Osakonnajuhataja otsus

„Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde

Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi:

Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle

osutatud Teenuse alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1

Kinnitatud

osakonnajuhataja otsusega

LISA 1

Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Hanke nimetus: “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad

turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega”

Lähteülesanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond kutsub osalema

hankes uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad

turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimiseks. Tegemist on

teadus-arendusprojektiga, mille eesmärk on interdistsiplinaarselt uurida ja nähtavale tuua

soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelised

seosed ning töötada välja teadmispõhised poliitikasoovitused, mis aitavad vastu seista

soovastasele1 ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele2 ning polariseerumisele.

Projekti “Bringing Equality to the Heart of Security and Democratic Resilience”

kaasrahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Hankega otsitakse partnerit projekti elluviimiseks vastavalt

lähteülesandele ja projektitaotlusele, mis on lisatud lähteülesandele. Projekt viiakse ellu 24 kuu

jooksul alates hankelepingu sõlmimisest (eeldatav lepingu sõlmimise aeg juuni 2026), projekti

täitmise tähtaeg on hiljemalt 15.06.2028. Hankelepingu eeldatav maksumus on 95 000+KM.

1. Uurimisprojekti taust ja eesmärgid

Projekt lähtub vajadusest uurida ja seeläbi paremini mõista soolise võrdsuse, vähemuste

võrdsete võimaluste ning julgeoleku, turvalisuse ja demokraatliku vastupanuvõime

omavahelisi seoseid.

See on ühest küljest seotud ühiskonna suurenenud polariseerumise ja hoiakulõhedega. Mitmed

uuringud näitavad, et Eesti noorte toetus soolisele võrdsusele on hakanud lahknema. 2022.

aasta rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring (ICCS) näitab, et enamik tüdrukuid toetab oma

hoiakutes nii soolist võrdsust kui ka inimõigusi kui demokraatia põhimõtteid. Nende

väärtusmaailm sarnaneb pigem Põhjamaade noorte väärtusmaailmaga, kellele demokraatia

tähendab lugupidavat ja kaasavat ühiskonda, kus pingutatakse koos ebavõrdsuse vähendamise

nimel. Paljude poiste hoiakutes on samal ajal toimunud märgatav tagasiminek: nende väärtused

sarnanevad üha rohkem nende riikide noorte väärtustega, kus peetakse loomulikuks soorolle,

mis asetavad inimesed ebavõrdsesse olukorda, normaliseeritakse hierarhiat ning

1 Loe mõistest lähemalt siit: antigender-liikumine - Feministeerium 2 Vaata terminist lähemalt siit: Otsing - infokorratus

2

aktsepteeritakse privileegide ja võimu ebavõrdset jagunemist3. Näiteks tõi kodanikuhariduse

uuring välja, et võrreldes 2016. aastaga on poiste suhtumine naiste osalusse poliitikas

muutunud tagurlikumaks. Pea pooled (49%) poistest jagavad seisukohta, et mehed sobivad

poliitilise liidri ametisse paremini kui naised (nii arvab kõigest 10% tüdrukutest) ning pea

veerand (24%) poistest nõustub, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale, samal ajal kui vaid

4% tüdrukuid toetas seda seisukohta. Vene õppekeelega koolide õpilased toetavad soolist

võrdsust vähem kui eesti õppekeelega koolide õpilased, kuid see erinevus ei ole nii suur kui

poiste ja tüdrukute vahelised lõhed.

Selliste lõhede ning sooliste stereotüüpide kujundamisel ja süvendamisel on üha suurenev roll

sotsiaalmeediaplatvormidel, kus on viimastel aastatel esile kerkinud misogüünset ja

seksistlikku sisu ning soostereotüüpe levitavad ja võimendavad veebikogukonnad (nn

manosphere, e.k. manosfäär). Praxise ja Tartu Ülikooli analüüs4 näitab, et selliste

misogüünsete narratiivide levik Eesti noorte seas on märkimisväärne, eriti

sotsiaalmeediaplatvormidel nagu TikTok, Instagram ja YouTube, kus noored tarbivad sisu, mis

tugevdab traditsioonilisi soorolle ja hüpermaskuliinseid arusaamu. Sotsiaalmeedias levivad

soostereotüübid kujutavad mehi jõuliste ja emotsioonitute ning naisi hoolivate ja passiivsetena,

mis ei vasta noorte tegelikele vajadustele ega soodusta nende isiklikku arengut. Sotsiaalmeedia

algoritmid aitavad kaasa nende kitsaste ja polariseeritud arusaamade levikule, kinnistades

traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe.

Naiste ja meeste hoiakute kaugenemisel ja ühiskondlikul polariseerumisel tervikuna on

potentsiaalselt negatiivne mõju nii ühiskondlikule sidususele kui ka demokraatia toimimisele.

Sellise polariseerumise uurimisel ja mõistmisel on oluline silmas pidada inimõigustega seotud

infokorratuse (desinformatsioon ning väär- ja kuriinfo) ning inimõiguste vastase, sh soovastase

retoorika ja liikumiste kasvu, mille eesmärk on õõnestada ühiskondlikku sidusust ja

demokraatlikke väärtusi. Sellised taktikad on muutunud ohuks inimõigustele ja julgeolekule,

kuna neid kasutatakse hübriidsõja strateegiate osana ühiskondade lõhestamiseks,

demokraatlike institutsioonide nõrgestamiseks ja radikaliseerumise soodustamiseks. 2025.

aastal avaldatud Euroopa Seksuaal- ja Reproduktiivõiguste Parlamendifoorumi (EPF) raport

„The Next Wave: How Religious Extremism Is Reclaiming Power“5 paljastab murettekitava

tõusu inimõiguste vastaste, sh eelkõige soovastaste ja LGBTIQ vastaste liikumiste

rahastamises üle Euroopa. EPF raport näitab, kuidas sellised liikumised püüavad strateegiliselt

siseneda peavoolupoliitikasse, mh läbi rahvusvahelise professionaalse võrgustamise, luues

koalitsioone erinevate inimõiguste vastaste huvikaitseorganisatsioonide, vabaühenduste ja

poliitiliste parteidega. Aastatel 2019–2023 pärines Euroopas tegutsevate soovastaste algatuste

rahastamiseks kokku 1,18 miljardit USA dollarit 275 erinevalt tegutsejalt. Vene Föderatsioon

on suurim selliste liikumiste üksikrahastaja.

3 Avaliku ruumi muutumine ja misogüünia uued juured: kuidas digikeskkond kasvatab noori ja kujundab koolikeskkonda | Inimõiguste raamat 4 Raport-lillekesed.pdf 5 The Next Wave: How Religious Extremism Is Regaining Power | EPF

3

2025. aasta kevadel avaldas ILGA Europe ülevaate6, kui kaitstud on LGBTIQ-inimeste õigused

Euroopas. Selles avaldus murettekitav trend, mille kohaselt rünnatakse üle Euroopa LGBTIQ-

inimeste õigusi ja vabadusi. LGBTIQ-teemasid kasutatakse sageli ka välisriigist lähtuva infoga

manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) vahendina7. Selle abil üritatakse ühiskonda lõhestada

mitte ainult kitsalt LGBTIQ-teemadel, vaid laiemalt tekitada vastasust valitsuse poliitikale,

seada kahtluse alla demokraatlikud väärtused ning suurendada polariseerivat arusaamist

erinevatest kohalikest ja rahvusvahelistest sündmustest. On oluline mõista ja mõtestada taoliste

narratiivide tekkimise ja levitamise mehhanisme lisaks LGBTIQ-inimestele võrdsete

võimaluste tagamise perspektiivile ka laiemalt inimõiguste ja demokraatia kaitse vaatest.

Uurimisprojektis lähtutakse arusaamast, et erinevad identiteedipõhised vaenu ja põlguse

vormid (nt seksism, misogüünia, vaen LGBTIQ-inimeste vastu ja rassism) on tihti omavahel

põimunud, põhinedes sageli sotsiaalsel hierarhial, kus teatud gruppe eelistatakse teistele, ning

seega avaldavad nii seksism kui ka misogüünia peale naiste suurt mõju ka erinevatele

vähemusgruppidele, näiteks LGBTIQ-inimestele või erineva etnilise päritoluga inimestele8.

Uurimisprojekti üks eesmärkidest on selliste põimingute omavahelisi seoseid paremini mõista

ja nähtavaks tuua.

Tartu Ülikooli ja Praxise läbi viidud uuring misogüüniast Eesti avalikus ruumis toob sellise

polariseerumise ühe võimaliku kaasuva ohuna välja julgeolekuküsimuse – soolise võrdsuse

vastased narratiivid ja nö traditsiooniliste soorollide eestkõneleja ja kaitsja retoorika on mh osa

Venemaa infosõjast, mille levitamise eesmärk ja tagajärg on demokraatlike ühiskondade

lõhestamine ja ühiskondliku sidususe vähendamine.

Sooliste stereotüüpide, soolise ebavõrdsuse ja vähemusrühmade ebavõrdse kohtlemise

sotsiaalseid tagajärgi on pikalt uuritud, nende peamised tagajärjed on hästi teada (nt sooline

palgalõhe, segregatsioon hariduses ja tööturul, soopõhine vägivald, vähemuste vastane vaen,

diskrimineerivate praktikate püsimine jpm) ning probleemide lahendamiseks on ette nähtud

erinevaid meetmeid ja tegevusi, nt riiklike arengukavade ja programmide tasandil.

Samal ajal on vähem uuritud erinevate struktuursete ebavõrdsuste ning soovastase retoorika ja

liikumiste seoseid ja mõjusid demokraatliku vastupidavuse eelduseks oleva ühiskonna

sidususega. Samuti on nii Eestis kui ka Põhja- ja Baltimaades põhjalikult läbi uurimata ja

teadvustamata selliste narratiivide ja liikumiste seosed ühiskondliku turvalisuse küsimuste (nt

radikaliseerumise) ja ka julgeolekuga. Seda lünka aitab täita kavandatav uurimisprojekt.

Projekti eesmärk on pakkuda tõenduspõhist, teaduslikku, rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset

vaadet inimõiguste, võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime

omavahelistele seostele, toetada sellise teadmise teaduslikku loomist ja levitamist, tagades, et

tulemused ja poliitikasoovitused jõuavad praktikuteni - sihtrühmadeni, kes kujundavad

6 ILGA Europe. Press release: UK joins Hungary and Georgia with the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights Ranking. 2025. Press release: UK joins Hungary and Georgia With the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights Ranking | ILGA-Europe 7 Euroopa Välisteenistus. FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights and diversity. 2023. EEAS-LGBTQ-Report.pdf 8 Raport-lillekesed.pdf, lk 7

4

julgeoleku-, turvalisus-, inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat. Projekti elluviimine aitab

Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaasrahastusel kaasa kaasavamate, võrdsemate ja

vastupidavamate ühiskondade kujunemisele Põhjamaades ja Balti riikides, vähendades

haavatavust polariseerumise ja radikaliseerumise suhtes.

Täpsemalt on uurimisprojekti eeldatavad tulemused järgmised:

 Suurem akadeemiline nähtavus. Koostatakse rahvusvahelise teaduskirjanduse

ülevaade sellest, kuidas soostereotüüpe ja kasvavaid erinevusi hoiakutes soolise

võrdsuse osas, soovastast ja LGBTIQ vastast retoorikat ja liikumisi on uuritud ja

tõlgendatud seoses julgeolekuga. Tehakse originaaluuring, mis käsitleb

uurimisküsimusi Eesti vaatenurgast. Avaldatakse soouuringute ajakirja Ariadne Lõng

erinumber, mis keskendub võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime

lõikumiskohtadele, tuues kokku nii Eesti kui ka rahvusvahelised (eelkõige Põhjamaade,

Balti riikide) uurimistulemused.

 Suurem teadlikkus sidusrühmade seas. Teadlased, poliitikakujundajad, eksperdid ja

meedia saavad sügavama arusaama võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku

vastupanuvõime seostest. Sidusrühmadele töötatakse välja ja levitatakse

teaduspõhiseid poliitikasoovitusi meetmete kohta, mis soodustavad võrdsusteema

lõimimist infokorratuse, polariseerumise ja julgeolekuriskide vastastesse poliitikatesse

ja tegevustesse ning aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale,

infokorratusele ja polariseerimisele. Paraneb institutsionaalne suutlikkus sellistele

probleemidele vastu seismiseks. Poliitikakujundajad ja julgeoleku- ja võrdsuspoliitika

eest vastutavad asutused on paremini valmis tegelema soovastase ja LGBTIQ vastase

retoorika, infokorratuse ja polariseerimisega seotud riskidega.

 Tugevneb rahvusvaheline dialoog ja koostöö teadlaste ja ekspertide vahel.

Rahvusvaheliste, sh eriti Põhjamaade ja Balti riikide teadlaste, poliitikakujundajate ja

ekspertide vahel luuakse tugevamad professionaalsed võrgustikud ekspertide

ümarlauaürituste ja teadusseminaride kaudu. Jätkusuutlik Põhja- ja Baltimaade koostöö

aitab edendada teadmiste vahetust ja ühiseid strateegiaid võrdsuse ja julgeoleku

teemade käsitlemiseks ka pärast projekti lõppu.

2. Tellitavad tööd

2.1. Olemasoleva teaduskirjanduse ülevaade

Esmalt koostab Pakkuja olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate. Teaduskirjanduse ülevaade

peab aitama vastata küsimustele, kuidas soostereotüüpe, kasvavaid hoiakulõhesid soolise

võrdsuse suhtes, soovastaseid ja LGBTIQ vastast retoorikat ning liikumisi, nendega seotud

infokorratust ja polariseerumist on uuritud ja tõlgendatud seoses turvalisuse, julgeoleku ja

demokraatliku vastupanuvõimega teistes riikides, sh Põhjamaades ja Balti regioonis. Pakkuja

kirjeldab ja põhjendab pakkumuses, millist metoodikat kasutatakse olemasoleva

teaduskirjanduse ülevaate koostamiseks.

5

2.2. Eesti konteksti arvestav empiiriline originaaluurimus

Järgmise sammuna viib Pakkuja läbi originaaluuringu, mis võimaldab uuringu põhiteemat

uurida Eesti kontekstis ning seostada seda teaduskirjanduse ülevaatest selgunud teadmusega

teistes riikides. Uuringu eesmärk on luua teaduspõhine ja interdistsiplinaarne arusaam soolise

võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku

vastupanuvõime omavahelistest seostest. Uuringu eesmärk on kaardistada ja analüüsida

soovastaste ja LGBTIQ‑vastaste narratiivide, infokorratuse ja polariseerumise kujunemist ja

levikut ning nende võimalikke mõjusid ühiskonna sidususele, turvalisusele ja julgeolekule,

eeskätt Eesti kontekstis ja rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes. Uuringu tulemuseks peab

olema uus teadmine, mis toetab tõenduspõhise poliitika kujundamist ning võimaldab töötada

välja rakendatavad ja sihtrühmapõhised poliitikasoovitused võrdsuse ja julgeoleku lõimimiseks

ning ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamiseks. Originaaluuring hõlmab andmete kogumist

ja analüüsi ja see keskendub Eesti olukorrale. Teaduskirjanduse ülevaade (punkt 2.1) koos

originaaluurimusega peab aitama vastata järgmistele küsimustele: 1) kuidas soovastaseid ja

LGBTIQ vastased narratiive luuakse ning millised on selliste narratiivide peamised eripärad,

tunnusjooned ja ühisosa; 2) milliste kanalite kaudu need narratiivid tekivad (kes ja kuidas loob)

ja millised on levitamise peamised eripärad ja tunnusjooned ning strateegiad; 3) millised on

võimalikud selliste narratiivide ja liikumiste eripärad Eestis (nt võrdluses muu maailma, sh eriti

Balti ja Põhja riikidega); 4) millised on nende narratiivide ja liikumiste seosed turvalisuse,

julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega ning sellega kaasnevad riskid.

Uurimisküsimused on sõnastatud laialt ning antud uurimisprojekti mahtu arvestades ei ole

võimalik neile kõigile põhjalikult vastata, seetõttu võib Pakkuja neid täiendada ja

konkretiseerida, arvestades, et prioriteetsed on uurimisküsimused 2 ja 4. Empiirilise uurimuse

täpsema fookuse, metoodika ja konkretiseeritud uurimisküsimused pakub välja Pakkuja.

2.3. Rahvusvaheline uurimisseminar

Uuringu läbiviimise etapis korraldab Pakkuja rahvusvaheline uurimisseminari, kuhu kaasab

rahvusvahelisi, sh Põhja ja Balti riikide teadlasi ja uurijaid, kes tegutsevad uurimisprojekti

teemadega seotud valdkondades (näiteks soouuringute, meediauuringute, julgeoleku-uuringute

vm uurimisteemaga seotud perspektiivist). Seminaril jagatakse Põhja ja Balti riikide

teadlastega Eesti uuringu esialgseid tulemusi. Seminari eesmärk on tugevdada uurimisprojekti

interdistsiplinaarseid sidemeid ja soodustada rahvusvahelist koostööd Põhja ja Balti regiooni

teadlastega, kes on uurinud võrdsuse ja julgeoleku seoseid naaberriikides. Samuti võimaldab

see saada tagasisidet kirjanduse ülevaatele (punkt 2.1), Eesti uurimusele (punkt 2.2), arendada

poliitikasoovitusi (punkt 2.5) ja leida võimalikke kaasautoreid soouuringute ajakirja Ariadne

Lõng erinumbri (punkt 2.7) avaldamiseks.

2.4. Ühine ümarlaua arutelu teadlaste ja ekspertidega

Pakkuja korraldab ühise ümarlaua arutelu teadlaste ja ekspertidega. Ümarlaua eesmärk on

tutvustada rahvusvahelisi suundumusi ekspertidele ja esitleda esialgseid uurimistulemusi

(punktid 2.1 ja 2.2). See aitab kaasata lisaks teadlastele sidusrühmi julgeoleku ja turvalisuse

valdkonnas ning tuua kokku teadlased ja praktikud. Ümarlauale kutsutakse valitud Eesti ja

rahvusvahelised teadlased ja eksperdid, sh Põhjamaadest ja teistest Balti riikidest, kes

6

tegutsevad soouuringute, julgeoleku, turvalisuse, strateegilise kommunikatsiooni,

radikaliseerumise ennetamise ja muudes seotud valdkondades. Ümarlaua võib korraldada

järjestikku (näiteks üksteisele järgnevatel päevadel) rahvusvahelise uurimisseminariga (punkt

2.3), kuna sihtrühmad võivad osaliselt kattuda.

2.5. Poliitikasoovitused

Poliitikasoovituste väljatöötamine ja levitamine on projekti üks keskseid eesmärke, et toetada

tõenduspõhist ja kaasavat poliitikakujundamist võrdsuse ja julgeoleku valdkonnas. Pakkuja

koostab poliitikasoovitused, mis toetuvad uurimistööle, rahvusvahelisele teadlaste seminarile

ning teadlaste ja ekspertide ümarlauaarutelule. Uuringu ja arutelude tulemusel koostatud

poliitikasoovituste eesmärk on pakkuda tõhusaid ja teadmispõhiseid sihiseadeid, mis aitavad

vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ning

polariseerumisele. Soovitused tuleb koostada, eristades sihtrühmad, kellele soovitused on

suunatud.

2.6. Uuringuraporti koostamine

Pakkuja koostab uuringuraporti, mis sisaldab punkt 2.1 (teaduskirjanduse ülevaade); 2.2 (Eesti

konteksti arvestav empiiriline originaaluurimus) ja 2.5 (poliitikasoovitused) tulemusi. Raport

koostatakse eesti keeles koos inglise keelse kokkuvõttega.

2.7. Soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumbri avaldamine

Pakkuja koostab ja avaldab uuringutulemuste levitamiseks soouuringute ajakirja Ariadne

Lõng9 erinumbri. Ariadne Lõnga erinumber keskendub soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete

võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelistele seostele. Erinumbris esitletakse

Eestis läbi viidud originaaluuringu tulemusi (punkt 2.2) ning antakse ülevaade uuringutest ja

suundumustest teistes riikides, sealhulgas Põhjamaades ja Balti riikides, kaasates võimalusel

välisautoreid ja pakkudes interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist käsitlust julgeoleku ja võrdsuse

seoste uurimisel. Erinumber on interdistsiplinaarne, pakkudes akadeemilist konteksti Eestis

tehtud uuringule, seostades seda teiste riikide teadmuse ning analüüsitud suundumuste ja

arengutega, keskendudes eriti soovastaste ja LGBTIQ vastaste liikumiste ja narratiivide

seostele infokorratuse ja polariseerumisega ning nende mõjule ühiskonna sidususele ja

julgeolekule.

2.8. Eksperdiseminar

Pakkuja korraldab eksperdiseminari, mis toob kokku julgeoleku, soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste eksperdid ja teadlased ning poliitikakujundajad ja otsustajad. Tegevuse eesmärk on

tagada, et projekti tulemused jõuavad sihtrühmadeni, kes kujundavad julgeoleku- ja

turvalisuspoliitikat ning inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat. Seminaril tutvustatakse projekti

tulemusi (Ariadne Lõnga erinumber, uurimistulemused, poliitikasoovitused), et edastada

teadmisi sihtrühmadele, kelle otsused mõjutavad poliitikakujundamist inimõiguste, võrdsuse,

julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas.

9 Ariadne Lõng: sooouuringute ajakiri | Soouuringute ajakiri

7

2.9. Uuringutulemuste kommunikatsioon

Uurimistulemuste ja Ariadne Lõnga erinumbri tutvustamine meediale ja asjakohastele

sidusrühmadele. Pakkuja otsib võimalusi, et viia projektitulemused avalikkuse, meedia ja

ajakirjanikeni, samuti levitada uut teadmist võimalikult laia ringi sidusrühmade esindajate seas.

Kommunikatsioonitegevuste tõhusaks elluviimiseks otsitakse võimalusi koostööks

julgeolekuasutuste ja mõttekodadega (näiteks Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (ICDS)

ja Balti Kaasamise Keskus Infohäiretega Võitlemiseks (BECID) vms) ning planeeritakse

tegevusi võrdsuse ja julgeoleku teema käsitlemiseks avalikus diskussioonis (peavoolu- ja

erialameedia), kõrgetasemelistes poliitikaaruteludes ja üritustel (näiteks Balti

Kaitsekonverentsil (ABCD), Lennart Meri konverents või sarnastel foorumitel).

2.10 Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kriteeriumitele vastavus

Pakkuja lähtub tellitavate tööde elluviimisel T&A põhitingimustest ja kriteeriumitest:

1) Uudsus

Uurimisprojekt tegeleb uudse vaatenurgaga, sidudes omavahel julgeoleku ja võrdsuse teemad,

tuues kokku soouuringute, vähemuste olukorda käsitlevate uuringute strateegilise

kommunikatsiooni ja meediauuringute, samuti julgeoleku- ja turvalisuse uuringute

perspektiivid. Selliseid interdistsiplinaarseid võrdsuse ja julgeoleku teemasid ühendavaid

uuringuid ei ole varem Eestis tehtud. Eelkõige seisneb projekti uudsus seetõttu seni uurimata

seoste käsitlemises.

2) Loomingulisus

Projekt kasutab loovaid ja uuenduslikke lähenemisi, ühendades mitme teadusvaldkonna –

soouuringute, meediauuringute, strateegilise kommunikatsiooni, infokorratuste, julgeoleku ja

poliitikauuringute – teoreetilised raamistikud ja meetodid. Loovus avaldub uues

interdistsiplinaarses analüütilises perspektiivis ning vajaduses töötada välja uurimisküsimused,

metoodika ja analüüsiraamistik, mis võimaldavad uurida seni eraldi käsitletud nähtuste

omavahelisi seoseid. Pakkuja peab välja töötama uurimisküsimused, andmekogumise

meetodid ja analüüsiplaani nende lünkade täitmiseks ja uue teadmise loomiseks. Kuigi tellija

esitab lähteülesandes peamised uurimisküsimused ja uuringuprojekti väljundid, on pakkujal

võimalik pakkuda välja nii täpsemad uurimisküsimused kui ka metoodika.

3) Ettemääramatus

Projektis ilmneb T&A tegevusele iseloomulik määramatus eelkõige projekti tulemustes.

Võrdsuse ning julgeoleku, turvalisuse ja demokraatliku vastupanuvõime omavaheliste seoste

ulatust, iseloomu ja dünaamikat ei ole võimalik ette näha, kuna valdkonnas puudub varasem

interdistsiplinaarne uurimus ja teadmine. Töö käigus võivad avalduda ka täiesti uued seosed ja

järeldused, mida ülesande püstituses ei olnud ega saanud ette näha.

4) Süstemaatilisus

Uurimisprojekt on üles ehitatud selgelt struktureeritud, etapiviisilise ja metoodilise

teadustööna, mis sisaldab olemasoleva olukorra analüüsi, empiirilist originaaluuringut,

8

andmete kogumist ja analüüsi, rahvusvahelist uurimisseminari, ekspertide ümarlauaarutelu,

poliitikasoovituste väljatöötamist, aruandlust ning tulemuste teaduslikku publitseerimist ning

projekti tulemuste avalikustamist, kommunikatsiooni ja sihtrühmadeni viimist. Projekti

ajakava, teadustöö meeskond ja projektijuhtimine tagavad teadustöö süstemaatilise elluviimise.

5) Ülekantavus ja korratavus

Projekti käik ja metoodika on läbipaistvalt ja põhjalikult dokumenteeritud. Uurimistöö

tulemused tehakse ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks, võimaldades metoodika,

analüüsi ja tulemuste kordamist ning edasist teaduslikku kasutamist. Publitseeritakse erialane

teadusajakirja number (Ariadne Lõng erinumber), mis tagab tulemuste leviku ja kasutatavuse

erinevates teadus- ja poliitikavaldkondades. Rahvusvaheline koostöö Põhja- ja Balti riikide

teadlaste ja ekspertidega tagab, et uurimistulemused ja poliitikasoovitused on vajadusel

ülekantavad ja rakendatavad ka teistes riikides.

3. Projekti peamised sihtrühmad ja oodatavate tulemuste

kasusaajad

3.1. Teadlased ja akadeemilised institutsioonid

Soolise võrdsuse, vähemuste olukorra, meedia ja strateegilise kommunikatsiooni, politoloogia,

infohäirete, turvalisuse ja julgeoleku valdkondade uurimisele spetsialiseerunud teadlased ja

institutsioonid on olulised uue teadmise loomisel ja levitamisel. Nad panustavad uurimistöösse

ja soouuringute ajakirja Ariadne Lõng eriväljaande koostamisse. Osalemine ümarlaudades ja

uurimisseminaridel, mis toovad kokku Põhjamaade ja Balti teadlasi ja eksperte, soodustab

teadmiste vahetust ja interdistsiplinaarset, praktikuid ja teadlasi ühendavat teadmusloomet ja

koostööd.

3.2. Poliitikakujundajad ja otsustajad

Poliitikakujundajad, eriti need, kes kujundavad julgeolekupoliitikat (nt kaitse- ja

siseministeerium, parlamendiliikmed, poliitikud), strateegilist kommunikatsiooni ja võrdsus-

ja inimõiguste poliitikat Põhjamaades ja Balti riikides. Nende osalemine ekspertide

ümarlauades toetab võrdsuse integreerimist julgeolekupoliitikasse, meetmetesse ja

strateegiatesse. Projekt pakub neile uurimistulemusi ja strateegilisi teadmisi, mis aitavad vastu

seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale ning tugevdada demokraatlikku

vastupanuvõimet.

3.3. Eksperdid

Strateegiliste mõttekodade ja julgeolekuasutuste esindajad mängivad võtmerolli hübriidohtude

tuvastamisel ja neile reageerimisel, sealhulgas nendele, mis kasutavad ühiskondlikke lõhesid

ja õõnestavad usaldust avalike institutsioonide vastu. Projekt varustab neid teaduspõhiste

teadmistega, et ära tunda ja reageerida soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale. Ka

inimõiguste eest seisvad vabaühendused on sageli sihtmärgiks või esindavad gruppe, kelle

vastu sellist retoorikat kasutatakse. Osalemine ekspertide ümarlauades ja kõrgetasemelistes

9

dialoogides suurendab nende arusaamist ja võimekust nende keeruliste väljakutsetega toime

tulla.

3.4. Meedia ja ajakirjanikud

Meedia kujundab avalikku diskursust ning ajakirjanikud võivad kas vastu seista või

võimendada väärinfot ja polariseerivat retoorikat. Projekt pakub neile teaduspõhiseid teadmisi,

et vastutustundlikult kajastada võrdsuse ja julgeoleku teemasid. Nende kaasamine aitab tõsta

meediapädevust ja vähendada kahjulike stereotüüpide ja narratiivide levikut.

3.5. Üldine avalikkus

Üldine avalikkus, eriti inimesed, kes on vastuvõtlikud väärinfole ja polariseerivale,

soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, saavad projektist kasu inimõigusi austava

avaliku diskursuse, suurenenud teadlikkuse ja tugevamate demokraatlike institutsioonide

kaudu. Uurimistulemuste viimine avalikkuseni aitab kaasa kaasavama ja sallivama ühiskonna

loomisele.

4. Nõuded uuringutiimile

4.1. Pakkuja moodustab tellitud tööde teostamiseks teadusvõimekuse ja -kogemusega

ekspertidest koosneva tiimi, kuhu kuulub vähemalt neli liiget: projektijuht ja kolm ekspert-

uurijat, välja arvatud kahe rolli täitmise võimaluse kasutamisel vastavalt punktile 4.2.

Projektijuht on Tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise,

koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest.

4.2. Sama isik võib täita kuni kahte rolli (nt projektijuht ja ekspert-uurija või ekspert-uurija

mitmes punktis 4.5 nõutud valdkonnas vms). Sellisel juhul peab uuringutiim koosnema

vähemalt kolmest isikust, kellest vähemalt kaks on ekspert-uurijad. Mitut rolli täitev isik

peab vastama mõlema rolli nõuetele. Pakkuja peab iga esitatud tiimiliikme puhul selgelt

nimetama, millist rolli isik täidab ja millist nõutud kvalifikatsiooni ta omab.

4.3. Pakkuja võib uuringutiimi koosseisu nimetada lisaks projektijuhile ja ekspert-uurijale

täiendavaid liikmeid (nt uuringuassistent vms). Nende tiimiliikmete osas punktis 4.4, 4.5 ja

4.6 toodud nõuetele vastavust ei kontrollita. Täiendavate uuringutiimi liikmete kohta tuleb

esitada CV-d ja kirjeldada nende rolli uuringutiimis.

4.4. Projektijuhil on hanke algamisele (Hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) vahetult eelneva 60 kuu jooksul vähemalt ühe hankelepinguga sarnase

uurimisprojekti juhtimise kogemus, mida ta tõendab oma CV-s. Sarnase uurimisprojekti all

mõistetakse uurimisprojekti, mis hõlmab vähemalt kaht neljast tunnusest: 1) kestus vähemalt

10 kuud; 2) maksumus vähemalt 50 000 eurot; 3) interdistsiplinaarne uurimisvaldkond või eri

teadusvaldkondade esindajatest koosnev uurimistiim; 4) projekt hõlmas mitut tööpaketti, mh

kirjanduse ülevaade, empiiriline analüüs, poliitikasoovitused, uuringutulemuste

kommunikatsioon.

4.5. Uuringutiimi kuuluvatel ekspert-uurijatel peab olema hanke algamisele vahetult eelneva

60 kuu jooksul teadustöö kogemus järgmistes valdkondades: 1) meediauuringute

10

valdkonnas; 2) soouuringute valdkonnas; 3) strateegilise kommunikatsiooni, julgeoleku,

radikaliseerumise või infokorratuse (desinformatsioon, väärinfo, kuriinfo) uurimise

valdkonnas. Iga nimetatud valdkonna kohta peab uuringutiimis olema vähemalt üks ekspert-

uurija, kellel on vastavas valdkonnas nõutud teadustöö kogemus. Kui samal ekspert-uurijal on

kogemus mitmes nimetatud valdkonnas, peab ta iga valdkonna osas eraldi vastama allpool

nimetatud teadustöö kogemuse nõuetele. Teadustöö kogemus tähendab, et ekspert-uurija on

vastavas valdkonnas hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale

eelneva 60 kuu jooksul: 1) avaldanud vähemalt kaks publikatsiooni, mis on Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1 ja 2) osalenud vähemalt

ühes teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektis (TAIKS tähenduses). Teadustöö

kogemust vastavates valdkondades tõendab pakkuja ekspert-uurijate CV-s, tuues selgelt välja

nõutud ekspertiisi valdkondades avaldatud teaduspublikatsioonid ja uurimisprojektid.

Publikatsioonide ja projektide andmed peavad kajastuma ETISes või olema muul viisil

Tellijale kontrollitavad, Pakkuja lisab CV-sse vastavad veebilingid.

4.6. Nii kolme- (punkt 4.2) kui neljaliikmelises (punkt 4.1) uuringutiimis peab vähemalt kahel

ekspert-uurijal olema doktorikraad. Ülejäänud kohustuslikel tiimiliikmetel peab olema

vähemalt magistrikraad. Kui magistrikraad või doktorikraad on omandatud välisülikoolis,

peab see vastama Eesti magistrikraadi või doktorikraadi nõuetele.

4.7. Pakkuja esitab projektijuhi ja ekspert-uurijate CV-des andmed mahus, mis võimaldab

hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele, tuues selgelt välja publikatsioonid ja

teadus-arendusprojektid, mis tõendavad ekspert-uurijate teadustöö kogemust punktis 4.5

nimetatud valdkondades. Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides ei ole CV-s

üldse esitatud või CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni ei ole võimalik kontrollida,

lähtub Hankija seisukohast, et vastav ekspert-uurija või projektijuht ei täida esitatud

kvalifikatsiooni- või kogemuse nõuet.

4.8. Tiimiliikmete esitamisega kinnitab Pakkuja, et tema poolt esitatud tiimiliikmed hakkavad

hanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel töid teostama. Töövõtja saab tiimiliikme

hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada või kaasata täiendavaid isikuid üksnes Tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et tiimiliige asendatakse vähemalt

samaväärse kvalifikatsiooniga liikmega.

5. Nõuded pakkumuse esitamisele

Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:

5.1. Pakkumuse eelarve tegevuste ja peamiste kuluridade lõikes.

5.2. Pakkuja esitab tiimi tööjaotuse ja rollide kirjelduse ning uuringuprojekti teostavate

isikute CV-d, millest nähtub tiimi vastavus lähteülesandes toodud nõuetele ja võimaldab

Hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. Välja tuleb tuua publikatsioonid ja

uurimisprojektid, mis tõendavad teadustöö kogemust punktis 4.5 nimetatud valdkondades või

projektijuhtimise kogemust.

11

5.3. Esialgne visioon uurimisprojekti ülesande lahendamisest, mis lähtub lähteülesandest ja

sellele lisatud projektitaotlusest ning sisaldab vähemalt:

5.3.1. arusaama projekti eesmärgist ja tulemustest;

5.3.2. punktis 2.1 nimetatud teaduskirjanduse ülevaate metoodika kirjeldust ja koostamise

põhimõtteid;

5.3.3. nägemust punktis 2.2 nimetatud Eesti konteksti arvestava originaaluurimuse teostamise

uurimisküsimustest ja selle metodoloogilisest raamistikust ja läbiviimise metoodikast ja

punktis 2.6 nimetatud uurimisraporti ja punktis 2.5 nimetatud poliitikasoovituste koostamisest;

5.3.4. nägemust punktides 2.3; 2.4 ja 2.8 nimetatud teadusseminaride ja ümarlaudade

korraldamisest ja sellest, kuidas tagatakse punktis 3 nimetatud sihtrühmade kaasamine ja

rahvusvaheliste, sh Põhja ja Balti riikide teadlaste ja ekspertide kaasamine.

5.3.5. nägemust punktis 2.7 nimetatud soouuringute ajakirja Ariadne Lõnga erinumbri

väljaandmisest, sh sellest, milline on selle peatükkide võimalik temaatiline ülesehitus ja

kaasatavad autorid ning nägemus sellest, kuidas tagatakse ajakirja interdistsiplinaarne ja

rahvusvaheline (sh Põhja ja Balti riikide) perspektiiv. Pakkumusele tuleb lisada soouuringute

ajakirja Ariadne Lõnga väljaandja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kinnitus, et nad on

nõus Pakkujaga koostöös erinumbri välja andma. Ajakirja väljaandmise kulud katab

Töövõtja.

5.3.6. nägemust punktis 2.9 nimetatud uurimisprojekti tulemuste tutvustamisest ning viise,

kuidas tagatakse punktis 3 nimetatud sihtrühmadeni jõudmine.

5.3.7. uuringu projektijuhtimise kirjeldust;

5.3.8. uuringu aja- ja tegevuskava;

5.3.9. uuringu teostamisega seotud peamised viis riski ja nende maandamismeetmed;

5.3.10. nägemust koostööst Tellijaga.

5.4. Pakkumusi hinnatakse vastavalt pakkumuse hindamise metoodikas toodule.

5.5. Pakkumuse esitamisega pakkuja kinnitab, et pakkumus on jõus vähemalt 90 kalendripäeva

pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.

5.6. Pakkumuse peab allkirjastama Pakkuja allkirjaõiguslik isik.

6. Töövõtja esitatavad uurimisprojekti tulemid

6.1. Kirjalik vahearuanne 6, 12 ja 18 kuu möödumisel lepingu algamisest alates, mis sisaldab

töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni.

6.1.1. Tellija võib teha ettepanekuid vahearuande muutmiseks ja/või täiendamiseks.

6.1.2. Töövõtja on kohustatud Tellija ettepanekuid arvestama või põhjendama nende

tagasilükkamist. Vahearuandele annab Tellija tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

12

6.2. Kirjalik lõpparuanne, mis sisaldab kogu töö teostamise tulemit.

6.2.1. Lõpparuandele lisatakse läbiviidud rahvusvahelise uurimisseminari, teadlaste ja

ekspertide ümarlauaarutelu ja eksperdiseminari kokkuvõtted.

6.2.2. Kokku peab osalema punktis 6.2.1 nimetatud üritustel vähemalt 50 punktis 3 nimetatud

sihtrühmade esindajat. Töövõtja esitab lõpparuandes osalejate registreerimislehed.

6.2.3. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet kommunikatsioonitegevuste sisust ja

kommunikatsiooniväljundite (nt avaldatud artiklid, meediaesinemised, projektitulemuste

tutvustamine sihtrühmadele jms) arvust, mida peab olema kokku vähemalt 10, koos

asjakohaste viidetega avaldatud materjalidele, toimunud esinemistele ja võimalusel nende

salvestustele.

6.2.4. Lõpparuandega esitab pakkuja projektitulemuste eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõtte

(a 2-4 lk), mis on kujundatud ja visualiseeritud. Kokkuvõte peab andma ülevaate projekti

peamisest probleemist, tulemustest ja soovitustest.

6.2.5. Tellija võib teha ettepanekuid lõpparuande muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja

on kohustatud Tellija ettepanekuid arvestama või põhjendama nende tagasilükkamist.

Lõpparuandele annab Tellija tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

6.3. Olemasoleva teaduskirjanduse ülevaade vastab punktis 2.1 ja 2.2 kirjeldatud ootustele

ning selle koostamiseks kasutatakse metoodikat, mis on teaduslikult põhjendatud ja võimaldab

tuvastada uurimisprojekti seisukohalt olulised kontseptsioonid ning olemasoleva teadmuse

piirid, lüngad ja vastuolud.

6.3.2. Teaduskirjanduse ülevaade on koostatud selges, heas ja korrektses eesti keeles, viitamine

vastab akadeemilistele normidele.

6.4. Rahvusvahelise uurimisseminari tehniline ja sisuline korraldamine on Töövõtja

ülesanne.

6.4.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport,

majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms.

6.4.2. Üritusele peavad olema kaasatud rahvusvahelised teadlased, sh vastavalt

projektitaotlusele ja rahastaja (Põhjamaade Ministrite Nõukogu) koostöönõudele tuleb

seminarile kaasata Põhja ja Balti riikide teadlasi ja uurijaid.

6.4.3. Töövõtja dokumenteerib rahvusvahelise uurimisseminari peamised arutelupunktid ja

järeldused ja esitab need lõpparuandes.

6.4.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones.

6.5. Teadlaste ja ekspertide ühise ümarlaua arutelu tehniline ja sisuline korraldamine on

Töövõtja ülesanne.

6.5.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport,

majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms.

13

6.5.2. Üritusele peavad olema kaasatud rahvusvahelised teadlased ja eksperdid, sh vastavalt

projektitaotlusele ja rahastaja (Põhjamaade Ministrite Nõukogu) koostöönõudele tuleb

seminarile kaasata Põhja ja Balti riikide teadlasi ja eksperte.

6.5.3. Töövõtja dokumenteerib ümarlaua peamised arutelupunktid ja järeldused ja esitab need

lõpparuandes.

6.5.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones.

6.6. Poliitikasoovitused peavad põhinema empiirilisel uurimusel, kirjanduse ülevaatel ja

aruteludel ning olema sihtrühmapõhised.

6.7. Uuringuraport sisaldab kirjanduse ülevaadet, originaaluuringut, poliitikasoovitusi,

uuringu peamiste mõistete definitsioonide loetelu, uuringus kasutatud lühendite ja

akronüümide loetelu (vajadusel), uuringu kokkuvõtet nii eesti kui ka inglise keeles (executive

summary).

6.7.1. Uuringuraport on koostatud selges, heas ja korrektses eesti keeles, inglise keelne

kokkuvõte selges, heas ja korrektses inglise keeles ning järgides sisus ja vormistuses kõiki hea

teadustöö tegemise tavasid. Uuringuraporti maht on maksimaalselt 70 lk ilma lisadeta.

6.7.2. Töövõtja annab uuringuraporti üle koos ISBN numbriga. Enne uuringuraporti lõpliku

versiooni üleandmist lisab Töövõtja ETISesse andmed uuringuprojekti kohta (projektide all;

andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), uuringuraporti kohta

(publikatsioonide all; sidudes uuringuraporti publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad

olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning teeb uuringuraporti faili ETISe kaudu jäädavalt

avalikult kättesaadavaks.

6.8. Töövõtja koostab ja avaldab soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumbri, mis sisaldab

vähemalt viite artiklit. Ajakirjanumber avaldatakse paberkujul (tiraaž vähemalt 100

eksemplari) ning see tuleb teha ka veebis digitaalselt kättesaadavaks Ariadne Lõnga veebilehel

https://ariadnelong.ee/.

6.9. Eksperdiseminari tehniline ja sisuline korraldamine on Töövõtja ülesanne.

6.9.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport,

majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms.

6.9.2. Üritusele peavad olema kaasatud julgeoleku-, võrdsus-, strateegilise kommunikatsiooni

ning radikaliseerumise valdkonna eksperdid.

6.5.3. Töövõtja dokumenteerib eksperdiseminari peamised arutelupunktid ja järeldused ja

esitab need lõpparuandes.

6.5.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones.

7. Teavitusnõuded

Töövõtja viitab projekti elluviimisel rahastajatele: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

1

Kinnitatud osakonnajuhataja

otsusega

LISA 2

Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Hanke nimetus: “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad

turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega”

Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hindamiskriteeriumid

1.1.Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide

alusel. Edukas pakkumus selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil

käesolevas dokumendis toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel.

1.2.Edukaks tunnistatakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel majanduslikult soodsaim

pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.3.Töö teostamise maksumus ilma KM (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid

omistatakse pakkumusele, mille maksumus on madalaim, teiste pakkumuste

väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama

pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse töö maksumus” × 20. Saadud tulemus

ümardatakse teise komakohani.

1.4.Töö teostamise kvaliteet punktis 3 nimetatud sisukriteeriumite alusel (osakaal 80%).

Pakkumuse sisukriteeriumite eest saadud punktid (maksimaalselt 90) teisendatakse

80‑punktilisele skaalale järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid" = pakkumusele

sisukriteeriumite eest antud punktide summa ÷ 90 × 80. Saadud tulemus ümardatakse teise

komakohani.

1.5. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. Kokku on

võimalik saada maksimaalselt 100 punkti.

2. Hindamise reeglid

2.1.Pakkumusi hindab hankekomisjon, kes on pakkujatest sõltumatu ja kes hindab

vastavaks tunnistatud pakkumusi konsensuslikult.

2.2.Hankekomisjon lähtub hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest

ning esitab hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses allkirjastatud protokollis.

2.3. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis sai kokku kõige rohkem väärtuspunkte.

2.4. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus,

millele on omistatud sisukriteeriumite 3.1-3.6 eest summeeritult kõige enam

väärtuspunkte. Kui ka siis on tulemus võrdne, siis eelistatakse pakkumust, mis on

saanud sisukriteeriumite 3.1-3.6 alapunktide eest kõige enam maksimaalseid

hindeid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka

pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte

2

saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas interneti

vahendusel.

2.5. Tellija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on saanud vähemalt ühe sisukriteeriumi

eest miinimumpunktid.

2.6. Tellijal on õigus mitte tunnistada edukaks pakkumust, mis on saanud

sisukriteeriumite 3.1-3.7 eest summeeritult 28 punkti või vähem, kriteeriumi 3.8

eest 2 punkti või vähem või kõigi punktis 3 nimetatud sisukriteeriumite eest

summeeritult 30 punkti või vähem. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

3. Pakkumise hindamise sisukriteeriumid (maksimaalselt 90 väärtuspunkti):

Sisukriteeriumi nimetus Maksimaalne

väärtuspunktide arv

3.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest 12

3.2 Kirjandusülevaate metoodika ja ülesehitus 12

3.3 Eesti originaaluuringu metoodika ja ülesehitus 12

3.4 Rahvusvahelise uurimisseminari ja ühise ümarlaua

arutelu läbiviimine teadlaste ja ekspertidega

12

3.5 Nägemus Ariadne Lõnga erinumbri väljaandmisest 12

3.6 Eksperdiseminar ja projektitulemuste

kommunikatsioon

12

3.7 Tegevus- ja projektiplaan (sh ajakava, tiimiliikmete

rollide kirjeldus ja pädevused, riskide maandamine,

koostöö tellijaga)

12

3.8 Eelarve jaotus ja põhjendatus 6

Kokku: 90

3.1. Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest (maksimaalselt 12 punkti)

 Pakkuja on põhjalikult ja selgelt mõtestanud projekti eesmärgi ja oodatavad

tulemused, sidudes need interdistsiplinaarse lähenemisega.

 Esitatud lähenemine on põhjendatud, loogiline, teostatav.

 Pakkuja seob veenvalt võrdsuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime

teemad, näidates head arusaamist teema rahvusvahelisest ja Eesti kontekstist.

 Esitatud lähenemine vastab T&A tegevuse põhimõtetele ja kriteeriumitele (uudsus,

loovus, ettemääramatus, süstemaatilisus, ülekantavus).

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

3

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.2. Kirjandusülevaate metoodika ja ülesehitus (maksimaalselt 12 punkti)

 Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning

hanke eesmärgist ja ülesannetest.

 Pakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja

lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt seostatud.

 Pakkuja nägemusest koos metoodika valiku põhjendustega nähtub, kuidas soovitud

eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim.

 Kasutatav metoodika aitab vastata tehnilises kirjelduses ära toodud

uurimisküsimustele.

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt

täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid,

pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.3. Eesti originaaluuringu metoodika ja ülesehitus (maksimaalselt 12 punkti)

 Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning

hanke eesmärgist ja ülesannetest.

 Pakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja

lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt seostatud.

 Pakkuja nägemusest koos metoodika valiku põhjendustega nähtub, kuidas soovitud

eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim.

4

 Hanke tehnilises kirjelduses ära toodud prioriteetseid uurimisküsimusi on vastavalt

lähteülesandele konkretiseeritud ja täpsustatud ning neile vastuste leidmine on

metoodiliselt selgelt esitatud.

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.4. Rahvusvahelise uurimisseminari ja ühise ümarlaua arutelu läbiviimine teadlaste ja

ekspertidega (maksimaalselt 12 punkti)

 Pakkuja on esitanud selge ja sisuka nägemuse rahvusvahelise uurimisseminari ning

teadlaste ja ekspertide ümarlaua eesmärgist ja oodatavatest tulemustest.

 Esitatud on ürituste realistlik korraldusplaan, mis arvestab projekti tegevusloogikat ja

ajakava.

 On selgelt kirjeldatud, kuidas kaasatakse üritustele rahvusvahelised, sh Põhja ja Balti

riikide teadlased ja eksperdid.

 On kirjeldatud seos rahvusvahelise uurimisseminari ning teadlaste ja ekspertide

ümarlaua tulemuste ning projekti sisuliste etappide vahel (uuringu läbiviimine,

poliitikasoovitused jm).

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

5

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.5. Nägemus Ariadne Lõnga erinumbri väljaandmisest (maksimaalselt 12 punkti)

 Pakkuja on erinumbri esialgse kontseptsiooni selgelt ja sisukalt lahti kirjutatud

(võimalikud teemad, ülesehitus, rahvusvahelise, sh Põhja ja Balti riikide mõõtme

tagamine).

 On põhjendatud, kuidas Ariadne Lõnga erinumber toetub projekti teadustulemustele

(originaaluuring, kirjandusülevaade).

 On kirjeldatud interdistsiplinaarne lähenemine (soouuringud, meediauuringud,

julgeoleku-uuringud jms).

 On esitatud kirjeldus Ariadne Lõnga väljaandmisprotsessist, sh vajadusel viidates

kehtivale ajakirja tavapärasele toimetamisprotsessile.

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.6. Eksperdiseminar ja projektitulemuste kommunikatsioon (maksimaalselt 12 punkti)

 Pakkuja on esitanud selge ja sisuka nägemuse eksperdiseminari eesmärgist ja

oodatavatest tulemustest

 Kavandatud kommunikatsioonitegevused tagavad projekti tulemuste jõudmise

peamiste sihtrühmade ja kasusaajateni

 On kirjeldatud, milliseid kanaleid ja formaate kommunikatsiooniks kasutatakse ning

kuidas saavutatakse kommunikatsioonitegevuste ulatus ja mõjusus, sh võimalikud

sidusrühmad ja koostööpartnerid.

 Kommunikatsioonitegevused arvestavad teema tundlikkusega

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

6

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.7. Tegevus- ja projektiplaan (sh ajakava, tiimiliikmete rollide kirjeldus ja pädevused,

riskide maandamine, koostöö tellijaga (maksimaalselt 12 punkti)

 Pakkumuses on selgelt kirjeldatud tiimiliikmete pädevused ja rollid ning tiimiliikmete

pädevused ja rollide jaotus loovad sisuliselt põhjendatud interdistsiplinaarse terviku,

mis võimaldab erineva iseloomuga projektitegevuste (nt teaduslikud, analüütilised ja

rakenduslikud) tõhusat elluviimist.

 Pakkumuses on ära kirjeldatud 5 peamist riski ja nende piisavad maandamismeetmed.

 Pakkumuses on selgelt kirjeldatud koostööd Tellijaga.

 Projektiplaan on terviklikult läbi mõeldud ja realistlik.

Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest

kriteeriumitest:

Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning

pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti

eristatavat lisaväärtust.

Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele,

kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus

detailides).

Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning

esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises.

Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub.

3.8. Eelarve jaotus ja põhjendatus (maksimaalselt 6 punkti)

 Pakkumusele lisatud projekti eelarve kuluridade sisu on pakkumuses ammendavalt

lahti kirjutatud.

 Eelarves toodud kulud on põhjendatud, läbipaistvad ja arusaadavad.

7

Hinne 6 antakse juhul, kui kuluridade sisu on selgelt, ammendavalt ja loogiliselt lahti

kirjutatud, eelarves toodud kulud on põhjendatud ning selges ja jälgitavas seoses kavandatud

projektitegevustega. Eelarve on läbipaistev ja võimaldab üheselt hinnata kavandatud

tegevuste rahalist teostatavust.

Hinne 4 antakse juhul, kui eelarve vastab lähteülesande nõuetele, kuid kulude põhjendatus

või seos tegevustega on osaliselt ebaselge või esineb väiksemaid puudusi detailsuses või

läbipaistvuses.

Hinne 2 antakse juhul, kui eelarve on käsitletud pealiskaudselt, kulude kujunemise loogika ei

ole piisavalt selgitatud või seos projektitegevustega on ebaselge.

Hinne 0 antakse juhul, kui eelarve on sisuliselt põhjendamata või puudub.

Kinnitatud

osakonnajuhataja otsusega

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/1701-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab _________ (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood _________, asukoht _________, mida esindab /juhatuse liige/volituse

alusel _________ (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi

pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest

ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule

allakirjutamist.

1.2.Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad

(II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete

võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega”

elluviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu

lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud

hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 15.

juunil 2028.

2.3. Leping sõlmitakse uurimisprojekti tellimise tulemusena ja kooskõlas

uurimisprojekti alusdokumentidega ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusega1.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1.Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

kogumaksumusele _____ eurot (edaspidi lepingu hind), lisandub käibemaks.

3.2.Tellija tasub tehtud töö eest neljas osas pärast vastava etapi üleandmise-

vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist2 ja selle alusel arve saamist

järgmiselt:

1 RHS § 11 lg 1 p 19 (teadus- ja arendusteenus) ja MKM Hankekord https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 2 Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.2.1. I osa – 25% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub

käibemaks, pärast esimese vahearuande aktiga vastuvõtmist;

3.2.2. II osa – 25% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot,

lisandub käibemaks, pärast teise vahearuande aktiga vastuvõtmist;

3.2.3. III osa – 25% punktis 3.1. nimetatud lepingu hinnast ______ eurot,

lisandub käibemaks, pärast kolmanda vahearuande aktiga vastuvõtmist.

3.2.4. IV osa – 25% punktis 3.1. nimetatud lepingu hinnast ______ eurot,

lisandub käibemaks, pärast lõpparuande aktiga vastuvõtmist.

3.3.Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.4.Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning

tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on _________, telefon _________, e-post _________.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

_________, telefon _________, e-post _________.

5. Lepingu lisad

Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid;

Lisa 2. Töövõtja pakkumus;

Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

6. Muud sätted

6.1.Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2.Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3.Käesoleva lepingu puhul ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

6.4.Poole koguvastutus seoses lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud

lepingu maksumuse kahekordse summaga.

6.5.Lepingut kaasrahastatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu vahenditest. Töövõtja

kohustatud täitma rahastaja nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised

annab tellija töövõtjale töö käigus.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

12.05.2026 nr 5-6/1701-1

Uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste

võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse,

julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega”

elluviimine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12:

1. Tellida uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad

turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimine (edaspidi töö CPV

kood: 73000000-2, Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused).

1.1. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses

sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja

seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui

sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest

tasub täies ulatuses sama hankija.

1.2. Tellitav töö on teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse § 2 tähenduses. Tellitava töö eesmärk on interdistsiplinaarselt uurida ja

nähtavale tuua soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja

julgeoleku omavahelised seosed ning töötada välja teadmispõhised poliitikasoovitused, mis

aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ning

polariseerumisele. Tellitav töö aitab kaasa võrdsuse ning julgeoleku omavaheliste seoste

uurimisele ja selgitamisele ning uurimistulemuste levitamisele, tagades, et tulemused ja

poliitikasoovitused jõuavad praktikuteni ehk sihtrühmadeni, kes kujundavad julgeoleku-,

turvalisus-, inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat.

1.3. Tellitav töö vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav

kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle

tulemused on ülekantavad. Tellitav töö vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse

tunnusele, mis on täpsemalt kirjeldatud hanke lähteülesande punktis 2.10. Töö tulemused ei

ole pärast uuringute läbiviimist turustatavad ega mõeldud äriliseks kasutamiseks, tegemist on

avaliku huvi projektiga. Uurimisprojekti tulemused, teadusartiklid ja poliitikasoovitused on

suunatud poliitikakujundajatele, julgeolekuasutustele, akadeemiale, ekspertidele, meediale ja

avalikkusele, pakkudes teaduspõhist sisendit poliitikate ja strateegiate kujundamiseks, mis

2

aitavad vähendada polariseerumist. Piiriülene koostöö tugevdab sidemeid Põhjamaade ja Balti

riikide vahel ning suurendab Eesti teadlaste ja ekspertide rahvusvahelist koostööd ja

nähtavust. Rahvusvaheline koostöö Põhja- ja Balti riikide teadlaste ja ekspertidega tagab, et

uurimistulemused ja poliitikasoovitused on vajadusel ülekantavad ja rakendatavad ka teistes

riikides. Kõik projekti tulemused on avalikud ja kättesaadavad sihtrühmadele ning neid

kasutatakse ühiskondliku hüve nimel, mitte ärilisel eesmärgil. Põhjalikum analüüs teadus- ja

arendustegevuse erandi kohaldamisest on lisatud dokumendis “TA erandi kontroll-leht".

2. Kinnitan uurimisprojekti läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (lisa 1),

hindamiskriteeriumid ja –metoodika (lisa 2) ja lepingu projekt (lisa 3).

3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks MKMi võrdsuspoliitika osakonna

(edaspidi VPO) soolise võrdsuse nõuniku Lee Maripuu.

4. Moodustan komisjoni uurimisprojekti elluviimise tellimise korraldamiseks, sealhulgas

esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud töö

vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. Komisjoni esimees Lee Maripuu – MKMi VPO soolise võrdsuse nõunik.

Komisjoni liikmed:

4.2. Käthlin Sander – MKMi VPO võrdsete võimaluste poliitika juht;

4.3. Külliki Tafel-Viia – MKMi strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht;

5. Uurimisprojekti finantseeritakse MKMi vahenditest ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu

kaasrahastusel ning selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 95 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pirjo Turk

Võrdsuspoliitika osakonna juhataja

Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Hanke nimetus:

Ühispakkujate volikiri

Käesolevaga volitame (Ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus

(volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud Pakkujate ametlik

esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel.

Käesolevaga kinnitame, et vastutame Ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni:

Kuupäev:

(volitaja nimi ja ametikoht)

Allkirjastatud

Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Hanke nimetus:

Volikiri pakkuja esindamiseks

Käesolevaga volitab (pakkuja nimi) (volitaja nimi ja ametikoht) isikus (volitatava

nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama hanke „(nimetus)” pakkumust ja

muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni:

Kuupäev:

Allkirjastatud

(volitaja digitaalne allkiri)