Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kehtna Vallavalitsus Teie: 11.09.2023 nr 7-6/2023/2529

[email protected] Meie: 19.09.2023 nr 9.3-1/23/5882-2

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail

Baltica Järvakandi peatuse detailplaneeringu.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja küla ja Järvakandi aleviku piiril. Ala piirneb

läänest ja põhjast Kõnnu metskond katastriüksusega (29203:001:0410), idast Käru metskond 4

katastriüksusega (26001:001:0420) ning Nõlva tänav T2 katastriüksusega (26001:002:0031).

Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6 ha. Kavandatava Järvakandi peatuse asukoht asub vahetult

Järvakandi alevi kõrval. Järvakandi peatus paikneb raudtee idapoolsel (Järvakandi alevi poolsel) küljel.

Rail Balticu trassi koridor (lõik 6B) möödub Järvakandi alevist lääne poolt, riivates alevi edelaserva.

Trassi koridori laiuseks on planeeritud 350 m. Trassi koridor kulgeb alevi piires metsamaal. Järvakandi

alevi hoonestusest asub trassi koridorile kõige lähemal Nõlva tänava hoonestus, kus lähimad hooned

jäävad kavandatavast raudteest enam kui 300 m kaugusele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse

rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise,

liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Järvakandi peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ning ooteplatvormide vaheline reisijate ülepääs.

Selleks, et hinnata Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja

aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed koostati Kajaja Acoustics OÜ poolt aprill

2023a. keskkonnamüra hinnang, töö nr 21271-05.

Piirkonnas on peamisteks perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks Rail Balticu raudteetrass ning

peatust teenindav Nõlva tänav. Planeeringualast ca 1200 m kaugusele ida suunas jääb tugimaantee nr

27 Rapla-Järvakandi-Kergu. Lähimad müratundlikud hooned (Nõlva tn 36/41/43) jäävad planeeritava

kohaliku peatuse asukohast ca ≥250 m kaugusele kagusuunda. Müratundlikud kinnistud piirnevad

vahetult peatust teenindava teega. Antud kohaliku peatuse detailplaneeringu kontekstis on

summaarsete müratasemete mõttes kõige kriitilisemad need müratundlikud hooned ja alad, mis asuvad

perspektiivsest raudteetrassist idasuunal ning on mõjutatud korraga perspektiivse raudteetrassi ning

jaama teenindava Nõlva tänava mürast.

Vastavalt perspektiivse (2040+) olukorra liiklusmüra leviku arvutustele selgus, et kohaliku peatuse

detailplaneeringu piirkonda jääva maantee- ja raudteeliikluse koosmõjust tulenev arvutuslik müra

ekvivalenttase eluhoonetele ja elamumaadele on raudtee põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmete

rakendamisel päevasel ajal Ld≤60 dB ning öisel ajal Ln≤55 dB (II kategooria liiklusmüra piirväärtus).

Seega ei ole kohaliku peatuse detailplaneeringu realiseerimiseks müratundlike hoonete kaitseks lisaks

raudtee põhitrassi põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra

leevendavaid meetmeid kavandatud.

2(2)

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri määruse nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning

kooskõlastab Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht