Leping

Hankeleping.docx

TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-4/26/722-1

Transpordiamet, registrikoodiga 70001490, aadress Valge 4, 11413 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab peadirektor Priit Sauk
ja
OÜ BlueRay, registrikoodiga 14259249, aadress Jõgeva tee 5, 60502 Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Mairo Rääsk,

tellija ja töövõtja (edaspidi koos pooled või eraldi pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese
1.1. Lepingu ese on Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse põhiprojekti koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.

2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja esitatud hinnapakkumus;
2.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm;
2.1.4. Lisa 4 – Läbirääkimiste protokollid (2 tk).
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lisaks lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud riigihanke „Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimine“ (viitenumber 308472) tulemusena.
2.4. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

3. Tähtajad ja töö üleandmine
3.1. Töö tegemist alustatakse kohe pärast lepingu allkirjastamist poolte poolt.
3.2. Töö tehakse ja antakse üle lepingu lisa 1 punktis 6 sätestatud tähtaegade ning etappide kohaselt hiljemalt 220 päeva jooksul lepingu sõlmimisest.
3.3. Töö või töö osa üleandmisel esitab töövõtja tellijale lepingu kohase töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti.
3.4. Tellija peab töö (sh töö osa) üle vaatama viie tööpäeva jooksul pärast töö ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist.
3.5. Juhul, kui töö vastuvõtmisel on tellijal pretensioone töö kvaliteedi ja/või lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta tellija kontaktisik töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab töövõtjale kirjalikult töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima viie tööpäeva jooksul alates tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud töö tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Kui töö (sh töö osa) kontrollimisel selgub, et töös on puudused, loetakse töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni töövõtja poolt keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.

4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida töö tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muus lepingu juurde kuuluvas dokumendis sätestatud tähtajast, kvaliteedinõudest, maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda töövõtjale nõuetekohase töö teostamise eest vastavalt lepingule;
4.2.2. anda töövõtjale lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks;
4.2.3. tasuda viivist vastavalt lepingule.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada töö eest lepingus kokkulepitud tasu.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha töö vastavalt lepingule;
4.4.2. tagada töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetse töö tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teha isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavat tööd teeksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös tellija kontaktisikuga ja teiste tellija soovil kaasatavate asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid. Täpsem koosolekute töökorraldus on kirjeldatud lisas 1.
4.4.4. vastutada selle eest, et töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt;
4.4.5. kõrvaldada omal kulul kõik tellija poolt töö osa ja töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhiprojekti koostamise nõuetega;
4.4.6. koostada töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised jm) poleks vasturääkivusi (vasturääkivuste näol on tegemist olulise rikkumisega);
4.4.7. anda tellijale selgitusi ja konsultatsioone töö realiseerimisel, sh töö realiseerimisega seotud kohtuvaidlustes ning töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele kahe tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest tellija poolt;
4.4.8. informeerida viivitamatult tellijat töö tegemise käigus tekkinud probleemidest;
4.4.9. tasuda leppetrahvi vastavalt lepingule.
4.5. Pooltel on õigus lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise poole eelneval nõusolekul, mis on lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud pool.

5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile lepingu alusel tehtud tööle tekkivatele varalistele õigustele, sh autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse tellijale üleantuks lepingu hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori nimi olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et autor on andnud nõusoleku teha tellijal töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul.

6. Tasumine
6.1. Töö maksumus on 45 800,00 eurot (edaspidi tasu), millele lisandub käibemaks.
6.2. Tellija tasub töövõtjale lepingu tingimuste kohase töö eest kolmes osas alljärgnevalt:
6.2.1. 20% tasust, millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4.1.1. nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt.
6.2.2. 30% tasust, millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4.1.2. nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt.
6.2.3. 50% tasust, millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4.1.3. nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt.
6.3. Tellija tasub töövõtjale poolte poolt allakirjutatud töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 päeva jooksul pärast arve saamist.
6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast töö vastuvõtmist tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Arve loetakse laekunuks selle Transpordiameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi, lepingu number ja riigihangete registri hankelepingu osa viitenumber 308472 001 000 000.

7. Poolte vastutus
7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tellijale tekitatud kahju ja tellija poolt seoses töövõtjapoolse lepingu rikkumisega tehtud kulutused.
7.2. Tellija kohustub töövõtjale lepingu rikkumise korral hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning töövõtja poolt tellijapoolse lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused.
7.3. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% tasust, kokku mitte rohkem kui 30% tasust, kui töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab tellija töövõtjale esitama kuue kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
7.5. Juhul kui töövõtja rikub lepingus sätestatud tähtaegu, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,2% tasust iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab tellija töövõtjale esitama kuue kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär.
7.6. Pooled on kokku leppinud, et töövõtja kohustub hüvitama lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama tellijat lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
7.7. Tellija võib töö lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul.

8. Poolte kontaktisikud
8.1. Töövõtja kontaktisik: Mairo Rääsk, tel: (+372) 516 3024, e-post: [email protected].
8.2. Tellija kontaktisik: Andres Seene, tel: (+372) 528 0692, e-post: [email protected].

9. Lepingu kehtivus
9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.
9.2. Tellija võib lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% tasust, kui töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
9.3. Töövõtja võib lepingust taganeda, kui tellija rikub oluliselt lepingu tingimusi. Sellisel juhul on tellija kohustatud töövõtjale hüvitama töövõtja poolt lepingu täitmisel tehtud kulutused.
9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui töövõtja tegevus lõpeb või kuulutatakse välja töövõtja pankrot.

10. Teated
10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhul, kui selline teade on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
10.3. Kirjalik teade saadetakse lepingu pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse lepingu pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe poole teade on teisele poolele saadetud lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.

11. Muud tingimused
11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata lepingu muudatus on tühine.
11.2. Kõik lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud lepinguga, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest.
11.4. Leping allkirjastatakse poolte poolt digitaalselt.

12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita leping ja saavutada ettenähtud tulemused.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes lepingu kehtivuse ajal.
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.6.3. hoidma lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendama andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.6.7. kustutama pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kõik isikuandmed ja olemasolevad koopiad;
12.6.8. tegema vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldama vastutaval töötlejal või tema volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks.

13. Poolte allkirjad

Tellija: Töövõtja:
Priit Sauk Mairo Rääsk
peadirektor juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa 3

TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT

……….. annab üle ja Transpordiamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:

___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:

Tööde teostamise periood ….........

Üleantavate eksemplaride arv:

Digitaalselt esitatud andmed:

Märkused:

Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 1 Tehniline kirjeldus.docx

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

1. Lepingu objekt
Objektiks on Põlva maakonnas Kanepi vallas Varbuse külas asuva Varbuse postijaama kompleksi loodava külastuskeskuse põhiprojekti koostamine.

2. Nõuded projektile ja töövõtjale
2.1 Objekti projekteerimine lähtub Transpordiameti poolt 2025. aastal läbiviidud hanke „Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse ideekonkurss“ võitnud OÜ Blueray ideelahendusest „Ajamasin“, arvestades tellija täiendavaid täpsustusi punktis 3.
2.2 Objekti projekteerimine lähtub Varbuse postijaama hoonestule Muinsuskaitseameti poolt 2026. aastal uuendatud eritingimustest (lisa 1).
2.3 Töövõtja projekteerimismeeskonnas peab olema Muinsuskaitseameti poolt väljastatud pädevustunnistust omav sisearhitekt.
2.4 Töövõtja peab põhiprojekti enne selle tellijale esitamist kooskõlastama Muinsuskaitseametiga.
2.5 Põhiprojekt peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku koos läbimõeldud külastajateekonnaga postijaama hoonestu piirides.
2.6 Tellijale üleantav põhiprojekt, sh joonised peavad olema mõõtkavas ja esitatud mõõtudega. Põhirojekti joonised peavad olema esitatud dwg ja pdf formaadis. Projektilahendus tuleb esitada dwg formaadis ka 3D vaadetena järgnevalt:
• 2 vaadet postijaama 1. korruse teenindusalast (mõlemast sissepääsuga poolitatavast tiivast);
• 2 vaadet peahoone 2. korruse lastemuuseumi mõlemast ruumist (mõlemast üks, st kokku 2);
• 1 vaade tõllakuurist (Võru-poolsest 1. korruse ruumist);
• 2 vaadet tallihoonest (seminariruumi ja kohviku vaade) sisemusest;
• 1 vaade sisehoovist ja sinna projekteeritavatest atraktsioonidest.
2.7 Varbuse postijaama külastuskeskuse põhiprojekti koostamisel peab töövõtja lähtuma põhimõttest, et põhiprojekti alusel valmiva töö kogumaksumus (sh ehitamine, seadmed, tarvikud, eksponaadid, sisustus jm) on kuni 500 000 EUR km-ta.
2.8 Põhiprojekti valmimisel ja üleandmisel esitab töövõtja terviklahenduse ehituskulude eeldatava maksumuse hinnangu (arvestades punktis 2.7. toodud kogumaksumust). Ehituse maksumused tuleb esitada eraldi postijaama peahoone, tallihoone, tõllakuuri, sisehoovi kohta üldsummadena.

3. Tellija täpsustused ideekonkursi kavandile
3.1. Põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada järgmiste tellija muudatustega:
3.1.1. tellija ei soovi postijaama keldrisse fantaasianäituse rajamist, kuna ruum leiab kasutust tulevikus tehnoruumina;
3.1.2. tellija ei soovi invasissepääsu tõstuki rajamist peahoonesse. Tellija plaanib rajada peasissepääsu juurde alalise kaldtee ja avada külastajale uuendatava külgsissepääsu trepi (tamburi kaudu). Töövõtja neid lahendusi eraldi projekteerima ei pea, kuid põhiprojekt peab nende arendustega arvestama (sh külastajateekonna planeering);
3.1.3. tellija soovib põhiprojekti osana postijaama hoonestu juures ka lapsevankrite hoiuala (vähemalt kahele lapsevankrile);
3.1.4. põhiprojekti koosseisus tuleb kujundada sisearhitektuurses lahenduses (sisekujundus ja mööbel, valgustus, teenindusteekond, sanitaartehnika) tallihoones paiknev kohviku söögisaali ning tualettide ala (külastajatele kasutatav ja nähtav ala).
3.1.5. tellija ei soovi tõllakuuri betoonpõranda katmist praktilistel kaalutlustel bambusmatiga. Jätta kasutusele betoonpõrand;
3.1.6. kõik sisehoovi projekteeritavad lahendused (sh karusell jt) peavad olema ilmastikukindlad ning teisaldatavad kas tervikuna või osadena. Karuselli peab olema võimalik kinnitada sisehoovi kohtkindlalt ohutuse eesmärgil. Karuselli ümbrus peab olema tõkestatud kergesti ligipääsetavuse poolest (ohutuse tagamine). Karusellile ligipääs peab olema ühest kindlast kohast.

4. Projekteerimise etapid
4.1. Projekteerimine toimub etapiliselt järgnevalt:
4.1.1. I etapp – Postijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad pooled kokku stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Samuti tehnilistest ja teenistuslikust eripärast tulenevad vajadused (nt kaamerate ja valgustite peitmine mööblisse). Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgneva etapi projekteerimistegevuseks;
4.1.2. II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti ja postijaama stiiliraamatu esitamine;
4.1.3. III etapp – postijaama tallihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekti esitamine.

5. Tellija ootused projektile
5.1. Põhiprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja detailsuses, mille põhjal on tellijal võimalik läbi viia näituse ja multimeediasüsteemi ehitamise ning inventari ostmise hange.
5.2. Põhiprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja detailsuses, mis annab näituse ja multimeediasüsteemi ehitajale selged ja üheselt arusaadavad juhised vastavate objektide ehitustööde täielikult lõpule viimiseks.
5.3. Põhiprojekt sisaldab:
Tulem / tegevus
Sisu
Projekt
Tööprojekt (seletuskiri, spetsifikatsioon, joonised jm);
põhiplaan ja läbilõiked;
sisearhitektuurset ja ekspositsiooni projekti projekteeritava ala ulatuses;
eksponaatide ja ekspositsioonimööbli joonised;
rajatiste konstruktsioonilist projekti projekteeritava ala ulatuses;
nõrk- ja tugevvoolu kontaktide asukohtade plaani, valgustite ja muude valgusallikate valikut,
stiiliraamat;
sisustuselementide (sh eritellimusel mööbel) joonised, materjalide ja värvilahenduste kirjeldused.
Teostatavuse analüüs / eelarvestamine
Põhiprojekti alusel teostatava lõpptulemi eelarvestamine turuhindade baasil vastavalt punktidele 2.7 ja 2.8.
Nõrk- ja tugevvoolulahendused
Multimeedialahenduste põhiprojekt koos kõikide vajalike osadega (seletuskiri, spetsifikatsioon, joonised, seadmed jm).
Graafiline disain
Sisend näituse teostuse hankeks.

6. Tööde ajagraafik
6.1. I etapi töö üleandmine – 60 päeva jooksul lepingu sõlmimisest;
6.2. II etapi töö üleandmine – 150 päeva jooksul lepingu sõlmimisest;
6.3. III etapi töö üleandmine – 220 päeva jooksul lepingu sõlmimisest.

7. Koostöö ja töökoosolekute korraldus
7.1. Töövõtja kohustub tellija ja töövõtja esindajate osalusel korraldama töökoosolekuid. Selleks töövõtja saadab tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teate vähemalt kolm tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga.
7.2. Koosolekute eesmärgiks on tagada, et tellija saab tööde osas soovitud tulemuse. Koosolekud protokollib töövõtja ja koostab töökoosolekute protokollid, esitades need tellijale kolme tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest. Töövõtja viib protokolli sisse tellija märkused kolme tööpäeva jooksul ning esitab seejärel protokollid allkirjastamiseks tellija esindajale.
7.3. Tellijal on õigus tööde perioodil (kuni tööde lõpliku üleandmiseni tellijale) teha märkusi ja muudatusettepanekuid tööde osas ning töövõtja kohustus on need muudatused projektidesse sisse viia.

Lisa 1: Varbuse postijaama hoonete muinsuskaitselased eritingimused (2026)

Lisa 1 lisa 1 Varbuse postijaama hoonete muinsuskaitselased eritingimused (2026).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAI NÕVA PNOEE-46909280218 2026-03-20 11:22:03

Lisa. Varbuse postijaama peahoone.pdf

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Lisa – Asendiplaan, põhikorruse plaan ja fotod

Asendiplaan. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist. Eksterjöörifotode suund ja nr.

Põhikorruse plaan. Alusjoonis: taotleja.

4

5

3

6

Kaldtee võimalikud alad. Tehnoseadme välisosa võimalik asukoht. Lammutatavad vaheseinad. Lammutatav ahi.

9

7

8

0

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Foto 1. Vaade Varbuse postijaama peahoone esiküljele 1964. aastal. Foto: MKA, K. Aluve

Foto 2.

Hoone

esifassaadi

sissepääsu

lahtine

veranda ja

kaguotsa

eeskoda

1971. aastal.

Allikas: FB

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Fotod 3–4. Vaated Varbuse postijaama peahoone esifassaadile (edelapoolne külg) maantee

poolt. Fotod Anu Lepp, 20.02.2026 ja Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Foto 5. Hoone kirdepoolne tagafassaad ja loodepoolne ots, millele on lisatud evakuatsiooni-

trepp. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Foto 6. Vaade kagu- ja kirdepoolsele fassaadile sisehoovist. Võimalik tehnoseadme välisosa

asukoht kaguotsa eeskoja kirdekülje kõrval. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Foto 7. Hoone

kagupoolne

otsafassaad. Pääs

sisehoovi ja

keldrisse.

Võimalik kaldtee

asukoht eeskoja

ja piirdemüüri

vahel. Foto Kai

Nõva, 04.03.2026

Foto 8. Kaguotsa

juurdeehitise

edelaküljelt sisse

toodud kaablid on

varjestatud

puitlaudisega.

Foto Kai Nõva,

04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Foto 9. Peasissepääs esifassaadi (edelapoolne külg) keskosas. Maakivisokliga lahtisel

verandal on graniitastmed, mademel kaasaegsed kiviplaadid. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Fotod 10–11. Interjöör, vaade eeskojast vasakul pool olevasse ruumi 102 (ekspositsiooni algus).

Ruumi esifassaadi poolsel seinal on näha viimistlusuuringute käigus leitud maalingud. Fotod

Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Fotod 12–13. Ruumide 102 ja 103 vaheline hilisem vahesein ja nõukogudeaegne kahhelahi, mis

on plaanis lammutada. Vaated ruumist 102 ja 103. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Fotod 14–15. Näituseruumid esimese korruse sisehoovi poolsel küljel (ruumid 104 ja 106).

Siseuksed on eemaldatud. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Foto 16. Likvideeritud ahju asukoht ruumi 111 vaheseina juures. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Foto 17. Vaade vaheseinale ruumist 112. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Fotod 18–19. Kagupoolne koridor (ruum 110), eeskotta viib ülemise valgmikuosa ja

sepishingedega uks. Kagupoolne eeskoda, vaade edela suunas. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026

Foto 20. Keldri sissepääs kagukülje eeskojas. Foto Kai Nõva, 04.03.2026

Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa

Fotod 21–22. Võlvitud keldriruum hoone kaguosas. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026

MET. Varbuse postijaama peahoone.pdf

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 945

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus: Muinsuskaitseamet

Ametniku nimi: Kai Nõva

Väljastamise kuupäev: 20.03.2026

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 2060

Taotluse esitamise kuupäev: 02.03.2026

Taotleja, kontaktisik: Transpordiamet, Kermo Vinnikov

Mälestise reg-nr: 23690

Mälestise nimi: Varbuse postijaama peahoone

Muinsuskaitse eritingimuste Ligipääsetavuse lahendamise, interjööri osalise ümberehitamise

taotlemise eesmärk: ja küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

➢ Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1–4;

➢ „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17, (RTL

1999, 122, 1666);

➢ Varbuse postijaama peahoone püsiekspositsiooni muutmiseks vajalike

ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused. Koostaja OÜ Restauraatorprojekt,

Merle Junolainen. Tallinn 2015. MKA kooskõlastus nr 25134 (05.06.2015). MKA

arhiivi säilik A-12227 (RA, ERA.5025.2.14822);

➢ Varbuse postijaama peahoone I korruse siseviimistluskihtide uuringute aruanne.

Koostaja Kati Männik, Tartu 2024. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 50567

(07.01.2025);

➢ hoone ülevaatus 04.03.2026, osalesid Maanteemuuseumi arendusjuht Karl Saks,

Transpordiameti piirkonna haldur Raivo Burenkov, Muinsuskaitseameti Põlvamaa

nõunik Anu Lepp ning eritingimuste spetsialist Kai Nõva.

2

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Vana Tartu-Võru maantee, ajaloolise postitee ääres asuva Varbuse postijaama kompleks valmis

Tartu ehitusmeistri A. F. Königsmanni projekti alusel 1863. aastal. Uuemat tüüpi postijaama

hooned (5 hoonet) paiknevad korrapäraselt neljakandilise majandusõue ümber, hooneid piirab

telliskivimüür. Kompleks on rajatud välisilmelt ühes käekirjas. Varbuse postijaam tegutses kuni

hobupostiveo hääbumiseni ja suleti 1931. aastal. 1935. aastal anti postijaam teemeistri

käsutusse, nõukogude ajal kasutas hooneid Põlva rajooni Teede Remondi ja Ehituse valitsus.

1997. aastal tühjaks jäänud hooned korrastati ja peahoone restaureeriti 2001. aastal.

Transpordiametile kuuluvates hoonetes asub alates 2001. aastast Eesti Maanteemuuseum.

Hooned on säilinud üldjoones algsel kujul ja on heas seisukorras.

Ristkülikukujulise põhimahuga postijaama peahoone on lõhutud maakivist vundamendil

ühekorruseline keraamilistest tellistest seinte ja viilkatusega ehitis. Peasissepääs on lahtise

veranda kaudu esifassaadi keskosas, lõunaotsa puidust eeskoja kaudu pääseb sisehoovi ja

keldrisse. Põhjaotsas on puidust evakuatsioonitrepp.

Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama

ajaloolist arhitektuurset tervikut.

Kavas on parandada hoone ligipääsetavust, teha osaliselt ümberehitustöid interjööris ning

uuendada energiatõhususe tõstmiseks küttesüsteemi.

Varbuse postijaama peahoone on säilinud suures osas algupärase ilmega. Hoone viilkatust

katab kivi, laial lahtisel räästal on saelõikelised sarikaotsad ning viiluotsad on kaunistatud

ehispennide, murispuu ja pärliniotstega. Tellisseinte ülaosas on lihtne eenduv telliskarniis,

avadel kaarsillused. Hoonel on lahusraamsed puitaknad ja valgmikuosaga puidust tahveluksed.

Esifassaadi keskosas oleva lahtise veranda viilkatust toetavad lihtsad puitpostid. Verandale

1 Lühiülevaates kasutatud:

Eesti arhitektuur 4. Tallinn „Valgus“ 1999. Lk 176;

23690 Varbuse postijaama peahoone • Mälestiste otsing • Mälestised, vaadatud 09.03.2026

3

viivad 4 graniidist trepiastet. Kagukülje maakividest vundamendil viilkatusega puidust eeskoda

on rajatud ilmselt põhimahust hiljem, kuna vundamendi müüritis on mõnevõrra erinev.

Loodeküljele rajati 2015. aastal puidust evakuatsioonitrepp. Hoone pööningul on ärklitoad ja

kaguosas, varasema köögi all, on võlvitud keldriruum.

Interjööri on aegade jooksul ümber ehitatud, muudetud on ka ruumiplaneeringut.

Ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone pikiteljel on kandesein, esimese korruse ruumid on

valdavalt läbikäidavad. Algselt olid hoone maanteepoolsel küljel postikorralduse ja reisijate

toad (3 tuba) ning siseõue pool postikomissari eluruumid, köök ja sahver (kokku 5 ruumi).

Algseid detaile on interjööris säilinud vähe: trepp pööningukorrusele ja eeskoja trepp, mõned

mõned ajaloolised siseuksed ja uste sepishinged, laiade laudadega põrandad, ajaloolised

pottahjud ning keldri tellistest silindervõlvlagi. Osad ajaloolised siseuksed on eest ära tõstetud

ja ladustatud mujal. Laed ja seinad on krohvitud ja värvitud. Siseviimistlust uuendati koos uue

ekspositsiooniga 2024. aastal. Algselt on ruumide seinad olnud krohvitud lubimördiga ja

värvitud lubi- või liimivärviga, osaliselt kaetud tapeediga. 2024. aastal teostatud

viimistlusuuringute2 käigus leiti seintelt ajaloolisi maalinguid (lihtne trafarettmaaling esimeses

viimistluskihis ja lihtsustatud marmoreeritud sammastik teises viimistluskihis (vt Lisa, fotod

11–13). Põrandad on kohati veidi erinevatel kõrgustel (nt eeskoja põrand on kõrgemal).

Põrandaid katavad erinevatest ehitusjärkudest pärit erineva laiusega põrandalauad. Mõnes

ruumis on laudpõrand kaetud vaipkattega. Uste lävepakud on põrandate kõrgusest tulenevalt

erinevate kõrgustega ja kasutusest kulunud, kohati lävepakud puuduvad.

Hoone esimese korruse ruume soovitakse osaliselt ümber ehitada: kohandada püsinäituse alad

liikumispuudega külastajale ligipääsetavaks, laiendada muuseumipoe- ja külastajate

vastuvõturuumi. Need muudatused on lubatud.

Viimistlusuuringute käigus selgus, et ruumid 102 ja 103 (vt Lisas põhikorruse plaan) on

varasemalt olnud üks ruum. Välisseinte kahes esimeses viimistluskihis leitud maaling

(sammastik) jätkub teisel pool vaheseina. Ruume eraldav vahesein on hilisem, maalingukihid

puuduvad. Hilisem vahesein on vajadusel lubatud lammutada. Ruumide 111 ja 112 vahesein on

rajatud mitmes järgus, siseseinas olnud ahi likvideeriti 2015. aastal. Vajadusel on vahesein

lubatud eemaldada, projekteerimise käigus teostada eelnevalt täiendavad viimistluskihtide

uuringud. Füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks on lubatud muuseumikülastajate liikumisteele

jäävate osade uste lävepakkude madalamaks lihvimine, täpne vajadus kaardistada

2 Varbuse postijaama peahoone I korruse siseviimistluskihtide uuringute aruanne. Koostaja Kati Männik, Tartu

2024. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 50567 (07.01.2025).

4

projekteerimise käigus. Ekspositsiooni uuendamise käigus säilitada kõik postijaama peahoone

olemasolevad tarindid ja detailid (v.a kaks vaheseina ja kahhelahi esimesel korrusel).

Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, tellis, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid

jne). Viimistluslahenduse kavandamisel tugineda teostatud viimistlusuuringutele.

Ligipääsetavuse lahendamine – Hoonesse soovitakse rajada füüsilise ligipääsetavuse nõuetele

vastav ligipääs. Parkimisala asub peahoonest põhja pool, muuseumikülastajad sisenevad

hoonesse peaukse kaudu. Lubatud on rajada nõuetele vastav ligipääs. Projekteerimise käigus

kaaluda erinevaid lahendusi (nt tõstuktool; asukohti vt Lisas põhiplaan), eelistades võimalikult

vähe mälestise välisilmet mõjutavat lahendust. Ligipääs on lubatud rajada esifassaadi

(edelapoolne külg) peasissepääsu juurde, kuid see tuleb kavandada visuaalselt võimalikult vähe

domineeriva ning hoone vaadeldavust mitte piiravana. Kaldtee kavandada loodekülje

evakuatsioonitrepi eeskujul puitkonstruktsioonis ja puitpiiretega, kaldpind võib olla metallist.

Lubatud on lahtise veranda puidust külgpiire vajalikus laiuses eemaldada. Teine võimalik

ligipääsu asukoht on kagukülje eeskoja edelapoolsel küljel (vt Lisa, fotod 7 –8) piirdemüüri

varjus. Eeskoja edelaküljele on lubatud rajada nõuetele vastav täiendav ukseava, millele

kavandada ajaloolise hoone arhitektuuriga sobiv puidust uks.

Täpsema lahenduse sobivuse üle saab otsustada projekteerimise käigus.

Küttesüsteemi uuendamine – Säilinud ajaloolised ahjud ja soojamüüriga pliit ei ole kasutuses.

Hoones on elektriküte. Plaanis on rajada uus küttesüsteem ja tehnoruum kavandada keldrisse.

Lubatud on lammutada ruumides 102 ja 103 asuv nõukogude perioodil rajatud kahhelahi (vt

Lisa, põhikorruse plaan ja fotod 12–13). Kasutuskõlblikud ahjupotid säilitada soovitavalt teise

korruse küttekollete korrastamiseks või suunata taaskasutusse.

Lubatud on vajalike tehnosüsteemide ja kommunikatsioonide uuendamine. Kütte-, jahutus- ja

ventilatsiooniseadmete paigaldamine mälestise katusele või fassaadidele muudab hoone

välisilmet ja võib tekitada ka mitmeid kahjustusi. Vajalike tehnoseadmete paigutus lahendada

hoone mahus. Lubatud on tehnoruumi kavandamine keldrisse. Keldri võlvlagi säilitada,

vajalikud läbiviigud kavandada minimaalse sekkumisega võlvidesse (nt nurkade juurest).

Seadmete välisosade paigutamine hoone fassaadidele ega katustele ei ole lubatud, välimised

tehnoseadmed paigaldada hoonest eraldiseisvale konstruktsioonile või alusele ning varjestada.

Välisseade peab jääma võimalikult vähe vaadeldav. Kui tehnoruum rajatakse keldrisse, on

välisseade võimalik paigaldada kaguküljele eeskoja hoovipoolse külje juurde (vt Lisas

5

põhikorruse plaan). Seadmete sise- ja välisosa ühenduskaablid ja -voolikud viia majja läbi

vundamendi või sokli, fassaadile ei ole lubatud neid paigaldada. Küttesüsteemide ehitamisel

kasutada võimalusel olemasolevaid läbiviike. Vajadusel on lubataud teha minimaalses ulatuses

täiendavaid läbiviike, tagades seejuures konstruktsioonide stabiilsus. Töid kavandades lähtuda

tingimusest, et lahendus ei tohi kahjustada ajalooliseid tarindeid ja detaile. Küttesüsteemi

torustik kavandada seinapealsena, radiaatorite valikul eelistada ajaloolisse hoonesse sobivaid

ribiradiaatoreid.

Väärtuslikud tarindid ja detailid

Väärtuslikud tarindid ja detailid ning nende paiknemine vt Varbuse postijaama peahoone

püsiekspositsiooni muutmiseks vajalike ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused

(koostaja OÜ Restauraatorprojekt, Merle Junolainen. Tallinn 2015) lk 13 ja 17–36.

Väärtuslikud tarindid ja detailid on muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus üle vaadatud

ja säilitatavad (v.a nõukogudeaegne kahhelahi esimesel korrusel ruumides 102 ja 103).

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Interjööri osaline ümberehitamine, küttesüsteemi muutmine ja ligipääsetavuse

lahendamine

1.1. Ekspositsiooni uuendamise käigus säilitada kõik hoone olemasolevad väärtuslikud tarindid

ja detailid (v.a vaheseinad esimese korruse ruumide 102 ja 103 ning 111 ja 112 vahel ning

ruumides 102 ja 103 asuv ahi).

1.2. Lubatud on lammutada ruumide 102 ja 103 vaheline vahesein (vt Lisas põhikorruse plaan).

1.3. Lubatud on lammutada ruumide 111 ja 112 vaheline vahesein (vt Lisas põhikorruse plaan),

projekteerimise käigus teostada eelnevalt täiendavad viimistluskihtide uuringud.

1.4. Lubatud on lammutada ruumides 102 ja 103 asuv kahhelahi (vt Lisas põhikorruse plaan ja

fotod 12–13). Kasutuskõlblikud ahjupotid säilitada või suunata taaskasutusse.

1.5. Füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks on lubatud osa lävepakke madalamaks lihvida, täpne

vajadus kaardistada projekteerimise käigus.

1.6. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, tellis, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid

jne). Viimistluslahenduse kavandamisel tugineda teostatud viimistlusuuringutele.

1.7. Lubatud on küttesüsteemi uuendamine. Vajalike tehnoseadmete paigutus lahendada hoone

mahus. Lubatud on tehnoruumi kavandamine keldrisse. Seadmete välisosade paigutamine

hoone fassaadidele ega katustele ei ole lubatud, välimised tehnoseadmed paigaldada

6

hoonest eraldiseisvale konstruktsioonile või alusele võimalikult vähe vaadeldavasse

asukohta kagukülje juurde (vt Lisas põhikorruse plaan) ning varjestada. Seadmete sise- ja

välisosa ühenduskaablid ja -voolikud viia majja läbi vundamendi või sokli. Töid

kavandades lähtuda tingimusest, et lahendus ei tohi kahjustada ajalooliseid tarindeid ja

detaile. Säilitada keldri võlvlagi, vajalikud läbiviigud kavandada minimaalse sekkumisega

võlvidesse. Küttesüsteemi torustik kavandada seinapealsena, radiaatorite valikul eelistada

ajaloolisse hoonesse sobivaid ribiradiaatoreid.

1.8. Füüsilise ligipääsetavuse kavandamisel eelistada võimalikult vähe mälestise välisilmet

mõjutavat lahendust. Ligipääsu võib rajada kas edelapoolse peasissepääsu juurde või

kagukülje eeskoja edelaküljele (vt Lisa põhikorruse plaan). Edelaküljele ligipääsu

rajamisel kavandada kaldtee puitkonstruktsioonis ja puitpiiretega, kaldpind võib olla

metallist. Lubatud on edelaküljele lahtise veranda puidust külgpiire vajalikus laiuses

eemaldada. Kaguküljele ligipääsu rajamisel on eeskoja edelaküljele lubatud rajada täiendav

ukseava, millele kavandada arhitektuurselt sobiv puituks, värvimisel kasutada

traditsioonilist linaõlivärvi.

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks põhiprojekti

staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik

(MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).

2.2. Restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja (MuKS § 68–69). Projektis eristada

restaureerimis- ja ehitustööd.

2.3. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb

dokumenteerida tehtud tööd ning esitada nõuetekohane tööde aruanne

Muinsuskaitseametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

2.4. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg

1). Vorm: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load

2.5. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja

selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel

juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

7

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Nõva

eritingimuste spetsialist

Lisa – Asendiplaan, põhikorruse plaan ja fotod

Väärtuslikud detailid ja tarindid – Varbuse postijaama peahoone püsiekspositsiooni muutmiseks

vajalike ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused (koostaja OÜ Restauraatorprojekt, Merle

Junolainen. Tallinn 2015) – lk 13 ja 17–36.

Lisa 2 Töövõtja esitatud hinnapakkumus.pdf

Koostatud 27.04.2026 08:52:42 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10126704/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 308472 Hankija: Transpordiamet (70001490) Hange: Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimine Pakkumus: 626608 Ettevõtja: OÜ BlueRay (14259249), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimise kogumaksumus km-ta

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 100%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

a. I etapi töö maksumus km-ta

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

EUR 9160,000 9160,000 24 11358,400

b. II etapi töö maksumus km-ta

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

EUR 13740,000 13740,000 24 17037,600

c. III etapi töö maksumus km-ta

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

EUR 22900,000 22900,000 24 28396,000

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 45800,000

Maksumus kokku KM-ga: 56792,000

Lisa 4 Läbirääkimiste protokoll (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAIRO RÄÄSK PNOEE-38108302760 2026-03-24 11:19:11

ANDRES SEENE PNOEE-37301062764 2026-03-24 11:28:48

LIINA NURMINE PNOEE-48608225710 2026-03-24 11:41:32

KERMO VINNIKOV PNOEE-38612094221 2026-03-24 12:59:25

RITA VALGE PNOEE-47312100025 2026-03-24 13:51:08

KARL SAKS PNOEE-38410106535 2026-03-24 13:52:04

18032026_EMM postij_ projekt_koosolek_protokoll (1).docx

Koosoleku protokoll maanteemuuseumi postijaama projekteerimise tehniliste küsimuste ja edasise koostöö selgitamiseks

Tartus Veski 23, 18.03.2026, kell 9.30–11.00
Osalesid: Egle Rääsk, Mairo Rääsk, (OÜ BlueRay), Rita Valge, Liina Nurmine, Karl Saks, Andres Seene (TRAM/EMM), Kermo Vinnikov, Raivo Burenkov, Andres Unn (TRAM)
Protokollis: Andres Seene

Koosolekul tutvustas tellija oma soove ja vajadusi projekteerimise ja nende etappide küsimustes. Töövõtja edastas oma nägemuse ja soovid edasisele koostööle.
• Tellija ei soovi postijaama keldrisse fantaasianäituse rajamist, kuna vahepeal on selgunud, et ruum leiab kasutust tulevikus tehnoruumina.
• Tellija ei soovi invasissepääsu tõstuki rajamist peahoonesse. Tellija plaanib rajada peasissepääsu juurde alalise kaldtee ja avada külastajale uuendatava külgsissepääsu trepi (tamburi kaudu). Tellija on need küsimused muinsuskaitse esindajaga läbirääkinud ja põhimõttelise heakskiidu saanud. Töövõtja neid lahendusi eraldi projekteerima ei pea, kuid projekt peab nende arendustega arvestama (sh külastajateekonna planeering).
• Tellija näeb vajadust projekteerida osana terviklahendusest postijaama hoonestu juurde lapsevankrite hoiuala (kuni 2 vankri hoiuruumiga).
• Tellija väljendab kogu planeeritava ala ühtse lahenduse raames vajadust kohviku söögisaali ja tualettide (tallihoones) ala sisearhitektuurse lahenduse uuendamiseks (sisekujundus ja mööbel, valgustus). Töövõtja täpsustab, et ideekonkursi lähteülesandes puudus eraldi väljatooduna tallihoone tualettide projekteerimise küsimus. Arvestatakse, et selle soovi lahendamisel lisandub täiendav töömaht.
• Tellija ei soovi tõllakuuri betoonpõranda katmist praktilistel kaalutlustel bambusmatiga. Arvestatakse selle vajadusega edasises koostöös.
• Eskiisprojekti puhul on oluline esitada projekteeritava ala ulatuses elementide proportsioonid ja asetus ruumis. Arutati eskiisprojektis tellija loodavate ja esitatavate 3D vaadete mahtude küsimust. Töövõtja jaoks on see küsimus töömahtudest, kui palju ja millises mahus on mõistlik selliseid vaateid luua. Tellija soovib saada projekteeritavate hoonete (kaks vaadet postijaama 1. korruse teenindusalast (mõlemast sissepääsuga poolitatavast tiivast), kaks vaadet peahoone 2. korruse lastemuuseumi mõlemast ruumist (mõlemast üks, st kokku 2) , üks vaade tõllakuurist (Võru-poolsest 1. korruse ruumist), 2 vaadet tallihoonest (seminariruumi ja kohviku vaade)) sisemusest ja sisehoovist ja sinna projekteeritavatest atraktsioonidest 3D vaateid.
• Tellija soovib projekteerimisega paralleelselt algatada ka remonditööd hoone energiasäästlikumaks muutmise eesmärgil. Tellija ja töövõtja väljendavad valmisolekut projekteerimisega paralleelselt omavahel kooskõlastada uuendatavate küttekehade asukohad, tüübid, kaabelduse muudatused jne. Eesmärgiks on, et projekteerija saaks oma töös tellija vajadusi arvesse võtta.
• Muuseumi plaanib postijaama peahoone esimesel korrusel (ruumid nr 102 ja 103) läbi viia täiendavaid seinte viimistluskihtide uuringuid. Seda on teenistuslikest eripäradest tulenevalt võimalik teha 2026. a. septembrikuus, mis mõjutab hoone põhiprojekti valmimise tähtaega. Kui uuringute käigus selgub täiendav oluline informatsioon, on töövõtja valmis tegema projektis jooksvalt sellest tulenevaid muudatusi.
• Tellija vaates on oluline, et valmiv põhiprojekt oleks võimalikult loetav ja mõistetav tulevastele töövõtjatele, kes hakkavad seda realiseerima. Põhiprojekti kvaliteet peab kindlustama, et selle alusel on hilisemas etapis projekti koostamisega mitte seotud partneritel võimalik mõista kuidas kavandatud inventari, sh mööblit valmistada ja paigaldada. Mõistetavalt peab jääma põhiprojekti mõistlik kohandumisruum, juhul kui täpsem materjal või toode pole saadav, on see asendatav samaväärsega. Töövõtja väljendab ühtlasi oma huvi osaleda tulevikus valmiva projekti realiseerimisel valmistajana.
• Töövõtja soovib enne lepingu sõlmimist ja tööde maksumuse kalkuleerimist saada tellijalt esmase postijaama(de) teemalise sisendmaterjali (ajaloo ülevaated, uurimused, olukirjeldused jm seonduv infomaterjal). Tellija edastab esmased materjalid töövõtjale käesoleva aasta 13. nädala algul. Töövõtja vaatab materjalid üle. Edasine koostöö täiendava sisendmaterjali ja uuringute ootuste, vajaduste ja mahtude osas lepitakse kokku enne lepingu sõlmimist
• Tellija ja Töövõtja arutasid tööde etapiviisilise realiseerimise vajadust ja põhjendusi. Kohtumisel tõdeti, et mõlemad pooled on valmis seda tegema ning mõlema osapoole eesmärgiks on realiseerida ideekonkurssi lahendus.

Koosolekul tutvustas tellija oma soove ja vajadusi projekteerimise ja nende etappide küsimustes:
• Projekteerimise etapid tellija vaates (tulenevalt vajadustest ja võimalustest):
• I etapp – Postijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad osapooled kokku graafilise disaini, stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Stiiliraamatu lähteülesanne ei sisaldunud eraldi ideekonkursi ülesandepüstituses. Stiiliraamatu vajaduste ja töömahtude osas lepivad osapooled eraldi kokku. Kooskõlastatakse projekteeritava ala ulatuses vajadused, mis tulenevad tellija poolt plaanitavatest kütte- ja elektrisüsteemide ümberehitustest. Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgnevateks projekteerimise etappideks.
• II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti, tallihoone, tõllakuuri, sisehoovi eskiislahenduste esitamine. Eskiislahendused sisaldava 3D lahendusi seinte, valgustite, mööbli lahendustest ja sisehoovi atraktsioonide lahendusi (kokkulepitud mahus). Muuseumi vajadus on saada projekti see osa valmis 2026.a. septembri lõpuks, et minna ehitus jm hangetega edasi ja püsida arendusega ajagraafikus.
• III etapp – tallihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekti esitamine.

Järgmine koosolek:
Plaanitud Tartus, 27.03.26 Veski 23 ruumides, kell 9:30–11:00.

Koosoleku protokoll on allkirjastatud digitaalselt.

Lisa 4 Läbirääkimiste protokoll (2).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAIRO RÄÄSK PNOEE-38108302760 2026-04-20 12:05:20

ANDRES SEENE PNOEE-37301062764 2026-04-20 12:27:32

RITA VALGE PNOEE-47312100025 2026-04-20 16:28:17

LIINA NURMINE PNOEE-48608225710 2026-04-21 11:32:30

KERMO VINNIKOV PNOEE-38612094221 2026-04-22 05:47:20

KARL SAKS PNOEE-38410106535 2026-04-22 06:40:32

20042026_EMM-projekt_projekt koos_protokoll.docx

Postijaama projekteerimise koosolek 20.04.2026
Osalesid: Mairo Rääsk (BlueRay OÜ); Rita Valge, Karl Saks; Liina Nurmine, Kermo Vinnikov, Andres Seene (TRAM). Koosolek teostus e-kirjavahetuse teel.
Prokollis: Andres Seene
Päevakord:
Läbirääkimised projekteerimislepingu küsimuses. Töö etappide ja töö maksumuste kokkuleppimine
Tellija ja töövõtja lepivad kokku, et projekteerimise kogumaksumuseks on 45 800 eurot (sellest 5800 eurot lisatööd – postijaama stiiliraamatu loomise tasu BlueRay OÜ poolt 08.04.2026 esitatud hinnapakkumise alusel).
Varbuse postijaama ajaloo uuring tellitakse BlueRay OÜ-lt eraldi lepingulise tööna (BlueRay OÜ poolt 20.04.2026 esitatud hinnapakkumise alusel).
Tellija ja töövõtja lepivad kokku, et projekteerimistööd teostatakse 3 etapis:
I etapp – postijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu (CVI) ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad pooled kokku stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Samuti tehnilistest ja teenistuslikust eripärast tulenevad vajadused (nt kaamerate ja valgustite peitmine mööblisse). Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgnevate etappide projekteerimistegevusteks.
I etapi töö teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
I etapi töö vastuvõtuvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 20% lepingu maksumusest (9160 eurot).
II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti esitamine koos postijaama stiiliraamatuga (CVI).

II etapi töö valmib 150 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

II etapi töö vastuvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 30% lepingu maksumusest (13 740 eurot).

III etapp – postijaama tallihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekt esitamine.

III etapi töö valmib 220 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

III etapi töö vastuvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 50% lepingu maksumusest (22 900 eurot).

/Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt/

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	3.2-4/26/722-1
Registreeritud	07.05.2026
Sünkroonitud	11.05.2026
Liik	Üldleping
Funktsioon	3.2 Lepingute haldamine
Sari	3.2-4 Üldlepingud
Toimik	3.2-4
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Andres Seene (Users, Eesti Maanteemuuseum)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad