Üldkäskkiri

1

PAKENDAMISE JUHIS

1. ALUSTE PAKENDAMINE

• Aktsepteeritud kaubaaluse tüübid on EUR standardmõõdus alus, kui ei ole ladudega teisiti

kokku lepitud.

• Kaubaalused peavad olema heas seisukorras.

• Kui tarnitav kaup peab võimaldama kihiti ladustamist, siis peavad alused olema pakitud

piisavalt tugevasti, et võimaldama aluste üksteise otsa ladustamist.

• Kaubad ei tohi ulatuda üle aluste äärte (v.a ebastandardsete suurustega kaupade puhul).

• Kaubad peavad olema piisavalt hästi pakendatud, et ei vajuks transportimisel ega ladustamisel

laiali ja oleks kaitstud välismõjude eest.

• Juhul kui saadetisel on vaja kasutada vahelehti, siis need tohivad olla ainult papist. Erand on

lubatud siis, kui ladustatav kaup eeldab tugevamat vahekihti.

• Aluse kiletamiseks on lubatud kasutada ainult läbipaistvat kilet (v.a erandina musta kilesse

pakendatud kaup).

• Eelistatud on, et ühele alusele paigutatakse ainult ühte sorti kaupu.

• Lubatud saadetiste kõrgused on kajastatud töökorralduslikes juhistes ja max kõrguste

esitamisel pakkujale peab arvestama ladude ehituslike eripäradega.

2. PAKENDI MÕÕTMED

 Suurema kasti soovituslikud mõõdud laius 400 mm x kõrgus 400 mm x pikkus/sügavus 600

mm.

 Väiksema kasti soovituslikud mõõdud laius 300 x kõrgus 400 x sügavus/pikkus 400 mm.

 Rõivatooteid tarnitakse enamasti pappkastides, mille soovituslik kogus on:

• vormijope – 10 tk kastis (üle 10 jope läheb kasti kaal liiga raskeks riiulitele teisaldamiseks);

• tuulejakk – 15 tk kastis;

• vormipüksid – 20 tk kastis;

• vormijakk – 10-15 tk kastis;

• soojendusvooder – 10 tk kastis.

3. SILTIDE PAIGUTUS PAKENDITEL

 Nii toote tuvastamiseks mõeldud sildid, säilitustingimuste piktogrammid, CLP

(klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus nr 1272/2008) markeeringud jm

seadusega nõutud markeeringud peavad olema pakenditel nähtaval, ettenähtud kohal ning

peavad olema seal piisavalt tugevalt, et need ei kukuks lihtsasti ära. Teisisõnu peab markeering

olema ilmastikukindel.

 Kaubal peavad olema peal eesti/inglise keelsed kirjad (nt kauba nimetus „gaasimaskid“), et

oleks võimalik tuvastada, mis kaubaga on tegu ja kontrollida koguse vastavuses

saatedokumendiga. AK või RS kaupade puhul paluda kaubaga seotud info lisada saadetisega

kaasas olevate dokumentide sisse ehk mitte nähtavale saadetise peale.

2

 Saadetise sildi kirjafont peab olema vähemalt suuruses 50 põhiandmete puhul (lepingu nr,

toode jne), et oleks paremini loetav kaugemalt.

Toote tuvastamiseks mõeldud sildid peavad alusel paiknema, võttes arvesse järgmist:

• igale alusele peab olema paigaldatud vähemalt 2 silti;

• sildid peavad paiknema vähemalt kahel lähestikusel küljel;

• silt peab paiknema äärtest vähemalt 50 mm kaugusel.

Soovituslik etiketi asukoha näide kaubaalusel:

4. MARKEERIMINE

Aluse etikett (peab olema eesti/inglise keeles):

• tellimuse number;

• tarnija nimi;

• PPA kontaktisiku nimi (tellija nimi);

• alusel sisalduva artikli (toote) nimetus/kirjeldus (AK kaupade puhul info panna saatelehele kauba

sisse);

• alusel paiknev kogus;

• võimalusel partii parim enne ja kõlblik kuni kuupäevad.

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

käskkirja „Varude korra kinnitamine“

VARUDE KORD

I ÜLDSÄTTED

1. Varude kord reguleerib Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) varude käitlemist ja

sellega seotud protsesse varude üle arvestuse pidamisel, ladustamisel, väljastamisel ja

elukaare tagamisel.

2. Varude haldamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendi Lisast 4 „Varud“

(edaspidi RTJ lisa 4), Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist,

Siseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjast ning Siseministeeriumi

valitsemisala varude ja varustamise üldpõhimõtete juhendist.

3. Riigi varude arvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse kuni 31.12.2026 lattu soetatud varu

kuluna selle kasutusse võtmisel või hävitamisel. Alates 01.01.2027 kajastatakse varu kuluna

selle soetamisel.

4. Korra eesmärk on luua põhimõtted, millega tagatakse asutusele igal ajahetkel piisavad ja

kättesaadavad varud, ajakohane ülevaade varudest ning selged reeglid nende käitlemiseks,

aidates sellega kaasa asutuse toimimise tagamisele.

5. Korra kontekstis käsitletakse varuna kõiki bilansilisi ja bilansiväliseid varasid ja varusid, mis

on vajalikud asutuse toimimise ja toimekindluse tagamiseks.

6. Varude võõrandamisel ja üleandmisel lähtutakse PPA riigivara haldamise ja arvestamise

korrast.

7. Vormiriietuse puhul lähtutakse Vormiriietuse tellimise, väljastamise ja tagastamise korrast

ja seal toodud erisustest.

8. Vormiriietuse ja muu laohaldustarkvaras hallatava varustuse tellimise ning haldamise puhul

lähtutakse VATE infosüsteemi pidamise korrast.

9. Relvastuse, erivahendite ja laskemoona käitlemise puhul lähtutakse relvastuse korras toodud

erisustest.

10. Rangel arvel olevate dokumentide käitlemisel lähtutakse Isikut tõendavate dokumentide,

viisakleebiste, viisa vahelehtede, turvakoodide ümbrike ja taotluste käitlemise, transpordi,

hoiustamise ja hävitamise korrast ja seal toodud erisustest.

11. Riigisaladusega kaetud varude käitlemise erisused reguleeritakse eraldi korraga.

12. Varude minimaalsed tasemed määrab Siseministeerium (edaspidi SIM) või varu omanikud,

võttes arvesse teenuste osutamiseks vajalike vahendite kulu tavapärase tegevuse käigus,

teenuse eelarvet ning asutuse toimepidevuseks vajalikke varude nomenklatuuri ja kogust.

13. PPA ladude eripärasid arvestades võib lisaks korra üldnõuetele kehtestada ladude töö

korraldamiseks täiendavaid juhiseid, mis tuleb kooskõlastada varahaldusteenusega.

2

II LÜHENDID JA MÕISTED

14. Varu (kaup) – asutuse igapäevaste ülesannete täitmiseks ja toimepidevuse tagamiseks loodud

ressursside kogum, et tagada asutuse varustuskindlus. Varud jagunevad SIM strateegilisteks,

kriisi-, toimepidevuse- ja operatiivvarudeks. Loodav varu võib kuuluda kõigi eelloetud

varude hulka või olla määratud üheks neist.

15. SIM strateegiline varu – varu, milles olevale varu grupile on määratud valitsemisala ülene

miinimum kohustuslik tase. SIM-i strateegiliste varude tagamise eest määratakse vastutavaks

üks valitsemisala asutustest ning varude koguse määrab ja selle kasutamist koordineerib SIM.

16. Toimepidevuse varu – varu, mis on mõeldud asutuse enda toimepidevuse ning kriisis

võimenduvate ülesannete täitmise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

17. Kriisivaru – konkreetse kriisi lahendamiseks mõeldud varu, mille tagamise kohustus tuleneb

õigusaktidest.

18. Operatiivvaru – kiirelt kasutusele võetavad regionaalsed varud, mis on igapäevaste ning

operatiivsete tegevuste ja tööülesannete toetamiseks mõeldud varud.

19. Delegeeritud varu – laovaru, mida hoitakse kolmanda osapoole enda laovaru hulgas või

asutuse omandis mitteolev varu, mille väljaostu eelisõigus on hangitud koos pakkuja poolse

laovaru hoiustamise ja roteerimise teenusega.

20. Varude klassifikaator – varude klass, grupp ning nimetus.

21. Ostu läbiviija – PPA teenistuja (ostujuht või tema volitatud isik), kes viib läbi või

koordineerib lattu kauba soetamist.

22. Laotöötaja – PPA teenistuja, kes vastutab laos või hoiukohas oleva varu käitlemise eest.

23. Varu omanik – teenuse omanik või tema määratud teenistuja, kelle vastutusalas on

konkreetse varu planeerimine, olemasolevate varude juhtimine ja soetamise korraldamine.

24. Tellija – PPA teenistuja, kes on esitanud tellimuse laos oleva kauba väljastamiseks.

25. Keskladu – PPA varude peamised laod, mis varustavad teisi ladusid või hoiukohti ning

väljastavad varustust.

26. Kesklao abiladu – kesklao juhtimise koosseisus olev ladu.

27. Kesklao võrgustik – kesklaod koos abiladudega.

28. Operatiivladu – hoiustatakse regiooni konkreetsete üksuste operatiivseks teenindamiseks

vajalikke varusid ja väljastatud vara.

29. Ladu – erinevaid ladusid koondav mõiste, mida kasutatakse juhul kui ladude eristamine ei

ole vajalik.

30. Hoiukoht – üksuse vara hoiustamiseks mõeldud ruum või ala.

31. Kvaliteedikontroll – tarne saabumisel ostu läbiviija poolt kauba kvaliteedi osas kontrolli

läbiviimine. Kontroll on aluseks kauba vastuvõtmiseks lattu ja arve maksmiseks.

32. Roteerimine – varude haldamise põhimõte, mille kohaselt üldjuhul kasutatakse või

väljastatakse esmajärjekorras varem saabunud või lühema säilivusajaga kaubad, et vältida

nende riknemist või aegumist ning tagada varude efektiivne kasutamine.

33. Roteerimisplaan – plaan, mille koostab varu omanik konkreetse varu loomisel.

34. Varu elukaar – kasutusaeg või -periood hankimisest utiliseerimiseni/hävitamiseni, mille

vältel varusid juhitakse ja hoitakse korras kogu nende säilivusaja jooksul.

35. Saadetis – ühes või mitmes pakendis olev kaup, mis tarnitakse korraga.

3

36. Saatedokument – saateleht, akt, tollideklaratsioon või ÜVA.

37. Tootekood – kaubale omistatud varu kirjeldav kood.

38. Laohaldustarkvara – infosüsteem, milles peetakse laoarvestust.

39. DHS – dokumendihaldussüsteem.

40. RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus.

41. SAP – riigiasutuste ülene ühine majandustarkvara.

42. ÜVA – üleandmise-vastuvõtmise akt.

III VASTUTAVATE ISIKUTE KOHUSTUSED

43. Varu omaniku ülesanded ja vastutus:

43.1. varu tervikpildi omamine, sh õigeaegselt varu soetamine, selle asendamine vastavalt

miinimumtasemele, roteerimine, elukaare tagamisega seonduvate kulude

planeerimine, allahindamise ning mahakandmise taotlemine ja/või taotluse

kooskõlastamine;

43.2. varude roteerimisplaani loomine ja ajakohastamine;

43.3. varude ristkasutuse võimaluste väljaselgitamine.

44. Laotöötaja ülesanded ja vastutus:

44.1. menetleda varustuse väljastuse isikulisi ja koguselisi tellimusi;

44.2. tagada PPA ladudes või hoiukohtades laoprotsesside toimimine (kauba vastuvõtt,

väljastus, tagastus, varu üle arvestuse pidamine);

44.3. teavitada e-kirja teel ostu läbiviijat esimesel võimalusel saatelehe ja ostu läbiviija

esitatud andmete võrdlemisel tuvastatud lahknevusest ja saadetise sisu kontrollimisel

tuvastatud saadetise mittevastavusest.

45. Ostu läbiviija ülesanded ja vastutus:

45.1. Lattu kaupa tellides lähtuda korra lisast 1;

45.2. teavitada ladu kauba tellimisest vastavalt ptk V;

45.3. korraldada kauba osas kvaliteedikontrolli teostamine;

45.4. ostutellimuse/saadetise loomine laohaldustarkvaras;

45.5. hangitavate varude puhul on kohustus välja selgitada või hankes ette määrata kauba

eelduslik säilivusaeg ning kauba säilimist tagavate hoiustamise tingimuste loend.

IV VARUDE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE

46. Varude üle peetakse arvestust bilansiliselt laohaldustarkvaras ja/või majandustarkvaras ning

bilansiväliselt muus arvestust võimaldavas andmekogus (nt. Excel, UUSIS, RelvLog jne) nii

varuna arvel olevate kui kasutusse antud, kuid hoiustatava varu osas.

47. Kui varu või varupartii soetusmaksumus ületab kapitaliseerimise alampiiri (10 000 eurot),

tuleb see kapitaliseerida ning võtta arvele bilansis varuna vastavalt Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile ja RTJ lisa 4 nõuetele.

48. Varude hindamisel kasutatakse üldjuhul kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

49. Varud võetakse lattu arvele ilma käibemaksuta summas.

50. Varude väljastamisel kasutatakse üldjuhul FIFO meetodit. FIFO meetod on varude arvestuse

ja laohalduse põhimõte, mille kohaselt esimesena lattu saabunud kaubad väljastatakse või

4

kasutatakse esimesena. Toidu ja joogivee varude puhul kasutatakse reeglina FEFO meetodit,

mille järgi esimesena väljastatakse need kaubad, mille säilivusaeg lõpeb kõige varem.

51. Delegeeritud varu üle peetakse arvestust broneeritud lepingu mahuna või koguselise varuna

laohaldustarkvaras või muus infosüsteemis.

V KAUBA TELLIMINE LATTU

52. Ostu ettevalmistavas protsessis teavitab ostu läbiviija soetusest ladu, et planeerida kaubale

ladustamise asukoht.

53. Lattu tellitava kauba osas saadab ostu läbiviija enne tarnijale tellimuse esitamist kesklaole

kooskõlastamiseks eelostutellimuse. Eelostutellimus peab sisaldama vähemalt järgnevat

infot:

53.1. toode, mida lattu tellitakse, sh tootekood;

53.2. PPA poolne kontaktisik kauba saabumisel;

53.3. tarnija nimi;

53.4. kauba kogus;

53.5. kauba ladustamise/pakendamise nõuded;

53.6. kauba jaotuskava;

54. Kauba tellimisel lattu lähtutakse korra lisast 1 „Pakendamise nõuded.“

55. Ladu kooskõlastab eelostutellimuse ning kinnitab tellitava kauba asukoha lao või ladude

täpsusega (kauba hajutamine ladude vahel).

56. Osalise tarne korral teavitab ostu läbiviija ladu eelnevalt ositi saabuvast kauba kogusest ning

esitab andmed, mille alusel saabunud kaup kontrollitakse.

57. Kui tarnija on tellimuse kinnitatud ja saatnud eeldusliku tarneaja, teavitab ostu läbiviija ladu

kauba eeldusliku saabumisaja osas.

58. Ostu läbiviija teavitab ladu kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tarne saabumisest

vähemalt kaks tööpäeva enne kauba saabumist.

V KAUBA VASTUVÕTMINE LADUDESSE

59. Ladu võtab kauba vastu saatedokumentidega (saateleht, akt, tollideklaratsioon, ÜVA).

59.1. Rahvusvaheliste vedude puhul peavad saatedokumendid olema eesti või inglise keeles.

60. Saatedokument allkirjastatakse üleandja ja vastuvõtja poolt ja sellel peab olema märgitud

vähemalt:

60.1. kauba nimetus;

60.2. vastuvõtmise kuupäev;

60.3. tarnija nimi;

60.4. saatedokumendi number;

60.5. CRM kood (rahvusvahelise veo korral);

60.6. pakendite arv ja sisu või pakendite arv ja kaal;

60.7. tarneaadress;

60.8. üleandja nimi;

60.9. vastuvõtja nimi.

61. Kui kauba pakend on rikutud, peab laotöötaja tegema saatedokumendile sellekohase märke.

5

62. Kvaliteedikontrolli teostab ostu läbiviija või tema volitatud teenistuja ning teavitab

tulemustest laotöötajat.

63. Kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse saadetise vastavust tehnilisele kirjeldusele.

Kontrollitava koguse protsendi määrab ostu läbiviija või tema volitatud teenistuja.

64. Pakendite avamisel kontrollib laotöötaja saadetise sisu vastavust saatedokumentidele või

ostu läbiviija esitatud andmetele.

65. Saadetise sisu kontrollimisel peab laotöötaja kontrollima vähemalt:

65.1. kauba vastavust tellimusele;

65.2. kauba koguse vastavust tellimusele;

65.3. kauba rikutust ja kvaliteeti ulatuses, mis on võimalik visuaalse vaatluse teel ilma

eriteadmisi ja -vahendeid omamata.

66. Laotöötaja teavitab e-kirja teel ostu läbiviijat esimesel võimalusel saatelehe ja ostutellimuse

andmete võrdlemisel tuvastatud lahknevusest ja saadetise sisu kontrollimisel tuvastatud

saadetise mittevastavusest.

67. Enne varude lattu vormistamist peab ostu läbiviija või laotöötaja esimesel võimalusel kauba

lattu saabumisest korraldama kauba ostutellimuse vormistamise laohaldustarkvaras ja/või

majandustarkvaras.

68. Laotöötaja teavitab kauba arvele võtmisest esimesel võimalusel e-kirja teel ostu läbiviijat.

69. Laoarvestuses laokauba tootekoodi mitteomavate kaupade tellimisel korraldab ostu läbiviija

kaubale uue kauba tootekoodi ja nimetuse registreerimise.

VI KAUBA HOIUSTAMINE JA LADUSTAMINE

70. Laotöötaja paigutab kauba ladustamise kohta esimesel võimalusel alates selle kauba lattu

vormistamisest.

71. Kauba ladustamisel peab laotöötaja tagama, et kaupa ei vigastata ja kaubale on ligipääs.

72. Ladustatud kaup või ladustamise koht peab olema võimalusel tähistatud laoarvestuses sellele

kaubale omistatud tootekoodiga. Kauba tähistamise korraldab laotöötaja. Ladustatud kauba

võib jätta tähistamata, kui selleks on vajalik iga toote eraldi märgistamine ning kaubal on

olemas muud piisavad identifitseerimistunnused või ladustamise koht on tähistatud.

Ladustamise koha võib jätta tähistamata, kui tootel puudub pikaajaline ladustuskoht ning

kaubal on olemas muud piisavad identifitseerimistunnused või ladustatud kaubad on

tähistatud.

73. Kauba ladustamisel peab arvestama kaubale ette nähtud hoiustamistingimustega, sh

pakendite üksteise peale ladustamisele ja orientatsioonile seatud piiranguid.

74. Ajutiselt hoiustamisele kuuluv kaup tuleb eraldi märgistada ja ladustada, sest kaupa ei võeta

laoarvestusse.

VII KAUBA LADUDE VAHELINE LIIKUMINE

75. Kauba ladude vahel liigutamisel tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil

saateleht või digitaalne dokument laohaldustarkvaras, millele on märgitud vähemalt:

75.1. väljaandmise kuupäev;

75.2. kauba nimetus ja kood;

6

75.3. kogus;

75.4. ühiku hind;

75.5. kulukoha tunnus või struktuuriüksuse nimetus.

76. Digitaalse saatedokumendi puudumisel teeb kaupa üleandev laotöötaja saatelehe alusel

esimesel võimalusel väljaandmise kuupäeva seisuga laoarvestuses kande, millega kantakse

kaup üleandva lao arvelt vastuvõtva lao arvele.

VIII VARU VÄLJASTAMINE

77. Varu väljastamist eristatakse isikulise vara väljastamise (nt. vormiesemete ja muu varustuse)

ja koguselise vara väljastamisena (nt. massiohje varustuse väljastamine kogu üksusele

regiooni).

78. Varu väljastatakse laohaldustarkvara/tellimuskeskuse tellimuse, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud tellimuse ja/või jaotuskava alusel. Koondtellimuste korral tuleb

laotöötajale esitada tellimus vastavalt korra lisale 2, mis on eelnevalt kooskõlastatud varu

omanikuga.

79. Kaup väljastatakse reeglina pakendatult. Kui kaup väljastatakse vahetult tellijale, võib selle

tellija nõusolekul väljastada pakendamata. Kauba pakend peab olema kindlalt suletav ning

mehaaniliselt piisavalt vastupidav, et tagada kauba ohutu transport tavapärase hoolsuse

juures ilma, et kaup kahjustuks või pakend puruneks.

80. Laost väljastatavale pakendatud kaubale lisatakse paberkandjal saatedokument, millele on

märgitud vähemalt:

80.1. väljaandmise kuupäev;

80.2. kauba nimetus;

80.3. kauba kogus;

80.4. saaja andmed ja struktuuriüksuse nimetus.

