Sissetulev kiri

Tere!

Täname veelkord kõiki kaasujaid. Anname märku, et Eesti seisukohad ELi süsiniku piirimeetme laiendamise kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ning on leitavad siit: Dokument - Riigikogu

Seisukohtade osas järgnevad arutelud Riigikogu komisjonides.

Lugupidamisega,

Eliise Merila
EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee

Tere!

Täname kõiki, kes osalesid tänasel infoseminaril. Saadame teile manuses kohtumisel tutvustatud esitluse, kus on lühidalt kokku võetud süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamise ettepanek ja Eesti esialgsed seisukohad.

Süsiniku piirimeede (SPIM, inglise k CBAM) on nn kolmandatest riikidest ehk väljaspool Euroopa Liitu imporditavatele kaupadele rakendatav tasu, mis arvestab nende tootmisega kaasnevat süsinikuheidet. Meetme mõte on lihtne: kui Euroopa ettevõtted peavad järgima rangemaid keskkonnanõudeid, siis ei tohiks sama tüüpi importkaubad olla odavamad ainult seetõttu, et need on toodetud leebemate reeglitega riikides. Nii aitab meede vähendada olukorda, kus tootmine viiakse keskkonnanõuete vältimiseks Euroopast välja.

Eesti jaoks on oluline neid muudatusi hoolikalt hinnata, sest meie tööstus on väiksem ja me ei pruugi sellest samal määral võita kui mõned suuremad riigid. Samas võib see tähendada, et osa importkaupu muutub kallimaks ning hinnatõus võib osaliselt jõuda ka tarbijani. Teisalt aitab meede parandada Euroopa tootjate konkurentsivõimet, suunab tootmist keskkonnasõbralikumaks ja toob siia tööstust juurde.

Seetõttu soovitame teema arengutel tähelepanelikult silma peal hoida. Küsimuste või ettepanekute korral saab pöörduda Kliimaministeeriumi poole poliitikaküsimustes ning Keskkonnaameti poole rakendamisega seotud teemades.

Head!

Eliise Merila
EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee

Head koostööpartnerid!

Täname kõiki laekunud mõtete eest!

Kutsume teid osalema infoseminaril, kus tutvustame Eesti seisukohtade kavandit seoses Euroopa Komisjoni ettepanekutega Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme (SPIM, inglise keeles CBAM) laiendamise teemal.

Infoseminar toimub 27.04 kl 16 Microsoft Teamsi vahendusel. Kohtumise kalendrikutse on lisatud manusesse ning liituda on võimalik ka otse järgmiselt lingilt:  https://teams.microsoft.com/meet/315660353204350?p=IWnLe22SPpB09ikFuA

SPIMi eesmärk on vältida olukorda, kus tootmine viiakse Euroopa Liidust üle riikidesse, kus kliimanõuded on leebemad ja kus seetõttu kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heide. Selleks rakendatakse ELi turule imporditavatele kindlatele kaupadele süsinikuheite hind, et tagada aus konkurents ELi tootjatega. SPIM kohaldub raua, terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.

Euroopa Komisjon on avaldanud paketi, mille eesmärk on tugevdada SPIMi toimimist, vähendada kõrvalehiilimise riske, laiendada kohaldusala nn allavoolu toodetele ning luua ajutine dekarboniseerimise rahastu energiaintensiivsete tööstuste toetamiseks.

Ettepanekud on leitavad:

• SPIMi laiendamine ja tugevdamine - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0989

• Ajutine dekarboniseerimise rahastu - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0990

Ettepanekute üle peetakse Brüsselis läbirääkimisi ning nende tarbeks on koostatud Vabariigi Valitsuse seisukohad, mille kavandit kohtumisel tutvustame.

Lugupidamisega

Eliise Merila
EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee

Head koostööpartnerid!

Kutsume teid infoseminarile Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme (SPIM, inglise keeles CBAM) teemal. Seminaril tutvustame SPIMi toimimist ning viimaseid arenguid EL tasandil.

SPIMi eesmärk on vältida olukorda, kus tootmine kolib Euroopast riikidesse, kus kliimanõuded on leebemad, ning kus seetõttu kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heide. Selleks rakendatakse ELi turule imporditavatele kindlatele kaupadele süsinikuheite hind, et tagada aus konkurents Euroopa Liidu tootjatega. SPIM kohaldub raua, terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.

Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon paketi, millega soovitakse vähendada SPIMi nõuetest kõrvalehiilimist, laiendada SPIMi kohaldusala ning luua ajutine dekarboniseerimise rahastu suurima lekkeriskiga energiaintensiivsete tööstuste toetamiseks.

Vastavad ettepanekud on leitavad:

SPIMi laiendamine ja tugevdamine - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0989

Ajutine dekarboniseerimise rahastu - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0990

Uue paketi elemendid:

• SPIMi ulatuse laiendamine nn downstream toodetele ja täiendavad meetmed reeglitest kõrvalehoidmise ennetamiseks. Hetkel näeb SPIMi süsteem ette CO2 ELi impordimaksu põhimaterjalidele nagu alumiinium, tsement, elekter ning raud, teras, vesinik ja väetised. Süsteemi eesmärk on võrdsustada hindu ELis toodetud materjalidega, millele kohaldub EL heitkogustega kauplemise süsteem (HKS). Vältimaks EL tootjatele hinnatõusu nende materjalide kasutamisest nn downstream toodete tootmisele, laiendatakse ka SPIMi 180-le terase- ja alumiiniumirikkale tootele. Vastav nimistu on kaubakoodide järgi leitav määruse lisast nr 1. Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, nagu näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid. 6% kaupadest on aga ka kodutarbed (sõltuvalt SPIMi aluste materjalide sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jm). Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid.

Lisaks karmistatakse sama ettepanekuga SPIMi kohustustest kõrvalehiilimise riski vältimiseks meetmeid, sh pakutakse välja rangemad aruandlusnõuded SPIMi kaupade paremaks jälgitavuseks, heitkoguste intensiivsuse valeandmete käsitlemisega tegelemist.

Samuti sisaldab algatus elektri tootmisega seotud sätete kohendamist, et tagada taastuvenergia tootmise nõuetekohane arvestamine, kuna senised elektrienergia impordi CO2 jalajälje hindamise vaikeväärtused kajastavad ainult fossiilkütustest toodetud elektrienergiat.

• Ajutine dekarboniseerimise rahastu. Eraldiseisva ettepanekuna on komisjon esitanud uue ajutise fondi loomise ettepaneku aastateks 2028-2029, et ajutiselt toetada ELis SPIM kaupu tootvaid ettevõtteid ning leevendada seeläbi CO2 lekkeriski. Samuti püütakse algatusega adresseerida konkurentsivõime kadu kolmandatesse riikidesse.

Komisjoni pressiteade on leitav: Commission strengthens the Carbon Border Adjustment Mechanism

Ettepanekuid arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis.

Uue paketi kohta on kavas koostada Vabariigi Valitsuse seisukohad, milleks palume ka teie arvamusi ettepanekute kohta tähtajaga 16.03 ([email protected]; [email protected]).

Infoseminari toimub reedel, 6.03 kl 10 Teamsi vahendusel. Kohtumise kalendrikutse leiab manusest ning liituda on võimalik ka otse järgmiselt lingilt:  https://teams.microsoft.com/meet/38919583674426?p=VsFdZ50tLhST53F57F

Kohtumise päevakavas on ülevaade SPIM rakendamisest; SPIM muutmise ettepaneku tutvustus (süsteemi laienemine, kõrvalehoidmise meetme, ajutine toetusfond); arutelu.

Lugupidamisega,

Eliise Merila
EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee