Paunküla Hooldekeskus_kontrollkäik

Helen Kõiva

Juhatuse liige

Mittetulundusühing Paunküla

Hooldekeskus

[email protected]

Teie nr

Meie 29.04.2026 nr 7-9/260510/2603639

Kontrollkäik Paunküla Hooldekeskusse

Lugupeetud Helen Kõiva

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 26. veebruaril 2026 mittetulundusühingu Paunküla

Hooldekeskus (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate

elamistingimusi. Kontrollkäigust ette ei teatatud.

Õiguskantsler on varem hooldekodu kontrollinud 2014. aasta märtsis ja järelkontrolli teinud 2015.

aasta novembris. Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst

(edaspidi: tervishoiuekspert). Nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu hooldekodu

ruumides, tutvusid valikuliselt dokumentidega ning vestlesid juhtide, töötajate ja hoolealustega.

Hooldekodu tegutseb mittetulundusühinguna ning pakub tegevusloa kohaselt ööpäevaringset

üldhooldusteenust kuni 66 inimesele. Pakutakse ka lühiajalist ehk intervallteenust. Kontrollkäigu

ajal elas hooldekodus 62 üldhooldusteenuse saajat. Registri andmetel saab hooldekodus osutada

ka erihoolekandeteenuseid: 10 kohta on igapäevaelu toetamise teenuse saajatele ja 10 kohta

toetatud elamise teenuse saajatele. Need hooldatavad elavad üldhooldusteenuse saajatest eraldi.

Hooldekodu asub kolmekorruselises hoones Paunküla mõisakompleksis. Hoolealused elavad

hoone teisel ja kolmandal korrusel. Majas on trepironija ja tõstuk korruste vahel liikumise

hõlbustamiseks. Magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised. Mehed ja naised on paigutatud eraldi

tubadesse, abielupaaridel võimaldatakse soovi korral ühes toas olla.

Kontrollkäigu ajal oli hooldekodu töötajate nimekirjas 14 hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja

(edaspidi koos: hooldajad). Majandustegevuse registrisse olid kantud 18 hooldaja andmed. Teisel

korrusel on päevasel ajal tööl kaks ja kolmandal korrusel kolm hooldajat. Öösel on mõlemal

korrusel tööl üks hooldaja. Hooldekodus on kasutusel abi kutsumise süsteem.

Majandustegevuse registris kajastuvaid töötajate andmeid tuleks järjepidevalt ajakohastada.

Hea on see, et töötajatele võimaldatakse mitmesuguseid tööalaseid koolitusi ning et hooldekodus

töötab mitu tegevusjuhendajat. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata tegevuste mitmekesistamisele.

Hooldusplaanid võiksid olla üksikasjalikumad. Hooldusplaanide koostamisel ja uuendamisel tuleb

täpsemalt järgida seadusega sätestatud tähtaegu.

2

Keerulise käitumisega hoolealuste liikumisvabadust ei tohi õigusvastaselt piirata. Kõigi

magamistubade sisustus peab vastama nõuetele. See tähendab, et igas toas peab olema muu hulgas

mööbel, kus inimene saab oma asju hoida.

Mitmekohalises toas hooldustoiminguid tehes peab alati kasutama kardinat või sirmi, et oleks

tagatud hoolealuste privaatsus.

Palun hoolitsege selle eest, et õhtu- ja hommikusöögi vahele ei jääks liialt pikk aeg.

Hooldusplaanide koostamine ja uuendamine

Hooldusplaanide koostamist korraldab hooldusjuht ning nende koostamisse on kaasatud ka

hooldajad ja tegevusjuhendaja. Igal päevases vahetuses töötaval hooldajal on kindlad hoolealused,

kelle käekäiku ta jälgib. Infot kogutakse ka lähedastelt. Lähedastel on võimalik enne hooldusplaani

kinnitamist sellega tutvuda ja selle täiendamiseks ettepanekuid esitada. Hooldajad saavad

hooldusplaanidega tutvuda hooldusjuhi kabinetis.

Hooldusplaani koostamisel hinnatakse eraldi vormil mitmeid hooldusvajadusega seotud aspekte:

näiteks kas inimene tuleb toime igapäevaste tegevustega, kas ta suudab telefoni kasutada ja oma

raha kasutamist korraldada. Saadud info põhjal koostatakse ülevaatlik hooldusplaan. Kontrollitud

hooldusplaanide juures oli eraldi lehel esitatud meditsiiniõe hinnang tervishoiuteenuse vajaduse

kohta.

Kontrollitud hooldusplaanides olid sõnastatud lühidalt hooldusteenuse osutamise eesmärk ja selle

saavutamiseks vajalikud tegevused, kuid M. K. ja K. T. hooldusplaanides ei olnud teenuseosutaja

hinnangut, kuidas neid tegevusi on rakendatud. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 21 lõikes 4

on sätestatud, et hooldusplaan peab sisaldama ka teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise

kohta.

Hea on see, et hooldusplaane uuendatakse süsteemselt. Hooldekodu kinnitusel tehakse seda iga

kuue kuu tagant. Siiski leidsid õiguskantsleri nõunikud hooldusplaane kontrollides, et alati ei ole

järgitud seadusega kehtestatud tähtaegu. Näiteks hoolealune M. K. saabus hooldekodusse

23.12.2024, kuid tema hooldusplaan oli koostatud 01.02.2025 ja viimati uuendatud 01.07.2025.

Kontrollkäigu ajaks ei olnud M. K. kaustas 2026. aasta alguses uuendatud hooldusplaani.

Hooldusteenuse osutaja peab koostama hooldusplaani 30 päeva jooksul pärast inimese

hooldekodusse saabumist (SHS § 21 lg 2). Hooldusplaan tuleb üle vaadata vähemalt kord

poolaastas (SHS § 21 lg 5). Riigikogu on ette näinud, et kuna hooldusteenuse saaja abivajadus

muutub aja jooksul, peab teenuseosutaja vähemalt iga kuue kuu tagant hooldusplaani üle vaatama

ning vajaduse korral selles muudatused tegema. Sealjuures on mõeldud, et hooldusplaani tuleks

võrrelda hoolduspäevikus oleva infoga, milliseid teenuseid on inimesele tegelikult osutatud.1

Hoolealuse M. K. hooldusplaani koostamisel ja uuendamisel ei olnud neid tähtaegu järgitud.

Palun jälgige, et hooldusplaanid sisaldaks alati kogu infot, mis tuleb seaduse kohaselt

hooldusplaanis esitada. Hooldekodul tuleb hooldusplaanide koostamisel ja uuendamisel järgida

seadusega kehtestatud tähtaegu.

1 Vt sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 98 SE seletuskiri, lk 24.

3

Liikumisvabadus

Hooldekodu elanikud rääkisid õiguskantsleri nõunikele, et üldjuhul hoolealuste liikumisvõimalusi

ei piirata ja ka magamistubade uksi ei lukustata. Siiski väideti, et üks hooldekodu elanik pannakse

ratastooli istuma ja kinnitatakse vööga, kui ta majas uidates teisi elanikke segab. Samuti tekkis

kahtlus, et voodivõret on kasutatud selleks, et takistada inimest voodist lahkumast (päevikute

25.11.2025, 10.02.2026 ja 13.02.2026 sissekanded).

Õiguskantsler on korduvalt öelnud, et inimese liikumisvabadust tohib piirata ainult kindlatel

tingimustel.2 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 lõike 2 punkt 5 lubab psüühikahäirega inimese

liikumisvabadust piirata vaid siis, kui ta on endale või teistele ohtlik. Vabaduse piiramiseks peab

olema seaduslik alus (PS § 20 lg 2). Need alused on kindlaks määratud SHS §-des 105–107 ning

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des 11 ja 14 nimetatud juhtudel ja tingimustel.

Ükski seadus ei luba piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ega rikkuda tema

õigust isikupuutumatusele. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamine on igaühe vabatahtlik otsus.3

Seepärast ei ole lubatud üldhooldusteenust saava inimese liikumisvabaduse piiramiseks teda

abivahendisse istuma sundida või ringiliikumise piiramiseks tema voodivõret üles tõsta.

Hooldekodus elamise ajal võib inimese vaimse tervise seisund halveneda ja tekkida vajadus teda

valvata. Hooldekodul tuleb korraldada kõigile hoolealustele turvaline elukeskkond õiguspärasel ja

sobival viisil. Kui inimesel on mälu- või muud häired või ta on segadusseisundis, tuleb talle

rohkem tähelepanu pöörata ja pakkuda tegevusi, mis aitavad tema seisundist tulenevat käitumist

suunata.

Palun arutage hooldekodu töötajatega läbi olukorrad, mis võivad ette tulla keerulise käitumisega

inimeste eest hoolitsemisel. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest või tööülesannete

ümberjaotamisest, samuti hoolealustele lisategevuse pakkumisest.

Hügieen ja privaatsuse tagamine

Hooldekodus töötab inimene, kelle töö on hoolealuste pesemine. Tavapäraselt märgitakse üles

kuupäevad, millal inimesi pestakse ning nende voodipesu ja rõivaid vahetatakse. Kontrollitud

dokumentides oli üksikuid ülestähendusi ka selle kohta, kui pesemiskordade vahele oli jäänud

rohkem kui seitse päeva: üks märkus oli näiteks hoolealuse U. L. kohta (aprillis 2025). Samas

polnud ühtki märkust, et sel ajal oleks vahetatud ka selle inimese voodipesu ja rõivaid.

Mõni hoolealune rääkis, et talveperioodil pestaksegi inimesi üle nädala. Palun hoolitsege, et

hoolealuseid pestaks vähemalt kord nädalas, nagu näeb ette sotsiaalkaitseministri määrus.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading

Treatment or Punishment ‒ CPT) hinnangul tuleb ka inimeste voodipesu vahetada vähemalt kord

nädalas.4

2 Vt nt õiguskantsleri 11.03.2025 kontrollkäik OP Eakatekodu OÜ Loksa kodusse, lk 2; 12.11.2024 kontrollkäik

Kehtna eakatekodusse, lk 2; 11.05.2023 kontrollkäik Marta Kodusse, lk 2. 3 T. Kolk. Põhiseaduse § 20 kommentaarid, p 51. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, 2020. 4 CPT 2022. a Itaalia visiit, p 248.

4

Ülestähenduste kohaselt oli hoolealuse U. L. pesemine edasi lükkunud ka 2025. aasta oktoobris.

Siis oli hooldatav viibinud haiglas. Selliste ülestähenduste tegemine on hea praktika. Samuti tuleks

lühidalt kirja panna põhjus, kui inimest pesta või voodipesu vahetada ei saa. Selliselt saab

hooldekodu säilitada täpsema ülevaate hooldustoimingute tegemisest. Palun jätkake seda ka

edaspidi.

Kontrollkäigul hakkas silma, et ülemise korruse tualettruumides puudus tualettpaber. Samuti ei

olnud seal käte kuivatamiseks rätikuid ega muid vahendeid. Mõni hooldekodu elanik rääkis

õiguskantsleri nõunikele, et tualettpaberit jagavad hooldekodu töötajad, mõnele inimesele oli

paberit toonud ka lähedane. Inimesed mainisid, et kannavad tualettpaberit taskus, et vajalik varu

oleks alati olemas.

Sotsiaalministri määruse kohaselt peab hoolekandeteenuse osutaja tagama hooldatavatele tualeti

hügieenilise kasutamise võimaluse. Tualettpaber on esmavajalik hügieenitarve, mis peab alati

kättesaadav olema. Ühtlasi on see osa inimväärsest kohtlemisest. Sotsiaalministri määrus näeb

veel ette, et tualettruumis või selle lähedal peab olema käte kuivatamise võimalus. Palun

hooldekodul need võimalused tagada.

Suurema privaatsuse võimaldamiseks olid paljudes magamistubades üles riputatud vahekardinad.

Siiski tuleks hooldekodul jälgida, et inimeste tubadesse paigutamisel arvestataks seda, kuhu saab

riputada vahekardinad, või kas kardinate asemel saab kasutada muid vahendeid ruumi

liigendamiseks (näiteks sirmi). Õiguskantsleri nõunikele jäi mulje, et toas nr 32 ei saanud voodite

vahel kardinaid kasutada, sest kardinasiinid laes seda ei võimaldanud.

Mitmekohalises magamistoas on oluline tagada privaatsus ka siis, kui inimene kasutab potitooli.

Näiteks kahekohalises toas nr 25 oli potitool paigutatud nii, et vahekardin ei pakkunud piisavat

varju.

Sotsiaalministri määrus näeb ette, et igas mitmekohalises magamistoas peab olema võimalik

kasutada kardinat või muud vahendit ruumi liigendamiseks, et tagada inimestele privaatsus.

Inimene peab saama enesehooldus- ja hügieeniprotseduure privaatselt teha ka siis, kui ta selleks

soovi ei avalda või ei ole võimeline avaldama (sotsiaalministri määruse § 12 lg 7 ja § 9 lg 4).

Palun jälgige, et eraldamist võimaldavad vahendid oleks alati kasutusvalmis ja et austataks

hoolealuste privaatsust. Hoolealuseid peab pesema vähemalt kord nädalas ning sama sageli tuleks

vahetada ka voodipesu.

Olme

Hooldekodu magamistoad olid puhtad. Meeldiv oli näha, et mitmes toas olid toataimed, tubade

seinu oli kaunistatud ja mõnes toas oli seinal maal. Need täiendused aitavad muuta toad

hubasemaks. Hea on see, et kontrollitud magamistubade ustel ei olnud lävepakke, mille taha võib

kergesti takerduda ja kukkuda.

Hooldekodu maja on renoveeritud järk-järgult. Näiteks on välja vahetatud küttesüsteem. Pesemis-

ja tualettruumid olid remonditud. Juhataja abi sõnul plaanitakse järgmisena parandada

ventilatsioonisüsteemi, teha korda katus ja remontida magamistube.

Paljud magamistoad ja muud ruumid vajaksid värskendusremonti. Magamistubades oli

põrandakate mitmes kohas kulunud ja katki (näiteks tuba nr 19). Põrandakatte lahtiste servade taha

5

võib jalg kergesti kinni jääda ja inimene võib kukkuda. Põrandakatte parandamine on vajalik

eakate ohutuse tagamiseks.

Hooldekodus on mõeldud ka sellele, kuidas tagada maja soojavarustus võimaliku elektrikatkestuse

korral, ja soetatud generaator.

Kõigis kontrollitud magamistubades ei olnud nõuetekohast sisustust. Näiteks toas nr 1 puudusid

kahel elanikul kohtvalgustid. Tuppa nr 27 oli paigutatud ainult voodi, muud mööblit toas ei olnud.

Sotsiaalministri määruse kohaselt peab magamistoas olema ka mööbel isiklike tarbeesemete

hoidmiseks ning muu sisustus, lähtuvalt inimese soovist või teenuse osutamise eesmärgist (§ 12 lg

7 ja § 9 lg-d 6 ja 7). CPT on soovitanud, et inimestele peaks pakkuma võimalust kasutada isiklikku

lukustatavat kappi.5

Mõne magamistoa ukselukk oli paigaldatud nii, et luku väändenupp jäi väljapoole (näiteks toad nr

15 ja 27). Selline lahendus ei ole sobiv. Näiteks võib keegi ukse väljastpoolt lukku keerata ja

inimene jääb magamistuppa luku taha. Selliselt piiratakse tema liikumisvabadust õigusvastaselt.

Ka ei pruugi hooldajad inimese abivajadust piisavalt kiiresti märgata ning tema elu ja tervis võivad

ohtu sattuda.

Sotsiaalministri määruse kohaselt peab olema võimalik iga magamistoa ust seestpoolt võtmeta

lukustada, kuid töötaja peab saama vajaduse korral väljastpoolt ukse lukust lahti teha. Palun

tagage, et need nõuded oleksid täidetud.

Palun jälgige, et kõigis magamistubades oleks nõuetekohane sisustus. Magamistubade uksi peab

saama seestpoolt lukustada ja töötaja peab saama neid väljastpoolt avada.

Toit ja rõivad

Hooldekodu päevakava järgi pakutakse süüa kolm korda päevas: hommikusöök on kella 8.30,

lõunasöök kella 12 ja õhtusöök kella 17 ajal. Toit valmistatakse hooldekodus kohapeal. Menüü

planeeritakse kahe nädala kaupa. Eraldi valmistatakse laktoosivaba toitu ja eritoitu diabeetikutele,

vajadusel toit püreestatakse.

Hoolealused olid pakutava toidu maitse ja kogustega üldiselt rahul. Kontrollkäigu nädalal pakuti

igal hommikul erinevat putru ja võileibu. Mõni hoolealune rääkis, et putru ta ei söö ja piirdub

hommikuti võileivaga. Hommikusöök võiks olla vaheldusrikkam.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas, et menüüs võiks olla rohkem puu- ja

köögivilju. Need moodustavad olulise osa tasakaalustatud ja mitmekesisest tervislikust toidust.6

Õhtuoodet ei pakuta. Seega jääb õhtu- ja hommikusöögi vahele ligi 15 tundi. See on liiga pikk aeg.

Ka mõni hoolealune mainis, et õhtusööki pakutake liiga vara ja et pärast seda läheb kõht jälle

tühjaks. Puudust tunti õhtuootest.

Õiguskantsler on ka varem rõhutanud, et õhtu- ja hommikusöögi vahele ei tohiks jääda liiga pikka

aega. Selle olukorra saaks lahendada oote pakkumisega.7

5 CPT 2023. aasta Albaania visiit, p 208. 6 Tervise Arengu Instituudi soovitused veebilehel www.toitumine.ee; Kuidas tervislikult toituda. 7 Õiguskantsleri 12. novembri 2024. a kontrollkäik Kehtna eakatekodusse, lk 7.

6

Tervishoiuekspert soovitas süsteemselt jälgida ja inimestele meelde tuletada, et nad piisavalt vett

jooksid. See on vajalik eeskätt sel juhul, kui inimesel esineb mäluhäireid või kui ta ei ole võimeline

iseseisvalt jooma.

Hea on see, et inimesed saavad regulaarselt kauplusest kaupa tellida. Oma soovidest annavad nad

teada tegevusjuhendajale, kes korraldab paar korda kuus e-poest kauba tellimise.

Hoolealustel on lubatud kanda isiklikke, aga ka hooldekodu pakutud rõivaid. Hea on see, et igale

inimesele on määratud oma rõivad. Ka CPT on pidanud oluliseks, et inimesel oleks võimalik kanda

vaid temale mõeldud riideid.8

Palun hoolitsege selle eest, et õhtuse ja hommikuse söögikorra vahele ei jääks liiga pikk aeg.

Vaba aja veetmine ja mõtestatud tegevused

Meeldiv oli näha, et hooldekodus on tööl tegevusjuhendajad, kes viivad läbi erinevaid

aktiveerivaid tegevusi. Ülemisel korrusel töötab tegevusjuhendaja täiskoormusega, alumisel

korrusel pakutakse juhendatud tegevusi mõnel tunnil nädalas. Hooldekodu töötajad selgitasid

olukorda nii, et hoolealused ei ole eriti huvitatud juhendatud tegevustes osalemisest.

Õiguskantsleri nõunikele hakkas silma, et hooldekodus pakutakse pigem selliseid juhendatud

tegevusi, mis võivad olla meelepärased eeskätt naistele: näiteks kunstilised tegevused,

toiduvalmistamine jms. Oleks hea, kui pakutaks tegevust ka meestele. Selleks sobiks näiteks

jõukohane meisterdamine, esemete sorteerimine jm.9 Meelepärasemate tegevuste vastu on ilmselt

ka huvi suurem.

Kiiduväärt on see, et hooldekodus korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Ürituste läbiviimiseks on

taotletud toetusraha Ida-Harju koostöökoja kaudu. Esinemas on käinud nii tuntud lauljaid kui ka

näiteks harfimängija. Kontserdid on toimunud maja mõlemal korrusel, et ka liikumisraskustega

inimesed saaksid üritustest osa võtta. Hooldatavatel on võimalik vestelda hingehoidjaga, kes käib

hooldekodus kohapeal.

Samuti on hea, et soojemal aastaajal viivad tegevusjuhendajad soovijaid välja värske õhu kätte.

