Edastuskiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-07/01-2026

Tammekivi maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Asukoht:

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põltsamaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

I. T.

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2026

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ____________________________________________ 4

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ___________________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 9

8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 9

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 9

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus __________________________________10

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________11

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________11

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________12

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________13

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 13

14.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž ___________________________________ 14

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 15

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 15

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 15

15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________15

16. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks _____________________________________________________________________16

17. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________19

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________20

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________20

20. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________20

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 22

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ___________________ 23

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:30000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:4000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega _____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 16.02.2026 korraldus nr 2-

3/2026/30 „Tammekivi maaüksuse detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kinnistul asuvale

veskivarele juurdeehituse ja abihoonete rajamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala

heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritud maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringu algatamisel oli elamumaa ning ärimaa

kõrvalsihtotstarve kuni 25% ulatuses kodukohviku pidamise võimaluse loomiseks. Seoses

Transpordiameti 12.02.2016 kirjaga nr 7.2-2/26/2667-2 „Seisukohtade väljastamine Tammekivi

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“ otsustati aga ärimaa kõrvalsihtotstarbest loobuda

ja jätkata planeeringulahenduse koostamisega, kus planeeritud maakasutuse sihtotstarbeks on

100% elamumaa.

Planeeritav ala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalikülas 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee ääres. Planeeringuala hõlmab Tammekivi (61801:001:0843, maatulundusmaa

100%, pindala 6074 m²) maaüksust ning osaliselt lähialana Jõekalda (61801:001:0845,

maatulundusmaa 100%, pindala 26068 m 2

), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(61801:001:0844, transpordimaa 100%, 22 m 2

), Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(61801:001:0846, transpordimaa 100%, 45 m 2

) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(61606:002:0980, transpordimaa 100%, 272300 m 2

) maaüksust. Planeeritava ala suurus on ca

0.69 ha.

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Koostatava

detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Põltsamaa valla üldplaneeringuga (kehtestatud

Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt

asub planeeringuala hajaasustuses juhtotstarbeta alal (haritav maa), kuhu perspektiivis on

võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse kaalutlusotsusele.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Jõgeva maakond Põltsamaa vald Kaliküla

Tammekivi KÜ geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Koostaja WeW OÜ (reg nr:

10213694; MTR: EG10213694-0001; töö nr: GEO-061-26; 13.03.2025). Koordinaadid on L-

EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015, MB 005405). Planeeringu

koostamise korraldaja on Põltsamaa Vallavalitsus.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Põltsamaa Vallavalitsuse 16.02.2026 korraldus nr 2-3/2026/30 „Tammekivi maaüksuse

detailplaneeringu algatamine“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud „Põltsamaa

valla üldplaneering“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määrusega nr 22 vastu võetud „Põltsamaa valla

arengukava 2040“;

 Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestatud „Jõgeva

maakonnaplaneering 2030+“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 17.10.2024 määrusega nr 13 vastu võetud „Põltsamaa valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 19.12.2019 vastu võetud määrus nr 22 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 vastu võetud määrus nr 24 „Põltsamaa valla

jäätmehoolduseeskiri“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 29.04.2021 vastu võetud määrus nr 7 „Põltsamaa valla

heakorraeeskiri“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

https://planeerimine.ee/docs/noustik/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Kalikülas 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee lõunapoolsel küljel ja Umbusi

jõe läänepoolsel küljel. Planeeritav ala hõlmab Tammekivi maaüksust (61801:001:0843,

maatulundusmaa 100%, 6074 m²) ja lähiala. Planeeritava ala suurus on ca 0.69 ha. Olemasolev

maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Ehitisregistri andmetel asub Tammekivi maaüksusel üks hoone ja üks rajatis: veskivare (ehr

kood: 121335176, pindala: 56.7 m 2

, peamine kasutamise otstarve: üksikelamu), millel

olemasolevad kommunikatsioonid puuduvad ja puurkaev (ehr kood: 221358661), mille

hooldusala on ulatusega 10 m. Kinnistusiseselt on rajatud väike lõik kruuskattega

sissesõiduteed. Lisaks on maaüksuse keskosas mitmed kivi- ja pinnasehunnikud, vallid,

künklik tõngermaa ja veskikivid. Maaüksust ümbritsevad piirded puuduvad.

Planeeritav ala on kõlvikuliselt peamiselt haritav maa (58%) ja muu maa (42%). Planeeritav ala

on suures ulatuses muruala, keskosas on ebaühtlasema reljeefiga ala ja lõunaosas on ka

põllumaad. Kõrghaljastus, viljapuud vms haljastus puudub. Planeeringuala on pigem tasase

reljeefiga, languga põhja suunas. Absoluutkõrgused jäävad üldjoontes vahemikku 52.91-53.88

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

(va planeeringuala keskosas olevate hunnikute osas). Ala kõrgeim koht asub planeeringuala

lõunasoas ning madalaim koht planeeringuala põhjaosas. Tegemist on kaitsmata põhjaveega

alaga. Valdavaks on Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Eesti

mullastiku teemakaardi kohaselt on planeeringualal valdavaks leostunud muld ja gleistunud

leostunud muld. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendusele ei jää

planeeringuala maardlate alale.

Planeeringualal on olemasolev veevarustus maaüksuse idaosas paiknevast puurkaevust

(PRK0023302). Planeeringuala keskosas on veevõtukoht (kraan), mis on toodud Jõekalda

(61801:001:0845) maaüksusel paiknevast elamust. Muud liitumised tehnovõrkudega

puuduvad. Lähiümbruses puudub sidevõrk ning planeeringuala ei asu ka ühisveevärgi, -

kanalisatsiooni ega kaugküttepiirkonnas, kuid kõrval maaüksusel on olemas liitumine

elektrivõrguga. Lähim alajaam Toomase:(Põltsamaa) paikneb Paju (61601:001:0458)

maaüksusel, planeeringuala keskosast linnulennult ca 350 m kaugusel.

Planeeringuala idaosale ulatub Umbusi jõe (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2

valgalaga

veekogu) piiranguvöönd, mille ulatus veepiirist on 100 m vastavalt Looduskaitseseadusele.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

kuni 50 m.

Umbusi jõgi on lõheliste kudemis- ja elupaigaks (KLO3002592). Planeeringuala keskosas

paikneb Suudari tuuleveski vare, mis on registreeritud pärandkultuuri objektina (616:TUV:005)

ja kõrvalkinnistul kunagine Suudari vesiveski (616:VEV:004). Muid kultuurimälestisi, kaitstavaid

loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt

väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada

planeeringualal ega lähialal ei paikne.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed

Planeeringuala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa valla keskosas Kaliküla idaosas,

Põltsamaa linnast ca 6.5 km kaugusel, kus asuvad ka olulisemad asutused ja sotsiaalobjektid.

Kontaktvööndi olulisemateks funktsioonideks on maatulundusmaa ja elamumaa juhtfunktsioon.

Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud maatulundusmaadega (osadel ka õuemaa kõlvik) ja

transpordimaadega. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1 ja kontaktvööndi analüüs

on esitatud joonisel 3.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teelt Jõekalda

(61801:001:0845) maaüksuse juurdepääsutee kaudu, mis on ca 3 m laiune eraomandis

kruuskattega tee. 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee on planeeringualaga külgnevas lõigus

eraldatud sõiduradadega. Lähimad ühistranspordipeatused (Kaliküla) asuvad ca 600 m

kaugusel 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teel. Tänavavalgustust ei ole lähipiirkonda rajatud.

Sõiduteest eraldatud kergliiklustee on katkendlike lõikudena välja ehitatud 2 Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee äärde. Planeeringualaga piirnevas küljes jääb kergliiklustee 2 Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee lõunapoolsele küljele ja katkeb Umbusi jõe silla juures. Muud olulisemad

sotsiaalobjektid paiknevad kaugemal Põltsamaa linnas, kuid mõned on ka Lustiveres, ca 3 km

kaugusel.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

Kontaktvööndi kruntide struktuur on ebakorrapärane. Esindatud on maatulundusmaadele

iseloomulikud suured maaüksused ning mõned suuremad elamumaa krundid.

Planeeringualast kilomeetri raadiusesse jäävate elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste

suurused jäävad valdavalt vahemikku 3293-16718 m 2

(millest pigem enamus on ca 4000 m 2

).

Hoonestatud maatulundusmaa krundid õuemaa kõlvikutega on aga veelgi suuremad ca 2-16

ha (millest enamus ca 2-3 ha). Piirkonnas puudub ühtne ehitusstiil ja hooned on küllaltki

eriilmelised. Üksikelamud on valdavalt ühe- kuni kahekorruselised viilkatusega hooned (mõni

üksik ka kelpkatusega), ehitisealuse pinnaga ca 101-375 m 2

, kõrgusega 6.5-8.8 m.

Olemasolevate üksikelamute omavahelised kaugused (üksteise kõrval olevate kinnistute puhul)

jäävad ligikaudu vahemikku 25-400 m (millest enamus keskmiselt ca 40 m või 230 m).

Välisviimistluses on domineerivaks krohv ja puit, kuid on ka tellist. Katusematerjali osas on

domineerivaks eterniit, kuid esineb ka plekki, katusekivi ning plaatkatust.

Planeeringuala lähiümbruses ei ole kehtestatud ja koostamisel olevaid detailplaneeringuid.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (61801:001:0844) transpordimaa 100%

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (61801:001:0846) transpordimaa 100%

Jõekalda (61801:001:0845) maatulundusmaa 100%

Veskisaare (61606:002:0096) maatulundusmaa 100%

Tuuliku (61801:001:0847) maatulundusmaa 100%

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (61601:001:0491) transpordimaa 100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Jõgeva maakonnaplaneeringus 2030+ on planeeringuala määratletud kui väärtuslik

põllumajandusmaa ja osa rohelisest võrgustikust (K2 - kohaliku tasandi roheline koridor).

Planeeringuala ei ole määratletud kui väärtuslik maastik. Käesoleva detailplaneeringuga

võetakse võimalikult palju arvesse maakonnaplaneeringu tingimusi, seega planeeritaval

tegevusel puudub vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga.

Maakonnaplaneeringus on määratud väärtuslikuks kõik põllumassiivid, mille mullaviljakuse

boniteet on Eesti keskmine ja sellest kõrgem ehk joonistel näidatud väärtuslikud

põllumajandusmaad on informatiivse tähendusega ja nende täpsem paiknemine täpsustatakse

üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringuga määratakse väärtuslike põllumajandusmaade

säilimist tagavad kasutamise üldised tingimused: Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb

kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslik põllumajandusmaa säilitada

avatud maastikuna, nende metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab toimuma

üldplaneeringu alusel. Suurtes põllumajanduspiirkondades on oluline säilitada põldude

läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid,

metsaribad.

Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku säilimist tagavad tingimused, kuid

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

nende täpsem paiknemine täpsustatakse üldplaneeringuga. Rohelise võrgustiku tuumaladel ja

koridorides (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud

elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest

tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat

majandustegevust. Rohelise võrgustiku alal paikneva maaüksuse tarastamine on lubatud vaid

õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade

põllumajanduslikust kasutusest. Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku alal

säilitada võimalikult looduslikuna. Oluline on rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate

arenduste ning taristute vältimine.

Põltsamaa valla arengukava 2040 järgi on Põltsamaa valla missiooniks tasakaalustatult ja

jätkusuutlikult arendada valla elu- ja ettevõtluskeskkonda nii, et Põltsamaa vallast saab

unistuste paik pere- ja tööeluks ning puhkamiseks ja väärikalt vananemiseks, sh on eesmärgiks

välja arenda optimaalne elamufond (kitsas kohana on välja toodud elamispindade puudus) ja

ettevõtluse ja elamumajanduse arenguks valmiduse loomine. Käesoleva detailplaneeringu

lahendus toetab arengukavas seatud üldiseid põhimõtteid ja strateegilisi eesmärke.

Põltsamaa valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud väärtuslikuks maastikuks, kuid

on osaliselt väärtuslik põllumajandusmaa (haritava maa kõlviku osas) ja asub täielikult rohelise

võrgustiku koridoris. Planeeritav ala asub hajaasustuses (maaline ehituspiirkond). Maalises

piirkonnas üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole, va tihedamates ja

suuremates külakeskustes. Maa-alale, kuhu üldplaneeringuga ei ole juhtotstarvet määratud, on

perspektiivis võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse

kaalutlusotsusele ning soovitud otstarbega ette nähtud tingimustele ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele. Tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise

kohustusega alaga ega juhuga, kuid kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi

vm põhjendatud asjaolu ilmnemisel ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada

detailplaneeringu ka muul juhul, mida seaduses või üldplaneeringus ei ole ette nähtud.

Arvestades, et Tammekivi maaüksus asub osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal ja täielikult

rohevõrgustiku koridoris, kinnistul puuduvad kommunikatsioonid ning lahendamata on

juurdepääs, on mõistlik nimetatud teemasid põhjalikult käsitleda detailplaneeringu

koostamisega. Koostatav detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Väljavõte

üldplaneeringust on esitatud joonisel 3.

Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellele

on lubatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevusi, kui

need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluliselt põllumajanduslik maakasutus piirkonnas.

Seetõttu on planeeringulahenduses kavandatud hoonestusala väljapoole haritava maa kõlvikut

ehk valdav osa õuealast ei jää väärtuslikule põllumajandusmaale. Muude tegevuste

kavandamisel tuleb anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele,

hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Muul otstarbel

kasutusele võtmise kaalumisel tuleb lisaks bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse kaitse

aspektidele lähtuda ka avalikust huvist. Ehitamisel lähtuda olemasolevast teedevõrgust ning

paigutada uued ehitised olemasoleva tee äärde. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata

tükeldamist tuleb võimalusel vältida. Suurtes põllumajanduspiirkondades on soovitav säilitada

põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel,

hekid, metsaribad ning hoida teeperved niitmata.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

Rohevõrgustiku aladel (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga

arvestavat majandustegevust (nt metsamajandus, põllumajandus, ehitustegevus), arvestades

muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. Kõik

tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Maalises piirkonnas on

lubatud kavandada ehitisi, mis järgivad haja- ja maalise asustuse põhimõtteid, kui sellega säilib

rohevõrgustiku terviklikkus ning toimimine. Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise

kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetse rohevõrgustiku elemendist

ja selle eesmärgist. Ehitamine on rohevõrgustikku põhjendatud juhul lubatud, kui

rohevõrgustiku sidusus säilib. Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade

tarastamist, aiaga piiratava õueala suurus ei tohi ületada 0.4 ha, säilitamaks hajaasustusele

omast avatud ruumi ja võimaldades ulukite vaba liikumist. Välja arvatud juhul, kui tarastamine

on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Üldplaneeringuga seatud olulisemad ehituspõhimõtted elamu maa-aladele on järgnevad:

 Hoonete max arv krundil (põhihoone + abihooned): 1 eluhoone, abihoonete arvu

määramisel lähtuda piirkondlikust olukorrast (tavaliselt 2-3 abihoonet).

 Maalisse piirkonda ei kavandata üldjuhul uusi suuremahulisi tihedama asustuse

koondumiskohti, kuna maalises piirkonnas peab säilima hajusalt paiknev asustus.

 Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine.

 Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega.

 Täiendavalt on lubatud muud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on toetada

piirkondlikku majandustegevust või mitmekesistada elamu maa-ala.

 Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad

olemasolevaid teid ja taristuid.

 Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt,

võttes aluseks EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

 Maalisse piirkonda kavandatavale maaüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult

teelt ning tagada tuleb nõutekohane veevarustus ja kanalisatsioon.

 Muud maalise piirkonna ehitustingimused pole väga täpselt määratletud ja tuleb üldjuhul

lähtuda piirkondlikust olukorrast.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid. Kuna planeeritav ala on juba osaliselt hoonestatud ja planeeritava

ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid, siis on planeeringuala kasutusele võtmine

elamumaana loogiline jätk olemasolevale maakasutusele ning kooskõlas piirkonna

arengusuundadega, et ei tekiks üksikuid elamugruppe lagealadele. Uushoonestus seotakse

olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega ning planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui

suuremahuline elamuarendus. Uushoonestus kavandatakse hajaasustuse tingimustel,

järgitakse võimalikult palju olemasolevat asustus- ja hoonestusstruktuuri ja võetakse arvesse

üldplaneeringu tingimusi väärtuslike põllumajandusmaade ja rohelise võrgustiku säilitamise

tagamiseks. Maalises piirkonnas on lubatud rohevõrgustikku kavandada ehitisi, mis järgivad

haja- ja maalise asustuse põhimõtteid, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

toimimine. Uushoonestus kavandatakse enamuses osas väljapoole väärtuslikku

põllumajandusmaad (muu maa kõlvikule), seega säilib suures osas olemasolev maakasutus ja

põllumajandusmaad planeeringuga ei killustata ega vähendata põllumajandusmaade mahtu.

Maa-ala hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale

mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust

tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas

üldplaneeringu ja valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on

keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ei kavandata maaüksuse jagamist kruntideks. Olemasolevad krundi piirid

säilivad. Planeeritud krundi sihtotstarbeks on elamumaa. Krundi piirid, pindala ja kasutamise

sihtotstarve ning muud näitajad on toodud põhijoonisel (joonis 4).

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Suurim lubatud hoonete arv krundil on: 1 põhihoone (eluhoone) ja 3 abihoonet. Juhul kui

veskivare säilitatakse põhihoonena (sh lubatud laiendamine ja rekonstrueerimine), siis uut

eraldiseisvat põhihoonet püstitada ei tohi. Juhul kui veskivare lammutatakse või kavandatakse

abihooneks (sellisel juhul ei ole lubatud selle laiendamine), siis on lubatud krundile uue

põhihoone püstitamine.

Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii

ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned (sh olemasolev veskivare ning alla

20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused väikeehitised).

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 - üksikelamu

 11103 - suvila, aiamaja

 12744 - elamu, kooli vms abihoone

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest. Hoonestusala on kavandatud enamjaolt muu maa kõlvikule ehk

väljapoole üldplaneeringuga määratud väärtuslikku põllumajandusmaad, 2 Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee kaitsevööndist väljapoole ja vähemalt 40 m kaugusele naaberkinnistul

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

paiknevatest hoonetest. Hoonestusala minimaalne kaugus naaberkinnistu piiridest on 5 m,

välja arvatud Tuuliku (61801:001:0847) maaüksusega piirnevas küljes, kus olemasoleva

veskivare juures on hoonestusala kaugus krundi piirist 3 m, et tagada olemasoleva ehitise

säilitamise võimalused.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik hoonete

paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind

ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala on põhjast piiritletud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teega, mille kaudu on

tagatud olemasolev juurdepääs Jõekalda (61801:001:0845) maaüksusele ja ka

planeeringualale (maaüksustel on sama omanik). Riigitee rekonstrueerimiseks 2+2

sõidurajaga teeks on koostatud „Riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 126,0-128,7

Kaliküla lõigu eelprojekt“, mille kohaselt kaob riigitee rekonstrueerimise tulemusel

planeeringualale juurdepääs riigiteelt ning see tagatakse projektiga rajatavast Kaliküla

liiklussõlmest kogujatee kaudu. Kuni riigitee projekti realiseerimiseni saab kasutada

planeeringualale juurdepääsu tagamiseks olemasolevat ristumiskohta riigitee km 128,555.

Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei planeerita. Juurdepääsutee kasutamiseks tuleb sõlmida

servituut. Juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3.5 m. Tammekivi maaüksuse nurgas

paikneb lühike kruuskattega sissesõidutee lõik, kuid planeeringuga on kavas see likvideerida ja

rajada uus sissesõidutee u 20 m põhja suunas, et vähendada puurkaevu hooldusalast

sõidukitega läbisõitmist ja et tagada Jõekalda maaüksusele privaatsus. Uus sissesõidutee

rajada pinnas-, kruusa- või killustikkattega (vältida asfalt- ja kõvakatet). Kuna uus sissesõidutee

on ainult ühe majapidamise tarbeks, ei ole väga pikk ja selle rajamine ei too kaasa haljastuse

likvideerimise vajadust, siis seetõttu ei tekita see olulise mõjuga läbilõiget rohekoridoris.

Orienteeruv juurdepääsu asukoht ja põhimõtteline teede ja platside lahendus koos parkimisega

on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Sissesõidutee ja platside lahendus täpsustatakse hiljem

vastava projektiga.

Võttes aluseks kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ on

joonisele 4 kantud liitumisnähtavus (anna teed, projektkiirusel 100 km/h), kus ei tohi paikneda

ühtki nähtavust piiravat takistust. Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurgas

nähtavust takistavaid objekte.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71 kohane

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast kuni 50 m. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg

1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt (EhS § 99 lg 3). Kui planeeringu

koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel

meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

kavandamisel“.

Planeeringu realiseerimisega ei kaasne liiklussageduse kasvu.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

millest tulenevalt tuleb tagada normile vastav parkimiskohtade arv. Ligikaudne arvutuslik

parkimiskohtade vajadus on toodud tabelis 2. Planeeritud parkimiskohtade arv on kokku 3.

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Elamu liik Elamu asukoht

Eramu

Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala

Uus Olev Uus Olev Uus Olev

2 2 2 2 3 3

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires võib

lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja

kui selliste hoonete kogupindala TP3-klassi hoonete puhul pole suurem kui 400 m 2

. Juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tuleohutusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud põhilised arhitektuurinõuded ehitistele. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning

üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud

linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja

moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega.

Lisaks tuleb hoonete projekteerimisel arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1

“, kus väikeelamud

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

on jagatud kolme klassi olenevalt hoone köetava pinna suurusest. Kui sisekliima tagamisega

hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta

31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele.

Maksimaalne lubatud korruselisus: põhihoonel 2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Lubatud

katusekalde vahemik 0-45 O

(soovituslikult viil- või kelpkatus). Katusekatte materjalidest on

soovitatavad katusekivid, katuseplekk, bituumenkatuseplaadid või eterniit. Projekteerimisel

tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks üheski maapinnaga kokkupuutepunktis

suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Hoonete ±0.00 sidumine

lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis on määratud arvestades

hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse vahemikku ca 0.3-0.5 m.

Hoonete paigutamisel krundile soovitavalt lähtuda maastikku sobivusest, ilmakaartest,

naaberhoonestusest ning tuleohutusnõuetest tulenevatest tingimustest.

Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega sobivaid materjale (puit, kivi, krohv, tellis

jne), mille valikul jälgida piirkonna üldist miljööd. Soovituslik ka taluarhitektuuriga sarnane stiil.

Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid. Värvilahenduses eelistada

naturaalseid ümbruskonda sobivaid värvitoone (erksad värvitoonid ei ole lubatud). Tagada

tuleb hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus. Hoonete tehniliste seadmete

(soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada

naaberhoonete paiknemisega, et need oleks naaberhoonetest võimalikult kaugel ja visuaalselt

peidus.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal ei esine kõrghaljastust.

Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Soovituslikult vähemalt 10 %

elamukrundi pindalast peaks moodustama kõrghaljastus. Uushaljastust võib planeerida kogu

alale (va planeeringuala lõunaosas paiknevale põllumaale, mis säilitab endise kasutuse),

näiteks ala liigirikkamaks ja privaatsemaks muutmiseks ning ka teeäärsele alale, et vähendada

liiklusmüra ja saastet, takistamata seejuures teede ristumiskohas nähtavust. Näiteks põldude

vahelised metsatukad ja teede äärsed puud aitavad tekitada traditsioonilist külailmet.

Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja taimede

istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Krundi

haljastuse täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Olemasolevate taimekoosluste ja elupaikade säilitamine ning uute tekitamine on oluline ka

rohevõrgustiku toimimiseks. Elurikkuse suurendamisele võib kaasa aidata ka näiteks teatud

alade vähesem niitmine, okste koristamata jätmine, pesakastide paigaldamine, hekkide

rajamine, muruplatside asemele lillemuru külvamine jne.

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Põhjendatud

juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Krundil olevad pinnasehunnikud võib likvideerida. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonest eemale, et tagada ehitiste säilimine ning kindlustada vee mittevalgumine

naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Piirdeid on lubatud rajada osaliselt krundi piirile (va planeeringuala lõunaosas olevale

põllumaale, et võimaldada edasine põllumajanduslik kasutus). Vastavalt üldplaneeringule ei

tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada maalises piirkonnas 0.4 ha, kuid arvestades

planeeritava maaüksuse suurust ja paiknemist, siis on planeeringuga lubatud piirdeaia

rajamine vähendatud mahus ehk ainult vahetult ümber õueala, et uusi lisanduvaid barjääre

oleks võimalikult vähe. See on vajalik rohevõrgustikus säilitamaks hajaasustusele omast avatud

ruumi ja võimaldades ulukite vaba liikumist. Võimalusel tarastamist üldsegi vältida. Kruntide

vahelise piirde rajamine toimub krundi valdajate vahelisel kokkuleppel. Krundi piirded võivad

olla kuni 1.5 m kõrgused maapinnast, seejuures ei tohi rajada avausteta läbipaistmatuid müüre

ja massiivseid plankaedu. Soovituslik piire on puitpiire. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri

ja ümbritseva keskkonnaga ning järgima ümbruses juba välja kujunenud tavasid. Lubatud on

ka hekkide rajamine või piirdeaia ja hekkide omavaheline kombineerimine. Piirded ei tohi

takistada teede ristumiskohas nähtavust. Põhijoonisel on antud piirdeaia illustratiivne

paiknemine. Piirete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale

jäätmeseadusele ja Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda

vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Need tuleb ümbritseda prügimaja või muu

sarnase varjestusega. Rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põltsamaa valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Planeeringualal on

olemas veevarustus, muud olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Vastavalt Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2024-2035 ei asu

planeeringuala ühisveevärgiga kaetud piirkonnas. Krundi veevarustus on planeeritud

lahendada olemasoleva ühise puurkaevu baasil, mis tagab veevarustuse ka Jõekalda

(61801:001:0845) maaüksusele. Veetorustikud tuleb projekteerida nii, et arvestataks tulevikus

ka ühisveevärgiga liitumise võimalust. Vastavalt Veeseaduse §-le 154 on puurkaevu hooldusala

ulatuseks 10 m, kui vett võetakse puurkaevust alla 10 m 3

ööpäevas. Orienteeruv ööpäevane

keskmine veetarbimine vastavalt Eesti Standardile EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ on 143 l

inimese kohta ja leibkonna elanike arvuks on arvestatud 4. Sellisel juhul keskmine ööpäevane

veetarbimine on ca 0.57 m 3

/d üksikelamu kohta. Veetarbimine olemasolevast puurkaevust on

kokku seega orienteeruvalt 1.2 m 3

/d. Puurkaevu hooldusalal on sademevee immutamine

keelatud. Samuti ei ole lubatud puurkaevu hooldusalas sõidukite parkimine.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning

arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat

nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga

või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m. Läheduses

registreeritud tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Olemasolevate ja planeeritud hoonete vaheline

kaugus on vähemalt 40 m. Lähim teadaolev veevõtukoht asub Neanurme külas Küüni

(61801:001:0977) maaüksusel ca 1.7 km kaugusel planeeringualast.

14.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž

Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumispiirkonda. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi

asub planeeringuala kaitsmata põhjaveega maa-alal. Planeeringus on kavandatud Tammekivi

maaüksuse reovesi juhtida Jõekalda maaüksusel paiknevasse olemasolevasse reovee

puhastisse, mille kaudu bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse (imbväljaku

abil). Vajaduse korral võib rajada kruntidele ka eraldi biopuhastid. Veeseaduse § 127 kohaselt

ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde hooldusalal ning

lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist ehk heitvee pinnasesse juhtimise keeluala ulatus on

puurkaevust 60 m (10 m+50 m). Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ on heitvett lubatud juhtida pinnasesse kuni 10 m 3

ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt

kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Kuni 1 m 3

heitvee

veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m 3

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei

ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel

kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Planeeringualalt ärajuhitava reovee

orienteeruv kogus on ca 0.57 m 3

/d üksikelamu kohta ehk kokku ligikaudu 1.2 m 3

/d. Biopuhasti

jõudluse puhul tuleb arvestada, et jõudlus ei tohi olla oluliselt väiksem ega oluliselt suurem. Kui

reoveepuhasti kasutamisel ei ole võimalik eespool nimetatud tingimusi täita on alternatiivne

lahendus reovee kogumine suletud kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab

järgima reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Reovee kogumismahuti valimisel tuleb

arvestada elanike arvuga ja vee tarbimise hulgaga. Mahutile peab olema tagatud pidev ligipääs

purgimissõidukiga. Kogumismahuti peab olema lekkekindel ja seda peab perioodiliselt

tühjendama. Kogumismahuti kuja on 5 m.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad

võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole kavandatud.

Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse. Sademevee immutamiseks

sobib ka vihmapeenar, kraav vms säästlikud sademevee lahendused, millega saab

sademevee ajutiselt ära juhtida ja ajapikku pinnasesse immutada. Sademeveed tuleks suunata

vertikaalplaneerimisega (looduslikku reljeefi võimendades) ehitatavatest hoonetest ja teedest

eemale, et tagada ehitiste säilimine. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal

on keelatud. Samuti on keelatud sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja riigitee alusele

maaüksusele. Sademevee vooluhulga minimeerimiseks ja ühtlustamiseks rajada soovituslikult

krundisisesed platsid osaliselt vett läbilaskvatest materjalidest (vältida asfaltkatte kasutamist)

ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate pindade osakaalu. Lisaks sademevee

immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada (kastmiseks, auto

pesemiseks vms). Selleks tuleb sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse

(täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada. Sademevee kokkukogumise ja

ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise

vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Lähim alajaam Toomase:(Põltsamaa) paikneb Paju (61601:001:0458) maaüksusel.

Elektrivarustuse tagamiseks on sõlmitud Elektrilevi OÜ-ga liitumisleping nr 503540. Jõekalda

(61801:001:0845) maaüksusel paiknevast õhuliini mastist (M40) nähakse ette planeeringualani

uus 0.4 kV maakaabelliin. Uute hoonete elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud krundi piiri

lähedale 0.4 kV liitumiskilp (LK238861). Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hooneteni nähakse ette maakaabliga. Peakaitsme suurus

on 32A. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi

olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid. Need peavad olema

suunatud oma krundi äärest keskele suunas ega tohi valgustada naaberkinnistuid.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu Põltsamaa valla kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on

planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse

kütmise viisid ja kütused (soovituslikult maaküte, puuküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille

kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide

ja kivisöe kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine teha soovitavalt hoone konstruktsiooni

osana (katusega võimalikult samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt).

Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega naabreid.

14.5. Sidevarustus

Planeeringualal puudub liitumine sidevarustusega. Sidevarustust detailplaneeringuga ette ei

nähta. Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrguga. Sidevarustuse liitumise vajaduse

tekkimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused telekommunikatsiooniteenuse osutajalt või

tehnovõrkude valdajalt.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid Tammekivi maaüksusel puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse

kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus

määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad

on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1

Jõekalda

(61801:001:0845)

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi.

Jõekalda

(61801:001:0845)

POS 1

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus rajada,

hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja

kulgevat veetrassi ja -kraani.

Jõekalda

(61801:001:0845)

POS 1

Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

Jõekalda

(61801:001:0845)

POS 1

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

reoveepuhastiga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

kanalisatsioonitrassi.

Jõekalda

(61801:001:0845)

POS 1

Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

elektripaigaldisi.

16. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise

arengusuuna kohta, kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Vastavalt KeHJS § 2 2

on keskkonnamõju oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringulahenduse koostamisel on kaalutud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid:

 Majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud – Uute elamute rajamine aitab piirkonda

juurde tuua inimesi ning püsielanikke, mis mõjub hästi piirkonna majandusele,

ettevõtlusele ja ka kultuurile toetades kogukondlikku elu. Elamuehituseks on tegemist

üldjoontes sobiva asukohaga, kuna teenused ja töökohad ei ole kaugel (Põltsamaa

linnas), planeeringuala läheduses on ühistranspordipeatused ja välja on ehitatud osaliste

lõikudena olulisemaid kohti ühendav kergliiklustee. Ala väljaarendamine ei mõjuta

negatiivselt inimeste olulisi väljakujunenud harjumusi. Planeeringuala on eraomandis ning

ei ole kasutusel puhkealana. Peale Suudari tuuleveski varemete, mis on pärandkultuuri

objektina arvel, ei ole sellel muid kultuurilisi ega sotsiaalseid objekte, mis oleks kohalikele

elanikele olulised. Planeeringu elluviimisel võib ümberehitamise tulemusena leida lagunev

veski uue kasutuse. Lisaks on arendus väiksemahuline ja see seotakse olemasoleva

taristu ja infrastruktuuriga ning arvestatakse võimalikult palju väljakujunenud

asustusstruktuuriga. Negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ega kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda;

 Looduskeskkonnale avalduvad mõjud: Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga

kaasa vähese keskkonna- ja maastikumuutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise.

Lokaalselt ei ole muutus oluline, kuna planeeringuala on juba varasemalt hoonestatud ja

mõjutatud inimtegevuse poolt. Ka lähipiirkond on juba varasemalt hajusalt hoonestatud.

Arvestades planeeritud ehitustegevuse mahtu ja iseloomu, siis on mõju suurus

tagasihoidlik. Mõju on teatud mõttes ka positiivne, sest ala heakorrastatakse. Planeeringu

elluviimisel rajatav uushaljastus võib planeeringuala elurikkust isegi suurendada.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei suurenda liikluskoormust planeeringualal ega

naabruses paiknevatel teedel. Planeeritud tegevusega kaasneb teatav valguse emissioon.

Eelistada tuleks valgust alla suunavaid ja krundi äärest sissepoole suunavaid lahendusi.

Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata

valgusreostuse teket. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega ala piirkonnas, mis

tähendab, et tegemist on kõrge reostusohtlikkusega alaga. Reostusohtu põhjaveele ei

tohiks olla kui kasutatakse nõuetekohaseid biopuhasteid või lekkekindlaid

kogumismahuteid ja tagatud on vajalikud kujad. Reostusohtu aitab vähendada ka ühise

kaevu ja ühise puhasti kasutamine. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka

ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,

müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja

kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad

leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks

lubatud piirnorme. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päevadel kella 07.00-19.00. Ehitus- ja

kasutusaegne vibratsioon ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §3 kehtestatud piirväärtusi. Tuleb järgida,

et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning

vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed ja ka olmejäätmed tuleb

nõuetekohaselt teisaldada. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse nõuetekohaselt vastavalt

kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat negatiivset

keskkonnamõju;

 Mõjud väärtuslikule põllumajandusmaale – Üldplaneeringus määratud väärtusliku

põllumajandusmaa piir järgib planeeringualal suures osas olemasolevat haritava maa

kõlviku piiri. Planeeringuga kavandatud uushoonestus on kavandatud peaaegu kogu

ulatuses väljapoole väärtuslikku põllumajandusmaad, kuid planeeringulahendusega

muudetakse siiski senine maakasutuses sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks.

Planeeringuga säilitatakse suures osas olemasolev olukord ehk väärtuslikku põllumassiivi

ei tükeldata ega vähendata oluliselt selle mahtu. Praegusel ajal on ainult planeeringuala

lõunaosa põllumajandusliku kasutusega ning selles osas säilib praegune maakasutus ka

peale planeeringu kehtestamist. Tegemist on võrdlemisi väikese maaüksusega, mis

olemasolevate ehitiste ja kuju tõttu ei ole hea suuregabariidiliste masinatega töötamiseks.

Seega planeeringulahenduse elluviimisega mõjutatakse väärtuslikku põllumajandusmaad

vähe;

 Mõjud rohelisele võrgustikule – Üldplaneeringu järgi on planeeringuala tervenisti

rohevõrgustiku koridoris. Maalises piirkonnas on lubatud rohevõrgustikku kavandada

ehitisi, mis järgivad haja- ja maalise asustuse põhimõtteid, kui sellega säilib rohevõrgustiku

terviklikkus ning toimimine. Rohevõrgustikuga kaetud maalises piirkonnas on

minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2.0 ha. Planeeringuga hõlmatud maa-ala on

väiksem, kuid tegemist on juba hoonestatud maaüksusega. Rohevõrgustiku sidususe ja

loomade liikumise takistamise vältimiseks ja hajaasustusele omase avatud ruumi

tagamiseks on detailplaneeringus piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber

õueala (kuni 0.4 ha suurusel alal). Planeeringu elluviimine ei takista rohevõrgustiku

toimimist ega Umbusi jõe sinivõrgustiku toimimist. Vajalik on aga tähelepanu pöörata ka

elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (vt peatükk 13).

Uushaljastuse planeerimisel ja elurikkuse kao vähendamise meetmeid rakendades võib

planeeringuala haljastus muutuda isegi mitmekesisemaks. Planeeritava alal ei ole

teadaolevalt kaitsealuseid looma- ja taimeliike ega muid kõrgendatud tundlikkusega

elupaiku, millele planeeringuala hoonestamine negatiivselt võiks mõjuda.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Detailplaneeringuga on paigutatud hoonestus

riigimaantee kaitsevööndist väljapoole, nõnda et tee mõju elukeskkonnale on võimalikult väike.

Müralevikut ja õhusaastet aitab vähesel määral leevendada mitmerindelise haljastuse rajamine

maantee äärde ja põõsamassiivide ning ka okaspuude kasutamine. Haljastusel ei ole küll

täielikult müralevikut tõkestavat efekti, kuid müraallikale vaate puudumine vähendab tavaliselt

inimeste jaoks psühholoogiliselt müra häirivust. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Tagada tuleb müra

normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1.

Eelpoolnimetatud mõjudega tuleb kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka

vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; uute hoonete ehitamisel ja

rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine ja säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh

sademevee korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

17. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2023) on planeeringualal kõrge või väga kõrge

radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m 3

, aga nt lähedal asuvas Neanurme külas on

mõõdetud ka 30-50 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud radooniohtlikud

alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib varieeruda

võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleks planeeritaval maa-

alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus ning tagada

radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete projekteerimisel EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

meetmeid. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus

ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase mõõtmine enne hoone

projekteerimist ja pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektrimaakaabelliinide kaitsevööndites, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud veetorustike ja -ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud veehaarde hooldusalas, mis on kooskõlas veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud reoveepuhasti/kogumismahuti kujas, mis on kooskõlas määruses

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndis, mis on kooskõlas

looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga;

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja poolt. Krundile viivate juurdepääsuteede,

parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on samuti krundivaldajal.

Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning

servituudileping sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.

Servituutide kanded kinnistusraamatus peavad olemas olema enne hoonetele ehituslubade

väljastamist. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põltsamaa vallale ega Transpordiametile

kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ - Eraldi lehtedel, lk -

Märkused:

2 Transpordiamet - Eraldi lehtedel, lk -

Märkused:

3 Päästeameti Lõuna

päästekeskus

- Eraldi lehtedel, lk -

Märkused:

4 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

- Eraldi lehtedel, lk -

Märkused:

Tammekivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem________________________________________________ M 1:30000

Joonis 1. Olemasolev olukord ________________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed _______________________________ M 1:4000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega __________________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ________________________________________________skeem

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Päästeameti Lõuna päästekeskus

Maa- ja Ruumiamet

Transpordiamet

Terviseamet

Meie 11.05.2026 nr 7-1/2026/32-1

Tammekivi maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamiseks esitamine

Põltsamaa Vallavalitsus algatas 16.02.2026 korraldusega nr 2-3/2026/30 Põltsamaa vallas Kalikülas

asuval Tammekivi kinnistul (61801:001:0843) detailplaneeringu, mille eesmärk on ehitusõiguse

määramine kinnistul asuvale veskivarele juurdeehituse ja abihoonete rajamiseks. Lisaks

lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega

varustamine. Kinnistu piire ei muudeta. Planeeringuala suurus on 6074 m². Planeeringuala piirneb

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega. Planeeringuala katab osaliselt väärtuslik

põllumajandusmaa.

Detailplaneeringu algatamisel soovis huvitatud isik ka ärimaa kõrvalsihtotstarvet kuni 25% ulatuses

kodukohviku pidamise võimaluse loomiseks, kuid tänaseks on sellest soovist loobutud ning

planeeringulahenduse eskiis seda ei kajasta.

Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud

Põltsamaa valla üldplaneering. Planeeritav tegevus on üldplaneeringu kohane - planeeringuala asub

hajaasustuses juhtotstarbeta alal (haritav maa), kuhu perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid

uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse kaalutlusotsusele. Planeeritav tegevus on üldplaneeringu

kohane, sest suures osas säilitatakse olemasolev maakasutus ja uushoonestus kavandatakse

enamuses väljapoole väärtuslikku põllumajandusmaad (muu maa kõlvikule) ning võetakse arvesse

rohevõrgustikku ehitamise tingimusi.

Planeeringualal ei ole täna kehtivaid detailplaneeringuid. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha

negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja kultuurikeskkonnale. Uuringute vajadus selgitatakse

välja detailplaneeringu menetlemise käigus.

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (diplomeeritud maastikuarhitekt).

Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Põltsamaa Vallavalitsus (Lossi tn 9, 48104

Põltsamaa, e-post: [email protected], telefon 776 8550).

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 127

lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei

sätesta teisiti.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud käesolevale kirjale kaasa. Täiendavat infot planeeringu kohta

annab Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e postil

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jan Müür

majandusosakonna juhataja