| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-10/26/1649-2 |
| Registreeritud | 11.05.2026 |
| Sünkroonitud | 12.05.2026 |
| Liik | Otsus |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-10 Märgukirjad |
| Toimik | 2.2-10/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim 2) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp vallavanem
Jõhvi Vallavalitsus
Lp linnapea
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Lp juhatus
aktsiaselts Epler & Lorenz
11.05.2026 nr 2.2-10/26/1649-2
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai märgukirja isikuandmete töötlemise kohta jäätmete kogumispunktis
aadressil Jäätme, Järve küla, Jõhvi vald, Ida-Virumaa. Jäätmejaam asub Jõhvi valla territooriumil,
kuid Kohtla-Järve linna kodulehel avaldatud teabe kohaselt on tegemist omavalitsuste ühise
kogumispunktiga1. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel on jäätmejaama käitaja
aktsiaselts Epler & Lorenz (10136864)2. Andmekaitse Inspektsioonile ei ole andmekaitsetingimuste
puudumisel teada, kes on jäätmejaamas isikuandmete vastutav töötleja või kas või mil viisil on
vastutus jaotatud3, mistõttu saadab inspektsioon käesoleva tähelepanu juhtimise kõigile jäätmejaama
tegevusega seotud osalistele.
Märgukirjas toodud kirjelduse kohaselt paluti füüsilisel isikul Järve küla jäätmejaama külastamisel
paberile kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, auto registreerimisnumber, elukoht, telefoninumber ja
e-posti aadress ning anda allkiri, kusjuures samal lehel olid talle nähtavad ka varasemate külastajate
andmed. Andmete kogumise hetkel ei olnud võimalik saada teavet selle kohta, mis eesmärgil neid
andmeid kogutakse, kuhu andmed edastatakse, kui kaua neid säilitatakse vm andmete töötlemise
tingimusi.
Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et isikuandmete kaitse üldmääruse4 (IKÜM) kohaselt on
isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava inimese kohta, isikuandmete töötlemiseks
loetakse nendega tehtavat mistahes toimingut ning isikuandmete ja isikuandmete töötlemise mõisteid
tuleb käsitleda laialt.5
1 Jäätmejaamad – Kohtla-Järve linn. AKI lähtub siinkohal eeldusest, et Kohtla-Järve linna kodulehel avaldatud teave on
õige ning kuigi Jõhvi valla kodulehel vastav teave puudub, siis toimub Jõhvi valla haldusterritooriumil asuva jäätmejaama
kasutamine pärast Toila vallaga ühinemist endiselt tingimustel. 2 KOTKAS - AVE v2.13.53 3 Vt EAKN Suunised 07/2020 vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete kohta isikuandmete kaitse üldmääruses
Versioon 2.0. Vastu võetud 7. juulil 2021 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM art 4 p 1 ja 2 ning EL Kohtu 02.12.2025 otsus C-492/23, p 49 ja EL Kohtu 24.02.2022 otsus C-175/20 p 35
2 (3)
Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda IKÜM artiklis 5 loetletud andmetöötluse põhimõtetest, sh
seaduslikkuse, minimaalsuse, eesmärgipärasuse ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse
(turvalisuse) põhimõtetest. Eesmärgipärasuse põhimõte näeb ette, et isikuandmeid võib töödelda
üksnes täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Minimaalsuse põhimõttest
tuleneb, et igas andmetöötluse etapis võib töödelda isikuandmeid üksnes sellises mahus, mis on
vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Konfidentsiaalsuse põhimõte hõlmab kaitset loata või
ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest, kasutades
asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, sh rikkumiste ennetamiseks ja haldamiseks6.
Riigikohus7 on selgitanud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolul peab töötlemine
kui toiming olema õigusliku alusega ka kooskõlas ehk lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust
alusest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Neid põhimõtteid tuleb hinnata
koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete
isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.
Isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik
saavutada muude vahendite abil või töödelda vaid sellises mahus, mis on minimaalselt vajalik
töötlemise eesmärgi saavutamiseks.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on kaheldav, kas kõik märgukirjas toodud andmed, mida
jäätmejaama külastajalt kogutakse, on eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikud. Isikuandmete
vastutaval töötlejal tuleb eesmärki arvestades hoolikalt läbi mõelda, milliseid andmeid tal tegelikult
koguda on vaja ning vastavalt sellele praktikat muuta.
Isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks on vastutava töötleja kohustuseks hinnata oma
isikuandmete töötlemise protsessi ja vahendeid ning rakendada kogumis tegevusi ja meetmeid, et
kaitsta isikuandmeid ja infosüsteeme, sõltumata andmete formaadist või andmekandjast, võimalike
rikkumiste, sh volitamata juurdepääsu, kasutamise, avalikustamise, muutmise, hävitamise või
kahjustamise eest. Antud juhul tuleb jäätmejaama külastajate andmete kogumine korraldada viisil, et
teiste külastajate andmed ei saa kolmandatele isikutele teatavaks.
Andmekaitse Inspektsioon juhib ühtlasi tähelepanu, et IKÜM-is on sätestatud ka lõimitud ja
vaikimisi andmekaitse põhimõte. Kõigi toodete või teenuste kujundamisel, väljatöötamisel, aga ka
hankimisel või tellimisel, tuleb isikuandmete töötlemise nõudeid arvesse võtta ja rakendada
isikuandmete kaitse tagamiseks asjakohaseid meetmeid 8.
IKÜM artiklist 5 tuleneb ka läbipaistvuse põhimõte9. Läbipaistvuse tagamiseks kehtestab IKÜM
artiklites 12 – 14 nõuded andmesubjektile antava teabe ja tingimuste kohta. Andmekaitsetingimustes
peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema välja toodud muu hulgas isikuandmete vastutav töötleja ja
tema kontaktandmed, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, viide võimalusele tutvuda
enda kohta kogutud isikuandmetega ja andmesubjekti õigused jms. Andmekaitsetingimused peavad
olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad. Jäätmejaama külastajal
peab enne isikuandmete töötlemist olema võimalus teada saada kes, milleks ja mil viisil tema
isikuandmeid töötleb ning millised on tema õigused seoses tema andmete töötlemisega.
Eelnevast tulenevalt palume teil vaadata üle oma praktika seoses jäätmejaamas füüsilistelt
isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kogutavate isikuandmete ja nende edasise töötlemisega ning
6 IKÜM art 5 lg 1 punktid b, c ja f 7 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24 8 IKÜM art 25 ja põhjenduspunkt 75, vt lisaks EAKN Artiklit 25 käsitlevad suunised 4/2019 Lõimitud andmekaitse ja
vaikimisi andmekaitse Versioon 2.0. Vastu võetud 20. oktoobril 2020 9 IKÜM art 5 lg 1 punkt a, vt lisaks Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta Vastu
võetud 29. novembril 2017 Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 11. aprillil 2018
3 (3)
tagada isikuandmete töötlemise vastavus kehtestatud nõuetele. Samuti tuleb tagada
andmesubjektide teavitamine töötlemise asjaoludest.
Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota, kuid pöördumiste
kordumisel või kahtluse korral võib Andmekaitse Inspektsioonil otsustada täiendava
sekkumisvajaduse üle, sh algatada järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|