Edastuskiri

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa

nõudeid ning siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt nii tegevusloa regulatsiooni

kui ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse

regulatsiooni ning luua selgem õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras,

erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal.

Kehtiv õigus ei toeta piisavalt tegevusloa eesmärki tagada, et tervishoiuteenust osutatakse

tõenduspõhiselt, kvaliteetselt ja patsiendiohutust järgides. Tegevusloa nõuded keskenduvad liigselt

formaalsetele ja tehnilistele aspektidele ega võimalda piisavalt hinnata teenuse tegelikku sisu ja

kvaliteeti. Seetõttu ei ole alati võimalik hinnata, kas taotletav teenus vastab sisuliselt tegevusloa

liigile, eelkõige juhul, kui teenust ei osutata terviklahendusena. Praktikas on esinenud juhtumeid,

kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba taotletakse selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta

tõenduspõhise tervishoiuteenuse sisule, näiteks veenisise vitamiinravi protseduurideks.

Kehtivas õiguses esineb puudusi ka tervishoiutöötajate registreeringu regulatsioonis, eelkõige

seoses selgete ja ajakohaste aluste puudumisega registreeringu peatamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks olukorras, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta nõuetele või puudub teave tema

tegeliku tegutsemise kohta. Kuigi Terviseametil on võimalik peatada tervishoiuteenuse osutaja

tegevusluba, on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine ajaliselt piiratud ning seda saab kehtiva

õiguse kohaselt teha üksnes kuni üheks aastaks. Seejuures on registreeringu peatamise menetlus

keerukas ning olukorras, kus tervishoiutöötaja ei täida ettekirjutust, võib tema registreering aasta

möödumisel automaatselt taastuda. Praktikas on esinenud olukordi, kus pahatahtlik teenuseosutaja,

kelle tegevusluba on peatatud, on loonud uue äriühingu ning taotlenud selle kaudu uue tegevusloa

või füüsilise isikuna muutnud oma nime ja esitanud uue taotluse, mille puhul ei ole Terviseametil

olnud piisavat alust loa andmisest keelduda. Eelnõuga seotakse senisest selgemalt tervishoiutöötaja

registreering ja tegevusloa regulatsioon, et vältida selliseid olukordi ning tagada tõhusam järelevalve

ja patsiendiohutus. Lisaks põhjustab kehtiv tegevuslubade süsteem teatud juhtudel ebamõistlikku

halduskoormust ja teenuste killustatust. Näiteks peab perearst oma tegevuskohas

koolitervishoiuteenuse osutamiseks taotlema eraldi tegevusloa, kuigi teenuse osutamise tingimused

on sisuliselt samad.

Kiirabiteenuse regulatsioon ei ole kehtivas õiguses piisavalt selgelt sõnastatud. Kuigi erinevate

sätete koosmõjust tuleneb, et kiirabi on seotud Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse

valmisolekuga, ei ole see seaduses üheselt väljendatud. Seetõttu tekivad praktikas vaidlused

olukordades, kus teenuseosutajad soovivad kasutada kiirabi tegevusluba transporditeenuse

osutamiseks, kuigi tegemist ei ole kiirabiteenusega selle sisulises tähenduses.

Eelnõuga lahendatakse kirjeldatud probleemid, muutes tegevuslubade süsteemi sisulisemaks ning

sidudes tegevusloa andmise senisest enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse

tagamisega. Terviseametile antakse selgem alus hinnata pakutava tervishoiuteenuse sisu ja

2

korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid. Nii luuakse võimalus ennetada

olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenusele, mille tõenduspõhisus on ebaselge või mille

osutamiseks ei ole valitud tegevusloa liik sobiv, et tagada teenuse ohutus ja kvaliteet. Perearsti

nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hakkab hõlmama ka teiste seaduses lubatud

tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud.

Eelnõuga tugevdatakse tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi,

sätestades selgelt tervishoiutöötaja kohustuse lähtuda tõenduspõhistest meetoditest ja praktikast ning

täpsustades tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Eelnõu järgi saab Terviseamet

peatada registreeringu muu hulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele

praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi

ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Registreeringu peatamisega kaasneb kohustus sooritada

teooria- ja praktikaeksam, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning vajaduse korral

suunata ta täiendavale hindamisele.

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise selgelt Häirekeskuse

väljasõidukorraldusega ja kehtestades kiirabibrigaadile ööpäevaringse valmisoleku nõude. Eelnõu

kohaselt võimaldatakse operatiivvalveväliste eriotstarbeliste brigaadide kasutamist ning

muudetakse rahastamise korraldust, pikendades lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale.

Kiirabiteenuse osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse,

meditsiiniseadmetesse ja personali. Kümneaastane leping võimaldab tagada nende investeeringute

tasuvuse ning toetab ravikindlustusraha efektiivset ja otstarbekat kasutamist.

Lisaks luuakse eelnõuga paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras,

erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskoha,

osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõud ja vabatahtlikke ühendusi.

Muudatuste tulemusel muutub tervishoiuteenuste korraldus süsteemsemaks, luuakse selgemad

mehhanismid kvaliteedi tagamiseks ja ebaravi ennetamiseks, väheneb halduskoormus ning paraneb

teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Tervishoiuteenuste osutamine muutub paremini

kohandatavaks erinevatele olukordadele, sealhulgas kriisidele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna

nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja Terviseameti

esindajatega.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi

Meristo ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

3

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 4;

2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 17.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest.

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab teenuste

kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise, vähendab halduskoormust ning

parandab teenuste kättesaadavust ja järelevalvet.

Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused:

1. täpsustatakse tegevuslubade regulatsiooni, võimaldades osutada tervishoiuteenuseid ühe

tegevusloa alusel samas tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud;

2. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset,

võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

meetmeid;

3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja

Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega;

4. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada sekkumist

juhul, kui teenus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või ohustab patsiendi ohutust;

5. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, erakorralise

seisukorra ja sõjaolukorra ajal, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada

teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide

erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning

hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate

koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures osas

VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile.

VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme

täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas on

esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või tegevusega,

mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate registreeringuga.

Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada

tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.

Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK kooskõlastamise

käigus saadud tagasisidet.

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx. 2 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade

regulatsiooni ajakohastamine) – EIS.

4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is ning

sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48, asendades viite Terviseameti veebilehele viitega

tervishoiukorralduse infosüsteemile, kus Terviseamet tegelikkuses perearsti nimistu andmed

avaldab.

Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi

tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise kohta.

Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest.

Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale perearstiabi on

tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi, ämmaemandusabi ja

füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste läbipaistvust. Asjakohase teabe

märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga sõlmitud leping tervisekeskuse

koosseisus teenuse osutamiseks.

Punktidega 3–6 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (§-d 16 ja 17).

Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne

tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral

Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja

transportimist haiglasse.

Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev kiirabiteenuse

olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda piisavalt selgelt, et

kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa Kaitseväe

kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel.

Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil

viibival isikul õigus saada kiirabiteenust, eelnõuga ei muudeta. Tegemist on tehnilise muudatusega,

mille käigus paigutatakse asjakohane säte ümber ning sellest saab § 16 lõige 3, ilma et sätte sisu või

ulatus muutuks.

Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse

valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja

viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna praktikas

toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu. Sellega

rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus tagab

väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla vahel

ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu.

Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba

soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i

tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks.

5

Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi osutamisega

ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel.

Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale,

täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi pidaja“.

Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi

osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks, mis ei

vasta kiirabiteenuse sisule.

Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo

korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa

Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega, näiteks

lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega sündmuskohal,

vaid patsientide planeeritud või korraldatud transportimisega tervishoiuteenuse osutajate vahel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu kiirabibrigaade

ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on kooskõlastatud Päästeametiga.

Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172).

Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt

aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi osutamine

eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali.

Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega soodusta pikaajaliste

kohustuste võtmist.

Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob

paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks.

Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi rahastamise

leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud edukaks Tervisekassa

korraldatud avalikul konkursil.

Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust saab

osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi

osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus

kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse vahenduseta.

Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi kiirabibrigaadi

pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka väljaspool seda

süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa lepinguta teenuseosutajad

muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste meditsiiniline julgestamine, mis ei ole

kiirabiteenus TTKS-i tähenduses.

Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa olemasolu

kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi rahastamise

lepingu sõlmimine.

Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse alustamine

toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu täitmiseks ning

konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Seejärel sõlmib Tervisekassa perearstiga ravi

rahastamise lepingu. Alles pärast nimistu kinnitamist ja ravi rahastamise lepingu sõlmimist peab

perearst taotlema tegevusloa, mis annab talle õiguse tervishoiuteenust osutada.

Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada –

vajalik on nende tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja

Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.

Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral välja

avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise tingimused.

6

Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning pärast tegevusloa

saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping.

Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud

märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult osutada.

Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski.

Punktiga 9 antakse Terviseametile võimalus tunnistada tervishoiutöötaja registreering

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks juhul, kui on alust arvata, et registriandmed ei ole

ajakohased või puudub teave isiku jätkuva tegutsemise kohta.

Muudatus on vajalik eelkõige selliste olukordade lahendamiseks, kus tervishoiutöötaja on küll

kunagi registrisse kantud, kuid ei ole tegelikult Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutanud või on

seda teinud väga pikka aega tagasi. Sellisteks juhtudeks on näiteks välisriigis tegutsevad isikud, kes

on omandanud kvalifikatsiooni Eestis, kuid asunud tööle teises riigis ega ole Eestis praktiseerinud.

Samuti esineb olukordi, kus Terviseametil puudub teave tervishoiutöötaja surma kohta, mistõttu jääb

isik registrisse ka pärast tema surma.

Sätte eesmärk on tagada registriandmete ajakohasus ja usaldusväärsus. Terviseametil peab olema

võimalus hinnata registris olevate andmete vastavust tegelikkusele, võttes arvesse tervishoiuteenuse

osutamise regulaarsust ja ajavahemikku. Näiteks võib olla põhjendatud tunnistada registreering

kehtetuks olukorras, kus isik ei ole pikka aega Eestis tervishoiuteenust osutanud või isiku vanus ja

muud asjaolud viitavad sellele, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana.

Muudatus ei ole automaatne, vaid eeldab Terviseameti kaalutlusotsust ning võimaldab sekkuda

üksnes juhul, kui on piisav alus arvata, et registris olevad andmed ei kajasta tegelikku olukorda.

Sellega välditakse registri ebausaldusväärsust ning tagatakse, et tervishoiukorralduse infosüsteemis

sisalduv teave on ajakohane ja kasutatav.

Punktiga 10 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321).

Paragrahv 321 sõnastatakse tervikuna ümber, sätestades selged alused registreeringu peatamiseks,

sealhulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub

väljaspool kutse- või erialast pädevust või kui teenuse osutamises on tekkinud aastatepikkune paus.

Lõikes 1 loetletakse alused, mille esinemise korral võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Kehtivas õiguses tervishoiutöötaja registreeringu

peatamise alustena nimetatud Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmisele ja kohtuotsusega

kehtestatud tegutsemiskeelule lisanduvad eelnõu kohaselt tegevus, mis ei vasta kutse- või erialal

tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse

kvaliteeti, ja olukord, kus tervishoiutöötaja ei ole pikema aja jooksul Eestis tervishoiuteenust

osutanud.

Tõenduspõhise praktika all peetakse silmas tervishoiuteenuse osutamist kooskõlas kehtivate

ravijuhiste, erialaühenduste soovituste ning üldtunnustatud meditsiinilise praktikaga, arvestades

tervishoiutöötaja omandatud õppekava ja spetsialiseerumist. Registreeringu peatamise kontekstis ei

tähenda see, et Terviseamet hindaks meditsiinilise tegevuse sisu erialaeksperdi rollis, vaid seda, et

on võimalik sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegutseb selgelt väljaspool oma kutse- või

erialast pädevust või kasutab praktikaid, mis ei vasta üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele

ning võivad ohustada patsiendi ohutust. Tulenevalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse

tagamise nõuetest on vajaduse korral võimalik kaasata ka erialaseltsid ning küsida neilt

ekspertarvamust, eelkõige juhtudel, kus on vaja hinnata, kas tervishoiutöötaja tegevus vastab

erialaselt tunnustatud praktikatele. Kuigi tervishoiuteenuse osutamisel tuleb üldjuhul lähtuda

tõenduspõhisest praktikast, ei välista see teatud juhtudel üldtunnustamata ennetus-, diagnostiliste

või ravimeetodite kasutamist, kuid seda üksnes Võlaõigusseadus kontekstis ja seal sätestatud

tingimustel, st juhul kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi

olemusest ja võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud selleks teadliku

7

nõusoleku. Registreeringu peatamise kontekstis ei tähenda see, et Terviseamet hindaks

meditsiinilise tegevuse sisu erialaeksperdi rollis, vaid seda, et on võimalik sekkuda juhtudel, kus

tervishoiutöötaja tegutseb selgelt väljaspool oma kutse- või erialast pädevust või kasutab praktikaid,

mis ei vasta üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele ning võivad ohustada patsiendi ohutust.

Viieaastase praktika puudumise kriteeriumi kehtestamine on vajalik, et tagada tervishoiutöötajate

pädevuse ajakohasus. Tervishoiuvaldkond areneb kiiresti ning pikemaajaline valdkonnas

mittetöötamine võib kaasa tuua olukorra, kus töötaja teadmised ja oskused ei vasta enam kehtivatele

nõuetele ega tõenduspõhisele praktikale. Samas on viieaastane periood piisavalt pikk, et arvestada

erinevate eluliste olukordadega, nagu lapsehoolduspuhkus, hoolduskoormus või töötamine muul

ametikohal, vältides põhjendamatult ranget sekkumist.

Sättes täpsustatakse, et tervishoiutöötaja peab olema viimase viie aasta jooksul osutanud

tervishoiuteenust Eestis. Selline piirang on vajalik, kuna Eestis töötamise andmed on kajastatud

tervishoiukorralduse infosüsteemis (MEDRE) ning Terviseametil on võimalik nende alusel hinnata

isiku tegelikku tegutsemist ja pädevuse säilimist.

Kui tervishoiutöötaja on töötanud välisriigis, ei ole sellekohane teave Terviseametile automaatselt

kättesaadav. Sellisel juhul on isikul võimalik esitada Terviseametile asjakohased tõendid oma

kutsealase tegevuse kohta, et hinnata registreeringu kehtivuse jätkamise või taastamise eeldusi.

Lõikes 2 nähakse ette kohustus sooritada teooria- ja praktikaeksam, kui registreering on peatatud

lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning

veenduda, et enne tegevuse jätkamist vastab ta kehtivatele nõuetele. Eksam korraldatakse § 28

lõike 11 alusel, analoogselt isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda

kvalifikatsiooni Eestis ning esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast

kvalifikatsiooni omandamist.

Lõikes 3 sätestatakse erand eksami sooritamise kohustusest juhul, kui tervishoiutöötaja on viimase

viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat oma kutse- või erialal töötanud välisriigis, kuid

märge tervishoiukorralduse infosüsteemis selle kohta puudub. Sellisel juhul võib eeldada, et tema

pädevus on säilinud ning täiendav eksami sooritamise nõue ei ole vajalik. Tõenduskoormus erialal

töötamise kohta lasub tervishoiutöötajal, kes välisriigis erialal töötamise faktile tugineb.

Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet peatab registreeringu kohtuotsusega kehtestatud

tegutsemiskeelu ajaks, tagades seeläbi kohtuotsuse täitmise ja patsiendiohutuse kaitse.

Eelnõuga tehtavad muudatused on sobivad, vajalikud ja mõõdukad seatud eesmärgi saavutamiseks.

Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul, kui

tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid

osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet

tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on legitiimse

eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise

kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja

nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et tervishoiuteenuste osutamisel võetaks

kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus

kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua

usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu.

Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste

põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele

põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega.

Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Õigus olla

3 LAMBERT AND OTHERS v. FRANCE. 4 RKPJKo 18.06.2019, 5-19-26/13.

8

majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese

ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala

ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib

seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute

õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust

piirama. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus-

ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega

kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud

haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, arvestades võimalikke riske

inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.5

Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Muudatus on sobiv, sest registreeringu peatamise alused võimaldavad tuvastada ja kõrvaldada

olukorrad, kus tervishoiutöötaja või tema tegevus ei vasta nõuetele. Registreeringu taastamiseks

tuleb tervishoiutöötajal sooritada eksam või tõendada oma pädevust muul viisil (töötamine viie

viimase aasta jooksul kolmel järjestikusel aastal oma kutsealal mõnes välisriigis), mis võimaldab

hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning tagada, et teenust osutatakse kooskõlas kaasaegse

meditsiinipraktikaga.

Muudatus on vajalik, kuna sama tulemust ei ole võimalik saavutada muude, leebemate (nt senine

kuni aastane registreeringu peatamine) meetmetega.

Muudatus on mõõdukas. Registreeringu peatamine eeldab nõuete rikkumise korral eelnevat

ettekirjutust ja selle mittetäitmist ning Terviseameti kaalutlusotsust, andes võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks. Kaalutlusõiguse kasutamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega. Pädevuse kaotamise korral mittetöötamise tõttu on ette nähtud erandid (nt välisriigis

töötamise arvestamine), mis väldivad põhjendamatult ranget sekkumist. Samuti on mittetöötamise

periood, mis toob kaasa registreeringu peatamise, piisavalt pikk, et arvestada erinevate eluliste

olukordadega, nagu lapsehoolduspuhkus või hoolduskoormus. Eksamitasu ülemmäära kehtestamine

(kuni 1000 eurot) aitab tagada, et eksamineerija ei võtaks eksami sooritajalt ebaproportsionaalselt

suurt tasu.

Võrdsuspõhiõiguse (PS § 12; vt ka PS § 12 komm.) seisukohalt koheldakse tervishoiutöötajaid

võrdselt, kuna registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on üldised ja kohaldatavad

kõigile samadel tingimustel.

Muudatused on kooskõlas ka õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna need ei oma tagasiulatuvat mõju

ning tervishoiutöötajatele jääb võimalus oma registreering taastada pärast nõuete täitmist.

Regulatsioon on ette nähtav ja selge, võimaldades isikutel oma tegevust vastavalt kohandada.

Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad legitiimset eesmärki

(patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat riigi

kaitsekohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust põhjendatult ning vastavad proportsionaalsuse

põhimõttele.

Punktiga 11 muudetakse tegevuslubade regulatsiooni (§ 40).

Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21, milles sätestatakse, et perearsti nimistu alusel perearstiabi

osutamise tegevusluba hõlmab ka teiste § 14 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist samas

tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud.

Muudatuse eesmärk on vähendada tegevuslubade dubleerimist ja võimaldada teenuste osutamist ühe

tegevusloa alusel.

5 RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12.

9

Punktiga 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõikes 2 sätestatud tegevusloa taotlemisele

esitatavaid nõudeid. Muu hulgas viiakse kehtivas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuded ühe

punkti alla, et lõige tervikuna oleks paremini loetav (§ 41 lõige 2). Muudatustega täpsustatakse

tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ning antakse Terviseametile võimalus hinnata taotletava

tervishoiuteenuse sisu ja kvaliteeti juba tegevusloa menetluse käigus.

Paragrahvi 41 lõike 2 punkti 5 täiendatakse, sätestades kiirabiteenuse osutamise loa taotlemise korral

esitatavate andmete koosseisu. Taotleja peab esitama andmed kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja

varustuse kohta ning Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsuse.

Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega §-des 16 ja 17, mille kohaselt

osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ja ööpäevaringse

valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti § 172 lõikega 2, mille kohaselt sõlmitakse kiirabi

rahastamise leping üksnes avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi

pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks tunnistamise otsus tegevusloa taotluse osana tagab, et

tegevusluba antakse üksnes neile teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja vajadus kiirabiteenust

osutada. Sellega seotakse tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise

süsteemiga ning välditakse olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma reaalse võimaluseta teenust

osutada.

Tegevusloa taotlusesse lisatakse nõue (§ 41 lõike 2 punkt 10) esitada planeeritava

kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus. Selle eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on enne

tegevuse alustamist läbi mõelnud, kuidas tagatakse teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus, ning et need

põhimõtted on organisatsioonis süsteemselt korraldatud. See võimaldab tervishoiuteenuse osutajal

kavandada kvaliteedijuhtimise süsteemi juba teenuse planeerimise etapis kooskõlas § 32 lõike 9

alusel kehtestatud nõuetega ning tagada, et teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

põhimõtted on teenuse osutamisse süsteemselt sisse ehitatud ning nende rakendamine on edaspidi

sujuv ja järjepidev.

Punktiga 13 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda

taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste

tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav

tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik osutada

ohutult ja kvaliteetselt.

Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt formaalsetele

nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Sellega luuakse

Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenustele,

mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta patsiendiohutuse nõuetele.

Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi

ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks.

Punktidega 14–16 täpsustatakse tegevusloa kontrollieset (§ 42) seoses §-s 41 tehtud muudatustega,

millega täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid.

Paragrahvi 42 täiendatakse, sätestades selgemad nõuded tegevusloa andmise eeldustele, sealhulgas:

 nõue, et nimistuga perearstina töötamise korral peab perearsti tegevuse alustamisel temaga koos

tööle asuma ka pereõde;

 nõue, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema Tervisekassa korraldatud avalikul

konkursil edukaks tunnistatud;

 uus kontrollieseme kriteerium, mille kohaselt peab teenuse sisu vastama tegevusalale ning

teenuse ohutus ja kvaliteet peavad olema tagatud.

Muudatuste eesmärk on siduda tegevusloa andmine senisest enam teenuse sisulise kvaliteediga.

10

Punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon tervishoiuteenuste

osutamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal

ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute poolt

tervishoiuteenuste osutamisel. Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa

taotlemise ja tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei

ole rakendatav või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu

kuuluvate tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada tervishoiuteenuste

paindlikku ja kiiret korraldamist.

Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei ole

võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu kohaselt

jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks nähakse ette

võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada tervishoiuteenuseid

ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste

toimepidevuse tagamiseks.

Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus eriolukorra, erakorralise seisukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda

tavapärasest tegevusloa regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus

tegevuskohas ja erandkorras ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne,

tulenedes riigi kohustusest tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS

§ 28), ning riigi julgeoleku ja toimepidevus (PS-i preambul).

Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna

tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta

tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna

regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi. Tegevusloata teenuse osutamise

lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega, kes

peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42).

Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat

avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorras, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud

teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise võimaldamine

aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus ei ole võimalik.

Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki

vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret reageerimist.

Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti

kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see on

vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne (määratletud

teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust.

Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset

eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat

riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning vastavad

proportsionaalsuse põhimõttele.

Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid

osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Nimetatud isikutel võimaldatakse osutada

tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui

nende viibimine ja tegevus toimub riigikaitseseaduses sätestatud alusel. Sama regulatsiooni

11

laiendatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele isikutele,

kes osutavad tervishoiuteenuseid riigikaitselistel eesmärkidel.

Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline sõjaline

koostöö (RiKS § 29). Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja

takistusteta rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab riik

kollektiivset enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab

demokraatliku õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel.

Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa

taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist toetust

kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis RiKS §-de 37 ja 38

alusel antud loa alusel, on nende tegevus piiratud konkreetsete riigikaitseliste eesmärkidega.

Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja

tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega arvesta

sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust. Sarnane erand

on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis

kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil viibivatele relvajõududele on

vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus (RiKS § 29 lg-d 5 ja 6). Puuduvad

leebemad meetmed, mis tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku vastavuse

riigisisestele registrinõuetele.

Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid muudab

nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi distsiplinaar- ja

kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas välislepingutega.

Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste

riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel.

Eelnõu kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on kaasatud

samadel riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või suurõnnetuste

korral, mis on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10 põhimõtetega.

Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega kaasnev

riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja elanikkonna kaitse

tõhusa sõjalise koostöö näol.

Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes

olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti

teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile.

Punktiga 18 täiendatakse TTKS-i §-ga 7212, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise. Sätte

kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima ning nende alusel

tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad ei pea oma tegevust uute nõuetega vastavusse viima. Sellega

tagatakse õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse

halduskoormuse tekitamist.

Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus Tervisekassa

korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda. Sellisel juhul kujuneb

kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning teenust osutavad need

kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi

tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise tingimused muutuvad, käsitatakse seda

tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena

teenuseosutajaks mitteosutunud isikute puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku

ning vajaduse korral kohaldatakse tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid.

12

Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel need

teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel, sealhulgas

eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning

tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames.

Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole nimistuga

perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on seotud eelkõige

eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega.

Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust

Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik, kuna

õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati võimalik ning

teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja asukohale.

Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning teenuseosutaja on

kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest eelnevalt teavitama. Sellega

tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et võimaldada uute nõuete

rakendamist tegevusloa taotluste menetlemisel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste,

eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja

eratervishoiuteenuse osutajaid. Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda

tegevuslube ja teha järelevalvet, ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne

alus teenuste rahastamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on mõju ka patsientidele, kellele

võib ebapiisavalt paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu kvaliteetsele

ja õigeaegsele tervishoiuteenusele.

Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju

riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudes valdkondades (nt keskkond,

riigikaitse, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja neid ei käsitleta. Mõju olulisust hinnati

sihtrühma suuruse, mõju avaldumise sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal.

Mõjuanalüüs lähtub soovitud lahendusest (ehk regulatiivne lahendus: seaduste ja määruste

muutmine), kuna alternatiivsete lahenduste rakendamine ei lahenda VTK-s esitatud probleeme.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju

13

Mõju sihtrühm 1: tervishoiuteenuse osutajad

Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid

(edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise

Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis.

Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%,

mistõttu on sihtrühma suurus väike.

1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126 õendusabiasutused, 50

olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55 muud asutused.

Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220 tervishoiutöötajat), neist

4911 olid arstid ja 9374 õed .

TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest eriarstiabis

1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga perearstiabis 518,

kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38, iseseisvas kliinilises

psühholoogias 47 tegevusluba .

Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess sisulisemaks

ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks. Näiteks lihtsustub

ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse võimalus. Uuendusena tuleb

tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja

toetatakse patsiendiohutuse tagamist.

TTO-de halduskoormust aitab oluliselt vähendada kavandatav võimalus ühendada sisuliselt

sarnased tegevusloaliigid samas tegevuskohas (nt perearstiabi ja koolitervishoiuteenus ühe

tegevusloaga; tervisekeskustele ühtne tegevusluba). Seetõttu võib TTO-l tekkida vajadus

tegevusluba taotleda või muuta harvemini.

Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise jätkamiseks,

peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise lähenemise

kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole eeldatavalt

keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse võimalust, et

haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet peab seda

vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Mõju

avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate teenustega

suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad TTO-d

taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimalikuks

riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist põhjendatust ja ohutust

tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav juhendamine ja praktilised

üleminekureeglid.

Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks

paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO kui ka

järelevalveasutuse jaoks.

Mõju sihtrühm 2: tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond

Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii Tervisekassa

lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju potentsiaalselt

14

kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata vanusest, ravikindlustuse

olemasolust või teenusepakkuja tüübist. Sihtrühm on suur.

Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on

tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused vähendavad

võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille tõenduspõhisus on

ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja jaoks ei pruugi muutused

vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja usaldust, et TTO-d tegutsevad

kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus kasutaja vaates väike, kuid

suundumus tervikuna on positiivne. Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt

inimese terviseseisundist, vajadustest ja teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või

igapäevane. Risk, et kaasnevad ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi

vähenemine), on väike, sest uus süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele

kvaliteedinõuetele. Samas toob see kaasa paremad võimalused kohandada teenuste korraldust

vastavalt teenust saavate inimeste tegelikele vajadustele ning tagada patsientidele paremini

kättesaadavad ja turvalised teenused. Mõju sihtrühmale on positiivne ja oluline.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju sihtrühm 1: Terviseamet

Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja

registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku.

Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued

tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga 387

taotlust, sh 142 uut tegevusluba).

Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu,

kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu.

Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas

Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim

väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt 178,

ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal esitatud aastas

keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega.

Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused

Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg

varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini, kuid

puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib. Menetluse

pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja ruumide/teenuste arvust.

Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse kiiresti, samas kui 20 teenust

hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse peatamist.

Tegevusloa muutmine

Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise

protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja kiire,

teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab paikvaatlust.

15

Mõju töökoormusele

Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega püsivat

töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu.

Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused puudutavad üksnes

uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja soovib kehtivat

tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide piirangute kadumise

korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu suurenemise.

IT-arenduste vajadus

Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse infosüsteemi

ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningad muudatused

võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca 10 000

eurot).

Tegevuslubade arvu võimalik vähenemine

VTK-s esitatud näidete (perearstid ja koolitervishoiuteenus, tervisekeskused) kohaselt on

tegevuslubade arvu võimalik vähendada. Praegu on 404 perearstiabiasutusest 74-l ka

koolitervishoiuteenuse tegevusluba ja 40-l koduõe tegevusluba; 15 asutusel on mõlemad.

Muudatuste tulemusena ei oleks selliste teenuste osutamiseks vaja mitut eraldi tegevusluba, vaid üks

luba kataks erinevad teenused sama tegevuskoha raames. Seeläbi väheneb nii tegevuslubade

koguarv kui ka TTO-de ja Terviseameti halduskoormus.

Tervishoiuteenuste järelevalve

Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem alus

kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja proaktiivset

järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi sisukamaks – rõhk

liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult vormilistele nõuetele, ning

jälgitavate näitajate hulk võib suureneda.

Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa väljastamine

ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei kaasne. Kuna

tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju avaldumise sagedus

suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine seoses IT-arenduse

vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse töökoormus tervikuna

sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne.

Mõju sihtrühm 2: Tervisekassa

Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja

kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab

regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad eeldused,

et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele vastavaid

teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus.

Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks olev

tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

16

Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja nendega sõlmitakse

lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja rahastusmudeli kooskõla.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu ei too kaasa muudatusi isikuandmete töötlemise eesmärkides, ulatuses ega õiguslikes alustes

ning seetõttu puudub eelnõul mõju andmekaitse olukorrale.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks andmeväli

tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta, kas perearsti

nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning vastav

arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks 2027–2030.

Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too muudatused

kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda sisulisemaks,

hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid, tasakaalustub see

tegevusloa menetluses.

Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi

kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud ruumilisi ja

formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too kaasa

halduskoormuse ega kulude kasvu.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks

vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 01.06.2016, 8);

2) sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I,

23.05.2023, 14);

sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele,

3) sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 04.10.2024, 8);

4) sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt

osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (RTL

2010, 13, 255);

5) terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja

õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5).

Määrustega kaotatakse senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades paindlikumalt kasutada

samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud teenuse kvaliteet ja

patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida põhjendamatuid erinevusi sarnase

sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja aparatuuri loetelud, liikudes detailsetelt ja

jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele lähenemisele. See võimaldab TTO-l valida sobivad

vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades samal ajal nõuded teenuse ohutusele ja kvaliteedile.

9. Seaduse jõustumine

17

Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK6 ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium.

VTK esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Tervisekassale,

Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti

Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule,

Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti

Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. VTK

edastatakse Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks.

VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt ajakohastatakse

tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine senisest enam

teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset rolli omavad

osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid vajalikuks liikuda

formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise suunas. Samas esitati

ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2), keskendudes eelkõige

rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele.

Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks

ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti ruumide ristkasutuse

piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning liikumist detailsetelt loeteludelt

funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile vajadus tagada selged ja läbipaistvad

kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel ning vältida ülereguleerimist või

dubleerivaid nõudeid.

Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet

väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu koostati.

Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu ja selgitused

rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva eelnõu ja seletuskirja

juurde eraldi lisana.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tartu Ülikoolile,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile Eesti Puuetega Inimeste Kojale,

Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede

Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti

Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule,

haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a

6 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade

regulatsiooni ajakohastamine) – EIS.

1

EELNÕU

21.04.2026

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (tegevuslubade muudatused)

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(48) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu

andmed:“;

2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) teave tervisekeskusesse kuulumise kohta.“;

3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või

mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks

haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

(2) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.

(3) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“;

4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi

kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida

Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kiirabibrigaadidele olla haiglatevahelise transpordi või patsientide veo korraldamiseks

operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa väljasõidukorraldusi

Häirekeskuselt.“;

6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“;

8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud

kiirabibrigaadi pidajaga.“;

9) paragrahvi 32 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Terviseamet võib tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse

infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning

tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et

registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta.“;

10) paragrahvi 321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse

infosüsteemis järgmistel alustel:

1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust;

2) tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele

praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust, ja tema tegevus

ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti;

3) tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervishoiutöötaja on kohustatud

registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 nimetatud

määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni

1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui käesoleva paragrahvi lõike

1 punktis 3 nimetatud tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust

aastat töötanud väljaspool Eestit tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud registreeringus

märgitud kutse- või erialal.

(4) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või

infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“;

11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„21) Perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hõlmab ka käesoleva seaduse

§ 14 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui nende teenuste

osutamiseks kehtestatud nõuded on täidetud.“;

12) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise

korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse

nimetus;

2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

3) töötamise registri kanne nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad tervishoiuteenuse

osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama;

3

4) andmed tervishoiutöötajate või tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikute pädevuse

vastavuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuetele; 5) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning

Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus;

6) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik;

7) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti

nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal

endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba;

8) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti nimi,

isikukood ja kontaktandmed;

9) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja

aparatuuri kohta;

10) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus;

11) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara ning selle

vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“;

13) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja

teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“;

14) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga

„perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“;

15) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga

„ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud;“;

16) paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning

teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed

võimaldavad osutada tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt.“;

17) seadust täiendatakse §-dega 422 ja 423 järgmises sõnastuses:

㤠422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused eriolukorra, erakorralise seisukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal

(1) Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, kui

tervishoiuteenust ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib

tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus

tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit eelnevalt teavitama

osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest.

(2) Juhul kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimimise

tagamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra

ajal, võib valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada määratud juriidilisel või füüsilisest

isikust ettevõtjal osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata. Nimetatud otsus peab

sisaldama teenuseosutajate ja osutatavate teenuste loetelu ning teenuste osutamise tähtaega.

4

§ 423. Tervishoiuteenuse osutamine välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate füüsiliste

isikute poolt

(1) Välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvad tervishoiuteenuseid osutavad füüsilised isikud

võivad tegutseda käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud tegevusalal ilma tegevusloata ja

registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nad viibivad Eestis riigikaitseseaduse

§-de 37 ja 38 alusel antud loa alusel ning osutavad tervishoiuteenust riigikaitseseaduse §-s 35

sätestatud eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele

ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele füüsilistele isikutele, kes osutavad

tervishoiuteenust riigikaitseseaduse §-s 35 sätestatud eesmärgil.“;

18) seadust täiendatakse §-ga 7212 järgmises sõnastuses:

„§ 7212. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine

Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“.

§ 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“;

2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseväe õppuste ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult

osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud Terviseametit eelnevalt teavitama osutatavatest teenustest ja nende

planeeritavatest mahtudest.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .… …………….. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium

Meie 08.05.2026 nr 1.2-2/41-1

Eelnõu kooskõlastamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie arvamust 15 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel seletuskirja juurde.

Lisaadressaadid: Terviseamet Tervisekassa Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Patsientide Esindusühing Eesti Patsientide Liit Eesti Arstide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Eesti Kiirabi Liit MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

2 Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Perearstide Selts Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA SA Tallinna Lastehaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla SA Pärnu Haigla Viljandi Haigla SA Ida-Viru Keskhaigla SA Kuressaare Haigla SA Hiiumaa Haigla SA Narva Haigla SA Põlva Haigla AS SA Läänemaa Haigla SA Rapla Maakonnahaigla Valga Haigla AS Rakvere Haigla AS Lõuna-Eesti Haigla AS As Järvamaa Haigla Jõgeva Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Pille Saar [email protected]

Tervishoiuteenuste tegevuslubade kaasajastamise väljatöötamiskavatsuse tagasiside

Märkuse sisu Märkuse vastus Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

Toetus alternatiivile 2 (ainult määruste muutmine). Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine Väljatöötamiskavatsuses pakutud lahenduse järgi peab tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. EVEA hinnangul on Terviseametil sisuliselt võimatu hinnata ainult antud lubaduse pealt, milline saab olema teenuse tegelik kvaliteet ja kuidas ohutuse tagamine praktikas välja hakkab nägema. Kvaliteedi ja ohutuse nõuded peavad olema õigusaktides reguleeritud võimalikult detailselt ega tohi sõltuda teenuseosutaja lubadustest ning headest kavatsustest ja nende elluviimise oskusest, samuti ametnike subjektiivsest hinnangust teenuseosutaja antud lubaduste täitmise tõenäosuse kohta. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võetakse ruumide ja vahendite nõuetes aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Nõustuda saab sellega, et vajalike vahendite loetelu ei pea olema ammendav ega üle reguleeritud. Aga kindlasti on vaja vähemalt standardi tasemel sätestada, millised on vahendite ja võimekuse arvuliste näitajate piirid ning ruumide suuruse miinimumid, samuti funktsioonide kirjeldused ja kvaliteedi tasemed. Ilma selleta ei ole sisuliselt võimalik tervishoiuteenuste ruume projekteerida, ehitada ega renoveerida, samuti hoonetele kasutuslubasid väljastada. Meditsiiniseadmete spetsiifika tõttu on näiteks osade ruumide ettevalmistamise puhul väga oluline teada, milliste omaduste ja ohutusnõuetega seadmed on seal plaanis kasutusele võtta. EVEA pigem toetab väljatöötamiskavatsuses välja pakutud alternatiivi jätta seaduse tasandil tegevuslube

Arvestatud osaliselt ja selgitatud Tegevuslubade regulatsiooni kaasajastamisel on vajalik täiendada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) tegevusloa sätteid, et siduda tegevusloa eelkontroll selgemalt patsiendiohutuse ning kavandatava tervishoiuteenuse kvaliteediga. See lähenemine on kooskõlas sotsiaalministri 24.10.2024 määrusega nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ , mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) pärast tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud riske ning avalikustama regulaarseid ülevaateid kvaliteeditegevustest ja eesmärkide täitmisest. Seetõttu on põhjendatud, et kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted oleksid hinnatavad juba tegevusloa taotlemise etapis ning et teenuse osutaja oleks kavandanud teenuse korralduse viisil, mis võimaldab neid nõudeid täita. Tagasiside andja on teinud ettepaneku sätestada Terviseametile tegevusloa menetlemisel piiratud kaalutlusruum, mis võimaldaks hinnata kavandatava teenuse vastavust tervishoiuteenuse sisule ning patsiendiohutuse põhimõtetele. Et selline pädevus oleks õiguspärane ja selge, tuleb vastav regulatsioon kehtestada TTKS-is; pelgalt määruse tasandil selle sätestamine ei ole piisav.

puudutavad nõuded muutmata, kuid ajakohastada määrustes ruumi- ja vahendite nõuded. See võimaldaks kiiremini muuta tehnilisi detaile ja ühtlustada erinevate teenuste ruutmeetri- ja varustusnõudeid, kuid jätaks üldise süsteemi ülesehituse ja menetlusloogika valdavalt muutmata. Sellise lahenduse osaks võiks olla ka võimalus osaliselt siduda tegevusloa väljastamine teenuse kirjelduse, kvaliteedisüsteemi ja riskijuhtimise nõuetega ning anda Terviseametile piiratud kaalutlusruum hinnata, kas kavandatav teenus tegelikult vastab tervishoiuteenuse sisule ja patsiendiohutuse põhimõtetele. Eraldi on väljatöötamiskavatsuses esile toodud küsimus, et kas nn „üksiktegijana“ tegevusloa taotlemisel peaks kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. Arutelu keskmes on küsimus, kas iseseisva tegevusloa andmine võiks eeldada varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse hindamise läbimist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus ning vältida olukorda, kus vahetult pärast õpingute lõppu alustatakse iseseisva tegevusega ilma piisava praktilise kogemuseta. EVEA ei näe siin sisulist probleemi, kuna arstiõppes on see lahendatud nii, et arstina saab tööle asuda alles peale residentuuri läbimist, mille käigus saadakse põhjalik praktika tegutsevate arstide juhendamise all.

Tegevusload ja eelneva kontrolli terviklik regulatsioon. Kehtiva seaduse kohaselt on perearstina tegutsemiseks vaja osaleda Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil nimistu moodustamise õiguse saamiseks ja nimistuga perearst võib tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu. Tegevusloa väljastab Terviseamet. Tervishoiutöötaja registreeritakse ka tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud. EVEA arvates oleks vaja kaaluda, kas kolme eraldi haldusmenetluse korraldamine on

Selgitatud Tegevusloa regulatsioon TTKS-is on eraldiseisev perearsti nimistu moodustamise korrast ning reguleerib tervishoiuteenuse osutamise õigust kui majandustegevust. Nimistu moodustamise menetlus Tervisekassas on suunatud avaliku teenuse korraldamisele ja lepingulisele suhtele, samas kui tegevusloa menetlus on seotud tegevusloa kontrollieseme nõuetele vastavuse hindamisega. Tervishoiutöötaja registreerimine tervishoiukorralduse infosüsteemis omakorda annab õiguse tegutseda kutse või eriala piires. Seega on tegemist erineva eesmärgi ja õigusliku sisuga menetlustega, mis ei ole teineteist dubleerivad, vaid täidavad eri funktsioone tervishoiusüsteemis.

eelneva kontrolli teostamisel mõistlik terviklahendus perearstide lubamiseks tervishoiuteenuseid osutama ja seda eriti ajal, kus paljud perearstid lahkuvad tööturult seoses vanaduspensionile jäämisega ning noorte arstide pealekasv ei kompenseeri perearstide puudust. Lisaks eriarstide registreeringutele tervishoiukorralduse infosüsteemis ja tegevuslubade väljastamisele eriarstiabi osutamiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus õigusaktiga (määrusega) veel haiglavõrgu kava, milles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Arvestades tervishoiusüsteemis toimunud arengut, tekib küsimus, et kas selline teatud määral dubleeriv eelkontrolli regulatsioon tekitab ülemäärast halduskoormust ja vajaks täiendavat analüüsi ning võimaluse korral reeglite lihtsustamist, kui see ei suurenda ohtu inimeste elule ja tervisele.

Käesoleva eelnõu muudatused puudutavad tegevusloa regulatsiooni täpsustamist ning ei käsitle nimistu moodustamise ega tervishoiutöötajate registreerimise menetluste ümberkorraldamist. Ettepaneku muu osa on sõnastatud üldiselt ning ei sisalda konkreetseid muudatusettepanekuid TTKS-i sätete muutmiseks, mistõttu ei ole võimalik seda käesoleva eelnõu raames täpsemalt hinnata.

Töötervishoiuteenuste regulatsiooni ajakohastamine Lisaks tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamisele oleks oluline tagada ka töötervishoiuteenuste ajakohasus, vastavus muutunud töövormidele ja erineva tervisliku seisundiga inimestele ning kättesaadavus nii keskustest eemal tegutsevatele kui ka väikestele ettevõtetele. Töötervishoiusüsteemi ülesandeks on kvaliteetne kutsehaiguste käsitlemine ning tööst tingitud terviseprobleemide tõhusam ennetus. EVEA arvates on tänaseks piisavalt selgeks saanud töötervishoiuteenuste kitsaskohad ja vaja on pakkuda lahendusi, et viia teenused vastavusse ühiskonna ootustega ja need paremini tervishoiusüsteemiga siduda. Praegust töötervishoiusüsteemi tuleks muuta nii, et kvaliteetne töötervishoiuteenus oleks paremini kättesaadav ja see vastaks kõigi asjaosaliste, nii arstide, tööandjate kui ka töötajate vajadustele ja ootustele.

Selgitatud Töötervishoiu arengusuundade koostamine on eraldiseisvana kavandatud 2026 aastal ning ei puuduta tegevuslubade regulatsiooni kaasajastamist. Töötervishoid on üks arstlik eriala. Kui töötervishoiuarst teostav patsiendile tervisekontrolli on tegemist tervishoiuteenusega ja selleks on vajalik tegevusloa olemasolutöötervishoiuteenust tervishoiuteenuse tähenduses, on tegemist eriarstiabi osutamisega ning sellele kohaldub tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõue. Seega peab töötervishoiuteenust osutaval tervishoiuteenuse osutajal olema vastav tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud majandustegevusteate esitamise kohustus on suunatud töötervishoiuteenuse osutajana tegutsevale ettevõtjale kui majandustegevuse teostajale ning ei asenda

1) Tervisekontrollide vajaduspõhisus Võib teha üldistuse, et valdavas enamuses eeskujulike töötervishoiusüsteemidega riikides on tervisekontrollide süsteem vajaduspõhisem kui Eestis. Eestis peab töötaja tervist kontrollima töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, aga vähemalt kord kolme aasta jooksul. Eestis tuleks seadustada, et tööandjal ei ole kohustust korraldada töötajatele tervisekontrolle, v.a neis valdkondades, kus risk on suur (nt ehitus, tervishoid, ravimitööstus) või esinevad suurema riskiga ohutegurid (vibratsioon, müra, keemilised ained, bakterid, viirused jne). Tööandjad võivad seda teha vabatahtlikult. Siin on oluline tagada, et vabatahtlikku töötervishoiuteenust ei maksustataks erisoodustusena. Töötervishoiuarsti juurde võivad suunata ka teised spetsialistid: näiteks perearst või eriarst võib soovitada patsiendil pöörduda tööandja poolt rahastatud töötervishoiuteenuse osutaja juurde, kui näeb, et probleem võib olla tööst tingitud. Sellise pöördumise puhul oleks tööandjal kohustus tasuda töötervishoiuarsti teostatud tervisekontrolli kulud. Kui näiteks inimesed teevad tervisekontrolle perearsti juures, siis paralleelselt sama kontrolli töötervishoiuarsti juures dubleerida pole mõtet. Tööst põhjustatud haiguste kontrolle võiks töötervishoiuarstid teha vaid neile, kelle perearst või tööandja on suunanud või kes ise tunnetavad, et neil võib olla tööst põhjustatud terviseprobleem. Uuele mudelile sujuvaks üleminekuks võiks kaaluda ajutise regulatsiooni kehtestamist, kus tervisekontrolli teostamine sõltuks valdavalt töötaja soovist. Sellisel juhul oleks tööandjal seadusest tulenev kohustus pakkuda töötajatele võimalust käia regulaarselt tervisekontrollis, mida viivad läbi töötervishoiuarstid. Sõltuvalt valdkonnast oleks tervisekontrollide sagedus ja sisu erinevad: väga suure riskiga töökohtadel on see kohustuslik, üldiselt aga töötajale vabatahtlik. Tööandjatel aga on kohustuslik pakkuda oma töötajatele tervisekontrollide võimalust (näiteks, kui väikese riskiga töökohal töötaja soovib tervisekontrolli minna). Seadusega pole töötajad otseselt kohustatud

tervishoiuteenuste osutamiseks nõutavat tegevusluba. Tegemist on erineva eesmärgiga regulatsioonidega: tegevusluba kinnitab vastavuse tervishoiuteenuse osutamise nõuetele, samas kui majandustegevusteade on seotud ettevõtja tegutsemise registreerimisega majandustegevuse üldraamistikus. Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust eriarstiabi raames, toimub see tema olemasoleva tegevusloa alusel. Majandustegevusteate esitamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning ei mõjuta tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava tegevusloa olemasolu. Seega ei ole tegemist normide vastuoluga, vaid kahe erineva regulatsiooniga, mis täidavad eri eesmärke. Käesoleva eelnõu muudatused ei puuduta töötervishoiuteenuse majandustegevusteate regulatsiooni.

tervisekontrollis käima (ainult erandjuhtudel, väga suure riskiga töökohtadel). Selline paindlik tervisekontrollide süsteem aitaks ära hoida ebavajalike tervisekontrollide tegemist ning kokku hoida töötervishoiuarsti tööaega, mida saaks panustada konkreetsete juhtumite lahendamiseks või tööandja nõustamiseks. 2) Töötervishoiu meeskonnatöö teenus Lisaks töötervishoiuarstidele osutavad töötervishoiuteenuseid ka hulk erinevaid töötervishoiuspetsialiste (psühholoogid, ergonoomid, füsioterapeudid, toitumisnõustajad, hügieenikud, insenerid jt). Töötervishoiuteenuste osutajal võiks olla kohustus sõlmida teenuse osutamiseks töölepingud erinevate töötervishoiuspetsialistidega. Kohustusliku töötervishoiuteenuse meeskonna koosseis võiks olla defineeritud õigusaktis. Töötervishoiuteenuse tegevusloa väljastamisel kontrollitakse vajalike spetsialistide olemasolu ja riikliku järelevalvega tagatakse teenuste kvaliteet. Seega võiks kaaluda töötervishoiuteenuse ümberdefineerimist meeskonnatöö teenuseks (meeskonda kuuluks lisaks arstidele näiteks insenerid, psühholoogid jt). Eestis ei kaasata praegu töökeskkondade riskide hindamisse piisavalt psühholooge, insenere ja teisi erialaspetsialiste. See tähendaks, et töötervishoiuarstide koormus väheneks ja jääks rohkem aega tegeleda raskete juhtumitega ning töökeskkonna riskide hindamise kvaliteet paraneks – töötervishoiuteenus ei oleks pelgalt arstlik kontroll, vaid sisaldaks ka vajaduspõhist töökeskkonna vaatlust ja spetsialistide hinnanguid selle parandamiseks. Lisaks eeltoodule oleks haridussüsteemis vaja alustada ka töötervishoiuõdede koolitamist, sest nendel võiks olla suurem roll meeskonnatöös töötervishoiuarstide abistamisel. 3) Töötervishoiuteenuse osutaja majandustegevusteade Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses nimetatud majandustegevusteate. Probleem seisneb selles, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on eriarstiabi osutamiseks vaja tegevusluba. Normide vastuolu korral ei ole täielikku selgust, milline on kohaldamisele kuuluv erinorm, kui teenuse osutamisel osaleb lisaks muudele spetsialistidele ka töötervishoiuarst. Näiteks peab piirkondlikul haiglal olema tegevusluba, aga piirkondlik haigla on kohustatud osutama ka töötervishoiuteenust. Ülejäänud haiglatel on õigus seda teenust osutada. Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust, siis kas sellisel juhul on ka kohustus esitada majandustegevusteade. Siin oleks mõistlik reeglid üle vaadata ja neid vajadusel täpsustada. 4) Töötervishoiuteenuste osutamine tööandjate juures Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Kui tööandja töökeskkonnaga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks on vaja külastada ka tööandja töökeskkonda, peaks olema võimalik töötervishoiuteenuseid osutada tööandja tegevuskohas, sealhulgas teha seal töötajatele tervisekontrolli. Õigusaktis võiks teha vastava muudatuse ja vajadusel kehtestada tervisekontrolli tegemiseks kasutatavale ruumile tööandja juures mõned nõuded, et see sobiks töötajate terviseseisundi arstlikuks läbivaatuseks.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine). Ligipääsetavus Tegevuslubade esmasel väljastamisel ja/või pikendamisel tuleb täpselt jälgida, kas ligipääsetavus on tegelikult tagatud igal ajahetkel, mil tervishoiuteenust pakutakse (inforuum ja koduleht, füüsiline keskkond ja suhtlemine). Selleks tuleb esmalt koos

Selgitatud Nõustume, et tervishoiuteenuste ligipääsetavus on oluline ning seda tuleb arvestada nii teenuse kavandamisel kui ka osutamisel. Kehtivas regulatsioonis on ligipääsetavuse nõuded juba hõlmatud ning Terviseamet hindab tegevusloa menetluses ka ligipääsetavust, ulatuses, mis on seotud tegevusloa kontrolliesemega.

lõppkasutajatega üle vaadata ligipääsetavusnõuded (regulatiivne sisu, ettevõtlus- ja infotehnoloogia) ja olemasolev sisu. Olukorra ülevaate annab keskkonna testimine lõppkasutajatega ja tagasiside sisuline ja operatiivne rakendamine. Taoline mehhanism pakub praktikas toimiva lahendusmehhanismi võimalike väljakutsete lahendamiseks ligipääsetavuse vaatest. Ruuminõuete juures tuleb jälgida, kas ruumide tingimused vastavad täna avaliku ruumi ligipääsetavuse nõuetele (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28: Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele) ja kui ei vasta, siis kirjeldada, milline osa ning kuidas kompenseeritakse (nt pakutakse teenust teistes ruumides vms). Tervishoiuteenust osutava asutuse kodulehel tuleb kirjeldada ligipääsetavus liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, sh pakkuda kirjeldust hooneni jõudmiseks lähimast ühistranspordipeatusest ja parklast. Pakkuda kohapeal puuetega inimeste vajadustest lähtuvad teavet nagu taktiilne alaplaan, lifti nupud ja korruste häälteavitused, vajadusel juhtteed hoones jne, mille lahendused on välja töötatud koostöös lahenduste vajajatega, st puuetega inimeste või nende esindusorganisatsioonidega.

Tõenduspõhisus ja teenuse kirjeldus Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine. Ebaselgeks jääb, millised hoovad tekivad Terviseametil tegevusloa peatamiseks juhul, kui teenusepakkuja osutab ebakvaliteetset ja/või mitteligipääsetavat teenust ja/või suunab patsiente selgelt tervist kahjustava libameditsiini suunas. Teeme

Arvestatud osaliselt ja selgitatud Terviseametil on eelnõu kohaselt olemas vajalikud hoovad sekkumiseks olukordades, kus tervishoiuteenuse osutamine ei vasta nõuetele või võib ohustada patsiendi ohutust. Eelnõus on selleks ette nähtud nii järelevalvemeetmed kui ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise võimalus. Eelkõige võimaldab sekkumist säte, mille kohaselt võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või

ettepaneku selgelt välja tuua meetmed, mis on võimalik rikkumiste korral kasutusele võtta. Teeme ettepaneku koos sihtrühmade, sealhulgas patsientide esindajatega määratleda selgelt ja üheselt mõistetavalt kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded.

tõenduspõhisele praktikale, sealhulgas kui tegutsetakse väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. See hõlmab ka olukordi, kus osutatakse ebakvaliteetset teenust või suunatakse patsiente tervist kahjustava libameditsiini kasutamisele. Lisaks on Terviseametil võimalik rakendada järelevalvemeetmeid, sealhulgas teha ettekirjutusi ning nende täitmata jätmise korral peatada registreering kuni ettekirjutuse täitmiseni. Kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded tulenevad juba kehtivatest õigusaktidest ning kutse- ja erialastest standarditest. Seejuures on lähenemine kooskõlas sotsiaalministri määrusega nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja pärast tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud riske ning tagama kvaliteedijuhtimise toimimise. Eelnõu kohaselt võib Terviseamet vajaduse korral tegevusloa taotlemisel nõuda taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ning teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.

Kvalifikatsiooni nõuete kuvamine Üksiktegijatel ja tervishoiuteenuse osutamisel asendusarstide kasutamisel teeme ettepaneku lisada nõue, et teenusepakkuja kodulehel tuleb selgelt välja tuua personali haridus ja kvalifikatsioon. Praegu on näiteks perearstikeskusi, kus asendusarsti nime juures puudub igasugune kvalifikatsiooniinfo. Et tervishoiueenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust tõsta teeme ettepaneku muuta ka Tervisekassa teenuse osutamise rahastusmudel tulemus- ja kvaliteedipõhisel hindamisel põhinevaks.

Selgitatud Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni läbipaistvus on juba täna kättesaadav tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu, kus on näha tervishoiutöötaja kutse ja eriala. Soovi korral on patsiendil võimalik seda teavet kontrollida. Lisaks tuleneb TTKS-st, et esmatasandi tervishoiuteenuse osutamisel võib perearsti ajutiselt asendada ka arsti kutsega isik, kellel ei ole eriala, mistõttu ei ole tegemist puuduliku kvalifikatsiooni info avaldamisega, vaid seadusest tuleneva asendamise võimalusega. Mis puudutab ettepanekut muuta tervishoiuteenuste rahastamine tulemus- ja kvaliteedipõhiseks, siis rahastamise alused tulenevad

Ravikindlustuse seadusest arvestades Tervisekassa eelarvelisi võimalusi. Vastavad muudatused eeldavad eraldi menetlust ning ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisalas. Samas on võimalik kvaliteedi- ja tulemusnäitajaid arvestada Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavates lepingutes ning tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustes, kus kvaliteedinõuded ja tasustamise alused on juba täna osaliselt seotud.

Info kodulehele Teeme ettepaneku lisada nõue tuua kodulehel välja, kas töötajad on koolitatud suhtlema erivajadusega arvestavalt.

Selgitatud Tervishoiuteenuse osutajatel lasub juba kehtiva õiguse alusel kohustus tagada teenuse kättesaadavus ja patsiendikesksus, sealhulgas arvestada patsiendi individuaalsete vajadustega. See tuleneb muu hulgas Tervishoiuteenuste korraldamise seadus üldistest põhimõtetest ning patsiendi õiguste kaitsega seotud regulatsioonidest. Lisaks on sotsiaalministri määruses nr 43 sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja peab korraldama teenuse osutamise viisil, mis toetab patsiendi ohutust, arvestab patsiendi vajadusi ning tagab kvaliteetse teenuse. See hõlmab ka personali valmisolekut suhelda erinevate patsientidega, sealhulgas erivajadustega patsientidega. Samas ei ole kehtivas õiguses eraldi nõuet avaldada teenuseosutaja kodulehel teavet töötajate vastava koolituse kohta. Leiame, et sellise detailse teavitamiskohustuse sätestamine ei ole vajalik seaduse tasandil ning seda on otstarbekam käsitleda juhiste, hea praktika või kvaliteedijuhtimise raames.

Eesti Haiglate Liit (EHL)

Ettepanekud ministrile bürokraatia vähendamiseks

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Tegevuslubade taotlemisega seotud protsesside ja nõuete ajakohastamine Eesti Haiglate Liidu hinnangul vajab kaasajastamist tegevuslubade taotlemise protsess ja sellega seotud nõuded. Praegune tegevuslubade menetlus on mahukas, kohati sisult aegunud ega arvesta erinevate haiglate spetsiifikat. Teeme ettepaneku kaaluda menetlusprotsessi lihtsustamist. Leiame, et kui juriidilisele isikule on kord väljastatud tegevusluba, ei peaks uue tegevuskoha (nt uue aadressiga ambulatoorse kabineti) avamiseks olema vajalik uut tegevusluba taotleda. Kehtiv nõue taotleda iga uue tegevuskoha jaoks eraldi tegevusluba tekitab ebamõistlikku halduskoormust. Haiglapidajat tuleks sellisel juhul usaldada, eeldades, et tegevuskohale kehtestatud nõuded on täidetud. Eelkontrolli asemel võiks asutuste tegevuse kontroll toimuda eeskätt järelevalve kaudu, eelkõige juhul, kui tegevuskohale on esitatud kaebus või ilmneb muu probleem. Tegevuslubade protsessiga seonduvalt teeme ühtlasi ka ettepaneku ajakohastada tegevuslubade taotlemist reguleerivat õigusruumi, sh vaadata üle sotsiaalministri määrused „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Mitmed kehtivates määrustes sätestatud tingimused ja tehnilisi detailnõuded (näiteks ruumide ristkasutuse keeld, kohustuslik varustus, pindalanõuded jm), ei vasta enam tänapäevasele ravikorraldusele ega tervishoiuasutuste praktilistele vajadustele ning vajavad kaasajastamist. Oluline on, et tegevuskohtadele kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, mõistlikud ning kooskõlas teiste kehtivate õigusaktidega, toetades samal ajal tervishoiusüsteemi arengut ja teenuste sisulist korraldust. VTK tagasiside

Nõustume, et tegevuslubade taotlemise protsess vajab ajakohastamist ning peab paremini arvestama tervishoiuteenuse osutajate tegevuse mitmekesisust ja tänapäevase ravikorralduse eripärasid. Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üks aluspõhimõte on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on otseselt seotud konkreetsete ruumide, sisseseade ja korraldusega, mis võivad eri aadressidel erineda. Seetõttu ei ole võimalik täielikult loobuda tegevuskohtade eelkontrollist. Küll aga on arusaadav ja kaalumist vääriv lähenemine, et teatud juhtudel oleks võimalik loamenetlusi lihtsustada, sealhulgas võimaldada ühe tegevusloa raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse samades ruumides ning kõik nõuded on täidetud. Lisaks vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist reguleerivad sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on eesmärk tagada, et kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist korraldust. Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ristkasutuse osas, kui see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega patsiendi ohutust.

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) EHLi kvaliteedijuhtide töörühm on väljatöötamiskavatsusega tutvunud ning arutanud selles esitatud ettepanekuid. Nõustume probleemikirjeldusega, et kehtivad tegevusloa nõuded on liigselt keskendunud tehnilistele aspektidele ning põhjustavad ebamõistlikku halduskoormust. Toetame algatust vaadata üle tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning selle alusel kehtestatud määrused eesmärgiga ajakohastada tegevuslubade taotlemise ja väljastamise protsessi. EHLi nimel saame esitada ühised seisukohad eelnõu menetluse käigus pärast töörühmade arutelude lõppemist. Palume kaasata EHLi kvaliteedijuhtide töörühma esindajad edasisse aruteluprotsessi, et tagada muudatuste sisuline ja praktiline rakendatavus.

Viljandi Haigla (VH)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Asutusepõhine tegevusluba Toetame mõtet, et üks asutus = üks tegevusluba. Kõik asutuse poolt osutatavate tervishoiuteenuste tegevusload ja tegevuskohad võiks olla koondatud ühele loale. On välja toodud, et soovitakse lube eristada asukohapõhiselt. Ka see lihtsustab, kui ühe tegevuskoha load (aadressipõhine) on kõik ühe põhiloa peal.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud Nõustume, et tegevuslubade struktuuri selgemaks muutmine ning halduskoormuse vähendamine on oluline eesmärk. Käesoleva eelnõuga on juba astutud samme selles suunas, võimaldades ühe tegevusloa raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse samades ruumides ning kõik nõuded on täidetud. Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üheks aluspõhimõtteks on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on seotud konkreetse tegevuskoha tingimuste, sisseseade ja

Väiksem halduskoormus ja selgemad nõuded Toetame mõtet, et üks tegevusloa liik kataks mitut teenuse liiki (nt statsionaarne tegevusluba katab ära ka päevakirurgia, päevaravi, õendusabi). Siiani on tulnud taotleda kõikide erialade päevaravi ja päevakirurgia teenustele eraldi tegevusload. Muudatusega väheneks halduskoormus ja tekiks ka rahaline kokkuhoid (riigilõivud).

korraldusega. Seetõttu ei ole võimalik tegevuslubasid täielikult asutusepõhiseks muuta ega loobuda tegevuskohtade eristamisest. Ettepanek koondada ühe asutuse kõik tegevusload ja tegevuskohad ühele loale või esitada need ühtse tervikuna on suurel määral seotud tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE) tehnilise ülesehitusega. Tegemist ei ole üksnes õigusliku regulatsiooni küsimusega, vaid eeldab infosüsteemi arendamist. Selliste muudatuste rakendamine sõltub edasistest arendusvõimalustest ja rahastusest ning neid saab kaaluda infosüsteemi arenduste planeerimisel. Mis puudutab ettepanekut koondada erinevad teenuseliigid ühe tegevusloa alla (nt statsionaarne ravi, päevaravi, päevakirurgia ja õendusabi), siis on see suund põhimõtteliselt põhjendatud ning vastab eelnõu eesmärgile vähendada halduskoormust. Samas tuleb tagada, et iga teenuse osutamisele kehtestatud nõuded oleksid täidetud ning patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet ei oleks ohustatud.

Ristkasutuse piirangud Toetame mõtet kaotada ära ruumide ristkasutuse piirang, millel puudub meditsiiniline põhjendus (kui ei seata ohtu patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti). On mõistlik, et tegevusluba hõlmab kogu hoonet, kus teenuseid osutatakse, mitte ei loetleta üles konkreetseid ruume konkreetsete teenuste jaoks. Samuti on oluline võimalus kasutada ruume ka teisel teenuseosutajal (eeldusel, et tal on kasutusluba). See punkt toetab oluliselt ka Rahvastiku tervise arengukavas (2030) ja Haiglavõrgu arengusuundades (2040) välja toodud koostöö ja integratsiooni eesmärke.

Arvestatud Vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist reguleerivad sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on eesmärk tagada, et kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist korraldust. Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ristkasutuse osas, kui see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega patsiendi ohutust.

Ruumide ja seadmete nõuded

Arvestatud

Toetame mõtet, et teenuse osutamise teatud ruumidele kehtestatakse miinimumsuuruse nõue, so 12 m². Erinevatele ruumidele kindlate mõõtude nõudest loobumine on väga asjakohane. Samuti, et loomuliku valguse nõue ei ole primaarne ja sobib ka kunstlik valgustus, kui see on samaväärne. See võimaldaks vajadusel teatud teenuste osutamise ka keldrikorrustel. Vanades hoonetes võib osutuda keeruliseks patsiendi privaatsuse tagamine läbi heliisolatsiooni tagamise. Selle nõude täitmine võib olla väga kulukas ja seetõttu jääda täitmata. Samuti toetame mõtet loobuda kindlate instrumentide ja seadmete üles loetlemisest. Kõrge riskiga teenuste puhul on teatud loetelu ilmselt vajalik aga üldiselt teenuste vaates peaks nõuded olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskiga (taastusravi teenuste puhul ei peaks igat palli ja linti üles loetlema).

Võtame esitatud ettepanekud arvesse ruumiliste ja tehniliste nõuete ajakohastamisel. Nõustume, et nõuded peavad olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskitasemega ning võimaldama paindlikkust, sealhulgas loobumist põhjendamatutest detailsetest tehnilistest ettekirjutustest. Samas tuleb jätkuvalt tagada patsiendi ohutus, privaatsus ja teenuse kvaliteet.

Personali ja tegevuslubade sidumine Me ei pea otstarbekaks iga üksiku töötaja sidumist erinevate lubadega, eriti olukorras kus töötajad töötavad erinevates osakondades ja osutavad erinevaid teenuseid. See on liigne bürokraatia.

Selgitatud Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa üheks kontrolliesemeks on ka teenuse osutamiseks vajalik personal. Seetõttu on oluline, et iga tegevusloa liigi puhul oleks võimalik tuvastada, et teenust osutab nõuetele vastav ning piisava pädevusega personal. See eeldab teatud ulatuses personali seostamist konkreetse tegevusloa või tegevusalaga, et tagada patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet. Ettepanek on asjakohane olukorras, kus tegevuslubade liike ühendatakse või laiendatakse selliselt, et üks tegevusluba hõlmab mitut teenuseliiki. Sellisel juhul on võimalik ka personali käsitlus muuta paindlikumaks ning hinnata teenuseosutaja võimekust tervikuna.

Haiglatevaheline koostöö On oluline soodustada koostööd piirkondlike haiglate ja väiksemate haiglate või väiksemate teiste TTO-de vahel, nii

Selgitatud

ruumide ristkasutuse võimaldamise kui ka teenuse sisseostmise näol (nt laboriteenuste sisseostmine suuremalt haiglalt või patoloogiateenuse sisseostmine ilma et sisseostev TTO ise peaks vastavat luba taotlema, kui ta ise teenust ei osuta). Samuti väga oluline toetada haiglavõrgusisest koostööd ja väiksemate haiglate võimalusi pakkuda teenuseid koostöös suuemate keskustega. Koostöö soodustamine on ka HVA 2040 ja Rahvastiku tervise arengukava 2030 eesmärk.

Haiglatevahelise ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö soodustamine on oluline ning toetab nii teenuste kättesaadavust kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. Haigla liikide nõuded sätestavad haiglavõrgu arengukava haiglatele kohustuslike teenuste loetelu, mida haigla peab ise osutama. Samas kaalume rakendusaktide väljatöötamisel võimalusi teatud teenuste paindlikumaks korraldamiseks, sealhulgas teenuste sisseostmiseks, eelkõige haiglavõrgusisese koostöö raames (nt tütarhaiglate vahel). Ruumide ristkasutuse võimaldamine on samuti kavandatud määruse muudatustega, tingimusel et on tagatud patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet. Samas tuleb arvestada, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad peavad oma tegevuseks taotlema eraldi tegevusloa ka juhul, kui teenust osutatakse samades ruumides, kuna tegemist on erinevate teenuseosutajatega. Sellisel juhul peavad olema täidetud kõik tegevusloa omaja kohustused, sealhulgas vastutuskindlustus, infosüsteemide nõuded ning patsiendile peab olema selgelt arusaadav, kes teenust osutab.

IT- arenduste vajadus TVK-s on välja toodud, et planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi infosüsteem ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningased muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi. Tegevuslubade taotlemine käib läbi MEDRE, kuid senine kogemus läbi MEDRE tegevuslubade taotlemisel on olnud üpris konarlik, kohati võimatu, on toonud kaasa palju lisatööd ja võtnud seetõttu väga palju ajalist ressurssi. Lisame kirjale eraldi tagasiside ja oma kogemuse MEDRE kasutamise osas. Oluline on, et õigusaktiga kehtestatud nõuded (sh esitatavate andmete koosseis) ja MEDRE reeglid (sh andmeväljad) oleksid vastavuses ja toetaksid teineteist.

Selgitatud IT-arendus vajaduse ettepanekud ja tagasiside MEDRE kohta on edastatud Terviseametile.

Terviseametile suurem kaalutlusruum TVK-s on Eesmärgi all välja toodud, et tegevuslubade regulatsiooni uuendatakse selliselt, et muuhulgas antakse Terviseametile suurem kaalutlusruum hinnata ruumide ja seadmete sobivust ning teenuse tegelikku ohutust ja kvaliteeti. Oleks vaja selgitada, mille alusel see kaalutlus toimuma hakkab (õiguslikud ja sisulised eeldused), et välistada ametnike subjektiivne tõlgendus ja regionaalne ebaühtlus. Kas kaalutlusruumi rakendamise eelduseks saab olema kirjeldus TTKSis, millised asjaolud on hindamisel olulised või ministri määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ja tõendusmaterjalid, mille alusel otsus tehakse. Kaalutlusruumi sisustamiseks peaks Terviseamet toetuma objektiivsetele, mõõdetavatele ja tõenduspõhistele kriteeriumitele. Kaalutlusruum ei saa tähendada vaba otsustamist vaid otsustamist mingites raamides, mis piiritlevad otsustaja subjektiivsuse. TVKs on juttu ka riskipõhisest loamenetlusest (kehtiv õigus ei toeta tegevusloa andmise protsessis sisulist ega riskipõhist hindamist….. kuigi Terviseamet saab olemasolevaid nõudeid mõningal määral paindlikult tõlgendada, ei võimalda senise regulatsiooni parem rakendamine siiski kehtestada riskipõhiseid ega teenuse iseloomust lähtuvaid nõudeid ega vähenda see halduskoormust…..tegevusluba tuleb seostada kvaliteedisüsteemi olemasoluga ja lisada komponent, mis kontrollib teenuse kirjeldust ja riskijuhtimist… luuakse selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele). Selline paindlikkus on tervitatav, kõiki teenuseid ja neile taotletavaid lubasid ei peakski samade nõuete järgi hindama. Küll aga eeldab riskipõhine otsustamine teatud parameetrite kokku leppimist, mille alusel Terviseamet neid riske hindab: teenuse olemus (nt kirurgiline, invasiivne vms), varasem järelevalvepraktika, asutuse kval.süsteemi küpsus vms. Oluline on tagada, et otsustamine ei sõltuks ametniku isiklikust hinnangust. Need hinnangud ja otsused peavad tuginema mingitele hindamise

Selgitatud Terviseameti kaalutlusruumi rakendamisel on õiguslikud ja sisulised raamid, et tagada otsuste läbipaistvus ja ühetaoline praktika. Kaalutlusruumi alused tulenevad eelkõige TTKS-ist ning käesoleva eelnõuga täpsustatakse neid, tuues sisse teenuse sisu, patsiendi ohutuse ja kvaliteedi hindamise. Täiendavalt täpsustatakse hindamise kriteeriume ja nõudeid rakendusaktides, kus see on vajalik. Kaalutlusruum ei tähenda vaba otsustamist, vaid otsustamist seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevates raamides. Hindamisel võetakse arvesse objektiivseid ja kontrollitavaid asjaolusid, sealhulgas teenuse olemust ja riskitaset, personali pädevust, teenuse korraldust ning patsiendi ohutuse ja kvaliteedi tagamise meetmeid. Samuti toimub otsustamine haldusmenetluse üldpõhimõtteid järgides ning otsused on põhjendatud ja vaidlustatavad.

kriteeriumitele ja olema läbipaistvad. Sama tähelepanek kvaliteedi- ja ohutuse hindamisele: peavad olema selged hindamiskriteeriumid, mille alusel Terviseamet otsustab. Kuna Terviseametil on õigus ka tegevusluba mitte väljastada, siis peab olema TTO’l võimalik ka otsust vaidlustada. See eeldab ka läbipaistvat dokumentatsiooni.

Nõuete paindlikkus eri- ja sõjaolukorras TVK-s on välja toodud, et täiendavalt analüüsitakse võimalusi lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti, sealhulgas: tegevuslubade nõuete paindlikku kohaldamist eri- ja sõjaolukorras, et tagada tervishoiuteenuste järjepidevus. Väga oluline teema, mis on ka Rahvastiku tervise arengukavas markeeritud. Viljandi haiglal on kogemus, kus covid-19 pandeemia ajal ei saanud Viljandi Haigla Terviseameti kontrollvisiidi tulemusena infektsionisti tegevusluba.

Arvestatud Vastavad sätted on juba TTKS-i lisatud käesoleva eelnõuga, võimaldades kriisiolukorras rakendada paindlikumaid lahendusi, sealhulgas ajutisi erandeid tavapärastest tegevusloa nõuetest, tingimusel et Terviseametit on teavitatud.

Tervisekassa (TerK)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Kiirabi tegevusluba Väljatöötamiskavatsuse punktis 3.2.1. toodud ettepanek täpsustada kiirabi tegevuslubade regulatsiooni selliselt, et kiirabiteenusena käsitletakse vaid neid tervishoiuteenuseid, mida osutatakse Tervisekassa rahastuse alusel, ei ole mõistlik. Tervisekassal on võimalik sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga kiirabi rahastamise leping vaid juhul, kui teenuseosutajal on võimekus nimetatud teenust osutada, s.t kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse

Selgitatud Selgitame, et kiirabi tegevusloa regulatsiooni on eelnõus pärast väljatöötamiskavatsuse koostamist täiendavalt arutatud ja täpsustatud koostöös Tervisekassa esindajatega. Eelnõu kohaselt käsitatakse kiirabiteenusena tervishoiuteenust, mida osutatakse Häirekeskuse väljakutse alusel ning Tervisekassa rahastusel. Tegemist ei ole tegevusloa andmise sidumisega rahastuslepingu olemasoluga, vaid kiirabiteenuse kui tervishoiuteenuse sisulise määratlemisega. Eelnõu ei piira Tervisekassa võimalusi sõlmida lepinguid ega uute teenuseosutajate turule sisenemist. Vastupidi, teenuseosutajate valik

alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud õigus antakse tegevusloaga, mistõttu ei saa tegevusloa andmise eelduseks olla Tervisekassa rahastus. Arvestada tuleb muu hulgas ka asjaolu, et tegevusloa väljastamise sidumine kiirabi rahastamise lepingu olemasoluga piirab uute kiirabiteenuse osutajate lisandumist turule. Tervisekassal on tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenev kohustus viia uute lepingupartnerite leidmiseks läbi avalik konkurss (§ 173 ). Tervisekassa hinnangul tuleb kiirabiteenuse tegevusloa muudatusega seoses alles jätta võimalus ka uutel teenuseosutajatel turule sisenemiseks. Vastasel juhul kaob Tervisekassal võimalus seaduses kirjeldatud asjaolude esinemisel leida avaliku konkursi korras uusi teenusepakkujaid. Kirjeldatud lahendusega see võimalik ei ole.

toimub jätkuvalt Tervisekassa korraldatava avaliku konkursi kaudu, mille tingimused määrab Tervisekassa. Pärast konkursi võitmist on teenuseosutajal võimalik taotleda vastav tegevusluba ning alustada teenuse osutamist. Sarnane loogika kehtib ka perearstiteenuse puhul, kus esmalt kandideeritakse nimistule, seejärel nimistu kinnitatakse ning alles seejärel taotletakse tegevusluba ja alustatakse teenuse osutamist. Seega ei välista eelnõu uute teenuseosutajate turule tulekut ega piira konkurentsi, vaid täpsustab kiirabiteenuse olemust ning seob selle avaliku teenuse osutamise korraldusega.

Õendusabi tegevusload Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kavas sisuliselt sarnased või samadele nõuetele alluvate erinevate teenuste tegevusload ühendada. Tervisekassa näeb praktikas vajadust ka täiendavate tegevuslubade järele, arvestades erisusi tegevusloa kontrolliesemes. Näiteks iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused on koduõendusteenus, koolitervishoiuteenus ja iseseisev õe vastuvõtt (terviseministri 13.01.2025 määrus nr 3). Iseseisvat õendusabiteenust osutatakse ka väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Hetkel lähtutakse nimetatud teenuste osutamisel koduõendusteenuse tegevusloa olemasolust. Samas erinevad õendusteenuse osutamise tingimused, s.o teenuse osutamise koht, teenusele suunamise nõuded ning õe töökoormus, oma olemuselt koduõendusteenusest. Seetõttu ei pruugi koduõendusteenuse tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuete täitmine tagada vajaminevat õendusabi teenuse kvaliteeti ja ohutut osutamist hoolekandeasutuses. Plaanitav tegevuslubade ühendamist puudutav muudatus toob kaasa ka

Selgitatud Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel on esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne uue teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või mahub teenus olemasolevate alla. Käesoleva eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et tegevusluba taotletakse vastavalt tervishoiuteenuse erialale või teenuse liigile. Tegevuslubade süsteem jääb ka edaspidi erialapõhiseks, võimaldades hinnata iga teenuse puhul eraldi selle osutamise tingimusi, sh personali, ruumide ja korralduse vastavust nõuetele.

mõõduka halduskoormuse Tervisekassale, kuna vaja on üle vaadata ka Tervisekassas nõukogu kinnitatud ravi rahastamise lepingute sõlmimise hindamise alused, kus sõltuvalt lepingulisest erialast on sätestatud konkreetse tegevusloa nõue.

MEDRE andmetele juurdepääs Täiendavalt juhib Tervisekassa tähelepanu vajadusele vaadata üle ka tegevusloale kantavate andmete sisestamise ja muutmise võimalused. Näiteks tekib tervishoiukorralduse infosüsteemis olevale tegevusloale kantud tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel ligipääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele (tervise- ja tööministri 15.03.2019 määrus nr 27 § 3 lõige 21 ). Hetkel on tervishoiuteenuse osutajal võimalik lisada tegevusloale tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuna spetsialist, andes talle ligipääsuõiguse inimeste eriliigilistele andmetele ja võimaluse sisestada tervise infosüsteemi andmeid, kelle haridusliku tausta ega tööalast suhet tervishoiuteenuse osutajaga Terviseamet eelnevalt kontrollinud ei ole. Niisamuti on tervishoiukorralduse infosüsteemis leitavad kehtivad eriarstiabi tegevusload, kus mitte ühtegi vastava eriala pädevusega arsti tegevusloale kantud ei ole. Seega on Tervisekassa hinnangul vajalik analüüsida tegevuslubade regulatsiooni muutuse mõju Terviseameti hallatava tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehitusele, selle muutmise vajadust ja selleks kuluvat aja- ja raharessurssi.

Selgitatud Selgitame, et eelnõu ei muuda kehtivat tegevusloale kantavate andmete sisestamise ega muutmise korda ega sellega seotud juurdepääsuõiguste regulatsiooni. Tervise infosüsteemile juurdepääs on juba täna seotud tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetega ning vastav regulatsioon tuleneb kehtivatest õigusaktidest. Kehtiva õiguse kohaselt on Terviseametil olemas järelevalvepädevus kontrollida tegevusloa nõuete täitmist, sealhulgas seda, kas teenuse osutamiseks on olemas nõutava pädevusega tervishoiutöötajad. Kui tegevusloa kontrollieseme nõuded ei ole täidetud (nt puudub vastava eriala arst) on Terviseametil võimalik tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada. Samuti ei muuda eelnõu põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab tegevusloale kantud isikute andmete õigsuse ning nende tegeliku seotuse eest teenuse osutamisega.

Teenuse kirjeldus tegevusloa taotlemisel Väljatöötamiskavatsuse kohaselt peab tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. Tegevusloa väljastaja ehk Terviseamet peab

Selgitatud Täpsustame, et teenuse kirjelduse nõue on eelnõusse lisatud osaliselt ning vajaduspõhiselt. Eesmärk ei ole luua täiendavat halduskoormust, vaid anda Terviseametile võimalus hinnata teenuse korraldust ja riske eelkõige juhtudel, kus see on põhjendatud.

suutma kirjelduse alusel hinnata teenuse sisulist põhjendatust ja riske ning teha otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta. Tervisekassa näeb, et selline lähenemine võib oodatud töökulu vähendamise asemel hoopis tegevusloa väljastamiseks kuluvat tööaega suurendada. Hetkel jääb selgusetuks, millistele tingimustele tuginedes Terviseameti menetleja võtab vastu otsuse, kas teenuse kirjeldus ja põhjendus on kavandatud kvaliteetselt ja ohutult. Seetõttu võib tegevusloa väljastamise keeldumise otsustega suureneda vaidluste hulk või vastupidiselt väljastatakse tegevusluba igale taotlejale ilma sisulist kirjeldust hindamata. Teisel juhul jääb arusaamatuks kuidas tegevusloa selliselt taotlemine patsiendi jaoks väärtust loob. Näeme, et kavandatud lähenemisega on vajalik täiendavalt analüüsida Terviseameti tegevusloa taotluste menetlejate valmisolekut ning pädevust teenuseosutaja kirjeldatud hinnangu alusel tegevusloa andmise või keeldumise otsuse tegemisel.

Teenuse kirjelduse esitamine ei ole kõigil juhtudel kohustuslik, vaid Terviseamet võib seda vajaduse korral küsida, lähtudes taotletava teenuse olemusest ja riskitasemest. Seega rakendatakse seda nõuet riskipõhiselt ning proportsionaalselt. Terviseameti kaalutlusruum ei ole piiramatu, vaid tugineb TTKS-is sätestatud nõuetele ning eelnõuga täpsustatud kriteeriumitele, sealhulgas teenuse ohutusele, kvaliteedile, personali pädevusele ja teenuse korraldusele. Eelnõu eesmärk ei ole suurendada vaidluste hulka ega menetluse kestust, vaid võimaldada paindlikumat ja sisulisemat hindamist võrreldes senise formaalse kontrolliga.

Kirurgia erialade tegevusload Tervisekassa juhib tähelepanu vajadusele vaadata üle kirurgilisi erialasid puudutavad tegevusloa nõuded. Tervisekassa ettepanekul peaks tegevusloa väljastamisel jätkuvalt lähtuma riskitasemepõhisest hindamisest ning tõendama vastavust riskiklassile.

Selgitatud Nõustume, et kirurgiliste erialade tegevusloa nõuete ülevaatamine ning riskitasemepõhine lähenemine on oluline, arvestades teenuste erinevat keerukust ja riske patsiendi ohutusele. Kavandatud on nii ambulatoorse kui ka statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise nõuete ülevaatamine ja ajakohastamine rakendusaktide tasandil, kus on võimalik täpsemalt arvestada ka teenuste riskitaset ning diferentseerida nõudeid vastavalt teenuse sisule. Samas ei sisalda ettepanek piisavalt konkreetseid kriteeriume või lahendusi, mille alusel riskitasemepõhist hindamist rakendada. Oleme avatud täiendavale sisendile, mis võimaldaks riskiklasside ja vastavate nõuete täpsemat määratlemist.

Selgitatud

Tegevuslubade nõuete jõustumine olemasolevatele tegevusloa omajatele Tervishoiuteenuse osutamiseks antakse tegevusluba tähtajatult. Tegevuslubade andmise aluseks olevate tingimuste muutmisel võib tekkida olukord, kus olemasolevad tegevusload ei vasta uutele nõuetele. Hetkel jääb selgusetuks, kas ja mil määral plaanitakse uute nõuete valguses vaadata üle olemasolevad tegevusload ja nende kehtivus. Tegevusloa olemasolu on Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks ja tegevusloa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb Tervisekassal lõpetada ka lepinguline suhe.

Tervishoiuteenuste osutamise tegevusload on vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tähtajatud ning eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Uute nõuete kehtestamisel ei toimu olemasolevate tegevuslubade automaatset ümberhindamist ega kehtivuse muutmist. Samas tuleb arvestada, et tegevusloa omajal lasub jätkuv kohustus tagada, et teenuse osutamisel kasutatavad ruumid, vahendid ja personal vastavad kehtivatele nõuetele ning on ajakohased. Nõuete täitmist kontrollitakse eelkõige riskipõhise järelevalve raames. See võimaldab keskenduda kõrgema riskiga tegevustele ning tagada, et teenuse kvaliteet ja patsiendi ohutus on tagatud ka pärast tegevusloa väljastamist.

Tegevusloa nõuete seos TerK kulumudeliga Tervisekassa nõustub väljatöötamiskavatsuses tooduga, et vaja on analüüsida ja leida võimalikke lahendusi praktikas ilmnenud kitsaskohale, et Tervisekassa rahastusmudel ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. Sellesisulise lahenduse korral kaasneb ka mõõdukas kuni suur halduskoormus Tervisekassale, sest ilmselt vajavad muutmist Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus piirhinna kujunemise aluseks olevad teenuste kulukomponendid.

Selgitatud Nõustume, et tervishoiuteenuste rahastusmudel ei peaks sõltuma ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest ning et suurem rõhk peaks olema teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja kaasaegsetel teenusekorraldusmudelitel. Käesoleva eelnõuga luuakse eeldused selliseks lähenemiseks, vähendades detailseid ja jäiku nõudeid ning liikudes enam funktsioonipõhise hindamise suunas. Samas ei käsitle eelnõu Tervisekassa rahastusmudeli ega tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist. Need küsimused kuuluvad Tervisekassa pädevusse ning nende muutmine eeldab eraldi analüüsi ja vajadusel vastavaid muudatusi tervishoiuteenuste loetelus ja selle aluseks olevates metoodikates.

Eesti Hoolekandeasutuste Liit

Selgitatud

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Üldhooldekodude probleemid koduõendusteenuse tegevusloaga Üldhooldekodudes alustati Tervisekassa lepingu alusel õendusteenuse rahastamist 2020. aastal (tutvustav info: https://tervisekassa.ee/uudised/oendusteenus- hooldekoduskvaliteedimark). Tegemist oli olulise sammuga, mis aitas parandada üldhooldekodudes elavate inimeste tervishoiuteenuse kättesaadavust. Tervisekassa ja Terviseameti koostöös leiti toona, et teenuse osutamiseks võiks ajutiselt sobida koduõenduse tegevusluba, kuna üldhooldekodude õendusteenusele eraldi tegevusluba ei olnud. Samas rõhutati, et tulevikus tuleks üldhooldekodude õendusteenusele luua eraldi tegevusluba, arvestades teenuse sisu, sihtrühma ning rahastusmudelit. Vahepeal on lisandunud õendusteenus ka erihooldekodudes. Meile teadaolevalt alustas käesoleva aasta kevadel Terviseamet osades hooldekodudes riiklike järelevalve menetlustega koduõendus tegevusloa vastavuse osas. Nende käigus on asutustele esitatud nõudeid, mis lähtuvad koduõendusteenuse regulatsioonidest. Terviseameti inspektorid ei ole teadlikud taustast, et üldhooldekodud on neile lubatud eraldi tegevusloa loomise ootuses, mis vähendaks asjatut segadust ja ebamõistlikku halduskoormust. Terviseamet nõuab hooldekodudelt kõigi koduõenduse nõuete täitmist: epikriiside koostamist ja edastamist Terviseinfosüsteemi (edaspidi TIS-i) iga 3 kuu järel, õdedelt koduõenduskoolituse olemasolu jms. Paljud üldhooldekodu elanikud elavad asutuses 10 ja enam aastat, erihoolekandes ka 30 aastat, sageli muutusteta terviseseisundis. Sellisel juhul tuleb koostada ühele inimesele üle 40 - 120 epikriisi, millel puudub sisuline väärtus ja

Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel on esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne uue teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või mahub teenus olemasolevate alla. Selgitame, et eelnõu ei muuda põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutamise nõuded, sealhulgas dokumenteerimise kohustus, tulenevad tervishoiuteenuse sisust ega sõltu tegevusloa liigist või teenuse osutamise kohast. Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivad ühtsed kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuded sõltumata sellest, kas teenust osutatakse kodus, hooldekodus või muus keskkonnas. Samuti ei tulene eelnõust kohustust kohaldada hooldekodudes osutatavale õendusteenusele automaatselt kõiki koduõendusteenuse korralduslikke erisusi. Teenuse osutamise sagedus ja ulatus peavad lähtuma eelkõige patsiendi terviseseisundist ja tegelikust abivajadusest. Küsimused, mis puudutavad teenuse korralduse täpsemat ulatust ja rahastamisega seotud tingimusi, vajavad täiendavat arutelu Tervisekassaga ning vajadusel täpsustamist rakenduspraktikas. Samas ei näe VTK ette konkreetsete teenuste (nt hooldekodudes osutatava õendusteenuse) detailset korraldust ega muuda kehtivaid rahastamise tingimusi.

mis koormab asjatult nii hooldekodusid kui ka infosüsteeme. Mõnes asutuses on järelevalve käigus nõutud isegi perearsti saatekirju, kuigi Tervisekassa on need konkreetselt välistanud. Tekkinud on olukord, kus osad reeglid kehtivad ja teised mitte – ning asutused ei tea enam, millistest juhistest lähtuda. Hooldekodudele eraldi õendusteenuse tegevusluba Palume selgelt määratleda hooldekodude õendusteenus ning lõpetada koduõenduse nõuete mehaaniline rakendamine teenusele, mis on oma olemuselt erinev. Palume luua hooldekodude õendusteenusele eraldi tegevusluba, mis arvestaks teenuse iseloomu ja hooldekodudes elavate inimeste huve.

Benita Kodu AS

Ei ole selgelt väljendanud, millist alternatiivi toetatakse Teenuste kirjelduse seos kvaliteedimäärusega ja nõuete proportsionaalsuse hindamine ja Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tuuakse välja, et kehtiv õigus ei toeta piisavalt tervishoiuteenuste tegevusloa eesmärki, teenuse osutamiseks on olemas vajalikud tingimused ning seda osutatakse tõenduspõhiselt, kvaliteetselt ja patsiendiohutust järgides. Samal ajal kehtib määrus ”Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded”, kus on sätestatud nõuded tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisel, mis iseenesest hõlmab paljuski sama informatsiooni, mida soovitakse tegevusloa taotlemisel hinnata. Antud määrust selles VTK kehtiva õiguskorra kirjelduses ei mainita. Plaanitud muudatusega ei tohi tekkida n.ö paralleelseid

Selgitatud Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole luua täiesti uut ja eraldiseisvat kvaliteedi hindamise süsteemi tegevusloa menetluses, vaid siduda tegevusloa andmine senisest selgemalt juba kehtivate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuetega. Need nõuded tulenevad TTKS § 3² alusel kehtestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise regulatsioonist. Eelnõuga täpsustatakse tegevusloa kontrollieset selliselt, et Terviseametil oleks võimalik hinnata, kas taotletava teenuse sisu vastab tegevusalale ning kas teenuse osutamise korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed võimaldavad teenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Seega ei tugine hindamine vabale kaalutlusele, vaid olemasolevatele kvaliteedi- ja patsiendiohutuse nõuetele ning teenuse sisulisele kirjeldusele. Samal põhjusel nähakse ette ka kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse esitamine tegevusloa taotlemisel ning võimalus küsida vajaduse korral teenuse kirjeldust, teenuse osutamise korralduse kirjeldust ja teavet

dubleerivaid kohustusi ning VTK-s võiks olla selgemalt välja toodud kehtiva kvaliteedimääruse ja tegevusloa koosmõju ning täpsustada kehtiva õiguskorra kirjeldust. Dubleerivad kohustused tooksid kaasa tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO-de) halduskoormuse tõusu ning see läheb vastuollu VTK-s esitatud eesmärkidega. Ühtlasi on VTK-s välja toodud, et muudatuse eesmärk on luua selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele. Samas ei ole VTK-s vastavaid nõudeid kirjeldatud ehk puudub võimalus hinnata, kas tegemist on selgete ja proportsionaalsete nõuetega. Palume täiendada VTK-d selliselt, et tegevusloa kontrollesemes oleks kirjeldatud selged nõuded, mille alusel hinnatakse tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust.

teenuse tõenduspõhisuse kohta. Nende andmete eesmärk on võimaldada hinnata, kas teenuseosutaja on kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded juba teenuse kavandamisel läbi mõelnud ning kas kavandatav teenus vastab tervishoiuteenuse sisule.

Teenuse kirjeldus ja võrdle TTO-de kohtlemine Lisaks on VTK-s märgitud, et kaalutakse võimalust nõuda haiglavõrgu arengukava haiglatelt teenusekirjeldust üksnes juhul, kui Terviseamet peab seda vajalikuks – näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Siinkohal tooks välja võrdse kohtlemise põhimõtte, et taoliste erisuste puhul peab see kohalduma ka teistele asutustele, mitte ainult haiglavõrgu arengukava haiglatele.

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei kehtestata Terviseametile kohustust nõuda täiendavat teenusekirjeldust, vaid tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse üksnes vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on ette nähtud erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus erineb tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete põhjal piisavalt selge. Kaalutlusõigus ei ole seotud üksnes haiglavõrgu arengukava haiglatega, vaid on üldkohaldatav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Seega tagatakse ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kuna täiendavate andmete küsimise võimalus on Terviseametil kõigi taotlejate suhtes samadel alustel.

Eesti Õdede Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Selgitatud

See suund aitab kujundada kvaliteedi- ja riskipõhist tervishoiukorraldust ning toetab tervikvaadet tervishoiuteenuste kvaliteedi ja ohutuse tagamisel. Õendusteenuse nähtavus Peame oluliseks, et tegevuslubade süsteemi kaasajastamisel ei muutuks õendusteenused nähtamatuks. Kui tegevusluba muutub asutusepõhiseks ja teenuse liigipõhisus kaob, võib kaduda selgus, milliseid iseseisvaid õendusteenuseid asutuses osutatakse. Soovitame säilitada tegevuslubade infosüsteemis teenusepõhised märgendid (nt iseseisev õendusvastuvõtt, koduõendus, koolitervishoid jne). See tagaks õendusteenuste eristatavuse ja nähtavuse nii planeerimises, kvaliteedi hindamisel kui ka rahastuses.

Selgitame, et eelnõuga ei ole kavandatud muuta tegevuslubade süsteemi selliselt, et teenuse liigipõhisus kaoks või õendusteenused muutuksid nähtamatuks. Tegevusloa andmine jääb ka edaspidi seotuks konkreetse tervishoiuteenuse või erialaga, mis võimaldab eristada erinevaid teenuseid, sealhulgas iseseisvaid õendusteenuseid. Eelnõu eesmärk on võimaldada paindlikumat tegevuslubade kasutamist samas tegevuskohas ning vähendada põhjendamatut halduskoormust, mitte kaotada teenuste eristatavust.

Nõuded iseseisvalt tegutsevale õele Toetame põhimõtet, et iseseisva tegevusloa taotlemisel peaks kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. See võib hõlmata varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse hindamist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Iseseisva vastuvõtu õiguse andmine võiks eeldada kindlat erialast kompetentsitaset ja vajaduse korral vastavat täiendusõpet. Pädevuse hindamise süsteem peab olema läbipaistev ja toetama õe professionaalset arengut. Tervisekassa rahastusmudel peaks tunnustama õe iseseisvat rolli ning võimaldama teenuse rahastamist ka kvaliteedi ja tulemusnäitajate alusel, mitte üksnes tegevusloa olemasolu põhjal.

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei muudeta tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni- ega pädevusnõudeid, sealhulgas iseseisvalt tegutsevale õele kehtivaid nõudeid. Nimetatud nõuded tulenevad kehtivatest õigusaktidest ning on aluseks ka tegevusloa taotlemisel, mistõttu ei käsitle käesolev eelnõu täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist. Eelnõu eesmärk on täpsustada tegevuslubade andmise aluseid ja siduda need enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, mitte muuta tervishoiutöötajate kutsealaseid nõudeid ega pädevuse hindamise süsteemi. Samuti ei käsitle eelnõu tervishoiuteenuste rahastamise põhimõtteid, mis kuuluvad Tervisekassa pädevusse. Kvalifikatsiooni ja rahastusmudeli seosed, sealhulgas õe iseseisva rolli arvestamine, on käsitletavad eraldi aruteludes Tervisekassaga.

Õe ja arsti koostöö

Selgitatud

Juhime tähelepanu “Tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine. Kokkuvõte Sotsiaalministeeriumi kohtumistest partneritega (2024/2025)” toodud punkti „Õe iseseisev vastuvõtt ja koduõendus“, kus on kirjas: „Arutati õe iseseisva vastuvõtu seotust arstiga. Leiti, et õe töö peab olema seotud arstiga, et tagada arsti kättesaadavus keerukamate juhtude ja kodudes tehtavate protseduuride (nt kateetri vahetus, morfiini manustamine) korral.“ Praegusel kujul võib see jätta eksliku mulje, et õde ei või tegutseda iseseisvalt isegi oma pädevuse piires. Rõhutame, et õe iseseisev tegevus peab põhinema professionaalsel autonoomial – õde tegutseb oma pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund või kliiniline olukord seda nõuab. Koduõenduses ja õe iseseisval vastuvõtul on arst koostööpartner. Patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet tulenevad koostööst, selgetest vastutusaladest ja pädevuspõhisest tööjaotusest.

Viidatud kokkuvõttes esitatud sõnastuse eesmärk ei ole olnud jätta muljet, et õe iseseisev tegutsemine oleks piiratud, vaid rõhutada koostöövajadust keerukamate juhtumite käsitlemisel ning patsiendiohutuse tagamisel. Eelnõuga ei muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid pädevuspiire.

Koostöö EÕL on valmis ja soovib panustada aruteludesse ja töögruppidesse, mis puudutavad õendusteenuste korraldust, pädevusi, tegevuslubade regulatsiooni ja rahastust. Peame oluliseks, et õendust professionaalselt esindavad organisatsioonid oleksid kaasatud otsustusprotsessidesse, mis mõjutavad õendusteenuste arendamist ja kättesaadavust Eestis.

Selgitame Eesti Õdede Liit oli kaasatud väljatöötamiskavatsuse koostamisse ning nende seisukohti on arvestatud kavandatavate muudatuste kujundamisel. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Eesti Õdede Liidule, et tagada nende edasine sisuline kaasatus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Arvestatud Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole kehtestada täiendavaid või dubleerivaid kvaliteedinõudeid, vaid siduda tegevusloa menetlus senisest

Leiame, et praegu kehtivad nõuded on ajakohastamata ja üledetailiseeritud, mis piiravad ruumide ja seadmete paindlikku kasutust ning ei toeta piisavalt teenuse sisulise kvaliteedi ja ohutuse arendamist. Ressurss, mis praegu kulub tehniliste parameetrite dokumenteerimisele ja kontrollimisele, tuleks suunata tegevustele, mis otseselt toetavad teenuse kvaliteedi, ohutuse ja patsiendikesksuse tagamist. Suund kvaliteedi/ohutuse tagamisele ja parendamisele 1) Kaalumist väärt on ettepanek, et nõuda tegevusluba taotlevalt teenuseosutajalt kavandatava teenuse kirjeldust, et mõista, kas teenust hakatakse osutama kvaliteetselt ja ohutult. Täiendavat selgitust vajab, mida see kirjeldus täpsemalt tähendab ja kuidas seda standardiseerida, et vähendada segadust taotlejate seas. Hindamisalused peavad olema selged nii taotlejale kui ka hindajale, et vältida ajakulu. 2) Tunnust väärib asjaolu, et kavandatav tegevusloa taotlemise ja väljastamise protsess on suunatud kvaliteedi ja ohutuse parendamisele. Siinkohal peab tegevusloa taotlemise protsess olema seotud määrusega „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (edaspidi kvaliteedi määrus) ning nõudeid erinevates õigusaktides peavad olema integreeritud, mis on hea õigusloome aluseks. Näiteks ei ole vajalik nõudeid dubleerida või siis seada sisult vastukäivaid kohustusi. Kui tegevusloa protsess toetub ka kvaliteedi määrusele, siis on vajalik vastavas määruses olevad nõudeid täpsustada, et tagada ühemõttelisus. Näiteks kehtiv määrus nõuab, et tervishoiuteenuse osutajal oleks kvaliteedisüsteem, kuid ei kirjelda, kuidas selle toimivust hinnatakse või tunnustatakse. Kehtivas määruse tekstis ei ole selge, kas Terviseamet aktsepteerib haigla sisemist kvaliteedikäsiraamatut või nõuab välist sertifikaati. Selgete nõuete olemasolul väldime olukorda, kus erinevaid teenuseosutajaid hinnatakse subjektiivselt.

selgemalt kehtiva kvaliteedi ja patsiendiohutuse regulatsiooniga. Tervishoiuteenuse osutaja kohustus tagada kvaliteet ja patsiendiohutus tuleneb juba TTKS § 3² alusel kehtestatud määrusest „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab teenuseosutaja enne teenuse alustamist läbi mõtlema kvaliteedisüsteemi toimimise ja selle rakendamise. Eelnõuga ei nähta ette, et Terviseamet hindaks süvitsi erialaspetsiifilist meditsiinilist pädevust ega teostaks teenuse sisulist ekspertiisi kitsastes erialavaldkondades. Tegevusloa menetluses hinnatakse eelkõige seda, kas teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on läbi mõeldud ja rakendatavad. Teenuse täpsemat kirjeldust küsitakse üksnes vajaduse korral, kui esitatud andmete põhjal ei ole taotletava teenuse sisu, ulatus või korraldus piisavalt arusaadav. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse erandkorras, et vältida ebavajalikku halduskoormust. Samuti nõustume, et nõuete ühtsus ja arusaadavus on oluline. Eelnõu ei dubleeri kvaliteedi määruses sätestatut, vaid toetub sellele ning loob seose tegevusloa menetluse ja kvaliteedi tagamise nõuete vahel.

Mõistame soovi anda Terviseametile rohkem kaalutlusõigust teenuste ohutuse ja kvaliteedi üle otsustamisel. Küsimusi tekitab riigi võimekus omada piisava väljaõppega personali teenuste hindamiseks olukorras, kus tegu on kitsalt spetsialiseeritud erialateenusega, näiteks neurokirurgia või reumatoloogia. Spetsialistide arv Eestis, kes oskavad sisuliselt hinnata sääraste teenuste kvaliteeti, on väga piiratud, ning nende aega on vaja hinnatavate teenuste osutamiseks. Läbipaistvuse ja objektiivsuse tagamiseks on vajalik luua selged kriteeriumid ja indikaatorid kvaliteedi ning ohutuse hindamiseks, mis põhinevad näiteks olemasoleval õigusloomel, teenuseosutajate ja erialaühenduste tagasisidel, rahvusvahelisel praktikal jms.

Tegevusloa muutmine, lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine ja tegevuslubade tähtaegsus 1) Võimaldada teatud tingimustel pikalt tegutsenud tervishoiuteenuse osutajatel lihtsustatud korras taotleda tegevusloa muutmist- näiteks kui teenuse osutaja soovib kolida uude üksusesse vms. Muudatuse aluseks on eeldus, et riigil on riskipõhine hindamissüsteem, mis põhineb näiteks tulemuslikkusel, protsessi sujuvusel ja patsientide tagasisidel. Riiklik järelevalve võiks sellises olukorras käivituda vaid siis, kui teenuseosutaja tegevuse osas on tekkinud kahtlusi - näiteks ravitulemuste olulisel langemisel või korduvate samasisuliste kaebuste laekumisel jt. 2) Arvestades riigi väiksust, võiks kaaluda tegevusloa lihtsustatud taotlemist ja automaatset uuendamist olukorras, kus osutatav teenus on akrediteeritud/sertifitseeritud kolmanda osapoole poolt, näiteks rahvusvaheline assessor, või kui teenus on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuses. Näiteks ISO 15189 alusel akrediteeritud laboriteenused võiks .automaatselt lugeda tegevusluba omavateks.

Selgitame Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise üldpõhimõtet, mille kohaselt on tegevusluba seotud konkreetse tegevuskohaga ning selle eesmärk on tagada riiklik eelkontroll enne tervishoiuteenuse osutamise alustamist. See tähendab, et enne teenuse osutamist peab olema hinnatud, kas teenuse osutamiseks on loodud nõuetele vastavad tingimused, sealhulgas ruumid, personal ja töökorraldus. Seetõttu ei ole võimalik loobuda tegevusloa eelkontrolli iseloomust ega asendada seda üksnes tagantjärele riskipõhise järelevalvega. Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus juba enne tegevuse alustamist. Eelnõuga ei kavandata ka tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga ei ole vajalik, kuna kehtivas

3) Kui eesmärgiks on pidev suund kvaliteedi jälgitavusele ja parendamisele, siis võiksid olla tegevusload tähtajalised ja/või tähtajalisus võiks põhineda Terviseameti riskihindamissüsteemil. Vastavat kontrolli teostav institutsioon (Terviseamet) peaks kaasama erialaseltsid, kellel on pädevus oma erialase teenuse kvaliteedistandardite väljatöötamiseks.

õiguses on Terviseametil juba olemas järelevalvevahendid, mis võimaldavad sekkuda juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.

Täpsustused väljatöötamiskavatsuse tekstis 1) Funktsioonipõhine lähenemisviis Väljatöötamiskavatsuses on mainitud, et ruumide ja vahendite nõuetes võetakse aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis. Siinkohal on vajalik selgitada, mida tähendab, funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Selgusetuks jääb, kuidas funktsioonipõhine lähenemisviis erineb vahendite üksikasjalikust loetelust. Üks võimalus on kirjeldada määrustes ühemõtteliselt, et tehniliste nõuete loetelu (nt aparatuur, ruumid, pindala) ei ole ammendav ega siduv, vaid esitatakse vajadusel juhisena, mille alusel hinnatakse funktsionaalsust ja riskitaset 2) Kohandatud Tervisekassa rahastusmudel Selgitust vajab ettepanek, et “kohandada Tervisekassa rahastusmudelit nii, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid”. Lisaks eelnevale on vajalik täpsustada, kuidas see muudatus haakub TTKS-i ja sellega seotud määruste muutmisega.

Selgitame

1) Funktsioonipõhine lähenemisviis Funktsioonipõhise lähenemisviisi all peetakse silmas seda, et teenuse osutamiseks nõutavad ruumid ja vahendid määratletakse eelkõige nende eesmärgi ja kasutusotstarbe kaudu, mitte ammendava ja jäiga loetelu alusel. See tähendab, et regulatsioonis ei sätestata üksikasjalikult kõiki konkreetseid, vaid hinnatakse, kas teenuse osutamiseks vajalik funktsionaalsus on tagatud ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt. Selline lähenemine erineb loetelupõhisest regulatsioonist selle poolest, et ei seo teenuseosutajat konkreetsete tehniliste lahendustega, vaid võimaldab valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule ja riskitasemele.

2) Tervisekassa rahastusmudel Väljatöötamiskavatsuses toodud suund viitab vajadusele liikuda rahastusmudeli arendamisel lähenemise poole, kus suurem rõhk on teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja tulemuslikkusel. Käesolev eelnõu ei muuda Tervisekassa rahastusmudelit ega tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist, kuid loob regulatiivse eelduse, vähendades loetelupõhiste tehniliste nõuete jäikust.

Piirkondliku haigla võimaluste laiendamine

Selgitame

Toetame mõtet, et piirkondlik haigla võiks osutada laboriteenust oma tütarhaigla ruumides ilma, et tütarhaiglal endal peaks olema eraldi laborimeditsiini tegevusluba või tööle võetud laboriarst, tingimusel, et on tagatud vastutuse kandmine ja järelevalve selgus. Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada sarnast põhimõtet teistele teenustele, mida on mõistlik osutada tütarhaiglate või kodulähedase ravi raames, arvestades teenuste tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaalu. Näiteks võiks see puudutada süsteemravi osalist teostamist väiksemas haiglas, kus ei ole võimalik taotleda eraldi tegevusluba, kuid kus on oluline tagada patsiendile kodulähedane ravi. Sellistel juhtudel osutatakse sageli mitte tervikteenust (nt kogu keemiaravi tsüklit), vaid üksikuid teenuse osi, mis on vastava personali ja tehnilise võimekusega võimalik kohapeal teostada. Praegu on tegevusloa väljastamine seotud tervikteenusega, mistõttu tuleks kaaluda õigusliku raamistiku täpsustamist, et võimaldada tegevusloa andmist või teenuse osutamist modulaarse või koostööl põhineva mudeli alusel. Ressursside optimaalseks kasutamiseks lisada selgesõnaline erisus labori- ja radioloogiateenuste ning teiste eriregulatsiooniga tegevuste kohta, millele kehtivad täiendavad nõuded eriseaduste või rahvusvaheliste standardite alusel. Väljatöötamisel kaasata Keskkonnaametit, Ravimiametit jt asutusi, kes tegelevad vastavate tegevuslubade väljastamisega. Nimetatud valdkonnad on juba reguleeritud eriseadustega (nt Kiirgusseadus). Kui kehtestame paralleelseid ruumi või seadmenõudeid, siis tekiks dubleerimine ja vastuolu. Soovitame kaardistada ja siduda olemasolevad regulatiivsed nõuded tegevusloa menetlusega, et vältida kattuvusi ja vähendada halduskoormust. Näiteks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded juba eraldi seadusandlusega reguleeritud.

Toetame laboriteenuse osutamise võimaldamist kirjeldatud viisil. Samas leiame, et teatud tervishoiuteenuste puhul ei ole võimalik analoogset lähenemist automaatselt üle kanda. Erinevate teenuste osutamine, sealhulgas näiteks süsteemravi, eeldab tervikliku teenuse korralduse, vastutuse ja patsiendiohutuse aspektide eraldi hindamist. Seetõttu tuleb selliste lahenduste rakendatavust hinnata teenusepõhiselt, arvestades konkreetse teenuse sisu, riske ja korralduslikke eripärasid. Küsimused, mis puudutavad teenuse osutamist osade kaupa või koostööl põhineva mudeli alusel, eeldavad täiendavat analüüsi ning on käsitletavad eelkõige rakendusaktide tasandil, kus on võimalik vajaduse korral täpsustada vastavaid nõudeid ja tingimusi. Eelnõu eesmärk ei ole kehtestada paralleelseid või kattuvaid nõudeid valdkondades, mis on juba reguleeritud eriseadustega (nt kiirgusohutuse või ravimite käitlemise nõuded), vaid siduda tegevusloa menetlus olemasolevate nõuetega ning arvestada neid tervikuna.

Tegevuslubade ühendamise piiritlemine riskitaseme järgi

Selgitame

Kaaluda põhimõtte kehtestamist, et tegevuslubade ühendamine on lubatud ainult juhul, kui: 1) teenused on samal riskitasemel (nt esmatasand, ambulatoorne, statsionaarne), 2) tegevus toimub samades ruumides või sama kvaliteedisüsteemi raames, 3) vastutus on üheselt määratletud. Riskipõhine lävend aitab vältida, et „ühe tegevusloaga“ hakatakse katma liiga eriilmelisi ja riskantseid teenuseid, mis nõuavad erinevat järelevalvet

Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel. Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine põhjendatud.

Tartu Ülikooli Kliinikum

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine Tegevuslubade süsteem vajab ajakohastamist selliselt, et see toetaks tõenduspõhist ja kvaliteetset teenuseosutamist ning looks paremad võimalused uuenduslike töökorralduslike ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks. Tegevuslubade regulatsioon peaks olema seotud tervishoiuteenuse osutaja patsiendiohutuse ja kvaliteedisüsteemidega. Oleme oma tähelepanekud ja ettepanekud varasemal kohtumisel teinud, lähtudes nüüd tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamise dokumendist toome välja olulisema haigla seisukohast. Tegevuslubade paljusus

Selgitame Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise põhimõtet asukohapõhisest asutusepõhiseks. Tegevusluba on ka edaspidi seotud konkreetse tegevuskohaga ning selle eesmärk on tagada riiklik eelkontroll enne tervishoiuteenuse osutamise alustamist. See tähendab, et igas tegevuskohas peab olema hinnatud nõuetele vastavus, sealhulgas ruumide, personali ja töökorralduse osas. Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel. Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide

Tegevuslubade taotlemise põhimõtted ja nõuded ning nende menetlemine ja andmine on loonud olukorra, kus viimaste aastatega on ühele tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO) tekkinud palju erinevaid tegevuslubasid, nii erinevatele tegevuskohtadele kui ka erinevate teenuste osas, sh iseseisvad õe/ämmaemanda vastuvõtud, muude spetsialistide teenused. Kui tegemist on HVA haiglaga, siis haiglal peaks olema, tulenevalt tema liigist, üks tegevusluba, kus kajastuvad teenuse osutamise kohad, teenused, tervishoiutöötajad jm sellega seonduv. Ehk tegemist peaks olema asutusepõhise tegevusloaga, kus kajastuvad erinevad tegevuskohad ja teenused. Antud väljatöötamise kavatsusest jääb arusaamatuks, miks juba analüüsi protsessis välistatakse lahendus üks TTO = üks tegevusluba. Haigla töötab tervikliku organisatsioonina, sõltumata mitmes hoones ja/või aadressil teenuseid osutatakse, kus on rakendatud ühtsed kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevused, sealhulgas ka patsiendiohutusega seotud protsessid. Suurtel haiglatel on tervishoiuteenuste osutamiseks hooneid, sealhulgas ka kõrvuti olevaid hooneid, mis on erineva aadressiga (maja numbriga). Tegevusluba peaks olema seotud ja toetama haigla terviklikku tegevust. Haigla vaates ei peaks rangelt tegevuslubasid jagama osutatava ravitüübi põhiselt (statsionaarne-, päevaravi või ambulatoorne teenus). Patsientide raviteekond on terviklik protsess ning vastavalt patsiendi vajadusele ja võimalustele see toimub. Samuti ei peaks eraldi tegevuslubasid olema haigla vaates iseseisva õendus- ja ämmaemandus vastuvõttudele või spetsialistide (füsioterapeudid, logipeedid, psühholoogid) vastuvõttudele. Tegevuslubade andmisel tuleks arvestada ka olemasolevate akrediteeringutega. Kas laboriteenuste osutamiseks on vaja rakendada topelt kontrolle – tegevusloal olev viide akrediteeritusele peaks olema piisav. Selgemat täpsustust vajavad tähtajatu tegevusloa puhul muutmise tingimused. Milliste muudatuste (näiteks ruumid, seadmed) puhul

puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine põhjendatud. Akrediteeringute ja sertifikaatide osas selgitame, et need ei asenda tegevusloa menetluses tehtavat eelkontrolli. Lisaks on sellised akrediteeringud reeglina seotud juba toimiva teenuse osutamisega ning neid on võimalik taotleda pärast tegevuse alustamist. Tegevusloa muutmise osas lähtutakse põhimõttest, et muudatus on vajalik eelkõige juhul, kui muutuvad tegevusloa kontrollieseme seisukohalt olulised asjaolud, nagu teenuse osutamise koht, teenuse sisu, personal või muud tingimused, mis võivad mõjutada teenuse ohutust ja kvaliteeti.

on vajalik tegevusloa muutmine ja millal mitte? Vältima peab siin kindlasti liigset bürokraatiat ja tegevusi

Ruumide nõuded, kirjeldused ja ristkasutus Täna kehtivad ruumidele täpsed pindala ja sisustust käsitlevad nõuded (nt kindel ruutmeetrite arv, ruumide liigid: vastuvõturuum, protseduuriruum, ooteala jne), samuti sisseseadele ja aparatuurile (nt stetoskoop, vererõhuaparaat, EKG aparaat). Kehtivad nõuded on ajakohastamata ja liiga detailsed, samas ei arvesta kaasaegse meditsiinipraktikat ja toimunud tehnoloogilisi arenguid. Keskenduma peaks tervishoiuteenuste ohutule ja kvaliteetsele osutamisele, sõltumata konkreetsest ruumi numbrist ja ruutmeetrist või seadmete loetelust. Toetame välja toodud funktsioonipõhist ja üldistatumat lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja määrata üksikasjalikku loetelu. Täpsemad nõuded peaks pigem olema kirjeldatud ja täpsemalt välja toodud invasiivsete ja kõrge riskitasemega teenuste puhul. Lähtudes ruumiressursi kallidusest peaks tervishoiuteenuste nõuetele vastavat ruumi saama kasutada vastavalt kokkulepetele erinevad tervishoiuteenuste osutajad või sama tervishoiuteenuse osutaja puhul osutada sarnaste vajaduste ja nõuetega teenuseid samas ruumis.

Arvestatud

Teenuste sisu ja kvaliteet Tegevusluba peaks andma ülevaate osutatavast tervishoiuteenusest ja milliseid teenuseid täpsemalt osutatakse, kuidas on tagatud kvaliteet ja patsiendiohutus. Tuues tegevusloa taotlusesse sisse lühikese ja selge teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas tervishoiuteenus on korraldatud, et see oleks kvaliteetne ja ohutu ning millisel viisil seda osutatakse ning kuidas

Arvestatud

tagatakse tõenduspõhisus, asjakohaste juhiste kasutamine ja personali pädevus. Ravikvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud nõuded on juba sätestatud kvaliteedimääruses ning sellega seotud tegevused on haiglates rakendatud. Tuues tegevuslubadesse sisse kvaliteedi ja ohutuse nõuded ei toiks see muutuda dubleerimiseks ja tekitada täiendavat bürokraatiat. Viited haigla kvaliteedisüsteemile ja selle rakendamisele peaks olema tegevusloa tähenduses piisav.

Vähendada bürokraatiat ja tagada töötav kaasaegne tegevuslubade taotlemise ning menetlemise protsess ja keskkond. Tänane Medre iseteeninduskeskkond seda ei ole. Täna on tegevuslubade menetlus ruumide, teenuste ja töötajate lisamisel ning muutumisel suurhaigla ehk piirkondliku haigla osas ebamõistlikult suur ja töömahukas. Nõutud andmete esitamine ja muutmine Medre iseteeninduskeskkonnas on väga töömahukas, halvasti toimiv, oma puuduste ning vigadega. Näiteks tervishoiutööjate nimed ja koodid tuleb üks haaval sisestada, taustal toimub andmebaasi kontroll. Samas on olemasolevatele tegevuslubadele kopeeritud tervishoiutöötajate registrist kõik selle TTO töötajad, sõltumata kes millise eriala teenust osutab või mida on TTO sisestanud ja esitanud. Iga töötaja andmete muutmine toimub ükshaaval kustutamise ja lisamisega, failina töötajate andmeid lisada ja muuta ei saa.

Selgitame Nõustume, et tegevuslubade taotlemise ja menetlemise protsess peab olema võimalikult lihtne, selge ja toimiv ning toetama kaasaegseid töökorralduse vajadusi. Samas märgime, et infosüsteemide, sealhulgas tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE), arendamine eeldab täiendavaid rahalisi ja tehnilisi ressursse. Oleme edastanud vastava ettepaneku Terviseametile, et MEDRE tulevikus kavandatavate arenduste puhul võetaks esitatud kitsaskohad arvesse ning hinnataks võimalusi kasutusmugavuse parandamiseks.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine

Selgitatud

Toetame tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tegevuslubade regulatsiooni korrastamise ideed ja nõustume VTK koostajate väitega, et täna kehtivad tegevuslubade nõuded keskenduvad liigselt tehnilistele aspektidele – nagu ruumide pindala või seadmete loetelud – ega arvesta piisavalt teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Nõustume, et erinevate tegevusloa liikide nõuded põhjustavad perearstidele ebamõistlikku halduskoormust, sundides neid taotlema näiteks erinevat tegevusluba koolitervishoiuteenuse osutamiseks tingimustes, kus ruumi- ja vahendinõuded selle teenuse osutamiseks on sisuliselt samad kui perearstiabis ja teenust osutatakse samas tegevuskohas. Samuti toetame tervisekeskustele ühtse tegevusloa loomise ideed ja ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist.

Selgitame, et eelnõu ettevalmistamise käigus kohtuti ka Eesti Tervisekeskuste Liiduga ning arutati võimalust käsitleda vastavat teemat tegevusloa regulatsioonis. Aruteludes toodi esile, et sellise lahenduse rakendamine eeldaks tegevusloa kontrollieseme täiendamist, sealhulgas õe olemasolu nõude kehtestamist. Käesoleva eelnõu ettevalmistamise raames ei leidnud see ettepanek siiski toetust. Samuti arutati tervisekeskuse tegevusloa loomise võimalust, kuid ka seda ettepanekut ei toetatud. Selline lahendus eeldaks, et tervisekeskuses tegutsevad teenuseosutajad, eelkõige perearstid, tegutseksid ühe juriidilise isiku kaudu, kuna tegevusluba saab anda üksnes ühele juriidilisele isikule. Praktikas rahastab Tervisekassa tervisekeskusi ka koostöökokkulepete alusel, kus teenuseid osutavad kõik eraldiseisvad juriidilised isikud. Sellises mudelis ei ole võimalik anda ühtset tegevusluba kogu tervisekeskusele, isegi juhul, kui osa teenuseid (va perearstiabi) võib olla sisse ostetud teistelt teenuseosutajatelt.

Tegevusloa seos TerK rahastamisega Ent samal ajal rõhutame, et meie hinnangul on avalikustatud VTK lõpliku seisukoha võtmiseks siiski veel liiga infovaene. Näiteks puuduvad selles selged põhimõtted, kuidas uus tegevuslubade süsteem hakkab mõjutama Tervisekassa perearstiabi rahastusmudelit, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. Samuti ei selgu VTK-st, millisel viisil – kas kõikide tegevuslubade uuendamine või nende osaline muutmine või üksnes uute tegevuslubade väljastamine uutel alustel – ning milliste tähtaegade jooksul toimub üleminek kehtivatelt tegevuslubadelt uutele. Lisaks palume VTK-s põhjalikumalt analüüsida, millistel alustel hakkab Terviseamet uute tegevuslubade väljastamisel hindama tervisekeskustes

Selgitame Selgitame, et väljatöötamiskavatsuse eesmärk on kirjeldada kavandatavate muudatuste põhimõtteid ja suunda, mitte anda ammendavat ülevaadet kõikidest rakenduslikest lahendustest. Tervisekassa rahastusmudeli kujundamine ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisalas ning vastavad küsimused, sealhulgas rahastusmudeli võimalik kohandamine, eeldavad eraldi analüüsi ja käsitlemist Tervisekassa pädevuse raames. Ülemineku osas on eelnõus lähtutud põhimõttest, et uued nõuded kohalduvad eelkõige edaspidi esitatavatele tegevusloa taotlustele. Enne muudatuste jõustumist antud tegevusload jäävad kehtima ning neid ei pea üldjuhul uute nõuetega vastavusse viima, välja arvatud erandjuhtudel, nagu kiirabiteenuse osutamine. Selline lähenemine tagab õiguskindluse ning väldib täiendava halduskoormuse tekkimist.

osutatavate teenuste sisulist põhjendatust, ohutust ja kvaliteeti. Etteruttavalt rõhutame, et meie liidu liikmete jaoks on oluline uue tegevuslubade süsteemi rakendumisel vältida täiendavat halduskoormust ja dubleerivate andmete esitamise kohustust.

Terviseameti hindamise alused tuginevad kehtivale kvaliteedi ja patsiendiohutuse regulatsioonile (TTKS § 3² alusel kehtestatud nõuded). Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid seob tegevusloa menetluse selgemalt olemasolevate kvaliteedinõuetega. Täiendavaid andmeid, nagu teenuse kirjeldus, küsitakse üksnes vajaduse korral, kui taotletava teenuse sisu ei ole esitatud andmete põhjal piisavalt arusaadav.

Kaasamine Palume kaasata ETTKL esindaja järgnevatesse tervishoiuteenuste tegevuslubade uuendamise menetluse aruteludesse, milles loodame saada vastused VTK-s käsitlemata küsimustele ning anda oma panuse uue tervisekeskuste tegevusloa väljatöötamisse.

Arvestatud

Eesti Laborimeditsiini Ühing

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine Tähtajalised tegevusload ELMÜ toetab tähtajalisi, mitte tähtajatuid meditsiinilabori tegevuslube. Põhjendus: kui tegevusloa eelduseks on kvaliteet ja personali pädevus, siis on tegemist ajas muutuvate näitajatega ja nende perioodiline ülevaatus on põhjendatud.

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei kavandata tähtajaliste tegevuslubade kehtestamist. Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga tooks tervishoiuteenuse osutajatele kaasa märkimisväärse halduskoormuse kasvu, kuna see eeldaks lubade regulaarset uuendamist sõltumata sellest, kas teenuse osutamise tingimustes on toimunud sisulisi muudatusi või mitte. Samas on kvaliteedi ja pädevuse ajas muutumise aspekt arvestatud kehtivas järelevalvesüsteemis. Terviseamet teostab riskipõhist järelevalvet, mis võimaldab keskenduda eelkõige kõrgema riskiga teenuseosutajatele ning sekkuda vajaduse korral ka kehtiva tegevusloa korral. Selline lähenemine võimaldab tagada teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse ilma täiendava üldise halduskoormuse kehtestamiseta kõigile teenuseosutajatele.

Erialapõhine tegevusluba ELMÜ toetab erialapõhist, mitte raviasutusepõhist meditsiinilabori tegevusluba. Põhjendus: piirkondlik haigla võib osutada meditsiinilabori teenust nii oma haigla erinevates asukohtades kui ka tütarhaigla ruumides. Raviasutusele väljastatud tegevusloale ei saa automaatselt lisada luba laboratoorsele tegevusele.

Arvestatud

Tegevuslubade seotus ISO 15189 Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab meditsiinilabori standardi ISO 15189 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu. Selle standardi (ISO 15189) alusel akrediteeritud meditsiinilaborid võiks lugeda vaikimisi vastavaks tegevusloa nõuetele. Põhjendus: Akrediteerimise viib läbi Eesti Akrediteerimiskeskus, kaasates erialaeksperte ning lähtudes meditsiinilaboritele kehtestatud nõuetest, mille käigus hinnatakse põhjalikult labori erialalist tööd, personali pädevust, ruumide ja seadmete vastavust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist. Seetõttu tagab akrediteering labori vastavuse tegevusloa eeldustele.

Selgitatud Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus juba enne tegevuse alustamist.

Personali pädevus Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab pädeva personali olemasolu. Meditsiinilaboris on nõutav kompetentse eriharidust omava laboripersonali olemasolu: laboriarst(id) vastavalt erialaseltsi poolt välja antud pädevus- või erialase residentuuri tunnistusele ja bioanalüütik(ud) vastavalt kehtivale kutsestandardile. Lisaks võivad meditsiinilaboris töötada laborispetsialist(id) vastavalt kehtivale meditsiinilabori spetsialisti kutsestandardile.

Selgitatud Personali nõuded on osa tegevusloa kontrolliesemest.

Tegevusloa kõrvaltingimused Meditsiinilabori tegevusloal tuleb ära näidata alamvaldkonnad mida tegevusluba katab (hematoloogia, kliiniline keemia ja immuunanalüüs, molekulaardiagnostika, mikrobioloogia, mükobakterioloogia jne). Põhjendus: alamvaldkondade tegevust puudutavad spetsiifilised nõuded tuleb lahti kirjutada laboritegevust puudutavas ühtses määruses, kuhu koondataks kõik meditsiinilabori tegevust puudutavad nõuded ruumidele, pindade suurusele, sisseseadele, ventilatsioonile ja bio- ohutusele. Praegu on nakkusohtliku materjaliga töötamise nõuded laiali mitmetes eri määrustes ja keeruline on hoida neid ühtsetena.

Selgitatud Rakendusaktide koostamisel hinnatakse vajadust täpsustada nii alamvaldkondade eristamist kui ka nendega seotud nõudeid, sealhulgas ruumide, sisseseade, ventilatsiooni ja bio-ohutuse osas, eesmärgiga tagada regulatsiooni selgus.

Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab laboriinfosüsteemi olemasolu mis on suuteline saatma uuringute tulemusi kesksesse Tervise Infosüsteemi vastavalt kehtestatud saatekirja vastuse (SKV) standardile.

Arvestatud

Eesti Hambaarstide Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine Teenuste kirjeldus tegevusloa taotlemisel Tegevusloa taotlemisel peab teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on

Selgitatud Selgitame, et teenuse kirjelduse esitamise eesmärk ei ole nõuda detailset meditsiinilise tegevuse kirjeldust ega prognoosida täpset teenuse mahtu, vaid anda Terviseametile üldine arusaam taotletava teenuse sisust ja korraldusest. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse üksnes vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on ette nähtud erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus erineb

korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine. Iseenesest on taoline nõue mõistlik, kuid küsitav on „kellele, millises mahus ja millisel viisil“ osa. Kuidas seda peaks tegevusloa taotlemisel kirjeldama näiteks hambaravi kontekstis? Samuti vajaks enam lahti selgitamist tõenduspõhisuse tagamise aspekt. Mida sellega täpselt on mõeldud? Terviseameti kaalutlusõigus Toetame ettepanekut, et Terviseametil oleks tulevikus suurem kaalutlusruum ruumide suuruse ja seadmete sobivuse hindamisel. EHL näeb, et hindamise aluseks võiks olla erialaühenduse poolt välja töötatud kvaliteedijuhendis kirjeldatu rakendamine raviasutuses, nii nagu on sätestatud ka hetkel kehtivas Terviseministri määruse „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ § 3 lg-s 5. Kui väljatöötamiskavatsuse koostajad on silmas pidanud midagi muud, siis tuleb panna konkreetselt ja arusaadavalt paika, millisel alus(t)el Terviseamet teenuse ohutust ja kvaliteeti hindab. Samuti peaks olema arusaadavad ka Terviseameti kaalutlusõiguse piirid.

tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete põhjal piisavalt selge. Nõustume, et Terviseameti kaalutlusõigus peab olema selge ja piiritletud. Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid tugineb kehtivale regulatsioonile, sealhulgas tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuetele. Hindamise aluseks on eelkõige see, kas teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on teenuseosutaja poolt läbi mõeldud ja rakendatavad.

Personali kvalifikatsiooninõuded Nii täiendavat analüüsi kui ka eraldi arutelu vajab nn „üksiktegija“ täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue tegevusloa taotlemisel. Käesolevast väljatöötamiskavatsusest ei selgu, kas tegemist oleks erialadeülese nõudega või puudutaks vaid teatud valdkondi. Kutsealase kogemuse olemasolu on kahtlemata tervitatav, ent kuna hambaarstid evivad ülikooli lõpetamisel kohe iseseisva tervishoiuteenuse osutamise õiguse, siis tuleb analüüsida, et ega

Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei muudeta kehtivaid personali kvalifikatsiooni- ega pädevusnõudeid ega kehtestata täiendavaid rangemaid nõudeid tegevusloa taotlemisel.

taoline nõue ei riiva vaba eneseteostuse ja/või ettevõtlusvabaduse põhiõigust. Samuti tuleb hinnata riski, et sellisel juhul ei kasutata tegevusloa saamiseks variisikut. Kvalifikatsiooni ja pädevuse kontroll. Sotsiaalministeerium on kohtumiste kokkuvõttes välja toonud vajaduse tagada, et tegevusloa alusel teenust osutav isik omab vastavat pädevust. Teatud juhtudel on üsna selge, mil arst väljub eriala piirest (nt ortopeed osutab kardioloogia teenust). Küll aga pole see nii üheselt selge hambaravi kontekstis, kus paljud arstid spetsialiseeruvad ja omandavad pädevuse läbi täiendõppe, olles samas ikkagi hambaarst. See ettepanek, kui selle rakendamist üldse kaalutakse, vajab kindlasti põhjalikku arutelu ja analüüsi.

Tegevuslubade tähtajalisus EHL ei toeta tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Kui sellist vajadust on teatud erialad sedastanud, siis võiks nende puhul seda eraldi kaaluda. Olukorras, kus teenuse sisu ja tingimused pole muutunud, on tegevusloa uuendamise protseduur ebaotstarbekas. Ühtlasi ei teeni tegevuslubade taas tähtaegseks muutmine bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Selgitatud Selgitame, et eelnõu väljatöötamisel ei ole kaalutud tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Nõustume, et olukorras, kus teenuse sisu ja tingimused ei ole muutunud, ei ole tegevusloa perioodiline uuendamine otstarbekas ning suurendaks põhjendamatult halduskoormust. Kvaliteedi ja nõuetele vastavuse tagamine on lahendatud riskipõhise järelevalve kaudu, mis võimaldab vajaduse korral sekkuda ilma kõigile teenuseosutajatele täiendavat bürokraatlikku kohustust kehtestamata.

Eesti Naistearstide Selts

Väljendatud on mure kodusünnitusteenuse tegevuslubadega seotud tingimuste võimaliku leevandamise osas, mis võivad ohtu seada sünnitajate ja vastsündinute turvalisuse.

Selgitatud Kinnitame, et eelnõuga ei ole kavas leevendada kodusünnitusteenuse osutamise tingimusi ega vähendada sünnitajate ja vastsündinute ohutust

Me ei saa olla nõus sellega, et määruses võiks kasutada üldistatud sõnastust, näiteks „vastsündinu esmaseks abistamiseks vajalikud vahendid“ ja jätta nende valik vabaks. Leiame, et kodusünnitusel vajalike vahendite loetelu peaks olema määruses fikseeritud. Lisaks elustamiskoolitustele tuleks kodusünnitusteenuse osutajatelt nõuda sünnitusabi vältimatute situatsioonide, nt tuharseisus sünnituse vastuvõtmise, loote õlgade düstookia lahendamise jmt koolituste läbimist. Palume võimalust tutvuda määruse lõppverisooniga.

tagavaid nõudeid. See põhimõte kajastub ka väljatöötamiskavatsuse arutelude kokkuvõttes (Lisa 1). Nõustume, et kodusünnituse puhul peab regulatsioon olema selge ja üheselt mõistetav ning vajalikud vahendid peavad olema piisava täpsusega määratletud. Sarnaselt kiirabiteenusele on tegemist valdkonnaga, kus ohutuse tagamiseks ei ole põhjendatud jätta nõudeid liigselt üldistatuks. Vastavat lähenemist on arutatud ka ämmaemandate esindajatega ning lähtume põhimõttest, et nõuded peavad olema selged ja tagama kõrge patsiendiohutuse taseme.

Sotsiaalministeeriumi psühhiaatria eriala nõunik

Minu hinnangul on tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine igati mõistlik ettevõtmine. Psühhiaatria teenuste osutamise vaates on olulisemad punktid ruumide miinimumnõue (12 m² ok, psühhiaatrias läbivaatuseks kušetti vaja pole), privaatsus, vähemalt mingil moel ruumi tulev loomulik valgus (0-korrus on võimalik, aga killuke akent peaks siiski olema, ainult kunstvalgus ei ole piisav), ristkasutuse võimalikkus. Protseduuride (psühhiaatrias neuromodulatsioon, veenisisesed, lihasesisesed ja intranasaalsed ravimi manustamised) tegemiseks peavad olema omaette ruuminõuded kui tavalise vastuvõtukabineti jaoks. Ambulatoorsed vastuvõtud (eriti kaugvastuvõtud) peaksid saama toimuda väljapool tegevuskohta. Psühhiaatrias tuleb ette visiitide tegemist erihooldekodudesse (mingi osa erihooldusel olevatest patsientidest ei ole hästi transporditavad, nt väljendunud autistid) – praeguse regulatsiooni järgi nii otsekui ei tohi, aga otstarbekas ja patsiendikeskne see pigem on. Pädevuse hindamine on omaette suur teema, mida praeguses toimimises tegevusloaga siduda ei ole mõistlik, kuna erialaseltside

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel

pädevushindamine on õhinapõhine ning ei lähtu ühtsetest reeglitest. Valdavalt hinnatakse täiendkoolituse läbimist, mitte sisulist külge. Riiklikult korraldatud (sh rahastatud) pädevuse hindamine ja säilitamine võiks olemas olla ja siis oleks võimalik neid nõudeid siduda ka tegevuslubadega.

Eesti Näo-lõualuukirurgia Selts

Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsil on sõlmimisel Tervisekassaga kokkulepped ambulatoorse suu-, näo- ja lõualuukirurgia teenuse osutamiseks. Peame vajalikuks tegevuslubade arutamisel arvestada juba peetud läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusi, kuna mõned nendest võivad erineda plaanitavast tegevuslubade ajakohastamise ettepanekutest . Oleme valmis edaspidi täpsustama meie erialaseltsi ettepanekuid.

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel

Eesti Nukleaarmeditsiini Selts

Ei ole selgelt väljendanud, millisele alternatiivile toetus Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi juhatus on tutvunud sotsiaalministeeriumi plaaniga, mis puudutab tervishoiuteenuse tegevusloa süsteemi uuendamist. Nukleaarmeditsiinilisi teenuseid osutavad Eestis kolm haiglat – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida- Tallinna Keskhaigla. Uue määruse väljatöötamise käigus palume arvestada, et kvaliteetse nukleaarmeditsiinilise teenuse osutamiseks peab haigla omama lisaks nii Ravimiameti poolt väljastatavat radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel

tegevusluba kui Keskkonnaameti poolt väljastatavat kiirgustegevusluba. Siinkohal toetame omalt poolt tervishoiutöötajate ebavajaliku halduskoormuse vähendamist erinevate tegevuslubade taotlemisel kui see on uue määrusega saavutatav.