Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

68-26/307376

Otsuse kuupäev 12.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Pärnu

Linnavalitsuse riigihankes „Pärnu linna tänavate hooldus

2026 – 2031“ (viitenumber 307376) riigihanke

alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esindaja Maarika Urm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel

Jätta vaidlustus läbi vaatamata, kuna Hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õigusrikkumised

järgmistes osades:

1) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p-id 3.2.13, 3.3.2.1, 3.3.2.2 ja 5.1.3 ning

riigihanke osa 2 töövõtulepingu projekti p-id 3.3.1, 3.3.2 ja 5.1.3;

2) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 4.2.5 osas, milles oli

sätestatud hankija õigus muuta tööde mahtu ja lepingu alusel makstavat tasu kuni 15%.

2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

Rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus osaliselt ja kohustada Pärnu Linnavalitsust

viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse:

1) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 1.3;

2) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 2.3;

3) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.1.20 ja riigihanke osa 2 töövõtulepingu

projekti p 3.1.19;

4) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 7.3.1.4;

5) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.3.4.1;

6) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.3.4.4 ja riigihanke osa 2 töövõtulepingu

projekti p 3.3.3.2;

7) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.3.6;

8) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 4.2.5 osas, milles hankija

ei ole kehtestanud töövõtjale etteteatamistähtaega lepingu mahu muutmiseks kuni

10%;

9) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 7.2;

10) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti alapunktid 7.3.1.1–7.3.1.4, 7.3.2.1–7.3.2.3

ja 7.3.3.1–7.3.3.3 ning riigihanke osa 2 töövõtulepingu projekti alapunktid 7.3.1.1

ja 7.3.1.2, p 7.3.2 ning alapunktid 7.3.3.1 ja 7.3.3.2, osas, milles hankija on

2 (35)

kehtestanud leppetrahvid absoluutsummades;

11) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 7.3.3.3;

12) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 7.7;

13) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 12.3;

14) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 12.4.2 ja 12.4.7.

3. RHS § 198 lg-te 2 ja 51 alusel

Mõista Pärnu Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja Tänavapuhastuse

Aktsiaseltsi tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse

rahuldamisega, vastavalt summades 2432 eurot riigilõiv ja 3563,45 eurot (käibemaksuta)

lepingulise esindaja kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.03.2026 avaldas Pärnu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega

riigihanke „Pärnu linna tänavate hooldus 2026 – 2031“ (viitenumber 307376) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos

nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK), Riigihanke alusdokumendid (edaspidi

AD) ja töövõtulepingute projektid Riigihanke osades 1 ja 2 (edaspidi Leping1).

Riigihange on jaotatud kaheks osaks:

1) Osa 1 – Pärnu linna tänavate hooldus (edaspidi Osa 1);

2) Osa 2 – Pärnu linna kinnistute ääres olevate kergliiklusteede ja kõnniteede lume ja

libedustõrjetööd (edaspidi Osa 2)

2. 07.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 14.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/68 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 17.04.2026 ja neile vastamiseks 22.04.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

1 Kui ei ole märgitud teisiti, tähendab Leping käesolevas otsus töövõtulepingut Osades 1 Pärnu linna tänavate

hooldus ja 2 Pärnu linna kinnistute ääres olevate kergliiklusteede ja kõnniteede lume ja libedustõrjetööd.

3 (35)

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

4.1 Kuigi hankelepingu sisu ei ole RHS-is eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide

lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest,

et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu

esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla

hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse

põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus

ja kontrollitavus. Hankelepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud (RHS § 3 p 1 ja 2).

4.2. Lepingu p 1.3: Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul

01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna

eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat

kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.

Eeltoodust ei selgu, kas teenust tuleb osutada 3 aastat ja 5 kuud või 5 aastat. Tingimus, mis jätab

lahtiseks teenuse osutamise perioodi, on õigusvastane.

Pakkumuse eelarvestamiseks ning lepingu täitmiseks ressursside planeerimiseks peab

pakkujatele olema selge, millise aja jooksul tuleb lepingus sätestatud tingimustel teenust

osutada (mida lühem on periood, seda kallimaks teenus kujuneb). Selgust ei loo ka Hankija

vastus küsimusele: Lepingu põhitähtaeg on 31.12.2029, kuid hankija näeb ette lepingut

automaatselt pikendada kuni 31.07.2031. See pikendamine on seotud Pärnu linna

eelarvestrateegia kinnitamisega 2026. aasta lõpus. Kuna teede hooldustööd on linna

toimepidevuse tagamiseks vältimatud, on strateegia vastuvõtmine ja seeläbi lepingu

pikenemine kuni 2031. aastani (täiendavat kokkulepet sõlmimata) etteplaneeritud tegevus.

Pakkujatel palutakse pakkumuse koostamisel ja ressursside planeerimisel arvestada tegeliku

lepinguperioodiga kuni 31.07.2031.

4.3. Lepingu p 2.3: Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel

lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. Kui lepingu dokumendid on omavahel

vastuolus või kui neid on võimalik erinevalt tõlgendada, lähtutakse tõlgendusest, mis tagab

hanke eesmärgi saavutamise võimalikult kvaliteetselt, suurendamata seejuures tellija kulusid.

Lepingu p-is 2.3 kehtestatud tõlgendamisreegel, mis jätab dokumentide prioriteetsuse lahtiseks,

on õigusvastane. Vastuolude ületamiseks dokumentides on tavapärane dokumentide tähtsuse

järjekorra kehtestamine ning puudub mõistlik põhjendus, miks sama põhimõtet oleks õigustatud

mitte järgida RHAD-i puhul.

Võimalikult kvaliteetselt ja suurendamata tellija kulusid on võimalik tõlgendada ka selliselt, et

vastuolude korral peaks töövõtja tegema võimalikult palju ning seda enda kulul, mis on

töövõtjale rahaliselt koormav. Tõlgendusreegel, mille kohaselt tõlgendatakse tingimust vaidluse

korral tingimuse kasutaja (Hankija) kasuks ning teise poole (pakkuja) kahjuks, on vastuolus

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 39 lg-s 2 sätestatud tüüptingimuse tõlgendamise

üldreegliga.

4.4. Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19 kohustavad töövõtjat: tagama tööde

tegemist takistavate sõidukite korral ajutiste parkimist keelavate liiklusmärkide (märk 361) ja

lisatahvlite (tahvel 579) paigalduse vähemalt 24 tundi enne töö algust ning teavitama sellest

tellijat, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ja tasulise ala puhul parkimiskorraldajat.

Need kohustused on põhjendamatud ning ka täitmiseks võimatud. Töövõtjal ei ole võimalik

24 h varem ette näha, kas ja kui, siis kus hakkavad parkima sõidukid, mis takistavad tööde

tegemist. Faktiliselt takistavad hooldustööde tegemist ning mõjutavad tööde kvaliteeti mistahes

4 (35)

sõidukid, mis asuvad hooldataval alal. Talihooldustööde, mille tegemine on otseses sõltuvuses

ilmastikutingimustest ja nende muutumisest – vastavalt Lepingu p-is 3.1.15 märgitud

majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi

Määrus 92) § 27 lg-le 2 algab hooldustööde tegemine lumesaju algusest või libeduse tekkest.

Seega peaks töövõtja justkui kogu taliperioodiks paigaldama kõigile hooldatavatele aladele, kus

puuduvad parkimist keelavad märgid, parkimist ajutiselt keelavad märgid, mis ei vasta aga

enam ajutisele korraldusele.

Parkimiskorralduse järgimise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust osutava isiku

kohustuste hulka. Parkimisnõuete rikkumise fikseerimine kuulub Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne perfektuuri ja/või vastavat tasulist parkimisala haldava isiku ülesannete hulka.

4.5. Osa 2 Lepingu p 3.3.1: Aruandlus ja dokumentatsioon. Töövõtja peab järjepidevat

talihoolduse päevikut, märkides sinna valve kuupäeva ja kellaaja, valves olevad töötajad ja

mehhanismid (koos töö- ja sõiduaegadega), libeduse tekke ja lumesaju alguse/lõpu kellaajad

ning veetud lumekogused. Osa 1 Lepingu p 3.3.2.2 ja Osa 2 Lepingu p 3.3.2: Töövõtja esitab

talihoolduse päeviku Tellijale hiljemalt järgmisel päeval kell 11, nädalavahetusel tehtud

talihooldetööde päevik esitatakse järgneval tööpäeval kell 11, talihooldepäeviku osas kehtestab

sama nõude ka Osa 1 Lepingu p 3.2.13. Lepingu p 5.1.3: Talihoolduse puhul on tellijal õigus

kontrollida ka talihoolduse päevikut ning valvemeeskonna ja tehnika valmisolekut. Osa 1

Lepingu p 7.3.1.4 võimaldab trahvida talihoolduspäeviku esitamisega viivitamise eest.

Talihoolduse päeviku esitamise nõuet ei tulene ühestki õigusaktist, see on ebavajalik ning

töövõtjat põhjendamatult koormav. Vastuseks Vaidlustaja küsimusele, milles juhiti tähelepanu,

et varem Määruses 92 sisaldunud talihoolduspäeviku nõue on kehtetu alates 02.11.2018, muutis

Hankija Osa 1 Lepingu p-i 3.3.1 ning eemaldas talihoolduse päeviku pidamise nõude (asemele

kehtestati päeviku pidamine talviste hooldustööde ühikhindadega tehtavate tööde kohta).

Muutmata on jäänud sama punkt Osas 2. Tulenevalt talihoolduspäeviku väljavõtmisest on

põhjendatud eemaldada Osa 1 Lepingu p 3.3.2 ja Osa 2 Lepingu p 3.3.2 või muuta selliselt, et

nõutud ajaks (kl 11-ks) tuleb esitada ühikhindadega tehtavate tööde päevik. Eeltoodu kehtib ka

Lepingu p-i 5.1.3 kohta ning Osa 1 Lepingu p-i 3.2.13 ja Osa 1 Lepingu p-i 7.3.1.4 kohta.

4.6. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1: Objektid: hooldada tuleb Kesklinna ja ühistranspordiga tänavate

kõnniteid, bussipeatusi ja Rüütli tänavat (RHAD Lisa 3 loetelu 3, 10 ja 15). Hooldusala hõlmab

ka ühendusteid sõiduteeni ja juurdepääse.

Õigusvastane on tingimus, mis on Riigihanke objekti suhtes (millised objektid ja millistes

mahtudes kuuluvad hooldamisele) vastuoluline ja ebaselge.

RHAD Lisa 3 (mis puudutab Osa 1) loetelus 3 (Rüütli tänav (lume koristus koos äraveoga),

tänava talvine seisunditase 3, maht 6140 m²), 10 (Kõnniteed ja kergliiklusteed, kergliiklustee

seisunditase 2, maht 81,3 km) ja 15 (Bussipeatuste loetelu kergliiklustee seisunditase 2) on

toodud konkreetsed hooldamisele kuuluvad objektid ja nende mahud. Kusagil ei ole kirjeldatud,

millised on ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud ning millised on nende mahud.

Selgust ei anna ka Hankija vastus: TVL p 3.3.4.1. sisalduv märkus peab silmas kinnistutelt

väljasõitusid ja nende näol ei lisandu täiendavaid hooldusmahtusid.

4.7. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu 3.3.3.2: Lume lükkamine: lund ei tohi lükata

vastu hooneid, aedasid, hekke ega sõiduteele. Lume lükkamine haljasalale või teemaalt välja

tuleb kooskõlastada kinnistu valdajaga.

Need tingimused ei ole kitsaste kõnniteede puhul üheaegselt täidetavad, kuna samaaegselt peab

olema kõnniteel kogu laiuses, sh vähemalt 1,2 m ulatuses vaba liikumisruum ning seega on

tingimus õigusvastane. Lepingu täitmisel tuleb järgida Määrust 92, mille lisa 10 tabeli 2

kohaselt peab linnas paiknev kergliiklustee olema liikumiseks vaba kogu tee laiuses. Kui teele

paigutatakse lumi, siis vähemalt 1,2 m. Riigihanke objekti kuuluvad ka kitsad kõnniteed, sh

kitsamad kui 1,2 m. Vaidlustaja küsis Hankijalt, kuhu tuleks sahata lumi kitsastelt kõnniteedelt,

kui Lepingu vastavate punktide kohaselt ei või lund sahata ei kinnistute poole (hooned, aiad,

5 (35)

hekid, mis on kõnnitee ühel poolel) ega sõiduteele (mis on kõnnitee teisel poolel). Hankija

selgitas vastuseks: Kitsamate kõnniteede puhul tuleb lumi sahata sõidutee poole. Selgitustega

ei saa RHAD-i muuta (RHS § 46 lg 3).

4.8. Osa 1 Lepingu p 3.3.6 sätestab: Parklate lumetõrjetööd tuleb teostada üldjuhul kella 7-ks

hommikul (1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00,

alustatakse lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku

aja jooksul.

See tingimus on vastuolus RHAD-i teiste tingimustega ning täitmiseks ka võimatu.

Vastavalt Osa 1 Lepingu p-ile 3.1.15 on töövõtja kohustatud järgima Määrust 92. Vastavalt

RHAD lisa 3 – Objektide loetelu – osa 1 lk 3–4 olevale tabelile „4. Pärnu linna parklate loetelu

talvine seisunditase 2“ on parklatel talvel 2. seisunditase. Määruse 92 lisa 9 kohaselt on 2.

seisunditaseme korral hooldustsükli aeg 12 tundi. Seega nõue, mille kohaselt on vastav aeg

„lühendatud“ sõltuvalt lumesaju algusest (ehk juhul, kui lund hakkab sadama pärast kl 3.00

öösel) ajani 4 tundi + mõistlik aeg, on vastuolus Määrusega 92. Kuna hooldustsükkel on 12

tundi, siis peab see olema tagatud olenemata sellest, mis kell konkreetsel päeval/öösel hakkab

lund sadama ning põhjendatud ei ole nõuda puhastamist konkreetseks kellaajaks (7.00).

4.9. Lepingu p-i 4.2.5 järgi on tellijal õigus: muuta tööde mahtu (lisada/maha võtta loeteludest

tänavaid, peatusi, täpsustada tänavamahtusid vms), sh muuta (suurendada, vähendada) ka

lepingu alusel makstavat tasu kuni 15 %.

Selle punkti sõnastusest tulenevalt on tellijal õigus ühepoolselt muuta Lepingu alusel objektide

mahte, mille suhtes teenust osutatakse ning vastavalt muuta ka Lepingu alusel makstavat tasu

kuni 15 %. Tingimus on õigusvastane. Lepingu muutmine saab toimuda poolte kokkuleppel

ning järgides RHS-i.

4.10. Hankijal võib olla vajadus teatud objektide hooldusest välja jätmiseks või lisamiseks.

Samas, mida suuremas mahus objekte lisatakse või neid ära jääb, seda suurem on mõju

töövõtjale. N-ö väiksemate mahumuudatuste absoluutseks piiriks hankelepingu täitmisel saab

mõistlikult pidada teenusehankes 10% sõlmitud lepingu maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 1).

Hanke eeldatav maksumus on 9,2 miljonit, millest 10% moodustab 920 000 eurot. Sellises

mahus teenuse juurde ostmine või teenusest loobumine on töövõtjale suure mõjuga.

Samaaegselt ei saa vastavalt objekte n-ö päevapealt juurde tulla ega hooldamisvajadus kaduda

ehk Hankijal ei saa olla takistust teavitada mahumuudatustest ette – mida suurem

mahumuudatus, seda pikem etteteatamisaeg. Minimaalne etteteatamisaeg peaks olema

vähemalt 1 kuu.

4.11. Lepingu p 7.2: Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu tööde tähtaegse või

nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks täiendavalt tellija poolt

valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, millele lisanduvad tellijapoolsed

juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab töövõtja.

Kolmandatelt isikutelt tööde tellimisel Hankija poolt „juhtimiskulude“ nõudmine, iseäranis

suurusega 7%, ei ole põhjendatud. Riigihanke objektiks on hooldusteenused. Hooldusteenuste

tellimisel kolmandalt isikult (asendustäitmisena töövõtja poolsele lepingu täitmisele) piirdub

tellija roll hooldusteenuse tellimuse esitamisega ning teostatud hooldusteenuse vastuvõtmisega.

Hankija ei „juhi“ hooldusteenuste osutamist vmt ning arvestades Riigihanke objektiks olevate

teenuste puhul n-ö kasumimarginaali, on 7% ebamõistlik suurusjärk ka siis, kui tellijale

kaasneksid mingid kulud teenuse tellimisega kolmandalt isikult (võrdluses sellega, kui teenust

osutaks töövõtja –nt teenuse kvaliteedi kontrollimise kohustus on tellijal olenemata sellest, kes

teenust osutab). VÕS § 42 lg 3 p-i 5 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada kahju suurust.

6 (35)

4.12. Lepingu p-id 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 sätestavad alapunktides erinevad leppetrahvinõuded

absoluutsuurustes. Vaidlustuse esemeks on kõik vastavates alapunktides sisalduvad

leppetrahvid, välja arvatud Osa 1 Lepingu p 7.3.3.4 ja Osa 2 Lepingu p 7.3.3.3 (mõlemad

käsitlevad finantseerimisgraafiku esitamisega hilinemist).

Selline leppetrahvide regulatsioon on põhjendamatu, kuivõrd ühegi rikkumise puhul ei võeta

arvesse puuduse sisu ja ulatust, rikkumise määra ega raskust (vt ka Osa 1 Lepingu p 7.3.1.5 ja

Osa 2 Lepingu p 7.3.1.2: Rikkumine käesoleva punkti tähenduses on ühe konkreetse objekti või

lõigu üks nõuetele mittevastavuse juhtum, mis on fikseeritud vastavalt punktile 5.2. Sama objekt

loetakse korduvaks rikkumiseks, kui eelmine rikkumine on fikseeritud 30 päeva jooksul).

Hankija kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla

rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid.

4.13. Osa 1 Lepingu p-is 7.3.3.3 on nähtud ette leppetrahv talihoolduse garantiikirja tähtajaks

esitamata jätmise eest, mille esitamise kohustust töövõtjal Lepingu järgi ei ole.

4.14. Osa 1 Lepingu p 7.7: Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu

või töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal

õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 300 000 eurot. Osa 2 Lepingu p 7.7 on sama, leppetrahvi

suuruseks on 100 000 eurot.

Vastavalt Lepingu p-ile 12.4 on selles toodud „oluliste rikkumiste“ loetelu lahtine, mis ei ole

iseenesest õigusvastane lepingutingimus. Samas on oluliseks rikkumiseks mh mistahes ulatuses

ja määras tööde kvaliteedi mittevastavus Lepingule, millise puuduse on töövõtja jätnud

täiendava tähtaja jooksul kõrvaldamata (Lepingu p 12.4.2), samuti see kui 4-kuulisel perioodil

on esitatud 3 korda leppetrahvinõue (kusjuures leppetrahvi võib nõuda sisuliselt mistahes

määras mistahes kohustuse rikkumise korral) (Lepingu p 12.4.3) või kui töövõtja rikub muul

viisil oluliselt lepingut ning ei kõrvalda rikkumist 5 kalendripäeva jooksul tellijalt teate

saamisest (Lepingu p 12.4.7).

Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu lõpetamine kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi

rakendamine ei saa olla õigustatud Lepingu p-ides 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 sätestatud juhtudel.

Eeskätt põhjusel, et kõigil eeltoodud juhtudel on tellijal võimalik kohaldada leppetrahvi

(põhjendatud viisil), rakendada asendustäitmist (põhjendatud viisil) ning nõuda kahju

hüvitamist (Lepingu p-d 3.1.11 ja 7.1.1).

Lepingu p-i 7.1.2 kohaselt: Lepingus sätestatud leppetrahvid on kohustuste täitmisele

sundimiseks, mitte kohustuste täitmise asendamiseks. Lepingu p-is 7.7 sätestatud leppetrahv ei

ole sellega kooskõlas (Lepingu lõpetamise eest nõutav leppetrahv ei sunni enam Lepingut

täitma). Samuti ei ole põhjendatud nõuda olukorras, kus tellijal oleks võimalik kasutada teisi

asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, leppetrahvi vastavalt Osas 1 absoluutsummas 300 000

eurot ja Osas 2 absoluutsummas 100 000 eurot. Lepingu lõpetamisel nõutav leppetrahv on

mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks ehk suunatud kahjude hüvitamisele. VÕS § 42 lg 3

p-i 5 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

4.15. Lepingu p 7.10: Kui pool viivitab teisele poolele tasu, leppetrahvi või kahju hüvitise

tasumisega, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte

rohkem kui 20% tasumisele kuuluvast summast.

Leping on VÕS-i mõistes töövõtuleping, mille alusel on tellija põhikohustuseks maksta tööde

eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Tellijal lasuva põhikohustuse täitmise eest vastutust piirav tingimus

(viivist saab nõuda üksnes kuni 20% tasumisele kuuluvast summast) ei ole õiguspärane.

VÕS § 42 lg 3 p-i 2 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole

õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sh võimalus tasaarvestada nõudeid,

või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust

7 (35)

tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sh viivitab täitmisega.

4.16. Lepingu p 12.3: Tellijal on õigus leping üles öelda või sellest taganeda, kui vähendatakse

tellija finantseerimisallikate eelarveid või katkestatakse finantseerimine. Sellisel juhul on

töövõtjal õigus saada tasu faktiliselt tehtud ja põhjendatud kulutuste eest, ent ei ole õigust

nõuda kahjude hüvitamist, kogu ehitustöö eest kokkulepitud tasu vms.

Tingimus, millega antakse Tellijale õigus mistahes ette teatamiseta ning kahjude hüvitamiseta

Leping lõpetada viitega eelarvete vähendamisele või finantseerimise katkestamisele on

õigusvastane. Hankija peab prognoosima rahaliste vahendite olemasolu enne riigihanke

väljakuulutamist ning korraldama riigihanke arvestades rahalisi vahendeid.

VÕS § 655 lg 1 sätestab üldreegli juhuks, kui tellija soovib lõpetada töövõtulepingu ilma, et

töövõtja oleks seda rikkunud – töövõtjal on õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

4.17. Lepingu p-ide 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 kohaselt on tellijal õigus Leping lõpetada mh

järgmistel juhtudel:

1) tööde kvaliteet ei vasta lepingule ning töövõtja ei ole kõrvaldanud puudust tellija

määratud täiendaval tähtajal (p 12.4.2);

2) töövõtja on neljakuulise perioodi jooksul rikkunud lepingut sellisel määral, et tellija

on esitanud kolmel korral töövõtjale leppetrahvi nõude (p 12.4.5);

3) töövõtja rikub muul viisil oluliselt lepingut ning ei kõrvalda rikkumist hiljemalt viie

kalendripäeva jooksul alates tellijalt vastavasisulise teate saamisest (p 12.4.7).

Lepingu lõpetamine kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole eeltoodud

alustel õigustatud.

Lisaks ei ole tegemist ka selliste juhtumitega, mida oleks mõistlik käsitleda Lepingu olulise

rikkumisena (arvestades Lepingu objektide olemust, mahtu, hooldusnõuete hulka ja tingimusi

ning Lepingu täitmise perioodi). Ka on 5 kalendripäeva on äärmiselt lühike täiendav tähtaeg

(p 12.4.7) ja 4-kuuline periood nt talveperioodil hõlmab väga suurt hulka hooldustoiminguid,

mida teostatakse isegi mitmeid kordi päevas ehk 3 (mistahes asjaoludel) määratud leppetrahvi

ei saa faktina õiguspäraselt tähendada veel seda, et Lepingut on oluliselt rikutud (p 12.4.5).

Veel vähem on õigustatud lepingu lõpetamine siis, kui mistahes täiendavaks tähtajaks on jäetud

täitmata ükskõik milline kvaliteedinõue ükskõik millises ulatuses ja asjaoludel (p 12.4.2).

4.18. 16.04.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.18.1. Lepingu p 1.3.

Vaidlust ei ole, et teenuse osutamise periood on Riigihanke oluline tingimus ning Lepingu p-i

1.3 järgi võib see olla 3 aastat ja 5 kuud või hoopis 5 aastat.

Ei ole mõistetav, kuidas professionaalne pakkuja peaks oskama Hankijast kui kohalikust

omavalitsusest paremini ette näha (hinnata riski), kas kohalik omavalitsus võtab vastu

eelarvestrateegia kuni aastani 2031 või mitte. Lepingu p-i 1.3 ei õigusta ka Hankija üldine viide

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (edaspidi KOFS). Vastavalt

KOFS-ile koostatakse igaks majandusaastaks eelarve (§ 4). Kohaliku omavalitsuse korralduse

seadus (edaspidi KOKS) § 37 lg 1 järgi peab vallal ja linnal olema arengukava ja

eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja

koordineerimisele. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide

saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist (KOFS § 20 lg 1). Seega

tegeleb eelarvestrateegia tulude-kulude planeerimisega lähtuvalt kohaliku omavalitsuse

pikaajalise arenguga seoses seatud eesmärkidest. See, kas Pärnu linna sõidu- ja kõnniteed

peavad olema hooldatud või mitte, ei ole pikaajalise arengu küsimuseks, vastavate objektide

hooldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel õigusaktide alusel (sh KOKS § 6 lg 1,

Hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), Määrus 92).

8 (35)

KOKS § 37² lg 3 kohaselt ei ole arengukava ja eelarvestrateegia koostamine või

mittekoostamine kohaliku omavalitsusüksuse otsustuspädevuses, seadus nõuab, et iga aasta 30.

novembri seisuga peab arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat

eelarveaastat.

Lepingu p 1.3 sätestab üheselt, et eelarvestrateegia vastuvõtmisel jätkub teenuse osutamine

kokkulepet sõlmimata ning ainuüksi seetõttu puudub seos lepingu muutmist käsitleva RHS §

123 lg 1 p-iga 2 (lisaks on vastavalt Lepingu p-ile 10.1 muutmine võimalik üksnes poolte poolt

allkirjastatud kokkulepetega).

4.18.2. Lepingu p 2.3.

Hankija ei ole selgitanud, mis takistab vastuolude ületamiseks dokumentide tähtsuse järjekorra

kehtestamist.

4.18.3. Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19.

Hankijal on vaidlustusele vastamisel jäänud tähelepanuta, et tingimus nõuab tegevust (märkide

paigaldamine, tellija, politsei ja tasulise parkimisala parkimiskorraldaja informeerimist) siis,

kui juba eksisteerivad tööde tegemist takistavad sõidukid. Töövõtjal ei ole võimalik ette näha,

kus sellised sõidukid hakkavad paiknema.

Hankija vastusega vaidlustusele ei saa muuta RHAD-i. Vaidlusalused tingimused kehtivad

kõigi tööde osas, mitte üksnes Hankija vastuses viidatud kevadpuhastuse või lume massiivse

äraveo juhuks. Kuivõrd Hankija põhjenduste kohaselt seondub parkimist ajutiselt keelavate

märkide paigaldamise kohustus eeskätt kevadpuhastuse ja lume massiivse äraveoga, on alusetu

Hankija väide, et vastavate, ajutiselt parkimist keelavate märkide paigaldamise nõue on

põhjendatud seoses HOS 38 lg 3 p-iga 2, mis kohustab elutähtsa teenuse osutajat rakendama

elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid. Seda kinnitab Pärnu Linnavalitsuse

26.11.2018 määruse nr 20 „Pärnu linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded“ (edaspidi Määrus 20) § 14, mille järgi on teeettevõtjal kohustus

katkestuste ennetamiseks tagada järgmist: 1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse

ööpäev läbi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine; 2) lähtudes

ilmastikuoludest vajalikus koguses töövalmiduses teehooldetehnikat ja abivahendeid; 3)

vajadusel lisalepingute olemasolu, et vajaduse korral kaasata lisatehnikat ja -tööjõudu ning

rakendada muid asjakohaseid meetmeid, sh vedelkütusega varustamine; 4) vajaliku

töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamise,

telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine. Parkivad sõidukid takistavad teenuse

osutamist alati, mitte üksnes HOS tähenduses hädaolukorras.

Hankija ei ole vastanud vaidlustuse argumendile, et taliperioodil takistavad kõik sõidukid

talihooldustööde teostamist ning kogu taliperioodiks parkimise ümberkorraldamine ei vasta

liikluse (ajutiste märkidega) ajutiselt ümber korraldamisele. Samuti ei ole Hankija vastanud

argumendile, et parkimisnõuete täitmise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust

osutava isiku kohustuste hulka.

4.18.4. Osa 2 Lepingu p 3.3.1, Osa 1 Lepingu p 3.3.2.2, Osa 2 Lepingu p 3.3.2, Osa 1 Lepingu

p 3.2.13, Lepingu p 5.1.3

Hankija on neid lepingutingimusi 10.04.2026 muutnud vastavalt vaidlustusele (eemaldanud

talihoolduspäeviku esitamise nõude).

4.18.5. Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4

Kuna talihoolduspäeviku esitamise nõuded on eemaldatud, on põhjendamatu ka tingimus, mis

võimaldab trahvida talihoolduspäeviku esitamisega viivitamise eest.

4.18.6. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1.

Hankija põhjendab, et juurdepääsude puhastus on olemuslikult vajalik põhikohustuse täitmiseks

ning kuivõrd Pärnu on logistiliselt oluline keskus ja kuurortlinn, siis on lepingujärgsed töövõtja

9 (35)

kohustused täidetud vaid siis, kui on tagatud liiklejate reaalne pääs Riigihanke mahus

puhastamisele kuuluvatele teedele.

Vaidlus puudub, et RHAD-is ei ole kirjeldatud, millised on ühendusteed sõiduteeni ja

juurdepääsud ning millised on nende mahud. Küsimustele vastates on Hankija selgitanud, et

Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1 all peetakse silmas kinnistutelt väljasõitusid.

Hooldamisele kuuluvate teede jm objektide maht on valdkonna asjatundja jaoks arusaadav siis,

kui on esitatud tee jm objekti nimetus (asukoht) ja selle suurus (hooldatava ala maht, eeskätt

ruutmeetrites). Teenusepakkuja ei saa tulenevalt professionaalsusest või Pärnu linna

morfoloogiast hakata tuletama, milliseid ühendusteid või juurdepääsuteid peaks Lepingu alusel

lisaks Lepingus kirjeldatud teedele (jm hooldatavatele objektidele) veel hooldama reaalse

ligipääsu tagamise eesmärgil. Igale sõiduteele juurdepääsuks peab olema hooldatud kogu

vastavalt tee ääres paikneval kinnistul asuv juurdepääsu- või ligipääsutee jne. Kui hoolduses on

nt sõidutee, mille ääres paikneval kinnistul asub korterelamu, siis kõik kinnistul asuvad teed,

mida kasutatakse sõidukite poolt liikumiseks hoolduses olevale sõiduteele, on olemuslikult

„juurdepääsuteed“, „ühendusteed“. Hooldamisele kuuluv ala peab olema määratletud

RHAD-is nii teenuse mahu mõistmiseks, ressursside planeerimiseks kui ka pakkumuse

maksumuse eelarvestamiseks ning pakkumuste võrreldavuse tagamiseks.

4.18.17. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu 3.3.3.2.

Tingimused ei ole kitsaste kõnniteede puhul üheaegselt täidetavad ning täitmiseks võimatuid

tingimusi ei saa täita lähtudes erialaselt tegutseva isiku „hoolsusest ja mõistlikkusest“.

Hankija on vastuses vaidlustusele jätnud tähelepanuta, et Hankija poolt küsimusele vastates

antud selgitustega (Kitsamate kõnniteede puhul tuleb lumi sahata sõidutee poole) ning

vastusega vaidlustusele, milles on korratud sama, ei saa muuta RHAD-i. Osas 2 on 21,9 km

kõnniteid, mille laius on 0,5–1,5 m (Osas 1 ei ole kõnniteede laiuse kohta andmeid esitatud),

millest enamikul tuleb kõnnitee puhastamiseks selliselt, et täidetud oleks minimaalselt 1,2 m

vaba käiguruumi nõue, lükata lumi sõiduteele. Faktiliselt on võimalik suure hulga kõnniteede

puhul üksnes lume sahkamine sõiduteele (mille RHAD keelab).

4.18.18. Osa 1 Lepingu p 3.3.6.

Hankija on jätnud käsitlemata kõik Vaidlustaja esitatud argumendid.

4.18.19. Lepingu p 4.2.5.

Hankija on vastavat lepingutingimust 10.04.2026 muutnud vastavalt vaidlustusele piirmäära

osas (15 % asemel kehtib määr kuni 10 %).

Hankija ei ole esitanud põhjendusi, mis takistab Hankijal mahumuudatustest ette teatamist.

Hanke eeldatav maksumus on 9,2 miljonit, millest 10% moodustab 920 000 eurot. Sellises

mahus teenuse juurde ostmine või teenusest loobumine on töövõtjale suure mõjuga.

Samaaegselt ei saa vastavalt objekte n-ö päevapealt juurde tulla ega hooldamisvajadus kaduda.

Hankija ainus põhjendus on vajadus tagada uute teelõikude valmimisel nende hooldamine ning

teede remontimisel nende hooldusest välja võtmine. Ükski tee ei valmi päevapealt (sellele

eelneb projekteerimine, ehitamine jne) ega ei lähe remonti päevapealt (sealjuures üldjuhul ei

remondita teid talvel). Seega vähemalt 1 kuu on igal juhul Hankijal võimalik mahtude

lisandumisest või ärajäämisest võimalik ette teatada. Erisus võib loomulikult kehtida

avariiremondi puhul, kuid päevapealt ligi miljoni euro suuruse teenusemahu muudatuse

tegemine ei ole millegagi mõistlikult põhjendatud.

HOS § 36 lg 4 p 2 järgi peab kohalik omavalitsus tagama elutähtsa teenusena „kohalike teede

sõidetavuse.“ Vastavalt Määruse 20 §-dele 12 ja 13 peab hädaolukorras või muus sarnases

olukorras tagama tee-ettevõtja kohaliku teede hooldamise tasemel, mis tagab kohaliku

„teedevõrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks“. Määruse 20 § 15 lg-s 2 on

kirjeldatud, millal loetakse, et ilmastikutingimustest tulenevalt on eeltoodud taseme

saavutamine (kuna tegemist on hädaolukorraga) võimatu ning lg-s 3 on sätestatud tingimused,

mis tuleb vastaval juhul täita (lumetõrje alates 10 cm, hooldustsüklite ajad erinevate objektide

10 (35)

lõikes). Teisisõnu – asjaolul, et kohalike teede sõidetavus loetakse elutähtsaks teenuseks ning

hädaolukorras kehtivad teede hooldamisel Määruse 20 järgsed, ei oma puutumust Lepingu

järgsete mahtude muutmisega, sh uute teede lisandumise või olemasolevate teede remontimise

tõttu, mistõttu on asjakohatu Hankija viide, et isegi 10%-suurune ette teatamata mahumuudatus

on midagi, mis on „tavapärane ja prognoositav ettevõtlusrisk elutähtsa teenuse osutamisel“.

4.18.20. Lepingu p 7.2.

Hankija ei ole selgitanud, milles seisnevad Hankija toimingud ning millised on kulud juhul, kui

Hankija tellib asendustäitmisena hooldusteenuse osutamise kolmandatelt isikutelt, Hankija

viitab üksnes üldsõnaliselt „korraldamisele“. Asjakohatu on Hankija väide, et juhtimiskuludena

ning lisaks veel suuruses 7% kulude nõudmine on põhjendatud avalikes huvides osutatava

teenusega, kus rikkumisel on laiaulatuslikud tagajärjed. Olukorras, kus Hankija nõuab enda

väidetavate kulude katteks ette kindlaks määratud suuruses hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5), omab

tähtsust, millised on Hankija kulud ja milline on nende suurus. Teenuse tellimiseks kolmandalt

isikult piisab mõnest e-kirjast või telefonikõnest. Teenuse kvaliteedi kontrollimisega seotud

kulusid peaks Hankija kandma ka siis, kui teenust osutaks töövõtja ise.

4.18.21. Lepingu p-d 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 (va Osa 1 Lepingu p 7.3.3.4 ja Osa 2 Lepingu p 7.3.3.3

(mõlemad käsitlevad finantseerimisgraafiku esitamisega hilinemist) ja Osa 1 Lepingu p

7.3.3.3).

Hankija põhjendused absoluutsummades leppetrahvide määramisele piirduvad põhjendustega,

et kuna tegemist on elutähtsa teenuse sarnase tegevusega (liikluse ohutuse tagamine), on iga

rikkumine oluline ning kui trahv on konkreetses olukorras ebamõistlik, on töövõtjal õigus nõuda

selle vähendamist kohtus. Ainuüksi eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vaidlustus rahuldada.

Ilmselgelt iga Lepingu rikkumine ei ole sisu ega ka tagajärgede poolest võrreldav. Samuti ei ole

kõik leppetrahvide määramise alused seostatavad üldse liiklusohutusega ehk sellega, kas

objekte on hooldatud vastavalt kehtivatele hooldamise nõuetele (kas tee on libe või mitte, kas

teel on lumi tõrjutud või mitte jmt).

