Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/35-6 |
| Registreeritud | 11.05.2026 |
| Sünkroonitud | 12.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit |
| Vastutaja | Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIINA LANNO
PNOEE-47009012728
2026-05-11 13:46:23
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1
10122 Tallinn Meie 11.05.2026
RTHS ja teiste seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tutvunud käesoleva eelnõuga ning peab oluliseks, et rehabilitatsioonisüsteemi arendamisel seatakse esikohale inimkeskne lähenemine.
Põhiprobleemid ja ettepanekud
• Meie teenuse sihtgrupp – psüühilise erivajadusega inimesed – on sageli sama haavatav nagu lapsed. Viimastel aastatel on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kättesaadavus meie sihtgrupile oluliselt vähenenud ning leitud, et erihoolekandeteenus katab kõik vajadused. Reaalsuses on eriti keerulises olukorras kroonilise psüühikahäirega inimesed, kelle jaoks kogemusnõustamise ja psühholoogi (nt kognitiiv-käitumusliku teraapia) tugi on hädavajalikud igapäevase toimetuleku tagamiseks.
• Liitpuudega inimeste puhul on regulaarne füsioteraapia hädavajalik, et säilitada lihaste normaalne seisund ja vältida kontraktuuride teket. Hetkel on jõutud olukorda, kus näiteks mähkmete vahetamine võib inimesele põhjustada valu lihasjäikuse tõttu.
• Teenuseid ei peaks osutama nö paketina: füsioteraapia saamiseks peab praegu kasutama koos veel kahte teenust, mis tähendab mõttetut bürokraatiat ja ebamõistlikku raha kulutamist.
Kui need kitsaskohad leiavad uues süsteemis lahenduse, on muudatused igati tervitatavad.
Kõhklused ja küsimused
• Kui eelisjärjekorras plaanitakse sõlmida lepingud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatega ning teenustele ei seata mahupiiranguid, kas jätkub ressursse (nii inim- kui rahalisi) praegustele sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistide teenuseid vajavatele psüühikahäiretega inimestele? Eelnõus esitatud statistika näitab, et 2025. aastal kasutasid just psüühikahäirega tööealised inimesed teenuseid kõige enam.
• Kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kaasamine mitmesse rehabilitatsioonimeeskonda (nt vaimse tervise, neuroarenguliste eripärade ja neuroloogiliste seisundite rehabilitatsioonis) on vajalik, kuid nende spetsialistide puuduse tõttu on juba täna tervishoius pikk ooteaeg ning palgatase ei ole erasektoriga võrreldav. Kuidas tagatakse reformi raames nende spetsialistide piisav kättesaadavus?
• Rehabilitatsiooniteenuste meeskondade spetsialiseerumise loetelus on 9. meeskond sõnastatud veidi segaselt: "teiste terviseseisundite puhul, mis mõjutavad funktsioneerimisvõimet või põhjustavad funktsioneerimisvõime langust, peab teenuseosutaja tagama meeskonnaliikmete olemasolu lähtuvalt inimese terviseseisundist ning tuginedes rehabilitatsiooni põhimeeskonna hinnangule." Palume täpsustust selle sätte tähenduse kohta.
• Ei ole teada, milline saab olema Tervisekassa hinnakiri loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenustele.
• Eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kvalifikatsiooninõuete tõus ja teenuse hinnataseme muutused võivad vähendada teenuste mahtu olemasoleva eelarve tingimustes ning suurendada vajadust teenuste sihipärasemaks kasutamiseks." Meie hinnangul võib see tähendada, et psüühikahäiretega inimestele pakutavate teenuste maht võib kriitiliselt väheneda. Nende inimeste toetusvajadus on sageli pikaajaline või eluaegne ning asendustuge teenuste vähenemisel ei teki, mistõttu kannatab nende toimetulek ja elukvaliteet.
Lugupidamisega
/digiallkirjastatud/
Liina Lanno
Juhatuse liige
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1
10122 Tallinn Meie 11.05.2026
RTHS ja teiste seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tutvunud käesoleva eelnõuga ning peab oluliseks, et rehabilitatsioonisüsteemi arendamisel seatakse esikohale inimkeskne lähenemine.
Põhiprobleemid ja ettepanekud
• Meie teenuse sihtgrupp – psüühilise erivajadusega inimesed – on sageli sama haavatav nagu lapsed. Viimastel aastatel on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kättesaadavus meie sihtgrupile oluliselt vähenenud ning leitud, et erihoolekandeteenus katab kõik vajadused. Reaalsuses on eriti keerulises olukorras kroonilise psüühikahäirega inimesed, kelle jaoks kogemusnõustamise ja psühholoogi (nt kognitiiv-käitumusliku teraapia) tugi on hädavajalikud igapäevase toimetuleku tagamiseks.
• Liitpuudega inimeste puhul on regulaarne füsioteraapia hädavajalik, et säilitada lihaste normaalne seisund ja vältida kontraktuuride teket. Hetkel on jõutud olukorda, kus näiteks mähkmete vahetamine võib inimesele põhjustada valu lihasjäikuse tõttu.
