Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 68

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 10, raamatupidamise

seaduse § 11 lõike 2 ning rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõike 4 ja § 12 lõike 5 alusel.

1. Kinnitan Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirja (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks maaeluministri 17. detsembri 2021. a käskkirja 180

„Maaeluministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri“.

Saata: strateegia- ja finantsosakond, Riigi Tugiteenuste Keskus, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus, Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskus

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 68

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri“

LISA

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri

1. Üldsätted

4.1 Üldised põhimõtted

1.1.1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) kui

riigiraamatupidamiskohustuslase ning tema valitsemisala asutuste kui

riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste (edaspidi asutuste) raamatupidamise sise-

eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on nõuete kehtestamine raamatupidamise ja

finantsaruandluse korraldamiseks.

1.1.2. Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest, riigieelarve seadusest, rahandusministri

11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) ja teistest rahandusministri määrustest (sh

„Eelarveklassifikaator“, „Kassalise teenindamise eeskiri“ ja teistest asjakohastest

määrustest), Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, Euroopa Liidu välisabi

kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, teistest raamatupidamist reguleerivatest

seadustest, määrustest ning muudest asjakohastest õigusaktidest, ministeeriumi ja

asutuste põhimäärusest ning muudest normdokumentidest.

1.1.3. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja üldeeskirja, selle lisasid ning

juhendmaterjale, mida kasutatakse koos haldusala sise-eeskirjaga.

1.1.4. Valitsemisalale osutab raamatupidamise teenust Riigi Tugiteenuste Keskuse

(edaspidi RTK) vastavalt ministeeriumi ja RTK vahelisele tugiteenuste osutamise

kokkuleppele1.

1.1.5. Tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisad on finantsarvestuse-, personali ja

palgaarvestuse toimemudelid (edaspidi toimemudelid), mis reguleerivad

ministeeriumi ja asutuste ning RTK vahelist raamatupidamise korraldamisega seotud

tööjaotust.

1.1.6. RTK peab raamatupidamist ministeeriumi ja asutuste kaupa. Ministeeriumi

valitsemisalas on kaks valitsusasutust: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (edaspidi PRIA) ning Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA), ja kolm

hallatavat riigiasutust: Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (edaspidi

LABRIS), Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK), Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus.

1.1.7. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks tuleb tagada, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt

ülekannet teostada.

1 Maaeluministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vaheline tugiteenuste osutamise kokkulepe 23.09.2021 nr 13

2. Ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise korraldus 4.2 Dokumenteerimise üldnõuded

2.1.1. Ministeeriumi ja asutuste majandustehingute aluseks on üldjuhul võlaõigusseaduse

või muude seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingu allkirjastamise õigus on

ministeeriumi ja asutuste põhimääruse alusel määratud isikul. Lepingutes määratakse

nimeliselt asutuse töötaja, kes vastutab lepingus määratud teenuste või kauba

vastuvõtmise ja muude kohustuste täitmise jälgimise eest. Vastutav isik kinnitab

vastuvõetud teenuste või kaupade algdokumendid (aktid, arved).

2.1.2. Raamatupidamise algdokumendid või dokumendid, millest kujunevad

raamatupidamise algdokumendid tuleb kajastada dokumendihaldussüsteemis.

2.1.3. Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument,

koonddokument või raamatupidamisõiend. Ministeerium ja asutused

dokumenteerivad majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning

saadavad dokumendid RTK-le.

2.1.4. Ministeerium ja asutused vastutavad majandustehinguid kajastavate dokumentide

tähtaegse2 RTK-sse jõudmise eest. RTK vastutab ministeeriumi ja asutuste

majandustehingute õigeaegse ja õige kajastamise eest raamatupidamisarvestuses.

2.1.5. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on

järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) dokumendi koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asukoha või elukoha aadressid;

7) kulujuhi, finantstöötaja ja/või raamatupidaja allkirjad üldeeskirja § 15 lg 9

tähenduses;

8) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

2.1.6. RTK koostab reguleerimiskannete algdokumendina raamatupidamisõiendeid.

2.1.7. Ministeerium ja asutused kehtestavad asutuse raamatupidamise sise-eeskirjaga või

muu dokumendiga kohustuste võtmise ja arvete ning muude kuludokumentide

menetluse korraldamise reeglid.

2 06.02.2024 RTK ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelise tugiteenuste osutamise kokkuleppe

muudatus nr 1 (1.1-4/4)

2.1.8. Ministeeriumi kantsler ja asutuste juhid kinnitavad kulujuhid (volitatud isikud), kes

vastutavad eelarve sihipärase kasutamise eest.

2.1.9. Ministeeriumi ja asutuste käskkirju, lepinguid ja muid raamatupidamise

algdokumente säilitatakse ministeeriumi ja asutuste dokumendihaldussüsteemis

(edaspidi DHS), e-arvete menetlemise infosüsteemis (edaspidi eAK), riigitöötaja

iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP).

2.2 Kasutatav majandusarvestuse tarkvara ja kontoplaan

2.2.1 Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab

pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade arvestust, personali- ja

palgaarvestust, toetuste moodulit, projektimoodulit, lähetuste ja koolituste arvestust.

2.2.2 Ministeerium ja asutused saavad neile vajaliku finantsaruandluse SAP BusinessObjects

(edaspidi SAP BO) infosüsteemist.

2.2.3 SAP-is peetakse eraldi tulude ja kulude arvestust ministeeriumi ja asutuste lõikes.

2.2.4 SAP-is on ministeeriumi valitsemisala majandustehingute arvestuseks avatud ettevõtte

kood P000.

2.2.5 SAP-is on ministeerium ja asutused eristatud Segmendi koodiga. Segment on

organisatsiooni alamtase, mis kajastatakse igas raamatupidamiskirjendis ja millega

eristatakse SAP-is asutuste tulud ja kulud. Segmendi koodid on järgmised:

P10 - Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

P20 - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

P50 - Põllumajandus- ja Toiduamet

P80 - Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

PA1 - Maaelu Teadmuskeskus

PC0 - Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus

2.2.6 Ministeerium ja asutused kasutavad riigi ühtset kontoplaani ja selle juurde kuuluvaid

arvestusobjekte, mis on kinnitatud üldeeskirja ja rahandusministri 16. detsembri 2015.

a määrusega nr 47 „Eelarveklassifikaator“ (edaspidi eelarveklassifikaator). Lisaks võib

luua täiendavaid arvestusobjekte, kui need on vajalikud finantsarvestuses või -

planeerimisel. SAP-is kasutatav kontoplaan ja muud arvestusobjektid on kättesaadavad

SAP BO aruandest AA002.

2.2.7 Kontoplaaniga koos kasutatakse üldeeskirja §-s 6 sätestatud täiendavaid koode:

1) tehingupartner, mis sisestatakse kandele käsitsi või võetakse tarnijate või klientide

registrist vaikimisi kaasa ridadele, kui koostatakse kannet tarnija või kliendi kohta;

2) tegevusala, mis sisestatakse kandele käsitsi või täidetakse automaatselt pärast

eelarveüksuse välja täitmist; vaikimisi on tegevusalad sisestatud eelarveüksuste

põhiandmetesse;

3) allikas (tegevusvaldkond), mis sisestatakse kandele käsitsi;

4) rahavoog (tehingu tüüp), mis sisestatakse kandele käsitsi või on seadistatud SAP-i

automaatkandesse (põhivaradega tehtud tehingute kajastamisel).

2.2.8 Eelarveklassifikaatorist kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:

1) eelarveüksus;

2) eelarve liik ja objekt;

3) eelarve konto;

4) tuluüksus;

5) kuluüksus;

6) kulukoht/ressurss (tellimus);

7) toetus (grant);

8) projekti struktuurielement (PS element).

2.3 Dokumentide kirjendamine SAP-is

2.3.1 Algdokumendi põhjal koostatakse raamatupidamiskirjend, mis tehingu sisust tulenevalt

sisaldab järgmisi andmeid:

1) dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumber;

2) tehingu kuupäev;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;

4) eelarve liik ja vajadusel ka eelarve objekt;

5) tehingupartner;

6) tegevusala;

7) kuluüksus (tulukontode korral tuluüksus);

8) eelarveüksus;

9) summad tehingu toimumise valuutas;

10) summad eurodes;

11) kande sisu lühikirjeldus

12) vajadusel muud arvestusobjektid (toetus, projekt, kulukoht/ressurss, rahavoo kood,

allika kood).

2.3.2 Raamatupidamiskirjendi koostamisel, sh õige transaktsiooni koodi ja dokumendi tüübi

valimisel lähtutakse SAP-i kasutusjuhenditest.

2.4 Rahaliste vahendite arvestus

2.4.1 Rahaliste vahenditega arveldamine toimub e-riigikassa infosüsteemi kaudu.

2.4.2 Panga deebet- ja krediitkaart (edaspidi kaart) väljastatakse ministeeriumi ja asutuse juhi

taotluse alusel. Ministeerium otsustab asutuse kirjaliku taotluse alusel pangakaartide

väljastamise, millega antakse teenistujatele võimalus tasuda tööülesannetega seotud

kulutuste eest kaardile määratud limiidi piires. Ministeerium ja asutused vastutavad

kaartide tagastamise eest töötajate töölt lahkumisel.

2.4.3 Kaarti kasutatakse välislähetuses või siseriiklikult ainult juhul, kui kulutuse eest puudub

võimalus tasuda tavapärase ostuarvega.

2.4.4 Peale kaardi kasutamist esitab teenistuja esimesel võimalusel lähetuskulude või

majanduskulude aruande, millele on lisatud kaardiga tasutud arved, maksekviitungid,

kaardiga seotud konto väljavõtted ja muud kuludokumendid.

2.4.5 Sularahakassa (edaspidi kassa) olemasolul sularahaga toimingute tegemiseks koostab

asutus eraldi eeskirja, mis peab vastama üldeeskirja § 17 lõike 2 nõuetele.

2.4.6 Sularahatoimingutega seotud töötaja ülesanded ja vastutus määratakse ametijuhendis

või asutuse juhi kehtestatud muus dokumendis.

2.4.7 Asutus korraldab kassasse laekunud sularaha viimise panka ja selle kandmise

Rahandusministeeriumi pangakontole. Kassast ei tehta muid väljamakseid.

2.5 Eelarve ja selle täitmise jälgimine

2.5.1 Eelarvekontode detailsuse ja eelarveüksused, tulu- ja kuluüksused, toetuste, projektide

ning muud eelarve ja selle täitmise jälgimiseks vajalikud koodid (arvestusobjektid)

töötab asutus välja kooskõlastatult ministeeriumi strateegia- ja finantsosakonnaga.

Arvestusobjektid edastatakse RTK-le.

2.5.2 Eelarve sisestatakse SAP-i riigieelarves, Vabariigi Valitsuse ning regionaal- ja

põllumajandusministri seatud limiitide jälgimiseks. Ministeeriumilt ja asutustelt saadud

eelarve ja nende muudatused sisestab RTK SAP-i kooskõlastatult ministeeriumi

strateegia- ja finantsosakonnaga.

2.5.3 PRIA finantsplaneerimise ja personaliosakond koordineerib toetuste ja halduse eelarve

tekkepõhist eelarve kasutamist ja kinnitatud eelarve järgimist eeskirja „PRIA eelarve

koostamise, muutmise ja täitmisega seotud tegevuste protseduur“ järgi.

2.5.4 PRIA finantsplaneerimise ja personaliosakonna finantsspetsialist teeb e-riigikassa

viitenumbritelt otsuste/maksete süsteemi (edaspidi ARMA) tulnud automaatse tagasiside

võrdluse eelmisel päeval sooritatud tehingute kohta ning kontrollib, et süsteemid

omavahel võrduvad. Peale ARMA süsteemi andmete kinnitamist tekivad automaatselt

raamatupidamise kanded ARMA/PRIAX vahetabelisse, kus teine finantsspetsialist

kontrollib automaattehingute korrektsust ja kinnitab tehingud PRIA raamatupidamise ja

personaliarvestuse süsteemis Axapta (edaspidi PRIAX).

2.5.5 Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks kirjendatakse SAP-is kõik

aruandekuu majandustehingud. Kui 25. kuupäev langeb puhkepäevale loetakse

lõpptähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

2.5.6 Pärast aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäeva sulgeb RTK SAP-is aruandekuu

majandustehingute kirjendamiseks. Aruannete õigsuse tagamiseks vajalik

korrigeerimine lõpetatakse saldoandmiku esitamise tähtaja kuu eelviimasel tööpäeval3,

millega loetakse kalendrikuu eelarve täitmine lõpetatuks.

2.5.7 Erandina võib ministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna nõusolekul suletud

kalendrikuu avada eelarve täitmise seisukohast oluliste tehingute kajastamiseks, muul

juhul kajastatakse tehingud viimases avatud kalendrikuus.

2.5.8 Pärast 27. veebruari võib asutus ministeeriumi strateegia– ja finantsosakonda

informeerides taotleda RTK-lt aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike saldode

muutmist. RTK teeb saldoandmikes olulisi muudatusi järgmise aasta 31. märtsini. Kui

riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei ole 31. märtsiks auditeeritud,

jätkab RTK saldoandmikes oluliste muudatuste tegemist kuni auditeerimise

lõppemiseni 4.

2.5.9 Kui pärast aruandeaastale järgneva aasta 27. veebruari ilmneb vajadus teha

aastaaruandes ebaolulisi muudatusi või olulisi muudatusi pärast punktis 2.5.8 esitatud

hilisemat tähtaega, arvestatakse need saldoandmikes järgmise aruandeaasta saldode

muudatuste hulka5.

2.6 Parandused

2.6.1. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning

raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega parandada ilma sellekohase

märketa.

2.6.2. Mittekorrektne raamatupidamiskirjend tühistatakse ja parandatakse

paranduskirjendi(te)ga. Tühistamiseks kasutatakse SAP-i funktsionaalsust, mis seob

esialgse ja tühistatud dokumendi. PRIA toetustega seotud paranduskanded tehakse

üldjuhul PRIAX süsteemis.

2.6.3. Kui parandus ei põhine algdokumendil, koostatakse parandust selgitav

parandusdokument. Parandusdokument võib olla ministeeriumi või asutuse saadetud

uus dokument või RTK koostatud raamatupidamisõiend.

2.6.4. Paranduskirjendeid võivad teha kõik raamatupidajad oma vastutatava töölõigu ulatuses.

Paranduskirjend ei pea olema fikseeritud sellekohase õiendiga juhul, kui viga on

tekkinud raamatupidaja eksituse tõttu. Sellisel juhul viidatakse majandusarvestuse

programmis tehingu parandusel sellele, et tegemist on paranduskirjendiga.

3 Avaliku sektori finantsarvestuse- ja -aruandluse juhend § 9 lg 3 4 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 9 lg 4 5 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 9 lg 5

2.7 Raamatupidamisdokumentide grupeerimine ja säilitamine

2.7.1 Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel ja säilitamisel lähtutakse toimemudelitest

ning ministeeriumi ja asutuste kordadest.

2.7.2 Ministeeriumile või asutustele eraldatud Euroopa Liidu toetuste ja muude

välisvahendite kasutamisega seotud algdokumente (sh lepinguid) grupeeritakse ning

säilitatakse toetuse andja määratud tähtajani.

2.7.3 Raamatupidamise algdokumente, välja arvatud punktis 2.7.2 toodud juhtudel,

säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument

raamatupidamises kajastati.

3 Tegevustulude arvestus

3.1 Tulud majandustegevusest

3.1.1 Tulu toodete ja teenuste müügist laekub e-riigikassas avatud kontole. Kontoväljavõtte

alusel kajastab RTK laekumised samal tööpäeval SAP-is. Viitenumbriga laekumised

seotakse automaatselt viitenumbri alusel nõudega. Nõude laekumise kuupäevaga

tehakse kanne D 710001, K kontogrupp 1030.

3.1.2 Tulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirjast ja toimemudelist. Üldjuhul kajastatakse

tulusid teenuste müügist kontorühma 323 (tulud majandustegevusest) kontogrupis 3231

(tulud põllu-, metsamajandusest, jahindusest, kalandusest), milles PTA näitab tulu

järelevalve toimingute eest, LABRIS ja METK analüüsiteenuste osutamisest ja METK

toodete (sordiseemnete) ja teenuste müügist.

3.2 Riigilõivud

3.2.1 Riigilõivuga maksustatavate toimingute ja laekumiste üle peetakse vajadusel

analüütilist arvestust asutuses.

3.2.2 Riigilõivud laekuvad asutustele e-riigikassas selleks avatud kontodele. Tulud

riigilõivudest kajastatakse kontorühmas 320. Laekumiste kohta tehakse kanne D

710001, K 320... Riigilõive kajastatakse lähtudes üldeeskirja § 21 lõikest 2

kassapõhiselt kord kuus e-riigikassa väljavõtte alusel.

3.2.3 E-riigikassa kontole ekslikult laekunud summad (vale viitenumbriga laekunud jms)

tagastatakse maksjale ja kajastatakse kandega K 710001, D 320… Asutus kontrollib

tagastamise õiguslikkust ja edastab taotluse RTK-le ülekande tegemiseks.

3.2.4 PTA-s on taotluse alusel antud e-riigikassa riigilõivu kontode kasutusõigused

ametnikule või töötajale, kes jälgivad riigilõivude laekumisi klientide lõikes.

3.2.5. PTA-s peetakse mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute ning

veterinaararstide tegevuslubadega seotud riigilõivude arvestust järelevalve

infosüsteemis (JVIS), välja arvatud alkoholiseaduse alusel tehtavate toimingute

riigilõivud, mille arvestus toimub riiklikus alkoholiregistris (edaspidi alkoholiregister).

RTK töötaja kajastab riigilõivu laekumised SAP-is koondkandena kassapõhiselt e-

riigikassa riigilõivu kontode kaupa iga kuu lõpu seisuga.

3.3 Järelevalvetasud

PTA-s kasutatakse järelevalve infosüsteemi JVIS. JVIS-ist edastatakse nõuete info

SAP-i. JVIS-il on võimalik pärida SAP-ist laekumata nõudeid.

3.4 Väärteoasjad ja sunnirahad

3.4.1 RTK koostab e-riigikassa väljavõtte alusel eelneva kuu koondkanded sunnirahade

laekumise kohta, saadab asutusele kontrollimiseks ja impordib seejärel koondkande

SAP-i.

3.4.2 PTA-s peetakse väärteoasjade kohta arvestust e-toimiku süsteemi väärteomenetluse

liidese väärteomenetluse portaalis. Laekumised sisestatakse e-riigikassa väljatrüki

alusel. Väärteoasjade menetlemisel lähtutakse väärteomenetluse seadustikust. E-

riigikassa väljavõtte andmete põhjal teeb RTK kord kuus koonddokumendi, mille

sisestab SAP-i.

3.4.3 Sunniraha rakendamisel lähtutakse PTA-s asendustäitmise ja sunniraha seadusest ning

koostatakse vastav otsus. E-riigikassa väljatrüki andmete põhjal teeb RTK kord kuus

koonddokumendi ja sisestab selle SAP-i.

3.4.4 Väärteoasjade ning sunniraha summade laekumine kajastatakse kontorühmas 3880.

3.5 Kalapüügiõiguse tasud

Kalapüügiõiguse tasud kajastab RTK kord kuus kassapõhiselt e-riigikassa andmete

alusel kandega D 710001 K 382560

3.6 Toetused

3.6.1 Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksustelt (üldeeskirja § 3) saadud vahendeid

(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku

sektori üksustele antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu

kaupu ega teenuseid.

3.6.2 Välistoetuse saamise lepingu korral avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste

jälgimiseks eraldi toetuse kood. Sama koodi kasutatakse vastavale toetusele

kaasfinantseerimise saamisel ja kasutamisel ning omafinantseerimisel. Toetuse kood

lisatakse kõikidele kannetele, st nii vastavate tulude ja selle arvel tehtud kulutuste kui

ka nõuete ja kohustuste ning ülekannete ja laekumiste kajastamisel.

3.6.3 Saadud välistoetuste laekumisel kajastatakse neid kas varem arvele võetud nõuete

laekumisena (kontogrupp 1035) või saadud ettemaksetena (kontogrupp 2038).

3.6.4 Kui kulutused finantseeritakse osaliselt või täielikult välistoetuse või sellele lisatud

kaasfinantseerimise arvel, tehakse kulude kajastamisel paralleelkanded toetuse saamise

kohta lepingus ette nähtud proportsioonide alusel.

3.6.5 Saadud toetusi kajastatakse tekkepõhiselt kulutuste tegemise perioodis. Peale kulude

tegemist kajastatakse toetus tuluna kontogrupis 350 ja nõudena kulude tekkimise

perioodis. Toetust põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna (saajana) ja nõudena

põhivara soetamise perioodis.

3.6.6. Rakendusüksuse antud ja vahendatud struktuuritoetusi menetletakse SAP-iga

liidestatud E-toetuste keskkonnas.

3.6.7. Raamatupidamises kajastuvad toetuse andmise ja vahendamise kanded automaatselt

SAP-is pärast seda, kui rakendusüksus on E-toetuste keskkonnas maksetaotlused

kontrollinud ja kinnitanud.

4. Varade arvestus 4.1 Riigivara valitsemine

Riigivara valitsetakse seaduse6 ja selle alusel kehtestatud õigusaktide7 alusel

4.2 Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

4.2.1 Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku

elueaga üle ühe aasta. Põhivara kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud üldeeskirjaga.

4.2.2 Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmise akti alusel. Igale põhivarale

antakse unikaalne inventarinumber ning määratakse vara eest vastutav isik. Põhivara

hankimisel või saamisel edastab ministeerium ja asutus põhivara

raamatupidamisarvestuseks vajalikud andmed RTK töötajale, kes avab SAP-is põhivara

kaardi.

4.2.3 Põhivara ümberpaigutamisel või vastutava kasutaja muutumisel teeb ministeerium või

asutus muudatuse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP).

6 Riigivara seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/RVS 7 Riigivara valitsemise kord Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, regionaal- ja

põllumajandusministri 22.12.2025 käskkiri nr 191

4.2.4 Ministeerium ja asutus edastab põhivara müügi, üleandmise-vastuvõtmise, sh tasuta

kasutusse andmise või likvideerimise aktid RTIP-i kaudu RTK-le.

4.2.5 Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ning otseselt

soetamisega seotud kulusid, näiteks projekteerimine, transport, paigaldamine,

katsetamine.

4.2.6 Põhivara müügist saadav kasum või kahjum kajastatakse kontorühmas 381.

4.2.7 Põhivara kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (hävitatud, hävinenud,

kadunud vms). Põhivara kantakse maha põhivara mahakandmise akti alusel enne selle

utiliseerimist või hävitamist.

4.2.8 Eeldatav kasulik eluiga uutel põhivaradel on klasside lõikes alljärgnev:

1) hooned ja hoonete osad 50 aastat;

2) teed ja muud rajatised 20 aastat;

3) masinad ja seadmed 5–15 aastat;

4) transpordivahendid 5 aastat;

5) info- ja kommunikatsiooniseadmed 3–6 aastat;

6) muu amortiseeruv põhivara 3–10 aastat;

7) tarkvara 3–10 aastat;

8) loomad 5 aastat.

4.2.9 Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestab asutus

raamatupidamise sise-eeskirjas täpse normina, ilma vahemiketa.

4.2.10 Ministeeriumi ja asutuse vara tundev spetsialist annab põhivara eluea kohta konkreetse

hinnangu vara omandamisel või sellele parenduste lisandumisel. Eeldatavat kasulikku

eluiga hindavad ministeerium ja asutused täiendavalt igal aastal aastainventuuride

käigus.

4.2.11 Materiaalne ja immateriaalne põhivara amortiseeritakse nende hinnangulise kasuliku

eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi, piiramata kasutuseaga muuseumieksponaate ja

raamatuid ei amortiseerita.

4.3 Väheväärtusliku vara arvestus

4.3.1 Ministeerium ja asutused peavad väheväärtusliku vara arvestust RTIP-i varade

moodulis juhindudes RTIP-i varade mooduli kasutamise juhenditest või muus

infosüsteemis.

4.3.2 Vara, mille soetusmaksumus on vahemikus 1000 (üks tuhat) eurot kuni põhivara

arvelevõtmise piirmäärani (ilma käibemaksuta) ning mida kavatsetakse kasutada

pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kajastatakse väheväärtusliku varana. Vara , mille

soetusmaksumus on alla 1000 euro kantakse kuludesse soetuse momendil, vajadusel

kehtestab asutus koguste üle arvestuse pidamiseks täpsema korra.

4.3.3 Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise kuul ja arvestust peetakse

bilansiväliselt.

5. Nõuete ja kohustuste arvestus 5.1 Nõuded ja tehtud ettemaksed

5.1.1 Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva

järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude

laekumise tõenäosust.

5.1.2 Kui nõude laekumise tähtajast on möödunud 30 päeva, saadetakse võlgnikule

meeldetuletuskiri. 30-päevaste vahedega saadetakse välja kuni kolm meeldetuletuskirja.

PRIA toetuste tagasinõuetega seotud tegevused ja arvestuse kord on reguleeritud PRIA

toetuste finantsarvestuse protseduuris.

5.1.3 Ebatõenäoliseks tunnistatakse laekumata nõuded, mille maksetähtajast on möödunud

180 päeva. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete kohta koostatakse akt, mille

alusel kantakse SAP-s nõue kuludesse. Allahindlus kajastatakse bilansis selleks

ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude

liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded,

kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded).

5.1.4 Kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem

muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks

arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil

laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

5.1.5 Nõue loetakse lootusetuks, kui ministeeriumil või asutusel puuduvad igasugused

võimalused nõude kogumiseks (võlgnik on surnud, likvideeritud või pankrotis) või selle

tagasinõudmiseks ei ole majanduslikult otstarbekas meetmeid rakendada. Lootusetuks

saab arvata ainult varem ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõudeid.

5.1.6 Nõude lootusetuks tunnistamisel vormistatakse võlgnevuse kohta raamatupidamisõiend

või akt, mille kinnitab ministeeriumi või asutuse juht. Akt saadetakse DHS-i kaudu

RTK-le. Kinnitatud taotluse alusel kantakse lootusetud nõuded bilansist välja.

5.1.7 Ettemakseid üldjuhul välditakse. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse

ettemakse vastava rahasumma ülekandmisel.

5.1.8 Arvestuse lihtsustamise eesmärgil kantakse tulevaste perioodide kulu täies ulatuses

kohe kuluks juhul, kui algdokumendil kajastatud ettemaksu summa on väiksem

üldeeskirjas määratud põhivara arvelevõtmise piirmäärast. Erandiks on SAP lähetuste

moodulis kajastatavad dokumendid, mis kantakse kuluks lähetuse viimase kuupäevaga.

5.2 Kohustiste arvestus

5.2.1 Võlad tarnijatele kajastatakse raamatupidamisarvestuses eelarve liikide ja objektide,

eelarveüksuste ning välistoetuste korral ka toetuste lõikes, sh perioodi kulude eest

kontol 201000 ja põhivara soetamise eest kontol 201010. Põhivara soetusega seotud

käibemaksukulu arvestatakse samuti kontol 201010 ja kantakse kuluna kontole 601002.

5.2.2 Võlad ametnikele ja töötajatele:

1) palga või töötasu võlgnevus kajastatakse kontol 202000, kanded kontole tehakse SAP-

s palgaarvestuse moodulist automaatkannetena;

2) kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad kajastatakse kontol

202090, kanded kontole tehakse SAP-s palgaarvestuse moodulist automaatkannetena;

3) kohustused oma ametnikele ja töötajatele lähetus- ja majanduskulude eest kajastatakse

kontol 202050, kanded tehakse aruandvate isikute majanduskulu või lähetuskulu

aruannete põhjal. Ministeerium ja asutused kehtestavad teenistus- ja töölähetuste

korra, milles nähakse ette aruannete vormistamise ja esitamise korraldus.

5.2.3 Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine:

1) maksukohustusena kajastatakse väljamakse kuul deklareeritud maksukohustused.

Maksu- ja Tolliametile (edaspidi EMTA) esitatakse järgneva kuu 10. kuupäevaks

elektrooniliselt raamatupidamiskohustuslase kohta ühine maksudeklaratsioon.

2) Ministeerium ja asutused on käibemaksuseaduse järgi käibemaksukohustuslased või

piiratud käibemaksukohustuslased. Käibedeklaratsioonid koostatakse iga

raamatupidamiskohustuslase üksuse kohta eraldi. Käibemaksu õigeks kajastamiseks ja

käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse kannetes SAP-s avatud erinevaid

käibemaksukoode;

3) maksude tasumisel kasutatakse vahekontot 103799, mis peegeldab EMTA-s avatud

ministeeriumi ja asutuse ettemaksukonto liikumist. Maksude tasumise

raamatupidamiskannete tegemisel kasutatakse eelarve täitmise tunnuseid, sh eelarve

liike ja objekte, eelarveüksusi ning EMTA määratud viitenumbreid.

5.2.4 Maamaksu kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel.

5.2.5 Eraldisi hinnatakse kord aastas aasta lõpu seisuga.

5.3 PRIA toetuste andmise ja vahendamisega seotud nõuete ja kohustuste

arvestus

5.3.1 PRIA-s peetakse põllumajandustoetustega seotud raamatupidamisarvestust

infosüsteemis PRIAX.

5.3.2 Üks kord kuus, aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks koostab PRIA

finantsspetsialist PRIAXis koondkanded, mis imporditakse üle x-tee SAP-i. Juhul kui

peale koondkannete esmast edastamist lisandub raamatupidamisse kandeid, siis

kokkuleppel RTK pearaamatupidajaga saadetakse täiendavad koondkanded SAP-i kuni

saldoandmiku sulgemiseni.

5.3.3 Toetuste arvestust peetakse klientide kaupa üldeeskirja ja „PRIA toetuste

finantsarvestuse protseduuri” alusel.

5.3.4 Majandusaasta finantsinventuurid kõikide nõuete ja kohustiste pearaamatukontode

lõikes viiakse läbi üks kord aastas seisuga 31. detsember.

5.3.5 Toetustega seotud nõuete ja kohustuste saldode inventuur klientide kaupa viiakse läbi

PRIAX-i ja ARMA vahel, võrdluste tulemused dokumenteeritakse. Nõuete saldosid

võrreldakse kvartali lõpule järgneval kuul ning kohustuste saldosid poolaasta lõpule

järgneval kuul.

6. Inventeerimine

6.1 Aastainventuur

6.1.1 Ministeeriumi ja asutuste varade ning kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur)

viiakse läbi üks kord aastas aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta

lõppu.

6.1.2 Inventuuri läbiviimisel juhindutakse üldeeskirjast ja riigivara valitsemise korra peatükis

12 sätestatud nõuetest.

6.1.3 Aastainventuurid korraldatakse varade ja kohustuste gruppide kaupa järgmiselt:

1) varude inventuur;

2) materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute inventuur;

3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur, sh oluliste nõuete kohta kinnituskirjade

saatmine;

4) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur, sh oluliste kohustuste kohta

kinnituskirjade saatmine;

5) kassa inventuur.

6.1.4 Aastainventuuri läbiviimist tõendavad saldokinnituskirjad, inventeerimise aktid või

muud vara või kohustuse kajastamise korrektsust tõendavad dokumendid. Nimetatud

dokumente säilitatakse kui majandustehingute algdokumente.

6.1.5 Aastainventuuri lõppaktid esitatakse mõistliku aja jooksul RTPis või muu infosüsteemi

kaudu ministeeriumi strateegia- ja finantsosakonnale.

6.2 Põhi- ja väheväärtuslike varade inventuur

6.2.1 Põhi- ja väheväärtuslike varade inventuuri läbiviimisel juhindutakse riigivara

valitsemise korrast ja ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelist.

RTIP-i varade moodulis kasutatakse inventeerimiseks moodulis loodud võimalusi.