Vaidlustatavad leppetrahvid on absoluutsuurustes 1000 eurot, 1500 eurot, 2000 eurot, 3000

eurot, olenemata sellest, milline talihoolduse või suvise hoolduse nõue, millise suurusega ala

osas, millises määras ja millise aja jooksul (viivituse kestvus) oli täitmata (Osa 1 Lepingu p-d

7.3.1.1, 7.3.1.2, 7.3.1.3, 7.3.2.1, Osa 2 Lepingu p-d 7.3.1.1, 7.3.1.2).

Niitmise tähtaegade või kevadkoristuse tähtaegade ületamise eest määratakse absoluutsuuruses

leppetrahv (300 eurot; 500 eurot) iga hilinetud tööpäeva eest olenemata sellest, kui suure ala

osas on hilinetud ning kui kaua (kas 1 tund või 23 tundi) jne (Osa 1 Lepingu p-d 7.3.2.2, 7.3.2.3,

Osa 2 Lepingu p 7.3.2).

GPS-seadmete puudumise või tellijale juurdepääsu tagamisel on absoluutsummas leppetrahv

500 eurot olenemata sellest, kui suurt hulka tehnikat see puudutas, kas see on takistanud

reaalselt ülevaate saamist teenuse osutamisest, kui kaua rikkumine kestis (10 minutit või 5

ööpäeva), mille tõttu GPS-seadmetele ei saanud juurdepääsu (tavapärane põhjus, mis mh väljub

reaalselt töövõtja kontrolli alt, on andmesideteenuse osutaja poolse teenuse mittetoimimine) jne

(Osa 1 Lepingu p 7.3.3.1, Osa 2 Lepingu p 7.3.3.1).

„Infoteenistuse“ mittetoimimise korral on „hilinemise“ eest absoluutsummas leppetrahv iga

„hilinetud“ tunni eest 200 eurot, arvesse ei võeta, mille tõttu „infoteenistus“ ei toiminud või

milles see „mittetoimivus“ seisnes. Infotelefonile helistamisel on nt tavapärane kõnede

järjekorras olemine (kuni vastaja vabaneb) ning teatud aja möödumisel kõne katkeb või

võetakse tagasihelistamise palve vm (Osa 1 Lepingu p 7.3.3.2, Osa 2 Lepingu p 7.3.3.2).

4.18.22. Osa 1 Lepingu p 7.3.3.3.

Hankija selgitab vastuses vaidlustusele, et „talihoolduse garantiikirja“ asemel on mõeldud

Lepingu p-s 11.1 „täitmisgarantiid“, kuid Hankija vastusega ei saa muuta RHAD-i.

11 (35)

4.18.23. Lepingu p 7.7.

Hankija on jätnud vaidlustusele vastamata osas, mille kohaselt ei saa kõigil asjaoludel, mida

Lepingu järgi tuleks käsitleda „olulise rikkumisena“, olla õigustatud leppetrahv Osas 1 summas

300 000 eurot ja Osas 2 summas 100 000 eurot.

Hankija põhjendab 300 000 euro suurust leppetrahvi asjaoludega, et see moodustab 25%

minimaalselt referentslepingu mahust (1,2 miljonit), mis 5-aastase lepinguperioodi peale

jagatuna ei ole ebamõistlik, arvestades uue hanke korraldamise kulusid ja teenuse katkemise

ohtu. Seega põhjendab Hankija põhjendab leppetrahve kaasnevate kahjudega, millisel juhul on

leppetrahvil kohustuse täitmise asendamise funktsioon, mitte kohustuse täitmisele sundimise

funktsioon (milline põhjendus on vastuolus Lepingu p-iga 7.2).

Hankija ei ole toonud välja, millised on uue riigihanke korraldamise kulud. RHAD-is teenuse

osutamise algus- ja lõppaja muutmine, dokumentide avaldamine uue hankena ning seotud

menetluse läbiviimisega Hankijale kaasnevad kulud seisnevad isikute ajakulus, kelle

töölepingu järgseteks ülesanneteks on hankemenetluste läbiviimine ning isegi kui seda käsitleda

kahjuna (ehk jättes kõrvale, et töötajad on tööl ja neile tuleb maksta töötasu olenemata sellest,

kas on vajalik konkreetne hange korraldada või mitte ehk kuludel puudub põhjuslik seos

konkreetselt Osas 1 või Osa 2 Lepingu lõpetamisega), on see marginaalne võrdluses 100 000

euroga või 300 000 euroga.

Lepingu lõpetamise korral tekkivate kahjude katteks sätestatud leppetrahvi suuruse võrdlus

Osas 1 pakkumuse esitamiseks kehtiva kvalifitseerimistingimuse kohase referentslepingu

maksumusega on asjakohatu. Teenuse perioodil puudub seos (mis lisaks võib olla mitte 5 aastat,

vaid üksnes 3 aastat ja 5 kuud).

Hankija vastuses korduvalt viidatud asjaolu, et kohaliku tee sõidetavus tuleb tagada ka

hädaolukorras, ei saa põhjendada leppetrahvi suurust (mida VÕS § 161 lg 1 järgi võib nõuda

sõltumata kahjudest). Teenuse järjepidevuse tagamiseks on Hankija kasutuses rahas või

pangagarantiina antud täitmistagatis, vastavalt Lepingu p-ile 11.1 Osas 1 summas 200 000 eurot

ja Osas 2 summas 100 000 eurot.

4.18.24. Lepingu p 7.10.

Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata.

4.18.25. Lepingu p 12.3.

Hankija põhjendused piirduvad väitega, et Hankijal võib „eelarve puududa“, millega

„professionaalne töövõtja peab avaliku sektoriga lepingusse astudes arvestama“.

Hankija ei vaidlusta, et tal on Riigihanke objekti hooldamise kohustus vastavalt õigusaktidele

(ehk puudub võimalus valida, kas hooldada või mitte). Hankija rõhutab vastuses läbivalt, et

hangitava teenuse näol on tegemist elutähtsa teenusega, mille osutamine on vältimatult vajalik.

Hankija ei pea korraldama hanget ega sõlmima teenuse osutamist perioodiks, mille osas

Hankijal puudub kindlus eelarveliste vahendite piisavuses vmt. Lepingu täitmine (lähtudes

Riigihanke eeldatavast maksumusest) mahus 9,2 miljonit eurot + km tähendab ühemõtteliselt

suure hulga tehnika, materjalide jm ressursside planeerimist, mida ei ole võimalik kuskil mujal

kasutusse võtta või vähemalt mitte lühikese ajaperioodi vältel (Pärnu linna hooldusmahtudega

sarnases suuruses hooldusmahtudega ehk Tallinnas ja Tartus on teenus kaetud pikaajaliste,

5-7-aastaste lepingutega.

4.18.26. Lepingu p-id 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7.

4.18.26.1. Lepingu p-i 12.4.2 järgi võib Lepingu lõpetada, kui mistahes täiendavaks tähtajaks

on jäetud täitmata ükskõik milline kvaliteedinõue ükskõik millises ulatuses ja asjaoludel.

Hankija põhjendused piirduvad viitega VÕS § 116 lg 2 p-le 5, kusjuures Hankija on jätnud

tähelepanuta VÕS § 116 lg 2 p 5 teise lause: Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust

taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei

täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.

12 (35)

4.18.26.2. Lepingu p-i 12.4.5 järgi võib Lepingu lõpetada, kui 4-kuulisel perioodi on määratud

3 korda leppetrahv.

Hankija ei vaidlusta Vaidlustaja väiteid, et nt talveperioodil hõlmab Leping väga suurt hulka

hooldustoiminguid, mida teostatakse isegi mitmeid kordi päevas ning fakt, et on määratud 3

leppetrahvi (ehk leppetrahvide määramise fakt iseenesest, mitte see, millistel asjaoludel need

on määratud), ei tähenda, et Lepingut on oluliselt rikutud.

Hankija põhjendused piirduvad viitega VÕS § 116 lg 2 p-le 4 ja seisukohaga, et vastav säte

õigustab lepingu lõpetamist „korduva rikkumise“ korral. Hankija on jätnud tähelepanuta VÕS §

116 lg 2 p 4 tegeliku sisu, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist siis kui:

kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Seega omab tähtsust, millist kohustust rikuti ja

kuidas rikuti (mis kokku moodustab „kohustuse rikkumise“) ning just eeltoodust lähtuvalt peab

olema „mõistlik põhjus eeldada“, et kohustusi rikutakse ka tulevikus. Hankija soovib aga

lepingu lõpetada lähtudes kolme kuu jooksul (mistahes asjaoludel) leppetrahvide määramise

faktist.

4.18.26.3. Lepingu p-i 12.4.7 järgi võib Lepingu lõpetada kui mistahes „muud“ olulist Lepingu

rikkumist ei kõrvaldata 5 kalendripäeva jooksul.

Hankija leiab, et 5-kalendripäevane tähtaeg on mõistlik arvestades teenuse olemust kuna teede

hooldus nõuab operatiivsust.

Hankija on jäänud tähelepanuta tingimuses sisalduva klausli „muu“, mis viitab, et tegemist on

mingi tingimusega, mis ei puuduta hooldustööde teostamise kvaliteeti ja puuduste

kõrvaldamata jätmist Hankija määratud täiendava tähtaja jooksul (mida reguleerib Lepingu p

12.4.2), aga samuti kõiki teisi juhtumeid, mille puhul on nähtud ette Lepingu lõpetamine

vastavalt p-idele 12.4.1, 12.4.3–12.4.6.

Teisisõnu – Hankija ei ole selgitanud, mis on „muu“ Lepingu rikkumine ega põhjendanud, et

5-kalendripäevane tähtaeg on selle „muu“ Lepingu rikkumise kõrvaldamiseks piisav täiendav

tähtaeg.

Vaidlust ei ole selles, et VÕS § 114 lg 1 järgi peab täiendav tähtaeg olema mõistlik. Üksnes

juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus oma rikkumine heastada, saab tähtaja määramisel olla

selline tagajärg, et tähtaja tulemusteta möödumine iseenesest õigustab võlausaldajat võlasuhte

lõpetama. Seetõttu on § 114 lg 1 esimese lause järgi ette nähtud tähtaja mõistlikkuse nõue.

Tähtaega arvestatakse alates andmisest. Tähtaja mõistlikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest,

võlasuhte olemusest, lepingu hinnast, pooltevahelisest praktikast, tavadest, puhkepäevade

arvust tähtaja kestel jne“. Seega 5-kalendripäevast tähtaega ei saa kõigil juhtudel lugeda

mõistlikuks.

Isegi kui jätta kõrvale, et Lepingu p 12.4.7 puudutab ainult neid rikkumisi, mis ei ole juba

Lepingu lõpetamise alusteks vastavalt p-idele 12.4.1–12.4.6 ning Hankija ei ole selgitanud,

millised need rikkumised on, tuleb arvestada, et Hanke objekti kuuluvad tööd ka väljaspool

taliperioodi, sh kevad- ja sügiskoristus, mille puhul ainuüksi hooldamiseks olevad tähtajad

(mille jooksul peavad tööd saama tehtud), hoolduse intervallid (millise aja tagant tuleb

hooldustöid teostada) on sellise pikkusega, et 5 kalendripäeva võrra ületamist ei saa pidada

mõistlikult nii oluliseks ajaliseks rikkumiseks, et see peaks tooma kaasa Lepingu lõpetamise.

5. Hankija, Pärnu Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

5.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et teenuse osutamise periood on ebaselge. Kuna

pikaajaliste kohustuste võtmine sõltub kohaliku omavalitsuse eelarvestrateegiast, on selline

tingimus proportsionaalne ja põhjendatud (RHS § 3 p 2), võimaldades Hankijal kohanduda

eelarveliste võimalustega ilma uut riigihanget korraldamata, mis on kooskõlas ka RHS § 123 lg

1 p-is 2 sätestatud muudatuste etteulatuva kirjeldamise põhimõttega. Pikendamise seotus

eelarvestrateegiaga on tingitud KOFS-ist. Teenus on elutähtis ja linna toimepidevuse

13 (35)

tagamiseks vältimatu, mistõttu on strateegia vastuvõtmine ja lepingu jätkumine objektiivselt

prognoositav ning professionaalsele pakkujale igati hinnatav risk.

5.2. Vaidlustaja heidab ette, et Lepingu p 2.3 on vastuolus VÕS § 39 lg-ga 2. VÕS § 39 lg 1

kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik

seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hankija seatud tõlgendusreegel lähtub Riigihanke

eesmärgist (RHS § 3 p 5) ja VÕS § 7 lg-s 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest. See ei riku

poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu (VÕS § 42 lg 1), vaid suunab pooled vaidluse korral

eelistama lahendust, mis tagab teenuse kvaliteedi ja maksumuse optimaalse suhte, mis on

riigihanke läbiviimise üks aluspõhimõtteid (RHS § 3 p 5). Tõlgendusreegel on suunatud avaliku

huvi ja liiklusohutuse kaitsele. RHS § 3 kohustab hankijat tagama maksumaksja raha säästliku

kasutuse; seega ei saa aktsepteerida tõlgendust, mis eelistaks töövõtja mugavust või kulude

kokkuhoidu inimeste turvalisuse ja teenuse kvaliteedi arvelt.

5.3. Kohustus paigaldada ajutised liiklusmärgid 24 tundi enne tööde algust on asjakohane ja

proportsionaalne RHS § 3 p-i 1 mõistes. HOS § 36 lg 4 p-i 2 kohaselt on teehooldus elutähtis

teenus. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud rakendama katkestusi ennetavaid meetmeid

(HOS § 38 lg 3 p 2). Sõidukite parkimine hooldataval alal takistab teenuse osutamist, mistõttu

on märkide paigaldamine vältimatu meede teenuse toimepidevuse tagamiseks.

Nõue on suunatud eelkõige planeeritud hooldustöödele (nt kevadpuhastus või lume massiivne

äravedu), kus teenuse efektiivsus sõltub otseselt vabadest tänavaäärtest. Professionaalne

töövõtja peab suutma oma tööd planeerida ja märgistada piirkonnad 24 tundi ette, et tagada

teenuse osutamise võimalikkus.

5.4. Talihoolduse päeviku pidamise nõue on vajalik teenuse kontrollitavuse tagamiseks. RHS §

3 p-i 1 kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Kuigi GPS-andmed

annavad asukohainfo, on päevikus kajastatav info (töötajad, konkreetsed takistused,

ilmastikuolud) vajalik VÕS § 76 lg-s 2 sätestatud kohustuse kohase täitmise hindamiseks. See

on tavapärane praktika töövõtuvaldkonnas (VÕS § 7 lg 2) ning ei kujuta endast pakkujale

ebamõistlikku koormust. GPS-andmed fikseerivad vaid tehnika asukoha, kuid ei asenda

informatsiooni operatiivsete otsuste ja kohapealsete tingimuste kohta. See on kriitiline

tõendusmaterjal võimalike kolmandate isikute (nt kukkumised libeduse tõttu) kahjunõuete

lahendamisel, kus nii Hankija kui töövõtja peavad tõendama hoolsuskohustuse täitmist

konkreetsel ajahetkel.

Olenemata eeltoodust viib Hankija RHAD-i muudatuse, mille kohaselt komplekshindadega

tööde puhul talihooldetööde päevikut ei nõuta. Päevik tuleb esitada ühikhindadega tehtavate

tööde puhul.

5.5. Seoses hooldusala määratlemisega on Hankija selgitanud, et märkus ei lisa täiendavaid

hooldusmahtusid. RHS § 88 lg 1 kohaselt peab tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne, kuid

VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja hea usu põhimõttele.

Juurdepääsude puhastamine on olemuslikult vajalik põhikohustuse täitmiseks ning samas

valdkonnas tegutsev mõistlik isik peab sellise ulatusega arvestama. Kuna Pärnu on logistiliselt

oluline keskus ja kuurortlinn, on juurdepääsude puhtus toimepidevuse lahutamatu osa. Pakkuja,

kes on oma valdkonna ekspert, peab suutma hinnata linna morfoloogiat ja arvestama, et

põhikohustus (tänava puhastus) loetakse täidetuks vaid siis, kui on tagatud ka liiklejate reaalne

pääs neile teedele.

5.6. Lume lükkamise nõuded. Hankija on selgitanud tehnoloogilist lahendust (lükkamine

sõidutee poole), mis on kooskõlas tee seisundinõuetega. See on vajalik kolmandate isikute vara

kaitseks ja kahju ennetamiseks.

14 (35)

5.7. Parklate hooldustähtaeg. Nõue hooldada parklad kella 7.00-ks on põhjendatud avaliku

huviga ja vajadusega tagada teenuse kättesaadavus liikluse tipptunnil. RHS § 88 lg 1 lubab

hankijal esitada funktsionaalseid nõudeid. Kellaajaline piirang on käsitatav täiendava

seisundinõudena, mis on lubatud piirkonna vajadustest lähtuvalt.

5.8. Mahumuudatuse õigus. Hankija nõustub Vaidlustajaga osas, mis puudutab RHS-is

sätestatud de minimis muudatuste piirmäära. Hankija täpsustab lepingutingimust, viies selle

kooskõlla seaduses sätestatud 10% piirmääraga.

Hankija ei nõustu, et mahumuudatustest peaks ette teatama vähemalt üks kuu. Tänavate hooldus

on dünaamiline teenus, kus vajadus muudatusteks (nt uute teelõikude valmimine, ajutised

sulgemised remondiks jne) tuleneb otseselt linnaruumi arengust ja operatiivsest vajadusest.

Nõue teavitada muudatustest üks kuu ette halvaks linna võimekuse tagada avalik kord ja ohutus

uutel objektidel viivitamatult. Professionaalne töövõtja peab vastavalt lepingule olema valmis

teostama töid, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks, ning 10% ulatuses

mahumuudatuste talumine ilma pika etteteatamisajata on tavapärane ja prognoositav

ettevõtlusrisk elutähtsa teenuse osutamisel.

5.9. Juhtimiskulud ja leppetrahvid. Asendustäitmise puhul 7% juhtimiskulu nõudmine on

põhjendatud Hankija täiendava ressursikuluga rikkuva töövõtja asemel tööde korraldamisel.

Leppetrahvid on fikseeritud summadena, et tagada täitmisele sundimine (VÕS § 159 lg 1).

Leppetrahvi suurus on proportsionaalne elutähtsa teenuse katkemisest tuleneva ohuga (VÕS §

162). Vaidlustaja viidatud VÕS § 42 lg 3 p 5 ei kohaldu siinkohal ebamõistlikult, kuna tegemist

on avalikes huvides osutatava teenusega, kus rikkumisel on laiaulatuslikud tagajärjed.

