Maardu Linnavolikogu, Maardu Linnavalitsus_soovitus hea halduse tava järgimise kohta

Maardu Linnavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 11.05.2026 nr 7-5/261022/2603968

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Maardu linnas

Lugupeetud linnavolikogu esimees ja linnapea

Maardu linna järveäärse piirkonna elanikud pöördusid õiguskantsleri poole, sest nad pole rahul

kohaliku vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga. Elanike hinnangul on vee- ja

kanalisatsiooniteenuse hind põhjendamatult kõrge ja hinna kujunemine pole läbipaistev. Elanikel

on tekkinud kahtlus, et Maardu Linnavalitsus ei kontrolli linna äriühingute tegevust, samuti pole

linnavalitsus vastanud elanike pöördumistele nii, nagu seadused ette näevad.

Elanike mure kõrge veehinna pärast on mõistetav. Kui elutähtsat teenust osutab monopoolses

seisundis ettevõte, mille omanik on kaudselt kohalik omavalitsus, on elanikel õigus eeldada, et

teenuse hind on põhjendatud ning ettevõtte tegevus läbipaistev ja kontrollitud.

Linn peab järgima hea halduse põhimõtet, kui selgitab inimestele enda tegevust, muu hulgas seda,

kuidas linn kontrollib linna osalusega äriühingute tegevust. Leian, et linnavalitsuse tegevus ei ole

olnud igas aspektis kooskõlas hea halduse põhimõttega. Eelkõige ei ole linnavalitsus püüdnud

elanike küsimustele sisuliselt vastata ega selleks ettevõttelt andmeid küsida. Kui linnavalitsusel

pole linna kontrolli all oleva äriühingu kulude kujunemise kohta infot, viitab see ebapiisavale

omanikujärelevalvele.

Palun Maardu Linnavalitsusel edaspidi anda elanike pöördumistele sisulised vastused. Vajaduse

korral tuleb linnal nõuda linna osalusega äriühingutelt andmeid välja, et oleks võimalik nende

äriühingute tegevust käsitlevaid vastuseid põhjendada.

Õiguskantsler ei analüüsi veeteenuse hinna põhjendatust ega asu Konkurentsiameti või

Andmekaitse Inspektsiooni rolli.

Järelevalve linna äriühingute tegevuse üle

Linnade ja valdade majandustegevust ning juriidilistes isikutes osalemist reguleerib kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35. Linnavalitsusel kui linna ainuosalusega äriühingu

asutajal, osanikul või aktsionäril on õigus teha äriühingu tegevuse üle omanikujärelevalvet (KOKS

§ 35 lg 3).

OÜ Kroodi Vesi kuulus enne ühinemist äriühingule AS Maardu Vesi, mille ainuomanik on Maardu

linna omandisse kuuluv AS Maardu Elamu. Äriseadustiku § 6 kohaselt on see kontsern, kus ema-

2

ja tütarettevõtja moodustavad majandusliku terviku ning emaettevõtjal on tütarettevõtja üle

valitsev mõju.

Kuigi äriseadustiku kohaselt on tütarettevõtja iseseisev juriidiline isik ja tema igapäevast tegevust

juhib juhatus, ei tähenda see, et omanikul poleks võimalust või kohustust selle tegevuse üle

järelevalvet teha.

Maardu Linnavalitsusel pole otsest osanikuõigust OÜ Kroodi Vesi suhtes – see kuulub vahetule

osanikule ehk AS-ile Maardu Vesi (ÄS § 166 annab igale osanikule õiguse saada juhatuselt teavet

osaühingu tegevuse kohta ning tutvuda osaühingu dokumentidega). See ei tähenda siiski, et

linnavalitsusel pole võimalik vajalikku teavet saada. Linnavalitsus saab kasutada oma

osanikuõigusi ja nõuda, et AS-i Maardu Elamu juhatus annaks talle vajaliku teabe (ÄS § 287).

Selline infovahetus omanike vahel on tavapärane kontserni juhtimise osa ning vajalik

omanikujärelevalve tegemiseks.

Kohalik omavalitsus ei ole üksnes formaalne omanik. Avalikku ülesannet täites – sealhulgas vee-

ja kanalisatsiooniteenust korraldades – peab linn olema suuteline veenduma, et kulud on

põhjendatud, seotud isikutega toimuvad tehingud turutingimustel ning avalikku raha kasutatakse

sihipäraselt. Omavalitsusüksus peab korraldama avalike teenuste osutamist soodsaimatel

tingimustel (KOKS § 3 p 7) ning tagama eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulude kokkuhoiu

(KOKS § 48 lg 31 p 1).

Viide sellele, et üksnes äriühingul on oma tegevuse kohta vajalik teave, ei vabasta linnavalitsust

omanikujärelevalvest ega ülesandest elanikele selgitada, kuidas linn seda järelevalvet teeb. Kui

linnavalitsus vajaduse korral sellist teavet küsib ning järelevalvega seonduvat elanikele selgitab,

on see kooskõlas hea halduse ja omaniku järelevalve põhimõtetega. See, kui linnavalitsus tõdeb,

et tal pole infot oma kaudse kontrolli all oleva äriühingu kulude kujunemise kohta, võib viidata

ebapiisavale järelevalvele ega ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Kui linnavalitsuse vastused ei rahulda avaldajat, on tal võimalik pöörduda linnavolikogu

revisjonikomisjoni poole. Revisjonikomisjon saab KOKS § 48 lõike 3 punkti 1 alusel kontrollida

ja hinnata linna valitseva mõju all oleva äriühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja

tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust, samuti küsida selle hindamiseks vajalikku

teavet ja kõiki dokumente (KOKS § 48 lg 6). Revisjonikomisjon saab küsida linnavalitsuselt

selgitusi ka äriühingute juhtimise kohta.

KOKS § 35 lõike 1 viimane lause näeb ette, et linnavolikogu kehtestab linna eraõiguslikes

juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja korra. Maardu linn on kehtestanud vastavad normid

linna põhimääruse §-s 54, kuid need piirduvad KOKS-i üldpõhimõtete kordamisega ning neis ei

ole täpsemaid suuniseid näiteks linna osalusega äriühingutes sisekontrolli tegemiseks.

Soovitan Maardu Linnavolikogul kaaluda põhimääruse täiendamist selliselt, et linnavalitsusele

antaks selgemad suunised omanikujärelevalve teostamiseks linna osalusega äriühingutes,

sealhulgas mitmeastmelise kontserni struktuuris (vt sarnaste küsimuste kohta Riigikontrolli

aruanne „Narva linna ühingute juhtimine ja järelevalve nende üle“, 2025).

Teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamine

Maardu linna elanikud on leidnud, et linnavalitsuse vastused nende pöördumistele olid sisutühjad

ning et linnavalitsus liigitas teabenõude omavoliliselt selgitustaotluseks.

3

Hea halduse põhimõtte kohaselt peab asutus menetlema pöördumisi vastavalt nende sisule ning

vastama selgelt, arusaadavalt ja õigele seadusele tuginedes. See tähendab muu hulgas, et

linnavalitsus peab enne vastamist välja selgitama, mis liiki pöördumisega on tegu.

Teabenõudega saab küsida dokumenti, mis on asutusel olemas. Kui asutusel küsitud teavet ei ole,

siis ei saa ka teabenõuet täita ning seda tuleb inimesele selgitada. Teabenõudele tuleb vastata

viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1). Kui

inimene aga küsib asutuse tegevuse kohta õigusalaseid selgitusi ja/või teavet, mis eeldab teabe

analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, loetakse pöördumine selgitustaotluseks (AvTS § 23 lg 2

p 5, märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) § 2 lg 2). Sellise pöördumise vastuses tuleb anda soovitud teave, õigusalane selgitus või

põhjendada selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8 lause 3).

Avaldaja saatis 9. juulil 2025 linnavalitsusele pöördumise, milles palus dokumente ja

hinnapäringuid OÜ Kroodi Vesi raamatupidamisteenuse turuhinnale vastavuse kohta ning

täpsemat selgitust või analüüsi, mille alusel on otsustatud, et sellises mahus teenuse kulud on

optimaalsed. Linnavalitsus käsitas esimest küsimust teabenõudena ning edastas selle OÜ-le

Kroodi Vesi, teise küsimuse liigitas aga selgitustaotluseks. Kuna teine küsimus eeldas selgitust

otsuse kohta, mida linnavalitsus enda põhjenduse kohaselt ei olnud teinud ega saanud seetõttu

täpsemalt selgitada, siis ei ole põhjust pidada pöördumise osalist ümberkvalifitseerimist

selgitustaotluseks õigusvastaseks.

MSVS ei sätesta, mida täpselt peab sisaldama selgitustaotluse vastus. See tähendab, et asutusel on

selgitustaotlusele vastamisel avar otsustusõigus. Linnavalitsusele saab aga ette heita, et

linnavalitsus ei püüdnud elanike küsimustele ammendavalt vastata, kui inimesed küsisid OÜ

Kroodi Vesi raamatupidamisteenuse hinna põhjendatuse kohta. Ammendava vastuse andmiseks

oleks linnavalitsus saanud tütarettevõttelt vajalikud andmed välja nõuda. Selline elanike

pöördumistele vastamine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Kui linnavalitsus ei vasta pöördumistele korrektselt (nt jätab mõnele küsimusele vastamata, vastus

ei ole sisuline, keeldub vastamisest ilma õigusliku aluseta), siis on avaldajal võimalik oma õigusi

kaitsta vaide- ja halduskohtumenetluse korras (vallavalitsusele saab esitada vaide haldusmenetluse

seaduse § 71 jj kohaselt ja halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 37 jj

kohaselt).

Järelevalve veeteenuse hinna üle

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) kohaselt kehtestab vee- ja

kanalisatsiooniteenuse hinna vee-ettevõtja ning selle põhjendatust ja seadusele vastavust

kontrollib Konkurentsiamet, mitte kohalik omavalitsus (ÜVVKS §-d 57 jj).

Seadus näeb ette, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peab katma üksnes vee-ettevõtja

põhjendatud tegevuskulud ja vajalikud investeeringud, tagama põhjendatud tulukuse ja

keskkonnanõuete täitmise ning teenuse hinnaga ei tohi tarbijaid diskrimineerida (ÜVVKS § 50 lg-

d 1 ja 3). Teenuse hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning

võimaldama vee-ettevõtjal täita seadusega sätestatud ülesandeid (ÜVVKS § 52 lg 1). Sellised

kulud on vee-ettevõtja tegevuskulud, näiteks ka raamatupidamisteenus ja juhatuse liikmete

tööjõukulud (vt ka Konkurentsiameti koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna

4

arvutamise soovituslik metoodika). Ka nende kulude suurust ja põhjendatust saab kontrollida

Konkurentsiamet.

Konkurentsiamet on avaldajale vastanud, et OÜ Kroodi Vesi veeteenuse hind kooskõlastati

7. detsembril 2016 ja see vastab seaduse nõuetele. Amet kinnitas, et kehtivat veeteenuse hinda

kooskõlastades kontrollis amet põhjalikult, kas hinnakomponendid on põhjendatud, ning märkis,

et pöördumises välja toodud raamatupidamise kulu ei ole teenuse hinnas arvesse võetud. Samuti

on amet selgitanud, mis tingimustel ta sekkub hinnamuutuste korral.

Riikliku järelevalvemenetluse alustamine on Konkurentsiameti kaalutlusotsus ja amet ei pidanud

järelevalvet praegusel juhul vajalikuks ega otstarbekaks, viidates eelkõige AS-i Maardu Vesi ja

OÜ Kroodi Vesi kavandatud ühinemisele ja veeteenuse osutaja ülesannete üleandmisele AS-ile

Tallinna Vesi.

Konkurentsiameti hinnaotsuseid saab vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras halduskohtus (ÜVVKS § 58 lg 10). Vaidlustamisel tuleb selgitada, millist õigusnormi on

Konkurentsiamet rikkunud või milles amet on oluliselt eksinud.

Kokkuvõte ja soovitused

Maardu järveäärse piirkonna elanikud on olnud pikka aega mures veeteenuse kõrge hinna pärast.

Piirkonna elanike pöördumine näitab, et linna äriühingute üle teostatavas järelevalves võib olla

puudusi ning et linn ei selgita inimestele olukorda piisavalt.

Palun Maardu linnal edaspidi teha hoolsamat järelevalvet linna äriühingute tegevuse üle ning

inimeste pöördumistele vastates järgida seadust ja hea halduse põhimõtet. Eriti oluline on see

juhul, kui linnale kuuluv monopoolses seisundis äriühing pakub elanikele teenust, mille

hinnakujundus peab olema läbipaistev ja inimestele arusaadav.

Maardu linn on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega seotud murede lahendamiseks astunud

sisulisi samme. 2025. aasta juunis teavitas linnavalitsus elanikke läbirääkimistest, mis käivad

veeteenuse osutamise ümberkorraldamiseks. Maardu Linnavolikogu kiitis 24. märtsil 2026 heaks

AS-i Maardu Vesi ja OÜ Kroodi Vesi ühinemise ning alates 1. maist 2026 osutab järveäärses

piirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenust AS Tallinna Vesi. Selle tulemusena hakkab kogu Maardu

linnas kehtima ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind, mis on elanikele soodsam kui varasem

OÜ Kroodi Vesi kehtestatud hind. Tunnustan linnavolikogu selle otsuse eest. Sellega on piirkonna

elanike pikaajaline mure veeteenuse hinna pärast sisuliselt lahendatud.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja

Ivika Nõukas 693 8419

[email protected]