Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium *

Meie 11.05.2026 nr 1.2-2/42-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ muutmine“ eelnõu. Toetuse andmise tingimused on seotud meetmete nimekirja meetme 21.4.1.2 sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ rakendamisega. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. TAT käskkirja muutmine 2. TAT raamtekst muudatustega 3. TAT muutmise seletuskiri 4. TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve tegevuste ning kulukohtade kaupa“ isaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon EK seirekomisjon Hoolekandeteenused AS Sotsiaalkindlustusamet

2 * Tiia Taevere [email protected]

16.04.2026 EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ punktidega 9.1 ja 9.6 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel kuupäeva „31.12.2027“ kuupäevaga „31.08.2029“. 2. Sõnastan punktid 2.2–2.2.3 järgmiselt: „2.2. KLA teenuseüksuste rajamine Tallinnasse 2.2.1. Tegevuse eesmärk Rajada 36 KLA teenuse osutamise kohta Tallinnasse. 2.2.2. Tegevuse sisu Rajatakse vähemalt kaks teenuseüksust kokku 36 teenuskohaga. Ühes teenuseüksuses võib maksimaalselt olla kuni 24 kohta, sh peavad teenuseüksuste sees olema omakorda peresarnased kuni kuuekohalised rühmad. Teenuseüksused rajatakse peremajadena või muul sobival viisil. Teenuseüksused rajatakse koos kooli-, ühistegevus-, personali- ja abiruumide ning õuealaga. Teenuseüksuste asukohad selguvad hiljemalt 31.12.2026. 2.2.3. Tegevuse tulemus Rajatud on vähemat kaks KLA teenuse osutamise üksust, kus on kuus kuuekohalist peresarnast rühma koos kooli-, ühistegevus-, personali- ja abiruumide ning õuealaga.“. 3. Jätan välja punkti 2.3 koos alapunktidega. 4. Asendan punktis 3 näitajate tabeli järgmise tabeliga: 5. Asendan punktis 5.3 sõnad „Mitteabikõlblik kulu“ sõnadega „Abikõlbmatu kulu“.

2

6. Jätan punktist 6.5 välja sõnad „kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini“. 7. Sõnastan punktid 7.12 ja 7.13 järgmiselt: „7.12 tagama taristu vastavuse kehtestatud nõuetele, sealhulgas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja tervisekaitsenõutele, lähtuvalt rajatavate ruumide kasutusotstarbest; 7.13 kooskõlastama punktis 2.1 viidatud MedKLA teenuseüksuse ruumide projekteerimise lähteülesande ning punktis 2.2 viidatud Tallinnasse rajatavate teenuseüksuste asukohad Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga hiljemalt 31.12.2026;“. 8. Asendan punktis 10.2 tekstiosa „vastavalt punktis 7.8“ tekstiosaga „punktis 7.10“. 9. Asendan lisa „TAT finantsplaan ja eelarve tegevuste ning kulukohtade kaupa” käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2027)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Arendatud taristute arv

0 1 3 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Sihttase on täidetud, kui taristuarendused on ellu viidud, st vajalikud ruumid sihtrühmale kvaliteetse teenuse pakkumiseks on kohandatud ja loodud (sellekohane ehitusalane dokumentatsioon on esitatud).

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Rajatud või kaasajastatud, kuni kuuekohaliste peresarnaste üksuste arv

0 1 7 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Laste heaolu suurendavates sotsiaaltaristutes kaasajastatakse kokku seitsmes peresarnases üksuses 42 kohta KLA teenuse osutamiseks.

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28

MUUDETUD

sotsiaalministri …2026 käskkirjaga nr …

Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele

TAT abikõlblikkuse periood

01.03.2025–31.08.2029

Elluviija AS Hoolekandeteenused Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

Sisukord 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDEGA JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 4

2.1. TERVISHOIUTEENUSTEGA INTEGREERITUD TEENUSEKOHTADE RAJAMINE MAARJAMAA HARIDUSKOLLEEGIUMI

EMAJÕE ÜKSUSESSE KAAGVERES ........................................................................................................................... 5 2.2. KLA TEENUSEÜKSUSTE RAJAMINE TALLINNASSE .................................................................................................... 6 2.3. RIIGIABI.................................................................................................................................................................... 6

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 6 4. EELARVE .......................................................................................................................................................................... 7 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 7 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 8 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................................. 8 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................... 9 9. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ............................................................................................................... 10 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 10 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 10

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadusega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.2 sekkumine „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike

arengukavadega 1.1.1. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja peasihi „Ühiskond” alasihti „Hooliv ühiskond“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ligipääsetavuse edendamisse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse hinnatakse järgmiste „Eesti 2035”1 tegevuskava mõõdikutega: „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Elamute ja mitteelamute energiatarve“. Toetuse andmise üks eesmärk on luua teenusekohad lastele, kes saavad sotsiaalhoolekande seaduse §-s 1301 sätestatud kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi KLA teenus), kuid kellel tulenevalt psüühikahäirest esineb äärmuslikku, ennast või teisi kahjustavat käitumist, mis vajab suuremat meditsiinilist sekkumist. Tegemist on lastega, kes vajavad teistsugust lähenemist ning teenust, mis oleks integreeritud tervishoiuteenustega ja mida ei ole alati võimalik pakkuda olemasoleva KLA teenuse raames. Toetuse andmise teine eesmärk on luua kõikidele KLA teenust saavatele lastele enam tuge pakkuvad peresarnased elamisüksused. Tänaseks on suurem osa KLA teenust vajavaid lapsi juba koondunud väiksematesse üksustesse, milles elamine on loonud paremad võimalused abivajaduse märkamiseks ja individuaalseks lähenemiseks, kuid jätkuvalt on teenuse osutamiseks kasutusel suured hooned, mis ei ole lapsesõbralikud ja millel on institutsioonile omased tunnused. Ööpäevaringsete teenuste, sealhulgas KLA teenuse korralduse muutmiseks on koostatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)2, mis koos Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abil ellu viidavate infrastruktuuriliste muudatustega loovad võimalused suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele pakutavate teenuste ümberkorraldamiseks ning laste paremaks toetamiseks. ERF-i vahendite toel tehtavad investeeringud toetavad sisuliste eesmärkide – suurema abivajaduse ennetamine (sh sattumine vanglasse) ja laste kiire integreerimine tavakeskkonda – saavutamist. KLA teenus on olemuslikult ajutise loomuga teenus (reeglina on kinnises lasteasutuses viibimise pikkuseks üks aasta, kuid lapsele koostatud juhtumiplaani ülevaatamine vabadust piirava meetme lõpetamiseks peab toimuma mitu korda aastas), mille lõppeesmärk on saavutada teenust saanud lapse puhul püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast teenuse saamist tavakeskkonnas toime tulla ilma enda elu, tervist või arengut ja teiste elu või tervist kahjustava käitumiseta.

1 Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ac7b2d7-879e-41c3-82f4-19fba2eeec38.

4

Toetatavad tegevused panustavad püsiva suhtelise vaesuse määra langusesse, luues KLA teenust, meditsiinilist KLA teenust ja muud ööpäevaringset teenust saavatele kompleksprobleemidega lastele sobivad elamis- ja ravitingimused, mis on eelduseks, et integreerida nad paremini tagasi tavaühiskonda. Tegevused panustavad mõõdikusse „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ kaasajastatud taristu loomisega. Loodavate ehitiste energiatarve on väiksem tänu nende soojapidavusele ja kaasaegsetele säästvatele kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemide lahendustele. Kaasajastatud ja kaasaegsed taristud panustavad ligipääsetavuse näitajasse. Hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel jälgitakse juurdepääsetavuse nõuet, aga ka uute, energiasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmist. 1.1.2. Heaolu arengukava 2023–20303 näeb ette luua suure abivajadusega laste abistamiseks kompetentsikeskus, mis koondab enda alla nii kinnised kui nõndanimetatud avatud ustega, ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: TAT-ga rakendatakse riigi 2025.–2028. aasta eelarvestrateegia laste ja perede programmi meetme „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ tegevust „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk TAT eesmärk on rahastada KLA teenuse osutamiseks vajaliku taristu ümberkorraldamist. Planeeritud on

lõpetada olemasolevas 34-kohalises Maarjamaa Hariduskolleegiumi (edaspidi ka MHK) Valgejõe

õppekeskuses KLA teenuse osutamine ja luua selle asemele individuaalset lähenemist võimaldavad teenusekohad, mis koosnevad kuni kuuekohalistest peresarnastest üksustest. Eesmärgiga mitmekesistada pakutavaid teenuseid, et parandada KLA teenuse kättesaadavust ja tulemuslikkust, saab osasid rajatavaid teenusekohti vajaduse korral kasutada mitmel otstarbel, sealhulgas:

 lastele, kes on suunatud saama KLA teenust ja kellel esineb uimastite tarvitamist ja sellest tulenevat sõltuvuskäitumist;

 lastele, kelle käitumine lubab neil kasutada tugiteenuseid väljaspool kinnist lasteasutust ja/või kelle KLA teenuse saamise periood hakkab lõppema ja kes ei vaja enam tugevdatud järelevalvet (nn järelhooldus);

 lastele, kelle käitumine võib olla erivajadusest tulenevalt enesele või teistele ohtlik ja kes ei saa seetõttu kasvada tavakeskkonnas, kuid kelle puhul ei ole liikumisvabaduse piiramine enam vajalik (nn ravikodu).

Lastele, kes on määratud saama KLA teenust, kuid vajavad lisaks sagedast psühhiaatrilise ravimeeskonna sekkumist, rajatakse meditsiinilise kinnise lasteasutuse (MedKLA) teenuse üksus. Toetatakse taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mida kasutatakse sihipäraselt vähemalt viis aastat.

3 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee).

5

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Uute energiasäästlike perepõhiste üksuste rajamine või olemasolevate ümberehitamine energiasäästlikumaks loob eelduse hoida kokku energiakuludelt ning toetab kliimaneutraalsuse ja keskkonnasõbraliku majanduse saavutamise eesmärki. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“4. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale võimalikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust, lammutust ja jäätmete käitlemist. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parandada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavusele ja ökoloogiale.5 2.1. Tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohtade rajamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi

Emajõe üksusesse Kaagveres 2.1.1. Tegevuse eesmärk Rajada ööpäevaringsed, tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohad suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele. 2.1.2. Tegevuse sisu Olemasolevasse peamajasse luuakse kuus teenusekohta, ehitades ümber seal asuvad 12-kohalise teenuseüksuse ruumid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Rajatud on üks kuuekohaline, kuue ühekohalise toa ja vajalike abiruumidega üksus suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele ööpäevaringse, tervishoiuteenustega integreeritud teenuse osutamiseks. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm

4 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded – Riigi Teataja. 5 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).

6

Lapsed, kellel tulenevalt psüühikahäirest esineb äärmuslikku, ennast või teisi kahjustavat käitumist, mis vajab suuremat meditsiinilist sekkumist. 2.2. KLA teenuseüksuste rajamine Tallinnasse 2.2.1. Tegevuse eesmärk Rajada 36 KLA teenuse osutamise kohta Tallinnasse. 2.2.2. Tegevuse sisu Rajatakse vähemalt kaks teenuseüksust kokku 36 teenuskohaga. Ühes teenuseüksuses võib maksimaalselt olla kuni 24 kohta, sh peavad teenuseüksuste sees olema omakorda peresarnased kuni kuuekohalised rühmad. Teenuseüksused rajatakse peremajadena või muul sobival viisil. Teenuseüksused rajatakse koos kooli-, ühistegevus-, personali- ja abiruumide ning õuealaga. Teenuseüksuse konkreetne asukoht selgub hiljemalt 31.12.2026. 2.2.3. Tegevuse tulemus Rajatud on vähemalt kaks KLA teenuse osutamise üksust, kus on kuus kuuekohalist peresarnast rühma koos kooli-, ühistegevus-, personali- ja abiruumide ning õuealaga. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm KLA teenust saama suunatud alaealised. 2.4. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2027)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Arendatud taristute arv

0 1 3 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Sihttase on täidetud, kui taristuarendused on ellu viidud, st vajalikud ruumid sihtrühmale kvaliteetse teenuse pakkumiseks on kohandatud ja loodud (sellekohane ehitusalane dokumentatsioon on esitatud).

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Rajatud või kaasajastatud, kuni kuuekohaliste peresarnaste üksuste arv

0 1 7 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Laste heaolu suurendavates sotsiaaltaristutes kaasajastatakse kokku seitsmes peresarnases

7

4. Eelarve

Summa Osakaal

1 ELi toetuse summa (ERF) (€) 4 200 000,00 70%

2 Riiklik kaasfinantseering (€) 1 800 000,00 30%

3 TAT eelarve kokku 6 000 000,00 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele, järgmiselt: 5.2.1 kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 5.2.2 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, sealhulgas kliimakindluse hindamine; 5.2.3 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.2.4 katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 5.2.5 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 5.2.6 ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 5.2.7 jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine selliste jäätmete puhul, mida ei ole võimalik taaskasutusse suunata (nt ohtlikud jäätmed); 5.2.8 ehitustööde tegemine; 5.2.9 ehitise ekspertiis; 5.2.10 autorijärelevalve; 5.2.11 ehitise omanikujärelevalve tegemine; 5.2.12 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.2.13 väliskeskkonna rajamisega seotud tööde tegemine, sealhulgas: 5.2.13.1 teede ja parklate rajamine, valgustuse paigaldamine, elektrisõidukite laadija koos paigaldamisega ja piirdeaia rajamine; 5.2.13.2 haljastuse rajamine ja kohtkindla väliinventari paigaldamine, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest; 5.2.14 ehitisse paigaldatava sisustuse, kohtkindlate seadmete, tehnika vms hankimine ja paigaldamine; 5.2.15 perepõhiste üksuste teenindamiseks vajalike ruumide (sh teraapiaruum) ümberehitus ja sisustamine; 5.2.16 projektijuhtimine, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest; 5.2.17 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud teavitustegevusega seotud kulud; 5.2.18 ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas analüüs, audit, ekspertiis, eksperdi kaasamine, et kogu ehitis ja ümbritsev taristu oleks nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele ligipääsetav.

üksuses 42 kohta KLA teenuse osutamiseks.

8

5.3. Abikõlbmatu kulu on fossiilkütuste kasutamise või ladustamisega seotud vara soetamine. 5.4. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e- toetuse keskkond) kaudu. 6.2. Toetuse väljamaksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. 6.3. Hiljemalt koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.3.2 väljavõtte raamatupidamisprogrammist, mis tõendab projektiga seotud kulude eristamist; 6.3.3 tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 puhul kliimakindluse hinnangu vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale; 6.3.4 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.3.5 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.4. Punktides 6.3.1, 6.3.4 ja 6.3.5 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus, ettemakse saamisel juhindub ettemakse kinnikandmiseks ühendmääruse § 30 lõigetest 4 ja 5. 6.6. Makse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.7. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 teavitama RA-d ja RÜ-d esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui seni asukohata rajatavate teenuseüksuste asukoht on selgunud või mõni asukoht muutunud;

9

7.2 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.3 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.4 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.5.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.6 asjade, teenuste ja ehitustööde hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.7 tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis nimetatud tegevuste elluviimise; 7.8 järgima tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 7.9 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule; 7.10 esitama ettemakse korral RÜ-le vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates; 7.11 tagama taristu ja kõikide TAT-ga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise, muu hulgas peab ligipääsetav olema kogu TAT-ga seotud info ja kommunikatsioon nii füüsilisel kui ka digitaalsel teel, digitaalse info ja teenuste puhul peavad ka need olema ligipääsetavad; 7.12 tagama taristu vastavuse kehtestatud nõuetele, sealhulgas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja tervisekaitsenõutele, lähtuvalt rajatavate ruumide kasutusotstarbest; 7.13 kooskõlastama punktis 2.1 viidatud MedKLA teenuseüksuse ruumide projekteerimise lähteülesande ja punktis 2.2 viidatud Tallinnasse rajatavate teenuseüksuste asukohad Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga hiljemalt 31.12.2026; 7.14 tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuste eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui KLA teenuse puhul tuleb teenuseüksusi ümber profileerida ja see on RA-ga kooskõlastatud. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Lõpparuande esitamisel peab loodud teenuseüksustele olema väljastatud kasutusluba. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.5. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande.

10

8.6. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele. 8.8. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. Toetuse andmise tingimuste muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. TAT muutmise käskkirja eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.7 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projekti kogutoetuse summa ja määr ei muutu; 9.8.3 punktis 2.3 nimetatud teenuseüksuse asukoha aadressi nimetamist. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 10.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28– 30. 10.2. Ettemakse korral, kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist tõendanud punktis 7.10 sätestatud tähtajaks, on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. 11. Vaiete lahendamine

11

RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisa „TAT finantsplaan ja eelarve tegevuste ning kulukohtade kaupa“

Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) muudetakse seoses TAT elluviija (AS Hoolekandeteenused) taotlusega muuta teenuseüksuste suurust ja pikendada abikõlblikkuse perioodi. Sellest tulenevalt muudetakse ka näitajate sihttasemete saavutamise aastaid, ühe üksuse asukohta ja eelarve jaotust aastate vahel. Käskkirja muutmisega ei kaasne tegevuste elluviijale haldus- ega töökoormuse kasvu, kuna hoonete projekteerimisega ei ole alustatud ja kõik kavandatud muudatused saab halduskoormuse kasvuta ja eesmärgi täitmiseks kohe arvesse võtta. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste (tel 5884 0661, [email protected]), nõunik (laste heaolu teenused) Merileid Vinkler (tel 5866 9107, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Käskkirja muutmisega ei kaasne tegevuste elluviijale haldus- ega töökoormuse kasvu, kuna hoonete projekteerimisega ei ole alustatud ja kõik kavandatud muudatused saab halduskoormuse kasvuta ja eesmärgi täitmiseks kohe arvesse võtta. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi tingituna kinnisvara-, planeeringu- ja ehitusõiguse piirangutest. Sobiva asukoha valiku aeg pikeneb objektiivsetel põhjustel (planeeringu- ja ehitusõiguse piirangud, nõuded turvalisusele ja ligipääsetavusele, avaliku ruumi / naabruskonna sobivus). Elluviija on rakendanud riskijuhtimise meetmeid (paralleelne kinnistute kaardistus, varuvariantide hoidmine, varajane koostöö kohaliku omavalitsusega) ja esitas ajakohastatud ajakava. Pärast sobiva asukoha leidmist kehtestatakse detailplaneering ja taotletakse ehitusõigust. Punktiga 2 muudetakse tegevuse 2.2 nimetust, eesmärki ja tulemust. Uus eesmärk on rajada Tallinnase vähemalt kaks teenuseüksust, kus üksuses maksimaalselt 24 kohta kuuekohalistes peresarnastes rühmades. Uued üksused rajatakse koos kooli-, ühistegevus- , personali- ja abiruumide ning õuealaga. Täiendavate ruumide lisandumine vähendab lapse vajadust liikuda erinevate asutuste vahel ning toetab järjepidevat, individuaalset ja kogukonnapõhist teenusekorraldust. Seoses ruumiprogrammi muutusega ei ole varem Laevastiku 20 kinnistule projekteeritud hoone KLA teenuse osutamiseks sobiv ja vaja on leida uus sobiv kinnistu. Elluviija on lubanud uued kinnistud leida hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Muudatus on tingitud teenuse eripärast ja sihtrühma vajadustest. KLA teenuse sisu hõlmab lapse arendamist, sealhulgas hariduslikku arengut, ning teisi toetavaid ja arendavaid tegevusi. Ruumiprogramm peab võimaldama täita teenuse standardi miinimumnõudeid ning vähendama võimalikku ruumipuudusest tulenevat survet. Seetõttu on oluline rajada lisaks eluruumidele kooli-, söögi- ja personaliruumid ning õueala soovitavalt järgmises koosseisus:

2

 ühistegevuste (koosolekud, teraapiad jne) ruumid 4 x 8 m2;

 loovtegevuste ruum 24 m2;

 üks töötajate töötuba 16 m2, kus hoitakse tegevustarbeid ja valmistatakse ette tegevusi;

 spordiruumid (jõusaal ja matisaal) 2 x 35 m2;

 puhkeruum (töötajatele);

 üks WC ja üks duširuum;

 köögiruumid võimalusega kauba vastuvõtmiseks ja toidu väljastamiseks rühmadesse 40 m2;

 turvalisuse tagamise lahenduste ja sissepääsu halduse töökoht (vajaduse korral julgestustöötajale/saatjale) 6 m2;

 kaamerad, mille kasutus piirdub vältimatult vajalike aladega (mitte eluruumides ega privaatsust nõudvates ruumides), mille salvestuse säilitustähtajad ja juurdepääs on piiratud ning mille kasutust hinnatakse regulaarselt proportsionaalsuse vaates;

 ruum laste vastuvõtmiseks ja külalistega kohtumiseks (sh esmaseks hindamiseks, suunamiseks ja asjade läbivaatuseks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1304 alusel), kus toimingud dokumenteeritakse lapse juuresolekul (kui terviseseisund võimaldab) ning austatakse sõnumisaladust ja lapse inimväärikust), koos WC-ga kokku 16 m2;

 tervishoiuteenuse osutamise ruum koos WC-ga 10 m2;

 vaheruum, hoiuruum sporditarvete, aiatööriistade jms jaoks 10 m2;

 turvaline ja lapsesõbralik õueala aktiivseteks tegevusteks ning välispordiala (vajaduse korral piiratav proportsionaalsete laste turvalisuse tagamise lahendustega).

Punktiga 3 jäetakse välja punkt 2.3 koos alapunktidega, kuna Tallinnasse rajatavad üksused on kirjeldatud muudetud punktis 2.2.

Tegevuse 2.2 vastavus deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele Investeeringu ülesehitus lähtub deinstitutsionaliseerimise põhimõttest, mille kohaselt on eelistatud väikesed, peresarnase korraldusega ja kogukonnapõhisesse teenuste võrgustikku lõimitud lahendused. Kavandatavad muudatused ei too kaasa institutsionaalse hooldusmudeli tugevdamist ega uute suuremahuliste kollektiivsete teenuseüksuste loomist. Taristulahenduse muudatused, sealhulgas haridus-, teraapia-, tervishoiu- ja personali tööruumide kavandamine, on funktsionaalselt seotud lapse individuaalsete vajaduste hindamise ja arengu toetamisega ning ei ole suunatud järelevalve- ega piirangumeetmete laiendamisele. Nimetatud ruumid võimaldavad pakkuda teenuseid lapsele võimalikult terviklikult ühes turvalises keskkonnas, vähendades vajadust lapse eraldamiseks teise asutusse ning toetades seeläbi tema õigust haridusele, tervisele, arengule ja sotsiaalsele kaasatusele. Personali- ja tugiruumid tagavad kvaliteetse toe ja ohutuse. Teenuseüksuste väikesemahuline ja peresarnane struktuur koos arengut toetavate tegevus- ja tugiruumidega aitab vältida režiimikeskse või segregatsioonipõhise keskkonna kujunemist ning vähendab ebaproportsionaalsete turva- või piirangumeetmete kasutamise riski. Seetõttu toetavad kavandatavad muudatused sisuliselt deinstitutsionaliseerimise eesmärke, edendades kogukonnapõhist, lapse individuaalsetest vajadustest lähtuvat ja põhiõigusi austavat teenusekorraldust. Tervishoiuteenuse osutamise ruumi funktsionaalne iseloom Tervishoiuteenuse osutamise ruum on kavandatud vajaduspõhisteks tervisetoiminguteks. Ruum ei kujuta endast püsivat raviosakonda ega asenda kogukonna tervishoiusüsteemi, vaid toetab lapse ligipääsu sellele privaatsust ja väärikust austaval viisil. Piirangute rakendamise põhimõtted ja põhiõiguste kaitse Turva- ja piirangumeetmed on kavandatud vajaduspõhiste ja proportsionaalsetena ning neid rakendatakse üksnes viimase abinõuna lapse või teiste isikute turvalisuse tagamiseks. Ruumilahendus väldib institutsionaalse massiivsuse muljet ning toetab privaatsuse, läbipaistvuse, kaebemehhanismide ja regulaarse sõltumatu seire kaudu põhiõiguste tegelikku kaitset. Õueala