• Teenuseid ei peaks osutama nö paketina: füsioteraapia saamiseks peab praegu kasutama koos veel kahte teenust, mis tähendab mõttetut bürokraatiat ja ebamõistlikku raha kulutamist.
Kui need kitsaskohad leiavad uues süsteemis lahenduse, on muudatused igati tervitatavad.
Kõhklused ja küsimused
• Kui eelisjärjekorras plaanitakse sõlmida lepingud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatega ning teenustele ei seata mahupiiranguid, kas jätkub ressursse (nii inim- kui rahalisi) praegustele sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistide teenuseid vajavatele psüühikahäiretega inimestele? Eelnõus esitatud statistika näitab, et 2025. aastal kasutasid just psüühikahäirega tööealised inimesed teenuseid kõige enam.
• Kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kaasamine mitmesse rehabilitatsioonimeeskonda (nt vaimse tervise, neuroarenguliste eripärade ja neuroloogiliste seisundite rehabilitatsioonis) on vajalik, kuid nende spetsialistide puuduse tõttu on juba täna tervishoius pikk ooteaeg ning palgatase ei ole erasektoriga võrreldav. Kuidas tagatakse reformi raames nende spetsialistide piisav kättesaadavus?
• Rehabilitatsiooniteenuste meeskondade spetsialiseerumise loetelus on 9. meeskond sõnastatud veidi segaselt: "teiste terviseseisundite puhul, mis mõjutavad funktsioneerimisvõimet või põhjustavad funktsioneerimisvõime langust, peab teenuseosutaja tagama meeskonnaliikmete olemasolu lähtuvalt inimese terviseseisundist ning tuginedes rehabilitatsiooni põhimeeskonna hinnangule." Palume täpsustust selle sätte tähenduse kohta.
• Ei ole teada, milline saab olema Tervisekassa hinnakiri loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenustele.
• Eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kvalifikatsiooninõuete tõus ja teenuse hinnataseme muutused võivad vähendada teenuste mahtu olemasoleva eelarve tingimustes ning suurendada vajadust teenuste sihipärasemaks kasutamiseks." Meie hinnangul võib see tähendada, et psüühikahäiretega inimestele pakutavate teenuste maht võib kriitiliselt väheneda. Nende inimeste toetusvajadus on sageli pikaajaline või eluaegne ning asendustuge teenuste vähenemisel ei teki, mistõttu kannatab nende toimetulek ja elukvaliteet.
Lugupidamisega
/digiallkirjastatud/
Liina Lanno
Juhatuse liige
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Erihoolekandeteenuste Pakkujate liidu arvamuse rehabilitatsiooniteenuste süsteemi muutuste kohta.
Lugupidamisega
Liina Lanno
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIINA LANNO
PNOEE-47009012728
2026-05-11 13:46:23
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1
10122 Tallinn Meie 11.05.2026
RTHS ja teiste seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tutvunud käesoleva eelnõuga ning peab oluliseks, et rehabilitatsioonisüsteemi arendamisel seatakse esikohale inimkeskne lähenemine.
Põhiprobleemid ja ettepanekud
• Meie teenuse sihtgrupp – psüühilise erivajadusega inimesed – on sageli sama haavatav nagu lapsed. Viimastel aastatel on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kättesaadavus meie sihtgrupile oluliselt vähenenud ning leitud, et erihoolekandeteenus katab kõik vajadused. Reaalsuses on eriti keerulises olukorras kroonilise psüühikahäirega inimesed, kelle jaoks kogemusnõustamise ja psühholoogi (nt kognitiiv-käitumusliku teraapia) tugi on hädavajalikud igapäevase toimetuleku tagamiseks.
• Liitpuudega inimeste puhul on regulaarne füsioteraapia hädavajalik, et säilitada lihaste normaalne seisund ja vältida kontraktuuride teket. Hetkel on jõutud olukorda, kus näiteks mähkmete vahetamine võib inimesele põhjustada valu lihasjäikuse tõttu.
• Teenuseid ei peaks osutama nö paketina: füsioteraapia saamiseks peab praegu kasutama koos veel kahte teenust, mis tähendab mõttetut bürokraatiat ja ebamõistlikku raha kulutamist.
Kui need kitsaskohad leiavad uues süsteemis lahenduse, on muudatused igati tervitatavad.
Kõhklused ja küsimused
• Kui eelisjärjekorras plaanitakse sõlmida lepingud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatega ning teenustele ei seata mahupiiranguid, kas jätkub ressursse (nii inim- kui rahalisi) praegustele sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistide teenuseid vajavatele psüühikahäiretega inimestele? Eelnõus esitatud statistika näitab, et 2025. aastal kasutasid just psüühikahäirega tööealised inimesed teenuseid kõige enam.
• Kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kaasamine mitmesse rehabilitatsioonimeeskonda (nt vaimse tervise, neuroarenguliste eripärade ja neuroloogiliste seisundite rehabilitatsioonis) on vajalik, kuid nende spetsialistide puuduse tõttu on juba täna tervishoius pikk ooteaeg ning palgatase ei ole erasektoriga võrreldav. Kuidas tagatakse reformi raames nende spetsialistide piisav kättesaadavus?
• Rehabilitatsiooniteenuste meeskondade spetsialiseerumise loetelus on 9. meeskond sõnastatud veidi segaselt: "teiste terviseseisundite puhul, mis mõjutavad funktsioneerimisvõimet või põhjustavad funktsioneerimisvõime langust, peab teenuseosutaja tagama meeskonnaliikmete olemasolu lähtuvalt inimese terviseseisundist ning tuginedes rehabilitatsiooni põhimeeskonna hinnangule." Palume täpsustust selle sätte tähenduse kohta.
• Ei ole teada, milline saab olema Tervisekassa hinnakiri loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenustele.
• Eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kvalifikatsiooninõuete tõus ja teenuse hinnataseme muutused võivad vähendada teenuste mahtu olemasoleva eelarve tingimustes ning suurendada vajadust teenuste sihipärasemaks kasutamiseks." Meie hinnangul võib see tähendada, et psüühikahäiretega inimestele pakutavate teenuste maht võib kriitiliselt väheneda. Nende inimeste toetusvajadus on sageli pikaajaline või eluaegne ning asendustuge teenuste vähenemisel ei teki, mistõttu kannatab nende toimetulek ja elukvaliteet.
Lugupidamisega
/digiallkirjastatud/
Liina Lanno
Juhatuse liige
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1
10122 Tallinn Meie 11.05.2026
RTHS ja teiste seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tutvunud käesoleva eelnõuga ning peab oluliseks, et rehabilitatsioonisüsteemi arendamisel seatakse esikohale inimkeskne lähenemine.
Põhiprobleemid ja ettepanekud
• Meie teenuse sihtgrupp – psüühilise erivajadusega inimesed – on sageli sama haavatav nagu lapsed. Viimastel aastatel on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kättesaadavus meie sihtgrupile oluliselt vähenenud ning leitud, et erihoolekandeteenus katab kõik vajadused. Reaalsuses on eriti keerulises olukorras kroonilise psüühikahäirega inimesed, kelle jaoks kogemusnõustamise ja psühholoogi (nt kognitiiv-käitumusliku teraapia) tugi on hädavajalikud igapäevase toimetuleku tagamiseks.
• Liitpuudega inimeste puhul on regulaarne füsioteraapia hädavajalik, et säilitada lihaste normaalne seisund ja vältida kontraktuuride teket. Hetkel on jõutud olukorda, kus näiteks mähkmete vahetamine võib inimesele põhjustada valu lihasjäikuse tõttu.
• Teenuseid ei peaks osutama nö paketina: füsioteraapia saamiseks peab praegu kasutama koos veel kahte teenust, mis tähendab mõttetut bürokraatiat ja ebamõistlikku raha kulutamist.
Kui need kitsaskohad leiavad uues süsteemis lahenduse, on muudatused igati tervitatavad.
Kõhklused ja küsimused
• Kui eelisjärjekorras plaanitakse sõlmida lepingud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatega ning teenustele ei seata mahupiiranguid, kas jätkub ressursse (nii inim- kui rahalisi) praegustele sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistide teenuseid vajavatele psüühikahäiretega inimestele? Eelnõus esitatud statistika näitab, et 2025. aastal kasutasid just psüühikahäirega tööealised inimesed teenuseid kõige enam.
• Kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kaasamine mitmesse rehabilitatsioonimeeskonda (nt vaimse tervise, neuroarenguliste eripärade ja neuroloogiliste seisundite rehabilitatsioonis) on vajalik, kuid nende spetsialistide puuduse tõttu on juba täna tervishoius pikk ooteaeg ning palgatase ei ole erasektoriga võrreldav. Kuidas tagatakse reformi raames nende spetsialistide piisav kättesaadavus?
• Rehabilitatsiooniteenuste meeskondade spetsialiseerumise loetelus on 9. meeskond sõnastatud veidi segaselt: "teiste terviseseisundite puhul, mis mõjutavad funktsioneerimisvõimet või põhjustavad funktsioneerimisvõime langust, peab teenuseosutaja tagama meeskonnaliikmete olemasolu lähtuvalt inimese terviseseisundist ning tuginedes rehabilitatsiooni põhimeeskonna hinnangule." Palume täpsustust selle sätte tähenduse kohta.
• Ei ole teada, milline saab olema Tervisekassa hinnakiri loovterapeudi ja kogemusnõustaja teenustele.
• Eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kvalifikatsiooninõuete tõus ja teenuse hinnataseme muutused võivad vähendada teenuste mahtu olemasoleva eelarve tingimustes ning suurendada vajadust teenuste sihipärasemaks kasutamiseks." Meie hinnangul võib see tähendada, et psüühikahäiretega inimestele pakutavate teenuste maht võib kriitiliselt väheneda. Nende inimeste toetusvajadus on sageli pikaajaline või eluaegne ning asendustuge teenuste vähenemisel ei teki, mistõttu kannatab nende toimetulek ja elukvaliteet.
Lugupidamisega
/digiallkirjastatud/
Liina Lanno
Juhatuse liige
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit