Kiri

160PVC kaevust tiigini

Kalda piiranguvöönd 100 m

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Hola lump

Hola lump

III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht

tait (Gallinula chloropus)

HOLA LUMP

KLO9135917

Kaev K-1

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Kalda veekaitsevöönd 10 m Hola lump

ÄK100%5337 m2

2 / 1 8 / 5

1100 m25 1 / 1

EP100%1726 m2

2 / 1 8 / 5

350 m21 1 / 2

EP100%1784 m2

2 / 1 8 / 5

350 m22 1 / 2

LT100%2845m2

- / - - / -

-6 - / -

LK100%1066m2

- / - - / -

-7 - / -

P?

P3

P3

P3

P3 7

15

10

15

5

5

30 19

4

30

10

10

12,3

4

4

4 4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

30

EP100%2123 m2

2 / 1 8 / 5

350 m23 1 / 2

Sidekaev 046YK01

Kaev K-2

4

EP100%1874m2

2 / 1 8 / 5

250 m24 1 / 1

4 6

8

4

3

14,3

12,1

2

Leppemärgid:

Olemasolev sõidutee

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Riigitee kaitsevööndi piir

S

N

Olemasolev hoone

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturitte tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2026

Aadress Räpina mnt 37 ja Hola, Võrumõisa küla, Võru vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tammel Ehitus OÜ

Võrumõisa külas Räpina mnt 37 ja Hola

Planeeringu koostamise korraldaja

Võru Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

katastriüksuste detailplaneering

22. aprill 2026 1:500

PÕHIJOONIS

4 594x500

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo, jaanuaris 2025.a. Töö nr. 6-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on joonise loetavuse eesmärgil katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja kujud on joonisel illustratiivsed ning selguvad projekteerimise staadiumis.

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4 Pos 5 Pos 6, 7

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid

kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

puit, kivi, krohv, metall

-

Lubatud katusekalded 0 - 45° ** 0 - 15° -

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m 1,5 m -

Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik -

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 6 Pos 7

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Ärimaa 100% Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Üksikelamu maa (EP) 100%

Kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK)*** 100%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Kergliiklusmaa (LK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

3 (1 väikeelamu + 2 abihoonet)

2 (1 väikeelamu + 1 abihoone)

2 (1 ärihoone + 1 abihoone) - -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 350 m2 250 m2 1100 m2 - -

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus elamul 8 m ja abihoonel 5 m põhihoonel 8 m ja abihoonel 5 m - -

Hoonete suurim lubatud sügavus ei määrata - -

TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA

Planeeritud maa-ala suurus 16 786 m2

Moodustavate kruntide arv 7

Krunditud maa bilanss 7538 m2 - Elamumaa - 44,9%

5337 m2 - Tootmismaa - 31,8% 3911 m2 - Transpordimaa - 23,3%

Kavandatud täisehitusprotsent

1300 7538 => 0,1725 = 17,3%

**Katusekalded 0-15° on lubatud abihoonetele ja elamu mittedomineeriva osana Määratud ehitusõiguse aken

EP100%3000 m2

2 / 1 8 / 5

350m21 1 / 2 Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2)

Suurim hoonete kõrgus (m) (elamu/abihoone)

Suurim korruselisus (elamu/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) Suurim ehitisealune pind

Juurdepääs krundile

Planeeritud min. parkimiskohtade arvP3

Planeeritud krundi piir

Liitumisnähtavus (LN1=120 m, LN2=7m)

Planeeritud sõidutee ja parkimisala*

Soovituslik eluhoone asukoht

Planeeritud elamumaa hoonestusala piir

Ümbertõstetav objektx Likvideeritav objektx

Planeeritud ärimaa hoonestusala piir

Soovituslik ärihoone asukoht

Planeeritud jalakäijate ja jalgratturitte tee

Loodusliku kattega ala

Rekonstrueeritav/rajatav kraav

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

***Lubatud on ka krundi kasutamise otstarve "Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa" (ÄV).

160PVC kaevust tiigini

Kalda piiranguvöönd 100 m

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Hola lump

Hola lump

III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht

tait (Gallinula chloropus)

HOLA LUMP

KLO9135917

Kaev K-1

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Kalda veekaitsevöönd 10 m Hola lump

7

15

10

15

5

5

30 19

4

30

10

10

12,3

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

30

KLPVLP

SLP

Sidekaev 046YK01

Kaev K-2

AJ10768:(Võru) alajaam

riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil !

ELP

ELP

ELP

ELP

teega ristumine rajada kinnisel meetodil !

SLP

SLP

SLP

SLP KLP

VLP

KLP VLP

4

KLP VLP

riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil !

SK1

SK1

õli-ja liivapüüdurSK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

ELP 4

6

8

4

3

4

3

2

1

5

6

7

KLP

VLP

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

14,3

12,1

2

R 20

0

Leppemärgid:

Olemasolev sõidutee

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Olemasolev ELASA kaabel

Riigitee kaitsevööndi piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev madalpingekaabel

S

N

Olemasolev hoone

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturitte tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2026

Aadress Räpina mnt 37 ja Hola, Võrumõisa küla, Võru vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Tammel Ehitus OÜ

Võrumõisa külas Räpina mnt 37 ja Hola

Planeeringu koostamise korraldaja

Võru Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

katastriüksuste detailplaneering

30. jaanuar 2026 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5 594x500

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo, jaanuaris 2025.a. Töö nr. 6-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on joonise loetavuse eesmärgil katastriüksuste piiridest kaugemale viidud.

Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev drenaažitorustik

Planeeritud krundi piir

Planeeritud sõidutee ja parkimisala* Soovituslik eluhoone asukoht

Planeeritud hoonestusala piir

Ümbertõstetav objektx Likvideeritav objektx

Soovituslik ärihoone asukoht

Planeeritud jalakäijate ja jalgratturitte tee

Rekonstrueeritav/rajatav kraav

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

VLP

ELP KLP

Planeeritud veeliitumispunkt

Planeeritud kanalisatsiooniliitumispunkt

Planeeritud elektriliitumispunkt

SLP Perspektiivne sideliitumispunkt

V1

K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Perspektiivne sidekaabel*

Planeeritud veetorustik*

Planeeritud drenaažitorustik*

Olemasolev hüdrant

Maa-alla rajatav elektri õhuliinikaabel*

Tehnovõrgu servituudi/IKÕ ala*

D

SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorustik*

Planeeritav truup

Olemasoleva tuletõrje hüdrandi mõjuraadius 200 m

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-3-2026

VÕRU MAAKOND, VÕRU VALD

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA

KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Võru Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Tammel Ehitus OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2026

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus kõrgemal seisvatele planeeringutele ............................................................. 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .............................................. 10 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 10 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 10 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 15 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 16 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 22 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 24 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 25 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 26

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......28

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000

• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Võru Vallavalitsusele Võrumõisa külas Räpina

mnt 37 ja Hola katastriüksustele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Võru Vallavalitsuse 04.11.2025.a korraldus nr 702 ja väljastatud lähteseisukohad

Räpina mnt 37 ja Hola katastriüksuste detailplaneeringu koostamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Võru maakonnas Võru vallas Võrumõisa külas (skeem 1). Planeeringuala

suurus on ca 1,7 ha ja see hõlmab Räpina mnt 37 (tunnus 91701:001:1774), Hola (tunnus

91701:001:1773) ja osaliselt 65 Võru-Räpina tee (tunnus 91801:009:1280) katastriüksuseid.

Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse andmine äri- ja teenindushoone ning nelja elamu

ehitamiseks. Lisaks määratakse hoonestusalad, heakorra ja haljastuse tingimused,

tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja servituutide vajadused.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Võru Vallavalitsuse 04.11.2025.a korraldus nr 702 „Võrumõisa külas Räpina mnt 37 ja

Hola katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• Võru Vallavolikogu 20.11.2024 otsusega nr 180 kehtestatud Võru valla üldplaneering;

• Võru valla arengukava 2035;

• Võru Vallavolikogu 20.03.2024 määrus nr 46 „Võru valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;

• Võru Vallavolikogu 20.11.2024 määrus nr 60 „Võru valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037“

• Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru

maakonnaplaneering 2030+;

• Võru valla jäätmehoolduseeskiri (Võru Vallavolikogu 20.09.2023 määrus nr 35);

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo,

jaanuaris 2025.a. Töö nr. 6-23. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus kõrgemal seisvatele planeeringutele

Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru

maakonnaplaneering 2030+ seab asustuse arengu suunamisel eesmärgiks kasutada ära

olemasolevat taristut ning tihendada olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.

Maakonnaplaneeringus antud põhimõtte kohaselt tuleb nii elamuarenduses kui ettevõtluses ära

kasutada olemasolevaid struktuure. Maakonnaplaneeringu järgselt asub planeeringuala

linnalise asutusega alal. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud eesmärk vastab

maakonnaplaneeringus antud suunistele.

Võru valla üldplaneeringu (kehtestatud Võru Vallavolikogu 20.11.2024 otsusega nr 180) järgi

asub detailplaneeringu ala väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 4.2 „Maakasutuse juhtotstarbe määramise põhimõtted“ järgi loetakse detailplaneering

ja maakasutuse muutused üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses

üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ning seda ruumiliselt tervikliku piirkonna

ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse üldplaneeringu mõistes põhijoonisel

kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala.

Erandina võib vallavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa olla osakaal katastriüksusest või

ka katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees. Räpina mnt 37

maaüksusele soovitakse detailplaneeringu kehtestamise järgselt kasutada ärimaana. Räpina mnt

37 maaüksuse pindala on ca 0,8 ha. See on osa üldplaneeringuga määratud ca 35 ha suurusest

väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alast, mis asub Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Võru-

Räpina tee ja Võrumõisa tee vahelisel alal. Räpina mnt 37 maaüksus moodustab ca 2% väike-

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

elamu maa-alast. Seega vastab kavandatav maakasutuse ulatus Võru valla üldplaneeringus

seatud tingimusele. Eeltoodule tuginedes on planeeringualale äri- ja teenindushoone ning nelja

elamu püstitamine kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Skeem 2. Väljavõte kehtestatud Võru valla üldplaneeringust

(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringu seletuskirjas toodud nõudeid:

4.4 Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)

Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori,

majutushoone, tankla, turu jms maa-ala. Arendustegevusel tuleb lähtuda asjakohastest ptk 4.1

määratud üldistest tingimustest. Tingimused äri- ja teenindusettevõtte maa-alal:

1. hoonestataval maaüksuse vähim haljastuse protsent on 15%;

2. maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent on 60%;

3. äri- ja teenindusettevõtte maa-alale ei määrata mürakategooriat kuna äri- ja

teenindusettevõtted ei ole müratundlikud objektid. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala

kehtivad töötervishoiu- ja ohutusnõuded.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4.6 Väikeelamu maa-ala (EV)

Üksikelamu, kaksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Arendustegevusel tuleb lähtuda asjakohastest ptk 4.1

määratud üldistest tingimustest. Väikeelamu maa-ala tingimused:

1. hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 8 m. Vallavalitsusel jääb õigus teha kaalutletud

erandeid lähtudes kavandatava hoone sobivusest ümbritseva hoonestusega;

2. maaüksuse vähim lubatud haljastuse protsent on 30%;

3. maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent on 30%. Vallavalitsusel jääb õigus teha

kaalutletud erandeid täisehitusprotsendi määramisel lähtudes kavandatavate mahtude

sobivusest ümbritseva hoonestusega;

4. väikeelamu maa-alale määratakse II mürakategooria.

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on ca 1,7 ha ja see hõlmab Räpina mnt 37 (tunnus 91701:001:1774,

sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 8126 m2), Hola (tunnus 91701:001:1773, sihtotstarve

maatulundusmaa, pindala 8660 m2) ja osaliselt 65 Võru-Räpina tee (tunnus 91801:009:1280,

sihtotstarve transpordimaa, planeeringualasse jääv pindala 268 m2) katastriüksuseid.

Katastriüksuseid läbivad elektriõhuliinid ning elektri madalpingekaablid ning

drenaažitorustikud. Lisaks läbib planeeringuala lõunaosa avalik jalakäijate ja jalgratturite tee.

Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringualale ulatub riigitee 65 Võru-Räpina tee

kaitsevöönd. Alal asub avalikult kasutatav 9180384 Mareki-Villa tee. Juurdepääs

katastriüksusele on 65 Võru-Räpina teelt 9180384 Mareki-Villa tee kaudu. Katastriüksus on

kaetud heinamaaga. Maa-ala on põhja osas reljeefne langusega planeeringuala keskosa suunas

ning lõuna pool veidi tasase reljeefiga.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

• 65 Võru-Räpin tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

• elektri madalpingekaablite kaitsevöönd 1 m kummalegi poole kaablit;

• elektri keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m kummalegi poole liini;

• elektri kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd 25 m kummalegi poole liini;

• Võrumõisa I maaparandussüsteemi (MS kood 2100460110010/001)

drenaažkuivendusega maa-ala;

• III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht;

• Hola lump veekaitsevöönd;

• Hola lump ehituskeeluvöönd;

• Hola lump piiranguvöönd.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukohad (Maa-ja Ruumiamet)

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale 65 Võru-Räpina tee ja 9180384 Mareki-Villa tee ristmikult (märts

2026.a)

Foto 2. Vaade planeeringuala keskosale (märts 2026.a)

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Vaade 65 Võru-Räpina teelt planeeringualale (märts 2026)

Foto 4. Vaade planeeringuala põhjaosast planeeringualale (märts 2026)

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused.

Planeeritava ala lähialal asuvad järgmised katastriüksused:

• Lõuna poolt: 65 Võru-Räpina tee (transpordimaa 100%, riigitee);

• Ida poolt: Räpina mnt 39 (maatulundusmaa 100%, üksikelamu ja abihooned);

• Lääne poolt: Võrumõisa tee 41 (elamumaa 100%, üksikelamu ja abihooned);

• Põhja poolt: Mareki (maatulundusmaa 100%, hoonestamata).

Võru linna piir, kus on vajalikud teenused elanikele saadaval, jääb ca 400 m kaugusele. Lähim

toidupood asub planeeringualast ca 750 m kaugusel, lähim lasteaed asub Võrus Olevi tänaval

ja jääb planeeringualast ca 2 km kaugusele ning lähim kool jääb planeeringualast ca 1,8 km

kaugusele. Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringuala läheduses 65 Võru-Räpina tee

ääres ca 250 m kaugusel. Planeeringualal on hea ühendus Võru linna ka jalakäijate ja

jalgratturite tee kaudu.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev

detailplaneering jälgib kehtivas Võru valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Detailplaneeringu

realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut. Lisaks on detailplaneering

maakonnaplaneeringuga ning Võru valla arenguskavas määratud arengusuundumuste ja

põhimõtetega kooskõlas.

Olemasolevad taristu ja teed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema. Ärihoone paiknemine riigitee ääres on loogiline asukoht selles

asukohas on ligipääs ärihooneni kõige parem. Elamuarendus selles asukohas on samuti

loogiline jätk olemasolevatele ehitistele. Läheduses asub Konnametsa suvilapiirkond ning

vahetus läheduses on samuti mitmeid üksikelamuid rajatud, mis toetab elamumaa sihtotstarbega

katastriüksuste rajamist antud piirkonda. Kontaktvööndis asuvad nii ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustikud, kui ka elektriliinid ning sidekaablid, mistõttu on antud asukohas

hoonestuse rajamine soodustatud.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala seitsmeks krundiks: neljaks elamumaa 100%

sihtotstarbega krunti (krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamumaa), üheks ärimaa 100%

sihtotstarbega krundiks (krundi kasutamise sihtotstarve kaubandus- toitlustus- ja

teenindushoone maa) ning kaheks transpordimaa 100% sihtotstarbega krundiks (krundi

kasutamise sihtotstarve tee ja tänava maa 100% ning kergteemaa 100%). Elamumaade ja ärimaa

krundile määratakse ehitusõigused hoonete ja tehnorajatiste rajamiseks. Lisaks lahendatakse

juurdepääsud kruntidele ja tehnovõrkudega varustatus ning määratakse muud tingimused ala

väljaehitamiseks (haljastus, heakord jms).

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 puhul on hoonestusala määratud

üldjuhul 4 m kaugusele katastriüksuse piirist, sh Pos 3 ja Pos 4 ida poolses küljes 30 m kaugusel

katastriüksuse piirist. Pos 5 ärihoone hoonestusala on krundi piiridest põhja poolt 10 m

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaugusel, ida ja lääne poolt 15 m kaugusel ning lõuna poolt jälgib riigitee kaitsevööndi piiri.

Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke

tehnovõrke, parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja prügikastide varjualust.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Ülevaade planeeritud tegevusest

Krundile Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 on planeeritud rajada üksikelamud ja abihooned ning

lubatud on ka kuni 20 m2 väikeehitised või rajatised (laste mängumaja, kasvuhoone, ratta

varjualune vms), mille arvu ei määrata kuid nende pindalad lähevad suurima lubatud

ehitisealuse pinna arvestusse. Krundile Pos 5 on planeeritud rajada ärihoone, mille täpsem

kasutus selgub projekteerimise staadiumis, ning lubatud on rajda ka ärihoone tarbeks 1

abihoone (nt prügikastide varjualune või väiksem laopind vms). Lubatud on rajada krundile Pos

5 kaubandus-, teenindus- ja toitlustusasutusi või väiksema külastajate arvuga teenindus- ja

tootmisettevõtteid, nn kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted, milles võib toimuda

väiketootmine ja kohapeal (kingsepatöökoda, mööbli valmistamine jms).

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Detailplaneeringuga on määratud

hoonestusõigusega kruntidel hoonete suurimad lubatud arvud krundi kohta, mis sisaldavad nii

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu (va kuni 20 m² mitteehitusloa

kohustuslike ehitised). Kuni 20 m2 pinnaga mitteehitusloa kohustuslike ehitiste maksimaalset

arvu ei määrata, kuid silmas tuleb pidada, et maht jääks lubatud ehitisealuse pinna sisse

(ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud hoonete asukoht ja suurus on illustreeriv

ja täpne lahendus hoonete asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti käigus.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 3 (1/2) 350 m2 8 m / 5 m

2 Üksikelamu maa

(EP) 100% 3 (1/2) 350 m2 8 m / 5 m

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

* Krundile Pos 5 on lubatud ka krundi kasutamise otstarve "Väikeettevõtluse hoone ja -

tootmise maa" (ÄV).

Hoonete suurimat lubatud sügavust ei määrata. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid, siis maa-

aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest

tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti geoloogiliste kaartide või

puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on keldreid ehitatud; põhiprojekt

peab sisaldama eksperthinnangut).

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslik välisviimistlus

2. Lubatud maksimaalne korruselisus

3. Lubatud katusekalded

4. Soovituslik katuse tüüp

5. Lubatud katusekatte materjal

6. Lubatud piirete materjal

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele

Pos nr Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4 Pos 5

Hoonete soovituslik

välisviimistlus

Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi,

krohv)

krohv, puit, kivi, metall

(profiilplekk)

Lubatud maksimaalne

korruselisus

(põhihoone/abihoone)

2 / 1 2/1

Lubatud katusekalded

0 – 45°

Katusekalded 0-15° on lubatud

abihoonetele ja elamu mittedomineeriva

osana.

0 – 15°

Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Vastavalt Võru valla üldplaneeringu ptk-le 4.1 peab kavandatav ehitis mahuliselt ja

arhitektuurselt (sh kõrgus, maaüksuse täisehitus, asustusstruktuur, ehitise asend,

arhitektuurilised lahendused, värvitoonid, kasutatud materjalid jms) sobituma olemasolevasse

3 Üksikelamu maa

(EP) 100% 3 (1/2) 350 m2 8 m / 5 m

4 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 250 m2 8 m / 5 m

5

Kaubandus-,

toitlustus- ja

teenindushoone

maa (ÄK) 100%*

2 (1/1) 1100 m2 8 m / 5 m

6 Tee ja tänava

maa (LT) 100% - - -

7 Kergliiklusmaa

(LK) 100% - - -

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

asustusstruktuuri ja maastikku. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutunud ehitusnõudeid ja

-vajadusi, sobivus ei lähtu ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest. Kavandatava ehitise piirkonda sobituvust analüüsib

ehitise projekteerija ning vastav analüüs esitatakse koos ehitusloa taotluse või aluseks oleva

ehitusprojektiga.

Piirkonnas on domineerivad viil- ja kelpkatused kuid kuna lõuna pool on erinevat tüüpi

katuseid, siis kindlaid katuse tüüpe detailplaneeringuga ei määrata – võimalik on rajada

piirkonda sobivaid kaldkatuseid, mille kalded peavad vastama määratud katusekalletele.

Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat keskkonda

väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist ja lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Kui Pos 5 kavandatakse kaubandus ja teenindushoone, mis on rohkete külastajate arvuga, siis

tuleb väliruumi kavandamisel jälgida Võru valla üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja

rakendada universaalse disaini ja kaasava elukeskkonna põhimõtteid:

• kasutatav kõigi erinevate kasutajagruppide poolt, kõigil on sellele ligipääs ja keegi ei

tunne ennast sellest väljajäetuna;

• riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele;

• propageerib tervislikku eluviisi ja kasutust ega ole ohuks kellegi tervisele;

• arusaadav kõigile kasutajatele;

• esteetiline.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena tuleb kasutada läbipaistvaid

puit- ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne piirete kõrgus 1,5 m, sh läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus antakse hoone

ehitusprojektiga.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada tiheasustusse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 65 Võru-Räpina tee (edaspidi riigitee). Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 3812 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 70 km/h. Riigitee

kaitsevööndi ulatus on 30 m mõlemale poole.

Räpina mnt 37 ja Hola katastriüksustele on olemasolev juurdepääs riigiteelt Mareki-Villa tee

kaudu (ristumiskoht riigitee nr 65 km 2,576). Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole

planeeritud.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Projekteerimisel tuleb tagada, et riigitee ristumiskoht võimaldaks kahesuunalist liiklust, ning

seda ka erinevate liikluskoosseisude korral (nt kaubaauto + sõiduauto). Riigitee ristumiskoha

parameetrid tuleb kavandada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele II, kusjuures

pöördkõverad arvestada 8 m. Kinnistutelt riigiteele liikujatele peab olema tagatud normide

kohane nähtavus.

918038 Mareki-Villa tee mugavamaks kahesuunaliseks liikluseks on tarvis 918038 Mareki-

Villa teed (sh ka riigitee ristmikku) laiendada planeeringuala piires. Planeeritud on

rekonstrueerida 918038 Mareki-Villa tee laiusega ca 5 m. Tee jaoks on moodustatud

planeeringualale transpordimaa krunt Pos 6. Lisaks on detailplaneeringuga moodustatud

transpordimaa krunt Pos 7, millel asub avalikult kasutatav jalakäijate ja jalgratturite tee ning

kuhu on planeeritud uus jalakäijate ja jalgratturite tee. Krundi Pos 6 teemaa laius on planeeritud

keskmiselt 12 m. Pos 6 tuleb pärast sõidutee rekonstrueerimist (laiendamist) anda üle Võru

vallale. Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba kattega.

Foto 5. 918038 Mareki-Villa tee ja riigitee 65 Võru-Räpina tee ristmik (märts 2026.a)

Planeeringuga on lahendatud jalakäijate liikumine planeeringualalt lähiala kergliiklusteedele ja

sealt kaudu bussipeatusesse. Selleks, et planeeritud elamumaadelt ja ärihoonest oleks võimalik

ohutult kõndida olemasolevale jalakäijate ja jalgratturite teele tuleb rajada planeeringuala

lääneosasse uus jalakäijate ja jalgratturite tee. Jalakäijate ja jalgratturite tee peab olema

avalikult kasutatav ja laiusega 2 m.

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Seega elamute projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60

dB (va teepoolsel küljel kus see on 70 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on

60 dB);

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke

meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse

tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Kruntidele Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 on

kavandatud 3 parkimiskohta. Täpne sõidukite parkimise lahendus lahendatakse

projekteerimisel. Krundi Pos 5 parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel

vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale ja ehitise liigile EVS 843:2016 Tabeli 9.1

alusel.

Ärimaale, kui sinna kavandatakse rohkete külastajate arvuga kaubandus- ja või teenindushoone,

parkimisalade projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise põhimõtetega.

(Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja

üldine elu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi turvalisuse,

elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);

• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele

elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 1, p 2 ja lg 7 alusel tuleb rajada juhtmetaristud

ja laadimispunktid parklatesse. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus ja asukoht

tuleb määrata projekteerimisel;

• enam kui 20-kohaline parkimisala on soovituslik liigendada mitmerindelise

haljastusega, arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud

ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas

kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla

üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused

krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala vahetus läheduses Konnametsa tee (91701:001:0752) ja Konnametsa-

Kõrgemäe (91803:002:0006) katastriüksustel asuvad ühisveevärgi- ja

-kanalisatsioonitorustikud. Seega planeeringualale rajatavate hoonete vee- ja

kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.

Vee-ettevõtjaks on Võrumõisa külas AS Võru Vesi, kes väljastas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade kaustas). Võimalik vee-

ja kanalisatsioonitorustike ühenduspunktid asuvad Konnametsa teel. Soovituslikud torustike

paiknemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht määratakse

projekteerimise staadiumis. NB! Riigiteega ristumisel tuleb torustikud paigaldada kinnisel

meetodil.

Planeeritav veevajadus ühel üksikelamul on keskmiselt 0,5m3/ööpäevas ehk neljal üksikelamul

kokku 2 m3/ööpäevas. Planeeritav veevajadus krundil Pos 5 sõltub töötajate arvust

(arvutuslikult 30 l töötaja kohta). Näiteks 30 töötaja puhul 0,9 m3/ööpäevas. Planeeritava

ärajuhitava reovee koguse loetakse veetarbimisega võrdseks. Planeeritud hoonete veevarustuse

tagamiseks rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikud detailplaneeringu joonisel näidatud

asukohtadesse, jäädes transpordimaade koosseisu.

Ühisveevärgi tänava torustik tuleb projekteerida PE PN10 veetorust. Torustik paigaldada 1,8

meetri sügavusele maapinnast. Torustikule paigaldada signaalkaabel ja märkelint. Ühenduste

tegemiseks kasutada ainult elekterkeevis liitmikuid. Veetorustiku hargnemistele paigaldada

sulgarmatuuridega veekaevud. Tupiktänava torustikule paigaldada läbipesupüstakuga kaev min

DN 50.

Ühiskanalisatsiooni tänava torustikuna projekteerida võimalusel isevoolne kanalisatsioon PVC

SN8 De 160 reovee kanalisatsioonitorudest. Torustik ehitada minimaalselt 1,2 m sügavusele

maapinnast. Torustikule tuleb paigaldada märkelint. Kohtadesse, kus torustik muudab suunda,

langu või muutub torustiku läbimõõt või materjal, paigaldada plastist voolurenniga

kanalisatsioonikaevud minimaalselt De 400/315. Iga 100 m tagant paigaldada kaev min. De

560/500. Kõik kaevud peavad olema voolurenni, veekindla põhja, seinte ning umbluugiga. Kui

isevoolset torustikku ei ole võimalik ehitada, siis survekanalisatsioonitorustik ehitada PE PN6

minimaalselt De 80 survetorustikust. Ennem isevoolset kanalisatsiooni-torustikku paigaldada

voolurahustuskaev minimaalselt De 800. Survetorustikule paigaldada märkelint ja

signaalkaabel. Reoveepumpla asukoht tuleb leida projekteerimisel kas transpordimaale või Pos

5 katastriüksuse edelaosasse (ning seljuhul ka vastav servituut seada). Reoveepumpla koos

juhtautomaatikaga peab vastama AS Võru Vesi tehnilistele nõuetele ja olema ühendatud olemas

oleva SCADA-ga.

Kinnistu veevarustuse ühendustorustik tuleb projekteerida PE PN10 veetorust. Ühendused

peatorustikult teha elekterkeevis puursadulaga või -kolmikuga kui tänavatorustik on väiksem

kui De 63. Veetorustik projekteerida PE veetorustikest. Kinnistu kanalisatsiooni projekteerida

PVC De 160 torustikust.

Veeliitumispunktid on planeeritud kinnistu piirist kuni 1 m väljapoole tänava alale (teleskoopse

spindelpikendusega elekterkeevis muhvidega ühendatav maakraan minimaalselt DN 25).

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga on planeeritud igale planeeringus moodustatavale

katastriüksusele eraldiseiseva liitumispunktina. Liitumispunktid peab jääma kinnistu piirist

minimaalselt 1 m väljapoole tänava alale (kanalisatsiooni vaatlustoru De 200/160 või

vaatluskaev De 400/315). Sademe- ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Planeeritud liitumispunktid on näidatud joonisel 5.

Liitumispunktidest rajatakse hooneteni majaühendustorustikud. Kinnistusisene veetorustik

tuleb projekteerida PE PN10 minimaalselt De 32 veetorust. Torustik tuleb paigaldada 1,8 meetri

sügavusele maapinnast. Vundamendist läbiviigul paigaldada torustik kaitsehülssi. Kuni

veemõõdusõlmeni kasutada torustikul ainult elekterkeevisliitmikke. Enne veemõõdusõlme

torustiku hargnemised on keelatud. Ühendused teiste veevärgi veetorustikega (salvkaevust,

puurkaevust, teise vee-ettevõtja veevärgist jne) on keelatud.

Kinnistusisene kanalisatsioonitorustik tuleb projekteerida isevoolselt PVC SN8 minimaalselt

De 160 reovee kanalisatsioonitorudest. Torustik tuleb ehitada minimaalselt 1,2 m sügavusele

maapinnast. Kohtadesse, kus torustik muudab suunda, langu või muutub torustiku läbimõõt või

materjal, paigaldada plastist voolurenniga kanalisatsioonikaevud minimaalselt De 400/315.

Kõik kaevud peavad olema voolurenni, veekindla põhja, seinte ning umbluugiga.

Kinnistusisesel kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset

paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks. Kinnistu

kanalisatsioonitorustikul peab olema nõuetekohane tuulutus. Kui isevoolselt ei ole võimalik

kinnistult reovett ära juhtida, siis paigaldada plastkorpusega reoveepumpla. Reoveepumpla

peab olema varustatud tagasilöögiklapiga. Survetorustik ehitada PE PN6 minimaalselt De 63

survetorustikust. Ennem isevoolset kanalisatsiooni-torustikku paigaldada voolurahustuskaev

minimaalselt De 800. Survetorustikule paigaldada märkelint ja signaalkaabel. Kinnistu

kanalisatsioonil, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga ei tohi olla vahel reoveesette

kogumismahuteid. Sademe–, pinna– ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Detailplaneeringu järgselt tuleb ennem kinnistu kanalisatsioonitorustike rajamist esitada AS-ile

Võru Vesi iga kinnistu kohta eraldi liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping ning esitada

kooskõlastamiseks torustike rajamise ehitusprojekt vähemalt põhiprojekti staadiumis.

Rajatud tänava torustikud ja ühendustorustikud kuni liitumispunktideni (kaasa arvatud) tuleb

kirjaliku aktiga koos ehitus- ja teostusdokumentatsiooniga anda tasuta üle AS-ile Võru Vesi.

Ehitamine ja kasutatavad ehitusmaterjalid kooskõlastada AS-iga Võru Vesi.

7.6.2 Sademevesi

Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on keerukas, sest sademevett võib koguneda palju, kui

rajatakse krundile Pos 5 suuremahuline parkla, seega sademevee immutamine Pos 5 krundi

piires ei ole võimalik.

Üleliigse sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud rajada kõvakattega parkimisala

vertikaalplaneerimise teel kalde alla ja paigaldada sademeveetorustikud. Sademeveetorustikuga

juhitakse sademevesi Pos 4 lõunaosasse planeeritud kraavi, kust suubub sademevesi lõpuks

Hola lump tehisjärve (vt joonis 5). Lisaks on võimalik katustelt tulenev sademevesi ärihoonel

juhtida otse Pos 5 idapiiril olevasse kraavi.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida

riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda

ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kruntide Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 sademevesi on võimalik kokku koguda krundisiseste

kraavide näol ja juhtida samuti Hola lump tehisjärve. Projekteerimisel on soovitatav kasutada

sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et

vähendada koormust Hola lumpi suubuvale sademeveekanalisatsioonile. Viibeaega

suurendavad looduslähedased sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend

(kõnniteede rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid), kasvukast, nõva ja vihmapeenar.

Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased

sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti

Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus). Projekteerimisel tuleb leida ka

täpne asukoht õli- ja liivapüüdurite krundil 5. Joonisel 5 näidatud torustike asukohad on üks

võimalik lahendus ning täpsed sademeveetorustike, truupide ja kraavide asukohad määratakse

projekteerimise staadiumis.

Sademevee juhtimine Hola lump tehisjärve ja veekaitsevööndi arvestamine

Planeeringuala sademevesi juhitakse Hola lump tehisjärve viisil, mis ei halvenda veekogu

seisundit ega kahjusta veekaitsevööndi eesmärke vastavalt Veeseadus § 118 ja § 119.

Sademevee juhtimiseks tehisjärve kasutatakse veekaitsevööndi ulatuses maa-alust torustikku.

Suletud torustik on keskkonnamõju seisukohalt sobivam lahendus kui avatud kraavid, kuna:

• välistab pinnase erosiooni tekke veekaitsevööndis;

• vähendab hajuheite (sh hõljuvainete ja naftasaaduste) jõudmist veekogusse;

• võimaldab sademevee kontrollitud suublat ja vooluhulkade juhtimist.

Enne tehisjärve suubumist tagatakse sademevee kvaliteedi parandamine ja vooluhulkade

ühtlustamine. Selleks nähakse ette:

• õli- ja liivapüüdurite rajamine Pos 5 parkla sademeveele;

• vajadusel vooluhulkade reguleerimine ja viibeaega suurendavate lahenduste

kasutamine;

• sademevee suublakoha projekteerimine erosioonikindlalt (nt kivikindlustus või muu

energiat hajutav lahendus).

Hola lump ääres esineb ligikaudu 1 m kõrgune reljeefne langus, mis võimaldab sademevee

juhtida kontrollitult ilma üleujutusohuta ning ilma kalda destabiliseerimiseta. Sademevee

juhtimine ei põhjusta veetaseme olulist tõusu ega kalda erosiooni. Veekaitsevööndis

kavandatakse ehitustegevus minimaalses vajalikus mahus. Torustiku rajamisel häiritud pinnas

taastatakse ning ala haljastatakse, et säilitada looduslähedane seisund ja vähendada erosiooni

ning hajuheite riski.

Planeeringualal paikneb olemasolev maaparandussüsteem, mille kollektortorustik suubub

samuti Hola lump tehisjärve. Kavandatav sademeveelahendus ei muuda oluliselt olemasolevat

veerežiimi, vaid korrastab sademevee ärajuhtimist ning vähendab hajusalt tekkiva äravoolu

mõju.

Eeltoodust tulenevalt on kavandatud sademeveelahendus kooskõlas veekaitsevööndi

eesmärkidega ning ei halvenda veekogu keskkonnaseisundit.

Maaparandussüsteemi ala

Räpina mnt 37 ja Hola katastriüksused paiknevad Võrumõisa I maaparandussüsteemi (MS kood

2100460110010/001) drenaažkuivendusega maa-alal. Võrumõisa maaparandussüsteemi

dreenide, kollektorite ja drenaažikaevude toimimisest sõltub kuivenduse toimimine nii

planeeringuala katastriüksustel kui ka Räpina mnt 39 katastriüksusel (91801:009:1420).

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitustegevus drenaažkuivendusega maa-alal võib põhjustada olemasoleva drenaažisüsteemi

osalist kahjustumist või ümberkujundamise vajaduse. Drenaaži toimimise häirumisel võivad

eelpool nimetatud alad muutuda liigniiskeks, millega kaasneb pinnaveerežiimi muutus ning

võimalik negatiivne mõju maale ja ehitistele. Nimetatud mõjude vältimiseks tuleb

maaparandussüsteem rekonstrueerida. Planeeringuga nähakse ette lahendus, mille kohaselt

säilib naaberkinnisasjalt Räpina mnt 39 läbi Hola katastriüksuse liigvett ära juhtiva

maaparandussüsteemi toimimine. Planeeringuala läbiv ligikaudu ø 150 mm kollektor

rekonstrueeritakse kinnise (aukudeta) torustikuna, säilitades selle eesvoolu funktsiooni.

Lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeringuga ei ole ette nähtud juhtida lisavett (pinnase-, pinna-, sademevesi) eelmainitud

kollektorisse, kuid kui projekteerimisel selgub, et selline vajadus tekib, peab lisavee juhtimise

kooskõlastama eelnevalt MaRu maaparanduse osakonnaga, kusjuures taotluses tuleb välja tuua

lisanduva vee maksimaalne vooluhulk (l/s)(MaaParS § 53).

Planeeringuala läbiv ø 150 mm kollektor tuleb rekonstrueerida terviklikult ning soovitatavalt

samaaegselt muu taristu rajamisega. Hilisem osaline rekonstrueerimine üksikute kinnistute

kaupa ei taga süsteemi toimimist. Seetõttu tuleb rekonstrueerimistööd teostada enne Pos 2 ja 4

hoonestusaladele ehitusõiguse realiseerimist. Vastavalt Maaparandusseadus § 50 lg 5 ja § 36 lg

2 tuleb maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel kaasata MATER

registreeringut omav spetsialist. Rekonstrueerimistööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele

nõuetele ning enne ehituslubade väljastamist.

Planeeringuala on looduslikult liigniiske ning kuivendatud põllumajanduslikuks kasutuseks.

Kavandatav hoonestus ja kõvakattega pindade osakaalu suurenemine eeldavad tõhusamat

kuivendust. Seetõttu tuleb hoonetele rajada lisaks ehitusdrenaaž ning lahendada liigvee

ärajuhtimine terviklikult koos sademeveelahendustega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Maaparandusseaduse alusel arvata ala

kehtestamisjärgselt maaparandussüsteemi alast välja. Vastavalt samale seadusele kui

kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva reguleeriva võrgu osa moodustab

maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise reguleeriva võrgu, kooskõlastab

Maa- ja Ruumiamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel,

et muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos

maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. Sealhulgas tuleb silmas pidada, et

muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul on Maaparandusseadusest tulenev

maaparandushoiu kohustus.

Lisaks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

• maa-alused kommunikatsioonid (elekter, vesi, side jms) paigutada võimalusel

kollektori alt;

• abihooned kavandada võimalusel drenaažitorustike vahele;

• juhul kui torustik satub hoone alla, tuleb see ümber suunata viisil, mis tagab süsteemi

toimimise ja väldib ehitiste kahjustamist.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest

olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuala vahetus läheduses paikneb AS Võru Vesi veetorustiku baasil maapealne

hüdrant, mille asukoht on näidatud joonistel 3 ja 5 (Konnametsa tee ääres), mis jääb

planeeringualast minimaalselt 34 m kaugusele ja maksimaalselt 200 m kaugusele. Võru

veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 10 l/s.

I kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Vajalik tuletõrje vooluhulk ärihoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusega 0–600 MJ/m²

on 10 l/s ja 601–1200 MJ/m² on 20 l/s. Kui projekteeritakse ärihoone mille veevajadust ei ole

võimalik olemasolevast hüdrandist üksi tagada tuleb rajada lisanduv hüdrant või tuletõrje

veemahuti Pos 5 ärihoone rajamisega samaaegselt. Kasutusluba ei väljastata enne toimiva

tuletõrje veevõtukoha olemasolu.

Veevõtukoha või hüdrandi täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus. Tuletõrje

veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ ning standardist EVS 812-6:2012+A1+A2 peatükist 7.1.2.

7.6.4 Elektrivarustus

Planeeringuala läbib kõrgepinge õhuliin, mis on planeeritud säilitada ning keskpinge õhuliin.

Planeeritud on olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimine ja maakaablisse panemine.

Elektrivõrgu ümberehituseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Elektrilevi OÜ-le.

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt antud elektrivarustuse tehnilistele tingimustele nr 510060

nähakse planeeringuala elektritoide AJ10768:(Võru) alajaamast. NB! Riigiteega ristumisel

tuleb elektrikaabel paigaldada kinnisel meetodil. Kruntide piiridele on planeeritud ühe- ja

mitmekohalised liitumis- ja jaotuskilbid. Toide alajaamast liitumiskilbini tuleb rajada 0,4 kV

maakaabliga.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb

rajada samuti maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse

projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab elektrivõrgu Elektrilevi

OÜ.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh päiksepaneele on lubatud

rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid

järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone

projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid

(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa

looduskeskkonda.

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6.6 Sidevarustus

Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast

olemasolevast sidevõrgust. NB! Kohaliku teega ristumisel tuleb sidekaabel paigaldada

võimalusel kinnisel meetodil.

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala vahetus

läheduses asuva ELASA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Joonisele 5 on kantud

perspektiivne sidekanalisatsiooni asukoht, mis on planeeritud maksimaalselt

transpordimaadele.

Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 046YK01 (asukoht esitatud joonisel 3 ja 5).

Vastavalt ELASA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr: TT5358

tuleb sideühenduse loomiseks (vt lisade kaust):

• Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 046YK01;

• Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS

Connecto Eesti, juuresolekul;

• Sidekaevus 046YK01 on kaablil 046L03YH03 kaablivaru 30 m;

• Katkestada sidekaevus kaabel 046L03YH03 muhvi paigaldamiseks. Muhvi tähis

046YM01;

• Sidekaevu paigaldab muhvi AS Connecto Eesti (muhv kliendi kulu);

• Planeeritavast sidekatkestusest teavitada kaablil teenust tarbivaid sideoperaatoreid.

Teavitab AS Connecto Eesti;

• Sidekaevu 046YK01 jätta kaablivaru 2x15m+15m;

• Paigaldatud muhv 046YM01 jääb kuuluma ELASA'le;

• Piiritluspunkt on sidekaevu 046YK01 paigaldatud kaablimuhv 046YM01;

• Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos

muhviga, kus saab teha hargnemise;

• Kaabli ühendamiseks muhvi 046YM01 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT;

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti;

• Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga).

• ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada

ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11);

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna;

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu;

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

o mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

o mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

o puude istutamine ja langetamine;

o vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

o pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

o muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS

Connecto Eesti, juuresolekul. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu

liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub hetkel heinamaa ja väga väikses osas kõrghaljastust (peamiselt

väheväärtuslikud puud 9180384 Mareki-Villa tee ääres. Haljastuse kavandamisel ja rajamisel

tuleb rakendada haljastuse tõhususe põhimõtteid. Suuremate parklate kavandamisel tuleb

kasutada võimalikult palju haljastatud pinda sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte

tekkimise efekti kui üleujutusohtu.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krunt peavad olema esteetilised ja heakorrastatud;

• elamumaa vähim lubatud haljastuse protsent on 30%;

• ärimaa vähim haljastuse protsent on 15%;

• enam kui 20-kohalised parkimisala on soovitav liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel tuleb

arvestada lumevallitusega ning tagada nähtavus ristmikel;

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõte on et sademevesi tuleb juhtida planeeritud sademeveetorustikesse, kraavidesse,

truupidesse ja haljasaladele. Riigitee äärsesse kraavi sademevee juhtimine ei ole lubatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ruumilise lahenduse

mõjuga inimeste turvatundele ja avaliku ruumi kasutatavusele. Kuritegevuse riske on võimalik

vähendada läbimõeldud planeeringu-, arhitektuuri- ja välisruumilahenduste kaudu, mis tagavad

hea nähtavuse, loomuliku järelevalve, piisava valgustatuse ning selgelt tajutava ja hooldatud

ruumistruktuuri.

Käesoleva detailplaneeringuga seatakse edasiseks projekteerimiseks järgmised

kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused:

1) Sõidukite parkimine lahendada hoone läheduses;

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7.7.4 Hädaolukorra rajatised

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 162. lg 4 sätestab, et alates 1.

juulist 2026 tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse:

1) niisugune elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või

teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või

erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

Antud planeeringus on ärihoone planeeritud 1100 m2 ehitusaluse pinnaga ning maksimaalselt

kahe korrusega, seega kui Pos 5 hoone suletud netopind ületab eelpool toodud pindalad on

vajalik rajada mitteavalik varjend. Kuni Eesti nõuded täpsustuvad, võid lähtuda Soome

varjendite ehitusnõuetest. Lisaks sätestab Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse § 163 et hoone omanik koostab varjumisplaani seaduse § 162 lõikes 3 või 4 sätestatud

hoone kohta, millele on antud kasutusluba. Varjumisplaanis tuleb hinnata hoones varjumise

võimalusi, välja arvatud varjendi rajamise kohustusega hoone puhul, ning kirjeldatakse

varjumiseks valmistumist, varjumise korraldamist ja varjumiskindluse suurendamist. Nõuded

varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Ehitustööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb loodenurgas tehisjärvega Hola lump. Ehituse ajal peab ehitaja olema

äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde

võimalikku negatiivset mõju veekogule ja loodusele. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed

(pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele. Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid

ehitusmasinaid ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja

pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate

ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt õlid, kütus jms) vältimiseks

piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile

tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

24

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja Hola lump tehisjärvele lähemal kui 50 meetrit.

Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab ehitaja koheselt rakendama meetmeid

reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit.

7.8.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Võru valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks jalakäijate ja jalgrattateel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele

on välja toodud peatükis 7.3.

7.8.4 Tegutsemine III kategooria kaitsealuse liigi tait leiupaigas

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel on planeeringualal

registreeritud III kaitsekategooria liik tait (Gallinula chloropus, EELIS kood KLO9135917).

Tait elutseb järvede, tiikide ning merelahtede tihedas taimestikus. Tait saabub Eestisse aprillis,

lahkub oktoobris. Üksikud talvitavad. Suhteliselt varjatud eluviisiga. Piiritlemata III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

Keelatud on ka looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete

rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks tihendatakse üldplaneeringu järgset

Võrumõisa külasse kavandatud arenguala ja uued hooned elavdavad üldpilti. Planeeringuala

hoonestamisel kaasneb pigem positiivne kultuuriline mõju, sest kaasaegne ja atraktiivne

keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Luuakse jalakäijatele mugavad liikumisteed

läbi planeeringuala, korrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ja rajatakse uued kaasaegsed

hooned. Ärihoonete lisandumine lisab suure tõenäosusega piirkonda töökohti. Planeeringu

elluviimisel on positiivne sotsiaalne mõju, sest avalikku ruumi lisanduvad tänapäevased

eluruumid ja see toob kaasa ka mõningase elanike arvu kasvu Võru vallas. Negatiivne mõju

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

25

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil kontaktvööndi elanikele

põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes

eeltoodule, saab eeldada, et negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ei ole ulatuslikud,

kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal asuvad küll kaitsealuse loomaliigi leiupaik, kuid planeeritud tegevus jääb Hola

lump tehisjärvest, kus antud kaitsealused asuvad, suures osas kaugemale (ehitustegevus on

lühiajaline ja kestab vaid sademeveesüsteemide väljaehitamise ajal). Kalda veekaitsevööndis

suuremahulist ehitustegevust ei toimu ja ehituskeeluvööndis ei toimu samuti suuremat sorti

ehitustegevust, mis võiks kaitsealuste elukeskkonda pikaajaliselt halvendada. Planeeritud

tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava äritegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei too kaasa

olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et ulatuslik negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadust kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, ELASA, AS Võru Vesi). Tehnovõrkude

servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude

projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on kujutatud joonisel

5 ning on illustreeriva tähendusega.

Tabel 3. Servituutide seadmine planeeritud tehnovõrkudele

Teeniv

kinnisasi

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Pos 1 -

Pos 2 Isiklik kasutusõigus – ümbertõstetav drenaažitorustik (Räpina mnt 39);

Pos 3 Isiklik kasutusõigus – ümbertõstetav elektrikaabel (Elektrilevi OÜ);

Pos 4 Isiklik kasutusõigus – ümbertõstetav elektrikaabel (Elektrilevi OÜ);

Isiklik kasutusõigus – ümbertõstetav drenaažitorustik (Räpina mnt 39);

Pos 6 Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid ja

liitumispunktid (Elektrilevi OÜ);

Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos

liitumispunktidega (AS Võru Vesi);

Isiklik kasutusõigus – perspektiivsed sidekaablid koos

liitumispunktidega (sideoperaator/ELASA);

Pos 7 Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi

OÜ);

Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (AS

Võru Vesi);

Isiklik kasutusõigus – perspektiivne sidekaabel (sideoperaator/ELASA);

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

26

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

91801:009:1230

25238

Võrumõisa tee

Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos

liitumispunktidega (AS Võru Vesi);

Isiklik kasutusõigus – perspektiivne sidekaabel (sideoperaator/ELASA);

91801:009:1280

65 Võru-Räpina

tee

Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos

liitumispunktidega (AS Võru Vesi);

Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi

OÜ);

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Võru vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Võru Vallavalitsus

ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist

halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustused:

1. rekonstrueerida ja laiendada 9180384 Mareki-Villa teed planeeringuala ulatuses

(tolmuvaba kattega);

2. 9180384 Mareki-Villa tee ning riigitee nr 65 Võru-Räpina tee ristmik ümber

ehitada/laiendada;

3. Krundile Pos 6 rajada juurdepääsutee ja mahasõidud kruntidele;

4. Pärast krundi Pos 6 moodustamist, seal asuva tee rekonstrueerimist ja kasutusloa

saamist tuleb anda Pos 6 katastriüksus üle kohalikule omavalitsusele;

5. Krundile Pos 7 rajada jalakäijate ja jalgratturite tee;

6. Pärast krundi Pos 7 moodustamist, jalakäijate ja jalgratturite tee rajamist ning neile

kasutusloa saamist tuleb anda krundi Pos 7 üle kohalikule omavalitsusele;

7. Krunte Pos 2 ja Pos 4 läbiv drenaažisüsteemi kollektortoru tuleb rekonstrueerida;

8. Kõigi eelpool nimetatud rajatiste projekteerimine ja rajamine ning nende tööde eest

tasumine.

NB! Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tulenevalt EhS § 99 lg 3 tuleb Transpordiametilt

taotleda nõuded ristumiskoha ja tehnovõrkude projektide koostamiseks Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet

ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.

Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks drenaažisüsteemi kollektortoru rekonstrueerimine.

Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 9180384 Mareki-Villa tee ja 19180384 Mareki-

Villa tee ning riigitee nr 65 Võru-Räpina tee ristmiku rekonstrueerimist, elamumaadele

VÕRUMÕISA KÜLAS RÄPINA MNT 37 JA HOLA KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

27

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

juurdepääsutee ja mahasõitude rajamist, planeeritud tehnovõrkude, Pos 5-le nõuetekohase

tuletõrje veevõtukoha (või hüdrandi) ja Pos 7 krundile jalakäijate ja jalgratturite tee välja

ehitamist.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Ehitusprojekti käigus tuleb

täpsemalt lahendada hoonete asukohad, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude täpne paiknemine

krundil. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja

rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 19180384 Mareki-Villa tee ning riigitee nr 65 Võru-Räpina

tee ristmik. Teises etapis rekonstrueeritakse drenaažitorustikud ja rajatakse hoonete

teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud, rekonstrueeritakse 9180384 Mareki-Villa tee ja

rajatakse Pos 6-le uus juurdepääsutee, rajatakse Pos 7-le jalakäijate ja jalgratturite tee ning

sademeevee kraavid. Kolmandas etapis rajatakse kruntidele hooned ning krundisisesed

tehnovõrgud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 28.04.2026 nr 7-1/1305

Meie 07.05.2026 nr 7.2-2/26/17026-4

Võrumõisa külas, Räpina mnt 37 ja Hola

katastriüksuste detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Võru vallas Võrumõisa külas Räpina mnt 37 ja

Hola katastriüksuste detailplaneeringule (katastritunnused 91701:001:1774 ja 91701:001:1773,

edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused ühe äri- ja teenindushoone

(kaubandus-, teenindus- ja toitlustusasutus või väiksema külastajate arvuga kohalik teenindus- ja

tootmisettevõte) ning nelja üksikelamu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Ristumiskoha puhul tuleb lähtuda meie nõuetest, mille oleme äri-, büroo- ja

teenindushoone projekteerimistingimuste eelnõu menetluses väljastanud 19.02.2024

kirjaga nr 7.1-2/24/2202-2.

 Kergliiklustee ühenduse puhul teha koostööd teedeinseneriga ning täpsustada krundi

POS7 ruumivajadus olemasoleva kergliiklustee truubi asukohas planeeringuala

edelanurgas liitumise planeerimiseks.

 Side-, vee- ja kanalisatsioonitrassid on kavandatud riigitee ristmiku piirkonda

võimalikult otse, kuid paiknevad tee kõige laiema katteosa all. Projekti koostamisel

tuleb kaaluda alternatiivseid võimalusi. Tehnovõrgu kavandamiseks teemaale

(91801:009:1230 ja 91801:009:1280) tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Räpina mnt 37 ja Hola- Seletuskiri

2. Joonis 4 - Põhijoonis

3. Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]