Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.04.2026 nr 6-1/168-8

Meie 11.05.2026 nr 9.3-2/26/2796-2

Ämari alevikus Lennu tn 18

katastriüksusel ja lähiala

detailplaneeringu eelnõu avalik

väljapanek

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) teate Lääne-Harju Vallavolikogu 24.09.2024 otsusega

nr 47 algatatud Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) katastriüksuse ja

lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikust väljapanekust. Ametit

varasemates detailplaneeringu menetlemise etappides kaasatud ei ole. Amet on kaastavate

nimekirja lisatud Maa- ja Ruumiameti ettepanekul.

Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega, läänest riigiomandis oleva

Kloostrimetsa katastriüksusega ja riigi valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega,

lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate

katastriüksustega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud

planeeringuga kavandatava soojuse tootmisehitise kaugküttevõrgu planeerimiseks tarbijateni ja

soojuse tootmisehitise enda teenindamiseks vajalike tehnovõrkude planeerimiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest

krundid Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ja uute korterelamute

ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist

teenindavate trasside asukohad ja soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte

trasside asukohad. Detailplaneering on kehtivat Vasalemma valla üldplaneeringut muutev.

Üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike

ehitiste maa, ei vasta detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb olemasoleva tugikeskuse näol

alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi

kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning

korterelamu maa.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Katastriüksus asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis.

 Katastriüksusel asub Maa-ameti kaardiandmete kohaselt puurkaev

(keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga 50 meetrit, mille olemasolu

geodeetilise alusplaani koostaja sõnul ei õnnestunud tõendada.

 Kinnistut läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega.

 Ainsa hoonena paikneb planeeritaval alal endine koolimaja, kus hetkel tegutseb

tugikeskus. Tegu on kahekorruselise silikaattellistest hoonega.

2(4)

 Hoone koos oma arhitektuursete detailidega peab mahtuma hoonestusala piiridesse.

Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida arhitektuurselt sobiv,

naabreid mitte häiriv asukoht. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv

varjatud lahendus. Päikesepaneelide kasutamisel kavandada need hoone katusele.

Tagada tehniliste seadmete vastavus müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr

71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002).

 Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja

läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.

 Planeeringualal on kõrge või väga kõrge radoonirisk (Eesti Geoloogiateenistuse poolt

koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel). Radoonikaitsemeetmete

rakendamisel juhindume Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Hoone

projektis näha ette meetmed radooniohu leevendamiseks (N: raadonitõkkekile,

radoonikaevud).

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Tulenevalt Ämari lennuvälja

vahetuslähedusest on elamute projekteerimisel ja ehitamisel vajalik rakendada müra ja

vibratsiooni mõju leevendamiseks spetsiaalseid ehituslikke ja arhitektuurseid meetmeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus

leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu

riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra

normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut

põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik

alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.“

Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

materjalide juures asub rohelise võrgustiku analüüs ja mürahinnang (Hendrikson & Ko,

töö nr 20003647, 01.03.2021), kus on kirjutatud:

o Ämari lennubaasiga seonduvad andmed (nt lennukitüübid, lennuraja kasutuse

andmed) ei ole avalikud, seega ei ole võimalik välja tuua ka täpsemat infot

lennubaasi lähiümbruse müraolukorra kohta. Küll aga saab välja tuua

militaarlennuväljaga seonduvad üldised müraaspektid:

o Lennuvälja liikluskoormus on tavapäraselt (igapäevaselt) suhteliselt madal

(üldjuhul suurusjärgus 10 või vähem lendu ööpäevas), seega ei esine ka

lennuväljaga seonduvat pidevat kõrget mürataset ning pidevat häiringut;

o Konkreetse ülelennu ajal (sh start ja/või maandumine) esineb lühiajaliselt

(reeglina vähem kui minuti jooksul) oluliselt piirkonna üldist mürafooni ületav

müratase, mis võib põhjustada lühiajalisi häiringuid lennuvälja lähiümbruses ja

ka kaugemal;

o Militaarlennukite poolt tekitatav müra on olulisel määral intensiivsem (valjem,

suurema helirõhutasemega) kui tsiviillennukite müra. Seega on Ämari

lennuväljalt lähtuvate lennuprotseduuridega kaasnev müra selgelt tajutav

sisuliselt kogu valla ulatuses ja ka naaberomavalitsustes;

o Militaarlennuvälja puhul on küsitav, kas lennuliikluse müra mõju hindamisel on

asjakohane tavapäraste liiklusmüra normväärtuste rakendamine, kuna tegemist

on riigikaitselise objektiga. Lisaks on oma olemuselt lennuvälja poolt tekitatav

müraolukord (lühiajalised mürasündmused mõned korrad päevas ning pidevat

müra ei esine) selgelt erinev nt pidevast liiklusmürast, mille puhul lähtuvad

regulatsioonid ööpäeva keskmisest liikluskoormusest (ja nn pidevast keskmisest

mõjust);

3(4)

o Militaarlennuvälja puhul on keeruline ka müra vähendavate meetmete

rakendamine. Erinevad müra leviku piiramise meetmed (tõkked) ei ole

lennuliikluse müra puhul efektiivsed, samuti ei ole riigikaitselise objekti puhul

reeglina võimalik rangete ajaliste piirangute kehtestamine (nt ei pruugi

riigikaitseliste eesmärkide täitmisel olla võimalik ellu viia öiste lendude

minimiseerimise soovitust võimalike unehäiringute vähendamiseks).

Amet on oma 19.09.2025 kirjas nr 9.3-4/25/6525-2, mis puudutas koostatavat Lääne-

Harju üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud

kirjutanud: „Riigikaitselisel tegevusel puudub müranorm, mistõttu on amet nõus, et

taolistesse aladesse müratundlike hoonete rajamist tuleb hoolikalt kaaluda. Kuigi

riigikaitselisel tegevusel puudub norm, juhib amet tähelepanu, et elamualadele on

normid kehtestatud. Seega saab lähtuda põhimõttest, et elamualasid planeerida pigem

sinna, kus riigikaitseline tegevus elukeskkonna normtasemeid ei ületa. Ameti

hinnangul ei ole mõistlik planeerida elamuid piirkonda, kus on teada, et elanikud

peavad asuma taluma teatud häiringuid.“. Amet jääb seisukohale, et

detailplaneeringu ala ei ole sobilik müratundlike hoonete rajamiseks.

 Detailplaneeringuga kavandatakse alale biokütusel töötava katlamaja rajamist. Amet

juhib tähelepanu, et planeerimisseaduse § 126 lg 12 on detailplaneeringu ülesanne

muuhulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58

sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra

normtaset. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ toodud normtasemeid. Amet märgib, et esitatud materjalides ei ole

käsitletud katlamajaga seonduvat müra. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et

planeeritavas keskkonnas tekitavad lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka

laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid külmemal ajal, teenindava

transpordi liikumise müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja

tootmistegevusega seonduv.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks

päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel

rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

 Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54) kehtestatud normtasemeid.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel

aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus nr 54 lisas toodud

piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Krundi POS 1 välisvalgustus lahendatakse

kombineeritult hoone fassaadivalgustuse ja parkla valgustusega. Parklasse kavandada

mastvalgustid, mille täpne asukoht ja kogus antakse hoone ehitusprojektiga.

Valgusreklaami paigaldamisel on reklaamide pinnale seatud heleduse maksimaalne

piirväärtus ööpäevaringselt 150 cd/m². Krundile POS 2 rajatava perspektiivse

kergliiklustee valgustus lahendatakse teeprojektiga.“. Valgustuse paigutusel arvestada

4(4)

elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]