Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (DMA ja FSR) esitamine Vabariigi Valitsusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (DMA ja FSR) esitamine Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks konkurentsiseaduse muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – kooskõlastustabel. Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]

Meie 11.05.2026 nr 8-1/3797-1

1

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

1. Rahandusministeerium

Jrk

nr

Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-

arvestatud

Kommentaarid

1 Rahandusministeerium kooskõlastab konkurentsiseaduse

täiendamise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et muudatusega võivad kaasneda

täiendavad kulud. Selgitamata on jäetud nende täiendavate

kulude katteallikad. Kui ei ole planeeritud muid

katteallikaid, siis selgitustes tuleb selgesõnaliselt märkida,

et leitakse vahendid enda sisemisest eelarvest. Seletuskirjas

on välja toodud, et kohtule ja politseile võib kaasneda

töökoormus. Ka nende puhul pole selgesõnaliselt

väljendatud, et juhul kui tekivad täiendavad kulud, kaetakse

need vastava institutsiooni enda eelarvest. Palume

seletuskirja kulude katteallika selgitusi täiendada.

Arvestatud Seletuskiri on täiendatud punktiga 6, milles on täpsustatud, et

kõik võimalikud kavandatud muudatustest tingitud kulud

kaetakse iga asjaomase institutsiooni enda eelarvest. Eelnõu

kirjutamise ajal ei ole eelarvedesse täiendavaid ressurse

planeeritud.

2. Siseministeerium

Jrk

nr

Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-

arvestatud

Kommentaarid

1 Eelnõu punkti 2 sõnastusest jääb mulje, et Euroopa

Komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult

politsei poole. Leiame, et selline lähenemine ei ole

kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23

lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli

Arvestatud Eelnõuga kavandatud § 7823 lõige 2 ja § 7824 lõige 2 on

muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule. Kuna ka

kehtiv KonkS § 7813 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu

eelnõuga kavandatud sätete esialgsed versioonid, siis

muudetakse eelnõuga täiendavalt ka kehtiva õiguse sätet.

2

14 lõigete 5 ja 6 loogikaga. Nimetatud sätete kohaselt on

komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus,

kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Alles olukorras, kus

komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud

leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu

kontrolliga, peab liikmesriik tagama vajaliku abi,

sealhulgas vajaduse korral politsei kaasamise. Politsei roll

on abistav ning politsei kaasamine tuleb kõne alla üksnes

juhul, kui kontrolli läbiviimiseke on vajalik vahetu sunni

kohaldamine (nt läbiotsimine). Korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele

korrakaitseorganile abi ametiabi korras, eelkõige olukorras,

kus haldusakti täitmine eeldab vahetu sunni kohaldamist.

Samas ei kohaldu KorS Konkurentsiameti tegevusele

automaatselt, mistõttu tuleb politsei kaasamise kord

selgesõnaliselt sätestada KonkS-s. Eelnõu seda piisava

selgusega ei tee, mistõttu teeme ettepaneku eelnõu selle

osas täiendada. Palume kaaluda KonkS-i § 7923 lõike 2

sõnastamist järgmiselt: „(2) Kui nõukogu määruse (EL)

2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tegemisel

on vajalik vahetu sunni kohaldamine, tagab

Konkurentsiamet artikli 23 lõike 8 kohaselt politsei

kaasamise ametiabi korras. Politsei kohaldab vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ Samuti palume

kaaluda sõnastada KonkS-i § 7924 lõige 2 järgmiselt: „(2)

Kui nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 alusel

läbiviidava kontrolli tegemiseks on vajalik vahetu sunni

kohaldamine, tagab Konkurentsiamet artikli 14 lõike 6

kohaselt politsei kaasamise ametiabi korras. Politsei

kohaldab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud

korras.“

3

Peale SiMi/PPA ja JDMi vahel toimunud arutelu tegi SiM

uue sõnastuse ettepaneku: „Konkurentsiamet kaasab

politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) [...]

artikli [...] alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik

kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut

sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras

üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik

kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“.

2 Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, milliste

konkreetsete toimingute täitmiseks politsei kaasatakse.

Euroopa Komisjoni kontroll võib hõlmata erineva

intensiivsusega toiminguid, sealhulgas ruumidesse

sisenemist, dokumentide ja andmete kontrolli ning

juurdepääsu nõudmist IT-süsteemidele. Nende toimingute

õiguslik iseloom on riigisisese õiguse kohaselt erinev ning

mõnel juhul, näiteks ruumidesse sisenemisel läbiotsimise

tähenduses, eeldab see halduskohtu eelnevat luba. Ka

kehtiva KonkS-i § 5315 kohaselt eeldab läbiotsimine

halduskohtu eelnevat luba. Eelnõu sõnastusest võib jääda

mulje, et Euroopa Komisjoni kontrolli raames võiks politsei

kaasabil saavutada samaväärse tulemuse ilma riigisisese

kohtuliku loata. Kuigi Euroopa Liidu määruse (EL)

2022/1925 artikli 23 lõige 9 näeb ette, et liikmesriigi õiguse

kohaselt nõutava loa olemasolul tuleb see taotleda, ei

kajastu see põhimõte eelnõus piisava selgusega.

Õigusselguse huvides palume kaaluda § 7823 täiendamist

sarnaselt § 7824 lõikes 3 sätestatule, et oleks selge, et

vajaduse korral tuleb taotleda kohtulik luba.

Mittearvestatud

(selgitatud)

Mõlemad politsei koostööd sätestavad lõiked sisaldavad

viidet asjaomasele määruse sättele – digiturgude määruse

puhul on selleks artikli 23 lõige 8 ja välisriigi subsiidiumide

määruse puhul - artikli 14 lõige 6. Asjaomased artiklid 23 ja

14 sisaldavad ka komisjoni kontrolli menetlustoimingu

regulatsiooni ning millised volitused komisjonil selle raames

on. Samas ei erista viidatud lõiked, milliste ülesannete

teostamiseks saab ja milliste jaoks ei saa riigisisest

korrakaitseorganit kaasata, vaid see peab olema võimalik

kontrolli kui terviktoimingu tagamiseks. Määrused on

otsekohalduvad ja liikmesriik ei saa riigisisese õigusega oma

koostöökohustusi piirata.

Erinevalt riigisisest läbiotsimisest, ei ole Euroopa Komisjoni

läbiotsimise (kontrolli) jaoks kohtuluba vaja. Määrused on

otsekohalduvad ja ei jäta liikmesriigile kaalutlusõigust, mis

lubaks komisjoni läbiotsimist ära keelata või selle ulatust

piirata. Digiturgude määruse artikli 23 lõikes 9 ja välisriigi

subsiidiumide määruse artikli 14 lõikes 6 mainitud

„riigisisene kohtuluba“ ei tähenda mitte luba läbiotsimiseks

(mis oleks sarnane sellega, mida taotleb Konkurentsiamet

KonkS § 5315 alusel), vaid kohtuluba politsei või muu

korrakaitseorgani kaasamiseks – mõnedes liikmesriikides on

4

vaja politsei kaasamiseks taotleda kohtuluba, kuid Eestis see

nii ei ole.

Erand on sätestatud kehtivas KonkS § 7813 lõikes 3, mille järgi

vajab ka Euroopa Komisjoni läbiotsimine Eesti halduskohtu

luba, kuid see puudutab olukorda, kus soovitakse määruse

1/2003 artikli 21 alusel läbi otsida ettevõtja muid ruume (mitte

tema äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu). Kuna selline

toiming eeldab palju intensiivsemat põhiõiguste riivet, siis

sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sellise toimingu

läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba.

Digiturgude määruse ega välisriigi subsiidiumide määruse

järgi komisjonil muude ruumide läbiotsimise volitusi ei ole.

3 Eraldi probleemina tuleb esile tõsta teabenõuete esitamise

regulatsioon. Eelnõus on ette nähtud, et Konkurentsiamet

võib osutada abi ka teabenõuete esitamisel, kuid KorS § 76

lõike 3 kohaselt ei ole vahetu sund lubatud ütluste,

arvamuste või seletuste saamiseks. Seetõttu vajab

täpsustamist, kas ja millises ulatuses saab politsei osaleda

teabenõuete täitmise tagamisel. Praegune sõnastus võib

jätta mulje, et politsei kaasamine ja vahetu sunni

kasutamine laieneb ka teabenõuetele, kuigi sisuliselt

tegeleb teabenõuete esitamisega Konkurentsiamet.

Ebaselgus tuleneb sellest, et eelnõus viidatakse Euroopa

Liidu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõikele 8, samas

kui sama artikkel hõlmab ka selgituste küsimist, mille puhul

vahetu sunni kohaldamine ei ole lubatud. Õigusselguse

huvides tuleks selgelt eristada kontrollitoimingud ja

teabenõuded ning sätestada, et politsei kaasamine ja vahetu

sunni kohaldamine ei laiene teabenõuete esitamisele ega

selgituste saamisele.

Mittearvestatud

(selgitatud)

Eelnõus on kontrollitoimingud ja teabenõuded juba selgelt

eristatud. Teabenõuete jaoks ei ole politsei koostööd ega

vahetu sunni kasutamise õigust määrustes ega eelnõus ette

nähtud – nii määrused, kui nende rakendamiseks mõeldud

eelnõu sätted viitavad politsei kaasabi võimalusele ainult

kontrolli teostamise raames.

5

4 Eelnõu kohaselt kohaldatakse vahetut sundi KorS-s

sätestatud korras, arvestades määruse erisusi. Seletuskirjas

ei ole aga sisuliselt avatud, milles need erisused seisnevad.

Palume seletuskirja selle osas täiendada

Arvestatud Eelnõuga kavandatud § 7823 lõige 2 ja § 7824 lõige 2 on

muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule, uus sõnastus

ei sisalda enam viidet määruses sätestatud erisustele.

5 Seletuskirjas lk 7 on „vajaliku abi“ all muu hulgas viidatud

ametnike turvalisuse tagamisele. Selline käsitlus ei ole

õiguslikult täpne, kuna politsei ülesandeks ei ole

turvateenuse osutamine ning turvalisuse tagamine ei tulene

KorS-st. Õigusselguse huvides tuleks politsei roll siduda

konkreetsete toimingute täitmise tagamisega ning vältida

üldsõnalisi ja mitmeti tõlgendatavaid mõisteid.

Arvestatud „Turvalisuse tagamise“ all mõeldakse eelkõige olukordi, kus

esineb oht ametnike tervisele või elule. Sellises olukorras saab

politsei proportsionaalses mahus vahetu sunni õigusega

hõlmatud füüsilist jõudu kasutada ja ametnike turvalisuse

tagada. Mitmetimõistetavuse vältimiseks on aga seletuskirja

sõnastus muudetud ja selle uus versioon sisaldab viidet ainult

vahetu sunni kohaldamisele, mis on seadusest tulenev politsei

pädevus.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jrk

nr

Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-

arvestatud

Kommentaarid

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastab Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse

eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud

4. Riigikohus

Jrk

nr

Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-

arvestatud/teadmiseks

võetud

Kommentaarid

1 Muudatuse eesmärk on täiendada

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja

lõpetamise aluseid, nähes ette, et Konkurentsiamet ei

algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle

Arvestatud Riigikohtu arvamuses on nõukogu määrusele (EL) 2022/1925

viidatud kui Digital Services Act ehk DSA määrusele, mille

puhul on aga tegemist teise ELi õigusaktiga – nõukogu

määrusega 2022/2065 (digiteenuste määrus). Eelnõu

6

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui selleks

tuleneb alus määrusest (EL) 2022/1925 (nn Digital

Services Act ehk DSA määrus) või määrusest (EL)

2022/2560 (nn Foreign Subsidies Regulation ehk FSR

määrus). DSA määrust puudutavalt on seletuskirjas

selgitatud, et eeskätt on aluseks, mille esinemisel

Konkurentsiamet ei algata

konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle, art 38

lg 7. Selle kohaselt juhul, kui liikmesriigi pädeval

asutusel, kes tagab DSA määruse art 1 lg-s 6 osutatud

reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks

pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel

uurida DSA määruse art 5–7 võimalikku täitmata jätmist

oma territooriumil. Sama sätte teise taande kohaselt aga

juhul, kui Euroopa Komisjon algatab vastavalt DSA

määruse art-le 20 ise menetluse, pole liikmesriigi

nimetatud pädeval asutusel õigust uurimist korraldada

või see lõpule viia. Kõnesolev DSA määruse art 38 lg 7

on seletuskirjas välja toodud kui relevantne alus, sest

eelnõusse on kavandatud KonkS täiendamine §-ga 7823.

Selle lg 4 kohaselt saabki Konkurentsiametil olema õigus

uurida DSA määruse art-te 5–7 võimalikku täitmata

jätmist, algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Seega on kavandatud

KonkS § 536 lg 2 p 21 seletuskirja kohaselt vajalik, et

vältida Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni

paralleelselt toimetatavaid menetlusi.

Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk kehtiva

KonkS § 535 lg 3 kohaselt on tuvastada keelatud teo

toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud

teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

reguleerib Konkurentsiameti koostööd Euroopa Komisjoniga

digiturgude määruse järgi (ingl Digital Markets Act ehk DMA

määrus). Kuna edaspidi kasutatakse arvamuses õigeid viiteid

digiturgude määruse sätetele, siis eeldame, et mõtlesite siiski

seda määrust.

„Keelatud teo“ mõiste on defineeritud KonkS § 78 lõikes 1.

Selguse huvides on ministeerium teinud eelnõusse täiendava

muudatuse, millega tuuakse keelatud teo mõiste definitsiooni

§ 535 lõikesse 3. Samuti täpsustatakse, et seaduses sätestatud

juhtudel võib Konkurentsiamet

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia või selle

uurimismeetmeid kohaldada ka muul eesmärgil (kui keelatud

teo tuvastamiseks ja vajadusel

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks). Peale

käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist saab

selliseks olukorraks olema KonkS § 7823 lõige 3, mille järgi

võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust

läbi digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil

võimalikku täitmata jätmise kontrollimiseks. Nagu Riigikohus

on oma arvamuses õigesti märkinud, ei pruugi selline

mittetäitmine vastata keelatud teo tunnustustele. Samuti

täpsustatakse, et Konkurentsiamet saab KonkS §-

des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmeid kohaldada muul

eesmärgil – siin on mõeldud eelnõuga kavandatud § 7824

lõikes 3 sätestatud olukorda, kus Konkurentsiamet saab

Euroopa Komisjoni taotlusel riigisiseste uurimismeetmetega

teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või

muu faktide tuvastamise toimingut välisriigi subsiidiumide

määruses sätestatud eesmärkidel.

7

konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada

moonutamata konkurents. Seejuures võib eeldada, et

keelatud tegu nimetatud KonkS sätte tähenduses on

KonkS 2. või 4. ptk-s või ELTL art-s 101 või 102

sätestatud keelatud tegu – seda saab vaid eeldada, sest

ühisnimetaja „keelatud tegu“ defineerib KonkS § 78 lg 1,

s.o säte, mis kasutab seda ühisnimetajat 76ndal korral

pärast selle esmakordset kasutamist KonkS § 535 lg-s 3.

Seega saab Konkurentsiamet kehtivast KonkS § 535 lg-st

3 tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse algatada

üksnes ettevõtjatevahelise keelatud koostöö või ettevõtja

turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtlusel. Sellele

viitab ka kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1, mis sätestab, et

Konkurentsiamet saab esimese

konkurentsijärelevalvemenetlust algatava

menetlustoimingu teha siis, kui ilmnenud teave viitab

keelatud teo toimepanemisele. DSA määruse

reguleerimisalas olevad pääsuvalitseja kohustused võivad

küll täitmata jätmisel kujutada endast ka KonkS

tähenduses keelatud tegu, kuid ei pruugi (vt DSA

määruse põhjenduspunkte 5, 10 ja 11). Seega selleks, et

DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil

osutuks asjakohaseks menetluseks

konkurentsijärelevalvemenetlus, tuleks õigusselguse

põhimõttest lähtuvalt hinnata, kas oleks mõistlik või

vajalik kehtivas KonkS § 535 lg-s 3 sätestatud

konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärki täiendada.

2 Lähtuvalt uuest eesmärgist tuleks ka hinnata, kas

menetluses seni ette nähtud uurimisvolitused on

Osaliselt arvestatud Euroopa Komisjoni digiturgude määruses ja välisriigi

subsiidiumide määruses sätestatud uurimisvolitused on

8

asjakohased ja proportsionaalsed või vajavad täiendavast

eesmärgist tingitult muutmist või täiendamist.

Eelduslikult ei saa DSA määruse art 5–7 täitmise

tagamise eesmärgil toimetatavas menetluses eesmärgiks

olla kehtivas KonkS-is sätestatud

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, sest need

eeldavad samuti keelatud teo toimepanemise tuvastamist

või vähemalt keelatud teo toimepanemise kahtlust.

Viimast kohustuse võtmise heakskiitmisel kehtiva

KonkS § 5322 alusel. Lisaks, võttes arvesse, et

konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon

kehtestati Eesti õiguses direktiivi (EL) 2019/1 (nn ECN+

direktiiv) ülevõtmiseks, tuleks hinnata, kas selle

rakendamisel DSA määruse täitmise tagamise eesmärgil

rakenduks ja kui, siis millisel määral ka ECN+ direktiivi

tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu praktika. Seletuskiri

vastavasisulist analüüsi ei hõlma.

Tuleks hinnata, kas välisriigi subsiidiumist tingitud

siseturu moonutuste tuvastamiseks, on kõnesolevad

uurimismeetmed asjakohased ja proportsionaalsed.

Samuti, sarnaselt eespool väljatooduga, kuna KonkS §

5315 ja § 5317 on ECN+ direktiivi ülevõtmismeetmed,

tuleks hinnata, kas nende rakendamisele FSR määruse

täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel

määral ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu

praktika. Ka vastavasisulist analüüsi seletuskiri ei hõlma.

otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on

omakorda saanud inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud

uurimisvolitused. Kui võrrelda kolme määruse läbiotsimist

(kontrolli) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid (määruse

1/2003 artiklid 18, 20 ja 21, digiturgude määruse artiklid 21 ja

23 ning välisriigi subsiidiumide määruse artiklid 13 ja 14), siis

need on oma sisult suuresti identsed. Ühte erinevust võib küll

leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d– mis

sätestab otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja

muudele äridokumentidele, nõuda kontrolli teostamise käigus

juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT-

süsteemile ja algoritmidele.

Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda

konkurentsiasutustele õigus saada uurimise all oleva ettevõtja

kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul, sõltumata

teabe hoidmise kandjast (direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega

võib eeldada, et ECN+ direktiivi uurimismeetmed tagavad ka

sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja minna

digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

suhtes toimetatavas menetluses. Ka Eesti seadusandja ei

piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu,

mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või

teabenõude korras nõuda ainult raamatupidamis- ja muude

äridokumentidega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääsu ka „läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu

vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on

seda oma loas märkinud“ (KonkS § 5315 lõike 4 punkt 3) ning

teabenõude korras on võimalik nõuda „[kogu] teavet, mis on

isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi“ (KonkS § 5317 lõige

1).

9

Seetõttu on, ministeeriumi hinnangul, KonkS §-des 5315 ja

5317 sätestatud uurimismeetmed sobivad ka selliste

uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul

eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude

määruses ja välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud

eesmärkide täitmiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb

võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel

arvesse.

Kuna komisjoni uurimisvolitused erinevates määrustes on

sisuliselt samasugused, siis ei vaja antud küsimus täiendavat

analüüsi. Küll aga täiendasime seletuskirja siin olevate

selgitustega.

3 FSR määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja

lõpetamise aluseid on vaja täiendada, et välistada

olukord, kus Konkurentsiameti menetlustoiming, mille

amet teeb tingitult FSR määruse art 14 lg-s 7 nimetatud

Euroopa Komisjoni taotlusest, algataks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Seda põhjusel, et

kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1 sätestab, et

konkurentsijärelevalvemenetlus algab Konkurentsiameti

esimese menetlustoiminguga. Kuna aga FSR määrus ei

anna liikmesriigi pädevale asutusele määruse iseseisvat

rakendamise pädevust, on eelnõusse kavandatud KonkS

täiendamine §-ga 7824, mille lg 3 näeb ette, et kui

Euroopa Komisjon taotleb Konkurentsiametilt ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide

tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet

seda kehtivates KonkS § 5315 (läbiotsimine) ja § 5317

(teabe nõudmine) sätestatu kohaselt. Selle selgitusega ei

saa nõustuda. Olukorras, kus Konkurentsiametile on

Arvestatud Kuna eelnõu täiendatakse KonkS § 535 lõike 3 muutmisega,

mille raames täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel

võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust

läbi või kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimismeetmeid ka muul eesmärgil, siis ei ole § 536 lõikega

22 täiendamine enam tingimata vajalik.

10

eelnõukohase KonkS § 7824 lg-ga 3 ette nähtud õigus

rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimisvolitusi konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt,

ei ole tegemist kehtivas KonkS § 536 lg 1 p-s 1 sätestatud

olukorraga. Nagu eespool juba viidatud, on

Konkurentsiametil õigus konkurentsijärelevalve

eesmärgil menetlustoiminguid teha vaid juhul, kui on

ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele.

Kui Euroopa Komisjon taotleb välisriigi subsiidiumist

tingitud siseturu moonutuse väljaselgitamise eesmärgil

Konkurentsiametilt uurimisvolituste rakendamist ja

seadusandja on selliseks puhuks ette näinud õiguse

rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimisvolitusi, ei saa nende rakendamine algatada

konkurentsijärelevalvemenetlust, mis on suunatud

keelatud teo toimepanemise tuvastamisele ja vajadusel

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisele.

4 Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 1 sätestab, et

Konkurentsiamet võib Euroopa Komisjonile osutada abi

DSA määruse art 21 lg-s 5 ja art 23 lg-s 3 sätestatud

alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes

kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

Sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele

tuginevalt Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab

komisjonile abi või mitte. Seejuures näib aga DSA

määruse art 21 lg 5 olevat liikmesriigi pädevale asutusele

kohustust, mitte õigust loov, sätestades, et liikmesriikide

pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle

kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik DSA

määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Mittearvestatud Nii digiturgude määrus, kui välisriigi subsiidiumite määrus on

otsekohalduvad liikmesriigile. Liikmesriigil on omakorda

kohustus määrata pädev asutus või asutused, kelle kaudu

konkreetsest määrusest tulenevaid koostöökohustusi täita.

Siinkohal määratakse pädev asutus või asutused reeglina de

facto juba enne seaduses vastava pädevusnormi sätestamist.

Digiturgude määruse puhul on selliseks asutuseks määratud

Konkurentsiamet. Samas, sätestab nt digiturgude määruse

artikli 16 lõige 5, et „komisjon võib paluda ühel või mitmel

liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.“.

Seega ei ole välistatud, et konkreetsel juhul võib liikmesriik

lisaks põhipädevust omavale asutusele kaasata turu-uuringu

tegemisse ka muu asutus, kelle käes võib olla selleks vajalik

ekspertiis ja teave.

11

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 3 sätestab, et

Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni DSA

määruse art 16 lg-s 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel.

DSA määruse art 16 lg 5 omakorda sätestab, et komisjon

võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel

teda turu-uuringus abistada. Kuigi tuleb möönda, et DSA

määruse art 16 lg 5 sõnastus tekitab küsimuse, kas

liikmesriigi pädevale asutusele on abi osutamine õigus

või kohustus, ei ole siiski liikmesriigi seadusandja pädev

otsustama, kas DSA määruse art 16 lg 5 loob liikmesriigi

pädevale asutusele Euroopa Komisjoni taotluse korral

kohustuse või õiguse (vt nt EKo 16.07.2009 asjas

Infopaq International, C-5/08, p 27 ja seal viidatud

kohtupraktika).

Eelnõukohane KonkS § 7824 lg 1 sätestab, et

Konkurentsiamet võib FSR määruse artikli 13 lg-s 5 ja

art 14 lg-s 5 sätestatud alustel osutada Euroopa

Komisjonile viimase taotluse korral abi ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja

neile teabenõuete esitamisel. Ka selle sätte pinnalt jääb

arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt

Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab komisjonile abi

või mitte. Seejuures nii FSR määruse art 13 lg 5 kui ka

art 14 lg 5 näivad olema kohustust, mitte õigust loovad

sätted, mis tähendab, et juhul, kui komisjon neile

tuginevalt liikmesriigilt abi taotleb, on liikmesriigil

kohustus abi osutada. Sellest lähtuvalt võiks veelkord

hinnata, kas sõna „võib“ kasutamine on asjakohane.

Välisriigi subsiidiumide määruse puhul on Eestis määratud

kaks kontaktpunkti ehk pädevat asutust, kes saavad vajadusel

komisjoni määruse rakendamisel abistada – koondumiste

kontrolli valdkonna eest vastutab Konkurentsiamet, kuid

riigihangete valdkonna eest vastutab Rahandusministeerium.

Siinkohal ei ole välistatud, et riigiasutuste pädevused võivad

ajas muutuda.

Jagatud pädevuse puhul on tähtis tagada, et

Konkurentsiametile ei tekiks igal juhul kohustust komisjoniga

määruse rakendamisel koostööd teha – nt välisriigi

subsiidiumie määruse puhul nii komisjoni koondumiste

kontrolli, riigihankemenetluse, kui ka kõikide ex officio

menetluste puhul. Selline kohustus saab ametil olla ainult siis

kui konkreetne komisjoni menetluses olev asi on

Konkurentsiameti pädevuses. Viimane ongi ainus kriteerium

otsustamaks, kas Konkurentsiamet teeb määruse rakendamisel

komisjoniga koostööd või mitte. Juhul kui Konkurentsiamet

komisjoniga konkreetses asjas koostööd ei tee, siis teeb seda

muu selleks pädev riigiasutus – st liikmesriigi määrusest

tulenevad kohustused peavad igal juhul täidetud saama.

5 Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 4 sätestab, et

Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida DSA

Mittearvestatud Digiturgude määruse artikli 38 lõike 7 kohaselt on liikmesriigi

pädeval asutusel õigus omal algatusel uurida määruse

12

määruse artiklite 5–7 võimalikku täitmata jätmist Eesti

territooriumil, algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Sätte teise lause

kohaselt, enne esimese menetlustoimingu tegemist, tuleb

Konkurentsiametil sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni

teavitada. Seletuskirja kohaselt on tegemist DSA

määruse art 38 lg 7 rakendusmeetmega. Lisaks eespool

öeldule, võiks kõnesoleva lg 4 osas veelkord mõelda

sätte sõnastusele. Praegune sõnastus on suurel määral

DSA määruse artikli enda sõnastus, mis ei ole Eesti

õigusele omane. Nt kas viide omal algatusel

uurimispädevusele on vajalik ning kas Euroopa

Komisjoni teavitamise osas on asjakohane sätestada

kirjalik vorminõue, mis TsÜS §-st 78 tulenevalt eeldab

isiku omakäelist allkirja. Seejuures tasuks ka mõelda, kas

lg 4 teise lause sätestamine KonkS-is on üldse vajalik ja

lubatud (vt nt EKo 14.06.2012 asjas ANAFE, C-606/10,

p-d 72 ja 73). EL määrus on vahetult kohalduv ja seeläbi

üldjuhul ka vahetut õigusmõju omav õigusakt, mille

ümberkirjutamine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik

ega lubatud. Seega tuleks hinnata, kas DSA määruse art

38 lg 7 esimese taande teine lause eeldab vahetu

õigusmõju omamiseks riigisisest rakendamist.

artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi

territooriumil ainult siis, kui talle on liikmesriigi õiguse

kohaselt antud selleks pädevus ja uurimisvolitused. Sama

lõike teises lauses täpsustatakse, et enne esimese ametliku

uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest

kirjalikult komisjoni. Tegemist on seega olukorraga, kus

määruse kõnealuse rakendamise võimaldamiseks ei piisa vaid

määruse vahetust mõjust, vaid riigisiseses õiguses on vaja

sätestada vastav pädevusnorm. Siinkohal ei saa õigusselguse

vaatest selline pädevusnorm olla poolik – kus osa sellest on

sätestatud riigisiseses seaduses ja osa on tuletatav

otsekohalduvast määrusest. Konkurentsiameti ku normi

adressaadi jaoks peab olema arusaadav, milline pädevus on

talle riigi poolt antud ning millised on selle pädevuse piirid

(antud juhul komisjoni teavitamise kohustus). Komisjoni

teavitamine toimub siinkohal komisjoni poolt selleks

kehtestatud korras ja vormis.

5. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Jrk

nr

Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-

arvestatud

Kommentaarid

1 Suur tänu, et kaasasite Kaubandus-Tööstuskoda seoses

konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga. Oleme

Teadmiseks võetud

13

eelnõu sisuga tutvunud, kuid meil ei ole hetkel täiendavaid

kommentaare ja ettepanekuid eelnõu kohta.

EELNÕU

27.04.2026

Konkurentsiseaduse muutmise seadus

1) Konkurentsiseaduse § 535 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud

tegu) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või

ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata

konkurents. Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud

uurimismeetmeid ka muul eesmärgil.“.

2) Konkurentsiseaduse § 536 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2022/1925, mis

käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive

(EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);“.

3) Konkurensisseaduse § 635 tunnistatakse kehtetuks.

4) Konkurentsiseaduse § 78 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“.

5) Konkurentsiseaduse § 7813 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi.

Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes

ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“.

6) Konkurentsiseaduse 92. peatüki täiendatakse §-dega 7823 ja 7824 järgmises sõnastuses:

„§ 7823. Nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi nõukogu määruse

(EL) nr 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate

ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel.

2

(2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925

artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib

kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on

vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.

(3) Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli

16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu läbiviimisel.

(4) Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925

artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetlust. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab

Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni.

§ 7824. Nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14

lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel.

(2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560

artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib

kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on

vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.

(3) Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 alusel taotlenud

Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva

seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2026. a

allkirjastatud digitaalselt

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil täita Euroopa Komisjoni

(edaspidi komisjon) ees koostöökohustusi kahe Euroopa Liidu nõukogu määruse – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid

turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828

(edaspidi digiturgude määrus või määrus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi

subsiidiumide määrus või määrus) – rakendamisel, kehtestades selleks riigisisesesse õigusesse

vajalikud pädevusnormid ja täpsustades nende õiguslikud alused. Peale kooskõlastusringi on

eelnõusse tehtud ka täiendavad muudatused, mille eesmärgiks on täpsustada ja ühtlustada

sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate ELi määruste rakendamisel ja politsei

kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks. Muudatuste eesmärk on luua nii riigiorganite kui

Eesti ettevõtjate jaoks suuremat õigusselgust ja aidata paremini mõista kehtivaid

reegleid. Eelnõuga ettevõtete ja inimeste halduskoormus ei suurene.

Kohustus teha komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud Eesti jaoks

digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse puhul otsekohalduv alates nende

määruste jõustumisest, kuid eelnõuga täpsustatakse Konkurentsiametile antud volitusi ning

luuakse selge riigisisene raamistik komisjoni tõhusaks toetamiseks määruste rakendamisel.

Koostöö kahe määruse rakendamisel on sisult väga sarnane ja seisneb eelkõige Eesti

territooriumil ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste suhtes tehtavate uurimistoimingute

toetamises. Konkurentsiseadusesse1 (edaspidi KonkS) luuakse pädevusnormid, milles

täpsustatakse olukordi, kus Konkurentsiamet peab uurimistoimingute tegemiseks toetuma

asjaomase määruse sätetele, ja olukordi, kus amet peab kasutama hoopis riigisisesest õigusest

pärinevaid uurimismeetmeid. Digiturgude määruse puhul luuakse Konkurentsiameti jaoks

lisaks volitus toetada vajaduse korral komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud

pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis

konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.

Konkurentsiameti volituste õiguslike aluste eristamine on oluline eelkõige uurimistoimingule

allutatud isiku jaoks – nimelt peab tema jaoks olema üheselt arusaadav, millised õigused ja

kohustused iga konkreetse uurimistoiminguga kaasnevad, samuti mis õiguse alusel ja millises

kohtus on tal võimalik vajaduse korral asutuste otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustada.

Samuti aitavad uued normid Konkurentsiameti ametnikel paremini mõista, millised

uurimisvolitused on neil määruste rakendamise erinevatel juhtudel, ja korraldada oma tegevusi

vastavalt.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031;

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika

Kuusk (teenistussuhe lõppenud).

1 RT I, 18.11.2025, 2.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga

muudetakse KonkS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.11.2025, 2. Eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada Euroopa Komisjoni digiturgude

määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, tagades teabe kogumise ja

edastamise ning muu vajaliku koostöö vastavalt määrustes sätestatud liikmesriikide

kohustustele. Selleks kehtestatakse riigisisesesse õigusesse vajalikud pädevusnormid ja

täpsustatakse nende õiguslikud alused. Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud

volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi pädeva asutuse abi.

Peale kooskõlastusringi on eelnõusse lisatud ka täiendavad tehnilised muudatused, mille

eesmärgiks ka ühtlustada ja täpsustada sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate

ELi määruste rakendamisel ja politsei kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu rakendamine ei too olulist õiguslikku muudatust

või muud olulist mõju. Muudatused on tehnilised ja tulenevad otseselt EL-i määruste

rakendamise vajadusest.

2.1. Digiturgude määrus

Digiturgude määrus jõustus 1. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Regulatsioon on suunatud suurtele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad digiplatvorme ja

pakuvad põhiplatvormiteenuseid, nagu sotsiaalmeediateenused, veebibrauserid,

sõnumiteenused, otsingumootorid ja muud veebipõhised teenused. Põhiplatvormiteenused on

suurte kasutajaskondadega platvormid, mille kaudu pääsuvalitsejad on saanud digiturge oma

huvides mõjutada. Mõni neist ettevõtjatest kontrollib digimajanduses terveid platvormide

süsteeme ning teistel asjaomasel kaubaturul tegutsevatel või uutel ettevõtjatel on nendega

struktuuriliselt äärmiselt raske konkureerida. Pääsuvalitsejate selliste omaduste kombinatsioon

põhjustab paljudel juhtudel tõenäoliselt suurt ebavõrdsust läbirääkimistel ning seega ebaausate

tavade ja ebaõiglaste tingimuste rakendamist pääsuvalitsejate osutatavaid

põhiplatvormiteenuseid kasutavate ärikasutajate2 ja lõppkasutajate3 suhtes, mis mõjutab

digisektoris negatiivselt hindu, kvaliteeti, ausat konkurentsi, valikuvõimalusi ja innovatsiooni.

Digiturgude määrusega kehtestati pääsuvalitsejate kohustused, mille eesmärk on tagada, et

2Digiturgude määruse artikli 2 punkti 21 järgi on ärikasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või

kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või

selle käigus.

3Digiturgude määruse artikli 2 punkti 20 järgi on lõppkasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab

põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana (st sisuliselt tavakasutaja).

digiplatvormide turud toimiksid õiglaselt, avatult ja konkurentsipõhiselt ning et pääsuvalitsejate

positsiooni tugevdamist ja kuritarvitamist ennetataks juba varases etapis.

Digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt määratakse ettevõtja pääsuvalitsejaks, kui: (a) tal

on märkimisväärne mõju siseturule; (b) ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate

jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning (c) tal on oma tegevuses kindel

ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Määruse

artikli 3 lõige 3 sätestab siinkohal kvantitatiivsed ning sama artikli lõige 8 kvalitatiivsed

kriteeriumid, mida komisjon pääsuvalitseja määramisel arvesse võtab.

Digiturgude määruse olemusest, pääsuvalitsejate määramise protsessist ning komisjoni

järelevalve- ja menetlusvolitustest saab täpsemalt lugeda digiturgude määrusest ja selle

rakendusmäärusest.

Pääsuvalitsejate hulka kuuluvad praegu sellised suurettevõtjad nagu Alphabet, Amazon, Apple,

Booking.com, Bytedance (TikTok), Meta ja Microsoft. See nimekiri võib tulevikus laieneda.

Komisjon korraldab regulaarselt turu-uuringuid, mis võimaldavad tal liigitada ettevõtjaid

pääsuvalitsejateks, ajakohastada pääsuvalitsejate kohustusi ning töötada välja

parandusmeetmeid digiturgude määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisele

reageerimiseks.

Eestis ei ole ühtegi pääsuvalitsejast ettevõtjat, sest meie ettevõtjate rahalised näitajad ja

kasutajate arv jäävad komisjoni kehtestatud kõrgetest lävenditest tunduvalt alla.

Seega on digiturgude määruse eeldatav mõju Eestile pigem väike. Otseselt võib määrus

mõjutada Eestis tegutsevaid ja pääsuvalitsejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid.4 Kuigi

ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma

põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Kaudselt mõjutab

määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste

lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus

puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi.

Siinkohal tuleb arvestada, et määruse kohaselt on komisjonil õigus talle määrusega pandud

ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid ning küsitleda kõiki ettevõtjaid ja ettevõtjate

ühendusi ning neid kontrollida. Seega, kuigi põhilised menetlustoimingute adressaadid on

pääsuvalitsejad ja nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ei ole põhjendatud juhtudel

välistatud ka olukorrad, kus menetlustoimingutele allutatakse kolmandatest isikutest ettevõtjaid

ja ettevõtjate ühendusi.

Digiturgude määruse kohaselt on komisjon ainuke pädev asutus, kes võib algatada määruse

artikli 20 järgi menetluse pääsuvalitseja kohustuste täitmise kontrollimiseks või nende täitmata

jätmise tuvastamiseks, samuti pääsuvalitsejale trahvi määramiseks. Nii enne menetluse

algatamist kui ka menetluse ajal võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi,

sealhulgas esitada teabenõudeid (artikkel 21), korraldada küsitlusi ja koguda ütlusi (artikkel 22)

ning teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid (artikkel 23).

4 KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme

füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul

viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist

osa sellest.

Siinkohal nõuavad liikmesriikide territooriumitel tehtavad uurimistoimingud komisjoni ja

liikmesriikide asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist nende pädevuse piires.

Määruse artikli 23 lõike 7 kohaselt võib komisjon taotleda, et liikmesriigi pädeva asutuse

ametnikud ja teised isikud abistaksid teda aktiivselt asjaomase liikmesriigi territooriumil

kontrolli (st läbiotsimise) tegemisel. Sama artikli lõige 8 sätestab, et kui komisjon leiab, et

ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma talle

vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt

täitevasutuselt. Määruse artikli 21 lõige 5 sätestab liikmesriigi pädeva asutuse kohustuse esitada

komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik digiturgude

määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib

komisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel abistada teda turu-uuringus.

Lisaks annab määruse artikli 38 lõige 7 liikmesriikidele õiguse sätestada oma riigisiseses

õiguses konkurentsiasutuse pädevus ja uurimisvolitused, mille järgi võiks asutus omal algatusel

uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil.

Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil

teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtivas õiguses asjaomaseid norme ei ole. Kuigi

digiturgude määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus siiski andma Konkurentsiametile

selged õiguslikud alused komisjoni menetlustoimingute ja turu-uuringute toetamiseks ning

täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama. Samuti sätestatakse

Konkurentsiameti pädevus uurida Eestis omal algatusel digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7

võimalikku täitmata jätmist.

2.2. Välisriigi subsiidiumide määrus

Välisriigi subsiidiumide määrus jõustus 12. jaanuaril 2023 ja seda kohaldatakse alates 12.

juulist 2023. Määrus võimaldab komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide

ametiasutused on andnud EL-is tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et

ettevõtjad peavad komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui

asjaomane pakkumus või tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses

sätestatud rahaline künnis.

Välisriigi subsiidiumide olemuse, nende hindamise korra ning komisjoni menetluste detailse

regulatsiooniga saab tutvuda välisriigi subsiidiumide määruses ja selle rakendusmääruses.

Arvestades, et määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb

komisjoni oma tehingutest teavitada, suhteliselt suur5, mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid

eeldatavasti pigem vähesel määral. Siiski tuleb arvestada sellega, et komisjon võib omal

algatusel sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse, mis hõlmavad välisriigi toetusi,

samuti sellega, et sarnaselt digiturgude määrusega on komisjonil ka välisriigi subsiidiumide

määrusega õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid peale

uurimise all olevatele isikutele ka teistele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ning neid

kontrollida.

5 Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 20 lõige 3 sätestab ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustuse

koondumisest, mis hõlmab välisriigi olulist rahalist toetust, kui i) omandatava äriühingu käive või ühinevatest

äriühingutest vähemalt ühe osapoole käive või ühisettevõtja käive on EL-is vähemalt 500 miljonit eurot ning ii)

summaarne välismaine rahastus on seejuures vähemalt 50 miljonit eurot (määruse 3. peatükk).

Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 58 sätestatakse, et liikmesriigid peavad

määruse kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon

pärast määruse jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid

vajaduse korral komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti

kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on

Konkurentsiamet. KonkS-i § 21 lõige 5 jõustus 28. novembril 2025 ja sellega anti

Konkurentsiametile üldine pädevus teha komisjoniga koostööd välisriigi subsiidiumide

määruse artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 sätestatud koondumise hindamisel.

Nagu digiturgude määruse puhul, on komisjon ainus asutus, kel on pädevus välisriigi

subsiidiumide määrust kohaldada. Selleks võib komisjon kasutada talle määrusega antud

uurimisvolitusi, milleks on artiklis 13 sätestatud teabenõuded ja artiklis 14 sätestatud kontrollid.

Siinkohal on liikmesriikide territooriumitel uurimistoimingute tõhusaks tegemiseks vajalik

komisjoni ja liikmesriikide asutuste vaheline koostöö ja koordineerimine nende pädevuse

piires.

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõige 5 annab komisjonile õiguse nõuda, et

liikmesriigid esitaksid talle kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud

ülesannete täitmiseks. See tähendab, et liikmesriigi pädeval asutusel on komisjoniga analoogne

õigus esitada oma riigi ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendusele määruses sätestatud teabenõudeid.

Samuti näeb määruse artikli 14 lõige 6 ette liikmesriikide kohustuse toetada komisjoni

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel, sealhulgas vajaduse korral

politsei kaasamise tagamine.

Lisaks annab määruse artikli 14 lõige 7 komisjonile õiguse taotleda liikmesriigi ametiasutuselt

kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist oma riigisisese õiguse kohaselt.

Erinevalt komisjoni kontrollist on tegemist Konkurentsiameti enda menetlustoiminguga, mis

tuleb teha Eesti õiguse alusel ning mis eeldab halduskohtu luba KonkS-i §-s 5316 sätestatud

korras. Selliste toimingute tegemiseks peab Konkurentsiametil olema ühiselt mõistetav õiguslik

alus, mis võimaldab rakendada riigisiseseid uurimismeetmeid ja tagada menetluslike garantiide

järgimise.

Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil

teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtiv õigus sätestab Konkurentsiameti üldise

pädevuse kontaktpunktina, mille järgi saab amet teha komisjoniga koostööd määruses

sätestatud koondumiste kontrollimisel, kuid ei täpsusta, mis uurimismeetmete abil ja millistel

õiguslikel alustel saab sellist koostööd praktikas teha. Koostöö komisjoniga antud määruse

rakendamisel on üsna ulatuslik ning hõlmab nii teatamisele kuuluvaid koondumisi, mis

vastavad määruses sätestatud rahalistele künnistele, kui ka teatamisele mittekuuluvaid

koondumisi, mille puhul komisjon võib algatada uurimise omal algatusel (ex officio), kui tal

tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on

võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast,

sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet

väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta

endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist (määruse artiklis 9 sätestatud ex officio

menetlus). Ka sellisel juhul võib (aga ei pruugi) komisjoni jaoks sobiv koostööpartner olla

Konkurentsiamet. Loetletud juhtumite menetlemine nõuab selgust ja õiguskindlust nii

Konkurentsiameti kui ka ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste jaoks, kelle suhtes võidakse

uurimismeetmeid kohaldada.

Seega, vaatamata sellele, et välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv, peab riigisisene

õigus andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused nii komisjoni menetlustoimingute

toetamiseks kui ka enda menetlustoimingute tegemiseks ja täpsustama, milliseid

uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1) Punktiga 1 muudetakse KonkS § 535 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis

või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi

keelatud tegu) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada

moonutamata konkurents. Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud

uurimismeetmeid ka muul eesmärgil.“.

Kehtiva õiguse järgi on „keelatud teo“ mõiste defineeritud KonkS § 78 lõikes 1, mis jääb

konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni sätestavast 72. peatükist tahapoole.

Muudatusega tõstetatakse asjaomane definitsioon KonkS § 535 lõikesse 3 ehk seaduse sättesse,

kus seda mõistet esimest korda kasutatakse.

Lõike 3 viimases lauses täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet

viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamiseks ja

vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks. Peale käesoleva eelnõuga

kavandatud muudatuste jõustumist saab selliseks olukorraks olema KonkS § 7823 lõige 3, mille

järgi võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka digiturgude määruse

2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil võimalikku täitmata jätmise kontrollimiseks –

seejuures ei pruugi selline mittetäitmine tingimata vastata keelatud teo tunnustele.

Samuti täpsustatakse, et Konkurentsiamet saab seaduses sätestatud juhtudel kohaldada muul

(kui keelatud teo tuvastamise) eesmärgil ka 72. peatükis sätestatud uurimismeetmeid (st

läbiotsimine ja teabe nõudmine). Siinkohal on mõeldud eelnõuga kavandatud § 7824 lõikes 3

sätestatud olukorda, kus Konkurentsiamet saab komisjoni taotlusel riigisiseste

uurimismeetmetega teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide

tuvastamise toimingut konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, välisriigi subsiidiumide

määruses sätestatud eesmärkidel.

2) Punktiga 2 täiendatakse KonkS § 536 lõiget 2 punktiga 21:

„selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1925, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL)

2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);“.

Uue punkti kohaselt ei algata Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab

menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui selleks tuleneb alus digiturgude

määrusest. Selline alus on eeskätt määruse artikli 38 lõige 7. Ühelt poolt annab nimetatud säte

liikmesriigi konkurentsiasutusele õiguse (eeldusel, et tal on olemas selleks riigisisese õiguse

kohaselt pädevus ja uurimisvolitused) omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7

võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Teiselt poolt ei ole liikmesriigi

konkurentsiasutusel aga õigust sama rikkumise suhtes menetlust alustada või see lõpule viia,

kui seda menetleb komisjon ise.

Eelnõuga luuakse Konkurentsiameti jaoks pädevus alustada määruse artikli 38 lõikega 7

ettenähtud uurimine omal algatusel, alustades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust (KonkS

§ 7823 lõige 3). Samas tuleb jätta selline menetlus siiski alustamata või lõpetada juhul, kui

asjaomast rikkumist juba menetleb või hakkab menetlema komisjon ise. Juhul, kui

konkurentsijärelevalvemenetlus oli juba alustatud, peab Konkurentsiamet menetluse lõpetama

ja esitama oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat digiturgude

määruse täitmise tagajat.

3) Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KonkS § 635.

Asjaomane säte reguleerib kohtult loa taotlemist selleks, et komisjon saaks teostada Eestis

nõukogu määruse 139/2004/EÜ (edaspidi ELi ühinemismäärus) artiklis 13 sätestatud kontrolli.

Samas, sätestab ELi ühinemismääruse artikli 13 lõige 7 liikmesriigi kohustust taotleda

komisjoni kontrolli läbiviimiseks kohtuluba ainult siis, kui see on riigisisese õiguse järgi vajalik

politsei või samaväärse täitevasutuse kaasamiseks. Analoogselt digiturgude määruse ja

välisriigi subsiidiumide määrusega, ei tähenda ELi ühinemismääruses sätestatud „riigisisene

kohtuluba“ mitte luba konrolli kui toimingu läbiviimiseks (mis oleks sarnane sellega, mida

taotleb Konkurentsiamet KonkS § 5315 alusel), vaid kohtuluba politsei kaasamiseks. Eesti õigus

ei sätesta nõuet taotleda politsei kaasamiseks kohtuluba, vaid kaasamine toimub halduskoostöö

seaduse (HKTS) 3. peatüki ametiabi sätete alusel.

Seaduandja on sellisest arusaamast lähtunud ka KonkS § 7813 loomisel, kus komisjoni poolt

nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel Eestis kontrolli teostamiseks on kohtuloa nõue

kehtestatud ainult määruse artiklis 21 sätestatud muude ruumide kontrolli puhul, kuid mitte

määruse artiklis 20 sätestatud äriruumide kontrolli jaoks. Toiming, mille raames komisjon

soovib määruse 1/2003 artikli 21 alusel kontrollida ettevõtja muid ruume (st mitte ettevõtja

äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu) eeldab võrreldes äriruumide kontrolliga intensiivsemat

põhiõiguste riivet. Seetõttu sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sellise toimingu

läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba. Äriruume saab aga komisjon kontrollida

otsekohalduva määruse alusel ja seda toimingut ei saa riigisisese kohtuloaga piirata.

Digiturgude määrus, välisriigi subsiidiumide määrus ega ka ELi ühinemismäärus komisjonile

muude ruumide läbiotsimise volitust ei anna. Seega ei ole nende määruste alusel komisjoni

poolt Eestis kontrolli läbiviimiseks vaja taotleda kohtult luba. Sarnast olukorda puudutavate

seaduse sätete ühtlustamiseks on vaja tunnistada KonkS § 635 kehtetuks.

4) Punktiga 4 muudetakse KonkS § 78 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mille vajadus on tingitud „keelatud teo“ mõiste

definitsiooni tõstmisega KonkS § 535 lõikesse 3.

5) Punktiga 5 muudetakse KonkS § 7813 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut

sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras

üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“.

Muudatus lisati eelnõusse peale kooskõlastusringi, mille raames esitasid Siseministeerium ning

Politsei- ja Piirivalveamet tagasiside eelnõuga kavandatud ning politsei kaasamist puudutavate

KonkS § 7823 lõike 2 ja KonkS § 7824 lõike 2 sõnastuse kohta.

Sätete sõnastusest oli jäänud mulje, et komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult

politsei poole. Selline lähenemine ei ole kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23

lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõigete 5 ja 6 loogikaga.

Nimetatud sätete kohaselt on komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus,

kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Alles olukorras, kus on alust arvata, et ettevõtja või

ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab Konkurentsiamet vajadusel tagama politsei

kaasamise. Korrakaitseseaduse6 (edaspidi KorS) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele

korrakaitseorganile abi ametiabi korras eelkõige riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui

täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises. Samas ei ole kogu Konkurentsiameti tegevuse

puhul tegemist riikliku järelevalvega, vaid peale 05.07.2025 jõustunud KonkS muudatuste7

jõustumist teostab amet riiklikku järelevalvet ainult KonkS 5. peatükis (koondumise kontroll)

sätestatu täitmise üle. Järelevalvet KonkS 2. ja 4.peatükis sätestatu täitmise üle teostatakse aga

72. peatükki loodud konkurentsijärelevalvemenetluse eriregulatsiooni järgi. Seega ei ole KorS-

i sätted kogu Konkurentsiameti tegevusele automaatselt kohaldatavad, mistõttu tuleb väljaspool

riiklikku järelevalvet toimuv politsei kaasamise kord selgesõnaliselt sätestada KonkS-is.

Eeltoodust tulenevalt lepiti osapoolte vahel politsei koostööd puudutavate sätete jaoks kokku

uus sõnastus. Kuna ka kehtiv KonkS § 7813 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu eelnõuga

esialgselt kavandatud KonkS § 7823 lõike 2 ja KonkS § 7824 lõike 2, siis muudetakse eelnõuga

täiendavalt ka antud sätte sõnastust. Eesmärgiks on ühtlustada KonkS-is sätestatud politsei

kaasabi puudutavaid sätteid tagamaks ühest selgust kirjeldatud olukorras ning selgeid

käitumisjuhiseid osapooltele.

6) Punktiga 4 täiendatakse KonkS-i §-dega 7823 ja 7824.

KonkS § 7823 lõige 1: „Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel

abi nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete

esitamisel.“

Säte näeb ette, et juhul kui komisjon soovib Eestis digiturgude määruse alusel ettevõtjat või

ettevõtjate ühendust kontrollida (läbi otsida) või esitada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

teabenõude ning vajab mõne sellise toiminguga abi, siis on Konkurentsiamet pädev asutus

sellise abi osutamiseks. Kehtivas õiguses selline pädevusnorm puudub. Komisjoni

kontrollimisel abistades on Konkurentsiametil digiturgude määruse artikli 23 lõigetes 2 ja 4

sätestatud volitused. See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel on kontrollimisel õigus:

a) siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja

transpordivahenditesse;

b) kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal

neid hoitakse;

c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või

muudest dokumentidest;

6 RT I, 07.04.2026, 7. 7 RT I, 05.07.2025, 1.

d) nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile,

toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks

neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja

selleks vajalikus ulatuses;

f) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja

eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste

vahenditega jäädvustada.