6.2.2 Inventeerimiseks moodustatakse asutuse juhi korraldusega inventuurikomisjon, kus on

vähemalt kaks liiget (komisjoni esimees ja komisjoni liige), kes ei ole inventeeritavate

varade eest vastutavad isikud. Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni

töös selgituste andjana.

6.2.3 Inventuuri käigus tehakse ettepanek kasutuskõlbmatute varade mahakandmiseks ja

mittekasutatavate varade allahindamiseks ning hinnatakse vara järelejäänud eluea

vastavust arvestuslikule järelejäänud elueale. Olulised erinevused kantakse

lugemislehtedele.

6.2.4 Tegelike- ja raamatupidamisandmete võrdlused fikseeritakse inventeerimise

dokumentides, kus on ära toodud info erinevuste kohta koguseliselt, vajadusel koos

kommentaaridega. Inventeerimise dokumentides tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu

(nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara.

Inventeerimise aktil peab olema inventuuri kuupäev ning inventuurikomisjoni isikute

allkirjad.

6.3 Nõuete ja kohustuste inventeerimine

6.3.1 Nõudeid ja kohustusi inventeerib RTK (välja arvatud nõuded ja kohustused, mille

analüütilist arvestust peab asutus), kes koostab ning saadab deebitoridele ja

kreeditoridele saldokinnituskirjad. Avaliku sektori üksuste saldosid võrreldakse

saldoandmike infosüsteemis.

6.3.2 Saldokinnituskirjad koostatakse SAP-i standardvormil tarnijate ja klientide kaupa.

Saldokinnituskirju saadetakse klientidele (v.a eraisikud) alates 5000 eurot juhul, kui

nõue on saldokinnituskirjade saatmise ajaks laekumata ja kui maksetähtaeg pole

inventuuri tegemise ajaks saabunud. Tarnijatele, sh välistarnijatele saldokinnituskirju ei

saadeta juhul, kui need on tavapärased arved, mis saldokinnituskirjade saatmise ajaks

on juba tasutud või tasutakse maksetähtpäeval.

6.3.3 Nõuete ja kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad

alljärgnevad andmed:

1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;

2) nõuete ja kohustuste summad;

3) nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatiselt;

4) erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel koos selgitusega

parandamise kohta;

5) inventuuri läbiviimise aeg ja läbiviija allkiri.

6.3.4 Asutused, kes peavad nõuete analüütilist arvestust oma infosüsteemides, viivad läbi

nõuete inventuuri iseseisvalt, koostavad inventuuri võrdluslehed ja saadavad tulemused

RTK-le. Kui inventuuri tulemuste põhjal on vaja muuta raamatupidamisarvestuses

kajastatud andmeid, siis edastatakse vastav info koos nõuete inventuuri tulemustega.

6.4 Kassa inventuur

6.4.1 Kassa inventeerimiseks moodustab asutuse juht inventuurikomisjoni, kus on vähemalt

kaks liiget (komisjoni esimees ja komisjoni liige), kes ei ole kassa eest vastutavad

isikud. Kassa eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste andjana.

6.4.2 Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;

4) sularaha jääk ja erinevus võrreldes kassaraamatu andmetega;

5) komisjoni liikmete ja kassaeest vastutava isiku allkirjad.

6.5 Erakorralised inventuurid

Asutuse juht või tema volitatud isik võib otsustada erakorralisi inventuuri läbiviimise:

1) vastutavate isikute vahetumise korral;

2) viivitamatult varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste

riknemise (ujutus, põleng jms) vm erakorralise sündmuse korral.

7. Bilansivälised kontod

Bilansiväliste varade ja kohustuste kontode kohta küsib RTK ministeeriumilt ja

asutustelt informatsiooni vastavalt kontode sisule. RTK esitab info detsembrikuu

saldoandmikus.

8. Aruanded

8.1 RTK tagab riigi raamatupidamise majandusaasta aruande jaoks vajalike andmete

korrektsuse.

8.2 Statistiline ja muu perioodiline finants- ja personaliaruandlus esitatakse asutuste lõikes

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9. Seotud isikud

9.1 Seotud isikud on:

1) minister, kantsler, asekantslerid, asutuste juhid ja nende pereliikmed, kelleks loetakse

vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle alapunktis 1 nimetatud

isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

9.2 Kui ministeeriumi või asutuse majandustehingu osalised on seotud isikud ja tehing ei

vasta õigusaktidele või asutuses kehtestatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud

turutingimustel, siis esitavad algdokumentide menetlemisel dokumentide koostajad,

kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel

vastavasisulise kommentaari8.

9.3 Tehing kajastatakse raamatupidamises ja avalikustatakse aastaaruandes üldeeskirja § 491

nõuete järgi.

8 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 491 lg 4