81. Asutusevälise tellimuse korral ning kui kaupa ei väljastata vahetult tellijale, vaid

kaubavedajale vmt isikule, antakse kaup laost välja koondsaatelehega, millele on märgitud

vähemalt:

81.1. väljaandmise kuupäev;

81.2. väljastatavate pakkide kogus;

81.3. väljastatavate pakkide sihtkoht ja tellija;

81.4. üleandja nimi ja allkiri;

81.5. vastuvõtja nimi ja allkiri.

82. Laotöötaja kannab kauba laost kuludesse saatedokumendi vormistamisel.

83. Teisele riigiasutusele müügi eesmärgil kauba väljastamisest edastab laotöötaja esimesel

võimalusel RTK-le tellimuse müügiarve koostamiseks ja väljastamiseks (RTK näidis), mille

tulemusena RTK vormistab müügiarve ning edastab selle teisele osapoolele täitmiseks.

84. Varu väljastamist laost käsitletakse varu kasutusele võtmisena ka juhul, kui see on väljastatud

konkreetse üksuse varustuse eest vastutava isiku nimele. Väljastamise toiming kinnitatakse

ÜVA-ga, milles on kajastatud vähemalt järgmised andmed:

84.1. väljaandmise kuupäev;

84.2. kauba nimetus ja kood;

7

84.3. kogus, ühiku hind, maksumus kokku;

84.4. kulukoha tunnus või struktuuriüksuse nimetus;

84.5. üleandja nimi ja allkiri;

84.6. vastuvõtja nimi ja allkiri.

85. Punkti 84 kohaldatakse juhtudel, kui kaup on ette nähtud vastava üksuse varustustabelis ning

see on mõeldud üksuse kiireks varustamiseks ja väljastatakse jaotuskava alusel.

86. Erandkorras võib varud koheselt väljastada asutuse juhi või strateegilise staabi juhi

korralduse alusel, eesmärgiga tagada varude kiire kasutuselevõtt. Vajalikud lao kanded

vormistatakse tagantjärele esimesel võimalusel.

IX LATTU KAUBA TAGASTAMINE

87. Vormiriietuse tagastamine toimub vastavalt Vormiriietuse tellimise, väljastamise ja

tagastamise korrale.

88. Kesklattu tagastatav laskemoon peab olema avamata tehasepakendis.

89. Muu kauba võib tagastada või vahetada 30 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest.

90. Tagastatav kaup peab olema kasutamata, vigastusteta, puhas ning korrektselt pakendatud.

91. Kauba tagastaja peab kaubale lisama informatsiooni, millele on märgitud vähemalt:

91.1. saatja nimi ja aadress;

91.2. saaja aadress;

91.3. kauba nimetus, kogus;

91.4. kauba tagastamise kuupäev;

91.5. kauba tagastamise põhjus (nt. vahetamise eesmärgil).

92. Laos kontrollitakse tagastatud kauba vastavust saatelehele ning korra punktile 90.

93. Korra punktile 90 vastava tagastatud kauba vormistab laotöötaja uuesti varuna arvele.

94. Korra punktile 90 mittevastava kauba võib saata tellijale tagasi koos põhjendusega. Kauba

tellijale tagastamise korral vormistab ladu korra punktile 91 vastava saatelehe.

95. Laost väljastatud kaup, mis on kasutatud ja enam kasutust ei leia, tagastatakse kesklattu

edasiseks käitlemiseks.

X VARU ROTEERIMINE JA ELUKAARE TAGAMINE

96. Varu roteerimise eesmärk on tagada, et asutuse varud on igal ajahetkel kasutuskõlblikud,

kvaliteetsed ja eesmärgipäraselt kasutatavad.

97. Varu roteeritakse enne säilivusaja lõppemist. Kui varude roteerimine enne säilivusaja

lõppemist ei ole võimalik, otsustab varu omanik edasise varu käitlemise (tasuta

võõrandamine, üleandmine, maha kandmine, vms).

98. Varu roteerimine ja elukaare tagamisega seonduvate kulude planeerimise eest vastutab varu

omanik.

99. Varu omanik on kohustatud varu loomisel koostama roteerimisplaani vastavalt korra lisale

3. Varude roteerimisplaan hoitakse varu omaniku poolt ajakohasena kogu varude aktiivse

perioodi jooksul. Roteerimisvõimaluste muutumise korral plaani uuendatakse ning

eelarveliste vajaduste muutumisel viiakse sisse vastavad korrektuurid eelarve planeerimises.

100. Varasemalt soetatud varude osas tuleb varu roteerimisplaan luua esimesel võimalusel.

8

101. Varu roteerimiseks on võimalik varu kasutusele võtta, üle anda või võõrandada (tasuta või

tasu eest). Varu roteerimise korraldamiseks on järgnevad põhilised võimalused:

101.1. asutuse ja valitsemisala igapäevase põhitegevuse käigus (nt vormivarustus, kütus,

laskemoon);

101.2. varu üleandmine teisele riigiasutusele;

101.3. varu võõrandamise teel kolmandatele osapooltele.

102. Kõigi hangitavate varude puhul on ostu läbiviijal kohustus pärida või hankes ette määrata

kauba eelduslik säilivusaeg ning kauba säilimist tagavate hoiustamistingimuste loend.

XI INVENTUUR

103. Inventeerimine toimub SIM-i valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt.

104. Peadirektori asetäitja varade alal korraldusega koostatakse aastainventuuri või erakorralise

inventuuri läbiviimiseks inventuuri läbiviimise juhend ja moodustatakse

inventuurikomisjonid.

105. Peadirektori asetäitja varade alal korraldusega koostatakse riigisaladusega seotud varude ja

varade inventeerimiseks eraldiseisev aastainventuuri või erakorralise inventuuri läbiviimise

juhend ja moodustatakse inventuurikomisjon.

106. Inventuuri dokumentatsiooni moodustavad:

106.1. lugemislehed, sealhulgas korduslugemise lehed;

106.2. puudujääkide või ülejääkide korral vastutava isiku seletuskiri;

106.3. andmed inventuuri ajal liikunud varude kohta;

106.4. varu inventuuri tulemuste koondaktid ja/või lõppakt.

107. Varude inventeerimisel kasutatakse täitmata lugemislehti, milles kajastuvad üksnes varude

tootekoodid, nimetused ja ühikud. Lugemislehtedel ei kajastata varude koguseid, vaid need

lisatakse ülelugemise käigus.

108. Inventuuri käigus võib suletud pakendeid või plommitud/pitseeritud pakendeid mitte avada,

kui pakendile on inventuurikomisjonile arusaadavalt märgitud informatsioon pakendis

sisalduva kauba nimetuse ja koguse kohta ning pakendil puuduvad avamisjäljed.

Inventuurikomisjoni otsusel võib neid pakendeid kontrolliks pisteliselt avada.

109. Varude osas, mille kogus leitakse pikkuse, pindala, mahu või kaalu mõõtmise teel, on lubatud

väikseim alljärgnevatest erinevustest analüütilise arvestuse ja mõõtetulemuse vahel:

109.1. mõõtevahendi lubatud vea suurus;

109.2. kuni 3% kauba kogusest.

110. Kui inventuurikomisjoni poolt loetud koguse ja analüütilise arvestuse vaheline erinevus on

väiksem kui punktis 109 lubatud erinevus, loetakse inventuuri tulemus vastavaks bilansilise

või bilansivälise arvestusega. Kui erinevus on suurem, teostatakse kordusmõõtmine ja –

lugemine.

111. Inventuuri tulemuste põhjal koostab komisjon inventuuri lõppakti regioonide koondaktide

alusel.

112. Asutusel on õigus otsustuskorras läbi viia erakorraline inventuur.

113. Erakorraline inventuur on kohustuslik:

9

113.1. varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti varu füüsiliste omaduste

halvenemise korral;

113.2. lao asukoha muutumise järgselt;

113.3. relvurite vahetumise korral.

XII VARUDE MAHAKANDMINE, UTILISEERIMINE VÕI

HÄVITAMINE

114. Maha võib kanda varu, mida ei ole võimalik kasutusele võtta, võõrandada ega roteerida, kuna

need on:

114.1. riknenud, rikutud või hävinenud;

114.2. ületanud säilivustähtaja;

114.3. omadustelt vastuolus kaubale õigusaktides või PPA sisestes kordades esitatud

nõuetega;

114.4. varastatud või kadunud;

114.5. väheliikuv varu.

115. Varu omanik või tema volitatud isik esitab DHS-is haldustalituse juhile põhjendatud taotluse

varu kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks.

116. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

116.1. toote nimetus;

116.2. tootekood;

116.3. kogus;

116.4. soetusmaksumuse ühikuhind;

116.5. maksumus kokku;

116.6. mahakandmise põhjus;

116.7. mahakantud varale järgnevad tegevused (hävitada, utiliseerida, tasuta võõrandada, üle

anda, jätta varuosadeks, kasutada õppevahendiks, vms), v.a kui vara on kadunud või

hävinud.

117. Varud võib kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja/või alla hinnata PPA varude

mahakandmiseks ja allahindamiseks moodustatud komisjoni otsusega, mis moodustatakse

peadirektori asetäitja varade alal käskkirjaga ning peab olema vähemalt kolmeliikmeline.

Komisjoni otsus vormistatakse mahakandmise aktina, mille koostab varade grupi teenistuja.

118. Varu, mille kogumaksumus on 30 000 eurot või rohkem, võib maha kanda SIM-i otsusega.

Varade grupi teenistuja koostab p. 115 esitatud taotluse alusel DHS-is taotluse SIM-le varu

mahakandmiseks, mille allkirjastab logistikabüroo juht. SIM-i mahakandmise otsuse alusel

kannab laotöötaja vara laohaldustarkvarast välja.

119. Varu, mille kogumaksumus on alla 30 000 euro, võib maha kanda PPA komisjoni otsusega.

120. Mahakandmise akt peab sisaldama p. 116 toodud andmeid.

121. Punktis 117 toodud komisjon ei tunnista kõlbmatuks ega kanna maha relvade, relvaosade ja

laskemoona ning riigisaladusega seotud varasid. Nendele varaliikidele moodustatakse eraldi

komisjonid.

122. Varude kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon peab

sisaldama:

10

122.1. varude mahakandmise põhjendatud taotlust;

122.2. varude mahakandmise akti;

122.3. varude hävitamise korral hävitamiseks andmise dokumenti või ÜVA.

123. Mahakantud varu hävitamise või utiliseerimise korraldab varu haldav regionaalne

majandustalitus või haldustalitus mõistliku aja jooksul või hiljemalt enne järgmise korralise

inventuuri teostamist.

124. Varude mahakandmise akti ja varude hävitamise dokumendi või ÜVA alusel teeb laotöötaja

viie tööpäeva jooksul lao arvestuses vastava mahakandmise kande.

XIII VARUDE ALLAHINDAMINE

125. Varude allahindamine on vajalik, kui varu tegelik väärtus on langenud alla varu

soetusmaksumuse ning on vajalik õiglase väärtuse kajastamine. Allahindlus kajastatakse

kuluna ja see vähendab varude bilansilist väärtust.

126. Varusid hinnatakse alla, kui on tuvastatud, et:

126.1. varude füüsiline seisukord on halvenenud;

126.2. varude turuhind on oluliselt langenud;

126.3. varud on väheliikuvad või pole realiseeritud ning varu elukaare lõppemise lähenemisel

on vaja varu müüa.

127. Taotluse varude allahindamiseks esitab varu omanik või tema volitatud isik. Põhjendatud

taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

127.1. tootekood;

127.2. nimetus;

127.3. kogus;

127.4. vana hind;

127.5. uus hind;

127.6. allahindamise põhjus.

128. Laos oleva kauba allahindamise või mahakandmise taotlus esitatakse p-s 117 loodud

komisjonile, kes otsustab varude allahindamise. Allahindamise otsuse alusel teeb laotöötaja

lao arvestuses vastava allahindamise kande.

129. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

XIV LISAD

Lisa 1 – Pakendamise nõuded

Lisa 2 – Taotlus laost varude väljastamiseks

Lisa 3 – Roteerimisplaan

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 05.05.2026 nr 1.1-1/44

Varude korra kinnitamine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan varude korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 09.02.2017 käskkirja nr 1.1-1/23 „Politsei- ja

Piirivalveameti varude arvestamise ja haldamise korra kinnitamine.“

3. Tunnistan kehtetuks peadirektori 16.01.2023 käskkirja nr 1.1-1/8 „Varude mahakandmise

komisjoni moodustamine.“

4. Käskkiri jõustub 08.05.2026.

5. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar

peadirektori asetäitja piirivalve alal

peadirektori ülesannetes

Anni Kadakas, [email protected]