3

turvalisus tagatakse lahendustega, mis ennetavad omavolilist lahkumist, kuid on kujundatud lapsesõbralikult ja mittekaristuslikult (nt visuaalselt nn koduõue lahendus, privaatsust toetav haljastus jms), võimaldades igapäevaselt liikumist ja tegevusi õues. Terviklahendus väldib massiivset füüsilist eraldamist ning arvestab inimväärikuse, eraelu puutumatuse, lapse õiguste ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Punktiga 4 asendatakse näitajate tabel, et lisada sihttasemed aastateks 2027 ja 2029. Muudatus on vajalik seoses abikõlblikkuse perioodi pikendamisega, mis on tingitud sellest, et teenuseüksuste valmimine lükkub edasi. Tegevuse 2.1 „Tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohtade rajamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe üksusesse Kaagveres“ taristu ja teenuseüksused saavad eeldatavalt valmis 2027. aastal, sest kinnisvara ei ole veel elluviija omandis, mis on omakorda oluline investeeringute tegemisel. Punktis 2.2 nimetatud Tallinnasse rajatavad teenuseüksused saavad valmis abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Punktiga 5 asendatakse sõnad „Mitteabikõlblik kulu“ sõnadega „Abikõlbmatu kulu“, et viia sõnakasutus ühendmäärusega kooskõlla. Punktiga 6 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus, kuigi varem oli võimalik seda teha ka üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 7 täpsustataks TAT punktis 7.12, et taristu peab vastavama ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele.“ Muudatus on vajalik, sest rajatavad hooned peavad olema ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Muudatus ei too kaasa lisakoormust elluviijale, sest sellele määrusele peab ehitis vastama ka ilma käesoleva TAT nõudeta. TAT punkti 7.13 lisatakse elluviijale kohustus hiljemalt 31.12.2026 kooskõlastada Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga Tallinnasse rajatavate KLA teenuseüksuste asukohad. Muudatus on vajalik, sest selgunud on täpsemad nõuded teenuse osutamiseks vajalikule ruumilahendusele ja täpsustunud on vajamineva maa-ala suurus, kuhu peab mahtuma kogu vajalik taristu. Punktiga 8 asendatakse punktis 10.2 ekslik viide punktile 7.8 õige viitega punktile 7.10. Punktiga 9 asendatakse lisa „TAT finantsplaan ja eelarve tegevuste ning kulukohtade kaupa“ uue lisaga, sest abikõlblikkuse perioodi pikendamise tagajärjel ja sisuliste muudatuste tulemusena on vaja eelarve jaotust aastate ja tegevuste vahel muuta. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatused järgivad ühissätete määruse horisontaalseid põhimõtteid (harta järgimine; mittediskrimineerimine, ligipääsetavus) ega toeta segregatsiooni; teenuse sisu toetab lapse õigusi, sealhulgas lapse parimaid huve ja proportsionaalsust. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

4

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega lisatakse elamisüksuse eluruumidele ka kooli-, söögi- ja personaliruumid ning õueala, samuti kinnitatakse uus ruumilahendus ja eelarve jaotus aastate kaupa, mis võimaldab eelarve sihipärast optimaalset kasutust ja projekti eesmärke paremini saavutada. Ruumiprogramm toetab riskikäitumisega teismeliste vajadusi, luues väiksema ja turvalisema, peresarnase keskkonna, kus on võimalik pakkuda individuaalset tuge ja järjepidevat suhet täiskasvanutega. Väiksemad üksused ning selgelt eristatud tegevus-, õppe- ja nõustamisruumid vähendavad grupipingeid ja üleerutust, mis on sageli impulsiivse või agressiivse käitumise vallandajaks. Võimalus liikuda erinevate funktsioonidega ruumide vahel (õpe, loovtegevus, sport, individuaalne vestlus) toetab eneseregulatsiooni ning annab noorele kogemuse valikust ja kontrollist oma päeva üle. Tervisetoimingute ja vastuvõturuumide olemasolu võimaldab tundlikke teemasid käsitleda privaatselt ja väärikalt, mis on eriti oluline teismeliste usalduse ja koostöövalmiduse kujunemisel. Selline keskkond aitab ennetada konfliktide kuhjumist, vähendada piirangumeetmete kasutamise vajadust ning toetada noore vastutuse, sotsiaalsete oskuste ja eneseregulatsiooni järkjärgulist arengut. Seetõttu on muudatusel positiivne mõju sihtrühmale, kuna see loob eeldused rahulikuma, prognoositavama ja arengut toetava teenusekogemuse kujunemiseks. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks AS-le Hoolekandeteenused ja Sotsiaalkindlustusametile.