Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/35-20 |
| Registreeritud | 12.05.2026 |
| Sünkroonitud | 13.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused).
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon
Digiallkirjad
Lp Karmen Joller sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/107 Rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) Austatud minister, Eesti Tööandjate Keskliit toetab eesmärki korraldada erivajadusega ja terviseseisundist tulenevate piirangutega inimese rehabilitatsiooniteenust senisest terviklikumalt, inimesekesksemalt ja riigi ressurssi säästvamalt. Samas oleme seisukohal, et rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) on ebapiisavalt ette valmistatud ning kavandatud reformid on omavahel halvasti kooskõlastatud. Tööandjate keskliidu hinnangul viiakse ulatuslikke sisulisi, IT‑ ja rahastusmuudatusi ellu paralleelselt ilma tervikliku mõju- ja riskianalüüsita. Puuduvad rakendusaktid, rahastuse selgus, realistlik üleminekuplaan ja riskide maandamise meetmed.
Tööandjate Keskliit leiab, et eelnõu ei lahenda süsteemi killustatust, vaid viib sotsiaalteenused järk- järgult Tervisekassa rahastusele ilma selge mandaadi, rahastusmudeli ja vastutusahelata. Teenuse sisu jääb valdavalt mitte-meditsiiniliseks, kuid selle rahastamine liigub ravikindlustuse eelarvesse olukorras, kus Tervisekassa rahaline seis on juba täna pingeline. Eelnõu suurendab kulusid ja halduskoormust, kuid vähendab tõenäoliselt teenuse kättesaadavust. Teenus muutub kallimaks, samas rahastus jääb piiratuks ning abi hakkab jõudma vähemate inimesteni. Lisaks võib reform kaasa tuua teenuseosutajate vähenemise, ulatuslikud tööjõuprobleemid ning huvide konflikte teenuse korralduses. Kokkuvõttes ei integreeri eelnõu sotsiaal- ja tervishoiusüsteeme, vaid paigutab sotsiaalteenused tervishoiu rahastuse alla ilma selgete vastutuse ja riskijaotuse mehhanismideta.
2
Lähtudes eeltoodust on Tööandjate keskliit seisukohal, et eelnõu ei loo sellisel kujul lisaväärtust ning vajab ülevaatamist ja muutmist enne menetlemise jätkamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter Tegevjuht
Digiallkirjad
Lp Karmen Joller sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/107 Rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) Austatud minister, Eesti Tööandjate Keskliit toetab eesmärki korraldada erivajadusega ja terviseseisundist tulenevate piirangutega inimese rehabilitatsiooniteenust senisest terviklikumalt, inimesekesksemalt ja riigi ressurssi säästvamalt. Samas oleme seisukohal, et rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) on ebapiisavalt ette valmistatud ning kavandatud reformid on omavahel halvasti kooskõlastatud. Tööandjate keskliidu hinnangul viiakse ulatuslikke sisulisi, IT‑ ja rahastusmuudatusi ellu paralleelselt ilma tervikliku mõju- ja riskianalüüsita. Puuduvad rakendusaktid, rahastuse selgus, realistlik üleminekuplaan ja riskide maandamise meetmed.
Tööandjate Keskliit leiab, et eelnõu ei lahenda süsteemi killustatust, vaid viib sotsiaalteenused järk- järgult Tervisekassa rahastusele ilma selge mandaadi, rahastusmudeli ja vastutusahelata. Teenuse sisu jääb valdavalt mitte-meditsiiniliseks, kuid selle rahastamine liigub ravikindlustuse eelarvesse olukorras, kus Tervisekassa rahaline seis on juba täna pingeline. Eelnõu suurendab kulusid ja halduskoormust, kuid vähendab tõenäoliselt teenuse kättesaadavust. Teenus muutub kallimaks, samas rahastus jääb piiratuks ning abi hakkab jõudma vähemate inimesteni. Lisaks võib reform kaasa tuua teenuseosutajate vähenemise, ulatuslikud tööjõuprobleemid ning huvide konflikte teenuse korralduses. Kokkuvõttes ei integreeri eelnõu sotsiaal- ja tervishoiusüsteeme, vaid paigutab sotsiaalteenused tervishoiu rahastuse alla ilma selgete vastutuse ja riskijaotuse mehhanismideta.
2
Lähtudes eeltoodust on Tööandjate keskliit seisukohal, et eelnõu ei loo sellisel kujul lisaväärtust ning vajab ülevaatamist ja muutmist enne menetlemise jätkamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter Tegevjuht