5.10. Vaidlustaja väitel on leppetrahvid ebamõistlikud, kuna ei arvesta rikkumise ulatust ega

sisu. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus määratud rahasumma kohustuse rikkumise

puhuks. Seadus ei keela leppetrahvi määramist absoluutsummas. Kuna tegemist on elutähtsa

teenuse sarnase tegevusega (liikluse ohutuse tagamine), on iga rikkumine oluline.

Liiklusseaduse § 6 lg 1 järgi on liikluse korraldamise eesmärk ohutus. VÕS §-i 44 kohaselt

eeldatakse majandustegevuses tarbijakaitse sätete (§ 42 lg 3) kasutamisel ebamõistlikkust, kuid

seda saab ümber lükata lepingupoole õigustatud huviga. Pärnu linnal on kõrgendatud huvi

tagada teede läbitavus ja ohutus. Kui trahv on konkreetses olukorras ebamõistlik, on töövõtjal

õigus nõuda selle vähendamist kohtus, kuid sätte olemasolu ise ei ole tühine.

5.11. Lepingu p-is 7.3.3.3 nimetatud talihoolduse garantiikiri on viide Lepingu p-ile 11.1

(täitmisgarantii), mille esitamata jätmine on oluline rikkumine.

5.12. Vastustaja leiab, et leppetrahvid lepingu lõpetamisel (300 000 ja 100 000) on

ebamõistlikult suured. VÕS § 159 lg 1 lubab kokku leppida leppetrahvi kohustuse täitmise

asendamiseks. 300 000 eurot on ca 25% Riigihanke alusdokumendi p-i 6.3.1.1 kohaselt Osas 1

nõutud minimaalsest referentslepingu mahust (1,2 mln), mis 5-aastase lepinguperioodi peale

jagatuna ei ole ebamõistlik, arvestades uue hanke korraldamise kulusid ja teenuse katkemise

ohtu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine on HOS § 38 lg 3 p 3 kohaselt kriitiline.

5.13. Lepingu lõpetamine. VÕS § 655 lg 1 on üldreegel, kuid VÕS § 5 lubab sellest kõrvale

kalduda. Hankija on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle rahalised vahendid sõltuvad

eelarveotsustest. RHS § 3 p-i 5 järgi peab hankija kasutama vahendeid säästlikult. Eelarve

puudumine on mõjuv põhjus kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (VÕS § 196 lg 1),

kuna tellijalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ilma rahastuseta. See on objektiivne ja

seadusest tulenev piirang avaliku raha kasutamisele, millega professionaalne töövõtja peab

avaliku sektoriga lepingusse astudes arvestama.

15 (35)

5.14. Olulised lepingurikkumised. Vaidlustaja leiab, et vastavad alused lepingu lõpetamiseks on

õigusvastased ja liiga karmid. VÕS § 116 lg 2 p-id 1–5 loetlevad olulise lepingurikkumise

kriteeriumid.

5.14.1.Lepingu p 12.4.2 (täiendava tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata jätmine) vastab VÕS

§ 116 lg 2 p-ile 5.

5.14.2. Lepingu p 12.4.5 (korduvad rikkumised) on kooskõlas VÕS § 116 lg 2 p-iga 4, andes

mõistliku põhjuse eeldada, et töövõtja ei täida kohustusi ka edaspidi.

5.14.3. Lepingu p 12.4.7 (5-päevane tähtaeg) on käsitatav täiendava tähtaja andmisena (VÕS §

114 lg 1). Mõistlikkuse hindamisel (VÕS § 7) tuleb arvestada teenuse olemust – teede hooldus

nõuab operatiivsust.

5.15. 22.04.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

5.15.1. Vaidlustaja tugineb mitmes osalt kitsendavale või hüpoteetilisele tõlgendusele, mis ei

arvesta hankelepingu laadi (pidev hooldusteenus), avalikku huvi (liiklusohutus, toimepidevus)

ega lepingutingimuste süstemaatilist tõlgendamist kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõtetega.

5.15.2. Lepinguperioodi seostamine eelarvestrateegiaga on õiguspärane. Vaidlustaja väide, et

Hankijal on seadusjärgne hoolduskohustus ja seetõttu ei saa see sõltuda eelarvestrateegiast, on

ekslik. KOKS § 37¹ lg 2 sätestab üheselt, et eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse

üksuse eelarve koostamisel ja kohustuste võtmisel. Kui arengukava ja sellega seotud

eelarvestrateegia periood lõppeb, puudub hankijal õiguslik alus pikaajaliste rahaliste kohustuste

täitmiseks (KOKS § 37¹ lg 1 ja 3). KOFS § 20 lg 1 kohaselt koostatakse eelarvestrateegia just

kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks. Hankija on toiminud läbipaistvalt,

kirjeldades perioodi pikenemise tingimuse etteulatuvalt, mis on kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-i

2 põhimõttega, kus muudatuse ulatus ja tingimused on RHAD-is selgelt ette nähtud. See

vähendab pakkujate riski, mitte ei suurenda seda, andes teada potentsiaalsest mahust.

5.15.3. Hankija põhjendustes puudub Vaidlustaja väidetav vastuolu (elutähtis teenus vs

kohandumine eelarveliste muudatustega). Teenuse elutähtsus ja vältimatus ei tähenda, et

kohalik omavalitsus saaks õiguslikult ja eelarveliselt piiranguteta võtta mitmeaastaseid

kohustusi sõltumata eelarvestrateegiast ja eelarvemenetlusest. Avaliku raha kasutamisel on

hankijal kohustus juhtida eelarveriski ning kujundada pikaajalised lepingud viisil, mis on

kooskõlas kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise raamiga.

5.15.4. Vaidlustaja väide, et professionaalne pakkuja ei saa paremini ette näha, kas

eelarvestrateegia võetakse vastu, ei ole asjakohane. Pakkuja ei peagi “ette nägema” poliitilist

otsust vaid hindama lepingus selgelt kirjeldatud stsenaariumi: (a) lepingu lõpp 31.12.2029 või

(b) lepingu jätkumine 31.07.2031. Mõlemad on hinnastatavad ja võrreldavad, kui Hankija on

pakkumuse koostamiseks andnud üheselt mõistetava aluse. Pakkujatel palutakse pakkumuse

koostamisel arvestada tegeliku lepinguperioodiga kuni 31.07.2031. See tagab pakkumuste

võrreldavuse.

5.15.5. Vaidlustaja viide, et RHS § 123 lg 1 p 2 ei kohaldu, kuna jätkumine toimub täiendavat

kokkulepet sõlmimata, ei muuda tingimust õigusvastaseks. Riigihanke kontekstis on oluline, et

tingimus (võimalik jätkumine) on kirjeldatud RHAD-is ning seega on pakkujad sellest

teadlikud ja saavad riski hinnastada. Lepinguprojekti sisuline konstruktsioon (automaatne

tingimuslik jätkumine vs poolte allkirjastatav lisa) ei muuda läbipaistvuse taset, kui tingimus ja

maksimaalne ulatus on ette nähtud ja pakkujatele võrdselt teada.

16 (35)

5.15.6. Lepingu tõlgendamise osas tugineb Vaidlustaja VÕS § 39 lg-le 2, kuid jätab

tähelepanuta VÕS § 29 lg 4, mille kohaselt tõlgendatakse lepingut nii, nagu sarnane mõistlik

isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma. Kuna tegemist on riigihankega, on mõistlik isik

professionaalne ettevõtja, kes peab mõistma, et avalikes huvides sõlmitud lepingu eesmärk on

elutähtsa teenuse (HOS § 36 lg 4 p 2) katkematu ja kvaliteetne osutamine. Tõlgendusreegel,

mis eelistab Riigihanke eesmärgi saavutamist, on kooskõlas VÕS § 29 lg-tega 4 ja 7, kus

eelistatakse tõlgendust, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. RHS § 3 p 5

nõuab parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamist. Hankija reegel teenib just seda eesmärki,

hoides ära olukorra, kus ebaselguse korral langeks teenuse kvaliteet alla kriitilise piiri.

5.15.7. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et dokumentide prioriteetsuse lahti jätmine on

õigusvastane ning eelistab Hankijat. Lepingu p 2.3 ei jäta lahti dokumente, vaid sätestab

tõlgenduspõhimõtte olukorraks, kus dokumente on võimalik erinevalt tõlgendada: eesmärk on

saavutada teenuse nõuetekohane tase, säilitades mõistlikkuse ja kuluefektiivsuse.

Vaidlustaja käsitleb tingimust kui automaatset reeglit “töövõtja teeb rohkem enda kulul”.

Selline järeldus ei tulene Lepingu p-i 2.3 sõnastusest ega lepingu tervikust. Töövõtja kohustuste

sisu määratakse TK ja lepingu tingimuste alusel, vastuolude korral rakenduvad ka

lepinguõiguse üldreeglid (hea usk, mõistlikkus, süsteemne tõlgendamine). Lepingu p 2.3 ei

anna Hankijale õigust ühepoolselt muuta töömahtu ega nihutada riski piiramatult töövõtjale.

5.15.8. Dokumentide hierarhia kehtestamine on üks võimalik tehniline lahendus, kuid hierarhia

puudumine ei muuda hanketingimust õigusvastaseks, kui pakkuja saab mõistlikult aru

kohustuste sisust ning vaidluse korral on kohaldatavad lepinguõiguse tõlgendusreeglid.

Lepingu p-i 2.3 eesmärk on tagada avaliku huvi kaitse – teenuse kvaliteet ja ohutus – ilma et

tekiks olukord, kus vastuolu korral eelistatakse formaalselt odavamat, kuid sisuliselt

ebapiisavat lahendust.

Seega ei riku Lepingu p 2.3 läbipaistvuse põhimõtet – see on tõlgendusprintsiip, mida tuleb

rakendada kooskõlas VÕS-i üldreeglitega.

5.15.9. Ajutine liikluskorraldus ja märkide paigaldamine. Kui pargitud sõidukid takistavad

tehniliselt teehooldust, siis on märkide paigaldamine vältimatu osa kohasest täitmisest.

HOS § 38 lg 3 p 2 paneb elutähtsa teenuse osutajale kohustuse rakendada ennetavaid meetmeid

ja vähendada sõltuvust välistest asjaoludest. Sõidukite eemaldamise korraldamine on

professionaalse töövõtja hoolsuskohustus, et tagada teenuse osutamine ettenähtud kvaliteediga.

Teavituskohustus on vajalik koostööks, et Hankija saaks rakendada oma riiklikke kohustusi.

5.15.10. Vaidlustaja väide, et Hankija muudab vastusega RHAD-i, ei vasta tõele. Hankija

selgitus ei muuda tingimust, vaid avab selle eesmärki ja mõistlikku rakendust. RHS §-i 3

põhimõtetega kooskõlas tuleb tingimusi tõlgendada nii, et need on täidetavad ning tagavad

teenuse toimepidevuse. Tingimuse mõistlik sisu on: kui töö teostamiseks on vaja parkimisruum

vabastada (nt suurpuhastus, lume äravedu, mahukad korrastustööd), siis töövõtja korraldab

ajutise liikluskorralduse.

Vaidlustaja viitab HOS‑ile ja Määrusele 20 ning väidab, et parkimismärgid ei ole katkestusi

ennetav meede. Hankija on seisukohal, et toimepidevuse meetmed ei ole suletud loetelu - kui

parkimine takistab teenuse osutamist, on ajutine liikluskorraldus asjakohane meede, mis toetab

teenuse osutamist. Lisaks ei tähenda Politsei ja parkimiskorraldaja teavitamise nõue, et töövõtja

teostab järelevalvet. Teavitamine on vajalik, et pädevad asutused/korraldajad oleksid

informeeritud ning saaksid vajadusel reageerida. See on proportsionaalne ja praktiline.

5.15.11. Talihoolduse päevik ja trahv. Hankija on tingimusi muutnud ja talihooldustööde

päeviku nõude eemaldanud (komplekshindadega tööde osas päevikut ei nõuta, ühikhindadega

tööde osas säilib). Kuna päevikukohustus jääb ühikhindadega töödele, on ka kohustuse täitmise

tagamiseks vajalik sanktsioon selles osas.

17 (35)

5.15.12. Hooldusala määratlemine ja juurdepääsud. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb

lepingutingimust tõlgendada koos teiste tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb

lepingu kui terviku olemusest. Teehoolduslepingu olemuslik eesmärk on liikluse tagamine.

Juurdepääsud ja ühendusteed on põhiressursi (tee) funktsioneerimiseks lahutamatud osad. RHS

§ 87 lg 1 p 2 lubab tehnilises kirjelduses määrata ehitustööde/teenuste omadusi üldisemalt, kui

need on valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavad. Professionaalne töövõtja peab VÕS §

77 lg 1 alusel tagama vähemalt keskmise kvaliteedi, mis teehoolduse puhul eeldab, et hooldatud

teele on võimalik ka sisse ja välja pääseda.

Vaidlustaja väidab, et ühendusteed ja juurdepääsud võivad tähendada sisuliselt piiramata hulka

teid sh eramaal ning et mahu puudumine teeb tingimuse õigusvastaseks. Hankija ei nõustu

sellega. Lepingu p-i 3.3.4.1 kontekst on hankelepingu objekt (kesklinna ja ühistranspordiga

tänavate kõnniteed, bussipeatused, Rüütli tn). Ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud

tähendab funktsionaalselt sama hooldusobjekti teenindavaid vahetuid ühenduslõike (nt

bussipeatuse ühendus kõnniteega, ülekäigu/peatuseni viiv ühendus, vahetu juurdepääs

hooldatavale objektile), mitte kogu kinnistu siseste teedevõrkude hooldamist.

Vaidlustaja hüpotees (kõik kinnistu teed, millelt pääseb sõiduteele) on lepingulise kohustuse

kunstlik laiendus, mis ei ole kooskõlas lepingu esemega ega mõistliku erialase praktikaga.

Hooldusala loetelud ja mahud määravad põhimahu. Lepingu p 3.3.4.1 täpsustab, et hooldus

loetakse sisuliselt täidetuks, kui objektile pääseb reaalselt ligi (nt bussipeatuse kasutatavus). See

ei lisa uut mahukategooriat, vaid kirjeldab tööde teostamise kvaliteedikriteeriumi. Järelikult

tuleb tingimust tõlgendada kitsalt ja funktsionaalselt – vahetud ühendused ja ligipääsud

hooldatavale objektile, mitte määratlematu täiendav teede hulk.

5.15.13. Lume lükkamise nõuded ja kitsad kõnniteed. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et

kitsastel kõnniteedel on tingimused võimatud, kuna Vaidlustaja käsitleb tingimust

absoluutkeeluna igas olukorras. Tingimuse eesmärk on vältida vara kahjustamist ja ohtlikku

lume ladestamist. Praktikas tähendab see töövõtja kohustust valida selline töövõte, mis hoiab

1,2 m läbitavuse nõude ning minimeerib kahju – sh vajadusel lume koondamine ja äravedu ning

lahendused, mida erialaselt kasutatakse (ajutine koondamine sobivatesse kohtadesse, hilisem

äravedu, kooskõlastused jm).

Hankija selgitus lükkamine sõidutee poole ei ole RHAD-i muutmine, vaid konkreetse olukorra

töövõtte näide. Samas ei tulene lepingust, et sõiduteele lund püsivalt ladustatakse. Töövõte

sõidutee poole võib tähendada lume koondamist ja järgnevat eemaldamist kooskõlas nõuetega.

Vaidlustaja väide, et enamikul juhtudel ainus võimalus on sahkamine sõiduteele, vajab tegelikus

elus töökorralduslikku lahendust (ajastus, koondamine, äravedu), mida professionaalselt

tegutsev hooldaja rakendab.

5.15.14. Parklate lumetõrjetööd üldjuhul kella 7-ks. Hankija jääb seisukohale, et tipptunniks

teenuse tagamine on avalikust huvist lähtuv funktsionaalne nõue. Sõnastus „üldjuhul” ning

erireegel lumesaju hilise alguse puhuks näitavad, et tegemist ei ole jäiga nõudega iga

ilmastsenaariumi korral, vaid teenuse korralduse üldpõhimõttega, mis aitab tagada linna

toimimise hommikuse koormuse ajal. Tee omanikul on õigus kehtestada piirkonna vajadusest

lähtudes kõrgemaid nõudeid. Pärnu linnas on parklate kasutus intensiivne ning seetõttu on

„hommikune valmidus” põhjendatud.

5.15.15. Mahumuudatuse õigus ja etteteatamisaeg. Hankija on viinud piirmäära vastavusse

RHS § 123 lg 1 p-iga 1 (10%). Vaidlustaja nõutud ühekuuline etteteatamistähtaeg on vastuolus

elutähtsa teenuse olemusega. HOS § 38 lg 3 p-i 3 kohaselt peab teenuseosutaja tagama kiire

taastamise võime ja järjepidevuse ka ootamatute sündmuste korral. Kui linnaruumis muutub

liikluskorraldus või tekib vajadus asendustäitmiseks, peab Hankija saama reageerida

operatiivselt (RHS § 3 p 1). VÕS § 97 lg 1 käsitleb küll kohustuste vahekorra muutumist, kuid

10% piirides muudatus on riigihanke lepingutes tavapärane risk, millega pakkuja peab

arvestama.

18 (35)

Hankija märgib, et mahumuudatused ei seisne üksnes uute teede valmimises; muutused võivad

tulla ka linna operatiivsetest vajadustest (liikluskorralduse muudatused, ajutised sulgemised,

ootamatud töövõtud, ilmastikust tingitud ümberprioriseerimised jms). Nõue vähemalt üks kuu

igal juhul oleks linnale ebaproportsionaalselt jäik ja võib ohustada avalikku huvi olukordades,

kus objekt tuleb hooldusesse lisada või sealt ajutiselt eemaldada lühema etteteatamisega.

5.15.16. Juhtimiskulud ja leppetrahvid. Vaidlustaja tugineb VÕS § 42 lg 3 p-ile 5 (tühine

tüüptingimus), kuid jätab tähelepanuta, et majandustegevuses (RHS § 8 lg 2) on poolte vahel

suurem vabadus kokkulepeteks. Leppetrahvide määramisel absoluutsummas on eesmärk

sundida kohustust täitma, mis on elutähtsa teenuse puhul kriitiline. VÕS § 162 lg 1 annab

võimaluse nõuda ebamõistliku trahvi vähendamist, kuid see ei muuda punkti ennast tühiseks,

eriti kuna tegemist on avaliku ohutuse tagamisega, kus kahju suurus (nt liiklusõnnetus) on

raskesti prognoositav, kuid potentsiaalselt hiiglaslik.

Vaidlustaja väide, et Hankija kulud piirduvad mõne e‑kirjaga on lihtsustus. Asendustäitmine

elutähtsa/linna toimimist tagava teenuse puhul hõlmab: tööde ümberkorraldamist, kiiret

hankijapoolset koordineerimist, dokumenteerimist, tööde vastuvõttu, kvaliteedikontrolli

tihendamist, vaidluste ja riskide haldamist, kommunikatsiooni elanikega ning sageli paralleelset

järelevalvet, et vältida teenuse katkemist. Need tegevused tekitavad reaalseid halduskulusid.

7% on ette määratud kulukomponent asendustäitmise korral ja toimib eelkõige kui kulude

hüvitamise standard ning ühtlasi rikkumise ennetus. See ei välista, et konkreetse vaidluse korral

hinnatakse kulude põhjendatust kooskõlas lepingu ja hea usu põhimõttega.

5.15.17. Leppetrahvid absoluutsummas. Vaidlustaja väidab, et absoluutsummad ei arvesta

rikkumise ulatust. Hankija rõhutab, et leppetrahvide eesmärk on tagada teenuse kvaliteet ja

operatiivsus. Lepingus on rikkumine defineeritud objekti/lõigu kaupa, mis võimaldab siduda

sanktsiooni konkreetse juhtumiga. Lisaks ei ole leppetrahvide summad suurusjärguna

võrreldavad lepingu kogumahuga ning on ette nähtud eelkõige distsiplineeriva meetmena.

Vaidlustaja näited (GPS, infoteenistus) eeldavad, et trahv rakendub mehaaniliselt ka juhul, kui

rikkumise põhjus ei ole töövõtja kontrolli all. Hankija märgib, et leppetrahvi rakendamine

eeldab rikkumise tuvastamist ja dokumenteerimist lepingu kohaselt. Lepinguõiguse

üldpõhimõtetest tulenevalt hinnatakse rikkumist ning töövõtjal on võimalus esitada

vastuväiteid.

5.15.18. Talihoolduse garantiikiri. Hankija selgitus, et viide puudutab täitmisgarantiid (lepingu

p 11.1), on sisuline: tegemist on terminoloogilise ebatäpsusega, mitte uue kohustuse loomisega.

Leping tervikuna näeb täitmisgarantii ette, seega ei saa töövõtja väita, et garantiinõuet ei ole

olemas, kui lepingus see tegelikult sisaldub.

5.15.19. Leppetrahvid lepingu lõpetamisel. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et leppetrahvidel

lepingu lõpetamisel on kahju hüvitamise funktsioon, mis on vastuolus Lepingu p-iga 7.1.2.

Lepingu lõpetamise leppetrahv teenib eeskätt ennetus- ja distsipliinifunktsiooni

kestvuslepingus: see vähendab riski, et teenuse osutaja katkestab teenuse või põhjustab selle

katkemise olulise rikkumisega. Tegemist ei ole kohustuse „asendamisega” (teenust ei saa

tagantjärele „asendada”), vaid tugeva motivaatoriga vältida olukordi, mis sunnivad Hankijat

teenuse kiirelt ümber korraldama.

Täitmistagatis (200 000/100 000) ei kata vältimatult kõiki üleminekukulusid, teenuse

katkestuse riski ja ümberkorralduse halduskulusid. Leppetrahv ja täitmistagatis täidavad

erinevaid funktsioone.

5.15.20. Viivise lagi 20%. Vaidlustaja väidab, et tellija põhikohustuse rikkumise eest ei tohi

vastutust piirata. Hankija märgib, et p 7.10 on sümmeetriline (kohaldub pooltele võrdselt) ning

kujutab endast lepingulise viivise kokkulepet. Viivise ülempiir aitab vältida olukorda, kus viivis

muutub ebamõistlikult karistuslikuks, eriti pikaajalise lepingu kestel.

19 (35)

5.15.21. Ülesütlemine rahastuse vähenemisel/katkemisel. Vaidlustaja väidab, et teenuse

vältimatus tähendab, et Hankija ei või seda klauslit kasutada. Hankija ei nõustu selle väitega.

Teenuse vältimatus ei kaota avaliku raha kasutamise õiguslikke ja eelarvelisi piiranguid. Kui

rahastust objektiivselt vähendatakse või see katkeb, ei saa Hankijalt mõistlikult nõuda

kohustuse jätkamist viisil, mis ei ole eelarveõiguslikult kaetav.

Klausel ei jäta töövõtjat kaitseta - töövõtjale on ette nähtud tasu faktiliselt tehtud ja põhjendatud

kulutuste eest. Tegemist on tasakaalustava regulatsiooniga, mis arvestab avaliku sektori

rahastuse eripära ning kestvuslepingu olemust.

5.15.22. Lepingu lõpetamine ja finantseerimine. VÕS § 196 lg 1 lubab kestvuslepingu mõjuval

põhjusel üles öelda. Rahastuse katkemine on Hankija jaoks asjaolu, mille puhul ei saa temalt

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. See on kooskõlas ka KOFS §-i 20 põhimõtetega.

Vaidlustaja viidatud VÕS § 116 lg 2 p 5 sätestab, et täiendava tähtaja möödumine ongi oluline

rikkumine. Kui töövõtja ei suuda elutähtsat teenust (HOS § 36 lg 4) osutada ka pärast talle antud

lisatähtaega, on usaldus tema vastu lõplikult kadunud, mis annab Hankijale õiguse leping

lõpetada, et tagada linna toimepidevus uue hankega.

Lepingu p 12.4.2 eeldab tööde kvaliteedi mittevastavust ning puuduse kõrvaldamata jätmist

täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõpetamine kui äärmuslik meede rakendub kooskõlas hea

usu ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Hankija ei käsitle ebaolulisi puudusi oluliste

rikkumistena.

Lepingu p 12.4.5 (3 leppetrahvi 4 kuu jooksul) on ette nähtud korduva rikkumise mustri

tuvastamiseks. Leppetrahve ei määrata abstraktselt, vaid konkreetsete kohustuste rikkumise

eest. Kolmekordne sanktsioneerimine lühikese perioodi jooksul on objektiivne indikaator, mis

võib anda mõistliku aluse eeldada edasist mittenõuetekohast täitmist.

Lepingu p 12.4.7 („muu oluline rikkumine” ja 5 päeva) on raamtingimus olukordadeks, mida

teised alapunktid ei kata. “Oluline” on sisuline filter, mis välistab ebaoluliste rikkumiste

automaatse kvalifitseerimise lõpetamise aluseks. 5 päeva mõistlikkus sõltub rikkumise

olemusest. Hankija saab ja ka praktikas annab vajadusel töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja, arvestades konkreetseid asjaolusid.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Seoses Lepingu sätete vaidlustamisega märgib vaidlustuskomisjon esmalt, et RHS ei

reguleeri eraldi hankelepingu sisu, kuid hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste)

ettevalmistamisel tuleb hankijal lähtuda sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad

olema mh vastavuses sõlmitava hankelepingu eseme ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid

diskrimineerida. Hankelepingu tingimused peavad vastama RHS §-is 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetele ega saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel

on nende kohasuse ja lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub

kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus (RHS § 3 p-id 1 ja 2).

7. Lepingu p 1.3: Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul

01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna

eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat

kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.

Vaidlustaja leiab, et Lepingu p-ist 1.3 ei selgu, kas teenust tuleb osutada 3 aastat ja 5 kuud või

5 aastat. Lepingu p-i 1.3 kohta esitas Vaidlustaja 27.03.2026 küsimuse Hankijale2, millele

Hankija vastas 02.04.2026 (vt käesoleva otsuse p 4.2).

Hankija ei nõustu, et teenuse osutamise periood on ebaselge. Hankija hinnangul on Lepingu

p 1.3 proportsionaalne ja põhjendatud, võimaldades Hankijal kohalduda eelarveliste

2 Sõnumi ID 1071752.

20 (35)

võimalustega ilma uut riigihanget korraldamata. Hankija 02.04.2026 vastuse kohaselt [---] See

pikendamine on seotud Pärnu linna eelarvestrateegia kinnitamisega 2026. aasta lõpus. Kuna

teede hooldustööd on linna toimepidevuse tagamiseks vältimatud, on strateegia vastuvõtmine

ja seeläbi lepingu pikenemine kuni 2031. aastani (täiendavat kokkulepet sõlmimata)

etteplaneeritud tegevus. Pakkujatel palutakse pakkumuse koostamisel ja ressursside

planeerimisel arvestada tegeliku lepinguperioodiga kuni 31.07.2031.

7.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Lepingu p 1.3 on ebaselge ja

ebaproportsionaalne. Kestvuslepingu puhul sõltub lepingu maksumuse kalkuleerimine olulisel

määral sellest, millise perioodi leping kestab ning RHAD-ist peab üheselt mõistetavalt

nähtuma, millise ajaperioodi jooksul teenust tuleb osutada. Kui Hankijale on sisuliselt ette

teada, et lepingu täitmine toimub aastani 2031, millest lähtudes on Hankija 02.04.2026 vastuses

palunud hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel arvestada pakkumuse koostamisel

tegeliku lepinguperioodiga kuni 31.07.2031, on arusaamatu, miks hankemenetluses osalemisest

huvitatud isikud peaksid samas arvestama, et teostavad lepingu objektiks olevaid töid kuni

31.12.2029. Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks miks on Hankija arvates

proportsionaalne panna kogu riisiko selle eest, kas Pärnu linna eelarvestrateegia kinnitatakse

2026 aasta lõpuks või mitte, pakkujatele (täpsemalt töövõtjale), leides seejuures, et strateegia

vastuvõtmine ja lepingu jätkumine on objektiivselt prognoositav ning professionaalsele

pakkujale igati hinnatav risk. Hankijal peaks olema oluliselt kergem prognoosida, kas

eelarvestrateegia kinnitatakse või mitte.

7.2. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et Lepingu p 1.3 on vastuolus ka teiste

RHAD-i sätetega, mis kehtestavad ühemõtteliselt, et Leping sõlmitakse ajavahemikuks

01.08.2026 kuni 31.12.2031 – nt kõik RHAD-i dokumendid, kus on toodud Riigihanke nimi

või nimetus – „Pärnu linna tänavate hooldus 2026–2031“, Hanketeate p 2.1, AD p-id 1 ja 4.23,

11.1.1, 15.5.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 1.3 on vastuolus RHS § 3

p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt riigihange tuleb

korraldada läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ning tuleb viia vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

8. Lepingu p 2.3: Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel

lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. Kui lepingu dokumendid on omavahel

vastuolus või kui neid on võimalik erinevalt tõlgendada, lähtutakse tõlgendusest, mis tagab

hanke eesmärgi saavutamise võimalikult kvaliteetselt, suurendamata seejuures tellija kulusid.

Vaidlustaja leiab, et Lepingu p 2.3 on õigusvastane, kuna kehtestatud tõlgendamisreegel jätab

dokumentide prioriteetsuse lahtiseks. Vastuolude ületamiseks dokumentides on tavapärane

dokumentide tähtsuse järjekorra kehtestamine. Tõlgendusreegel, mille kohaselt tõlgendatakse

tingimust vaidluse korral tingimuse kasutaja (Hankija) kasuks ning teise poole (pakkuja)

kahjuks, on vastuolus võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 39 lg-s 2 sätestatud tüüptingimuse

tõlgendamise üldreegliga.

Hankija kinnitusel lähtub tõlgendusreegel Riigihanke eesmärgist ja VÕS § 7 lg-s 1 sätestatud

mõistlikkuse põhimõttest. See ei riku poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu, vaid suunab pooled

vaidluse korral eelistama lahendust, mis tagab teenuse kvaliteedi ja maksumuse optimaalse

suhte.

3 Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna üheski AD punktis pole viidet selle kohta, et hankelepingut tuleks täita

mingi teise perioodi jooksul, kui - 01.08.2026 (eeldatav jõustumise aeg) kuni 31.07.2031 (lõppkuupäev) -, ei ole

asjakohane AD p-i 4.2 viimane lõik: Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna eelarvestrateegia

kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni

31.07.2031.

21 (35)

8.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p-i 2.3 teine lause [---] Kui lepingu

dokumendid on omavahel vastuolus või kui neid on võimalik erinevalt tõlgendada, lähtutakse

tõlgendusest, mis tagab hanke eesmärgi saavutamise võimalikult kvaliteetselt, suurendamata

seejuures tellija kulusid on vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja

kontrollitavalt.

Vaidlustuskomisjon leiab, et läbipaistvuse ega kontrollitavuse põhimõttega pole kooskõlas see,

et Lepingus nähakse ette, et vastuolu esinemisel lepingu dokumentide vahel või nende erineva

tõlgendamise võimaluse avastamisel hakatakse alles vastuolu ilmnemisel (või tekkimisel: nt

olukorras, kui töövõtulepingu muutmisel poolte kirjaliku kokkuleppega tekib vastuolu selle

kokkuleppe ja RHAD-i vahel) lepingu täitmise käigus hindama, millist dokumenti või

tõlgendust konkreetsel juhul tuleb eelistada. Lisaks võimalikule ebaselgusele selles, milline

dokument või tõlgendus tagab Riigihanke eesmärgi saavutamise võimalikult kvaliteetselt,

suurendamata samas tellija kulusid, peaks hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel juba

pakkumuste esitamisel olema teada vähemalt see, milline on lepingu dokumentide

prioriteetsuse järjekord. Vaidlustuskomisjon ei väida seejuures, et eelnevalt oleks võimalik ette

näha kõiki tõlgendamisvõimalusi.

8.2. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 2.3 ei ole

kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt

hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb viia

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

9. Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19: [Töövõtja kohustub] tagama tööde

tegemist takistavate sõidukite korral ajutiste parkimist keelavate liiklusmärkide (märk 361) ja

lisatahvlite (tahvel 579) paigalduse vähemalt 24 tundi enne töö algust ning teavitama sellest

tellijat, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ja tasulise ala puhul parkimiskorraldajat.

Vaidlustaja on seisukohal, et need kohustused on põhjendamatud ning ka täitmiseks võimatud.

Töövõtja ei saa 24 tundi varem ette näha, kus hakkavad parkima sõidukid, mis potentsiaalselt

takistavad tööde tegemist. Faktiliselt takistavad hooldustööde tegemist ning mõjutavad tööde

kvaliteeti mistahes sõidukid, mis asuvad hooldataval alal.

Hankija väitel on nõue ajutiste märkide paigaldamiseks suunatud eelkõige planeeritud

hooldustöödele (nt kevadpuhastus või lume massiivne äravedu), kus teenuse efektiivsus sõltub

otseselt vabadest tänavaäärtest. Professionaalne töövõtja peab suutma oma tööd planeerida ja

märgistada piirkonnad 24 tundi ette, et tagada teenuse osutamise võimalikkus.

9.1. Hankija selgituste kohaselt on Osa 1 Lepingu p-is 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p-is 3.1.19

kehtestatud nõue töövõtjale mõeldud eelkõige planeeritud hooldustööde tegemise korral. Seda

ei ole aga töövõtulepingute vaidlusalustes punktides sätestatud. Sellest, et vastuses

vaidlustusele kasutab Hankija sõna eelkõige nähtub, et ilmselt ei ole Hankija arvates siiski

välistatud, et teatud juhtudel võib Osa 1 Lepingu p-is 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p-is 3.1.19

sätestatud kohustus märkide paigaldamiseks olla töövõtjal ka nn korraliste hooldustööde

tegemisel. Niisugusel juhul oleks aga ilmselt tegemist töövõtjat põhjendamatult koormava või

koguni teostamatu nõudega. Ebaselgeks jääb nt, kas sõnad [---] tagama tööde tegemist

takistavate sõidukite korral [---] tähendab, et sõidukid peavad juba parkima ning potentsiaalselt

töö teostamist takistama või peab töövõtja nägema 24 tundi varem ette sõidukite parkimist, mis

võib töö teostamist takistada, ning paigaldama ajutised märgid selle vältimiseks. Õige on

Vaidlustaja väide, et talviseid lumetõrjetöid parkivad autod kahtlemata segavad – kas

kõnealuste lepingu punktide alusel tuleks ajutised keelavad märgid paigutada terveks talveks?

9.2. Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, miks Hankija juhul, kui ta tõesti on seisukohal,

et Osa 1 Lepingu p-is 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p-is 3.1.19 sätestatud ajutiste märkide

paigutamise kohustus on üksnes suuremate ja etteplaneeritud tööde puhul, ei soovi seda

22 (35)

RHAD-is selgelt välja öelda.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19 on

vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt

riigihange tuleb korraldada läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning need tuleb

viia vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

10. Lepingu punktid, mis puudutavad talihoolduspäevikute esitamise nõuet.

Vaidlustaja vaidlustas Osa 1 Lepingu p-id 3.2.13, 3.3.2.1, 3.3.2.2 ja 7.3.1.4, Osa 2 Lepingu

p-id 3.3.1 ja 3.3.2 ning Lepingu p-i 5.1.3 nendes sisalduva talihoolduspäeviku nõude suhtes,

kuna Määruses 92 sisaldunud talihoolduspäevikute nõue on kehtetu alates 02.11.2018.

Hankija muutis eelnimetatud punkte (va Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4) vaidlustusmenetluse ajal

(10.04.2026), vastavalt vaidlustusele, eemaldades nendest talihoolduspäeviku esitamise nõude.

Vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-i muutmisega vastavalt vaidlustusele on Hankija

kõrvaldanud vaidlustuse esitamise aja redaktsioonis vaidlustatud Osa 1 Lepingu p-ides 3.2.13,

3.3.2.1, 3.3.2.2 ja 7.3.1.4, Osa 2 Lepingu p-ides 3.3.1 ja 3.3.2 ning Lepingu p-is 5.1.3 esinenud

(Vaidlustaja väidetud) õiguserikkumised, mille tõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse

nende punktide osas RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon ei saa teha

otsust RHAD-i sätete kohta, mis enam ei kehti.

10.1. Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 kehtestab: [Talihoolduse nõuete rikkumise korral (sh majandus-

ja taristuministri määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ nõuete täitmata jätmine) rakendatakse

leppetrahvi järgmiselt:]

7.3.1.4. Talihoolduse päeviku esitamata jätmine tähtajaks – 500 eurot iga hilinenud päeva eest.

Vaidlustaja leiab, et kuna talihoolduspäeviku esitamise nõuded on RHAD-ist eemaldatud, on

põhjendamatu ka tingimus, mis võimaldab trahvida talihoolduspäeviku esitamisega viivitamise

eest.

Hankija märgib, et on Riigihanke tingimusi muutnud ja talihooldustööde päeviku nõude

eemaldanud (komplekshindadega tööde osas päevikut ei nõuta, ühikhindadega tööde osas

säilib). Kuna päevikukohustus jääb ühikhindadega töödele, on ka kohustuse täitmise

tagamiseks vajalik sanktsioon selles osas.

10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija on RHAD-i muutes kõrvaldanud sealt

talihoolduse päeviku mõiste, asendades selle ühikhindadega tehtavate tööde (päeviku)

mõistega, puudub töövõtjal kohustus talihoolduse päevikut tellijale esitada, mistõttu ei saa selle

esitamata jätmise eest ka leppetrahvi rakendada. Seega on Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 sisutu.

Ühikhindadega tehtavate tööde päeviku ja talihoolduse päevik ei ole üks ja seesama, kuigi

Hankija soovib neid samastada.

Eeltoodust tulenevalt on Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 ei ole

kooskõlas RHSD § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt

hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb viia

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

11. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1: Objektid: hooldada tuleb Kesklinna ja ühistranspordiga tänavate

kõnniteid, bussipeatusi ja Rüütli tänavat (RHAD Lisa 3 loetelu 3, 10 ja 15). Hooldusala hõlmab

ka ühendusteid sõiduteeni ja juurdepääse.

Vaidlustaja leiab, et Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 teine lause on õigusvastane, kuna pole selge, mis

on ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud, mida tuleb töövõtjal samuti hooldada.

Osa 1 puudutava RHAD Lisa 3 loetelus 3 on toodud hooldamisele kuuluvad objektid ja nende

mahud. Kirjeldatud ei ole, millised on ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud ning millised

on nende mahud. Küsimustele vastates selgitas Hankija, et Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 all

peetakse silmas kinnistutelt väljasõitusid4. Hooldamisele kuuluvate objektide maht on

4 Sõnumi ID: 1071752.

23 (35)

valdkonna asjatundja jaoks arusaadav siis, kui on nt esitatud tee jm objekti nimetus (asukoht)

ja selle suurus (hooldatava ala maht, eeskätt ruutmeetrites). Teenusepakkuja ei saa hakata

tuletama, milliseid ühendusteid või juurdepääsuteid peaks lisaks lepingus kirjeldatud teedele

(jm hooldatavatele objektidele) veel hooldama reaalse ligipääsu tagamise eesmärgil.

Hooldamisele kuuluv ala peab olema määratletud RHAD-is nii teenuse mahu mõistmiseks,

ressursside planeerimiseks kui ka pakkumuse maksumuse eelarvestamiseks ning pakkumuste

võrreldavuse tagamiseks.

Hankija selgitab, et teatas juba hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute küsimustele

vastates, et Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 teine lause ei lisa täiendavaid hooldusmahtusid.

Juurdepääsude puhastamine on olemuslikult vajalik põhikohustuse täitmiseks ning samas

valdkonnas tegutsev mõistlik isik peab sellise ulatusega arvestama. Pakkuja, kes on oma

valdkonna ekspert, peab suutma hinnata linna morfoloogiat ja arvestama, et põhikohustus

(tänava puhastus) loetakse täidetuks vaid siis, kui on tagatud ka liiklejate reaalne pääs neile

teedele. Lepingu p-i 3.3.4.1 kontekst on hankelepingu objekt (kesklinna ja ühistranspordiga

tänavate kõnniteed, bussipeatused, Rüütli tn). Ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud

tähendab funktsionaalselt sama hooldusobjekti teenindavaid vahetuid ühenduslõike (nt

bussipeatuse ühendus kõnniteega, ülekäigu/peatuseni viiv ühendus, vahetu juurdepääs

hooldatavale objektile), mitte kogu kinnistu siseste teedevõrkude hooldamist. Hooldusala

loetelud ja mahud määravad põhimahu. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1 täpsustab, et hooldus loetakse

sisuliselt täidetuks, kui objektile pääseb reaalselt ligi (nt bussipeatuse kasutatavus). See ei lisa

see uut mahukategooriat, vaid kirjeldab tööde teostamise kvaliteedikriteeriumi.

11.1. Vaidlustuskomisjon märgib esmalt, et vaidlusalune Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1 kuulub p-i

3.3.4 Kõnniteede ja parklate talihooldus koosseisu, käsitledes seega nimelt kõnniteede ja

parklate, mitte sõiduteede (tali)hooldust. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Osa 1

Lepingu p-i 3.3.4.1 teise lause sõnastus, mille kohaselt hooldusala hõlmab ka ühendusteid

sõiduteeni ja juurdepääse, ei anna tegelikku ülevaadet, milline ala on lisaks RHAD Lisa 3

loeteludele 3, 10 ja 15 veel lepingu objektiks. Isegi kui arvestada Hankija 02.04.2026 vastust

küsimusele, et Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 teise lausega on silmas peetud väljasõitusid kinnistutelt

ja nende näol ei lisandu täiendavaid hooldusmahtusid, ei ole arusaadav, kas kinnistult

väljasõitude maht on arvestatud RHAD Lisa 3 loeteludes 3, 10 ja 15.

11.2. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Hankija 02.04.2026 vastus Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1

teise lause kohta, et märkus peab silmas kinnistutelt väljasõitusid, kooskõlas vastustes

vaidlustusele antuid Hankija selgitustega, mille kohaselt see lause tähendab funktsionaalselt

sama hooldusobjekti teenindavaid vahetuid ühenduslõike (nt bussipeatuse ühendus kõnniteega,

ülekäigu/peatuseni viiv ühendus, vahetu juurdepääs hooldatavale objektile). Bussipeatuse

ühendus kõnniteega või ülekäigu/peatuseni viiv ühendus võib ehk olla Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1

teise lause mõttes kõige laiemalt juurdepääs, kuid ilmselt ei ole tegemist väljasõiduga

kinnistutelt nagu Hankija on vastanud 02.04.2026. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1

Lepingu p 3.3.4.1, 02.04.2026 vastuses ega vaidlustusmenetluses ei ole Hankija üheselt

arusaadavalt selgitanud, kuidas tuleb mõista Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 teist lauset ning pole

esitanud sellest tulenevaid hooldusmahte.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.1 teine

lause ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega,

mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning

tuleb viia vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

12. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu p 3.3.3.2: Lume lükkamine: lund ei tohi lükata

vastu hooneid, aedasid, hekke ega sõiduteele. Lume lükkamine haljasalale või teemaalt välja

tuleb kooskõlastada kinnistu valdajaga.

Vaidlustaja leiab, et eeltoodud tingimused ei ole kitsaste kõnniteede puhul üheaegselt

täidetavad, kuna samaaegselt peab olema kõnniteel kogu laiuses, sh vähemalt 1,2 m ulatuses

24 (35)

vaba liikumisruum. Riigihanke objekti kuuluvad ka kitsad kõnniteed, sh kitsamad kui 1,2 m.

Vaidlustaja küsimusele, kuhu sahata lumi kitsastelt kõnniteedelt vastas Hankija 02.04.2026, et

lumi tuleb sahata sõidutee poole5.

Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja käsitleb tingimust põhjendamatult absoluutkeeluna.

Praktikas on nõuete eesmärk vältida ohtlikku lume ladestamist ning töövõtja kohustust valida

selline töövõte, mis hoiab 1,2 m läbitavuse nõude ning minimeerib kahju – sh vajadusel lume

koondamine ja äravedu. Hankija selgitus lume lükkamisest sõidutee poole ei ole RHAD-i

muutmine, vaid konkreetse olukorra töövõtte näide. Töövõte sõidutee poole võib tähendada

lume koondamist ja järgnevat eemaldamist kooskõlas nõuetega.

12.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija väide, et Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2

Lepingu p 3.3.3.2 näevad ette võimaluse lükata lund sõidutee poole on õige ainult osaliselt.

Hankija vastuse kohaselt võib lund lükata sõidutee poole, kuid vaidlustatud punktid sätestavad

üheselt, et lund ei tohi lükata sõiduteele. Seda, et tegemist ei ole täieliku keeluga, nagu väidab

Hankija vaidlustusmenetluses, Osa 1 Lepingu p-i 3.3.4.4 ega Osa 2 Lepingu p-i 3.3.3.2

sõnastusest ei tulene. Hankija vastusest pakkuja küsimusele – lumi tuleb sahata sõidutee poole

- ei nähtu, kuidas tuleb lund kitsaste kõnniteedelt tegelikult ära lükata. Kui kõnnitee ja sõidutee

vahel pole nt mururiba või see on lume paigutamiseks liiga kitsas, tuleb lund sõidutee poole

sahates lumi ikkagi sõiduteele lükata. Seejuures ei saa välistada, et Hankija käsitluses oleks

vähemalt Osa 1 puhul tegemist rikkumisega, mille puhul on ette nähtud Osa 1 p-is 7.3.1.3

sätestatud leppetrahv.

12.2. Vastuses vaidlustusele selgitab Hankija, et Hankija 02.04.2026 vastuses on kirjeldatud

töövõtet, et kitsalt kergliiklusteelt tuleb lumi sahata sõidutee poole ning seejärel eemaldada

(ilmselt ära vedada). Sellist järeldust Hankija vastusest hankemenetluses osalemisest huvitatud

isiku küsimusele, veelgi vähem aga Osa 1 Lepingu p-ist 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu p-ist 3.3.3.2

teha ei saa. Vaidlustuskomisjon leiab, et seoses lume sahkamisega kitsastelt kergliiklusteedelt

esineb Osa 1 Lepingu p-is 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu p-is 3.3.3.2 sisemine vastuolu ning Hankija

ei ole seda kõrvaldanud ka 02.04.2026 vastusega, isegi kui see vastus oleks Osa 1 Lepingu p-i

3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu p-i 3.3.3.2 sisustamisel kohaldatav. Kui Hankija eeldab, et kitsastelt

kergliiklusteedelt toimub pidev lume äravedu, tuleb seda RHAD-is ka selgesõnaliselt öelda, et

kõik võimalikud pakkujad oskaksid sellega oma hinnakujunduses arvestada.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa

2 Lepingu p 3.3.3.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja

kontrollitavalt ning need tuleb viia vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

13. Osa 1 Lepingu p 3.3.6: Parklate lumetõrjetööd tuleb teostada üldjuhul kella 7-ks hommikul

(1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00, alustatakse

lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku aja jooksul.

Vaidlustaja arvates on eeltoodud tingimus vastuolus RHAD-i teiste tingimustega ning

täitmiseks ka võimatu. Parklatel on talvel nõutav 2. seisunditase. Määruse 92 lisa 9 kohaselt

on 2. seisunditaseme korral hooldustsükli aeg 12 tundi. Seega nõue, mille kohaselt on vastav

aeg „lühendatud“ sõltuvalt lumesaju algusest (ehk juhul, kui lund hakkab sadama pärast kl 3.00

öösel) ajani 4 tundi + mõistlik aeg, on vastuolus Määrusega 92. Kuna hooldustsükkel on 12

tundi, siis peab see olema tagatud olenemata sellest, mis kell konkreetsel päeval/öösel hakkab

lund sadama ning põhjendatud ei ole nõuda puhastamist konkreetseks kellaajaks (7.00).

Hankija leiab, et nõue hooldada parklad kella 7.00-ks on põhjendatud avaliku huviga ja

vajadusega tagada teenuse kättesaadavus liikluse tipptunnil. RHS § 88 lg 1 alusel kehtestatud

kellaajaline piirang on käsitatav täiendava seisundinõudena, mis on lubatud piirkonna

vajadustest lähtuvalt. Sõnastus „üldjuhul” ning erireegel lumesaju hilise alguse puhuks

5 Sõnumi ID: 1071752.

25 (35)

näitavad, et tegemist ei ole jäiga nõudega iga ilmastsenaariumi korral, vaid teenuse korralduse

üldpõhimõttega, mis aitab tagada linna toimimise hommikuse koormuse ajal

13.1. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHAD Lisa 3 Tabel 4 pealkirjaga Pärnu linna parklate

loetelu talvine seisunditase 2 loetleb Pärnu linna parklad, kehtestades samas, et need peavad

vastama talvisele seisunditasemele 2. Määrus 92 lisa 9 kohaselt on 2. seisunditaseme korral

hooldustsükli aeg 12 tundi. Määruse 92 §-i 27 lg 1 kohaselt on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille

lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud. Määruse 92 §-i 27 lg 2 teise lause

kohaselt Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu

algusest.

Seega nähtub RHAD Lisa 3 Tabeli 4, Määruse 92 ja Määruse 92 lisa 9 koosmõjust, et parklate

puhul peaks hooldustsükli aeg olema 12 tundi, mis peab olema tagatud olenemata sellest, mis

kell hakkab lund sadama ning Määrusega 92 on vastuolus nõuda parkla lumetõrjetöö lõpetamist

(üldjuhul) kella 7.00-ks. Eeltoodud põhjustel on Määrusega 92 vastuolus ka Osa 1 Lepingu p-i

3.3.6 teine lause.

13.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osa 1 Lepingu p 3.3.6 on vastuolus Määrusega 92

ja RHAD Lisa 3 Tabeliga 4 ning ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tuleb viia vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

14. Lepingu p-i 4.2.5: [Tellijal on õigus]: muuta tööde mahtu (lisada/maha võtta loeteludest

tänavaid, peatusi, täpsustada tänavamahtusid vms), sh muuta (suurendada, vähendada) ka

lepingu alusel makstavat tasu kuni 10 %6.

Puudub vaidlus, et Hankija on vaidlustusmenetluse ajal (10.04.2026) muutnud Lepingu p-i

4.2.5, kehtestades, et tööde mahtu (ja sellega seotud tasusid) võib muuta kuni 10%.

Vaidlustaja leiab, et Hankijal võib olla vajadus teatud objektide hooldusest välja jätmiseks või

lisamiseks, kuid mida suuremas mahus objekte lisatakse või neid ära jäetakse, seda suurem on

mõju töövõtjale. Riigihanke eeldatav maksumus on 9,2 miljonit, millest 10% moodustab

920 000 eurot. Sellises mahus teenuse juurde ostmine või teenusest loobumine on töövõtjale

suure mõjuga. Samas ei saa objekte päevapealt juurde tulla ega nende hooldamisvajadus kaduda

ehk Hankijal ei saa olla takistust teavitada mahumuudatustest ette – mida suurem

mahumuudatus, seda pikem etteteatamisaeg. Minimaalne etteteatamisaeg peaks olema

vähemalt 1 kuu.

Hankija ei nõustu, et mahumuudatustest peaks ette teatama vähemalt üks kuu. Tänavate

hoolduses tuleneb vajadus muudatusteks linnaruumi arengust ja operatiivsest vajadusest.

Professionaalne töövõtja peab olema valmis teostama töid, mis on vajalikud teenuse eesmärgi

saavutamiseks, ning 10% ulatuses mahumuudatuste talumine ilma pika etteteatamisajata on

tavapärane ja prognoositav ettevõtlusrisk elutähtsa teenuse osutamisel. Ühekuuline

etteteatamistähtaeg on vastuolus elutähtsa teenuse olemusega. Kui linnaruumis muutub

liikluskorraldus või tekib vajadus asendustäitmiseks, peab Hankija saama reageerida

operatiivselt. Nõue vähemalt üks kuu igal juhul oleks Hankijale ebaproportsionaalselt jäik ja

võib ohustada avalikku huvi olukordades, kus objekt tuleb hooldusesse lisada või sealt ajutiselt

eemaldada lühema etteteatamisega.

14.1. Muutes Lepingu p-i 4.2.5 sõnastust viisil, et tööde mahtu (ja sellega seotud tasusid) võib

muuta kuni 10% (varem Lepingu p-is 4.2.5 olnud 15% asemel), on Hankija kõrvaldanud

(Vaidlustaja väidetud) õiguserikkumise töövõtulepingute muutmise lubatava maksimaalse

mahu osas, mille tõttu jätab vaidlustuskomisjon selles osas vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 5

alusel läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon ei saa teha otsust RHAD-i sätete kohta, mis enam ei

6 10.04.2026, s.o pärast vaidlustuse esitamist, on Hankija asendanud arvu 15% arvuga 10%.

26 (35)

kehti. Samas tuleb vaidlustuskomisjonil võtta Lepingu p-i 4.2.5 osas seisukoht küsimuses, kas

on lubatav lepingu mahu muutmine ilma piisava (Vaidlustaja poolt pakutud 1 kuulise)

etteteatamiseta.

14.2. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et Lepingu p-is 4.2.5 ei ole täpsustatud, millest

arvutatakse 10%, mille ulatuses võib muuta (suurendada või vähendada) tööde mahtu ja lepingu

alusel makstavat tasu. Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud RHS § 123 lg 1 p-ile 1, millest

lähtudes on Vaidlustaja leidnud, et n.ö väiksemate mahumuudatuste absoluutseks piiriks

hankelepingu täitmisel saab rahalises mõttes pidada teenusehankes 10% sõlmitud lepingu

maksumusest. Hankija ei ole selgitanud, millest tema arvates kõnealune 10% tuleks arvutada,

kuid ei ole ka vaielnud vastu Vaidlustajale, kes leiab, et kuivõrd Riigihanke eeldatav maksumus

on 9,2 miljonit, siis 10% sellest moodustab 920 000 eurot, mida pooled praeguses vaidluses

käsitlevadki ilmselt Lepingu p-i 4.2.5 alusel võimalike muudatuste maksimaalse rahalise

mahuna. Vaidlustuskomisjon möönab, et sellises mahus teenuse täiendav ostmine või teenusest

loobumine on töövõtjale väga suure mõjuga. Samas märgib vaidlustuskomisjon, et Lepingu

p-i 4.2.5 kohaselt on 10%-line muutus ülempiir, seega on tõenäoline, et muudatuste reaalne

maht on sellest oluliselt väiksem.

14.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi Lepingu p 4.2.5 on sõnastatud väga ebaselgelt, on

ilmne, et igasugusel töölepingu mahu muutmisel on töövõtjale vajalik teatud ettevalmistusaeg,

mida Hankija pole aga kavatsenud Lepingus ette näha. Tööde teostamise mahu 10%-line

muutmine toob töövõtjale kaasa arvestatava koormuse, olgu siis tööde mahu suurendamiseks

vajaliku tööjõu ja tehnika leidmiseks või mahu vähendamisel tööjõule ja tehnikale uue

rakenduse leidmiseks. Pole mõistlik eeldada, et töövõtjal oleksid koheselt valmis inimesed ja

mehhanismid teenuse täiendavaks osutamiseks, kui lepingu maht peaks 10% võrra tõusma või

töövõtjal oleks võimalus kasutada vabanevat tööjõudu ja tehnikat mujal.

Vaidlustuskomisjon leiab, et eeldatavasti ei ole tellija vajadus lepingu mahu muutmiseks

maksimaalses määras, ehk 10%, eriti sage, kuid juhul, kui selline vajadus peaks siiski tekkima,

ei ole tõenäoline, et see tekiks n.ö päevapealt ega oleks tellijale varem teada, mistõttu ei ole üks

kuu nii suure muudatuse puhul sugugi ebamõistlik etteteatamistähtaeg. Olulisem on märkida,

et etteteatamisaeg on töövõtjale vajalik ka muudatuste puhul, mille maht jääb märgatavalt alla

10% piiri.

14.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Hankija soovib töövõtulepingu mahtu mingis

ulatuses muuta selleks töövõtjaga täiendavat kokkulepet sõlmimata, tuleb Lepingus ette näha

ka mõistlik periood muudatusest töövõtjale etteteatamiseks, kuna töövõtjale peab jääma

ettevalmistusaeg suuremas mahus teenuse osutamiseks või vabanevale ressursile täiendava

rakenduse leidmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 4.2.5 on vastuolus

RHS § 3 p-ist 1 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna ei näe töövõtjale ette mingit

tähtaega tööde mahu muutmiseks (muudatustega kohanemiseks) ning Hankijal tuleb viia

Lepingu p 4.2.5 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

15. Lepingu p 7.2: Asendustäitmine. Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu

tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks

täiendavalt tellija poolt valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, millele lisanduvad

tellijapoolsed juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab

töövõtja.

Vaidlustaja leiab, et kolmandatelt isikutelt tööde tellimisel Hankija poolt

„juhtimiskulude“ nõudmine suuruses 7%, ei ole põhjendatud. Hooldusteenuste tellimisel

asendustäitmisena kolmandalt isikult piirdub tellija roll hooldusteenuse tellimuse esitamisega

ning teostatud hooldusteenuse vastuvõtmisega. Hankija ei „juhi“ hooldusteenuste osutamist.

Arvestades Riigihanke objektiks olevate teenuste kasumimarginaali, on 7% ebamõistlik ka siis,

27 (35)

kui tellijale kaasneksid mingid kulud teenuse tellimisega kolmandalt isikult. Olukorras, kus

Hankija nõuab enda väidetavate kulude katteks ette kindlaks määratud suuruses hüvitist (VÕS §

42 lg 3 p 5), omab tähtsust, millised on Hankija kulud ja milline on nende suurus.

Hankija on seisukohal, et asendustäitmise puhul on 7% juhtimiskulu nõudmine põhjendatud

Hankija täiendava ressursikuluga rikkuva töövõtja asemel tööde korraldamisel. Leppetrahvid

on fikseeritud summadena, et tagada täitmisele sundimine (VÕS § 159 lg 1) ning leppetrahvi

suurus on proportsionaalne elutähtsa teenuse katkemisest tuleneva ohuga (VÕS § 162). VÕS §

162 lg 1 annab võimaluse nõuda ebamõistliku trahvi vähendamist, kuid see ei muuda punkti

ennast tühiseks, eriti kuna tegemist on avaliku ohutuse tagamisega. Asendustäitmine

elutähtsa/linna toimimist tagava teenuse puhul hõlmab: tööde ümberkorraldamist, kiiret

hankijapoolset koordineerimist, dokumenteerimist, tööde vastuvõttu, kvaliteedikontrolli

tihendamist, vaidluste ja riskide haldamist, kommunikatsiooni elanikega ning sageli paralleelset

järelevalvet, et vältida teenuse katkemist. Need tegevused tekitavad reaalseid halduskulusid.

7% on ette määratud kulukomponent asendustäitmise korral ja toimib eelkõige kui kulude

hüvitamise standard ning ühtlasi rikkumise ennetus.

15.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et olukorras, kus töövõtja ei täida oma kohustusi, seades

sellega ohtu tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, võib tellijal teenuse katkematuse

tagamiseks olla vajalik kaasata tööde teostamiseks täiendavalt enda poolt valitud töövõtjaid.

Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt ei ole Vaidlustaja tellija sellist õigust ka kahtluse alla

seadnud. Vaidluse sisu on selles, kas asendustäitmise korral on põhjendatud töövõtja kohustus

tasuda nn tellijapoolsete juhtimiskulude katmiseks 7% tellija korraldatud tööde maksumusest

(edaspidi Juhtimiskulud).

15.2. Vaidlustuskomisjonile jääb Lepingu p-i 7.2 sõnastusest arusaamatuks, milliste kulude

katmiseks Juhtimiskulud õieti mõeldud on, sest Lepingu p-ist 7.2 tuleneb, et kõik kulud, mis

seonduvad tellija poolt tööde teostamiseks täiendavalt valitud ettevõtjate kaasamisega, katab

nagunii töövõtja ning sellele lisanduvad Juhtimiskulud. Tegevuste loendi puhul, mille Hankija

on vastuses vaidlustusele Juhtimiskulude põhjendamiseks välja toonud (vt nt käesoleva otsuse

p 15), on ilmselt tegemist näidisloeteluga võimalikest kulusid kaasa toovatest tegevustest, mis

tõenäoliselt ühe asendustäitmise puhul korraga aset ei leia ning seega ka kõiki kulusid kaasa ei

too. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Juhtimiskulude esitamine mingi protsendina tööde

maksumusest põhjendatud, sest mingite kulude katmiseks tuleb need enne kanda. Lepingu

p-ist 7.2 ja Hankija vastustest ei nähtu aga mingit reaalset seost võimalike kulude ning 7%

korraldatud tööde maksumuse vahel. Sisuliselt on tegemist mitte kulu hüvitamise vaid

sanktsiooniga, mida Hankija varjab millegipärast Juhtimiskulude nime taha. Isegi, kui Hankija

vastuses vaidlustusele loetletud tegevustega kaasneksid Hankijale kulud, ei ole Hankija

millegagi põhjendanud nende katmiseks mõeldud Juhtimiskulude suurust (7% tellija

korraldatud tööde maksumusest).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 7.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamiselt läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tuleb viia vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

16. Lepingu p-is 7.3.1 Talihoolduse nõuete rikkumine (Osa 1 alapunktid 7.3.1.1 – 7.3.1.57; Osa

2 alapunktid 7.3.1.1 ja 7.3.1.2), Osa 1 Lepingu p-is 7.3.2 Suvise hoolduse nõuete rikkumine

(alapunktid 7.3.2.1 – 7.3.2.3), Osa 2 Lepingu p-is 7.3.2 Kevadise koristamise tähtaja ületamine

ja Lepingu p-is 7.3.3 Muud kohustuste rikkumised (Osa 1 alapunktid 7.3.3.1 – 7.3.3.38; Osa 2

7.3.3.1 – 7.3.3.2) sätestatud leppetrahvinõuded osas, milles need on kehtestatud

absoluutsuurustes.

7 Osa 1 Lepingu p-i 7.3.1.4 õigusvastasust on juba käsitletud käesoleva otsuse p-ides 9.1 ja 9.2. 8 Vaidlustaja ei vaidlusta Osa 1 Lepingu p-i 7.3.3 alapunkti 7.3.3.4 ja Osa 2 Lepingu p-i 7.3.3 alapunkti 7.3.3.3.

28 (35)

Vaidlustaja leiab, et Hankija kehtestatud leppetrahvide regulatsioon on põhjendamatu, kuivõrd

leppetrahvid on kehtestatud absoluutsuurustes ja ühegi rikkumise puhul ei võeta arvesse

rikkumise sisu ja ulatust, rikkumise määra ega raskust (vt Osa 1 Lepingu p 7.3.1.5 ja Osa 2

Lepingu p 7.3.1.2). Hankija kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud

ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Kõik lepingu rikkumised ei

ole sisu ega ka tagajärgede poolest võrreldavad. Samuti ei ole kõik leppetrahvide määramise

alused seostatavad liiklusohutusega, ehk sellega, kas objekte on hooldatud vastavalt kehtivatele

hooldamise nõuetele (kas tee on libe või mitte, kas teel on lumi tõrjutud või mitte jmt).

Hankija väitel on Riigihanke eseme puhul tegemist elutähtsa teenuse sarnase tegevusega

(liikluse ohutuse tagamine), mistõttu iga rikkumine on oluline. Leppetrahvide eesmärk on

tagada teenuse kvaliteet ja operatiivsus ning kui trahv on konkreetses olukorras ebamõistlik, on

töövõtjal õigus nõuda selle vähendamist kohtus. Lepingus on rikkumine defineeritud

objekti/lõigu kaupa, mis võimaldab siduda sanktsiooni konkreetse juhtumiga. Lisaks ei ole

leppetrahvide summad suurusjärguna võrreldavad lepingu kogumahuga ning on ette nähtud

eelkõige distsiplineeriva meetmena.

16.1. Vaidlust ei saa olla selles, et vaidlustatavad leppetrahvid on kehtestatud

absoluutsummades (300 eurot, 500 eurot, 1000 eurot, 1500 eurot, 2000 eurot, 3000 eurot,

4000 eurot) olenemata sellest, milline nõue oli täitmata, millise suurusega ala osas polnud

hooldust korrektselt teostatud, millise aja jooksul mingi nõue täitmata oli vms. Nt niitmise

tähtaegade või kevadkoristuse tähtaegade ületamise eest on ette nähtud absoluutsuuruses

leppetrahv (300 eurot või 500 eurot) iga hilinetud tööpäeva eest olenemata sellest, kui suure ala

osas on hilinetud (10m2 või 10 hektarit), kui kaua hilineti (kas 1 tund või 23 tundi) jne (Osa 1

Lepingu p-id 7.3.2.2, 7.3.2.3, Osa 2 Lepingu p 7.3.2).

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väidetega, et kuna Riigihanke eseme puhul on tegemist

elutähtsa teenuse sarnase tegevusega (liikluse ohutuse tagamine), on iga rikkumine oluline ja

leppetrahvide eesmärk on tagada teenuse kvaliteet ja operatiivsus. Vaidlustuskomisjon möönab,

et töövõtja peaks rikkumisi vältima, kuid kõik rikkumised, mille puhul vaidlustatud

töövõtulepingute alapunktid leppetrahvi ette näevad ei ole kindlasti seotud elutähtsa teenuse

sarnase tegevusega nagu Hankija väidab (nt Osa 1 Lepingu alapunktid 7.3.1.4, 7.3.2.2, 7.3.2.3,

7.3.3.1, 7.3.3.2 või Osa 2 Lepingu alapunktid 7.3.2, 7.3.3.1 ja 7.3.3.2). Samuti puudub

igasugune põhjendus selleks, et rikkumisi tuleks käsitleda arvestamata nende konkreetseid

asjaolusid. Arvestades kohtute koormatust on ebamõistlik suunata töövõtjat ka kõiki

leppetrahve kohtus vaidlustama.

16.2. Vaidlustuskomisjoni arvates on leppetrahvide kehtestamine absoluutsummadena

ebaproportsionaalne. Sanktsioonide määramise alused ja nende rikkumiste asjaolud võivad olla

(ja üldjuhul ongi) erineva kaaluga ja võimalike erisisuliste rikkumiste sanktsioneerimine

ühesuguse (trahvi)summaga on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse

üldpõhimõttega. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleks sanktsioonide rahalised määrad sätestada

maksimummääradena (lisades nt vaidlustatud alapunktidesse sõna kuni), mis mitte üksnes ei

kohustaks vaid ka võimaldaks Hankijal rikkumise tuvastamise korral määrata proportsionaalse

sanktsiooni.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p-is 7.3.1 Talihoolduse

nõuete rikkumine (Osa 1 alapunktid 7.3.1.1 – 7.3.1.5 ; Osa 2 alapunktid 7.3.1.1 ja 7.3.1.2), Osa

1 Lepingu p-is 7.3.2 Suvise hoolduse nõuete rikkumine (alapunktid 7.3.2.1 – 7.3.2.3), Osa 2

Lepingu p-is 7.3.2 Kevadise koristamise tähtaja ületamine ja Lepingu p-is 7.3.3 Muud

kohustuste rikkumised (Osa 1 alapunktid 7.3.3.1 – 7.3.3.3 ; Osa 2 7.3.3.1 – 7.3.3.2) sätestatud

leppetrahvinõuded ei kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamiselt proportsionaalselt ja

RHS § 3 p-is 2 sätestatud üldpõhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning

need tuleb viia vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

29 (35)

17. Osa 1 Lepingu p 7.3.3.3: [Muud kohustuste rikkumised] Talihoolduse garantiikirja

esitamata jätmine tähtajaks – 1000 eurot iga hilinenud kalendripäeva eest.

Vaidlustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Osa 1 Lepingu p-is 7.3.3.3 on nähtud ette leppetrahv

talihoolduse garantiikirja tähtajaks esitamata jätmise eest, mille esitamise kohustust töövõtjal

Lepingu järgi ei ole.

Hankija selgituse kohaselt on talihoolduse garantiikiri viide Osa 1 Lepingu p-ile 11.1

(täitmisgarantii), mille esitamata jätmine on oluline rikkumine. Täiendavas vastuses

vaidlustusele märgib Hankija, et selgitus, et viide puudutab täitmisgarantiid (Lepingu p 11.1)

on sisuline: tegemist on terminoloogilise ebatäpsusega, mitte uue kohustuse loomisega. Leping

tervikuna näeb täitmisgarantii ette, seega ei saa väita, et garantiinõuet ei ole olemas, kui

lepingus see tegelikult sisaldub.

17.1. Vaidlustuskomisjonile jääb Hankija selgitus arusaamatuks. Osa 1 Lepingus on mõistet

talihoolduse garantiikiri kasutatud ainult ühel korral – vaidlusaluses Lepingu p-is 7.3.3.3,

milles selle esitamisega hilinemise eest on ettenähtud leppetrahv. Millistel asjaoludel ja millal

talihoolduse garantiikiri esitada tuleb Osa 1 Lepingust ning teistest RHAD-i dokumentidest ei

nähtu.

Hankija viidetest Osa 1 Lepingu p-ile 11.1 saab vaidlustuskomisjon aru, et Osa 1 Lepingu p-is

7.3.3.3 nimetatud talihoolduse garantiikirja all tuleb Hankija arvates mõista Osa 1

Lepingu p-is 11.1 nimetatud garantiikirja, mis ilmselt seondub Osa 1 Lepingu järgnevates

punktides nimetatud täitmisgarantii ja täitmisaegse garantiiga. Vaidlustuskomisjon leiab, et

Osa 1 Lepingu p-is 7.3.3.3 nimetatud talihoolduse garantiikirja ei saa loogiliselt samastada

Osa 1 Lepingu p-is 11.1 nimetatud garantiikirjaga, mis peaks tagama mitte üksnes

talihooldusest tulenevaid vaid kõiki Lepingu täitmisest tulenevaid kohustusi. Seda enam, et Osa

1 Lepingu p-is 11.1 nimetatud garantiikirja tähtajaks esitamata jätmise sanktsioon on

selgesõnaliselt kehtestatud Osa 1 Lepingu p-is 11.5.

17.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väitega, et Osa 1 Lepingu p-is 7.3.3.3 on tegemist

pelgalt terminoloogilise ebatäpsusega, kuid kui sellega ka nõustuda, tuleb Hankijal see vastuolu

RHAD-is ikkagi kõrvaldada (seda ei saa kõrvaldada selgitusega) ning viia Osa 1 Lepingu

p 7.3.3.3 kooskõlla Osa 1 Lepingu peatükiga 11 „Tagatised“, arvestades seejuures eriti Osa 1

Lepingu p-i 11.5.

Eeltoodut arvesse võttes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Osa 1 Lepingu p 7.3.3.3 ei ole

läbipaistev ja on seega vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning tuleb viia vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

18. Osa 1 Lepingu p 7.7: Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu

või töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal

õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 300 000 eurot.

Osa 2 Lepingu p 7.7: Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu või

töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal

õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 100 000 eurot.

Lepingu p-i 7.7 on Vaidlustaja vaidlustanud kahel põhjusel:

1) lepingu lõpetamise kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi rakendamine ei saa

olla õigustatud kõikidel juhtudel, kui esinevad Lepingus nimetatud olulised lepingu rikkumised,

eeskätt Lepingu p-ides 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 sätestatud juhtudel. Tellijal on võimalik

kohaldada leppetrahvi, rakendada asendustäitmist ning nõuda kahju hüvitamist (Lepingu p-id

3.1.11 ja 7.1.1);

2) Osa 1 Lepingu p-is 7.7 kehtestatud leppetrahv 300 000 eurot ja Osa 2 Lepingu p-is

7.7 kehtestatud leppetrahv 100 000 eurot ei ole kooskõlas Lepingu p-iga 7.1.2, mille kohaselt:

Lepingus sätestatud leppetrahvid on kohustuste täitmisele sundimiseks, mitte kohustuste

täitmise asendamiseks [---]. Lepingu p-is 7.7 Lepingu lõpetamise eest nõutav leppetrahv ei

sunni Lepingut täitma. Samuti ei ole põhjendatud nõuda leppetrahvi Osas 1 absoluutsummas

30 (35)

300 000 eurot ja Osas 2 absoluutsummas 100 000 eurot. Lepingu lõpetamisel nõutav leppetrahv

on mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks ehk suunatud kahjude hüvitamisele.

Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et lepingu lõpetamisel on leppetrahvidel kahju hüvitamise

funktsioon, mis on vastuolus Lepingu p-iga 7.1.2. Lepingu lõpetamise leppetrahv teenib eeskätt

ennetus- ja distsipliinifunktsiooni kestvuslepingus - see vähendab riski, et teenuse osutaja

katkestab teenuse või põhjustab selle katkemise olulise rikkumisega. Tegemist ei ole kohustuse

„asendamisega”, vaid motivaatoriga vältida olukordi, mis sunnivad Hankijat teenuse kiirelt

ümber korraldama. VÕS § 159 lg 1 lubab kokku leppida leppetrahvi kohustuse täitmise

asendamiseks. Osa 1 Lepingu p-is 7.7 leppetrahvina kehtestatud 300 000 eurot on ca 25%

Osas 1 nõutud minimaalsest referentslepingu mahust (1,2 mln), mis 5-aastase lepinguperioodi

peale jagatuna ei ole ebamõistlik, arvestades uue hanke korraldamise kulusid ja teenuse

katkemise ohtu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine on HOS § 38 lg 3 p 3 kohaselt

kriitiline.

18.1. Vaidlustaja väite osas, et lepingu lõpetamine ei ole põhjendatud Lepingu p-ides 12.4.2,

12.4.5 ja 12.4.7 sätestatud juhtudel, võtab vaidlustuskomisjon seisukoha allpool, käsitledes

vaidlustust konkreetselt Lepingu p-ide 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 osas.

18.2. Seoses vaidlusega selle üle, kas Osa 1 Lepingu p-is 7.7 kehtestatud leppetrahv

300 000 eurot ja Osa 2 Lepingu p-is 7.7 kehtestatud leppetrahv 100 000 eurot on või ei ole

kooskõlas Lepingu p-iga 7.1.2, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 7.1.2 ongi

erinevalt tõlgendatav. Lepingu p-i 7.1.2 esimene lause: Lepingus sätestatud leppetrahvid on

kohustuste täitmisele sundimiseks, mitte kohustuste täitmise asendamiseks [---] võib tähendada

ühel poolt sanktsiooni reaalset kasutamist sunnivahendina lepingu täitmiseks – Hankija

kohaldab leppetrahvi selleks, et sundida töövõtjat, kellel on lepinguline suhe tellijaga, täitma

oma konkreetset lepingulist kohustust, mille täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest on

ette nähtud leppetrahv (nagu leiab Vaidlustaja). Sellised on nt Lepingu p-ides 7.3.1, 7.3.2 ja

7.3.3 kehtestatud leppetrahvid. Samas võib Lepingu p-i 7.1.2 esimene lause tähendada ka seda,

et leppetrahvil on üksnes kaudne ennetus- ja distsipliinifunktsioon – töövõtja on sunnitud

töölepingut korrektselt täitma selleks, et vältida lepingu lõpetamist Lepingu p-i 7.7 alusel ning

juba lepingu lõpetamisele järgnevat võimalikku suurt leppetrahvinõuet (vastavalt Lepingu p-ile

7.7 Osas 1 - 300 000 eurot ja Osas 2 - 100 000 eurot), nagu näib arvavat Hankija.

18.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle tuvastamine, kas Lepingu p-is 7.7 kehtestatud

leppetrahvid on või ei ole vastuolus Lepingu p-iga 7.1.2, ei ole praeguses vaidlustusmenetluses

vältimatult vajalik. Vaidlustaja on seisukohal, et põhjendatud ei ole nõuda leppetrahvi Osas 1

absoluutsummas 300 000 eurot ja Osas 2 absoluutsummas 100 000 eurot ning sellega

vaidlustuskomisjon nõustub.

Lepingu p-i 7.7 sõnastus annab Hankijale üksnes valiku, kas kohaldada leppetrahvi vastavalt

300 000 või 100 000 euro ulatuses, või seda üldse mitte kohaldada9. Vaidlustuskomisjon jääb

juba eespool väljendatud seisukoha juurde (vt käesoleva otsuse p-id 16.1 ja 16.2), et

leppetrahvide kehtestamine absoluutsummades, võimaluseta arvestada nende määramisel

konkreetsete lepingu rikkumise asjaoludega, on ebaproportsionaalne.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 7.7 (nii Osas 1 kui 2) ei

ole osas, mis näeb ette leppetrahvid absoluutsummades, kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamiselt proportsionaalselt ja RHS § 3 p-is 2 sätestatud üldpõhimõttega, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud ning tuleb viia vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

9 Vaidlustuskomisjon ei käsitle siinkohal tsiviilõiguslikke võimalusi leppetrahvi vähendamiseks (VÕS § 162 lg

1).

31 (35)

19. Lepingu p 7.10: Kui pool viivitab teisele poolele tasu, leppetrahvi või kahju hüvitise

tasumisega, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte

rohkem kui 20% tasumisele kuuluvast summast.

Vaidlustaja on seisukohal, et kuna Leping on VÕS-i mõistes töövõtuleping, mille alusel on

tellija põhikohustuseks maksta tööde eest tasu, ei ole õiguspärane tellijal lasuva põhikohustuse

täitmise eest vastutust piirav tingimus. VÕS § 42 lg 3 p-i 2 kohaselt on tühine tüüptingimus,

millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja

suhtes, sh võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult

juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse

mittekohaselt, sh viivitab täitmisega.

Hankija leiab, et Lepingu p 7.10 on õiguspärane, kuna kohaldub pooltele võrdselt ning kujutab

endast lepingulise viivise kokkulepet. Viivise ülempiir aitab vältida olukorda, kus viivis muutub

ebamõistlikult karistuslikuks, eriti pikaajalise lepingu kestel.

19.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Lepingu p 7.10 kohaldub pooltele võrdselt ja

ei välista seetõttu teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamist ega piira nende

kasutamist ebamõistlikult, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata

või täidab kohustuse mittekohaselt, sh viivitab täitmisega. Viivise tasumise piiramine 20%-ga

tasumisele kuuluvast summast ei ole vaidlustuskomisjoni arvates diskrimineeriv ega

ebamõistlik kummagi poole huvisid arvestades. Viivise ülempiir aitab vältida olukorda, kus

viivis muutub ebamõistlikult karistuslikuks.

19.2. Eeltoodut arvestades on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 7.10 on

õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavuses.

20. Lepingu p 12.3: Tellijal on õigus leping üles öelda või sellest taganeda, kui vähendatakse

tellija finantseerimisallikate eelarveid või katkestatakse finantseerimine. Sellisel juhul on

töövõtjal õigus saada tasu faktiliselt tehtud ja põhjendatud kulutuste eest, ent ei ole õigust

nõuda kahjude hüvitamist, kogu ehitustöö eest kokkulepitud tasu vms.

Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p 12.3 on õigusvastane, kuna tellijale antakse õigus

mistahes ette teatamiseta ning kahjude hüvitamiseta Leping lõpetada viitega eelarvete

vähendamisele või finantseerimise katkestamisele. VÕS § 655 lg 1 sätestab üldreegli juhuks,

kui tellija soovib lõpetada töövõtulepingu ilma, et töövõtja oleks seda rikkunud – töövõtjal on

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu

kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada. Hankija rõhutab vaidlustusmenetluses läbivalt, et hangitava teenuse näol

on tegemist elutähtsa teenusega, mille osutamine on vältimatult vajalik. Hankija ei pea

korraldama riigihanget perioodiks, mille osas Hankijal puudub kindlus eelarveliste vahendite

piisavuses vmt. Lepingu täitmine tähendab pakkujatele, sh Vaidlustajale, suure hulga tehnika,

materjalide jm ressursside planeerimist, mida ei ole võimalik kuskil mujal kasutusse võtta,

vähemalt mitte lühikese ajaperioodi vältel

Hankija selgitab, et on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle rahalised vahendid sõltuvad

eelarveotsustest. Rahastuse katkemine on mõjuv põhjus kestvuslepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, kuna tellijalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ilma rahastuseta. See

on objektiivne ja seadusest tulenev piirang avaliku raha kasutamisele, millega professionaalne

töövõtja peab avaliku sektoriga lepingusse astudes arvestama. Teenuse vältimatus ei kaota

avaliku raha kasutamise õiguslikke ja eelarvelisi piiranguid. Kui rahastust objektiivselt

vähendatakse või see katkeb, ei saa Hankijalt mõistlikult nõuda kohustuse jätkamist viisil, mis

ei ole eelarveõiguslikult kaetav. Töövõtjale on ette nähtud tasu faktiliselt tehtud ja põhjendatud

kulutuste eest.

20.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et ilma vajaliku finantseerimiseta ei ole töövõtulepingu

täitmise eest tasumine võimalik, kuid Lepingu p 12.3 on siiski arusaamatu ja

32 (35)

ebaproportsionaalne. Esmalt jääb mulje, et kogu viidatud punkt on redigeerimata kujul üle

võetud mingist teisest lepingust, sest selles on märgitud [---] kogu ehitustöö eest kokkulepitud

tasu [---], kuid Riigihanke puhul on tegemist tänavapuhastus- ja tänavapühkimisteenustega,

mitte ehitustöödega. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et vastuoluline on see, et

Hankija oma menetlusdokumentides pidevalt rõhutab, et teehooldus on elutähtis teenus, mille

osutamine tuleb igal juhul tagada, kuid Lepingu p 12.3 annab Hankijale võimaluse leping üles

öelda või sellest taganeda mitte üksnes tellija (s.o Pärnu linna) finantseerimise katkestamise

vaid isegi finantseerimisallikate eelarvete vähendamise korral. Seega – kui Pärnu linna eelarves

vähendatakse teede hooldustöödele ettenähtud summasid kasvõi mõnekümne euro võrra, on

Hankijal Lepingu p-i 12.3 alusel põhimõtteline õigus töövõtuleping ilma etteteatamiseta üles

öelda. Vaidlustuskomisjon ei arva, et Hankija tellijana praktikas niimoodi käituks, kuid Lepingu

p 12.3 on mingil põhjusel niiviisi sõnastatud.

20.2. Vaidlustaja ei ole oma menetlusdokumentides vaidlustuskomisjonile arusaadavalt

näidanud, millisel kujul (kui üldse) oleks Lepingu p 12.3 tema arvates õiguspärane.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on igal juhul ebaproportsionaalne Hankija võimalus

töövõtuleping ette teatamata üles öelda või sellest taganeda üksnes finantseerimisallikate

vähendamise tõttu. Riigihanke eset arvestades oleks mõistlik eeldada, et juhul, kui tellija

rahalised vahendid lepingu täitmise eest tasumiseks oluliselt vähenevad, astub tellija töövõtjaga

läbirääkimistesse lepingu muutmiseks. Ilmselgelt ebaproportsionaalne on töövõtulepingu üles

ütlemine või sellest taganemine ilma mõistliku ette teatamise tähtajata. On ebatõenäoline, et

isegi juhul, kui tellija finantseerimine töövõtulepingut puudutavas osas täielikult katkestatakse

või koguni lõpetatakse, mille tagajärjel Pärnu tänavad ja kergliiklusteed upuksid lumme või

porisse, toimuks see nii ootamatult, et tellija sellist võimalust varem ette näha ei suuda.

Ilmselgelt ei ole töövõtjal lepingu täitmiseks vajalikke ressursse (sh tehnika ja inimtööjõud)

võimalik koheselt rakendada mingi teise lepingu täitmiseks, mistõttu Lepingu p 12.3 tähendab

kogu lepingu etteteatamata lõpetamisest tuleneva riisiko põhjendamatut ja ebaproportsionaalset

panemist töövõtjale.

Eeltoodut arvestades on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 12.3 ei ole kooskõlas RHS

§ 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb

riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning tuleb viia vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

21. Lepingu p-ide 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 kohaselt [Tellijal on õigus leping lõpetada töövõtja

olulise lepingu rikkumise korral. Töövõtjat loetakse lepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas

kui]:

12.4.2. tööde kvaliteet ei vasta lepingule ning töövõtja ei ole kõrvaldanud puudust tellija

määratud täiendaval tähtajal;

12.4.5. töövõtja on neljakuulise perioodi jooksul rikkunud lepingut sellisel määral, et tellija on

esitanud kolmel korral töövõtjale leppetrahvi nõude;

12.4.7. töövõtja rikub muul viisil oluliselt lepingut ning ei kõrvalda rikkumist hiljemalt viie

kalendripäeva jooksul alates tellijalt vastavasisulise teate saamisest.

Vaidlustaja on seisukohal, et lepingu lõpetamine kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi

rakendamine ei ole eeltoodud alustel õigustatud. Tegemist ei ole ka juhtumitega, mida oleks

mõistlik käsitleda Lepingu olulise rikkumisena.

Hankija leiab, et VÕS § 196 lg 1 lubab kestvuslepingu mõjuval põhjusel üles öelda.

Lepingu p 12.4.2 eeldab tööde kvaliteedi mittevastavust ning puuduse kõrvaldamata jätmist

täiendava tähtaja jooksul. Kui töövõtja ei suuda elutähtsat teenust (HOS § 36 lg 4) osutada ka

pärast talle antud lisatähtaega, on usaldus tema vastu lõplikult kadunud, mis annab Hankijale

õiguse leping lõpetada, et tagada linna toimepidevus uue hankega. Lepingu lõpetamine kui

äärmuslik meede rakendub kooskõlas hea usu ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Hankija ei

käsitle ebaolulisi puudusi oluliste rikkumistena.

Lepingu p 12.4.5 on ette nähtud korduva rikkumise mustri tuvastamiseks. Leppetrahve ei

33 (35)

määrata abstraktselt, vaid konkreetsete kohustuste rikkumise eest. Kolmekordne

sanktsioneerimine lühikese perioodi jooksul on objektiivne indikaator, mis võib anda mõistliku

aluse eeldada edasist mittenõuetekohast täitmist.

Lepingu p 12.4.7 on raamtingimus olukordadeks, mida teised alapunktid ei kata. “Oluline” on

sisuline filter, mis välistab ebaoluliste rikkumiste automaatse kvalifitseerimise lõpetamise

aluseks. 5 päeva mõistlikkus sõltub rikkumise olemusest. Hankija saab ja ka praktikas annab

vajadusel töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, arvestades konkreetseid

asjaolusid.

21.1. Eelkõige märgib vaidlustuskomisjon, et analüüsides järgnevate rikkumiste olulisust. tuleb

arvestada, et tulenevalt Lepingu p-ist 12.4 on tellijal õigus leping lõpetada kas või ühe

alljärgneva rikkumise kui olulise rikkumise esinemise korral. Seega tuleb kontrollida, kas

rikkumised on sellise raskusastmega, et nende korral oleks põhjendatud kõige rangema

sanktsiooni - lepingu ennetähtaegse lõpetamise – kohaldamine.

21.2. Lepingu p 12.4.2.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 12.4.2 on üldsõnaline ning vastuolus Lepingu

peatükiga 5 „Tööde kontrollimine, hindamine ja vastuvõtmine“, mis kehtestab tööde kvaliteedi

kontrollimise (Lepingu p-id 5.1.1 ja 5.1.2), puuduse fikseerimise (Lepingu p 5.2.1), puuduse

kõrvaldamiseks lisatähtaja andmise (Lepingu p 5.2.2) ja sanktsiooni rakendamise (Lepingu

p 5.2.3) korra. Lepingu p 5.2.3 sätestab Kui töövõtja ei ole puudust määratud ajaks

kõrvaldanud, fikseerib tellija rikkumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See on

aluseks sanktsioonide rakendamisele vastavalt lepingu peatükile „Vastutus“.

Lepingu peatükk 7 „Vastutus“ sisaldab p-i 7.3 Leppetrahvid hooldusnõuete rikkumise eest,

mille kohaselt: Leppetrahvi rakendamise eelduseks on käesoleva lepingu punktis 5.2 sätestatud

puuduse fikseerimine ja töövõtjale tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks. Leppetrahv

rakendub, kui töövõtja ei ole puudust määratud tähtajaks kõrvaldanud.

Eeltoodust nähtub, et Lepingu peatükkide 5 ja 7 kohaselt on selle tuvastamine, et tööde kvaliteet

ei vasta lepingule ning töövõtja ei ole puudust määratud tähtajaks kõrvaldanud, aluseks Lepingu

peatükis 7 toodud leppetrahvide rakendamiseks, mitte Lepingu p-i 12.4 nimetatud olulise

rikkumise tuvastamiseks, mis võib kaasa tuua töövõtulepingu lõpetamisele. Kui asuda

vastupidisele seisukohale, nagu Hankija on asunud vastuses vaidlustusele, oleksid kõik

leppetrahvi kaasa toovad rikkumised olulised lepingu rikkumised Lepingu p-i 12.4 mõttes, mida

need aga sisult ei ole ning ilmselt pole Hankija seda ka mõelnud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 12.4.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamiselt läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tuleb viia vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

21.3. Lepingu p 12.4.5.

Lepingu p-i 12.4.5 sisu on selles, et oluliseks lepingu rikkumiseks loetakse töövõtulepingu

korduv rikkumine nelja kuulise perioodi jooksul, kui tellija on esitanud töövõtjale vähemalt

kolmel korral leppetrahvinõude. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on töövõtulepingu korduv

rikkumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, mille puhul on esitatud ka leppetrahvinõue,

käsitletav töövõtulepingu olulise rikkumisena.

Eeltoodust lähtudes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 12.4.5 on õigusaktidega

ettenähtud nõuetega vastavuses.

21.4. Lepingu p 12.4.7.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olulist lepingu rikkumist ei saa sisustada tautoloogia

kaudu - töövõtja rikub muul viisil oluliselt lepingut. Ehk - oluline lepingu rikkumine on see,

kui töövõtja rikub oluliselt lepingut.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kui Hankija Lepingu p-i 12.4 alapunktides juba oluliste rikkumiste

34 (35)

näidisloetelu annab, siis peab välja toodud punktidest vähemalt aru saama, milliseid rikkumisi

peab Hankija olulisteks lepingu rikkumisteks. Lepingu p 12.4.7 selle mõistmiseks mingit

võimalust ei anna. Lepingu p-ist 12.4.7 nähtub, et Hankija lihtsalt otsustab, et töövõtja on

rikkunud töövõtulepingut oluliselt mingil viisil, mida pole Lepingu p-is 12.4 teistes punktides

nimetatud ning sellest tulenebki automaatselt, et tegu on olulise rikkumisega. See, et Hankija

annab teadmata rikkumise kõrvaldamiseks viie kalendripäevase tähtaja, ei muuda punkti

kuidagi mõistetavamaks. Kuna pole võimalik isegi oletada, millise rikkumisega võiks tegemist

olla, ei saa olla veendunud ka selles, et viiest kalendripäevas piisaks objektiivselt rikkumise

kõrvaldamiseks. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Lepingu p 12.4.7 täiesti meelevaldne.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 12.4.7 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamiselt läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tuleb viia vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

22. Vaidlustusmenetluse kulud

22.1. RHS §-i 198 lg 2 kohaselt: Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1

punktis 5 nimetatud vaidlustuse [---] osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses

tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud

proportsionaalselt vaidlustuse [---] rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise

esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

RHS § 198 lg 51 kohaselt: kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti

8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon

oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud

juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või

õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

22.2. Vaidlustuskomisjonil ei ole alust arvata, et Hankija oleks muutnud vaidlustuse esitamise

versioonis Osa 1 Lepingu p-de 3.2.13, 3.3.2.1, 3.3.2.2 ja 5.1.3 ning Osa 2 Lepingu p-de 3.3.1,

3.3.2 ja 5.1.3 talihoolduspäeviku nõude osas ning Lepingu p-i 4.2.5 osas, milles oli sätestatud

Hankija õigus muuta tööde mahtu ja lepingu alusel makstavat tasu kuni 15%, ilma vaidlustuse

esitamiseta, mistõttu leiab vaidlustuskomisjon, et õigusrikkumiste kõrvaldamine on tingitud

vaidlustuse esitamisest ning ka selles osas tuleb Vaidlustaja õigusabi kulud Hankijalt välja

mõista.

22.3. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et menetluskulud tuleb välja mõista proportsioonis 19/1

Vaidlustaja kasuks.

22.4. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 3751 eurot käibemaksuta, kokku 17,05 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga

220 eurot (ilma km-ta). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust

silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud

ning tuleb Hankijalt välja mõista proportsioonis vaidlustuse rahuldamisega, summas 3563,45

eurot käibemaksuta.

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv (2560) samas proportsioonis,

s.o 2432 eurot.

35 (35)

22.5. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik