seotud ajakulu ja kaudseid kulusid nii

avalikus sektoris kui ka ettevõtjate jaoks. Mõju tegelik ulatus sõltub planeerimismenetluste

praktilisest rakendamisest ning kohaliku omavalitsuse töökorraldusest.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Seaduse mõju elu- ja looduskeskkonnale on kaudne ja eeldatavalt positiivne. Riiklike ruumiliste

huvide, sealhulgas rohevõrgustiku toimimise ja väärtuslike maastike säilitamise põhimõtete

senisest varasem ja sisulisem arvestamine kohaliku tasandi planeeringutes loob eeldused

tasakaalustatumate ruumiliste lahenduste kujunemiseks.

Seadus ei muuda keskkonnakaitsega seotud sisulisi nõudeid ega keskkonnamõju hindamise

korda, vaid loob eeldused, et Maa‑ ja Ruumiametil on võimalus planeerimismenetluse

varasemas etapis jälgida ja suunata keskkonnaalaste ruumiliste kaalutluste, sealhulgas

rohevõrgustiku ja väärtuslike maastikega arvestamist ajal, mil planeeringu põhilahendus ei ole

veel lõplikult kujunenud.

6.5. Mõju regionaalarengule

Regionaalset tasandit mõjutab eelnõu sellega, et riiklikke huve peab regionaalse tasandi

planeeringutes ja ruumiotsuste tegemises enam arvestama. Detailplaneeringu ülesannete

selgem eristamine kohustuslikeks ja vajaduspõhisteks võimaldab planeerimismenetluse

proportsionaalsemat rakendamist, arvestades kohalike omavalitsuste erinevat võimekust ja

ruumilisi eripärasid.

See võib vähendada põhjendamatult ulatuslikku planeerimiskoormust ning parandada

planeeringulahenduste vastavust kohalikele vajadustele. Selgem menetlusraamistik ja

menetlusetappide tähtajad võivad soodustada planeerimismenetluste ühtlasemat kulgemist eri

piirkondades, kuid mõju regionaalarengule sõltub eelkõige kohalikust rakenduspraktikast.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Seaduse mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on otsene.

Planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsustamine, õigusselguse suurenemine ning

18

menetlusetappide parem määratlus selgitavad planeerimismenetluste läbiviimise õiguslikku

raamistikku ning võivad vähendada vaidlusi planeeringu sisu ja menetluse ulatuse üle.

Detailplaneeringu menetlusetappidele kehtestatavad vahetähtajad ning planeeringute

andmekogu kasutamise laiendamine eeldavad kohaliku omavalitsuse asutustelt töökorralduse

kohandamist. Samas loovad need muudatused eeldused menetluste paremini juhitavaks

muutmiseks ja läbipaistvuse suurenemiseks pikemas vaates.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.

Planeeringute andmekogu sisaldab vajalikke arendusi taotluse vastuvõtmiseks.

Planeeringute andmekogu kasutusele võtmine võimaldab KOV-idel loobuda paralleelselt

kasutusel olevatest infosüsteemidest ja seeläbi raha kokku hoida. Riiklikus planeeringute

andmekogus luuakse tehniline võimekus liidestada infosüsteeme nendel KOV-idel, kes ei soovi

või ei ole valmis enda kasutuses olevatest infosüsteemidest loobuma. Sellisel juhul peab KOV

tagama, et tema infosüsteemis olev teave edastatakse planeeringute infosüsteemi, mis võib

kaasa tuua mõningase arenduskulu.

Koolitamiskulud kaetakse MKM-i iga-aastasest ruumipoliitika valdkonna eelarvest.

8. Rakendusaktid

Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmise eelnõu kavand on lisatud seletuskirjale (lisa

1, kavand 1). Määruse kehtestamise alus on kehtiva PlanS § 4 lõige 4, mis lubab Vabariigi

Valitsusel määrusega kehtestada koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise

alused.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 4 lõikega 1 nähakse ette seaduse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse § 4 lõikega 2 nähakse ette, et eelnõu § 1 punktid 13, 16 ja 18 jõustuvad 2027. aasta 1.

juulil. Sätted puudutavad planeeringute andmekoguga seonduvaid sätteid ja planeeringute

andmekogule andmete esitamist puudutavat nõuet.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduseelnõu koostamiseks toimusid järgmised töötoad:

- 15.04.2026 detailplaneeringu ülesandeid ja täpsusastet käsitlev töötuba (erialaliidud,

kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, ametiasutused: MTÜ Eesti Planeerijate Ühing, Eesti

Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Viimsi

Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Haljala Vallavalitsus,

Keskkonnaamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Maa- ja Ruumiamet, AS Merko, AS

Liven, Advokaadibüroo Wallness);

- 23.04.2026 MaRu heakskiidu menetluse ümberkujundamise kooskõlastuseks (kohalikud

omavalitsused: Saaremaa Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus,

Põltsamaa Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Harku Vallavalitsus,

Kehtna Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Rae

19

Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus,

Alutaguse Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Märjamaa

Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus).

Seaduse eelnõu koostamisel tehti koostööd Linnade ja Valdade Liiduga (edaspidi ELVL):

- 30.03.2026 toimus kohtumine „Märkuste esitamise korrastamine ehitusloa- ja

planeerimismenetluses“ ELVL-i, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning

kliimaministeeriumi esindajatega;

- 01.04.2026 kirjaga pöördus MKM ELVL-i poole seisukoha saamiseks „Märkuste esitamise

korrastamine ehitusloa- ja planeerimismenetluses“ sätte lisamise kohta PlanS-i ja EhS-i;

- 20.04.2026 kirjaga vastas ELVL, et toetab põhimõtteliselt haldusmenetluse seaduse § 5

lõikes 2 sätestatud menetluse efektiivsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtte selgemat

esiletõstmist ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

avaldamiseks ministeeriumidele, Maa- ja Ruumiametile, Keskkonnaametile, Päästeametile,

Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile,

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti

Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Keskkonnaõiguse Keskusele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

07.05.2026 nr 2-2/1666-1

Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamisele esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab kooskõlastamiseks planeerimisseaduse,

ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Palume anda tagasiside eelnõule kümne tööpäeva jooksul, et püsida eelnõu ettevalmistamisega

Vabariigi Valitsuse poolt etteantud tähtajas (eelnõu on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele

kinnitamiseks 2026. aasta I. poolaasta jooksul).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa.

Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet

Keskkonnaamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Transpordiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

2 (2)

Terviseamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Keskkonnaõiguse Keskus

Ahto Pahk

+372 5307 2548, [email protected]