Arvamuse avaldamine eelnõule (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1 Meie 11.05.2026 nr 2.3-4/26/1617-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu

seaduse (RTHS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

Vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele peab seadusandja intensiivse põhiõiguste riive

korral (igasugune isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele) määrama töödeldavate isikuandmete kategooriad seaduse tasandil. Kavandatav §

13⁷ lõige 6 sätestab rehabilitatsiooniteenuse osutaja kohustuse dokumenteerima enda

infosüsteemis teenuse osutamise andmed, määrates dokumenteerimisele kuuluva andmekoosseisu.

AKI hinnangul on nimetatud sätte sõnastus liiga üldine ning vajab täpsustamist.

Kavandatav § 13⁷ lõike 6 punkt 1 kasutab terminit „inimese üldandmed“. Juhime tähelepanu, et

üldandmed on õigusloomes kinnine loetelu (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed,

emakeel). Seletuskirjas on öeldud, et muudatustel on kaudne mõju ka haridusasutustele, kuna

rehabilitatsiooniteenuste parem kättesaadavus võib mõjutada laste toimetulekut ja tugivajadust

(eripedagoogi, logopeedi jm teenused) haridussüsteemist. Sellest võib järeldada, et

rehabilitatsiooniteenuse käigus võib tekkida vajadus töödelda ka andmed hariduse või töötamise

kohta. Kui teenuse osutamiseks on vajalik töödelda täiendavaid andmeid (nt andmed teovõime

kohta, sotsiaalne staatus, haridustee), tuleb need kategooriad seaduses eraldi välja tuua.

Kavandatav § 13⁷ lõike 6 punktides 2–4 nimetatud piirangud, tulemused ja kokkuvõte on

andmekaitse mõistes liiga üldistatud ja ebamäärased mõisted. Seaduse tekstist peab nähtuma,

millist liiki teavet nendesse dokumentidesse koondatakse (nt funktsioneerimisvõime andmed,

abivahendite vajadus jms). Arvestades, et eelnõu näeb ette ka tervishoiuteenuse korralduse seaduse

§ 59² lõiget 1 täiendamist kohustusega esitada tervise infosüsteemi rehabilitatsiooniteenuse

kokkuvõte, peab selle kokkuvõtte andmete koosseis olema üheselt selge.

Praegune regulatsioon (§ 13⁷ lõige 6) kohustab andmeid dokumenteerima, kuid ei määra, kui kaua

rehabilitatsiooniteenuse osutaja andmeid säilitab. Isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg peab

olema sätestatud seaduse tasandil ning seletuskirjas olema lisatud põhjendused selle pikkuse kohta

(miks ei piisa lühemast tähtajast). Säilitustähtaega võib määruses täpsustada, aga seaduse tasandil

peab olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi.

Kavandatav RTHS § 13⁷ lõige 6 näeb ette teenuse osutamise dokumenteerimise andmekoosseisu,

2 (3)

sama paragrahvi lõike 7 kohaselt rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimise nõuded ja täpsema

andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. AKI rõhutab, et

määrusega võib andmete koosseisu täpsustada, kuid seejuures ei tohi väljuda seadusega ette antud

kategooriate piiridest. Volitusnorm peab olema piisavalt täpne, et välistada olukord, kus määruse

tasandil hakatakse küsima andmeid, milleks seadusandja pole volitust andnud.

Palume täpsustada rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimist puudutav regulatsioon selliselt, et

töödeldavate isikuandmete kategooriad ja säilitamise maksimaalne tähtaeg oleksid sätestatud

seaduse tasandil.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamine eeldab ligipääsu eriliigilistele isikuandmetele

(terviseandmed). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti h kohaselt on

terviseandmete töötlemine lubatud vaid juhul, kui andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või

liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse

hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid

töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste

kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.

Kavandatavas RTHS §-s 13⁹ on sätestatud nõuded rehabilitatsioonimeeskonna liikmele. RTHS §-

s 13⁹ lõike 1 kohaselt rehabilitatsioonimeeskonna liikmeks võib olla isik, kellel on selleks vajalik

erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus. Seletuskirjas on märgitud, et meeskonda

võivad kuuluda ka kogemusnõustajad, kelle puhul on ette nähtud täienduskoolitus (182 tundi).

Erinevalt kliinilistest psühholoogidest või tervishoiutöötajatest ei pruugi kogemusnõustajatele

laieneda automaatne seadusejärgne kutsesaladuse hoidmise kohustus samas ulatuses. Tagamaks

isikuandmete kaitse põhimõtete täitmist, tuleb tagada, et kõikidele rehabilitatsioonimeeskonna

liikmetele laieneks konfidentsiaalsuskohustus.

Seletuskirjas mõjuhinnangu peatükis on toodud, et andmeid kasutavad rehabilitatsiooniteenuse

osutamisega seotud rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ulatuses, mis on vajalik nende

tööülesannete täitmiseks. Paraku ei näe eelnõu ette regulatsiooni, mis määrab

rehabilitatsioonimeeskonna liikme andmetele juurdepääsu piirangut, seega jääb arusaamatuks,

kuidas tagatakse isikuandmete töötlemine ainult tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses

(minimaalsuse põhimõte).

Kavandatav RTHS §-s 13⁹ lõige 2 annab ministrile volituse kehtestada rehabilitatsioonimeeskonna

liikmele esitatavad täpsemad nõuded määrusega. AKI juhib tähelepanu, et kuna olulised isiku

põhiõigusi (sh õigust eraelu puutumatusele) mõjutavad asjaolud peavad olema reguleeritud

seaduse tasandil, peab seadusega sätestama, milliseid isikuandmeid (vähemalt kategooriate kaupa)

meeskonnaliikme kandidaadi kohta on õigus koguda ja töödelda tema sobivuse hindamiseks.

Sõnastus „vajalik erialane ettevalmistus“ on liiga lai. See tekitab olukorra, kus meeskonnaliikmele

ei ole ette teada, milliseid tema isikuandmeid (nt haridustee üksikasjad, varasem töökogemus,

täiendkoolituste sisu) hakatakse kontrollima.

Reguleerimata on ka RTHS §-s 13⁹ alusel kogutavate isikuandmete säilitamine.

Palume täpsustada rehabilitatsioonimeeskonna liikmeid puudutavat regulatsiooni selliselt, et

liikme valimisel töödeldavate isikuandmete koosseis ning andmete säilitamine oleks seadusega

paika pandud. Ministri määrusega võib isikuandmete koosseisu täpsustada, kuid seejuures ei tohi

väljuda seadusega ette antud piiridest ehk määrusega laiendada töödeldavate isikuandmete

kategooriaid. Lisaks palume selgitada, kuidas on tagatud rehabilitatsioonimeeskonna liikme

konfidentsiaalsuskohustuse täitmine ning vajadusel täiendada eelnõu ametisaladuse hoidmise

kohustusega nende rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul, kellele see muidu ei laiene.

Tehnilise märkusena toome välja, et paralleelselt on praegu kooskõlastamisel RTHS muutmise

eelnõu, millega muudetakse RTHS paragrahvi 1 lõiget 1 tervikuna. Samas näeb käesolev eelnõu

3 (3)

ette RTHS § 1 lõike 1 täiendamist punktiga 3². Juhime tähelepanu, et eelnõude menetlemisel tuleb

järgida, et eelnõuete vahel ei tekiks vastuolu.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108