Hooldekodu asub looduskaunis kohas ja maja ees on võimalik istuda varjualuses. Territooriumi

läbib Pirita jõgi. Muret valmistab see, et jõgi asub hooldekodu vahetus läheduses ja sellele on vaba

juurdepääs. Kuna hooldekodus elab palju dementsusega inimesi, paneb õiguskantsler

hooldekodule südamele ka edaspidi hoolikalt jälgida, et hoolealused ei satuks juhuslikult jõe äärde

uitama, kus nad võivad vette kukkuda. Hooldusteenusega peab muu hulgas tagama inimesele

turvalise keskkonna (SHS § 20 lg 1).

Palun hooldekodul jätkata hooldatavatele mitmesuguste mõtestatud vaba aja tegevuste pakkumist

ja leida võimalusi ka passiivsemaid inimesi neisse kaasata.

8 CPT 2015. a Moldova visiit, p 179. 9 Vt ka J. Arras, M. Jaanisk, M. Laidvere, A. Lõhmus, S. Läänelaid, J. Pael, P. Simm-Pärle, M. Treial, A. Vahtramäe,

M. Varik. „Hoolides ja hoolitsedes“. e-õpik (2023), 4.3. Aktiveerivad tegevused. Tegevuste meetodid.

7

Töötajate andmed

Kontrollkäigu ajal olid majandustegevuse registris üldhooldusteenuse pakkuja kohta osaliselt

vananenud andmed. Näiteks puudusid registrist hooldajate S. K. ja S. O. andmed.

Teenuseosutaja peab tagama, et majandustegevuse üldandmete muutumisel uuendataks ka registri

andmeid ning et uued andmed esitataks registripidajale viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva

jooksul (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lg 5).

Hooldekodu kontrollib, ega tööle asuval hooldajal ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud

kuriteo eest. Hooldekodus töötavate hooldajate karistatust uuesti ei kontrollita. Regulaarselt tuleks

kontrollida ka töötavate hooldajate karistatust.

Palun jälgige, et majandustegevuse registris oleksid hooldekodu kohta ajakohased andmed.

Meditsiiniline abi ja ravimite käitlemine

Hooldekodus töötab kaks meditsiiniõde – üks täiskoormusega ja teine poole koormusega. Õdede

tööaeg on argipäeviti; öösel ja nädalavahetusel õed majas ei viibi.

Meditsiiniõe ülesanne on lahendada hooldatavate tervisemuresid, konsulteerida vajaduse korral

arstidega, tellida ja käidelda ravimeid ning teha erinevaid protseduure. Kord kuus vaatab õde kõik

hooldekodus elavad inimesed üle ning mõõdab nende vererõhku ja kehatemperatuuri. Oma

tegevuse dokumenteerib õde arvutis selleks ettenähtud programmis.

Õde saab hooldatavate tervisemurede kohta infot hooldajatelt ja infopäevikutest.

Tervishoiuekspert soovitab hooldekodul täpsemalt kindlaks määrata, kuidas elanike terviseteave,

mis on kogutud ajal, mil meditsiiniõede ei ole tööl, jõuaks temani.

Kontrollkäigul selgus, et mõned inimesed on olnud hädas lamatistega (kolmanda korruse päeviku

16.01, 28.01, 18.02 sissekanded). Tervishoiuekspert rõhutas, et lamatiste ennetamisel ja ravil tuleb

järgida ravijuhiseid ning hoolitseda, et inimese asendit muudetaks järjepidevalt ja kindla aja tagant.

Seda on hõlpsam jälgida, kui lamaja iga asendivahetus pannakse kirja.

Raviskeemid koostab tavaliselt perearst ja igal inimesel on hooldekodusse saabudes raviskeem

kaasas. Ravimite kordusretseptide väljaandmist ja retseptide muutmist korraldab samuti perearst

või eriarst. Ravimid tuuakse apteegist, kus need on komplekteeritud ravimilindina. Ravimeid

hoitakse meditsiiniõe kabinetis lukustatud kapis ning neid jagab hoolduspersonal vastavalt iga

inimese raviskeemile. Dokumenteeritakse ka käsimüügiravimite manustamist. Tervishoiuekspert

ei täheldanud ravimite väärkasutust ega patsiendi nimega märgistamata ravimeid.

Palun hooldekodul paremini läbi mõelda, kuidas õde saab hooldatavate tervist puudutavat infot

selle aja kohta, kui ta pole hooldekodus. Lamajate asendi muutmine tuleb dokumenteerida.

8

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 29. maiks 2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]