Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise kord

1. Üldsätted

1.1. Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise korra (edaspidi kord)

eesmärk on Terviseameti (edaspidi amet) siseselt:

1.1.1. määrata vara arvele võtmise tingimused, vara arvestuse töökorraldus, vara kasutusse

andmise ja võõrandamise tingimused, vara üleandmise täpsem korraldus ning vara

asutusesisese kasutamise tingimused osas, mida ei reguleeri või täpsusta

riigivaraseadus, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri,

Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord,

Terviseameti ametiautode, ametisõitudeks isiklike sõiduautode ja ühistranspordi

kasutamise kord, Terviseameti tööriietuse ja varustuse kasutamise kord või muu

õigusakt.

1.1.2. reguleerida Terviseameti materiaalse ja immateriaalse põhivara, väheväärtusliku

vara, sularaha, varude, lõpetamata arenduste ja kasutajaõiguste inventeerimise

korraldus.

1.2. Vara käesoleva korra tähenduses on ametile kuuluv põhivara, rendivara,

väheväärtuslik vara, varu, väikevara, kulumaterjal ja sularaha (edaspidi ühiselt

nimetatud vara).

1.3. Põhivara (materiaalne ja immateriaalne) on vara, mille arvelevõtu alampiir on 10 000

eurot (km-ta).

1.4. Rendivara on rendilepingu alusel hangitud vara, mille üle peetakse arvestust samadel

alustel nagu põhi- ja väheväärtusliku vara puhul.

1.5. Väheväärtuslik vara on vara, mis ei ole põhivara ja mille soetusmaksumus on

vahemikus 1000 kuni 9999,99 eurot (km-ta).

1.6. Väikevara on vara, mille soetusmaksumus on alla 1000 euro (km-ta).

1.7. Varu on ameti toimepidevuse tagamiseks soetatud varu (kuivtoiduvaru, kaitsekiivrid,

kaitsevestid, akupangad, joogivesi jmt).

1.8. Kulumaterjal on kiiresti tarbitavad madala väärtusega esemed, mida kasutatakse

teenistus-või tööülesannete täitmisel (laboritarvikud, pastapliiatsid, kontoripaber

jmt).

1.9. IT vara käesoleva korra tähenduses on riistvara, muud seadmed ning komponendid,

abimaterjalid ja tarvikud, terviklikud infosüsteemid, vahendikomplektid ja tarkvara

(sh mobiiltelefonid, välised kõvakettad, mälupulgad).

1.10. Reservis olev vara on vara, mis ei ole aktiivselt kasutuses.

1.11. Vara võib olla ühiskasutuses olev vara või konkreetse teenistuja kasutuses olev vara.

1.12. Ühiskasutuses olevat vara on lubatud kasutada kõigil ameti teenistujatel või kindla

struktuuriüksuse teenistujatel.

1.13. Konkreetse teenistuja kasutusse antud vara on lubatud kasutada vastaval teenistujal.

1.14. Vara kasutaja käesoleva korra tähenduses on teenistuja, kes vara teenistus-või

tööülesannete täitmisel kasutab. Vara kasutaja täidab käesoleva korra punktis 3.7.

sätestatud kohustusi.

1.15. Vara eest vastutaja käesoleva korra tähenduses on punktides 2.6. ja 2.7. nimetatud

teenistuja, kes vastutab vara kasutusse andmise korraldamise eest. Vara eest vastutaja

täidab käesoleva korra punktis 3.6. sätestatud kohustusi.

1.16. Infosüsteemide kasutajaõiguste inventeerimine tähendab käesolevas korras seda, et

kontrollitakse infosüsteemides kajastatud koguste vastavust tegelikule olukorrale ja

kontrollitakse infosüsteemide kasutajaõiguste vastavust tegelikule kasutajate ringile

ja kasutusele.

2. Vara arvele võtmine

2.1. Vara arvele võtmist korraldab üldosakonna haldusjuht või osakonnajuht.

2.2. Struktuuriüksus, kes hangib vara, kohustub teavitama hangitava vara arvele võtmise

vajadusest Jira kaudu.

2.3. Ametis võetakse arvele põhivara. Lisaks põhivarale võetakse arvele ja peetakse

bilansivälist arvestust järgmise vara osas:

2.3.1. väheväärtuslik vara (inventar, bürooseadmed, IT vara, töövahendid ja muud ameti

tegevuseks ja toimepidevuseks vajalikud varad), mille kasutusiga on üle ühe aasta,

välja arvatud mööbel, mille osas ametis bilansivälist arvestust ei peeta;

2.3.2. toimepidevuse tagamiseks soetatud varu;

2.3.3. ametile kuuluvad töövahendid ning muu väikevara, mille osas on põhjendatud

bilansivälise arvestuse pidamine sõltumata vara maksumusest.

2.4. Ameti vara ja kasutajaõiguste üle peetakse arvestust:

2.4.1. Riigitöötaja Iseteenindusportaali varade moodulis (edaspidi RTIP) – põhivara,

väheväärtuslik vara, väikevara ja toimepidevuse varu;

2.4.2. laoprogrammis ODOO (edaspidi laoprogramm) – tööriided, toimepidevuse kiiresti

riknev varu, laboritarvikud ja isikukaitsevahendid;

2.4.3. laoprogrammis SAP – kuivtoiduvaru;

2.4.4. kasutajaõiguste infosüsteemis (edaspidi KIS) – ameti teenistujate ja lepinguliste

isikutele antud kasutajaõiguste loend.

2.5. Vara arvele võtmise algatab haldusjuht või üldosakonna juhataja vastavalt punktis

2.4. sätestatud vara jaotusele järgmiselt:

2.5.1. RTIPi kantava vara korral avab iga vara kohta vara kaardi, millele kannab vara

asukoha, ostudokumendi numbri, unikaalse inventarinumbri, vara eest vastutaja ja

muu varaga seonduva vajaliku info, manusena ostuarve ning korraldab vara

markeerimise inventarinumbriga. Vara arvele võtmise RTIPis kinnitab vastutaja.

2.5.2. Laoprogrammi kantava vara korral sisestab laoprogrammi vara nimetuse, andmed

vara maksumuse, müüja, ostudokumendi numbri ja vara asukoha kohta (va.

laboritarvikud ja labori isikukaitsevahendid).

2.6. Ametis on vara eest vastutajateks:

2.6.1. haldusjuht – ameti ühiskasutuses olev vara (va. toimepidevuse tarbeks soetatud vara

ja TEHIKu või RITi poolt ameti kasutusse antud vara);

2.6.2. rahvatervise labori valdkonnajuht – vastava valdkonna kasutuses olev vara;

2.6.3. kliendihaldusjuht – kliendihalduse kasutuses olev vara;

2.6.4. toimepidevuse koordinaator – ameti toimepidevuse tarbeks soetatud vara.

2.6.5. struktuuriüksuse juht – struktuuriüksuse kasutuses olevad struktuuriüksuse

ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed ning IT tarkvara, sh tarkvara arendused ja

tarkvara litsentsid, mis on valdkonna põhises kasutuses ja vastava valdkonna

vastutusel.

2.7. Põhjendatud juhtudel võib vara eest vastutajaks määrata ka muu teenistuja.

3. Vara kasutusse ja vastutusele andmine ning vara kasutamine

3.1. Vara kasutusse ja vastutusele andmise ning muutmise toimingud RTIPis ja

laoprogrammis algatab haldusjuht või üldosakonna juhataja.

3.2. RTIPis arvel oleva vara kasutusse või vastutusele võtmise kohta annab vara kasutaja

ja vara eest vastutaja RTIPis vara kaardil vastava kinnituse.

3.3. Laoprogrammis oleva vara kasutusse andmise ja kasutaja määramise kohta teeb

haldusjuht või üldosakonna juhataja vastava märke.

3.4. Kuivtoiduvaru võetakse arvele SAPis. Arvele võtmise korraldab arve alusel Riigi

Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) raamatupidamine.

3.5. Muu arvel mitteoleva vara kohta kasutusse ja vastutusele andmist ei vormistata.

3.6. Vara eest vastutaja kohustub:

3.6.1. informeerima koheselt peale vara hankimist vara arvele võtmise vajadusest Jira

kaudu;

3.6.2. teadma vara asukohta ja kasutajat;

3.6.3. tagama õigusaktides sätestatud õiguste kohaselt teenistuja teenistusest lahkumisel

vara korrektse tagastamise;

3.6.3. osalema aastainventuurides ja erakorralistes inventuurides selgituse andjana ning

tagama inventuuri ajal varadele ligipääsu;

3.6.4. otsustama vajadusel vananenud ja mitte töökorras oleva vara mahakandmise,

põhivara kasuliku eluea muutmise;

3.6.5. kinnitama RTIP-is lugemise lõppemisel vara inventuuri nimekirja;

3.6.6. ühiskasutuses või reservis oleva vara puhul täitma ka punktis 3.7 nimetatud

kohustusi.

3.7. Vara kasutaja kohustub:

3.7.1. vara kasutusse saamisel mõistliku aja jooksul veenduma selle töökorras olekus;

3.7.2. informeerima koheselt otsest juhti ja teatama Jira kaudu vara kadumisest või

kahjustumisest;

3.7.3. jälgima ja korraldama vara kalibreerimise või taatlemise, mille puhul see on nõutav;

3.7.4. kasutama vara heaperemehelikult, säästlikult ja sihtotstarbeliselt;

3.7.5. mitte andma vara edasi kasutamiseks kolmandatele isikutele;

3.7.6. kasutamise lõppedes tagastama vara samas seisukorras nagu ta selle oma kasutusse

sai, arvestades normaalset kulumist;

3.7.7. teatama tõrgetest vara töös vastutajale, kes korraldab tõrke põhjuse

väljaselgitamise, vara tehnilise hoolduse (sh kalibreerimise, valideerimise) ja

võimalusel selle remondi;

3.7.8. mitte eemaldama varalt sellele lisatud kleepsu vara nimetuse ja koodiga ning andma

teada Jira kaudu, kui kleeps on puudu või loetamatuks muutunud.

3.7.9. Punktis 2.6. loetletud teenistujatel on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist,

eelkõige töö- või teenistussuhte lõppemisel või juhul kui peaks ilmnema vara

mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine.

3.8. Kui vara kasutaja ei ole kasutanud vara kooskõlas käesoleva korraga (sh on lubanud

vara kasutada kolmandatel isikutel), siis eeldatakse väljaspool tööruume varale

tekitatud kahju korral teenistuja süüd. Vara kasutajal on õigus kõnealune eeldus omal

kulul ümber lükata.

3.9. Kui vara on vara kasutaja süül kahjustunud, sh hävinud, kohustub vara kasutaja

hüvitama tekitatud kahju arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses

või võlaõigusseaduses sätestatut. Vara kahjustumisel lähtutakse vara väärtuse

määramisel vara turuväärtusest hindamise hetkel. Vara hüvitamise ja hüvitatava vara

väärtuse hindamise korraldab eeltoodud p 2.6. või 3.1. loetletud teenistuja, kes tellib

vaidluse korral ekspertiisiakti vara vigastuse suuruse, põhjuse, parandamise

võimalikkuse või vara turuväärtuse hindamiseks. Ekspertiisiakti eest tasub pool,

kelle süül toimus vara kahjustamine.

4. Vara arvestuse pidamine, inventuuri läbiviimise aeg ja põhimõtted

4.1. Inventuuri läbiviimisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas

sätestatud nõudeid.

4.2. Vara üle peab arvestust üldosakond.

4.3. Vara olemasolu ja vara kohta peetavaid andmeid kontrollitakse aastainventuuri või

erakorralise inventuuri käigus.

4.4. Vara (v.a kulumaterjal) aastainventuur viiakse läbi 31. oktoobri või 30. novembri

seisuga.

4.5. Sularaha kassade aastainventuur viiakse läbi 31. detsembri seisuga.

4.6. Lõpetamata arenduste aastainventuur viiakse läbi 31. detsembri seisuga.

4.7. Kasutajaõiguste inventuur viiakse läbi kaks korda aastas seisuga 30. juuni ja 31.

detsember või vastavalt vajadusele sagedamini.

4.8. Sularaha osas viiakse kaks korda aastas läbi ootamatu kontroll, mille osas koostab

üldosakonna juhataja inventeerimiskäskkirja. Ootamatu kontroll dokumenteeritakse

dokumendihaldussüsteemis.

4.9. Muu vara osas võib vastavalt vajadusele peadirektori otsusel läbi viia erakorralisi

inventuure, sh juhtumil, kus toimub struktuuriüksuste kolimine, vastutaja muutub või

vastutaja teeb vastavasisulise ettepaneku.

4.10. Punktis 2.4.1 sätestatud vara inventuuri teostamiseks koostatakse RTIPi varade

moodulis inventuurikorraldus, mille kinnitab peadirektor. Korraldusse märgitakse

vähemalt kahest ameti teenistujast koosnev inventuurikomisjon, inventuuri

nimekirjad ning inventuuri läbiviimise meetod (füüsiline inventuur või kirjaliku

kinnitusega inventuur).

4.11. Punktis 2.4.2 ja 2.4.3 sätestatud vara, sularaha ja lõpetamata IT arenduste inventuuri

teostamiseks moodustab peadirektor inventeerimiskomisjoni. Iga asukoha kohta

moodustatakse inventeerimiskomisjon vähemalt kahest ameti teenistujast. Inventuur

dokumenteeritakse dokumendihaldussüsteemis.

4.12. Juhul, kui komisjoni liige või liikmed ei saa osaleda inventuuril, siis määratakse uus

liige või uued liikmed.

4.13. Inventuurikomisjon peab inventuuri läbiviimisel veenduma vara olemasolus ja selle

seisukorras ning vara vajalikkuses. Vajadusel tuleb vara kasutajal kinnitada, et vara

on nõuetekohaselt säilinud.

4.14. Inventuuri lõppakti kinnitab peadirektor.

4.15. Inventeerimiskomisjoni esimees ja liige kohustuvad:

4.15.1. viima läbi asukohapõhise ja kirjaliku kinnitusega vara inventeerimise;

4.15.2. vastutama vara lugemise ja selle kvaliteedi eest;

4.15.3. koostama vajadusel inventeerimise käigus liikunud varast nimekirja;

4.15.4. esitama vajadusel selgitused vara puudu- ja ülejääkide kohta;

4.15.5. tagama inventeerimise lõpetamise tähtaegselt;

4.15.6. küsima vajadusel täiendavaid selgitusi vara kasutajatelt ja teistelt teenistujatelt;

4.15.7. lõppaktis tooma eraldi välja kasutamiskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt

amortiseerunud) ning kasutuses mitteoleva vara;

4.15.8. esitama põhivara hinnangulise järelejäänud eluea, kui see on oluliselt erinev

arvestuslikust järelejäänud elueast;

4.15.9. menetlema ja esitama inventuuri dokumentatsiooni;

4.15.10. sisestama inventuuri käigus täiendavate varade info RTIPi;

4.15.11. kinnitama RTIPis lugemise lõppemisel vara inventuuri nimekirja.

5. RTIPis arvele võetud vara inventuuri läbiviimine kord

5.1. Vara füüsilise inventuuri läbiviimisel kasutatakse üldjuhul käsiskännerit.

5.2. Kui inventuuri käigus leitakse vara, mida nimekirjas ei ole, siis kirjutatakse andmed

käsitsi ja lisatakse RTIPis andmed „Täiendavalt leitud varad" lehele.

5.3. Asukohad, kus ei viida inventuuri läbi füüsiliselt, viiakse inventuur läbi kirjalikult

kinnitades varades seisu.

5.4. Kirjaliku kinnitusega inventuuri korral edastab komisjoni esimees või liige

inventuuri läbiviimise asukohas määratud teenistujale vara nimekirja. Määratud

teenistuja täidab nimekirja, lisades nimekirja vajadusel täiendavalt leitud vara, ning

tagastab varade nimekirja digitaalselt allkirjastatuna.

5.5. Kirjaliku kinnitusega inventuur on samaväärne kui asukohapõhine füüsiline

inventeerimine. Komisjoni esimees või komisjoni liige sisestab tulemused RTIPi.

5.6. Lõpetamata arenduste inventeerimisel edastab RTK raamatupidaja lõpetamata

immateriaalse põhivara inventuuriakti, mille komisjoni esimees registreerib ja

menetleb dokumendihaldussüsteemis. Pärast akti allkirjastamist ja RTK-le

tagastamist lisatakse akt RTIPis varade inventuuri lõppaktile.

6. Laoprogrammides arvele võetud vara inventuuri läbiviimise kord

6.1. Vara inventuur toimub üldjuhul käsitsi lugemise teel.

6.2. Inventuuri ajal ei toimu üldjuhul vara liikumisi. Kui seda ei ole võimalik vältida, siis

arvestatakse inventuuri käigus sissetuleva ja väljamineva vara kogusega.

6.3. Vara inventeeritakse võimalusel selle paiknemise järjekorras (st põhimõttel seinast

seinani).

6.4. Topeltlugemise või lugemata jätmise vältimiseks märgitakse juba loendatud vara

selgelt.

6.5. Tootjapoolseid suletud pakendeid (kastid, karbid jne) ei avata, vaid inventeeritakse

vastavalt pakendi kogusele. Tükkhaaval inventeeritakse üksnes avatud pakendid.

6.6. Inventeerimisnimestikud (lugemislehed) väljastab komisjoni liikmetele üldosakonna

haldusjuht.

6.7. Inventeerimisnimestikud esitatakse selliselt, et nimestikul poleks näha lao saldot.

6.8. Inventuuriandmed kantakse inventeerimisnimestikesse kustutuskindlalt.

6.9. Inventeerimisnimestikesse kantakse ainult loendatud vara kogus. Loendamise käigus

märkuste, arvutuste jms tegemiseks kasutatakse vajadusel loendamismustandit.

6.10. Inventuuri käigus dokumenteeritakse rikutud, kahjustatud või kõlbmatud varud.

6.11. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui see on osaliselt või täielikult

hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või

võõrandamatuks muutunud.

6.12. Kuivtoiduvaru kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kohta

koostatakse akt dokumendihaldussüsteemis, milles märgitakse põhjendus varu

mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varust pärast selle maha kandmist. Akti

allkirjastab peadirektor.

6.13. Iga inventeerimisnimestiku ja loendamismustandi lehekülg allkirjastatakse

loendamise teostanud inventuurikomisjoni liikmete ja varude eest vastutava(te)

isiku(te) poolt.

6.14. Kuivtoiduvaru inventuuri lõpus allkirjastatud dokumendid (akt ja

inventeerimisnimestik) edastatakse üldosakonna finantsspetsialistile võrdlemiseks.

Muu varaga seotud inventuuridokumendid edastatakse haldusjuhile võrdlemiseks.

6.15. Vara inventuuri lõppakti kinnitab peadirektor, mis edastatakse finantsspetsialistile ja

haldusjuhile.

7. Kasutajaõiguste inventuuri läbiviimise kord

7.1. Üldosaokanna juht koostab KIS-ist infosüsteemide kasutajate ja neile määratud

õiguste raporti ning edastab selle dokumendihaldussüsteemi kaudu vastavate

infosüsteemide peakasutajatele kontrollimiseks ja kinnitamiseks.

7.2. Peakasutajad kontrollivad raporti alusel, et:

7.2.1. kasutajate loendis on kõik teenistujad, kellel peab olema ligipääs vastavale

infosüsteemile;

7.2.2. lahkunud teenistujate õigused on suletud;

7.2.3. teenistujatele määratud kasutajaõigused vastavad ametikoha ja tööülesannete

vajadusele;

7.2.4. ajutised kasutajaõigused on endiselt põhjendatud;

7.3. Kui inventuuri käigus selgub, et teenistuja ei vaja enam vastava infosüsteemi

kasutamist teenistus-või tööülesannete täitmiseks, lõpetab peakasutaja tema

kasutajaõigused ning märgib vastava info inventuuri kinnitamisel.

7.4. Peakasutajad kinnitavad infosüsteemide kasutajate ja kasutajaõiguste õigsuse

dokumendihaldussüsteemis kooskõlastuse andmisega. Juhul kui KIS-is olevad

andmed on ebakorrektsed, märgib peakasutaja vastava selgituse kooskõlastamisel.

7.5. Pärast peakasutajate kooskõlastuste andmist viib üldosakonna juhataja vajalikud

muudatused KIS-i.

8. Vara mahakandmine

8.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha järgmistel juhtudel:

8.1.1. vara ei ole ametile vajalik või vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud

ületaksid ameti hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas

vara kasutamiseks anda või võõrandada;

8.1.2. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul

põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.

8.2. Vara mahakandmise viib läbi haldusjuht järgmiselt:

8.2.1. RTIP-is arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele lisatakse

põhjendus vara mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast selle

maha kandmist. Võimalusel lisatakse akti juurde dokumentaalsed tõendid vara

seisukorra kohta (fotod, hinnangud vmt). Vara mahakandmise kooskõlastab vara

eest vastutaja ja kinnitab peadirektor.

8.2.2. Laoprogrammis arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele

lisatakse põhjendus vara mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast

selle maha kandmist.

8.3. Maha kantud vara hävitamise, sh utiliseerimise korraldab üldosakond, tehes seda

võimalikult soodsalt ja keskkonnasäästlikult.

8.4. Vara utiliseerimise kohta tehakse mahakandmise aktile märge ning võimalusel

lisatakse utiliseerimist tõendavad dokumendid.

9. Vara võõrandamine, kasutusse andmine ja üleandmine

9.1. Vara võõrandamise või asutuste vahelise kasutusse andmise või üleandmise

korraldab haldusjuht või üldosakonna juhataja.

9.2. Vara võib võõrandada, kasutusse ja üle anda riigivara seaduses sätestatud aluste

olemasolul ning nimetatud viisidel (võõrandamise ja kasutusse andmise korral

avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras).

9.3. Vallasvara väärtusega 5000 kuni 30 000 eurot võõrandamise otsustab peadirektor

käskkirjaga, milles märgitakse põhjendused ja selgitused vara võõrandamise, sh

võõrandamise viisi, vara väärtuse, vara omandaja jmt oluliste asjaolude kohta.

Vallasvara väärtusega kuni 5000 eurot võõrandamise otsustab üldosakonna juhataja

ning põhjendused ja selgitused, sh võõrandamise viisi, vara väärtuse, vara omandaja

jmt oluliste asjaolude kohta märgitakse RTIPis vastava otsuse juures.

9.4. Vallasvara väärtusega kuni 30 000 eurot antakse teisele riigiasutusele üle või

kasutusse ameti ja vastava asutuse kokkuleppel.

9.5. Vara võõrandamise, kasutusse või üleandmise kohta algatatakse RTIPis vastav otsus

ja akt. Otsuse kooskõlastab vara eest vastutaja ja kinnitab üldosakonna juhataja.

10. Erisused sularaha ja krediitkaartide puhul

10.1. Tööpäeva jooksul kasseeritud sularaha hoiustatakse peale tööpäeva lõppu seifis.

Seifis hoiatava sularaha maksimaalne limiit on 1200 eurot, mille täitumisel viiakse

sularaha panka. Sõltumata summast viiakse sularaha panka iga aasta viimase

tööpäeva lõpus.

10.2. Sularaha inventeerimine toimub käesoleva korra 4. peatükis sätestatud korras.

10.3. Ameti krediitkaart võimaldatakse teenistujale juhtudeks, mil kulutuse eest puudub

võimalus tasuda tavapärase pangaülekande teel. Krediitkaardi saamise taotlus koos

vajaduse põhjendusega esitatakse finantsjuhile.

10.4. Krediitkaarti on lubatud kasutada üksnes teenistus-või tööülesannete täitmisega

seotud kulutuste eest tasumiseks. Sularaha väljavõtmine krediitkaardiga ei ole

lubatud.

10.5. Teenistuja, kelle käsutuses on krediitkaart (edaspidi kaardivaldaja), vastutab selle

säilimise ja sihipärase kasutamise eest ning on kohustatud hüvitama kaardi

mittesihipärase kasutamisega või muul viisil asutusele tekitatud kahju.

10.6. Kaardivaldaja teenistus- või töösuhte lõppemisel kohustub ta kaardi finantsjuhile

tagastama.

10.7. Krediitkaardi kasutamise järgselt esitab kaardivaldaja kuluaruande RTIPi

majanduskulude moodulis võimalusel viie tööpäeva jooksul kaardi kasutamisest,

lisades aruandele kulu tõendavad dokumendid (kulutšekid, arved).

11. Töönumbrite ja mobiilsete seadmete kasutamine

11.1. Kõikidele teenistujatele, kelle teenistus-või tööülesannete tulenevalt on see vajalik,

määratakse tööalase suhtluse tagamiseks ameti mobiilinumber (SIM või eSIM)

(edaspidi ameti number).

11.2. Üldosakond väljastab mobiilinumbri teenistujale uue teenistuja ankeedi või õiguste

andmise ankeedi alusel.

11.3. Ameti numbrid lisatakse RTIPi teenistuja töökoha kontaktidesse, kust need liiguvad

automaatselt siseveebi, Teamsi, Outlooki ja SAPi.

11.4. Teenistujal ei ole lubatud iseseisvalt numbrit kontaktandmetest eemaldada.

11.5. Ameti number peab olema teenistuja kasutuses igapäevatöös tööalase suhtluse

tarbeks.

11.6. Tööajal tuleb ameti numbrit kasutada ilma suunamiseta, et tagada SMS-teavituste

korrektne ja õigeaegne saabumine.

11.7. Teenistussuhte lõppemisel suletakse number teenistuja viimase tööpäeva lõpus.

11.8. Ameti numbrit võib kasutada isiklikus, ameti poolt väljastatud või kompensatsiooni

toel soetatud mobiiltelefonis.

11.9. Ameti number peab olema tööajal aktiivne ja puhkuse ajal suunatud ametlikule

asendajale.

12. Mobiilsete seadmete soetamine ja kompenseerimine

12.1. Amet tagab p 11.1. nimetatud teenistujatele sidepidamise, asutuse poolt väljastatud

SIMi või eSIMi kasutamiseks lahenduse, võimaldades valida ühe alljärgnevatest

variantidest:

12.1.1. Asutus väljastab teenistujale ameti poolt hangitud telefoni ja selle juurde

kuuluvad tarvikud.

12.1.2. Asutus maksab teenistujale kompensatsiooni telefoni ja sellele tarvikute

hankimiseks.

12.1.3. Asutus maksab teenistujale kompensatsiooni isikliku telefoni

uuendamiseks, väljavahetamiseks ja sellele tarvikute hankimiseks.

12.2. Kompensatsiooni võimaldatakse mobiiltelefoni või tarvikute soetamiseks (nt

kaitseklaasid, ümbrised, laadijad jms).

12.3. Teenistuja, kes ei kasuta asutuse poolt väljastatud telefoni, asutuse poolt väljastatud

SIM või eSIMi kasutamiseks, vaid kasutab selleks enda poolt soetatud telefoni saab

mobiiltelefoni ja tarvikute soetamiseks kahe aasta jooksul kompensatsiooni kokku

300 (kolmesaja) euro ulatuses. Viidatud kompensatsiooni ei tasuta asutuse poolt

väljastatud telefonile seadmete soetamiseks.

12.4. Kui teenistuja kasutab ameti poolt väljastatud mobiiltelefoni, tuleb see koos

tarvikutega tagastada üldosakonnale peale seda, kui teenistuja kompensatsiooni toel

hangib endale mobiiltelefoni.

12.5. Üleminekusäte. Kui enne käesoleva korra jõustumist on teenistuja soetanud uue

mobiiltelefoni asutuse poolt väljastatud SIM või eSIMi kasutamiseks, on tal õigus

saada hüvitist kuni 300 euro ulatuses (sh seade ja tarvikud), sõltumata varasemast

200 euro piirmäära kasutamisest. Säte kehtib teenistujatele, kelle vastav kulu on

tekkinud alates 26.11.2025.

12.6. Kui teenistujale on võimaldatud mobiiltelefoni soetamiseks kompensatsiooni ning

tema teenistussuhe Terviseametis lõpeb 12 kuu jooksul alates kompensatsiooni

saamisest, on teenistuja kohustatud kompensatsiooni proportsionaalselt tagastama.

Tagastatav summa väheneb iga täiskuu eest, mil teenistuja on pärast

kompensatsiooni saamist ametis olnud, 1/12 ulatuses.

12.7. Teenistuja võib mobiiltelefoni soetada endale sobiva teenusepakkuja või müüja

juurest. Lubatud on üksnes Samsungi ja Apple’i telefonide soetamine, et tagada

töökindlus ja infoturbe nõuete täitmine. Hangitav seade peab toetama

operatsioonisüsteemi eelviimast või viimast versiooni. Lubatud on ka taaskasutatud

seadmete ostmine ainult juhul, kui seade vastab käesolevas punktis sätestatud

nõuetele.

12.8. Kompensatsiooni saamiseks täidab teenistuja kahe kuu jooksul kulu tekkimisest

vastava majanduskulude aruande RTIPi majanduskulude moodulis, lisades aruandele

vajalikud kuludokumendid (kviitung või arve, millel on selgelt kauba müüja ning

kaardimakse korral lisaks väljavõte panga maksekorraldusest või kaardimakse

kviitung). Järelmaksu korral esitab teenistuja maksekorralduse asemel järelmaksu

tõendava dokumendi. Aruande kooskõlastavad haldusjuht ja finantsspetsialist.

Aruande kinnitab üldosakonna juhataja.

12.9. Kui mobiiltelefoni või tarvikute hind ületab kompensatsiooni piirmäära, katab

teenistuja vahesumma ise.

12.10. Amet võimaldab teenistujale töötelefoni juhul, kui kompensatsiooni alusel soetatud

telefon on kasutuskõlbmatuks muutunud ning teenistus-või tööülesannete täitmiseks

on telefoni olemasolu vajalik. Selleks tuleb teenistujal esitada taotlus Jira kaudu koos

tõendiga telefoni purunemise kohta.

12.11. Amet tagab teenistujatele teenistus-või tööülesannete täitmiseks sobiva kõne- ja

andmesidepaketi.

12.12. Andmeside mahu täitumisel suurendatakse paketti Jiras esitatud taotluse alusel.

12.13. Välislähetustes väljaspool EL-i on ameti poolt väljastatud mobiilinumbri ja

andmeside kasutamine lubatud teenistujal vaid oma teenistus-või tööülesannete

täitmiseks.

12.14. Välislähetuses väljaspool EL-i isiklikul otstarbel ameti poolt väljastatud andmeside

paketti kasutades on ametil õigus nõuda teenistujalt vastava summa hüvitamist.

12.15. Töönumbriga on lubatud tasuda teenistus-või tööülesannete täitmisel tekkinud

parkimistasu eest. Isiklikul otstarbel parkimise eest tasutud summa osas on õigus

ametil nõuda vastava summa hüvitamist. Hüvitamine toimub üldosakonna teavituse

alusel ja summa arvestatakse teenistuja nõusolekul tema töötasust maha või

teenistuja tasub selle ise talle edastatud maksejuhise alusel.

12.16. Kadunud või varastatud telefonist tuleb viivitamata teavitada üldosakonda Jira

kaudu. Üldosakonnal on õigus SIM-kaart deaktiveerida.

KÄSKKIRI

11.05.2026 nr 1.1-1/26/18

Terviseameti vara haldamise ja

inventuuride läbiviimise korra muutmine

Tervise- ja tööministri 27.12.2022 määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 11 lõike 3 punktide

12 ja 16 ning Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019. a käskkirja nr 22

„Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“ punkti 1.5.

alusel:

1. Kinnitan Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise korra.

2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 26.11.2025. a käskkirja nr 1.1-1/25/64

„Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti vara haldamise ja inventuuride läbiviimise kord

2 (7)

Lisa 1. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]

3 (7)

Lisa 2. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]

4 (7)

Lisa 3. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]

5 (7)

Lisa 4. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]

6 (7)

Lisa 5. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]

7 (7)

Lisa 6. [kirjuta siis lisa pealkiri või nimetus,

mille järgi see loetelus ära tunda]

[PEALKIRI]