Konkurentsiamet saab kontrolli käigus nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks

juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete

töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid; samuti saab amet esitada ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse esindajale või töötajale küsimusi. Kontrollitakse igal juhul komisjoni otsuse alusel,

milles märgitakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet

võimalike trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus

läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

Komisjoni abistamisel ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele teabenõuete esitamisel on

Konkurentsiametil määruse artiklis 21 sätestatud õigus nõuda, et ettevõtjad või ettevõtjate

ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe, ja samuti on õigus nõuda juurdepääsu ettevõtjate

andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

KonkS § 7823 lõige 2: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu

määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik

kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud

alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise

tagamiseks.“

Kavandatud lõige 2 on digiturgude määruse artikli 23 lõike 8 rakendussäte. Nimetatud artikkel

näeb ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et

kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik

osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või

samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“,

võib eeldada, et mõeldakse vahetu sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja

Konkurentsiameti) ametnikud saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki

saavutada. KorS-i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile.

Komisjon pöördub digiturgude määruse alusel kontrolli läbiviimiseks (sh ka võimaliku politsei

kaasabi saamiseks) Eestis esmalt Konkurentsiameti poole, kes omakorda kaasab vajadusel

politsei. Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel.

Sarnaselt osutab politsei Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel

(KonkS § 5315 lõige 11).

KonkS § 7823 lõige 3: „Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse

(EL) 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel.“

Määruse kohaselt on komisjonil õigus teha järgmisi turu-uuringuid:

a) turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks, mida komisjon teeb selleks, et selgitada

välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks, või

selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused määruse tähenduses (digiturgude

määruse artikkel 17);

b) süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring, mida komisjon teeb

selleks, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata

(digiturgude määruse artikkel 18);

c) uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring, mida komisjon teeb selleks, et

selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada põhiplatvormiteenuste

loetellu, või selleks, et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust

konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole määruses tõhusalt käsitletud

(digiturgude määruse artikkel 19).

Digiturgude määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib komisjon paluda ühel või mitmel

liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada. Kavandatud § 7823 lõikega 3 antakse

selline komisjoni turu-uuringuga abistamise põhipädevus Konkurentsiametile, kellel on

omakorda riigisisese õiguse kohaselt võimalik kaasata vajaduse korral teisi Eesti pädevaid

asutusi, kes saavad konkreetse turu-uuringu raames abiks olla. Turu-uuringuga abistamisel on

Konkurentsiametil määruse IV. peatükist tulenevad komisjoni volitused.

KonkS § 7823 lõige 4: „Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse

(EL) 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades

selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab

Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni.“

Artikli 38 lõige 7 annab liikmesriigi pädevale asutusele õiguse algatada omal algatusel uurimisi

määruse artiklite 5 (pääsuvalitsejate kohustused), 6 (pääsuvalitsejate kohustused, mida

võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada) ja 7 (pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba

isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega) võimaliku täitmata jätmise korral eeldusega,

et asjaomasel asutusel on liikmesriigi õiguse kohaselt olemas selleks pädevus ja

uurimisvolitused. Paragrahvi 7823 lõike 4 eesmärk on luua Konkurentsiameti jaoks selline

pädevus ja täpsustada, et sellise uurimise puhul oleks Eestis tegemist

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Uurimisele kohalduksid seega kõik KonkS-i 72. peatüki

sätted.

Digiturgude määruses sätestatud komisjoni uurimisvolitused on otseselt inspireeritud nõukogu

määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud inspiratsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2019/1 (ECN+ direktiivis) sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse

üle KonkS §-de 5315 ja 5317 loomisega). Kui võrrelda määrustes sätestatud kontrolli

(läbiotsimist) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid, siis need on oma sisult suuresti identsed.

Ühte erinevust võib küll leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d – mis sätestab

otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja muudele äridokumentidele, nõuda

kontrolli teostamise käigus juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT-

süsteemile ja algoritmidele. Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda konkurentsiasutustele

õigus saada uurimise all oleva ettevõtja kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul,

sõltumata teabe hoidmise kandjast (direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega võib eeldada, et ECN+

direktiivi uurimismeetmed tagavad ka sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja

minna digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavas

menetluses. Ka Eesti seadusandja ei piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu,

mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või teabenõude korras nõuda ainult

raamatupidamis- ja muude äridokumentidega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääsu ka „läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele

andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud“ (KonkS § 5315 lõike 4 punkt 3) ning

teabenõude korras on võimalik nõuda „[kogu] teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas

selgitusi“ (KonkS § 5317 lõige 1). Seetõttu on konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul

eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitseja

kohustuste mittetäitmise kontrollimiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta

uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse.

KonkS § 7823 lõikega 4 loodav pädevus võib olla asjakohane eelkõige juhul, kui ei ole võimalik

algusest peale kindlaks teha, kas pääsuvalitseja tegevus võib rikkuda digiturgude määrust,

riigisiseseid konkurentsireegleid (KonkS) või mõlemaid. Uurimise algatamisest tuleb enne

esimese menetlustoimingu tegemist teavitada komisjoni, et vältida paralleelmenetlusi ja tagada

asutuste koordineeritud tegevus. Konkurentsiamet peab teatama komisjonile oma järeldustest,

et komisjon saaks algatada oma menetluse täitmata jätmise uurimiseks, kui on võimalus, et

pääsuvalitseja jätab täitmata teatavad määrusest tulenevad kohustused.

Kui komisjon algatab ise menetluse vastavalt määruse artiklile 20, vabastab see

Konkurentsiameti võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba

pooleli. Seega tuleb sellisel juhul juba alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada

kavandatava KonkS-i § 536 lõike 2 punkti 2 alusel ja esitada oma uurimise tulemused

komisjonile.

KonkS § 7824 lõige 1: „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 13

lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel

abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete

esitamisel.“

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib komisjon talle määrusega

pandud ülesannete täitmiseks nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt teavet.

Sama artikli lõige 5 kohustab liikmesriike esitama komisjoni nõudmisel kogu teabe, mis on

vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on

Konkurentsiametil õigus esitada Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele teabenõudeid

määruse artikli 13 alusel. Teabenõudes peab olema märgitud:

a) selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustus selle kohta, millist teavet nõutakse, ning asjakohane

tähtaeg teabe esitamiseks;

b) märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata

määruse artiklis 17 sätestatud trahve või sunniraha;

c) märge selle kohta, et artikli 16 kohaselt on komisjonil koostöö puudumise korral võimalik

teha otsus talle kättesaadava teabe põhjal.

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 1 alusel võib komisjon talle määrusega pandud

ülesannete täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle

(läbiotsimisi). Sama artikli lõige 5 sätestab, et selle liikmesriigi, kelle territooriumil kontroll

toimub, volitatud või määratud ametnikud ja muud isikud peavad kõnealuse liikmesriigi või

komisjoni taotluse korral komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt

abistama. Selleks on neil sama artikli lõikes 2 sätestatud õigused. See tähendab, et

Konkurentsiameti ametnikel, kes abistavad komisjoni määruse alusel kontrolli tegemisel, on

õigus:

a) siseneda ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja

transpordivahenditesse;

b) vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata andmekandjast, millel neid

säilitatakse, pääseda juurde kontrollitavale üksusele kättesaadavale teabele ning teha või

nõuda kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja

eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada;

d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises

ulatuses, mis on kontrolli tegemiseks vajalik.

KonkS § 7824 lõige 2: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu

määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik

kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud

alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise

tagamiseks.“.

Lõige 2 on välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 6 rakendussäte. Sarnaselt

digiturgude määruse artikli 23 lõikega 8 näeb ka see artikkel ette, et kui komisjoni volitatud

ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu

nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi,

taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi

määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse vahetu

sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja Konkurentsiameti) ametnikud saaksid

määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki saavutada. KorS-i § 75 lõike 1 alusel on

vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile.

Komisjon pöördub välisriigi subsiidiumide määruse alusel kontrolli läbiviimiseks Eestis esmalt

Konkurentsiameti poole (kui komisjoni menetluses olev asi kuulub Konkurentsiameti KonkS §

21 lõikes 3 sätestatud pädevusse), kes omakorda kaasab vajadusel politsei. Politsei kaasabi

taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Sarnaselt osutab politsei

Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel (KonkS § 5315 lõige 11).

KonkS § 7824 lõige 3: „Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) 2022/2560 alusel

taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet

seda käesoleva seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 7 kohaselt teeb liikmesriik komisjoni taotluse

korral oma territooriumil riigisisese õiguse kohase kontrolli või muu faktide tuvastamise

toimingu, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu.

Erinevalt komisjoni määruse sätete alusel toimuvatest kontrollidest ja teabenõuetest on siin

tegemist Konkurentsiameti enda uurimismeetmetega, millele kohaldatakse KonkS-i sätteid.

Samas tegutseb Konkurentsiamet neid rakendades ikka komisjoni nimel ja huvides – välisriigi

subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 8 sätestatakse selgelt, et komisjon on ainus asutus,

kel on pädevus määrust kohaldada. Eesmärk on siinkohal tagada võrdsed tingimused kogu

siseturul ja määruse järjepidev kohaldamine, mis oleks raskendatud juhul, kui lubatud oleksid

samade tegude suhtes toimetatavad paralleelmenetlused liikmesriikides. Sarnaselt kehtiva

KonkS-i § 7813 lõikega 2 (Konkurentsiamet kontrollib ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

komisjoni taotlusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõike 2 alusel) ja § 7814 lõikega

1 (Konkurentsiamet kohaldab uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja

huvides) on kavandatud KonkS-i § 7824 lõike 3 puhul seega tegemist erivolitusega KonkS-i

§-des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma

konkurentsijärelevalvemenetlust algatamata. Tegemist on seega eelnõuga kavandatud

KonkS § 535 lõikes 3 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete

kohaldamisega muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine, millega ei algatata

konkurentsijärelevalvemenetlust.

Analoogselt digiturgude määrusega, on ka välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud

uurimisvolitused otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud

inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse üle

KonkS §-de 5315 ja 5317 loomisega). Seetõttu on kõnealused uurimismeetmed sobivad ka

selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo

tuvastamine – sh välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel

arvesse.

Komisjoni taotlusel KonkS-i sätete järgi kohaldatavatele uurimismeetmetele kohaldatakse Eesti

õigust ning nii Konkurentsiametil kui ka uurimismeetmele allutatud isikul on seejuures kõik

need õigused ja kohustused, mis neil oleksid juhul, kui Konkurentsiamet kohaldaks

uurimismeetmeid isiku suhtes enda nimel ja huvides konkurentsijärelevalvemenetluse käigus.

Konkurentsiameti-poolne läbiotsimine eeldab KonkS-i §-s 5316 sätestatud halduskohtu luba,

mida halduskohus annab halduskohtumenetluse seadustiku8 (HKMS) haldustoiminguks loa

andmise sätete alusel. Erinevalt riigisisesest läbiotsimisest saab halduskohus antud juhul aga

ainult kontrollida läbiotsimise proportsionaalsust ning märkida loas ära, kus ja mille otsimiseks

ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud, kuid kohus ei saa seada

kahtluse alla läbiotsimise vajalikkust kui sellist, sest see põhineb komisjoni otsusel. Viimast on

võimalik vaidlustada ainult Euroopa Kohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu9 (edaspidi ELTL)

artikli 263 alusel. Samamoodi jääb halduskohtu pädevusse kontrollida vajaduse korral

Konkurentsiameti menetlustoimingute vastavust seadusele ja proportsionaalsuse põhimõttele,

kuid vaidlused, mis puudutavad menetlustoimingute aluseks oleva komisjoni otsuse

seaduslikkust, samuti komisjoni lõplikku otsust välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamise

menetluses, jäävad Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

Kui isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele või ameti esitatud teabenõude

korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet isiku

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha riigisisese õiguse

kohaselt ehk KonkS-i §-s 5327 sätestatud korras ja määras.

5. Seaduse mõjud

Eelnõuga ei kaasne märkimisväärseid mõjusid, kuna nii digiturgude määrus kui ka välisriigi

subsiidiumide määrus on olnud alates nende jõustumisest Eestile otsekohalduvad ning ilmselt

8 RT I, 08.07.2025, 14. 9 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2016/C 202/01), ELT C

202, 7.6.2016, pp. 1–388.

oleks Konkurentsiamet pidanud nendest tulenevaid koostöökohustusi (kui vastavaid taotlusi

oleks komisjonilt tulnud) täitma juba enne eelnõu koostamist. Eelnõu eesmärk on määratleda

Konkurentsiameti pädevuse täpne ulatus ja täpsustada koostöökohustuste õiguslikud alused.

Eelnõuga ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi ettevõtjatele ja riigiasutustele. Erand on eelnõuga

kavandatud KonkS-i § 7823 lõige 3, millega luuakse Konkurentsiameti jaoks uus volitus

alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata

jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad seega põhiliselt Konkurentsiametit.

Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses tegelevad digiturgude määruse ja välisriigi

subsiidiumide määrusega seotud teemadega teiste ametiülesannete kõrvalt kaks inimest. Kuigi

praeguste prognooside kohaselt ei ole oodata, et juhtumite arv, mis puudutab Konkurentsiameti

koostööd komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel,

oleks suur, ei ole sellised juhtumid lähitulevikus siiski välistatud. Komisjoni toetamine Eesti

ettevõtjate suhtes menetlustoimingute tegemisel ja eriti välisriigi subsiidiumide määruse artikli

14 lõikes 7 sätestatud ameti iseseisvad menetlustoimingud (kavandatud KonkS § 7824 lõige 3)

toovad Konkurentsiameti jaoks kaasa lisakoormuse ja võivad seega nõuda rohkem inimvara ja

raha. Samuti võib amet vajada lisaressurssi selleks, et nad saaksid tõhusalt kasutada eelnõuga

loodavat KonkS-i § 7823 lõike 3 volitust: alustada digiturgude määruses sätestatud

pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis oma menetlust ning

toetada sellega digiturgude määruse regulatsiooni toimimist ja praktilist rakendamist.

Välisriigi subsiidiumide määruse puhul tuleb arvestada, et lisaks teatamisele kuuluvate

koondumiste uurimisele (mille käibelävendid on väga kõrged) võib komisjon uurida ka

teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on

antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal

algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja

juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi

subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise

uurimist. Ka sellisel juhul võib komisjoni jaoks sobivaks koostööpartneriks osutuda

Konkurentsiamet.

Kuigi eelnõu kirjutamise ajal ei ole võimalike lisakulude täpne suurus mõistlikult prognoositav,

võib tulevase praktika ja komisjoni taotluste tegeliku arvu valguses tekkida vajadus suurendada

Konkurentsiameti ressursse.

Arvestades, et mõlemad määrused puudutavad eelkõige väga suuri ettevõtjaid, on eeldatav

mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pigem väike. Digiturgude määruse puhul on siiski tähtis

silmas pidada, et kuigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma

põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Eelnõuga ei

muudeta ettevõtjate õigusi ega menetlusgarantiisid, sest uurimistoimingute tegemine toimub ka

edaspidi kas määruste alusel või konkurentsijärelevalvemenetluse sätete järgi. Kaudselt

mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate

põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel

toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle

ligipääsu tingimusi.

Samuti tuleb arvestada, et nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumide määrus

annavad komisjonile (ja seega eelnõus kirjeldatud juhtudel ka Konkurentsiametile) volituse

allutada menetlustoimingutele (st kontrollidele, küsitlustele ja teabenõuetele) peale uurimise all

olevate isikute vajaduse korral ka teisi ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi.

Igal juhul tuleneb mõju ettevõtjatele otse määrustest ja on kirjeldatud komisjoni poolt tehtud

mõjuanalüüsides.10

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad mõnevõrra ka halduskohtu ja politsei tegevust.

Mõju halduskohtutele avaldub selles, et lisaks riigisisestele konkurentsijärelevalvemenetlustele

peab Konkurentsiamet küsima halduskohtult läbiotsimiseks loa ka siis, kui amet peab komisjoni

taotlusel läbi viima riigisisese läbiotsimise komisjoni toetamiseks välisriigi subsiidiumide

määruse kohaldamisel (KonkS § 7824 lõige 3). Siiski ei ole praeguste prognooside järgi selle

tõttu oodata halduskohtute töökoormuse olulist kasvu.

Kavandatud KonkS-i § 7823 lõike 2 ja § 7824 lõike 2 kohaselt peab Konkurentsiamet oma

digiturgude määrusest ja välisriigi subsiidiumide määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks

kaasama komisjoni kontrollide juurde politsei juhul, kus komisjon leiab, et ettevõtja või

ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga. Politsei kaasamine on siinkohal vajalik kontrolli

eesmärgi saavutamiseks, eelkõige vahetu sunni kohaldamiseks. Kuigi politsei jaoks ei ole

tegemist olemuslikult uue kohustusega, sõltub avalduv mõju sellest, kui palju on praktikas

selliseid juhtumeid, kus Eestis on vaja teha määruse alusel komisjoni tehtavaid või komisjoni

taotletud kontrolle ning kui paljud neist on sellised, kus vajatakse ka politsei kaasabi. Praeguste

prognooside järgi ei ole nende juhtumite eeldatav arv pigem suur.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Riigile ei kaasne kavandatavate muudatustega kulusid ega tulusid. Kõik võimalikud kavandatud

muudatustest tingitud kulud kaetakse asjaomaste riigiasutuste enda eelarvest.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras

avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too

eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel ei

ole vaja teha kohandusi.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning

arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Suurettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste

Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

10 Digiturgude määruse mõjuanalüüs: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-

markets-act; Välisriigi subsiidiumide määruse mõjuanalüüs: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0099

Ringkonnakohtule, Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Juristide Liidule ja

Õiguskantsleri Kantseleile.

Vastus saadi Rahandusministeeriumilt ja Siseministeeriumilt, kes kooskõlastasid eelnõu

märkustega; samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kes kooskõlastas eelnõu

ilma märkusteta. Omapoolseid märkusi esitas ka Riigikohus. Vastus saadi ka Eesti Kaubandus-

Tööstuskojalt, kellel ei olnud eelnõu kohta kommentaare.