Vastus Valga Haigla

DOKUMENDI LIIK

Riigikaitselistele ametikohtadele määramisega

seotud küsimused, Valga Haigla

1. Mis saab või missugused õiguslikud sanktsioonid järgnevad, kui ma ei allkirjasta riigikaitselisele

ametikohale määramisega seotud töölepingu lisa? Samas olen rahul oma praeguse töö ja töötingimustega.

Riigikaitseseaduse § 48 lõike 1 kohaselt tekib riigikaitseline töökohustus isikule riigikaitselise

töökohustusega ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või

töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb isikut tema töökoha riigikaitselise töökohustusega töökohaks määramisest teavitada.

See tähendab, et riigikaitseline töökohustus ei teki vastavat kohustust sisaldava töölepingu või selle lisa

allkirjastamisega. Samuti ei teki see poolte kokkuleppel, st töökoha riigikaitselise töökohustusega

töökohaks määramisel ei küsita isiku nõusolekut.

Seega kui töötaja ei ole nõus töölepingu lisa allkirjastama, milles riigikaitseline töökohustus on sätestatud,

ei muuda see fakti, et töökoht, millel töötaja töötab, on määratud riigikaitseliseks.

Kuna riigikaitseline töökohustus eeldab olemasoleval ameti- või töökohal olevate ülesannete täitmist ka

kriisiolukorras, siis ei ole tegemist olulise määratud teenistus- või tööülesannete muutusega. Riigikaitselist

töökohustust ei pruugita rakendada kordagi isiku töökohal olemise ajal. Seeläbi ei teki isikul ka õigust

nõuda töölepingu lõpetamist.

2. Missugused piirangud kaasnevad mulle kui riigikaitselisel ametikohal töötavale isikule eriolukorra

väljakuulutamisel? Või enne eriolukorra väljakuulutamist?

Eriolukorra ajal:

 Palga vähendamine eriolukorra (kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord) ajal on lubatud, aga

see on sõltuvuses asutuse eelarvega ning ei tohi olla väiksem kui VV kehtestatud töötasu alamäär.

 Eriolukorra ajal võidakse kehtestada teistsugune tööajakorraldus. Aga tagatud peab olema 24 h

kohta 6 h puhkeaega, millest 4 h peab olema katkematu, ning nädala jooksul vähemalt 36 h

järjestikust puhkeaega.

 Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab riigikaitselisele ametikohale määratud inimese puhkuse

(va ema-, isa-, lapsendaja- ja vanemapuhkus).

 Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada Eestist lahkumise keelu.

Enne eriolukorra väljakuulutamist isikule piiranguid ei ole.

3. Kui ma lahkun töölt enne eriolukorra väljakuulutamist, kas võin olla kindel, et ma ei ole mingites

registrites või kas kõikidel asjaomastel ametkondadel on info, et ma ei ole enam riigikaitseline töötaja?

Terviseamet ei halda registreid riigikaitseliste töökohustusega töökohtade seotud registreid, oleme

küsimuse edastanud Kaitseressursside Ametile, 01.04.2024 seisuga ei ole neilt vastust saanud.

01.04.2024 nr 7-3/24/3609-5

2 / 2

4. Kui ma lõpetan töölepingu eriolukorra ajal, kas kahe kuu möödudes võin olla kindel, et seda infot

valdavad kõik sellega seotud ametkonnad ning mind ei peeta enam riigikaitseliseks töötajaks? Kuidas ja

mil moel on see tagatud?

Isikkoosseisu ülevaadet Terviseamet ei oma ega halda, enda asutuse riigikaitseliste töökohustusega

töökohtadel töötavate isikute üle peab arvet erakorralise teenuse osutaja1, tsiviiltoetuse registri volitatud

töötleja on Kaitseressursside Amet2 .

5. Kui kuulutatakse välja eriolukord ning mina pean evakueeruma koos haiglaga, mis saab minu alaealistest

lastest? Vanadest ja hooldust vajavatest vanematest/vanavanematest? Lemmikloomadest?

Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet. Selle õnnestumise eelduseks on elanikkonna

kriisiteadlikkuse juurutamine, mille saavutamiseks korraldab Päästeamet elanikkonna koolitusi.

Terviseamet korraldab haiglate ümberpaiknemist, mille keskmeks on patsientide, personali (nõusoleku

alusel) ja vahendite ümber paiknemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gertrud Pleksner

peaspetsialist

Gertrud Pleksner

58116332 [email protected]

1 Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja

arvestuse pidamise kord (VV määrus nr 73) 2 Tsiviiltoetuse registri põhimäärus § 3 lg 2 p 1 (VV määrus nr 112)