Rahandusministeeriumi arvamus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tehtud 29.04.2026 muudatusettepanekutele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Liina Kersna

Riigikogu kultuurikomisjon

[email protected];

[email protected]

Rahandusministeeriumi arvamus

teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõule (822

SE) ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt tehtud

29.04.2026 muudatusettepanekutele

Austatud proua Liina Kersna,

Rahandusministeerium esitas eelnõu menetlemise protsessis 09.03.2026 Vabariigi Valitsusele

teadmiseks oma arvamuse (leitav siit). Peamised probleemid, millele tähelepanu juhiti:

 Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse poliitikakujundamise kvaliteedi

parendamise arutelu on vajalik, kuid eelnõu tugineb puudulikele eeldustele –

teadmussiire ministeeriumides toimib juba praegu (ETAGi 2025. a analüüsi1 järgi on

94% uuringutest kasutust leidnud), teadusnõuniku ametikoht ei ole poliitiline.

 Sellisel kujul ei arvesta eelnõu ministeeriumite vajadusi ega paranda teadmussiiret ega

poliitikakvaliteeti, vaid tekitab uusi riske – teadmistepõhise poliitikakujundamise

ökosüsteemis sõnastatakse teadusnõuniku roll ümber teadusnõuandjaks, kuid kaob

teadmuse vahendaja ja süsteemi arendaja roll, mis on oluline, et teadmistepõhine

poliitikakujundamine ministeeriumis üldse toimiks.

 Ministeeriumide valitsemisalad on väga laiad ning teaduskoostöö on

multidistsiplinaarne, mistõttu ei ole võimalik, et üks teadusnõunik annaks teadusnõu

kogu valitsemisala teemades.

 Teadlaste äratoomine ministeeriumitesse ei ole ei riigile ega teadusele kasulik;

tulemuslikum ja ka kulude poolest mõistlik on süsteemne ja paindlik koostöö

ülikoolide ja teadlastega, mitte üksikisikutele rajatud mudel.

 Eelnõusse kirjutatud teadusnõuniku ametiprofiil ühendab vastuoluliselt väga kõrged

teaduslikud ootused ja suure halduskoormuse.

 Eelnõu tegelik mõju ja kulud riigieelarvele on alahinnatud.

1 Kroon, C. & Kree, H. (2025). Uuringute mõju poliitikale: kas riigi teadustellimused täidavad eesmärki? Tartu:

Eesti Teadusagentuur

Meie 12.05.2026 nr 1.1-11/2085-1

2

Tuginedes eelnõu algatajatele esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohale (17.03.2026 nr 8-

5/26/962-4), mis tõi välja vajalikkuse jätkata arutelu Riigikogu kultuurikomisjoni,

ministeeriumite ja teiste osapooltega, kohtusid teadusnõunike esindajad eelnõu esitaja Irja

Lutsari ning kultuurikomisjoni liikmega Margit Sutropiga. Kohtumise eesmärk oli tutvustada

teadusnõunike tänast ametiprofiili ning peamisi tööalaseid väljakutseid, eelnõu mõjusid

ministeeriumitele ning arutleda teadmistepõhise poliitikakujundamise parendamise

võimaluste üle.

Kohtumisel tõdeti, et meil on ühine lahendatav probleem – kuidas tugevdada teadmistepõhist

poliitikakujundamist. Ühtlasi rõhutati, et tegemist on keeruka ökosüsteemiga ning

teadusnõunikel on täna oluline roll selle ülesehitamisel ja hoidmisel. Ökosüsteemi toimimise

seisukohast on vajalikud nii teadusnõuniku roll teadmuse vahendaja ja süsteemi arendajana

(knowledge broker) kui ka teadusnõuandjana (scientific advisor). Samas ei mahu mõlemad

rollid ühele ametiprofiilile ning kõigi rollide täitmiseks uute ametikohtade loomine on

riigieelarveliselt kulukas. Teadusnõunike hinnangul asendab eelnõu praeguses sõnastuses ühe

olulise rolli teisega, mistõttu ei lahenda see probleemi ning võivad realiseeruda uued riskid.

Kohtumise tulemusel peeti vajalikuks täiendavate arutelude pidamist valdkondliku teadus- ja

arendussüsteemi osapooltega, mis võimaldaks välja töötada lahendused, mis aitaks probleemi

lahendada, arvestaks osapoolte vajaduste ja võimalustega aga oleksid ka optimaalse kuluga

riigieelarvele.

Eelnevast tulenevalt ei nõustu Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi

esitatud muudatusettepanekutega, kuna need ei ole täielikult kooskõlas Vabariigi Valitsuse

seisukohaga – eelkõige punktidega 2 ja 3. Esitatud ettepanekud (§ 3 täiendav lõige 6; § 9 lõike

2 täiendav punkt 6; § 9 lõike 7 täiendav punkt 3) näevad meie hinnangul ette üksikute

ametikohtade detailse reguleerimise seaduse tasandil ning seavad teadusnõunike rolli ja

kvalifikatsiooninõuded viisil, mis ei ole kooskõlas täitevvõimu enesekorraldusõiguse

põhimõttega ega jäta ministeeriumidele piisavat otsustusõigust oma ülesannete täitmiseks

vajalike ametikohtade üle.

Lisaks leiame, et muudatuste tegemiseks on vajalik täiendav arutelu, mis on ka Vabariigi

Valitsuse seisukoht – vajalik on jätkata arutelu Riigikogu kultuurikomisjoni, ministeeriumite

ja teiste osapooltega, et tugevdada teadusnõunike rolli ja mõju poliitikakujundamises. Oluline

on mõista ministeeriumide vajadusi, leppida kokku teadusnõunike põhiülesanded ning seada

ametikohale senisest ühtsemad nõuded, mis toetavad teadusnõustamise sisulist rolli, jättes

samal ajal ministeeriumitele otsustusruumi oma töökorralduse kujundamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Reelika Vahopski 5885 1461

[email protected]

3