Otsus

TÖÖ NR 2025-213-3

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Priit Paalo

Maastikuarhitekt-planeerija: Triinu Sinimets

Kontrollija: Priit Paalo

Planeeringuala asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla

X= 6585600, Y= 676600

AASA GAASIJAAMA DETAILPLANEERING

Aprill 2026

Huvitatud isik: OÜ Virumaa Energeetika

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 2 / 22

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Aasa gaasijaama detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama

(44201:001:1313)

TÖÖ EESMÄRK: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kuni 400 MW elektrilise

võimsusega gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.

Planeeritava ala pindala on ca 7 ha.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

TÖÖ TELLIJA (DP koostamise

korraldaja):

Lüganuse Vallavalitsus

Registrikood 77000223

Kontaktisik: Susanna Apri

Tel 5307 2787

[email protected]

DP algataja, vastuvõtja,

kehtestaja:

Lüganuse Vallavolikogu

HUVITATUD ISIK: OÜ Virumaa Energeetika

Registrikood 17056387

Kontaktisik: Valdur Viiklepp

Tel 5615 2225

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Projektijuht / planeeringu

koostajad:

Priit Paalo – projektijuht, volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Tel 566 200 79

[email protected]

Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija

[email protected]

Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)

Noeela Kulm – keskkonnaekspert, KSH juhteksperdi abi (KMH litsents

nr KMH0159)

Maikel Daniel – keskkonnaekspert, KSH juhteksperdi abi

Kontrollijad: Priit Paalo – volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 3 / 22

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 4 / 22

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ............................................ 7

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ..................................................................................... 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 7

2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................................................... 7

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................... 7

2.2.1. MAAKASUTUS ........................................................................................................................................................................... 7

2.2.2. MULLASTIK, GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA MAAVARAD .................................................................................................. 8

2.2.3. PINNAVESI JA MAAPARANDUSSÜSTEEMID ............................................................................................................................. 9

2.2.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ....................... 9

2.3. FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED .................................................................................................. 9

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ............................................................................................................... 9

3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 10

3.1. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................... 10

3.1.1. IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ....................................................................................................................... 10

3.1.2. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... 10

3.2. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ....................................................................................................................................... 11

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS ....................................................... 11

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................................................................................... 12

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ................................................................................................................................. 12

3.6. LIIKLUSKORRALDUS, JUURDEPÄÄSUTEED ...................................................................................................................... 12

3.7. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ...................................................................................................................... 13

3.8. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 13

3.9. OHUTUSNÕUDED, SH TULEOHUTUS ................................................................................................................................ 13

3.10. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD............................................................................................................. 14

3.10.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS .................................................................................................................... 14

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 5 / 22

3.10.2. KANALISATSIOONIVARUSTUS.............................................................................................................................................. 14

3.10.3. VERTIKAALPLANEERIMINE, SADEMEVESI JA DRENAAŽ ...................................................................................................... 15

3.10.4. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................................................ 15

3.10.5. GAASIVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 15

3.10.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS................................................................................................................................. 15

3.11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS .................................................. 16

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....................................................................... 18

3.13. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE .......................... 18

3.13.1. ASJAKOHASED SOTSIAAL-KULTUURILISED MÕJUD ........................................................................................................... 18

3.13.2. ASJAKOHASED LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD .......................................................................................... 19

3.13.3. ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD MÕJUD .......................................................................................................................... 19

3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................................................ 20

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................................................... 21

JOONISED:

Joonis 1. Asendiskeem M 1:12 000

Joonis 2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:20 000

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000

Joonis 5. Tehnovõrkude liitumispunktid M 1:10 000

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 6 / 22

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud

üldplaneering (kehtestati 17.03.1999) nägi ette, et detailplaneering tuleb koostada, kui põllumajandustsooni

rajatakse keerukama tehnoloogiaga ettevõte. Pärast detailplaneeringu algatamist kehtestati Lüganuse valla

territooriumil uus Lüganuse valla üldplaneering (29.05.2025 Lüganuse Vallavolikogu otsus nr 243), mille

kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav tootmis- ja tööstushoonete kavandamisel.

Virumaa Energeetika OÜ esitas 22.10.2024 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Varja külas Aasa kinnistul (taotlust täpsustatud 03.12.2024, alates 06.02.2026 Gaasielektrijaama kinnistu).

Planeeringu algatamise taotluse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks kuni 400 MW gaasijaama

rajamine, mis hakkab parandama energiavarustuskindlust Eestis ning pakkuma juhitava võimsuse teenust.

Jaama tuleohtlike veeldatud gaaside maht jääb alla 5000 m3. Kavandatava tegevuse kirjelduses on toodud, et

püstitatakse tootmis- ja juhtimishooned gaasijaama toimimiseks, lisaks suurendatakse elektrivõrgu

infrastruktuuri ning rajatakse ühendus Eleringi gaasitrassiga. Vajadusel lisatakse uus 330 kV maakaabelliin Püssi

alajaamast.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lüganuse Vallavolikogu 23.01.2025 korraldus nr 230 „Aasa

gaasijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on vastavalt planeeringu algatamise otsusele kuni 400 MW elektrilise võimsusega

gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.

Lüganuse Vallavalitsus küsis 18.02.2025 kirjaga nr 6-1/39-12 Kliimaministeeriumi arvamust, kas kavandatava

tegevuse vastu esineb riiklik huvi ja kas detailplaneeringu koostamine on põhjendatud või tuleks kaaluda riigi

eriplaneeringu algatamist. Kohalik omavalitsus on seisukohal, et PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei kuulu Aasa

gaasijaam nende ehitiste hulka, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruses nr 102 "Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri". Sellest tulenevalt puudub vajadus riigi eriplaneeringu algatamiseks.

Kliimaministeeriumi hinnangul (18.03.2025 kiri nr 7-15/25/453-3) on tegemist gaasielektrijaamaga, mille

elektriline nimivõimsus on vähemalt 150 megavatti, mis vastab planeerimisseaduse § 27 lõike 2 tingimustele

riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samas ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha

valikul või toimimisel oleks suur riiklik või rahvusvaheline huvi (PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimus).

Kliimaministeerium toetab gaasielektrijaama rajamist, kuna Eestis on juhitavaid tootmisvõimsusi esimesel

võimalusel juurde vaja. Seetõttu tuleb leida võimalused detailplaneeringuga kiiresti edasi liikumiseks ilma riigi

eriplaneeringuta. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks on strateegiliselt oluline, et uusi juhitavaid

tootmisvõimsusi, sh gaasil põhinevaid, lisanduks elektrisüsteemi võimalikult kiiresti. Tuginedes

planeerimisseaduse § 27 lõikele 2, mille kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada elektrijaama puhul, mille

nimivõimsus on vähemalt 150 megavatti ning mis vastab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele,

leiab Kliimaministeerium, et riigi eriplaneeringu koostamine ei ole vajalik, kuna kavandatav ehitis ei vasta

nimetatud tingimustele.

Planeeringuga kavandatu ei kuulu olulise ruumilise mõjuga ehitiste alla. Olulise ruumilise mõjuga ehitiseks on

suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase

käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³. Diislikütust hoiustatakse kohapeal mahus

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 7 / 22

kuni 5000 m3 ning sellise koguse diisli kohapealsel hoiustamisel klassifitseerub ettevõte B-kategooria

ohtlikkusega ettevõtteks.

Lüganuse Vallavalitsus küsis 25.02.2026 kirjaga nr 6-1/39-32 Päästeameti arvamust Aasa gaasijaama

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ohtlikkuse kohta. Päästeameti hinnangul (27.03.2026 kiri nr 7.2-

3.3/1466-2) ei vasta kavandatav tegevus määruse 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ lg 1 ehitise

kriteeriumile.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID

• Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243);

• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

• Lemma OÜ töö „Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnang“;

• Kobras OÜ töö nr 2025-213 „Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne“.

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on Geoport OÜ poolt august-september 2022 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr A22-208. Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000

süsteemis.

Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse

andmetele ja kohapealsetele vaatlustele.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINFO

Planeeringuala moodustab Lüganuse vallas Varja külas ligikaudu 7 ha suurune Gaasielektrijaama kinnistu

(katastriüksuse tunnus 44201:001:1313). Planeeringuala piirneb põhjast, idast, kirdest ja loodest Aasa

katastriüksusega (44201:001:1315). Edelast piirneb planeeringuala Tuulepargi katastriüksusega

(44201:001:1314) ning lõunast Kohtla metskond 191 katastriüksusega (43801:001:0101).

Gaasielektrijaama katastriüksuse kasutamise sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Planeeringuala asukoht on näidatud planeeringu joonisel 1.

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

2.2.1. Maakasutus

Planeeringualal ning selle ümbruses põhja ja ida suunas on peamiselt tegemist haritava maa kõlvikuga.

Planeeringualast läände jääb peamiselt metsamaa, mis on valdavalt eraomandis. Planeeringualast lõunasse

jääb RMK-le kuuluv kinnistu, kus paiknevad ida-lääne suunaliselt kesk- ja kõrgpinge õhuliinid.

Gaasielektrijaama kinnistu on hoonestamata. Kinnistut lääneosale jääb kraavilõik. PRIA avaliku veebikaardi

andmetel on planeeringualal registreeritud põllumassiiv (põllumassiivi nr: 26092973), kuid püsirohumaad ega

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 8 / 22

pärandniite alal ei esine. Pärandniitude tegevuskava lisa 3.1 kohaselt ei ole tegemist kõrge taastamisväärtusega

või hooldatava (2020. a seisuga) alaga.

Maa- ja Ruumiameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel oli ala varasemalt arvel

maaparandussüsteemi alana.

Gaasielektrijaama kinnistul puudub elekter, vesi, kanalisatsioon, side, kaugküte.

2.2.2. Mullastik, geoloogilised tingimused ja maavarad

Alal esinevad Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse andmeil leetjad gleimullad (GI).

Detailplaneeringu alale jäävad põllumajandusmaad ei ole Lüganuse valla üldplaneeringuga arvatud väärtusliku

põllumajandusmaa hulka.

Planeeringuala asub Viru lavamaal (nimetatud ka Kirde-Eesti lavamaaks) tasase pinnamoega alal.

2022.-2023. aastal viis Pinnaseuuringud OÜ Aasa kinnistul läbi geoloogilise uuringu, mille käigus puuriti 237

puurauku, sügavusega kuni 3,5 m. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi

visuaalselt ja kontrolliti põhjavee esinemist.

Planeeringuala reljeef on tasane ja kerge langusega lõuna suunas. Geoloogiliselt paikneb Gaasielektrijaama

kinnistu Põhja-Eesti Klindi tagusel moreentasandikul. Pinnakatte moodustab alal muld (paksus 0,2-0,9 m,

enamasti 0,25-0,4 m), jääjärvelised liivad (enamasti õhukese mulla aluse kihina), savimöll (jääjärvelise savika

pinnasega, mida iseloomustab värviline struktuur, liivakamate ja savikamate kihtide vahelduv esinemine) ning

jääliustikuline moreen. Detailplaneeringu alal on mulla paksus kuni 0,5 m, selle all peenliiva paksus kuni

0,65 m, savimölli paksus kuni 1,65 m ning savimöllmoreeni paksus kohati enam kui 2,5 m.

Geoloogilise uuringu andmeil avanevad aluspõhjas alal Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikad

ja mergli vahekihtidega lubjakivid.

Geoloogilise uuringu aruande kohaselt moodustavad pinnakatte ülemise osa muld ning jääliustikulised liiv,

savimöll ja moreenpinnased. Aluspõhjaline lubjakivi jääb maapinnast vähemalt 0,7 meetri sügavusele,

detailplaneeringualal asub lubjakivi vähemalt 2,8 m sügavusel maapinnast. Lubjakivi pind on kõrgemal ala

lääne- ja loodeosas, ida suunas on pinnakatte paksus suurem ja lubjakivi asub sügavamal. Kevadel võib reljeefi

madalamates osades vesi tõusta väga lühiajaliselt maapinnani, kuid see on ajutise iseloomuga ning vesi

juhitakse drenaažisüsteemi ja kuivenduskraavide kaudu ära.

Geoloogilise uuringu andmetel asus põhjaveetase uuringualal enamasti moreenis ning vesi ilmus lubjakivi

pealt. Samuti oli kasvupinnase all lamav liiva kiht veeküllastunud. Detailplaneeringualal registreeriti

põhjaveetase ainult ühes puurkaevus, veetase oli 2,10 m sügavusel maapinnast. Ala veerežiimi mõjutavad

kuivenduskraavid ning drenaažisüsteem. Maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on kavandatava

tegevuse asukohas looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Detailplaneeringualaga lõunas ja läänes piirnev ala on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud.

Detailplaneeringualal ei asu maavaravaru maardlaid. Aseri fosforiidimaardla (passiivsed varud) jääb planeeringu

alast ca 1,3 km kaugusele lääne ja ca 1,8 km kaugusele põhja suunas.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 9 / 22

2.2.3. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid

Planeeringualal puuduvad pinnaveekogud. Planeeritav ala on igast suunast ümbritsetud kraavidega. Maa- ja

Ruumiameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel on tegemist endise maaparandussüsteemi

maa-alaga.

Varbe peakraav (EELIS kood VEE1071100) jääb planeeringualast ida poole ca 700 m kaugusele ning Kohtla jõgi

(EELIS kood VEE1070700) jääb planeeringualast lõuna poole ca 380 m kaugusele. Varbe peakraav on ühtlasi

riigi poolt korras hoitav maaparandussüsteemi ühiseesvool. Kummagi vooluveekogu kalda kaitsevööndid

planeeringualale ei ulatu.

2.2.4. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad ja muud loodusväärtused

Detailplaneeringualal puuduvad kaitstavad loodusväärtused (looduskaitsealused alad ja objektid, sh Natura

2000 alad).

Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule ei kuulu detailplaneeringuala väärtuslike maastike hulka, samuti ei

paikne ala rohevõrgustiku alal (piirneb lõuna suunast rohelise võrgustiku tugialaga).

2.3. FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED

Planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varja küla lõunaosas. Lähimad tihedalt asustatud alad

on Varja küla keskusala, Lüganuse alevik ning Püssi linn, mis jäävad planeeringualast vastavalt põhja, lääne ja

edela suunda ca 3,5 km kaugusele. Kohtla-Nõmme alevist jääb planeeringuala ligikaudu 5 km kaugusele.

Seisuga 01.01.2025 oli Varja külas 116 elanikku, Lüganuse alevikus 403 elanikku ning Püssi linnas 897 elanikku.

Lähimad elukondlikud hooned paiknevad detailplaneeringu ala piirist ligikaudu 1,6 km kaugusel edelas Kohtla

jõe ja raudtee vahelisel alal (Roodu aiandusühistusse kuuluvad eluhooned).

Planeeringualale lähim olemasolev tee paikneb alast ca 350 m kaugusel lõunas (tee nr 4370094 Püssi - Kohtla-

Nõmme). Maa- ja Ruumiameti teeregistri kaardirakenduse andmetel on tegemist kruuskattega metsateega.

Planeeringualast põhja suunda ca 650 m kaugusele jääb kruuskattega mitteavalikus kasutuses Varja uudismaa

tee (nr 4370030) ning loode suunda ca 400 m kaugusele jääb Varja uudismaa tee (nr 4370028), mis on

pinnaskattega ning samuti mitteavalikus kasutuses.

Varbe peakraav (EELIS kood VEE1071100) jääb planeeringualast ida poole ca 700 m kaugusele ning Kohtla jõgi

(EELIS kood VEE1070700) jääb planeeringualast lõuna poole ca 380 m kaugusele. Varbe peakraav on ühtlasi

riigi poolt korras hoitav maaparandussüsteemi ühiseesvool.

Kavandatavale tegevusele lähim kaitseala on Püssi mõisa park (KLO1200450), mis paikneb planeeringualast

ca 3,5 km kaugusel läänes.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub ca 3,8 km kaugusel läänes (Uhaku loodusala, EELIS kood RAH0000683).

Alale lähimad kinnismälestised, ehitismälestistena kaitse alla võetud Püssi mõisa kohtumaja, viinavabrik,

moonakamaja, park ning pargiait (19. saj) paiknevad alast ligikaudu 3,5 km kaugusel Püssi alevikus.

Planeeringuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on toodud joonisel 2.

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ei ole detailplaneeringu alal kehtivaid kitsendusi.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 10 / 22

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ toetab energiasektori ja tööstuse jätkusuutlikku arendamist, rõhutades

vajadust tagada töökindel energiavarustus ja olemasoleva tehnilise taristu parem rakendamine. Planeering

rõhutab Ida-Virumaa rolli Eesti olulisima energia tootmise piirkonnana, kus domineerib põlevkivienergeetika

ning kus tööstuse ja tehnilise taristu arengut nähakse jätkuvalt keskse majandusarenguna. Energeetikasektorit

ja sellega seotud taristut käsitletakse piirkonna majanduse ja tööhõive kandva sambana, mille kaasajastamine

ja keskkonnamõjude vähendamine on seatud prioriteetideks. Dokumendis rõhutatakse tehnilise taristu

planeerimise ja paiknemise sidumist keskustega, eesmärgiga tõsta võrkude kasutusmäära ja vähendada

kulusid. Energeetikale viidatakse seoses koostootmisjaamade ja taastuvenergia integreerimisega

olemasolevasse tööstustaristusse.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus peetakse tööstust piirkonna arengu seisukohast väga oluliseks, kuid

keskkonnaprobleemidest tulenevalt on seatud mitmeid tingimusi:

• Üldjuhul tuleks vältida uute ettevõtete rajamist, mis mõjutavad negatiivselt välisõhu saastetaset

(sealhulgas põhjustavad lõhnahäiringut). Kui uue ettevõttega kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud

(näiteks märkimisväärne töökohtade loomine), tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata kaasnevaid

mõjusid keskkonnatervisele ning pöörata erilist tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele.

• Nii olemasolevatel kui ka uutel tööstusaladel, mis mõjutavad välisõhu kvaliteeti, tuleb igati soodustada

parima võimaliku tehnika (PVT) ja leevendusmeetmete kasutuselevõttu heitkoguste vähendamiseks.

• Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on linnalistel asustusaladel soovitatav pidevalt mõõta välisõhu

saastatuse taset, juhul kui hindamisele eelnenud viie aasta jooksul tehtud pisteliste mõõtmiste või

modelleerimise tulemused näitavad, et esmatähtsate saasteainete sisaldus välisõhus ületab ülemist

hindamispiiri.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatud üldpõhimõtetega.

3.1.2. Lüganuse valla üldplaneering

Lüganuse valla üldplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243) kohaselt jääb

detailplaneeringu ala hajaasustusega alale, Gaasielektrijaama kinnistul on tegemist põllumaaga (haritav maa)

(MP). Põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad üldplaneeringu kohaselt

kasutusel, säilitades põllumajandusmaastike avatuse. Detailplaneeringualal olev põllumaa ei kuulu

üldplaneeringu järgi väärtusliku põllumaa hulka.

Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaani (skeem 1) kohaselt jääb detailplaneeringualaga põhjas

piirnevale alale potentsiaalselt sobiv ala tuulenergeetika arendamiseks. Planeeringualast lääne poole jääb Varja

tuulepargi detailplaneeringu ala. Rohelise võrgustiku tugiala jääb väljaspoole planeeringuala (ida, lõuna ja

lääne suunda).

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 11 / 22

Skeem 1. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (planeeringuala tähistatud musta

kriipsjoonega).

Kehtivas üldplaneeringus on sätestatud, et äri- ja tootmisettevõtete rajamine on võimalik ka hajaasustusega

aladel, sealhulgas põllu- ja metsamajanduse maa-aladel, tingimusel, et hooned ja rajatised vastavad

üldplaneeringus sätestatud ruumilise arengu põhimõtetele ning valla väärtuste, visiooni ja strateegiliste

eesmärkidega kooskõlas olevatele tingimustele.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse gaasielektrijaama rajamist olemasoleval Gaasielektrijaama

kinnistul, järgides üldplaneeringus määratletud juhtotstarbe piiranguid ja ruumilise arengu põhimõtteid,

mistõttu on planeering kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

3.2. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lüganuse Vallavolikogu 23.01.2025 korraldus nr 230 „Aasa

gaasijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kuni 400 MW elektritootmisvõimsusega (ca 900 MW

soojusvõimsusega) gaasielektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine. Gaasielektrijaam on

olemuselt elektripaigaldis. Planeeritava gaasielektrijaama tehnoloogiana on lubatud kasutada nii

gaasimootoreid kui ka -turbiine. Tehnoloogia lõplik valik tehakse edasisel projekteerimisel.

Detailplaneeringus määratakse üldised ehitus- ja maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringulahendus on toodud põhijoonisel (joonis 4).

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringuga ei kavandata ala kruntideks jaotamist. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on planeeritud 100%

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa.

Detailpl

aneerin

guala

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 12 / 22

Planeeringuga on lubatud rajada gaasielektrijaam koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega. Planeeringu

põhijoonisel on näidatud üks võimalik asendiplaaniline lahendus gaasielektrijaama rajamiseks. Lubatud on nii

gaasimootorite kui ka -turbiinidega lahendus.

Suurema ohutuse tagamiseks ei ole soovitatav gaasi jaotus/-kompressorjaama ning kütusemahuteid paigutada

kõrvuti.

Krundi ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) ehitusõiguse tabelis.

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Planeeritud hoonestusala on määratud terve planeeringuala ulatuses, et paindlikult võimaldada parima

asendiplaanilise lahenduse saavutamist. Hoonestusõiguse realiseerimisel tuleb arvestada detailplaneeringu

ohuhinnangus (Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 3) esitatud tingimusi ja põhimõtteid, mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus.

Planeeritav gaasielektrijaam koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega peab jääma krundile määratud

hoonestusala sisse. Hoonestusalale ehitamisel tuleb järgida kujadest tingitud nõudeid.

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Planeeringuga ei seata kitsendavaid arhitektuurinõudeid. Täpsed lahendused antakse edasisel projekteerimisel.

Vajadusel võib territooriumi ümbritseda läbipaistva piirdega (võrkaed vms). Piirde kõrguse osas kitsendusi ei

seata.

Täiendavalt tuleb edasisel projekteerimisel arvestada käesoleva detailplaneeringu ohutusnõuete ja

keskkonnatingimuste peatükis ning ohuhinnangus (Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 3) esitatud nõudeid ja

soovitusi.

3.6. LIIKLUSKORRALDUS, JUURDEPÄÄSUTEED

Planeeringualani kavandatakse kaks võimalikku juurdepääsuteed.

Planeeringualast ca 350 m kaugusele lõuna suunda jääb olemasolev tee nr 4370094 Püssi - Kohtla-Nõmme.

Kavandatava Aasa 330 kV alajaamani on kavandatud uus juurdepääsutee lõunas paiknevalt Püssi – Kohtla-

Nõmme teelt üle RMK-le kuuluva Kohtla metskond 191 kinnistu (kü tunnus 43801:001:0101). Tee rajamiseks

on koostatud projekt, mis on kooskõlastatud RMK-ga. Nimetatud tee saab olema ka detailplaneeringu ala

peamiseks juurdepääsuks.

Teine võimalik juurdepääs on põhja poolt piki Aasa katastriüksuse läänekülge, kus on hetkel olemasolev

pinnastee. Vajadusel tuleb pinnastee rekonstrueerida, sh tuleb ümber ehitada sobivaks olemasolev

ristumiskoht üle Aasa katastriüksuse põhjaservas paiknevate maagaasi ülekandetorustike (vt ptk 3.13.).

Päästetehnika alternatiivse juurdepääsu võimaldamiseks tuleb teel tagada päästetehnika liikumist võimaldavad

parameetrid.

Juurdepääsuteede kasutamiseks on käesoleva planeeringuga tehtud ettepanek juurdepääsuservituutide

seadmiseks (vt ptk 3.8.).

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade vajadus selgub edasisel projekteerimisel.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 13 / 22

3.7. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Planeeringualal puudub väärtuslik haljastus. Olemasolev haljastus on lubatud vajalikus mahus likvideerida.

Arvestades planeeringuga kavandatavate ehitiste mahtu, ei ole funktsionaalselt võimalik uushaljastuse

rajamiseks ruumi jätta. Kuna planeeritav territoorium on ümbritsetud metsa- ja põllumaade ning

tootmisaladega (üheski suunas ei paikne lähiümbruses planeeritava tegevuse suhtes tundlikke alasid), siis ei

ole ka sisulist vajadust haljaspuhvri rajamiseks.

Planeeringuala valgustus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel vastavalt vajadusele. Liigse valgusreostuse

vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Välisvalgustuse kavandamisel on

mõistlik kaaluda ka anduritega valgusteid. Edasisel projekteerimisel on soovituslik rakendada Eesti standardis

EVS-EN 12464-2:2025 toodud soovitusi, kui toodud põhimõtted on rakendatavad lähtudes käitise eripärast.

3.8. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeringuga tehakse ettepanek juurdepääsuservituudi määramiseks üle Aasa (kü 44201:001:1315),

Tuulepargi (kü 44201:001:1314) ja Kohtla metskond 191 (kü 43801:001:0101) kinnistute.

Samuti tehakse juurdepääsuservituudi ettepanek ala põhjaosast üle Aasa (kü 44201:001:1315), Turba (kü

43701:003:0980), Heina (kü 44201:001:1189), Varjaoja (kü 43701:002:0680), Soodumäe (kü 43701:002:0750) ja

Ploomi (kü 44201:001:0304) kinnistute avalikus kasutuses oleva Varja külateeni (tee nr 4370031) Varja külatee

kinnistul (kü 43801:001:0357).

Detailplaneeringuga tehakse ka ettepanek seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks tehnovõrkude

talumiseks kaitsevööndite ulatuses.

Servituutide täpne paiknemine tuleb lahendada edasisel projekteerimisel ja servituutide sõlmimisel.

3.9. OHUTUSNÕUDED, SH TULEOHUTUS

Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb järgida siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ nõudeid.

Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb arvestada võimalike õnnetusstsenaariumitega ning kavandada

lahendus viisil, mis väldib tulekahju või muu õnnetuse levikut teistele ehitistele ja rajatistele.

Tulekahju edasikandumise ohu minimeerimiseks on soovitatav mootorid grupeerida rühmadena hoonetesse

ning tagada hoonete vahelised vajalikud tuleohutuskujad. Alternatiivina tuleb hooned jagada

tuletõkkesektsioonideks.

Looduslikest ohuteguritest tuleneva tulekahjuohu vältimiseks tuleb planeeringualale kavandatavatele

kütusemahutitele paigaldada piksekaitsesüsteem. Samuti tuleb planeeritavad mootori/turbiinihooned ning

trafod varustada ATS süsteemiga ja piksekaitsesüsteemiga ning neil peab olema statsionaarne automaatne

tulekustutussüsteem.

Kõikide transformaatorite vahele on ette nähtud tuletõkke seinte rajamine.

Piisava ruumi olemasolul planeeringualal on edasisel projekteerimisel soovitatav trafod kavandada nii, et

hooned jääksid väljaspoole trafo põlengu korral tekkivat ehitist ohustavat ala.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 14 / 22

Võimalusel tuleb gaasi jaotusjaam/kompressorjaam kavandada väljaspoole vedelkütuse mahutipargi ja trafode

põlengu korral tekkivat ehitisi ohustava ohuala ulatust ja väljaspoole hoonete tuleohutuskuja. Sellise lahenduse

korral on minimeeritud oht teiste õnnetusjuhtumite korral põlengu ja kahjustuste ülekandumiseks gaasi

jaotusjaama seadmetikule.

Planeeringualale kavandatavate kütusemahutite kavandamisel tuleb lähtuda siseministri 27.05.2024 määruse

nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ ning keskkonnaministri 20.09.2019

määruse nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded“ nõuetest.

Gaasipaigaldise kavandamisel, rajamisel ja käitamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning

gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“.

3.10. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Käesoleva detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada

vastavate projektidega. Liitumispunktide asukohad ja planeeritavate tehnovõrkude trasside paiknemised on

orienteeruvad ning täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

3.10.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeringualale on kavandatud joogi- ja olmevee vajaduste rahuldamiseks puurkaevu rajamine.

Puurkaevu ümber tekib vee kvaliteedi ja ehitiste kaitseks hooldusala 10 m ulatuses, kui vee võtmine jääb alla

10 m³ ööpäevas (veeseadus § 154). Kui vee võtmine ületab 10 m³/ööpäevas ja põhjaveekiht on keskmiselt

kaitstud, tekib sanitaarkaitseala ulatusega 30 m. Sanitaarkaitseala võib vajadusel ulatuda kuni 50 m, sõltuvalt

vee võtmise mahust ja põhjaveekihti kaitstusest (veeseadus § 149). Gaasielektrijaama toimimiseks vajalik

veetarve selgub edasisel projekteerimisel. Planeeringu põhijoonisel on näidatud planeeritava puurkaevu

eeldatav võimalik hooldusala (10 m) või sanitaarkaitseala (30 m).

Põhjaveevõtuks üle 10 m3 ööpäevas (või 150 m3 kuus) ja tööstusterritooriumilt sademevee juhtimiseks

suublasse peab olema veeluba veeseaduse § 187 p 2 ja 6 alusel. Kui kavandatav põhjaveevõtt ületab 10 m3

ööpäevas ja kavandatud kinnitatud põhjaveevarudest, siis peab puurkaevu projekteerimisel sellega arvestama.

Tuletõrje veevarustuseks on alale planeeritud kokku kaks tuletõrje hüdranti ala loode- ja kaguossa tee äärde.

Üks hüdrant saab toite alale planeeritud tiigist ning teine veemahutist. Vajadusel võib alale rajada täiendavaid

hüdrante veetorustike ja pumplate abil.

3.10.2. Kanalisatsioonivarustus

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk. Planeeringualal tekkiv heitvesi kogutakse kokku ja juhitakse

kogumismahutisse, mida perioodiliselt tühjendatakse. Kogumismahuti maht ja torustike paiknemine

täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Planeeritaval gaasielektrijaamal ei teki olulisel määral heitvett, mistõttu

pole põhjendatud septik- ja imbsüsteemide või omapuhasti kasutamine. Reovee puhastamise vajadus on

seotud üksnes olmevajadustega.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 15 / 22

3.10.3. Vertikaalplaneerimine, sademevesi ja drenaaž

Saju-, pinna- ja drenaažvete ärajuhtimine on võimalik sademeveetorustike ja -kraavide kaudu, mis koguvad

alalt kokku üleliigse sademevee.

Planeeringualal tekkiv sademevesi on kõvakattega aladelt planeeritud kokku koguda ning juhtida alale

planeeritud sademevee ühtlustustiiki, mille ülevool on juhitud planeeringuala põhjapiiril paiknevasse kraavi.

Kraav on ühenduses ala idaosas paikneva Varbe peakraaviga, mille puhul on tegemist maaparandussüsteemi

eesvooluga (maaparandussüsteemi kood 1107110020000). Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi (Varbe

peakraavi) tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 53).

Vastavalt kehtivale Lüganuse valla üldplaneeringule tuleb tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi

sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagada sademevee puhastamine (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid,

sademevee vahemahutid, annusmahutid).

3.10.4. Elektrivarustus

Planeeringuala tarbeelektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 12.11.2025 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 506157. Detailplaneeringu alal on ette nähtud uus komplektalajaam planeeritava

gaasielektrijaama sissepääsu värava lähedusse. Planeeritud alajaama teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 20 kV maakaabelliiniga keskpinge liinist

Püssi-Käva 20 kV õhuliinimastist M15.

Planeeritava gaasielektrijaama tootmistegevusega seotud kõrgepinge elektriühendus on kavandatud 330 kV

maakaabelliiniga Püssi alajaamast (täpsustatakse edasisel projekteerimisel).

3.10.5. Gaasivarustus

Vastavalt Elering AS 04.08.2025 kirjale nr 12-9/2025/483 jäävad Aasa katastriüksuse põhjaossa Elering AS

omanduses olevad D-kategooria maagaasi ülekandetorustikud T210 ja T120, mille projekteeritud töörõhud on

38 bar ja nominaalsed läbimõõdud DN 200 (T210) ja DN500 (T120).

Planeeringuala gaasivarustus on kavandatud väljavõttena Aasa katastriüksuse (44201:001:1315) põhjapiiril

kulgevast gaasitorustikust. Gaasiühenduse liitumise täpne lahendus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel

ja koostöös ettevõttega Elering AS. Planeeritava gaasitrassi kulgemine on planeeritud Aasa katastriüksuse

läänepiiril olemasoleva pinnastee ääres. Gaasitrassi põhimõtteline paiknemine on näidatud planeeringu

joonisel 5.

3.10.6. Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 10.11.2025 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 39980343. Liitumispunkt on sidekaev PSI112. Täpsemad tehnilised tingimused antakse

ehitusprojekti käigus. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia

järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega

omandamise kohustust.

Kavandatava gaasielektrijaama ja Püssi alajaama vaheline otseside ühendus on võimalik lahendada 330 kV

elektri maakaabelliiniga samas koridoris.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 16 / 22

3.11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Gaasielektrijaama katastriüksus asub maaparandussüsteemide registrist välja arvatud reguleeriva võrgu alal

ning sellel asub drenaažisüsteem, mille mõjuga peab ehitamisel arvestama. Ehitusele ette jääv torustik on

vajadusel lubatud likvideerida, kuid seejuures tuleb tagada, et antud katastriüksus jääb ka edaspidi liigvee

vabaks. Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi (Varbe peakraavi) tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga

(MaaParS § 53).

Vastavalt Terviseameti 06.08.2025 kirjale nr 9.3-4/25/749-3 paikneb Lüganuse vald kõrgendatud radooniriskiga

piirkonnas ning planeeringualale tööruumide rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse

nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega, mille kohaselt

on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole

sätestatud teisiti. Soovitatud on järgida EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu

konstruktsiooni, puurkaevu või - augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -

augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid. Määruse nõuete järgmisel ei ole ette näha

olulist mõju põhjavee kvaliteedile. Arvestades, et tarbitavad põhjavee kogused on marginaalsed (üksnes

kohapealseteks olmevajadusteks), siis ei kaasne olulist mõju ka põhjavee kogusele.

Planeering ei välista alternatiivkütuste kasutuselevõttu tulevikus. Nende kasutuselevõtul tuleb koostada

vastavad riskianalüüsid ja muud kemikaaliseadusest tulenevad analüüsid ning need kooskõlastada

Päästeametiga ja Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Vastavalt Aasa gaasijaama detailplaneeringu KSH aruandele tuleb planeeringulahenduses ning edasistes

projekteerimise ja käitamise tegevustes arvestada alljärgnevalt toodud mõjude vältimise/minimeerimise

meetmeid:

• kuna alal on olemasolevad kraavid või rajatakse uued, millest vesi suubub vooluveekogusse, on

asjakohane vajadusel (sette vooluveekogusse kandumise ohu korral) paigaldada planeeringuala piirile

ehitusaegsed setteekraan(id) kraavi(kraavidesse);

• kui puurkaevust(dest) vajaminevad veevõtukogused on suured, on soovitav enne veevõtuks kasutatava

põhjaveekogumi/põhjaveekihi lõplikku valikut hinnata, kas veevõtt põhjustab või võib põhjustada

seotud põhjaveekihis vee liigvähenemist;

• vajalik on teha täpsustav müra arvutuslik hinnang (tarnija poolt garanteeritud

müratasemete/summutusefektiivsuse andmete alusel) arendustegevuse hilisemas faasis, kui mürataset

mõjutavad asjaolud (tehnoloogia jne) on täpsustunud ning töötada vajadusel välja täpsemad tehnilised

meetmed müra vähendamiseks tasemeni, mis tagab:

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 17 / 22

a) kogumina kõikidel müratundlikel aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1

toodud asjakohaste müra normtasemete piirväärtuste järgimise;

b) et merikotka püsielupaigas (KLO3003114) pesapuu kõrgusel ei ületata suurimat lubatud mürataset

(45 dB(A)) olukorras, kus püsielupaiga lähedusse ei ole rajatud/ei rajata tuuleparki(e)1;

• välisõhu saasteainete (eelkõige lämmastikdioksiidi) ohjamiseks (õhukvaliteedi piirväärtustest

kinnipidamise tagamiseks) peab töökorralduslike või tehniliste võtetega tagama, et olukorras, kus

gaasimootorid peavad töötama diislikütusel, tagatakse, et korraga ei tööta rohkem kui 59

gaasimootorit ning korstende kõrgus ei tohi olla alla 40 m (kui realiseerub analüüsitud parameetritega

stsenaarium). Eeltoodud meetmeid võib asendada, kui tõendatult saavutatakse muude meetmetega

(sh kõigi mootorite käitamisel nende võimsuse/koormuse reguleerimine) õhukvaliteedi piirväärtuste

järgimine;

• välisõhu saasteainete osas, kui selgub vajadus muuta/asendada KSH aruandes analüüsitud

stsenaariumeid või välisõhu saasteainete ohjamise meetmeid, mille tulemusel on heiteallikast väljuv

lämmastikdioksiidi kontsentratsioon suurem (hetkeline/vähemalt 30 minutilise prooviperioodi

kontsentratsioon > ca 32 mg/Nm3 gaasimootorite puhul; ööpäeva keskmine > ca 44 mg/Nm3

gaasiturbiinide puhul), tuleb tagada, et muudatuse/asenduse tulemusel oleks kogumina tagatud

väljaspool käitise tootmisterritooriumi keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Õhukvaliteedi

piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" lisas 1 toodud

asjakohaste õhukvaliteedi piirväärtuste järgimine planeeringuala, kui terviku, kõigi tegevuste

kontekstis;

• soovitatav on mõlema stsenaariumi (gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul võtta kasutusele

põletusseadmed, millel on või millele saab lisada lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamise

võimekuse (vastavad lisaseadmed vajadusel);

• käitise projekteerimisel võtta arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, kui soovitakse

taotleda toetusi rahastusallikatest, kus nimetatud põhimõtte või teatis nr 2021/C 373/01 metoodika

järgimine on kohustuslik;

• käitise projekteerimisel võtta arvesse vajadust tagada kavandatava tegevuse kliimakindlus

kliimaneutraalsuse seisukohast ning tehnoloogia valikul arvestada vajadusega enne 2050 aastat minna

üle kütusele, mille tulemusel ei paisata uut süsinikdioksiidi või üldse ei tekitata selle heidet;

• valgusreostuse ohjamiseks järgida Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud põhimõtteid

välisvalgustuse osas;

1 Kui piirkonda rajatakse planeeringute alusel kavandatud elektrituulikud, muutub suure tõenäosusega praegune pesitsuskoht merikotkale

ebasobivaks ja planeeringute realiseerimisel tuleb tõenäoliselt rakendada hüvitusmeetmeid, mille tulemusel merikotkas praeguses

pesitsuskohas pesitsemist ei jätka. Sel juhul ei ole asjakohane arvestada vajadusega tagada merikotka püsielupaigas sobiv müratase.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 18 / 22

• kui alale tuuakse kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib

sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast);

• koostöös Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala nr 3

ning Varja tuulikupargi detailplaneeringuala nr 2 arendajatega tuleb leida lahendus, kuidas

projekteerida tegevused (sh tuulepargi kavandatud tegevused) selliselt, et planeeringuala ei jääks

elektrituulikute labade küljest jäätükkide paiskumise ohualasse või sellest nähtusest (elektrituulikute

labade küljest jäätükkide paiskumine) tingitud risk oleks minimeeritud. Asjakohane on koostöös

tuuleparkide arendajatega leida probleemile lahendus, nt lähimate tuulikute rajamisel kasutada

jäätumisvastase süsteemiga tuuliku labade lahendust;

• Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnangus (Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 3) on

käsitletud erinevate võimalike õnnetuste ennetusmeetmetena eeskätt planeeringu staadiumis

rakendatavaid ja planeeringus seatavaid ehitusnõuetes väljenduvaid meetmeid, mida tuleb edasisel

projekteerimisel arvestada. Käitise töökorralduslikud riskide ennetusmeetmed on võimalik välja

töötada käitisele siis kui toimub B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kemikaaliohutuse alaste

dokumentide koostamine;

• mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduse § 31 ettenähtud tegevused;

• gaasielektrijaama mürarikkaid ehitustöid teha väljaspool merikotka pesitsusperioodi (15.02-31.07) ning

võimalikult palju GEJ-ga seotud liiklust peab toimuma mööda lõunapoolset juurdepääsuteed (Kohtla-

Nõmme – Püssi teelt).

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Edasise projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kuritegevuse ennetamiseks lähtuvalt Eesti Standard

EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine

normdokumendist.

3.13. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE

3.13.1. Asjakohased sotsiaal-kultuurilised mõjud

Planeeringualaga ei piirne elamualasid ning lähimad elamualad asuvad planeeringualast ligikaudu 1,6 km

kaugusel. Elanike igapäevaelule avalduv mõju on eeldatavalt väike ning piirdub peamiselt ehitusperioodil

tekkivate ajutiste häiringutega, sealhulgas suurenenud liikluskoormuse ning ehitustöödega kaasneva müra ja

tolmuga. Need mõjud on ajutised, lokaalsed ning seotud peamiselt tööde teostamise perioodiga.

Planeeritud ei ole tegevusi, mis võiks omada otsest või kaudset mõju inimese tervisele läbi heite õhku, vette

või pinnasesse, sest kõik kaasnevad heited ohjatakse viisil, et nad ei omaks mõju inimeste tervisele.

Gaasielektrijaam rajatakse tootmismaale ja vastab B-kategooria ohutusnõuetele, mistõttu ei ole ette näha

olulist mõju elanike turvatundele. Kogukonna jaoks avaldub pigem positiivne mõju regionaalse

energiavarustuskindluse paranemise kaudu.

Planeeringualal kultuurimälestisi ei paikne ning lähimad kaitstavad kultuuriobjektid asuvad ligikaudu 3 km

kaugusel lääne suunas Püssi alevikus. Selline kaugus tagab, et kavandatav gaasielektrijaam ei mõjuta

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 19 / 22

kultuuripärandi nähtavust, säilimist ega kasutustingimusi. Samuti ei paikne piirkonnas puhke- või

kultuuritegevuse jaoks olulisi alasid, mille kasutust rajatis võiks häirida.

3.13.2. Asjakohased looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringuala on peamiselt haritava maana kasutatud tootmismaa, millel puuduvad kaitstavad

loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad ning muud olulised loodusväärtused. Planeeringualale

lähimad kaitstavad loodusobjektid (nt KLO9133783 ja KLO3003114) paiknevad 1 km raadiuses.

Planeeringuala piirkonnas elavate liikide võimalikke toitumisalasid ei vähendata ulatuses, mis võiks liike oluliselt

mõjutada. Planeeringualalt võib levida Varja merikotka püsielupaiga (KLO3003114) ja elupaiga/leiukoha

(KLO9133783) alale müra, lõhn, saasteained ja öine valgus, kuid seda mitte olulises koguses kaitstava

loodusobjekti kaitse-eesmärkide mõjutamise seisukohalt, eeldusel et täidetakse Aasa gaasijaama

detailplaneeringu KSH aruandes ja selle lisades esitatud meetmeid. Arvestades ruumilist paiknemist ja

planeeringuga ettenähtavaid tehnilisi ja töökorralduslike lahendusi (nt hoidmisehitiste parima võimaliku

tehnika järgimine, mürasummutite ja madal eriheitega kütuse kasutamine jne), ei ole oodata olulist mõju

piirkonnas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele.

Lähim Natura 2000 ala (Uhaku loodusala) paikneb ligikaudu 3,8 km kaugusel ning lähim kaitseala – Püssi mõisa

park – jääb enam kui 3 km kaugusele. Planeeringuga kavandatud tegevused on planeeritud selliselt, et ka

tegevuste kaudsed mõjud ei mõjuta Natura 2000 alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke. Arvestades ruumilist

paiknemist ja planeeringuga juba ettenähtud tehnilisi lahendusi, ei saa eeldada mõju piirkonnas asuvate Natura

2000 võrgustiku alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide suhtes.

Ala ei asu rohevõrgustiku tugialal ega koridoris, mistõttu ei eelda kavandatav tegevus olulist sekkumist

väärtuslikesse maastikuelementidesse. Kuna tegemist on varem kasutuses olnud põllumajandusmaaga, ei

kaasne planeeringuga olulist mõju looduslikele elupaikadele ega tundlikele kooslustele. Looduskeskkonna

seisukohalt olulisemad mõjud on peamiselt seotud ehitustöödega ja jäävad hinnanguliselt lokaalseks.

Arvestades ala varasemat kasutust ja oluliste loodusväärtuste puudumist planeeringualal, ei ole kavandatava

gaasielektrijaama rajamisel oodata märkimisväärset negatiivset mõju looduskeskkonnale.

3.13.3. Asjakohased majanduslikud mõjud

Kavandatav Aasa gaasielektrijaam avaldab majanduslikku mõju peamiselt üleriigilisel tasandil, olles oluline Eesti

energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisel. Riiklikud

strateegiad, sh REKK 2030, ENMAK 2030 ja 2035 ning Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, rõhutavad

vajadust arendada uusi juhitavaid elektritootmisvõimsusi, et toetada taastuvenergia osakaalu kasvu, tagada

süsteemi stabiilsus ja pakkuda sagedusreserve. Gaasielektrijaamad on strateegiliselt olulised, sest need

võimaldavad kiiresti reageerida elektrisüsteemi kõikumistele ning toetavad energiajulgeolekut ja

üleminekuperioodi energiavarustust.

Kohalikul tasandil on majanduslik mõju eeldatavasti pigem tagasihoidlik. Ehitusfaasis võib tekkida ajutine

täiendav nõudlus teenuste, taristu ja tööjõu järele, kuid püsivaid töökohti lisandub piiratud arv. Kokkuvõtlikult

toetab kavandatav tegevus Eesti energiasüsteemi stabiilsust ja varustuskindlust ning aitab ellu viia riiklikke

energiapoliitilisi eesmärke, samal ajal kui kohalikule majandusele avalduv otsene mõju on piiratud ja peamiselt

ajutine.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 20 / 22

3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele ja

tehnilistele projektidele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

krundi igakordse omaniku poolt. Planeeritud hoone väljaehitamise kohustus on krundi igakordsel omanikul.

Võimalike tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.

Vastavalt Elering AS 04.08.2025 kirjale nr 12-9/2025/483 jäävad planeeringualast põhja poole Elering AS

omanduses olevad D-kategooria maagaasi ülekandetorustikud T210 ja T120. Kõik edasised ehitusprojektid, -

dokumendid, mis hõlmavad gaasitorustikku ja selle kaitsevööndit ning ohutuskuja, tuleb Elering AS-iga

eelnevalt kooskõlastada ning koostada (gaasitorustikku puudutavas osas) vastavalt Elering AS tehnilistele

tingimustele. Juhul kui edasistes projekteerimise või ehitustööde faasides tekib vajadus teha muudatusi

gaasitorustiku ning selle kaitsevööndit ja/või ohutuskuja puututavas osas, tuleb need muudatused esitada

eelnevalt kirjalikuks kooskõlastamiseks Eleringile. Kõik kulud edasiste projektide realiseerimiseks vajatavate

tööde läbiviimiseks gaasitorustikul kuuluvad ja on tööde tellija kanda.

Kui juurdepääsuks (k.a ajutiselt ehitusaegseks) hakatakse kasutama Varja külast tulevat põllumajanduslikku

pinnasteed, mis kulgeb Aasa (44201:001:1315) ja Turba (43701:003:0980) kinnistul üle gaasitorustiku, tuleb

olemasolev ületuskoht ümber ehitada sobivaks. Gaasitorustiku ja tee ristumise koha väljaehitamiseks tuleb

koostada tööprojekt vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele.

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 21 / 22

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kaasatavatest osapooltest ja koostöö tegijatest (isikud ja asutused, keda strateegilise

planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu) antakse tabelis 1.

Tabel 1. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev Isik/asutus Kooskõlastus / arvamus Nimi ja amet

K o

o sk

õ la

st a ja

d

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Päästeamet

Terviseamet

Riigi

Kaitseinvesteeringute

Keskus

Kaitseministeerium

Riigimetsa Majandamise

Keskus

K a a sa

ta v a d

MTÜ Lüganuse Külaselts

TMV Green OÜ

Eesti Tuuleenergia

Assotsiatsioon

MTÜ Eesti Taastuvenergia

Koda

SA Eestimaa Looduse Fond

Elering AS

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

Kliimaministeerium

Aasa gaasijaama detailplaneering

Töö nr 2025-213-3 ad

Aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü 44201:001:1313)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 22 / 22

Eesti Geoloogiateenistus

MTÜ Lüganuse Tagaküla

Virumaa Energeetika OÜ

Evecon Wind OÜ

Sustainable Investments

OÜ

Varja Windfarm OÜ

VKG Wind OÜ

Multiland OÜ

Sunly Wind OÜ

MTÜ Püssi Linna Selts

MTÜ Keskkonnasõbralik

Lüganuse

Eraisikud

I I

I

Gaasi jaotus-/kompressorjaam

Abihooned

Kütuse jaotussõlm

Kütusemahutid

Trafod

Alajaam

Gaasimootorid / Gaasiturbiinid

Sademevee puhvertiik / tuletõrje veevõtukoht

Juhtimishoone

Tiigi ülevool

POS 1 70 299 m2

100% OE

võimalik hooldusala 10 m

võimalik

sanitaarka itse

ala 30 m

44201:001:1313 Gaasielektrijaama

44201:001:1314 Tuulepargi

44201:001:1315 Aasa

Juurdepääsuservituudi ettepanek; juurdepääs planeeringualale teelt nr 4370094 Püssi - Kohtla-Nõmme

Alternatiivne juurdepääsutee; juurdepääsuservituudi ettepanek

23.03.2026 4 5 1:1000 A22025-213-3

Priit Paalo

Priit Paalo

Triinu Sinimets

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

AASA GAASIJAAMA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

OÜ VIRUMAA ENERGEETIKA

0 20 50 100 m10

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Geoport OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500

(töö nr A22-208), mõõdistatud 15.08.2022. Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastripiirid on alla laetud Maa- ja Ruumiametist 18.02.2026 seisuga. 3. Geoaluse tingmärgid vastavad majandus- ja taristuministri määrusele ''Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded''. 4. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 5. Joonisel on näidatud üks võimalik asendiplaaniline paiknemine. Tegelik gaasielektrijaama lahendus selgub

projekteerimise käigus ning kõiki planeeritud ehitisi on lubatud rajada kogu hoonestusala ulatuses, arvestades detailplaneeringu ohuhinnangus (Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 3) esitatud nõudeid ja soovitusi.

6. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal.

7. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. planeeringuala piir olemasolev katastriüksuse piir olemasolev kraav olemasolev drenaažitoru

olemasolev pinnastee

planeeritud hoonestusala planeeritud võimalik hoonete paiknemine

planeeritud võimalik tee või kõvakattega ala

juurdepääs planeeringualale / likvideeritav objekt

planeeritud võimalik kütusemahutite ala planeeritud võimalik gaasimootorite / -turbiinide ja nende hoonete ala

planeeritud sademevee puhver- tiik / tuletõrje veevõtukoht planeeritud puurkaev / reovee kogumismahuti

planeeritud veetoru

juurdepääsuservituudi ettepanek

kavandatava akupanga / alajaama ala

IIIII

planeeritud võimalik trafode ja alajaama ala

planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru planeeritud reovee kanalisatsioonitoru planeeritud gaasitoru

planeeritud sidetoru

planeeritud alajaam / tuletõrje hüdrant (veemahutiga)

TINGMÄRGID

planeeritud keskpingekaabel

planeeritud kõrgpingekaabel

planeeritud võimalik tara / värav

gaasitrassi liitumine Eleringi võrguga

liitumispunkt Telia Eesti AS sidekaev PSI112

liitumispunkt Püssi-Käva 20 kV õhuliinimastist M15, liitumine Elektrilevi võrguga

vajadusel 330 kV maakaabel, liitumine Eleringi võrguga

Püssi alajaam

Aasa 330/33kV alajaam

43701:002:0222 Roosipuu

43701:002:0710 Naisteoja

43701:002:0730 Hiire

43701:002:0740 Kaldapealse

43801:001:0288 Tuulepargi alajaam

43701:003:0852 Varjeli

43701:003:0990 Karu

43701:003:1150 Kähriku

43701:004:0003 Pikaraja

43701:004:0008 Väikekaasiku

43701:004:0011 Lute

43701:004:0015 Allikasilma

43701:004:0017 Kopra

43701:004:0023 Roodu

43701:004:0025 Õitmaa

43701:004:0029 Kalmomäe

43701:004:0042 Sillaotsa

43701:004:0046 Alajaama tee 5 // Püssi alajaam

43701:004:0054 Vainu

43701:004:0085 Põlendiku

43701:004:0086 Jaanuse

43701:004:0089 Savimäe

43701:004:0098 Kaasiku

43701:004:0101 Lagevälja

43701:004:0110 Pihlaka

43701:004:0130 Laiatee

43701:004:0134 Aasapõllu

43701:004:0144 Puugi

43701:004:0145 Kase

43701:004:0149 Pikanurga

43701:004:0176 Aru

43701:004:0203 Kallikormi 43701:004:0204

Liivakünka

43701:004:0219 Muru

43701:004:0252 Alajaama tee 8

43701:004:0258 Kiki

43701:004:0317 Alajaama tee 7 // Püssi konverteralajaam

43701:004:0335 Kohtla metskond 110

43701:004:0680 Kruusi

43701:004:0920 Kiviõli tee 1a

43701:004:1020 Kolmenurga

43701:004:1030 Mäeotsa

43701:004:1120 Tamme

43801:001:0101 Kohtla metskond 191

43801:001:0289 Jõekääru

43801:001:0186 Tuisumetsa

43801:001:0187 Nurga

43801:001:0188 Metsa

43801:001:0189 Metsanurga

44201:001:0007 Roodu aiandusühistu tee

44201:001:0111 Püssi - Kohtla-Nõmme tee L1

44201:001:0119 Sinivälja

44201:001:0448 Sootalu

44201:001:0478 Teeääre

44201:001:0741 Kibuvitsa

44201:001:0975 Teeserva

44201:001:1191

44201:001:1192 Varja tuulik 25

44201:001:1193 Koolipõllu

44201:001:1194 Varja tuulik 18

44201:001:1195 Ilvese

44201:001:1196 Lille

44201:001:1245 Nugise

44201:001:1246 Orava

44201:001:1313 Gaasielektrijaama

44201:001:1314 Tuulepargi

44201:001:1315 Aasa

Priit Paalo

Priit Paalo

Triinu Sinimets

18.02.2026 5 5 1:10 000 A32025-213-3

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

AASA GAASIJAAMA DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE LIITUMISPUNKTID

OÜ VIRUMAA ENERGEETIKA

Märkused: 1. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa- ja

Ruumiameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 2. Katastripiirid on alla laetud Maa- ja Ruumiametist 18.02.2026 seisuga. 3. Joonise aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti ortofotot. 4. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud

planeeringu osad. 5. Liitumispunktide asukohad ja planeeritavate tehnovõrkude trasside

paiknemised on orienteeruvad ning täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

planeeringuala piir

planeeritud gaasitorustik planeeritud 330kV maakaabel

TINGMÄRGID

olemasolev gaasitorustik

0 200 500 1000 m100

planeeritud sidekaabel planeeritud keskpingekaabel

TÖÖ NR 2025-213

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Urmas Uri

KSH juhteksperdi abi, keskkonnaekspert: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi, keskkonnaekspert: Maikel Daniel

Kontrollija: Marite Kirpu

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (kü tunnus 44201:001:1313)

X= 6585562, Y= 676625

AASA GAASIJAAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANNE

Aprill 2026

Tellija: OÜ Virumaa Energeetika

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama

(44201:001:1313)

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kavandatavale

detailplaneeringule, mille käigus selgitatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse

planeeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi

alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades planeeringu

eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA (DP ja KSH

koostamise korraldaja):

Lüganuse Vallavalitsus

Registrikood 77000223

Kontaktisik: Susanna Apri

Tel 5307 2787

[email protected]

DP ja KSH algataja, vastuvõtja,

kehtestaja:

Lüganuse Vallavolikogu

HUVITATUD ISIK: OÜ Virumaa Energeetika

Registrikood 17056387

Kontaktisik: Valdur Viiklepp

Tel 5615 2225

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Eksperdid (töögrupp): Urmas Uri – KSH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0046), e-post:

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert, KSH juhteksperdi abi (KMH litsents

nr KMH0159), e-post: [email protected]

Maikel Daniel1 – keskkonnaekspert, KSH juhteksperdi abi

Maris Palo – keskkonnaekspert (müra mõju hindamine)

Peeter Lillak – keskkonnaekspert (müra mõju hindamine)

Triin Sarnit - keskkonnaekspert (mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju

maakasutusele)

Kontrollija: Marite Kirpu – tehniline kontrollija

1 Sh Lüganuse Vallavalitsuse 28.11.2025 e-kirja (nõusolek ekspertrühma koosseisu muutmiseks) alusel KSH programmis toodud ekspert Marko Kaasik (saasteainete heite modelleerimine) asendaja/asemel.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

3 / 81

Kobras OÜ litsentsid/tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

4 / 81

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS ...................................................................................................................................... 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS ....................................................................................................................................... 8

2.1. PLANEERINGU EESMÄRK JA SISU ..................................................................................................................................................... 8 2.2. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ................................................................................................... 13 2.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU .............................................................................................. 15 2.4. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ........................................................................................................................... 17 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS17

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................... 22 3.1. RIIKLIKUD ARENGUDOKUMENDID................................................................................................................................................. 23 3.2. IDA-VIRU MAAKONNA ENERGIA- JA KLIIMAKAVA ...................................................................................................................... 26 3.3. IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ............................................................................................................................... 27 3.4. IDA-VIRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2023 – 2035 ...................................................................................................... 27 3.5. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING ............................................................................................................................................. 27

4. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND JA KESKKONNA VASTUPANUVÕIME .......................................... 28 4.1. PLANEERINGUALA JA LÄHIÜMBRUSE ÜLDISED KESKKONNAALASED KOMPONENDID .............................................................. 28 4.2. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING TEGEVUSED .............................................................................................. 29 4.3. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD ................................................................................................................................................... 29 4.4. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME .................................................................................................................................................. 30 4.5. INIMESTE TERVIS, HEAOLU NING ELANIKKOND ........................................................................................................................... 39 4.6. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE .......................................................................................................................... 44

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID ............................................. 46 5.1. NATURA EELHINDAMINE ............................................................................................................................................................... 46

5.1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ............................................................................................... 46 5.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE ISELOOMUSTUS JA KAITSE-EESMÄRGID .................................................................. 47 5.1.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA 2000 ALALE .................................................................... 48

5.2. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE KOONDHINNANG ....................................................................................................................... 48 6. HINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ........................................................................................................... 64 7. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 69 LISAD:

Lisa 1. MÜRAHINNANG

Lisa 2. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE - HINDAMISTULEMUSED

Lisa 3. AASA GAASIELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERINGU OHUHINNANG

Lisa 4. HINNANG MERIKOTKA LEIUKOHALE JA PÜSIELUPAIGALE

Lisa 5. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE HINNANG

Lisa 6. KSH PROGRAMM

Lisa 7. DETAILPLANEERINGU JA KSH ARUANDE AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAL SAADETUD KIRJADE KOOPIAD

NING NENDEGA ARVESTAMISE KOONDTABEL

Lisa 8. DETAILPLANEERINGU JA KSH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLLID JA

OSAVÕTJATE NIMEKIRJAD

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

5 / 81

1. SISSEJUHATUS Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 32 on

keskkonnamõju strateegiline hindamine strateegilise planeerimisdokumendi2 (edaspidi ka SPD) elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne3.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv

dokument, mis selgitab, kirjeldab ja hindab SPD elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi

alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades SPD eesmärke ja käsitletavat territooriumi4.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise aluseks on Lüganuse Vallavolikogu

23.01.2025 korraldus nr 230 „Aasa gaasijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine5“.

Lähtudes KeHJS § 34 lg 2 on KSH algatamise või algatamata jätmise üle otsustaja strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algataja, kelleks planeerimisseadus § 128 lg 1 alusel detailplaneeringu

korral on kohalik omavalitsus.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud KeHJS § 6 lõike 1 punkti 3, § 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike

21 alusel.

Planeerimisseadus § 124 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6

lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleval juhul tuleneb

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise kohustus KeHJS § 33 lõike 1 punktist 3, mille kohaselt on

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine kohustuslik, kui planeeritakse KeHJS § 6 lõikes 1 mainitud

tegevust, milleks antud juhul on soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne

soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem (KeHJS § 6 lg 1 p 3). Detailplaneeringu algatamise taotluses

märgitud planeeritava Aasa gaasijaama elektriline võimsus on kuni 400 megavatti ning soojusvõimsus on kuni

900 MW.

1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud 23.01.2025 Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 230

„Aasa gaasijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. KeHJS § 6 lõike 1

punkti 3, § 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 21 alusel. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Lüganuse valla

üldplaneeringu (kehtestati 17.03.1999) kohaselt on Aasa (sh praegune Gaasielektrijaama) kinnistu

juhtotstarbelt põllumaa ning sihtotstarbelt tootmismaa, mistõttu on tegemist üldplaneeringu kohase

detailplaneeringuga.

Lüganuse Vallavalitsusel teavitas detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

algatamisest ajalehes Põhjarannik, Lüganuse Vallalehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla

veebilehel www.lyganuse.ee ning teavitas asjaomaseid asutusi ja isikuid e-kirja teel.

2 KeHJS § 31 mõistes; 3 Lähtudes KeHJS § 40; 4 Kooskõlas KeHJS § 40 lg 1 ja 2. 5 Planeeringu algatamiskorralduses on käitist nimetatud gaasijaamaks. Korrektne nimetus on gaasielektrijaam, kuna kavandatakse jaama, mis kasutab põhikütusena maagaasi elektri tootmiseks (ei toodeta maagaasi).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

6 / 81

Kobras OÜ koostas koostöös planeeringust huvitatud isikuga detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi, mille Lüganuse Vallavalitsus esitas 23.07.2025 kirjaga nr 6-1/39-14 arvamuse küsimiseks Maa- ja

Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Elering OÜ-le, Terviseametile, Keskkonnaametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele, Transpordiametile, Päästeametile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, MTÜ Lüganuse Külaseltsile, TMV Green OÜ-le, Looduse ja

Inimeste Eest MTÜ-le, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Taastuvenergia Koda MTÜ-le, Eestimaa Loodus

Fond SA-le, Lüganuse Tagaküla MTÜ-lem Virumaa Energeetika OÜ-le, Evecon Wind OÜ-le, Sustainable

Investments OÜ-le, Varja Windfarm OÜ-le, VKG Wind OÜ-le, Multiland OÜ-öle, Sunly Wind OÜ-le ja

puudutatud piirinaabritest eraisikutele.

Kirjalikud arvamused laekusid Eesti Geoloogiateenistuselt, Elering OÜ-lt, Terviseametilt, Keskkonnaametilt, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuselt, Transpordiametilt, Maa- ja Ruumiametilt ning Päästeametilt.

Elering AS tõi oma kirjas välja, et planeeringuala jääb gaasitorustiku kaitsevööndist ja ohutuskujast välja, aga

et kui juurdepääsuks (k.a. ajutiselt ehitusaegseks) hakatakse kasutama Varja külast tulevat põllumajanduslikku

pinnasteed, mis kulgeb Aasa (43701:004:0168) ja Turba (43701:003:0980) kinnistul üle Gaasitorustiku, tuleb

olemasolev ületuskoht ümber ehitada sobivaks. Gaasitorustiku ja tee ristumise väljaehitamiseks tuleb koostada

tööprojekt vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele.

Terviseamet tõi välja, et alale puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr

43 esitatud nõuetega. Samuti tõi amet välja, et kuna Lüganuse vald paikneb kõrgendatud radooniriskiga

piirkonnas, tuleb planeeringualale tööruumide rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse

nr 28 § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega, mille kohaselt on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides

300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Terviseamet soovitab järgida EVS

840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud

nõudeid.

Keskkonnaamet soovis teada, miks soovitakse rajada kütusemahutid maa alla ning kuidas on tagatud nende

ohutus, samuti kas on plaanis kohapeal hoiustada nii diiselkütust kui veeldatud gaasi ning kas on plaanis

kohapeal toota vesinikku ja kui jah, siis kui suures mahus? Ühtlasi juhtis amet tähelepanu asjaolule, et kuigi

kavandatav GEJ ületab kompleksloa künnise, ei pruugi see kuuluda suurte põletusseadmete alla. Kui tegemist

on eraldiseisvate korstnatega mootoritega, mille igaühe nimisoojusvõimsus on alla 50 MW, siis kaalutlusotsuse

põhjal ei ole alati tegu THS mõistes suure põletusseadmega ning võimsusi ei liideta. Sel juhul kohalduvad

keskkonnaministri 19.12.2017 jõustunud määruse nr 44 piirväärtused ja seiretingimused. Keskkonnaamet tõi

välja, et õhusaaste hajumisarvutuste tegemine ja heite modelleerimine nõuab täpseid andmeid.

Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et maaparandusega tegeleb Maa- ja Ruumiamet (MaRu), seega on

kooskõlastus vaja küsida MaRu-lt. Keskkonnaameti juhtis ühtlasi tähelepanu, et kui KSH aruanne tehakse KMH

täpsusega, siis KMH protsessis on nõutud KHG heitkoguste kvantifitseerimine tüüpilisel tegevusaastal, mis

arvestab kütuste põletamise ja maakasutuse muutusega seotud KHG heidet. KHG jalajälje arvutus hõlmab

kolme mõjuala heitkoguseid: otsene, kaudne ja muu kaudne KHG heide.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, samuti Transpordiamet ja Eesti Geoloogiateenistus ei esitanud

detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile arvamusi,

ettepanekuid ega vastuväiteid. Maa- ja Ruumiamet (maaomaniku ja maaparandustoimingute korraldajana)

palus selgitusi ja põhjendusi, millistele asjaoludele tuginedes on jõutud seisukohale, et planeeritav

gaasielektrijaam ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis (ORME). Ühtlasi andis amet teada, et Aasa katastriüksus

asub maaparandussüsteemide registrist välja arvatud reguleeriva võrgu alal ning sellel asub drenaažisüsteem,

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

7 / 81

mille mõjuga peab ehitamisel arvestama.

Maa- ja Ruumiamet (planeeringute järelevalvet korraldava asutusena) palusid KSH programmis kinnitada, et

tegemist ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) kavandamisega Vabariigi Valitsuse 1.10.2015 määruse

nr 102 mõistes ja juhtisid tähelepanu, et kui tegemist on ORME kavandamisega, tuleb planeerimisseadus § 95

lõike 1 kohaselt koostada ORME püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering (KOV EP), kuna Lüganuse

valla üldplaneeringuga ei ole Aasa katastriüksuse lõunaosale ORME asukohta määratud.

Esitatud seisukohad ning nendega arvestamise ja mittearvestamine on esitatud kokkuvõtlikus tabelis KSH

programmi (käesoleva KSH aruande lisa 6) lisas 3 (Detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile esitatud ettepanekud ning nendega arvestamise koondtabel). Lüganuse Vallavalitsus teavitas 12.09.2025

kirjaga nr 6-1/39-24 arvamusi esitanud asutustele, et täiendatud lähteseisukohad ja KSH programm ning

vastused esitatud ettepanekutele ja arvamustele on leitavad Lüganuse valla veebilehelt aadressil

https://www.lyganuse.ee/aasa-gaasijaam.

Täiendatud KSH programmi alusel koostati KSH aruanne. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande

eelnõu avalik väljapanek toimus 02.01.2026 - 02.02.2026. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruandega

oli võimalik tutvuda 02.01.2026 - 02.02.2026 Lüganuse valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/aasa-

gaasijaam ja Lüganuse Vallavalitsuse fuajees (Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald). Aasa gaasijaama DP

eskiisi ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 16.02.2026 kell 15 Kiviõli

Kunstide Koolis (Vabaduse pst 6, Kiviõli linn, Lüganuse vald) ja kell 18 Lüganuse Rahvamajas (Lüganuse tee 25,

Lüganuse alevik, Lüganuse vald).

Lüganuse Vallavalitsus teavitas avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest asjaomaseid asutusi ja huvitatud isikuid

e-kirja teel 18.12.2025 (kiri nr 6-1/39-27), ajalehes „Põhjarannik“ 18.12.2025 (nr 145) ning avalikustas dokumendid

vallavalitsuse kodulehel.

Avaliku väljapaneku kestel saabusid tähelepanekud, ettepanekud ja märkused Sustainable Investments OÜ-

lt26.01.2026 kiri nr 6-1/39-29), Keskkonnaametilt (26.01.2026 kiri nr 6-3/25/14469-5) ja Terviseametilt (29.01.2026

kiri nr 9.3-1/25/10190-2).

- Sustainable Investments OÜ hinnangul on KSH aruandes ekslikult järeldatud, et Aasa gaasijaama ohualad

ei mõjuta hoonestatud või arendatavaid alasid, kuna Roosipuu kinnistu on kehtiva ehitusloa ja

hoonestusõigusega arendusala, kuhu ohuala tegelikkuses ulatub. Ettevõte palus võtta planeeringu

edasises menetluses arvesse SI-le varem väljastatud ehitusluba ja projekteerimistingimusi, hinnata KSH

raames uuesti ja korrektselt Aasa gaasijaama ohualade tegelikku mõju Roosipuu katastriüksusele ja seal

kavandatud arendusele, mitte kehtestada detailplaneeringut kujul, mis piiraks põhjendamatult SI

õiguspärast arendustegevust või looks vastuolu varem väljastatud haldusaktidega ning lahendada

tekkinud ruumiline konflikt kaalutletult ja tervikliku ruumilise planeerimise protsessi kaudu.

Ettevõttele saadetud vastuskirjas andis Lüganuse Vallavalitsus teada, et detailplaneering ei piira Sustainable Investments OÜ õiguspärast arendustegevust Roosipuu katastriüksusel, selgitas, miks KSH aruandes (sh KSH

aruande lisas 3 (Aasa GEJ DP ohuhinnang)) ei ole praeguses sõnastuses eksitud ning andis teada, et KSH aruannet (sh lisa 3 - Aasa GEJ DP ohuhinnang) täiendatakse lisades konkreetne hinnang Roosipuu

katastriüksusel (43701:002:0222) kavandatud tegevuse suhtes.

- Keskkonnaamet andis teada, et põhjaveevõtuks üle 10 m3 ööpäevas (või 150 m3 kuus) ja

tööstusterritooriumilt sademevee juhtimiseks suublasse peab olema veeluba veeseaduse § 187 p 2 ja 6

alusel ja kui kavandatav põhjaveevõtt ületab 10 m3 ööpäevas ning kavandatud kinnitatud

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

8 / 81

põhjaveevarudest, siis peab puurkaevu projekteerimisel sellega arvestama. Lisaks juhtis Keskkonnaamet

tähelepanu, et gaasiturbiinide puhul tuleb arvestada pidevseire nõudega NOx ja CO osas; seadmete valiku

konkreetsemas faasis on vajalik täiendav ja detailsem mürahinnang ning tarnija garantii, et tagada

merikotka püsielupaigas müratase alla 45 dB. Lüganuse Vallavalitsus andis teada, et seisukohaga

arvestatakse ja KSH aruannet (sh lisa 1) täiendatakse vajadusega lõpliku detailse lahenduse faasis

teostatava mürahinnangu puhul aluseks võtta tarnija poolt garanteeritavad

müratasemete/summutusefektiivsuse andmed.

Keskkonnaamet andis teada, et õhukvaliteedi piirväärtuseid ületavad PM10 kontsentratsioonid, mis

tekivad teise ettevõtte (Nordic Fibreboard Ltd OÜ; keskkonnakaitseluba nr KL-509832)

tootmisterritooriumil ja on seotud Airviro tehnilise probleemiga ja arvutusveaga, seega ületust ei toimu.

Lüganuse VV andis teada, et seisukoht võetakse teadmiseks ning KSH aruannet (sh lisa 2) muudetakse

(modelleeritakse PM10 hajumine uuesti ja muudetakse lisa 2 tabelis 8 toodud tulemusi ning piirväärtuste

ületuste puudumisel eemaldati lisa 2 joonis 2).

- Terviseamet märkis, et KSH-s viidatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ei ole tänaseks enam kehtiv,

kehtivad nõuded vibratsioonile on sätestatud sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“. Lüganuse

Vallavalitsus andis teada, et KSH aruandesse lisatakse viide kehtivale määrusele.

Terviseamet nõustus, et arendustegevuse hilisemas faasis tuleb teha täiendav mürahinnang ning sarnaselt

KSH raames koostatud hinnangule võtta arvesse kavandatavaid tegevusi, kusjuures soovitab eelistada

gaasijaama rajamisel väiksema müratasemega tehnoloogiat, et elukeskkonna kvaliteet ei halveneks ning

mürahäiringud oleksid minimaalsed. Lüganuse VV andis teada, et KSH aruanne täiendamist ei vaja ning

arendustegevuse hilisemas faasis on täiendava mürahinnangu koostamisel asjakohane arvesse võtta

selliseid muid müra põhjustavaid tegevusi, mis on jõudnud planeerimise/kavandamise etappi, mis lubab

eeldada, et sellel tegevusel on reaalne potentsiaal realiseeruda (planeering on vähemalt vastu võetud või

planeeringu koostamise kohustuseta tegevuse puhul on ehitusluba väljastatud või ehitisteatis kinnitatud).

Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjade koopiad ning nendega arvestamine on esitatud KSH aruande lisas 7.

Detailplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu koosoleku protokollid koos osavõtjate nimekirjadega on

esitatud KSH aruandes lisas 8.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. PLANEERINGU EESMÄRK JA SISU Detailplaneeringu ala (edaspidi planeeringuala) arendajaks on OÜ Virumaa Energeetika, mille käest või kelle

kaudu leitakse vajalikud ressursid kavandatud tegevuse realiseerimiseks.

Kavandatav planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varja külas Gaasielektrijaama

(katastritunnus 44201:001:1313) katastriüksusel (vt joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha ja

see jääb Lüganuse alevikust ja Püssi linnast linnulennult ligikaudu 3,5 km kaugusele ning Kohtla-Nõmme alevist

ligikaudu 5 km kaugusele.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

9 / 81

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 24.09.2025)

Joonis 2. Planeeringuala asukoht ja eraõuede paiknemine selle suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 20.02.2026)

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

10 / 81

Detailplaneeringu6 eesmärk on vastavalt planeeringu algatamise otsusele kuni 400 MW elektrilise võimsusega

gaasielektrijaama (edaspidi GEJ) ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine (vt joonis 3).

2025. aastal eraldus Eesti Venemaa energiasüsteemist ning liitus Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sellega

kaasneb vajadus iseseisvalt reguleerida elektrivõrgu sagedust ning hallata võrgu tasakaalu, mis toob kaasa

olulisi muutusi nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Elektrisüsteemi sageduse hoidmine on kriitiline,

sest tasakaalutused võivad põhjustada elektrikatkestusi ja seadmete kahjustusi. Elering haldab Eestis loodavat

sagedusturgu, mis on vajalik Eesti energiasüsteemi sõltumatuse ja stabiilsuse tagamiseks (Elering AS, 2025).

Eestis on juhitavaid tootmisvõimsusi esimesel võimalusel juurde vaja. Elektrisüsteemi varustuskindluse

tagamiseks on strateegiliselt oluline, et uusi juhitavaid tootmisvõimsusi, sh gaasil põhinevaid, lisanduks

elektrisüsteemi võimalikult kiiresti. GEJ rajamine on vajalik Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

Taastuvenergial põhineva mittejuhitava elektritootmisvõimsuste kiire juurdekasv eeldab kiirelt käivituva

bilansienergia olemasolu gaasiturbiinelektrijaamade abil. GEJ eesmärgiks on pakkuda ülesreguleerimise

võimsust Eleringi reserviturule, mis võimaldab tagada võrgupiirkonnas sagedust. GEJ rajamisega oleks võimalik

ära hoida elektrihinna suurt kõikumist ja anomaaliaid ning selle rajamisega on võimalik tekitada sünkroonala

ja hoida sagedust ning kompenseerida päikese- ja tuuleenergiast tulenevaid elektrivarustuse ja -hinna

kõikumisi.

Erinevad tehnoloogilised stsenaariumid GEJ rajamiseks on käesoleval juhul rajada GEJ gaasimootorite või

gaasiturbiinide baasil. Mõlemal juhul oleks GEJ monotsükliline ehk tekkivat jääksoojust ei ole võimalik ära

kasutada, kuna planeeringuala paikneb asulast kaugel.

Gaasiturbiinidega stsenaariumi puhul saavutatakse eesmärk kaheksa 57 MW võimsusega (nimisoojusvõimsus

sisseantava kütusekoguse põhjal – ca 146 MWth) põletusseadmega. Gaasimootoritega stsenaariumi puhul

saavutatakse eesmärk kaheksakümne üheksa 4,5 MW võimsusega (nimisoojusvõimsus sisseantava

kütusekoguse põhjal – ca 10,5 MWth). Gaasimootoritega stsenaariumi korral paigaldatakse käitisesse kokku 90

põletusseadet, millest üheaegselt töötab 89 ja 1 on pidevalt reservis, et asendada vajadusel tööst ajutiselt

väljalangenud seade.

Mõlema ülalnimetatud stsenaariumi puhul on GEJ kavandatud toimima autonoomsena ehk igapäevaselt on

jaam mehitamata (automaatne kaugjuhitav jaam). Samuti on mõlema stsenaariumi puhul planeeritud käitise

tööajaks kuni 4300 h/a (kütuseks maagaas) ning puhkudeks, kui maagaasi pole võimalus kasutada, rajatakse

käitisesse 5000 m3 ulatuses mahuteid diislikütuse hoidmiseks. Arvestatakse vajadusega, et diislikütusega võib

olla vaja käitist käitada kuni 500 h/a. Hoitava diislikütuse koguse 5000 m3 ehk 4160 t (arvestades diislikütuse

tiheduseks 0,832 kg/dm3 ehk 832 kg/m3) tõttu on mõlema stsenaariumi puhul tegemist kemikaaliseaduse7

kohaselt B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega/käitisega.

Tegemist on erinevate tehnoloogiliste lahendustega gaasist elektri tootmisel. Käesolevas aruandes käsitletakse

neid lahendusi võrreldavate alternatiividena juhul, kui selgub, et looduskeskkonnale ja/või inimese tervisele ja

heaolule avalduvad mõjud on sedavõrd erinevad, et on vajadus ühte teisele eelistada (sh arvestades

rakendatavaid leevendusmeetmeid). Muul juhul neid lahendusi võrreldavate alternatiividena ei käsitleta.

6 Kobras OÜ töö nr 2025-213-3 „Aasa gaasijaama detailplaneering“ (töö etapp: eskiis). 7 Kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel kehtestatud majandus ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” lisa tabeli 2 veerg 2 kohaselt on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks käitis, milles käideldakse naftasaaduseid ja alternatiivkütuseid alates 2500 tonnist.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

11 / 81

Planeeringuala tõenäoliseks arengusuunaks juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, saab

ilmselt olema kasutus päikseelektrijaama maa-alana, sest väljastatud on ehitusluba (vt peatükk 4.2), mille

kohaselt kogu planeeringuala oleks päikeseelektrijaama maa-ala. Kui ka eelnev ei realiseeru, on tõenäoline, et

ala on võimalik kasutada põllumajanduslikul otstarbel (vt peatükk 4.2).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 12 / 81

Joonis 3. Detailplaneeringu põhijoonis (Kobras OÜ, 2026)

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 13 / 81

Planeeringuala lähipiirkonna (1000 m planeeringuala piirist), sh otseselt piirnevate katastriüksuste koondteave

on toodud tabelis 1, kuid märkusena tuleb lisada, tabelis 1 on toodud katastriüksuste tervikandmed, mitte

ainult need andmed (nt kõlvikute pindalad), mis jäävad planeeringuala piirist 1000 m kaugusele. Samuti tuleb

märkusena lisada, et planeeringualaga otseselt seotud katastriüksus ei ole tervikuna hõlmatud

planeeringualasse (vt joonis 2), aga tabelis 1 on andmed kogu katastriüksuse kohta. Nimetatud tabeli 1

eesmärgiks on anda ülevaade piirkonna maakasutuse iseloomust.

Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja lähipiirkonna katastriüksustest (20.02.2026 seis)

Märkused: ülaindeks „1“ – tegemist on tootmisõuedega, mitte eraõuedega.

2.2. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE Käesolevas planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja

tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiatele. Teada on maa, kui ressursi pindalaline

hõlmatus, st joonisel 3 näidatud planeeringuala suurus on ca 69152,5 m2 ehk ca 7 ha. Teada on ka, et

ehitustegevus on ressursimahukas ja planeeringualal neid ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua

teistest piirkondadest (v.a vähemalt osaliselt planeeritud ehitiste alt kooritud kasvupinnas, mida võib sobivuse

Planeeringualale jääva(te) katastiüksuse(te) teave

Lähi- aadress

Katastritunnus Omandivorm Maa sihtotstarve

Kõlvikuline koosseis (m2)

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Metsa- maa

Õue- maa

Muu maa

Gaasielek- trijaama

44201:001:1313 Eraomand Tootmismaa 68758 0 0 0 1541

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste sihtotstarvete ülevaade (kogus tk)

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused tk

Tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused tk

Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused tk

30 8 1

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste kõlvikuline jaotumus (% kõikide katastriüksuste summaarsest pindalast)

Haritav maa % Looduslik rohumaa % Metsamaa % Õuemaa % Muu maa %

12,90 0,82 66,94 0,891 18,45

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste omandivormi ülevaade (kogus tk)

Riigiomand tk Eraomand tk Segaomand tk

8 30 1

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 14 / 81

korral taaskasutada).

Oluline on, et arendustegevus järgiks säästva arengu põhimõtteid ja selle järgimise tagavad kehtivad õigusaktid

ja standardid. Planeerimisseaduse § 12 rõhutab vajadust alasid otstarbekalt kasutada, käsitleda tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda (olemasoleva keskkonna ja selle asjaolude arvestamine) ja eelistada

võimaluse korral keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia

kasutamist. Ehitusseadustiku § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada

loodusvarasid) ning sama seaduse § 11 juba rakendab ja konkretiseerib seda läbi ehitisele esitatavate nõuete.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutatakse mehhanismidega töö tegemisel mootoriõli ja -kütust,

elektrienergiat (vajadusel), mille täpne kulu ei ole käesolevas planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid võib

eeldada, et tagatakse nende säästlik ja sihipärane kasutus. Samuti kasutab elektrienergiat GEJ oma tegevusajal.

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt toob kaudselt eeldatavalt kaasa ressursside kasutamise kasvu

planeeringualal, kuid ettevõtte eesmärk, majanduslikest huvidest lähtuvalt, on ressursse säästvalt kasutada ning

käitises hakkab toimuma regulaarne keskkonnaaspektide hindamine ja haldamine. Käitise käitamiseks on

vajalik keskkonnakompleksluba, mille üheks osaks võib olla ka keskkonnakasutusega seotud seire ja aruandlus.

Planeeringualale on kavandatud rajada puurkaev. Eeldatavad veevõtu kogused on väikesed ehk üksnes

kohapealseteks olmevajadusteks, sest ca 4-6 inimest töötavad kohapeal aastas kuni ca mõne nädala kuni mõne

kuu vältel. Elektrijaama hoolduste ja katsetuste korral võib elektrijaamas olla kuni 20 töötajat. GEJ tööks otseselt

tehnoloogilist vett ei vaja, seadmeid ei ole vaja regulaarselt pesta ning õhu- ja gaasifiltreid kohapeal pesema

ei hakata.

Elektrienergia tootmiseks vajalik maagaas saadakse olemasolevast maagaasi torustikest, mis paiknevad Aasa

kinnistu põhjapiiril: (T210 Kohtla-Nõmme LKS - Aseri LKS, D-kategooria; omanik: Elering AS) ning T120 Kohtla-

Nõmme LKS-Aseri LKS, D-kategooria; omanik Elering AS). Liitumispunkt gaasile rajatakse kas Elering AS

torustiku kõrvale või detailplaneeringu ala serva (täpsustub Elering AS poolt väljastatavate tehniliste

tingimustega). Eeldatav teoreetiline (arvutatuna põletusseadmete võimsuse, kütuse alumise kütteväärtus ja

maksimaalse tööaja järgi) maksimaalne maagaasi kasutuskogus on summaarselt vastavalt ca 466968 tuh Nm3/a

(gaasiturbiinide puhul) ja ca 424517 tuh Nm3/a (gaasimootorite puhul). Avariiolukordades (kui gaas ei ole

mingil põhjusel saadaval) kasutatakse GEJ tööks diislikütust, mida hoiustatakse kohapeal vastavates mahutites

maksimaalse summaarse kogusena ca 5000 m3. Aastane teoreetiline (arvutatuna põletusseadmete võimsuse,

kütuse alumise kütteväärtuse ja maksimaalse tööaja järgi) maksimaalne diislikütuse kulu oleks vastavalt ca

43439 t/a (gaasiturbiinide puhul) ja ca 39490 t/a (gaasimootorite puhul).

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ressursse kasutatakse säästvalt (olenemata konkreetsetest kogustest) vastavalt

ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas analüüsitav

planeering ja sellele järgnevad ehitusprojektid (st ilma planeeringuta ja projektita oleks ressursikasutus selgelt

mittejälgitav ja oht neid mittesäästlikult kasutada oleks suurem).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 15 / 81

2.3. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU Heide8 on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus,

vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Oluline on eelkõige vältida heidet, mis põhjustaks inimese tervise ja

keskkonna kaitsmise huvides keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist (sh koosmõjus piirkonna teiste tegevustega), sest see võib kaasa

tuua saastatuse (oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis) ehk põhjustada olulise

keskkonnahäiringu tekkimist9. Hoolsuskohustusest10 tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma

tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik

eeldada.

Samas peab lisaks ülaltoodule välja tooma, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna,

tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma

kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse

nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud11.

Ülaltoodust nähtub, et Eesti õigusaktides ei eksisteeri üldjuhul n-ö nulltolerantsi põhimõtet, kus kõik

ülalnimetatud heited peaks jääma näiteks tootmisterritooriumi piiresse.

Planeeringuga kavandatu rajamisel võivad teatud tingimustel planeeringualast väljuda järgmised otsesed

heited: müra, vibratsioon, valgus, lõhn, välisõhu saasteained, saasteained sademeveega. Planeeringuga

kavandatu kasutuselevõtul võib eeldada järgmisi heiteid: valgus (eelkõige territooriumi välisvalgustus), müra

(eelkõige elektri tootmiseks kasutatavad põletusseadmed, ventilatsioon ja/või soojus-/jahutussüsteemid, alal

liikuvad masinad, sh nendega teostatavad tegevused jne; detailsem ülevaade käitise müraheitest on toodud

lisas 1), heide vette (ühisveevärgi reoveepuhastist väljuv käitisest tulnud puhastatud reovesi ehk heitvesi ja

saasteained sademeveega), välisõhu saasteained/lõhnaained (eelkõige põletusseadmete korstnad,

kütusemahutite hingamisavad, alal liikuvate masinate heitgaasid, territooriumil tekkiv tolm, lõhn –

kütusemahutid; detailsem ülevaade käitise saasteainete heitest on toodud lisas 2), heide pinnasesse (eelkõige

territooriumi talihooldega seotud ained või õnnetuse tagajärjega või tagajärgede likvideerimisega seotud

ained).

Osaliselt võivad planeeringuga kavandatu rajamise mõjud (heite keskkonda väljutamisest tingitud) olla

intensiivsema, aga lühema iseloomuga ehk pärast kavandatu rajamist lakkavad ka heitest tingitud

keskkonnahäiringud12.

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul esinevad heited eksisteerivad suure tõenäosusega kogu planeeritu

kasutusperioodi vältel, kuid võivad olla vähem intensiivsemad (sh paremini ohjatavad) ja perioodilise (nt

välisvalgustus ööpäeva lõikes ja osaliselt transpordist tingitud heited) või sesoonse iseloomuga (nt suvisel

perioodil võib GEJ vähem töötada kui talvisel perioodil ning platside talihoolde võimalik heide pinnasesse).

Tekkiv olmereovesi suunatakse reoveekanalisatsiooni kaudu lepingu alusel vee-ettevõtjale. Tehnoloogilise

8 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 1 kohaselt; 9 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 ja 5 ning § 3 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt; 10 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 14; 11 Asjaõigusseadus § 143 lg 1 kohaselt; 12 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 16 / 81

reovee ehk tootmises reovee teket ei ole ette nähtud. Ülevaade välisõhku paisatavate saasteainete kogustest

on toodud lisas 2. Peamiste õhusaasteainete ja raskmetallide osas on suuremad saasteainete kogused (aastase

summaarse massi mõttes) gaasimootorite puhul (vastavalt ca 28,48% ja ca 10145,61% gaasiturbiini kogustest

suuremad), aga gaasiturbiinide puhul on kogused suuremad PAH-ide (polüaromaatsed süsivesinikud),

dioksiinid/furaanid kategoorias (vastavalt ca 10% mõlemal puhul gaasimootoritega võrreldes) ja kliima

seisukohalt olulise süsinikdioksiidi osas (ca 10% gaasimootoritega võrreldes). Suur erinevus raskmetallide osas

on tingitud diislikütuse eriheidete suurest erinevusest (eriti nt nikli osas). Ülaltoodu ei märgi veel ühe või teise

stsenaariumi paremust mõju osas, sest olulised on ka hajumistingimusi mõjutavad parameetrid (vt lisa 2).

Gaasimootoritega stsenaariumi korral on detailplaneeringuga kavandatavate müraallikate põhjustatud

päevane müratase lähima eluhoone (lähiaadress - Roodu AÜ 13; katastritunnus 43701:004:0286) juures päeval

32 dB(A) ja öine müratase 30 dB(A). Gaasiturbiinide korral on detailplaneeringuga kavandatavate müraallikate

põhjustatud päevane müratase lähima eluhoone juures päeval 39 dB(A) ja öine müratase 37 dB(A) (vt ka lisa

1). Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 7113 lisa 1 kohaselt on tööstusmüra piirväärtus II kategooria

aladel14 päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB(A) ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB(A).

Isegi kui planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt toob kaasa heitetekke kasvu planeeringualal, siis ettevõte on

orienteeritud selle (sh kaasneva mõju) ohjamisele (mh keskkonnakompleksloa kohane hindamine ja ohjamine).

GEJ tööks otseselt tehnoloogilist vett ei vaja (kui ei osutu näiteks vajalikuks heitgaaside kontsentratsioonide

reguleerimine vee seadmesse pihustamise abil), seadmeid ei ole vaja regulaarselt pesta ning õhu- ja

gaasifiltreid kohapeal pesema ei hakata, selletõttu ei teki ka tootmisest olulises koguses reovett. Olmereovee

kogumiseks on võimalik paigaldada alale kogumismahuti. Septiku või omapuhasti rajamine ei ole mõistlik, kuna

koormus on väga ebaühtlane ja pika aja vältel olematu, mistõttu sellise koormusega tekkiva reovee

puhastamine septiku või omapuhasti abil ei ole sobiv lahendus (puhastusprotsess ei toimi). Sademevesi

kogutakse kõvakattega pindadelt (hoone, parkla) kokku ning enne suublasse juhtimist läbib sademevesi

õlipüüduri. Suublaks saab olla kinnistul asuv kraav, mille eesvooluks on Varbe peakraav (VEE1071100). Enne

suublasse juhtimist suunatakse sademevesi mahuühtlustina ja settetiigina toimivasse tiiki.

Planeeringu elluviimisel ei tohi muuta põhja- ja pinnaveetaset naabermaaüksustel, tagada tuleb

naabermaaüksustelt tulevate, planeeritavat krunti läbivate kraavide toimimine, lubatud on kraavide asukoha

muutmine või vajadusel asendamine torustikuga. Ärajuhitava sademevee puhul tagatakse selle vastavus

õigusaktide15 ja keskkonnakompleksloa nõuetele (täpsed lahendused selguvad projekteerimise käigus).

GEJ tööga kaasneb olulises koguses sooja (soojusvõimsus 900 MW) teke, aga kuna jaam on planeeritud

monotsüklilisena, ei ole tekkivat jääksoojust võimalik ära kasutada, kuna planeeringuala paikneb asulast kaugel

ning jaam ei ole ka planeeritud pidevalt töötama, et tagada stabiilne soojaga varustamine.

Planeeritud tegevusega ei kaasne muid otseseid või kaudseid heiteid (organismid, energia, kiirgus) märkimist

väärivas koguses/ulatuses ja/või nende mõju jääb selgelt ebaoluliseks olulise keskkonnahäiringu tekitamise

potentsiaali seisukohalt.

13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; 14 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad; 15 Veeseadus § 129 eelkõige ja keskkonnaministri 15.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 17 / 81

2.4. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE Jäätmetega üleüldisemas mõttes võib seostada keskkonnahäiringuid16 nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm

või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega

laialikandumine.

Jäätmetest tingitud mõjude/keskkonnahäiringute ohjamisel on oluline lähtuda jäätmeseaduse jäätmehierarhia

põhimõtetest17 (väldi teket –> taaskasuta –> ladesta prügilas) ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

jäätmehoolduseeskirja nõuetest, kus muuhulgas määratakse korraldatud jäätmeveo piirkonnad (Lüganuse valla

haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna).

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata

uuesti kasutusse ja osa käideldakse (sh antakse üle kõrvaldamiseks). Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus

eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete täpseid koguseid ei ole teada, aga Statistikaameti andmetel18 tekkis 2022.

aastal ehitussektoris tavajäätmeid19 kokku 2 021 316 tonni ja ohtlikke jäätmeid 19 814 tonni, mis iseloomustab

mõningal määral planeeritava rajamise/lammutamise aegse jäätmetekke võimalikke proportsioone.

Teatud liiki tavajäätmeid on võimalik sobivuse korral ka taaskasutada tekkekohas jäätmekäitleja registreeringu

alusel20, näiteks taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.

Käitise käitamisel tekkivate jäätmete täpseid koguseid ei ole teada, aga eeldatavalt on suuremad kogused

seotud erinevate õlidega seotud ohtlike jäätmetega. GEJ puhul on peamisteks tavajäätmeteks

segaolmejäätmed, õhufiltrid ja pakendid (paber ja/või plast). Ohtlikeks jäätmeteks on hoolduse käigus tekkivad

määrde-, hüdro- ja mootoriõlid koos nendega seotud pakendite, filtrite ning õlireostunud lappide ja

absorbeerijatega. Seoses sademeveest tuleneva koormuse ohjamisega tekib ka õli- ja mudapüüduritest

ohtlikke jäätmeid (nt segajäätmed liiva- ja õlipüünistest). Hoolduste ja remontide käigus võib tekkida ka

mitmesuguseid metallijäätmeid. Põlemisel tahkeid jääke (nt tuhk) praktiliselt ei teki tänu kütuse ja

põletusseadmete spetsiifikale. Sõltuvalt valgustuslahendusest võivad tekkida ka luminestsentslambid ja/või

muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed.

Isegi kui planeeringuga kavandatu kasutuselevõtt toob kaasa jäätmetekke kasvu planeeringualal, siis ettevõte

on orienteeritud selle (sh kaasneva mõju) ohjamisele (mh keskkonnakompleksloa kohane aruandlus ja

ohjamine).

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Planeeringuga planeeritu ehituse/lammutuse staadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja

vähendamiseks pidama kinni tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest21, mille hulka muuhulgas kuuluvad

nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud ning

tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning

töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Nimetatud regulatsioonid aitavad muuhulgas ära hoida

16 Jäätmeseadus § 18 kohaselt; 17 Jäätmeseadus § 221 kohaselt; 18 Statistikaameti statistika andmebaasi andmetabel KK068 kohaselt; 19 Jäätmeseadus § 3 kohaselt on tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 20 Jäätmeseaduse § 987 lg 2 p 1 ja § 73 lg 5 alusel; 21 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 2 lg 2 mõistes.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 18 / 81

avariiolukordi, mis võiksid kaasa tuua keskkonnakahju22 või saastatuse ehk olulise keskkonnahäiringu23.

Avariiolukorrad ja/või ohuolukorrad – kuna kemikaaliseaduse alusel24 kuuluvad mõlemad eesmärgi

saavutamiseks kasutatavad stsenaariumid (vt ka peatükk 2.1) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

määratluse alla, on aruandele lisatud (vt lisa 3) Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnang (edaspidi ohuhinnang)25, milles on välja toodud ohuhinnangu koostamisel kaardistatud/käsitletud järgnevate õnnetuste

stsenaariumid:

a) diislikütuse mahuti(te) leke ja põleng;

b) lekked diislikütuse mahutitest;

c) tsisternauto süttimine laadimiskohas;

d) trafode jahutusõli tulekahju;

e) mootorihoone tulekahju;

f) turbiinigeneraatorite õlisüsteemi leke ja sellele järgnev põleng;

g) maagaasi lekkinud gaasipilve süttimine vastavalt käitise osaks olevast gaasijaotuspunktist või

gaasikompressorjaamast.

Ohuhinnang (lisa 3) on koostatud detailplaneeringu staadiumis ja täpsusastmes. Arvestama peab, et

detailplaneeringu staadiumis ei ole infot käitise tööprotseduuride kohta, samuti puudub rajatiste täpsem

projekt. Ohuhinnangu andmisel on lähtutud seega sarnaste käitiste osas teadaolevast praktikast ja käsitletava

käitise kavandatud mahtudest. Täpsem ohuhinnang on võimalik anda ja riskianalüüs koostada alles siis kui on

toimunud täpsem käitise projekteerimine. Ohuhinnangu koostamisel on lähtutud halvimast olukorrast st

maksimaalsetest kemikaali mahtudest. Asjakohastel juhtudel on siiski antud ka töökorralduslikke meetmete

suuniseid.

Kuna tegu on planeeringu staadiumis koostatava ohuhinnaga, siis riskide ennetusmeetmetena käsitletakse

eeskätt planeeringu staadiumis rakendatavaid ja planeeringus seatavaid ehitusnõuetes väljenduvaid meetmeid.

Käitise töökorralduslikud riskide ennetusmeetmed on võimalik välja töötada käitisele siis kui toimub B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kemikaaliohutuse alaste dokumentide koostamine.

Ohuhinnangu on leitud, et arvestades käitise kavandatavat asukohta, ei ulatu ohualad elu- või ühiskondlike

hooneteni või veekogudeni (vt joonis 4). Samuti ei jää ohualasse raudteed või avalikult kasutatavad teed.

Samasse piirkonda kavandatavatest arendustest jääb ohualasse kavandatav päikesepark ja alajaam koos

kavandatava salvestusjaamaga. Aasa, Tuulepargi ja Gaasielektrijaama kinnistule kavandatavale päikesepargile

ja Tuulepargi kinnistule kavandatavale alajaamale ning salvestusjaamale on väljastatud ehitusload. Ohualasse

jääb ka Varja 2 detailplaneeringuga kavandatavatest üks tuulikutest. Nimetatud detailplaneering on alles

koostamisel, seega ei pruugi tuulikute asukohad ja arv olla lõplik.

22 Keskkonnavastutuse seaduse mõistes; 23 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 2 p 2 ja 3 mõistes; 24 Kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel kehtestatud majandus ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” lisa tabeli 2 veerg 2 kohaselt on B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks käitis, milles käideldakse naftasaaduseid ja alternatiivkütuseid alates 2500 tonnist; 25 Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnang. LEMMA OÜ. 2026. Tallinn.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 19 / 81

Joonis 4. Kavandatava käitise ohualade ulatused ja nende paiknemine piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate objektide suhtes (LEMMA OÜ, 2026)

Ohuhinnangu kohaselt ei ulatu detailplaneeringualani ühegi teise ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohuala. Lähim ohtlik ettevõte (Alexela AS Saka Era viljakuivati vedelgaasipaigaldis, C-kategooria ettevõte,

ohuala raadius 230 m) jääb planeeringualast ca 3,3 km kaugusele põhja suunda. Doominoefekti26 esinemist

seega teiste ohtlike ettevõtetega koostoimes oodata ei ole.

Ohuhinnang toob välja, et kuna Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringuga ja Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneeringuga kavandatakse elektrituulikuid

ohuhinnangu objektiks oleva käitise (GEJ) naabrusesse, siis on asjakohane vaadelda seda, millist ohtu võib

tuulepark GEJ suhtes kaasa tuua. Ohuhinnangus on välja toodud järgmised ohud:

Tuuliku purunemine

Tuulikud võivad tehnilise rikke tõttu osaliselt või tervikuna puruneda.

 Tuulikulabade kahjustused ei põhjusta enamasti kohest laba mahakukkumist;

 Tuulikute seisukorda jälgitakse pideva digitaalse seirega ning kõrvalekallete korral peatatakse turbiin

kaugjuhtimisega.

 Tuuliku purunemisel on maksimaalne ohuala võrdne tuuliku tipukõrgusega (antud juhul kuni 300 m).

Antud ohuala ühegi tuuliku puhul kavandatava käitise oluliste osadeni ei ulatu.

26 Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate objektideni, põhjustades nendes analoogse juhtumi.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 20 / 81

Tulekahju

Tuulikute süttimine on rahvusvaheliste andmete põhjal harvaesinev (ca 1 tuulik 2000-st aastas).

 Tulekustutussüsteeme ei paigaldata, sest neid ei ole võimalik maapinnalt kustutada; seetõttu piirdub

sekkumine põlenguala piiramisega.

 Tulekahju mõjuala on valdavalt labade horisontaalprojektsioon maapinnal (kuni 200 m). Antud ohuala

ühegi tuuliku puhul kavandatava käitise oluliste osadeni ei ulatu.

Jäätumine

Kõrge õhuniiskus ja nullilähedane temperatuur võivad põhjustada tiivikute jäätumist.

 Jää võib eralduda nii pöörlevate kui seisvate labade küljest; pöörlevate labade jää võib liikuda

teoreetiliselt mitmesaja meetri kaugusele.

 Ohuala hinnanguline ulatus on kuni 600 m (valem: 1,5 × (torni kõrgus + rootori läbimõõt)).

Joonis 5. Piirkonda kavandatavate tuulikute jäite korral jäätükkide paiskumise võimalik ohuala ja avarii korral tuuliku võimaliku kukkumise ohuala ulatus kavandatava käitise suhtes (LEMMA OÜ, 2026)

Lähima kahe kavandatava tuuliku jäite ohuala ulatub käitiseni. Jäite korral esineb oht jäätükkidest

põhjustatavateks purustusteks. Eeskätt võib probleemseks pidada vedelkütuse mahutite jäämist ohualasse.

Asjakohane on koostöös tuulepargi arendajaga leida probleemile lahendus nt lähimate tuulikute rajamisel

kasutada jäätumisvastase süsteemiga tuuliku labade lahendust. Kuna sama tuuliku mõjualasse jääb ka

tuulepargi vahele jääv kavandatav päikesepark, siis ka päikesepargi purustuste vältimiseks on kohane antud

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 21 / 81

tuulikul jäätumisvastase meetme rakendamine.

Uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte planeerimisel hinnatakse Päästeameti poolt ettevõtte prognoositavate

ohualase kattuvust tundlike ehitistega lähtudes Päästeameti juhendis „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute

ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ (uuendatud 28.03.2018) toodud riskimaatriksist.

Ehitistele on nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste. Tundlikkuse astmeid on neli.

Alajaamade, salvestusjaamade, päikesepargi ja tuulikute suhtes juhend tundlikkuse klassi ei määra, vaid toob

välja et selliste objektide puhul toimub eraldi otsustamine. Antud juhul tekiks piirkonda erinevatest käitistest

koosnev energiatootmise, -jaotamise ja -salvestamise keskus. Õnnetusriskidest tulenevalt on oluline käitiste

omanike omavaheline suhtlus ja koostöö. Avariiolukordade tekkimisel tuleb tagada naaberkäitiste

informeeritus.

Roosipuu maaüksusele ehitusloa alusel kavandatava salvestusjaamani ükski ohuala, sh gaasikompressorjaama

omad (suurima ruumilise ulatusega alad) ei ulatu. Ohualad ei ulatu nimetatud ehitiseni ka siis, kui

gaasikompressorjaam paikneks detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalal Roosipuu katastriüksuse

(43701:002:0222) suhtes kõige lähemas punktis. Samuti ei ulatuks gaasikompressorjaama puhul inimesi

ohustatavad (keskpikk ehk kuni 100 s kestev soojuskiirgus) alad Roosipuu katastriüksuseni.

Roosipuu kinnistult Alajaama teeni suunduv ja Aasa kinnistut läbiv kavandatava maakaabelliin (EHR kood

221474348) kattub maagaasi jaotushoonest ja kompressorhoonest lekkinud maagaasi süttimisohu alaga,

plahvatuse ülerõhu ja keskpika soojuskiirguse ohualadega. Maakaabelliin rajatakse allapoole maapinda. Uue

suurõnnetuse ohuga ettevõtte planeerimisel hinnatakse Päästeameti poolt ettevõtte prognoositavate ohualase

kattuvust tundlike ehitistega lähtudes Päästeameti juhendis „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ (uuendatud 28.03.2018) toodud riskimaatriksist. Ehitistele

on nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste. Tundlikkuse astmeid on neli. Maakaablid

kuuluvad tundlikkusse 1 ehk kõige madalamasse klassi. Ehitised tundlikkusega 1 võivad paikneda kõigis ohuala

tsoonides. Seega ei esine vastuolu maakaabelliini paiknemises ohualas. Arvestades, et tegu on maa-aluse

ehitisega, siis ka õnnetusjuhtumi korral on selle kahjustamise oht minimaalne.

Võimalikud muud käitise avarii-/ohuolukorrad võivad olla seotud jäätmete sattumisega keskkonda, ohtlikke

aineid sisaldavate kemikaalide/jäätmete lekkega ja reovee sattumisega keskkonda. Nimetatud olukorrad on

ohjatud sellega, et koostatud on vastavad tööjuhendid (sh tuleohutusnõuded, seadmete ohutusjuhendid),

millega töötajad on tutvunud ja teostatakse pidevat personali koolitust õnnetusjuhtumite ennetamiseks (st

vastavate tootmisetappidega tegelevad ainult vastavat pädevust omavad töötajad). Käitises kehtestatakse

hädaolukorra lahendamise plaan (sh tulekahju korral tegutsemise plaan).

Välistada ei saa ka olukordi, kus loodusjõud (nt tugev tuul või sademed) põhjustavad mõne avariiolukorra.

Kuna planeeritud on ka pinnasetöid planeeritu rajamisel, ei saa välistada ka õnnetusi maa-aluste

tehnovõrkudega (nende esinemisel) või demineerimist vajavate objektidega. Samuti võib planeeritu kasutusaja

jooksul veel esineda avariiolukordi seoses vee-, kanalisatsiooni-, soojavarustustrassidega.

Ülalnimetatud olukordade tekkimist saab ennetada ja vähendada muuhulgas detailplaneeringuga ja

ehitusprojektidega, sest liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha

määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus, ehitise

tuleohutus, kasutamise ohutus jms on ette nähtud asjakohasel juhul lahendada planeerimisseaduse ja

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 22 / 81

ehitusseadustiku kohaselt27.

Ohuhinnangu kohaselt võib teoreetiliselt käitises toimuda mõni suurõnnetus28 (tagajärgede raskusastmed:

raske kuni katastroofiline) toimumissagedusega vähemalt kord 25 aasta jooksul kuni vähem kui kord 25 aasta

jooksul. Käitise töökorralduslikud riskide ennetusmeetmed töötatakse käitisele välja siis, kui toimub B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kemikaaliohutuse alaste dokumentide29 koostamine.

Samuti võib mõnda õnnetust klassifitseerida teatud ulatuse tingimustel (nt ulatusliku maastikutulekahju

põhjustamisel) hädaolukorra seaduse kohaseks katastroofiks30, sest mh on tegemist elutähtsa teenuse

osutamisega - elektrituruseaduse § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 36

lõike 11 punktis 1 nimetatud tootja, mille elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW.

Elektriettevõtja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks hädaolukorra

seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani31.

Jäätmeseaduse mõistes32 on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum,

mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või

keskkonnale33. Planeeringualale kavandatav tegevus ei klassifitseeru jäätmeseaduses nimetatud tegevuseks.

Planeeringus ei tohiks alternatiivkütuste kasutamist tulevikus välistada, kuid nende kasutuselevõtt nõuab

kasutuselevõtu soovil vastava riskianalüüsi jt kemikaaliseadusest tulenevate analüüside koostamist, sh nende

kooskõlastamist Päästeametiga ja Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Detailplaneering (strateegiline planeerimisdokument)34 asub Eesti planeerimissüsteemi hierarhilises süsteemis

kõige detailsemal tasandil ja peab järgima liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus (üldplaneeringus)

sätestatut, kuid võib sisaldada põhjendatud ettepanekuid selle muutmiseks35. Eeltoodu tähendab, et tegu on

strateegilise planeerimisdokumendiga, mis vaadeldes teisi KeHJS § 31 nimetatud strateegilisi

planeerimisdokumente saab nendest otseselt mõjutada ainult üldplaneeringut, kuid vajadusel saab olla

sisendiks/andmeallikaks muude strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel.

Kuna lähtudes KeHJS § 31 on strateegilised planeerimisdokumendid kõik Eesti planeerimissüsteemi hierarhilises

süsteemis olevad planeeringud, valdkonna arengukavad riigieelarve seaduse tähenduses, haldusorgani poolt

koostatavad kavad, programmid või strateegiad ehk dokumendid, millest peab vastavate tegevuste

arendamisel (sh tegevuste planeerimisel) juhinduma (sh finantsotsustes), siis on KeHJS § 33 lg 4 p 1-3 ja 5 (mh

aitavad sisustada § 40 lg 4 p 2 nimetatud seost SPD-dega) rõhutatud vajadust saada ülevaade/vastused

27 Planeerimisseaduse § 126 lg 1 ja ehitusseadustiku § 11 lg 2 ja 4; 28 Kemikaaliseaduse 21 lg 6 mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga; 29 Kemikaaliseadus § 22 kohaste; 30 Katastroof hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 tähenduses on eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus; 31 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 4 lg 1; 32 Jäätmeseadus § 272 lg 2; 33 Kohaldatakse jäätmeseaduse § 352 lõike 5 alusel määratud A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale, mis ei ole ohtlik ettevõte ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses; 34 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 31 tähenduses. 35 Eesti planeerimissüsteemi ülevaade (https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/);

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 23 / 81

alljärgnevatele teemadele/küsimustele (ka vastused/teemakäsitlused käesoleva hinnangu kontekstis on

toodud samas loetelus):

a) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes

nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest?

Vastus: kuna Lüganuse valla üldplaneeringu36 ja planeerimisseaduse § 125 lg 2 kohaselt on tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevusega/alaga, loob kehtestatud detailplaneering

üldplaneeringuga ja õigusaktidega kooskõlas oleva aluse planeeritud tegevuste elluviimiseks.

Detailplaneering ei ole tavapäraselt strateegiliseks planeerimisdokumendiks, mis reguleeriks/planeeriks

finantsvahendite eraldamist (looks aluse selleks), küll aga saab ta üldises kontekstis olla dokumendiks, mis

annab võimaluse taotleda finantsvahendeid;

b) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit?

Vastus: ei ole ette näha, et detailplaneering mõjutaks teisi KeHJS § 31 nimetatud strateegilisi

planeerimisdokumente, sh üldplaneeringut, kuna praegu ei ole ette näha vajadust teha ettepanekut

üldplaneeringu muutmiseks;

c) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse:

vastus: detailplaneering ei ole (sh käesolev planeering) tüüpiliselt selline strateegiline planeerimisdokument,

millest juhinduvad (sh keskkonnaalastes kaalutlustes) teised strateegilised planeerimisdokumendid või

tegevused väljaspool planeeringuala;

d) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel:

vastus: detailplaneering ei ole (sh käesolev planeering) tüüpiliselt selline strateegiline planeerimisdokument,

millest juhinduvad (sh Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel) teised strateegilised

planeerimisdokumendid või tegevused väljaspool planeeringuala. Detailplaneeringu koostamisel tuleb

juhinduda teistest strateegilistest planeerimisdokumentidest ja õigusaktidest, et kõik otsekohalduvad või

Eesti õigusaktidesse üle võetud Euroopa Liidu keskkonnaalased põhimõtted, õigused ja kohustused saaks

arvesse võetud.

Järgnevates peatükkides on analüüsitud planeeritu kokkupuutepunkte teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

3.1. RIIKLIKUD ARENGUDOKUMENDID

Kavandatava tegevusega seonduvad olulisemad riikliku tasandi strateegilised arengudokumendid on toodud

alljärgnevalt.

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon (edaspidi REKK)37 ajakohastati aastail

2023-2025 valminud arengudokumentide alusel. REKK 2030 kirjeldab erinevates asjakohastes dokumendi

peatükis 1.1.1 loetletud arengudokumentides sätestatud eesmärke ning olemasolevaid ja kavandatavaid

36 Nii planeeringu algatamisel kehtinud üldplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr 31) peatüki III alajaotus „Põllumajandustsoon“ kohaselt, kui ka kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243) peatükk 4.3 kohaselt. 37 Heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 05.06.2025.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 24 / 81

meetmeid. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks väljatöötatud

meetmed. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele

ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti

riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. Selle kohaselt

on enne praeguste juhitavate põlevkivielektrijaamade sulgemist oluline valmistuda uute juhitavate

tootmisliikide (nt tuumaelektrijaam, gaasielektrijaam) kasutuselevõtuks. Julgeoleku meetmena on ette nähtud

„Kodumaiste kütuste ja kütusevabade energiaallikate kasutus, energiaallikate ja tarnete mitmekesistamine, taskukohase energiavarustuse tagamine, põhi- ja jaotusvõrgu arendamine, piisava juhitava võimsuse tagamine, elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, piisav gaasitaristu regioonis.“

Juhitavate võimsuste arendamisel on lähiaastate tegevused indikatiivselt järgmised: 2028-2029 Eleringi

sagedusreservide hanke tulemusena kuni 500 MW täiendava juhitava võimsuse valmimime (nt

gaasielektrijaamad).

REKK 2030 ajakohastatud versioonis on rõhutatud, et kliimaeesmärkide täitmisel tuleb tagada ka Eesti

ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime ning energiajulgeolek. Usaldusväärne energiavarustus on iga

toimiva majanduse alus, mistõttu peab üleminek puhtale energiatootmisele toimuma tasakaalukalt ning

süsteemi stabiilsust ja varustuskindlust silmas pidades. 2023. aastaks oli Eestis taastuvenergia osatähtsus

energia summaarses lõpptarbimises jõudnud 41 %-ni (32 % elektris, 67 %, soojuses ja jahutuses ning 9 %

transpordis). 2024. aastal toodeti Eestis ligikaudu 2/3 elektrist kohapeal, ning 1/3 kohapealsest toodangust

toodeti ligikaudu 2/3 taastuvatest ja 1/3 fossiilkütustest. Eesti energiasüsteemi tulevikukindlaks muutmine

jätkub ning selleks on vaja lähiaastatel uusi tootmisvõimsusi ning välisühendusi. Lisaks taastuvatele

energiaallikatele ja energia salvestusele on vaja tagada ka piisavas mahus juhitavaid võimsusi. Varustuskindluse

analüüsi kohaselt on kuni 2030. aastani vaja 1000 MW juhitavat võimsust, sealt edasi vähemalt 1200 MW.

Tootmispiisavust analüüsib põhivõrguettevõtja igal aastal vähemalt kümneaastase vaatega. Kui analüüsid

näitavad potentsiaalset kõrvalekallet varustuskindluse normist, võetakse kasutusele vajalikud meetmed (nt

strateegiline reserv) juhitavate võimsuste olemasolu või rajamise tagamiseks.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030). ENMAK 2030 koondab elektri-, soojus- ja

kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad

tulevikutegevused.

Arengukava määratleb tulevikutegevused elektri-, soojus- ja kütusemajanduses, transpordisektori ning

elamumajanduse energiakasutuses. Arengukava üldeesmärk on: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“ Arengukava seab eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul, hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises üle 10% (algtase 2012. aastal oli 0,75%). Kogu energia

lõpptarbimises on taastuvenergia osakaalu sihttasemeks 2030. aastaks seatud 50% (algtase 2012. aastal oli

25,8%).

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035; koostamisel) eelnõu (seisuga 16.10.2025) kavandab

eesmärgid ja tegevused energiamajanduse sõlmküsimuste lahendamiseks toimepidevuse tagamisel elektri-,

maagaasi-, transpordikütuste- ja kaugküttega varustuses. Arengukava elluviimisega aitab Eesti

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 25 / 81

energiamajandus kaasa puhta energiaga ja konkurentsivõimelise majanduse kujundamisele Eestis ning aastaks

2050 üleminekule kliimaneutraalsele elektri ja soojuse tootmisele.

ENMAK 2035 seab järgmised tegelikud eesmärgid (tabel 2, lk 13) - elektri puhta energia toodangu suhe elektri

tarbimisse peab 2035. aastaks kasvama üle 80% taseme võrreldes 2023. aasta algväärtusega 32%. Samuti peab

puhta energia toodangu suhe soojuse lõpptarbimisse tõusma üle 80% alates 2023. aasta 67% tasemest.

Dokumendis (lk 14) rõhutatakse, et kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses on Eesti eesmärgiks toota

2030. aastal sama palju taastuveletrit kui ise aastas tarbib. Kuid 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja

majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada38.

Aastaks 2035 tuleb Eleringil tagada piisava mahuga uute juhitavate elektritootmisvõimsuste Eestile saamine,

arvestades põlevkivi otsepõletusel baseeruvast elektritootmise konkurentsivõimet elektriturul (lk 14). Tuule- ja

päikeseelektri tootmisseadmed ei suuda pidevalt aastast elektrienergia vajadust üksi katta. Elektri

varustuskindluse tagamiseks on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid võimsusi. Ligikaudu pool sellisest

juhitavast võimsusest peab olema kiirelt üles ja alla reguleeritav.

Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi

vajadusest kui ka nii-öelda baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga (lk 14). Sagedusreserve

saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine. Gaasielektrijaamad

on dokumendis nimetatud peamise sagedusreservi pakkujana, mis tagab kiire reageerimisajaga juhitava

võimsuse (lk 14). Aastaks 2035 tagatakse Eesti juhitava võimsuse vajadus bioenergial põhinevate

koostootmisseadmetega, Auvere elektrijaamaga, uttegaasiga ning ülejäänud puuduolev osa muude juhitavate

võimsustega, näiteks gaasielektrijaamadega, mis asendavad põlevkivil põhinevat elektritootmist (lk 14).

Dokument kavandab gaasitaristu ja -varu tagamist ning turu korraldamist, mis loob eeldused gaasielektrijaama

toimimiseks (lk 18, tabel 4). Dokument näeb ette regulatiivsete muudatuste tegemist ja vajadusel

varustuskindluse meetmete (nt võimsusmehhanismi) rakendamist uute juhitavate võimsuste turule toomisel (lk

13, tabel 3).

Arengukava kohaselt peab Eestis olema piisav elektritootmisvõimekus, mis tagab varustuskindluse

turupõhiselt. Uusi tootmisvõimsusi, sh gaasielektrijaamu, nähakse ette rajatavatena turutingimustel, kus riigi

sekkumine on õigustatud vaid varustuskindluse tagamiseks. Dokument rõhutab gaasituru mitmekesistamist ja

gaasitaristu arendamist, sealhulgas taastuvgaaside (biometaan, vesinik) tootmise ja ülekandetaristu loomise

olulisust, mis loob eeldused gaasipõhise juhitava tootmise arendamiseks (lk 17).

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kliimapoliitika põhialustes (uuendatult heaks kiidetud 2023)

määratletakse Eesti kliimapoliitika pikaajaline visioon ning valdkondlikud ja valdkondade ülesed suunised. Eesti

pikaajaline siht on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See eeldab majandus- ja energiasüsteemi

järkjärgulist ning sihipärast ümberkujundamist, et suurendada ressursitõhusust, tootlikkust ja

keskkonnasäästlikkust. 2023. aastal ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” sätestab, et Eesti

pikaajaline eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus (tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine)

hiljemalt 2050. aastaks, vähendades selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheite nullini.

38 07.12.2025 seisuga kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lg 1 kohaselt on riiklik taastuvenergia eesmärk - aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 26 / 81

Nimetatud põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas välja järgmised poliitikasuunised:

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.

Kliimapoliitika põhialustes rõhutatakse vajadust tagada varustuskindlus, energiajulgeolek ja süsteemi

töökindlus. Dokumendis ei välistata gaasi kui üleminekuperioodi energiaallika kasutamist, kui see toetab

kliimaeesmärkide täitmist ning toimub läbi efektiivsete tehnoloogiate. Seetõttu ei ole gaasielektrijaama

rajamine nimetatud strateegiliste eesmärkidega vastuolus eeldusel, et see aitab tagada juhitavat

tootmisvõimsust lühikeses kuni keskpikas perspektiivis ning vastab keskkonna- ja kliimanõuetele.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava (Kliimaministeerium, 2017) strateegiline eesmärk on tugevdada

Eesti riigi, sealhulgas kohaliku tasandi, valmisolekut ja suutlikkust kliimamuutustega kohaneda. Arengukavas

on energeetika ja varustuskindluse valdkonna üheks alaeesmärgiks seatud: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, energiajulgeolek, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline rakendada meetmeid,

mis suurendavad energiasõltumatust, varustuskindlust ja energiajulgeolekut. See hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, kodumaiste ja eelkõige taastuvate kütuste kasutamist energiatootmisel ning

taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Veebruaris 2025 lahutati Balti riigid Venemaa elektrisüsteemi sagedusalast. Selle sammuga seoses loodi Eestis

ja teistes Balti riikides sagedusreservide turg, mille eesmärk on toetada piirkonna energiajulgeolekut ja

turupõhiselt tagada elektrisüsteemi sagedus. Gaasiturbiinide rajamine aitab pakkuda sagedusreservide turul

vajalikku võimsust.

Sagedusreservide olemasolu on oluline ka taastuvenergia, nagu päikese- ja tuuleenergia, laialdasemaks

kasutuselevõtuks. Nende tootmisviiside puhul ei teki energia tootmisel süsteemi stabiliseerivat füüsilist

inertsust (pöörlevat massi). Seetõttu on elektrisüsteemi äkiliste muudatuste (nt suure tootmisüksuse või tarbija

ootamatu väljalangemine) korral vaja kiiresti reageerivaid täiendavaid tootmisvõimsusi, et sagedust

stabiliseerida. Järelikult, mida suurem on tuule- ja päikesejaamade osakaal elektrivõrgus, seda suurem on

vajadus sageduse tagamise teenuste järele, mida saavad pakkuda näiteks gaasiturbiinid.

Kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike strateegiliste arengudokumentidega, mis näevad ette juhitava

tootmisvõimsuse arendamist varustuskindluse tagamiseks ning tunnistavad gaasi rolli üleminekuperioodi

energialahendusena. REKK 2030, ENMAK 2030, ENMAK 2035 eelnõu ja kliimapoliitika põhialused aastani 2050

toetavad turupõhiste ja vähese heitega tehnoloogiate kasutuselevõttu eeldusel, et need aitavad tagada

energiajulgeoleku ning kliimaeesmärkide täitmise.

3.2. IDA-VIRU MAAKONNA ENERGIA- JA KLIIMAKAVA Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava raamistik tuleneb suures osas EL kliima- ja energiapoliitikast.

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest „Eesmärk 55“ püüab Euroopa Liit saavutada ühist eesmärki, milleks on

tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja roheline üleminek 2030. aastaks ja pärast seda. Võrreldes aastaga 1990

on eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit

kliimaneutraalseks.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 27 / 81

Dokumendis rõhutatakse vajadust tagada piirkondlik energiajulgeolek, varustuskindlus ja paindlikkus

olukorras, kus taastuvenergia osakaal kasvab, kuid selle tootmine on kõikuv. Kava toetab juhitavate ja kiiresti

reguleeritavate tootmisvõimsuste kasutuselevõttu, eelkõige varustuskindluse tagamiseks ning kriisiolukordade

katteks, mistõttu on kavandatav GEJ kooskõlas REKKi seatud eesmärkidega energia varustuskindluse ja

üleminekuperioodi vajaduste täitmisel.

3.3. IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ toetab energiasektori ja tööstuse jätkusuutlikku arendamist, rõhutades

vajadust tagada töökindel energiavarustus ja olemasoleva tehnilise taristu parem rakendamine. Planeering

rõhutab Ida-Virumaa rolli Eesti olulisima energiatootmispiirkonnana, kus domineerib põlevkivienergeetika ning

kus tööstuse ja tehnilise taristu arengut nähakse jätkuvalt keskse majandusarenguna. Energeetikasektorit ja

sellega seotud taristut käsitletakse piirkonna majanduse ja tööhõive kandva sambana, mille kaasajastamine ja

keskkonnamõjude vähendamine on seatud prioriteetideks. Dokumendis rõhutatakse tehnilise taristu

planeerimise ja paiknemise sidumist keskustega, eesmärgiga tõsta võrkude kasutusmäära ja vähendada

kulusid. Energeetikale viidatakse seoses koostootmisjaamade ja taastuvenergia integreerimisega

olemasolevasse tööstustaristusse.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus peetakse tööstust piirkonna arengu seisukohast väga oluliseks, kuid

keskkonnaprobleemidest tulenevalt on seatud mitmeid tingimusi:

• üldjuhul tuleks vältida uute ettevõtete rajamist, mis mõjutavad negatiivselt välisõhu saastetaset (sealhulgas

põhjustavad lõhnahäiringut). Kui uue ettevõttega kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (näiteks

märkimisväärne töökohtade loomine), tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata kaasnevaid mõjusid

keskkonnatervisele ning pöörata erilist tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele;

• nii olemasolevatel kui ka uutel tööstusaladel, mis mõjutavad välisõhu kvaliteeti, tuleb igati soodustada

parima võimaliku tehnika (PVT) ja leevendusmeetmete kasutuselevõttu heitkoguste vähendamiseks;

• vastavalt välisõhu kaitse seadusele on linnalistel asustusaladel soovitatav pidevalt mõõta välisõhu

saastatuse taset juhul, kui hindamisele eelnenud viie aasta jooksul tehtud pisteliste mõõtmiste või

modelleerimise tulemused näitavad, et esmatähtsate saasteainete sisaldus välisõhus ületab ülemist

hindamispiiri.

3.4. IDA-VIRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2023 – 2035

Ida-Viru maakonna arenguvisioon näeb ette, et Ida-Virumaa on aastaks 2035 uue teadmistepõhise

kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja. Ida-Virumaa on muutumas ning muutuse

põhiliseks sisuks on põlevkivil põhineva energia- ja kütusetootmise sotsiaalmajandusliku mudeli asendamine

kliimaneutraalse majandusmudeliga. 2035. aastaks on maakond astunud suure sammu kliimaneutraalsuse

poole, on lõppenud põlevkivist elektri tootmine ning muu põlevkivipõhine kütuse tootmine on vähenenud.

3.5. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING

Lüganuse valla üldplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243) kohaselt jääb

detailplaneeringu ala hajaasustusega alale, Aasa kinnistul on tegemist põllumaaga (haritav maa) (MP).

Põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad üldplaneeringu kohaselt

kasutusel, säilitades põllumajandusmaastike avatuse. Detailplaneeringualal olev põllumaa ei kuulu

üldplaneeringu järgi väärtusliku põllumaa hulka.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 28 / 81

Vastavalt detailplaneeringu ja KSH algatamise otsusele ei ole käesoleval juhul tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, sest tulenevalt katastriüksuse suurusest ja ümbritseva ala maakasutusest muudetakse

juhtotstarvet väga väikeses ulatuses.

Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jäävad Aasa katastriüksusele detailplaneeringualast

põhjasuunda potentsiaalselt sobivad alad tuulenergeetika arendamiseks (vt joonis 6). Planeeringualast

läänepoole jääb Varja tuulepargi detailplaneeringu ala. Rohelise võrgustiku tugiala jääb väljaspoole

planeeringuala (ida, lõuna ja lääne suunda) (vt joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist

4. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND JA KESKKONNA VASTUPANUVÕIME

4.1. PLANEERINGUALA JA LÄHIÜMBRUSE ÜLDISED KESKKONNAALASED KOMPONENDID Planeeringuala on tasase reljeefiga, aga kerge langusega lõuna suunas (absoluutkõrgused vastavalt ca 43,90 m

kuni 43,20 m). Pinnakatte ligikaudne paksus on projektiga hõlmatud alal ca 2,4-2,95 m39. Pinnakatte ülemise

osa moodustab põhiliselt leetjas gleimuld (GI), mis lasub jääjärvelistel setetel (liiv, savimöll, jääliustikuline

moreen). Aluspõhja osas on planeeringualal Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikad ja mergli

vahekihtidega lubjakivid (detailplaneeringualal asub lubjakivi vähemalt 2,4 m sügavusel maapinnast).

Planeeringualal ei ole maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemide ala, aga Maa- ja

Ruumiameti geoportaalis olevalt ortofotolt ja põhikaardilt on näha, et alal on analoogne avatud kraavide võrk.

Riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluna jääb Varbe peakraav (EELIS kood: VEE1071100; riigieesvoolu osa ID:

11071100200000011) planeeringualast ida poole ca 655 m kaugusele. Kevadel võib reljeefi madalamates

39 Pinnaseuuringud OÜ töö nr 22-11-06 „Ehitusgeoloogiline uuring: Aasa ja Aru päikeseelektrijaam“;

Planeeringuala

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 29 / 81

osades vesi tõusta väga lühiajaliselt maapinnani, kuid see on ajutise iseloomuga ning vesi juhitakse

drenaažisüsteemi ja kuivenduskraavide kaudu ära. Enamasti asub põhjaveetase moreenis ning vesi ilmub

lubjakivi pealt. Samuti võib kasvupinnase all lamav liivakiht olla veeküllastunud. Teostatud geoloogiliste

uuringute34 kohaselt registreeriti planeeringualal põhjaveetase ainult ühes puurkaevus ning see oli 2,10 m

sügavusel maapinnast. Taimkatte (puittaimestik) osas on planeeringualal ainult mõned kõrgusvahemikku ca 9-

11 m jäävad puud (maakasutus vt peatükk 4.2).

4.2. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING TEGEVUSED Planeeringuala ja vahetult ümbritseva ala maa olemasolevast sihtotstarbest ja kõlvikulisest koosseisust ning

üldisest maakasutusest (põllumaa, metsamaa, asustus jne) annab ülevaate peatükis 2.1 toodud tabel 1 ja joonis

1 ja 2 ning piirkonna tulevikuvisioonist omakorda peatükis 3.5 toodud joonis 6, kus on näidatud üldplaneeringu

kohane ja planeeritud maakasutus. PRIA avaliku veebikaardi andmetel40 on planeeringualal registreeritud

põllumassiiv (põllumassiivi nr: 67658565268), kuid püsirohumaad (sh püsirohumaa tagasirajamise kohustus

puudub) ega pärandniite alal ei esine. Pärandniitude tegevuskava lisa 3.1 kohaselt ei ole tegemist kõrge

taastamisväärtusega või hooldatava (2020. a seisuga) alaga.

Planeeringualaga on seotud 06.11.2022 väljastatud ehitusluba nr. 2212271/22486 Aru Päikeseelektrijaama

(ehitisregistri kood: 291665078) rajamiseks kogupindalaga 2113750,0 m2 ning hõlmates kogu planeeringuala,

mis tähendab, et GEJ ei ole teoreetiliselt esmane objekt/käitis, mis planeeringuala maakasutust võiks senisest

põllumajanduslikust kasutusest muuta tootmismaaks (arvesse tuleb võtta nende kahe objekti kumulatiivset

mõju). Aasa katastriüksusele (väljaspoole planeeringuala) on 07.03.2024 väljastatud ehitusluba 330/33kV

alajaama ja 17.07.2024 tuulemõõtemasti ehitamiseks. Tuulemõõtemastile on väljastatud kasutusluba

25.10.2024. Samuti on Aasa katastriüksusele (väljaspoole planeeringuala) väljastatud projekteerimistingimused

akupanga rajamiseks ning 07.03.2024 on väljastatud ehitusluba 330kV maakaabelliini rajamiseks Püssi

alajaamast. Arvesse tuleb võtta ka nende kahe objekti kumulatiivset mõju.

Planeeritav tegevus muudab senist maakasutust, kuna põllumaa asendub ehitistega (hooned, rajatised, sh

platsid jne; vt joonis 3).

4.3. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD Planeeringualale ei jää maavara maardlaid ning praegusel juhul ei ole asjakohane maa-ala vaadelda ka kui

ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusväärtust/-vara, sest ala ei ole osa rohelisest võrgustikust.

Planeeringualast vastavalt ca 1,3 km ja ca 1,8 km kaugusele jääb üleriigilise tähtsusega Aseri maardla (maardla

kood MRD0000161) passiivse tarbevaru plokk 28 (fosforiit) ja plokk 29 (fosforiit). Samuti jääb planeeringualast

vastavalt ca 0,93 km ja ca 0,97 km kaugusele kohaliku tähtsusega Hiiesoo maardla (maardla kood

MRD0000120) aktiivse reservvaru plokk 3 (hästilagunenud turvas) ja plokk 4 (hästilagunenud turvas).

Maapõueseadus § 23 kohaselt jaguneb maavara olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks ja reservvaruks.

Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada maavaravaru

kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed. Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse

detailsus võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise

uuringu suunamiseks. Tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja

40 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (https://kls.pria.ee/kaart/).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 30 / 81

passiivseks. Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt

keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul

on maavaravaru aktiivne.

Maapõueseadus § 42 lg 2 kohaselt tohib kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse tarbevaruna arvele võetud

või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud. Täiendavalt on maapõueseaduse § 45 lg

1 toodud täpsustatult turba kaevandamisega seotud regulatsioon (turba kaevandamiseks on lubatud

kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal) ning lõike 6 ja 7 alusel kehtestatud

määruses41 on antud ülalnimetatud alad, mille osas on lubatud kaevandamisluba taotleda.

Ülalnimetatud Hiiesoo maardla plokid on kantud eelnevalt viidatud määruses toodud alade nimekirja, kus on

lubatud turba kaevandamiseks kaevandamisluba taotleda.

Ei saa eeldada, et planeeringuga kavandatud tegevused võiks avaldada negatiivset mõju nimetatud maavarade

kättesaadavusele.

4.4. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME Põhjavesi on planeeringualal keskmiselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase – keskmine). Planeeringuala ei paikne

nitraaditundlikul alal ja maa-alal ei esine karstialasid. Alal asuvad põhjaveekogumid (määrus nr 4842 kohased

põhjaveekogumid nr 18, 22, 24) on halvas või heas seisundiklassis (vt tabel 2)43.

Pinnavee osas on planeeringualale lähim veekogum Kohtla jõe (VEE1070700) ja Varbe peakraaviga

(VEE1071100) seotud veekogum (veekogumi kood: 1070700_1, nimetus: Kohtla), mille valgalal planeeringuala

paikneb ja kuhu on planeeritud alalt tulevad sademeveed kraavide kaudu suunatud. Nimetatud veekogum

(tugevasti muudetud veekogum praegusel juhul)44 on koondseisund 2024 hinnangu kohaselt halvas

seisundis45. Ökoloogiline seisund või ökoloogiline potentsiaal (tugevasti muudetud veekogu korral) on halb -

varasemast jääkreostus (põlevkivi keemiatööstus ja kaevandamine), jõesängi muutmine, põhjaveekogumi halb

koguseline seisund (seotud põlevkivi kaevandamisega). Keemiline seisund on halb - antratseen vees,

benso(a)püreen vees, elavhõbe vees, fluoranteen vees, antratseen settes, benso(a)püreen settes ja

benso(k)fluoranteen settes ning varasemast heptakloorepoksiid vees (2010 seire andmetel).

41 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87; 42 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 § 2; 43 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 tabel 6-6; 44 Mõiste „tugevasti muudetud veekogum“ (TMV) tähendab, et veekogu iseloomus on püsiva inimtegevusega seotud füüsilise muutmise tagajärjel toimunud oluline muutus. Seetõttu ei saa veekogum saavutada head ökoloogilist seisundit ja seisundit pole võimalik inimtegevuse jätkumise tõttu taastada. 45 „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang“ lisa 1. Keskkonnaagentuur. 2025;

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 31 / 81

Tabel 2. Alal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade

Põhja- vee-

kogumi number

Põhjaveekogumi nimi

Seinundi koondhinnang (2020) Halva või hea (O)1 seisundi põhjendus

Keemiline Koguseline

1 Kambriumi-Vendi

Gdovi Hea(O) Hea

Põhjaveekogum on ohustatud, sest veevõtu

intensiivistamine võib põhjustada kloriidide

sisalduse suurenemist ja halvendada

veevarustuse olukorda

2 Kambriumi-Vendi Voronka

Halb Hea Halb keemiline seisund – esineb kloriidide

kasvutrend

05a

Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Hea Hea

6 Ordoviitsiumi Ida- Viru

Halb Hea

Halb keemiline seisund on põhjustatud järgmiste näitajate ning saasteainete lävi- ja piirväärtuste ületamisest: ammoonium, keemiline hapnikutarve, 1-aluselised fenoolid, naftasaadused.

Märkused: 1. ülaindeks „1“ – (O) - ohustatud

Ei ole asjakohane eeldada, et planeeritu võiks põhjustada keskkonna kvaliteedi piirväärtuste46 ületamist, milleks

on ülalnimetatud põhja- ja pinnavee seisundiklassidega seotud eesmärgid (mõlema puhul - tagada hea

seisund/hea ökoloogiline potentsiaal)47 ja/või panustada ületamise jätkuvusse.

Planeeringualal, lähiümbruses ja piirkonnas üldiselt (ca 5000 m planeeringuala piirist) asuvad mitmed

loodusväärtused või nendega seotud alad, millest riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil) kaitstavad

on toodud tabelis 3. Nimetatud tabelisse on ala piirkonnast valitud objektid, mille osas võib olla vaja kaalutleda

planeeringuga seotud mõjude puutumuse üle (nt müra, seotus läbi vooluveekogude, võimalik toitumisala või

liikumiskoridor, veerežiimi mõjutamine, piirkonnas seemneid tuulega/lindudega levitavatele taimedele sobiv

kasvukeskkond jne). See loetelu ei välista kaugemal asuvate linnu- ja loomaliikide ning taimede teoreetilist

puutumust projektiga seotud maa-alaga.

Nimetatud tabelis 3 toodud Uhaku maastikukaitseala on ühtlasi ka ala, mis kuulub Natura 2000 üleeuroopalise

looduskaitsealade võrgustiku (edaspidi ka Natura 2000) koosseisu ning Natura 2000 kaitse-eesmärgid on

integreeritud nimetatud ala kaitse-eeskirja või kaitset reguleerivatesse muudesse õigusaktidesse (vt rohkem

Natura 2000 objektide kohta peatükk 5.1.2).

46 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 mõistes; 47 Veeseadus § 32 ja § 34.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 32 / 81

Tabel 3. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate objektide paiknemine planeeringulast 5 km raadiuses (15.09.2025 seisuga)

Tüüp

Kaitsealune objekt Asukoht planeeringuala suhtes (kaugus

sirgjoonena mõõtes) meetrites2

Nimetus EELIS kood1

Vääriselupaik VEP nr.157100 VEP157100 985 Vääriselupaik VEP nr.157099 VEP157099 2315 Vääriselupaik VEP nr.207389 VEP207389 2564 Vääriselupaik VEP nr.209774 VEP209774 2589 Vääriselupaik VEP nr.209775 VEP209775 2712 Vääriselupaik VEP nr.157067 VEP157067 3085 Vääriselupaik VEP nr.157066 VEP157066 3126 Vääriselupaik VEP nr.207390 VEP207390 3135 Vääriselupaik VEP nr.157092 VEP157092 3255 Vääriselupaik VEP nr.157091 VEP157091 3275 Vääriselupaik VEP nr.157097 VEP157097 3429 Vääriselupaik VEP nr.157098 VEP157098 3598 Vääriselupaik VEP nr.204371 VEP204371 4212 Vääriselupaik VEP nr.211910 VEP211910 4845 Vääriselupaik VEP nr.207387 VEP207387 4897

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9302884 4548

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9308235 4584

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Goodyera repens (roomav öövilge) KLO9347181 1247

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347187 1247

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347213 1256

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347211 1330

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347214 1441

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza sp. (sõrmkäpp (liigini määramata)) KLO9347233 1452

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Listera ovata (suur käopõll) KLO9347212 1497

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347167 1509

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347215 1510

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347168 1516

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 33 / 81

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347188 1698

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Listera ovata (suur käopõll) KLO9347208 1711

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347169 1720

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347210 1720

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347209 1751

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347206 1770

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347197 1834

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9347186 1871

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347202 1872

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347198 1887

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza sp. (sõrmkäpp (liigini määramata)) KLO9347234 1892

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza sp. (sõrmkäpp (liigini määramata)) KLO9347235 1911

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9347184 1966

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Lycopodium clavatum (karukold) KLO9347174 1982

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347229 2016

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Lycopodium clavatum (karukold) KLO9347178 2018

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347207 2062

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347201 2122

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9347182 2145

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347155 2146

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9347183 2155

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Lycopodium clavatum (karukold) KLO9347175 2156

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 34 / 81

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9403378 2165

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Lycopodium clavatum (karukold) KLO9347177 2168

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza sp. (sõrmkäpp (liigini määramata)) KLO9347236 2187

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp) KLO9347185 2258

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347228 2259

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347190 2280

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Lycopodium clavatum (karukold) KLO9347176 2338

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347232 2345

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Goodyera repens (roomav öövilge) KLO9347180 2363

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Epipactis palustris (soo-neiuvaip) KLO9334742 2387

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347189 2398

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347205 2398

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347194 2423

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347227 2449

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Goodyera repens (roomav öövilge) KLO9347179 2525

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347204 2576

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347195 2725

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347219 2763

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347156 2769

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9403377 2793

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347196 2813

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347230 2941

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 35 / 81

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347170 2993

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347173 3074

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9403380 3091

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9403379 3106

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347231 3147

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347172 3171

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347171 3270

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347226 3355

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347203 3402

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347193 3408

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Orchis militaris (hall käpp) KLO9337746 3498

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347216 3524

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347166 3548

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Orchis militaris (hall käpp) KLO9337745 3577

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp) KLO9347200 3588

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347192 3591

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347222 3594

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9302890 3622

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347165 3773

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347163 3813

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9403381 3955

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347223 4034

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 36 / 81

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347164 4106

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9353097 4171

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9405221 4212

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Pulsatilla pratensis (aas-karukell) KLO9308920 4255

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347221 4256

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347217 4360

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347158 4375

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neckera pennata (sulgjas õhik) KLO9404285 4378

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9302885 4416

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9322038 4421

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9302883 4465

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9337737 4487

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9322005 4574

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9337739 4595

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Goodyera repens (roomav öövilge) KLO9321998 4595

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347157 4600

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9321981 4614

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347224 4655

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9322040 4674

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347159 4686

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) KLO9347191 4811

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Listera ovata (suur käopõll) KLO9347218 4811

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 37 / 81

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) KLO9347225 4855

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) KLO9347162 4889

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9302893 3578

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347152 1323

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347149 1795

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347151 1943

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347150 1978

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347148 2053

III kaitsekategooria taime leiukoht3 Neottia cordata (väike käopõll) KLO9347153 2112

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9337727 3572

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9347147 3576

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9302886 3615

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9302887 3685

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9350529 3826

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9350701 4037

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9303689 4473

III kaitsekategooria taime leiukoht3

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) KLO9337728 4857

Püsielupaik Varja merikotka püsielupaik KLO3003114 -6

Püsielupaik Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik

KLO3001225 4420

Kavandatav kaitstav ala4 Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik

puudub 4391

III kaitsekategooria looma leiukoht3 Cottus gobio (võldas) KLO9125074 3598

III kaitsekategooria looma leiukoht3 Cottus gobio (võldas) KLO9125073 3706

III kaitsekategooria looma leiukoht3 Cottus gobio (võldas) KLO9125062 3713

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 38 / 81

II kaitsekategooria looma leiukoht

Dendrocopos leucotos (valgeselg- kirjurähn) KLO9138252 106

II kaitsekategooria looma leiukoht3

Accipiter gentilis (kanakull) KLO9135828 2429

II kaitsekategooria looma leiukoht3 Podiceps auritus (sarvikpütt) KLO9127488 3693

II kaitsekategooria looma leiukoht3

Eptesicus nilssonii (põhja- nahkhiir) KLO9114075 3989

II kaitsekategooria looma leiukoht3 Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114289 4856

I kaitsekategooria looma leiukoht5 Haliaeetus albicilla (merikotkas) KLO9133783 -6

Kaitsealune park Püssi mõisa park KLO1200450 2968 Maastikukaitseala Uhaku maastikukaitseala KLO1000621 3775

Märkused: 1. ülaindeks „1“ – Eesti looduse infosüsteem; 2. ülaindeks „2“ – kui kaugus on 0, siis see tähendab, et analüüs GIS programmiga (nt QGIS) tuvastas objektide lõikumise; 3. ülaindeks „3“ – looduskaitseseaduse § 48 lg 4 alusel kaitsealuste liikide elupaikades (leiukohtades), mis asuvad väljaspool kaitstavat loodusobjekti, rakendub isendi kaitse; 4. ülaindeks „4“ – projekteeritav objekt, millel puudub keskkonnaregistri (EELIS) kood ning projekteeritavaks kaitserežiimiks on looduskaitseseaduse § 30 kohane sihtkaitsevööndi režiim; 5. ülaindeks „5“ – detailsem analüüs mõjust viidatud merikotka leiukohale ja püsielupaigale on toodud aruande lisas 4; 6. ülaindeks „6“ – looduskaitseseadus § 53 lg 1 ei avaldata elupaiga asukoha määrata võimaldavat teavet.

Kaitsealast väljaspool asuva III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitse on korraldatud

eelkõige looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 4 ja 55 lg 8 alusel - keelatud on hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kaitsealuse (kõik kaitsekategooriad) loomaliigi (nii selgroogse kui ka selgrootu) isendi tahtlik surmamine, välja

arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud48.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning

rände ajal on keelatud, välja arvatud vigastuse ravimiseks. Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada

õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil või ümberasustamise eesmärgil

Keskkonnaameti loa alusel üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Loomaliigi isendi

(kaitsealuse/kaitsestaatuseta) jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduslikul eesmärgil on

lubatud Keskkonnaameti loal49.

Täiendavalt on keelatud50 (v.a LKS nimetatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel) looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a LKS nimetatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel või

Keskkonnaametit kirjalikult teavitades).

Vääriselupaiku, mille osas kehtivad metsaseaduse alusel51 muuhulgas EELISes toodud suunised kaitse

korraldamiseks, planeeringualal ja lähiümbruses ei ole.

48 Looduskaitseseadus § 55 lg 1; 49 Looduskaitseseadus § 55 lg 6 ja § 58 lg 4 ja 5 ning § 582 lg 1; 50 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 1 ja 2. 51 Metsaseadus § 23 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 § 261 lg 1 ja 2;

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 39 / 81

Planeeringualal ei esine teadaolevalt võõrliigi(-liikide) leiukohti.

Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim objekt asub ca 2970 meetri kaugusel lääne suunas – Püssi mõisa

park, 19. saj (registrikood: 13941).

Pärandkultuuri objektidest asub planeeringuala piirkonnas kolm objekti:

a) ca 302 m - Püssi-Kohtla teetrass (tüüp: maanteed; registrikood: 437:MNT:001);

b) ca 541 m – Kuusekultuur (tüüp: eriotstarbel rajatud puistud; registrikood: 437:EOM:006);

c) ca 653 m - Varja maaparandusobjekt (tüüp: maaparandusobjektid; registrikood: 437:MPO:001).

Pärandkultuuri objektide all tuleb mõista eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte

maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine sõltub eeskätt maaomanike tahtest.

Jääkreostus

Planeeringualal ei ole reostusuuringuid teostatud, sest olemasoleval põllumaal ei eeldata jääkreostuse

olemasolu. Lähim teadaolev jääkreostusega seotud objekt (Kohtla jõe reostunud põhjasetted; kood:

JRA0000080) jääb planeeringualast ca 417 m (Kohtla jõgi; kood: VEE1070700). Eesti Looduse Infosüsteemi

kohaselt on jääkreostus suures osas likvideeritud.

Kui siiski planeeritu teostamise käigus ehitus- ja kaevetöödel avastatakse reostusilmingutega pinnas, tuleb

reostunud pinnas käidelda vastavalt kehtivale korrale52. Kui soovitakse teada täpsemalt võimaliku reostuse

ulatust ja kontsentratsioone, tuleb teostada reostusuuring.

4.5. INIMESTE TERVIS, HEAOLU NING ELANIKKOND Planeeringualaga ei piirne elamualasid ning lähimad eraõued paiknevad ca 1619 m kaugusel (vt ka joonis 2).

Planeeringualast ca 417 m kaugusel asub avalikult kasutatav veekogu53 (Kohtla jõgi; kood: VEE1070700) ja ca

655 m kaugusel samuti avalikult kasutatav Varbe peakraav (VEE1071100). Planeeringualale ei jää avalikult

kasutatavaid54 teid, kuid juurdepääsud on planeeritud Lüganuse - Kohtla-Nõmme tee metsatee (tee number:

4375010) ja mitteavaliku eratee staatusega Varja tee (tee number: 4370028) kaudu. Metsatee on

ehitusseadustiku § 93 lg 1 kohaselt riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks

kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole

metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Ülaltoodust nähtub, et planeeritavad

tegevused ei mõjuta negatiivselt juurdepääsu avalikele veekogudele või liikumist avalikel teedel.

Eesti õigusaktides üldjuhul ei eksisteeri n-ö nulltolerantsi põhimõtet, kus kõik allpool nimetatud heited peaks

jääma tootmisterritooriumi piiresse ning see annab võimaluse juhtumite tekkimiseks, kus keskkonnahäiring,

mis ei ületa arvulist normi, võib mõjutada ebasoovitavalt mõne konkreetse mõjurite suhtes tundlikuma inimese

heaolu ja viia ka vastavate kaebuste esitamiseni. Siinkohal on oluline toonitada, et keskkonnahäiringu55 ja

olulise keskkonnahäiringu56 esinemine (teatud juhtudel) ei pruugi viia olulise keskkonnamõju57 avaldumiseni,

mis võib olla ajalise kestuse, mõju intensiivsuse, ruumilise ulatuse ja pöörduvuse osas nö raskusastme järgmisel

52 Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 määrus nr 45 „Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri“ (eelkõige § 34) ning jäätmeseadus koos selle alusel kehtestatud määrustega; 53 Veeseadus § 23 ja Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“; 54 Ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee; 55 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1 mõistes. 56 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lg 2 mõistes; 57 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 22 mõistes;

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 40 / 81

tasandil. Samas KeÜS58 § 3 lg 2 p 4 kohaselt on iga oluline keskkonnamõju ühtlasi käsitatav ka olulise

keskkonnahäiringuna.

Välisõhu kvaliteet (sh asjakohasel juhul müra, lõhn, tolm ja muud saasteained/heited)

Planeeritu elluviimisega seotud ehitustöödest tingitud häiringud (eelkõige transpordist ja muudest masinatest

tingitud müra, tolm, lõhn) piirduvad tööde teostamise ajaga ja ei ole eeldatavalt olulised KeHJS § 22 mõistes

ehk ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu (vt ka peatükk 2.3). Päevasel ajal (07.00-23.00) ei ole ehitustöödest

tingitud müratasemele normtasemeid kehtestatud, küll aga on kehtestatud normtasemed öiseks ajaks59,

millega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel ja teostamisel.

Potentsiaalsetest avariiolukordadest võib kohalikku elanikkonda mõjutada lokaalne maastikutulekahju (vt ka

peatükk 2.5).

Müra

Planeeringuga kavandatakse uusi müraallikaid ning selgitamaks välja erinevate stsenaariumite mõju, on

käesolevale aruandele lisatud (vt lisa 1) vastav mürahinnang. Gaasimootoritega stsenaariumi korral on

detailplaneeringuga kavandatavate müraallikate põhjustatud päevane müratase lähima eluhoone (lähiaadress

- Roodu AÜ 13; katastritunnus 43701:004:0286) juures päeval 32 dB(A) ja öine müratase 30 dB(A).

Gaasiturbiinide korral on detailplaneeringuga kavandatavate müraallikate põhjustatud päevane müratase

lähima eluhoone juures päeval 39 dB(A) ja öine müratase 37 dB(A) (vt ka lisa 1). Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 7160 lisa 1 kohaselt on tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel61 päevasel ajal (7.00-23.00)

60 dB(A) ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB(A).

Vibratsioon

Ehitiste rajamisel võib esineda vajadus teostada töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine jne),

mis võivad kaasa tuua vibratsiooni ning sellisel juhul on oluline, et järgitakse sotsiaalministri 01.10.2025

määruses nr 54 § 1 lg 3 ja 4 toodut - seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada

ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa

määrusega kehtestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel62.

Nimetatud määruse lisas tuuakse välja üldvibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–

07.00) ajal.

Välisõhu saasteained (sh lõhnaained ja tolm)

Planeeritu rajamise etapis paisatakse välisõhku masinate heitgaase ning töödega võib kaasneda lõhnaainete63

(nt asfaldi laotamisel) ja tolmu (sh peenosakesed ja eriti peened osakesed)64 heide. Käitise töötamise aegsed

täpsed lõhnaainete kogused ei ole teada (ei selgitatud teadlikult välja), kuid ei ole alust eeldada olulise

58 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 59 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1; 60 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; 61 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad; 62 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“. 63 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 67 mõistes; 64 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 33 lg 2 ja 3 mõistes;

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 41 / 81

keskkonnamõju teket olukorras, kus lähimad vastuvõtjad (eraõued) asuvad kaugemal kui 1600 m. Eeltoodu on

ka põhjus, miks lõhnaainete mõjule aruandes ei keskenduta. Lisanduvate välisõhu saasteainetega seonduvat

hakkab reguleerima ka tulevikus taotletav keskkonnakaitseluba, mille menetluse käigus tõendatakse

kehtestatud piirväärtustest65/lõhnaaine esinemise häiringutasemest66 kinnipidamist (mitte ületamist)

uuesti/täiendavalt. Praeguses aruandes käsitletavate stsenaariumite tootmisvõimsuse ja kasutatavate

tehnoloogiate puhul tekkivaid saasteainete koguseid hinnati ja nende hajuvust (vastavust õhukvaliteedi

piirväärtusele ehk edaspidi ka ÕPV) modelleeriti. Teostatud modelleerimistulemused on toodud lisas 2 ning

need viitavad sellele, et ainukesena on lämmastikdioksiid saasteaineks, mille osas on vaja kasutusele võtta

teatud olukorras (gaasimootorite stsenaariumi korral, kui kasutatakse diislikütust) meetmed ÕPV-st

kinnipidamiseks (vt lisa 2 ja peatükk 6).

Praegu ei saa eeldada ka olulist kumuleeruvat mõju käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate

keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate teiste käitistega ning olulisemate planeeritud heiteallikatega,

sest saasteainete hajuvuse modelleerimisel võeti arvesse kõiki planeeringuala piirist 5 km kaugusele jäävaid

käitiseid, millest väljutatakse analoogseid saasteaineid (vt lisa 2).

Ei ole alust eeldada, et uute heiteallikate lisandumisel piirkonna välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et

kehtestatud piirväärtusi ületatakse ning tekib oluline keskkonnamõju.

Planeeritu kasutusperioodil on samuti üheks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks käitise juurdepääsuteedel

toimuv liiklus. Siiski ei ole alust eeldada, et piirkonna välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud

piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline keskkonnamõju.

Ülaltoodud järelduse paikapidavusele loob kindlust (hoolimata asjaolust, et maanteel ja linnas on mobiilsete

allikate liikumiskiirus erinev) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2020. a teostatud õhukvaliteedi

mõõtmised67 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee Topi – Kanamaa vahelisel lõigul, mille liiklussageduseks 2018. a

liiklusloenduse andmetel oli 21078 autot ööpäevas. Mobiilse mõõtejaamaga teostati õhukvaliteedi

pidevmõõtmisi SO2, NOX, CO ja PM2,5 kontsentratsioonide ning meteoroloogiliste parameetrite osas. Lisaks

pidevmõõtmistele koguti nädalaste mõõtetsüklitena PM10 proovid, millelt määrati raskmetallide nagu As, Cd,

Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V ja ioonide SO42-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+ sisaldus. Lisaks määrati PM10 fraktsioonist

EC/OC sisaldus. Töid teostati kahes etapis, vastavalt talvine mõõtekampaania, mis leidis aset 31.01. – 02.03.2020

ja suvine mõõtekampaania, mis toimus ajavahemikul 04.06. – 06.07.2020.

Maksimaalne tunnikeskmine SO2 sisaldus mõõdeti mõõtepunktis 25.02.20 vastavalt 2,1 µg/m3 ning

ööpäevakeskmine sisaldus 04.02.20 vastavalt 0,8 µg/m3. Mõõteperioodi keskmine SO2 sisaldus oli 0,3 µg/m3.

Vääveldioksiidi sisaldusele õhus kehtib tunni- ja ööpäevakeskmine õhukvaliteedi piirväärtus vastavalt

350 µg/m3 ja 125 µg/m3.

Maksimaalne tunni ja ööpäevakeskmine NO2 sisaldus mõõdeti mõõtepunktis 14.02.20 vastavalt 72,5 µg/m3

ning 25,6 µg/m3. NO sisaldus õhus järgis NO2-le sarnaseid tõusu- ja langustrende. Maksimaalne tunni ja

ööpäevakeskmine NO sisaldus mõõdeti mõõtepunktis 25.02.20 vastavalt 87 µg/m3 ning 16,9 µg/m3.

65 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 47 alusel kehtestatud; 66 Lähtudes kliimaministri 06.07.2023 määruses nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ § 6 lg 2 ja 3: a) standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist; b) standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10% osakaal; 67 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töö „Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal“.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 42 / 81

Mõõteperioodi keskmine NO2 sisaldus oli 9,5 µg/m3 ja NO sisaldus 4,6 µg/m3. Lämmastikdioksiidi sisaldusele

õhus kehtib tunnikeskmine õhukvaliteedi piirväärtus 200 µg/m3.

Mõõtmistulemuste põhjal järeldati, et õhukvaliteedi saastatuse taseme võib piirkonnas lugeda heaks, kuna

mõõdetud saastetasemed kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustanud, mistõttu puudus inimese

tervisele ja keskkonnale avalduva/avalduda võiva ebasoodsa mõju tekke võimalus.

Ülaltoodud uuringu tulemused on olulised eelkõige kumulatiivse mõju hindamise kontekstis, sest

planeeringualast ca 2770 m põhjapoole jääb riigi eriplaneeringuga „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering“68 kavandatava maantee ühe võimaliku trassikoridori lõik

(3-E) ning käesoleva KSH käigus teostatud välisõhku paisatavate saasteainete modelleerimised (vt ka KSH

aruande lisa 2, sh kaardid 1 – 9) näitasid, et GEJ koos teiste olemasolevate ja planeeritavate69 fooniallikatega

võib tekitada ülalnimetatud trassikoridori lõigu (3-E) piirkonda järgnevad saasteainete kontsentratsioonid:

 lämmastikdioksiid (1 h keskmine): 60 – 127 µg/m³;

 vääveldioksiid (1 h keskmine): 14,3 – 26,4 µg/m³;

 vääveldioksiid (24 h keskmine): 3,88 – 5,67 µg/m³.

Ülalnimetatud töö nn Topi – Kanamaa lõik (mõõtepunkti koordinaadid: X-6576000.3 Y-533340.9) asub

Teeregistri kohaselt Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteel nr 4, kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli

15752 sõidukit 2024 a loenduse kohaselt. GEJ lähistele riigi eriplaneeringuga kavandatava maantee ühe

võimaliku trassikoridori lõik (3-E) on planeeritud asendama praeguse Tallinna-Narva tee põhimaantee nr 1

lõiku (142,041 km – 149,646 km), kus 2024 a loenduse kohaselt oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

6101 sõidukit. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et kui kasutada Topi – Kanamaa lõigu saasteainete mõõtmise

tulemusi GEJ lähistele planeeritud maanteega kumulatiivse mõju hindamiseks, siis ei ole alust eeldada, et võiks

toimuda alahindamine.

Ülaltoodu näitab, et kui ülalnimetatud Topi – Kanamaa vahelisel lõigul (vastava keskmistamisaja

maksimumväärtused) ja käesoleva KSH käigus saadud saasteainete kontsentratsioonid, kasvõi matemaatiliselt

liita, siis õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ületata kumulatiivse mõju tulemusena.

Radoon

Standard EVS 840: 2023 kohaselt on peamine radooniallikas maa sees leiduvad uraani sisaldavad mineraalid.

Radoon ei jää maapinda püsima, vaid liigub sealt nii kivimite pooride kui ka lõhede kaudu väiksema rõhu

suunas välisõhku või hoonesse ja seguneb seal õhuga. Radoon on õhust ligi 7,7 korda raskem (9,96 kg/m3),

kogunedes seega enamasti hoone madalamatesse osadesse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele

on seotud kopsuvähiga. Sissehingatava õhuga kopsu sattuvad radooni aatomid kiirgavad lagunemise käigus

α-osakesi, millel on suurim kahjustav mõju elusrakkudele võrreldes β-osakeste või g-kiirgusega. Siseruumi

sattunud radoon koos oma radioaktiivsete tütarisotoopidega võib inimesele anda enam kui poole saadavast

loodusliku ioniseeriva kiirguse doosist. Radoon on kopsuvähi tekkimise riskitegurite hulgas suitsetamise järel

teisel kohal. Välisõhus on radooni kontsentratsioon väike, tavaliselt vahemikus 5 Bq/m3 kuni 20 Bq/m3.

68 Algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“; 69 „Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering“. Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 244.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 43 / 81

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 - (kilo)bekerelli kuupmeetris, mis näitab, mitu

radooniaatomi tuuma laguneb ühe sekundi jooksul ühes kuupmeetris õhus.

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt (andmed 2023. a seisuga) kuulub

planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuse piirkonda. Kõrge radooniriskiga

omavalitsustes on vähemalt 10% mõõtmispunktides radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³, madala riskiga

valdades jäävad sisaldused enamasti alla 75 kBq/m³. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge

radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Selleks, et radoonisisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL

riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks pinnaseõhu radoonisisaldus olema madalam kui 50 kBq/m³.

Eesti pinnase radooniriski kaardi ruutkaardi (tuleb esile mõõtkavas 1:300 000) andmetel olid piirkonnas

(planeeringualast ca 4 km kaugusel) aastatel 2002, 2005 ja 2012 teostatud mõõtmiste tulemused vahemikus

50-500 kBq/m³ (50 000 – 500 000 Bq/m³).

Standardi EVS 840: 2023 kohaselt on pinnaseõhu radoonisisalduse järgi pinnas liigitatud järgmiselt:

 madala radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on < 10 000 Bq/m³;

 normaalse radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on 10 000 Bq/m³ kuni 50 000 Bq/m³;

 kõrge radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on 50 000 Bq/m³ kuni 250 000 Bq/m³;

 ülikõrge radoonisisaldusega, kus radoonisisaldus on > 250 000 Bq/m³.

Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“70 kohaselt loetakse kõrge radooni(Rn)-

sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50-250 kBq/m3.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas

tuuakse välja kõrgendatud radooniriskiga maa-alade (valdade) loetelu ja Lüganuse vald on selles toodud, mis

tähendab, et lähtudes nimetatud määruse § 4 lg 1 on tööandjal kohustus tööruumi õhu radoonisisalduse

mõõtmise korraldamiseks. Samuti on lähtudes § 1 p 1 tööandja kohustatud (eelkõige kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel) vähendama töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast

radoonist ning § 3 lg 1 tuuakse, et õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m³.

Standardis EVS 840: 2023 on soovitus (ei ole kohustuslik) enne hoonete projekteerimist või juba

detailplaneeringu faasis mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni.

Kokkuvõttena viitavad asjaolud võimalikule radooniprobleemile, millele tuleb tähelepanu pöörata

projekteerimise etapis, sest projekteerija peaks garanteerima, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema

kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab (vastava uuringu vajaduse üle

otsustamine võiks jääda projekteerija pädevusse/otsustada).

Valgusreostus

Valgusreostus ehk puistevalgus (häiriv valgus) on tehisvalguse ümbritsevasse keskkonda suunamine, mis

vähendab valgussüsteemide energiatõhusust ja -säästlikkust, kiirgab sellistes suundades või spektraaljaotustes,

mis ei ole vajalikud asjaomastel aladel ettenähtud tegevuseks ning mis oma kvantitatiivsete omaduste või

70 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 lisa 2.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 44 / 81

suuna tõttu põhjustab ärritust, ebamugavust, tähelepanu hajumist või takistab olulise informatsiooni (nt

liiklusmärgid ja tähistaevas astronoomiavaatlustel) nähtavust.

Välitöökohtade valguse ja valgustatuse teemat on käsitletud Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025, mille

peatükk 5.5 käsitleb häirivat valgust ehk puistevalgust, tuues soovitused erinevate keskkonnatsoonide kohta

kinnistule langeva valguse, valgustugevuse, üleskiirguva osa ja heleduse osas.

Planeeringuala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele.

Liigse valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et

valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne (vältida

valgustuse suunamist aladele, kus inimesi ei liigu). Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Välisvalgustuse kavandamisel on mõistlik kaaluda ka anduritega valgusteid.

Ülaltoodust lähtudes ei ole põhjust eeldada, et lisanduv välivalgustus suurendaks oluliselt käitise mõju (sh

piirkonna looma- ja linnuliikidele), siiski võiks edasisel projekteerimisel arvestada (kui toodud põhimõtted on

rakendatavad lähtudes käitise eripärast) Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud soovitusi häiriva valguse

vältimiseks/vähendamiseks, et tagada veendumus, et valgusreostus on ohjatud.

4.6. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE Planeeringulahenduse kliimakindluse tagamiseks teostati kliimakindluse tagamise hinnang (vt lisa 5) lähtudes

Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027)“ toodud metoodikast ning nn ühendmääruse71 lisas 3 toodud kliimakindluse tagamise hindamise

andmekoosseisust.

Seos kliimamuutusega

Hoonetes kulub Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest (Civitta Eesti AS, 2021). Eestis

kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus- ja

kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA 2023).

Tekkepõhiselt tuli 2022. a 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete ehitusest ja

13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille tootmisel

paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel õhku ca

600 kg CO2. Mida energiatõhusam on ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne

jalajälg (Rohetiiger SA 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu

hoone süsinikujalajäljest, on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja

materjale kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg.

Hoone(d) tuleb hästi soojustada (kui see on kohane lähtudes kasutusotstarbest) ning kui osutub vajalikuks

kasutada hoonetes täiendavat kütet, tuleb kasutada võimalikult energiaefektiivseid lahendusi (nt maaküte,

õhkküte jne). Võimaluse korral tuleb kavandada päikeseenergia ja/või tuuleenergia kasutamist taastuva

energiaallikana.

Planeeritud tegevuse stsenaariumite väärtused väljendatud ühikuna t CO₂-ekvivalent/MWh oleks vastavalt ca

0,60 (gaasiturbiinid) ja ca 0,55 (gaasimootorid). Stsenaariumite väärtused väljendatud ühikuna

71 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 45 / 81

g CO₂-ekvivalent/kWh oleks vastavalt ca 603 (gaasiturbiinid) ja ca 549 (gaasimootorid). Kokkuvõte kavandatava

tegevuse poolt süsinikuringesse lisatavast süsinikust (väljandatuna CO2-ekvivalentidena aastas) on toodud

aruande lisas 5 (eelkõige tabel 6).

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 kohaselt tuleb linnade planeerimisel ja

linnakorralduses tulevikus aset leidvate üleujutuste, tormide ning kuumalainetega kaasnevate riskidega

arvestada planeeringulahendustes. Prognooside kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii

äärmuslikud kui paljudes teistes riikides. Eestis on prognoositud 21. sajandi jooksul järgmisi muutusi:

• temperatuuritõus, millega kaasneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide levik; elanike terviseprobleemide sagenemine jms. Võrreldes kontrollperioodiga

(1971-2000) on tulevikus aasta keskmine õhutemperatuur tõusuteel. RCP (Representative Concentration Pathway) on IPCC poolt kasutusele võetud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tuleviku trajektooride

süsteem. RCP4.5 peetakse kõige tõenäolisemaks ja RCP8.5 on kõige pessimistlikum stsenaarium.

Keskkonnaagentuuri 2015. a töös „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“ on 2041-2070

perioodiks RCP4.5 ennustus 2,0 oC temperatuuri tõusu ja RCP8.5 ennustus 2.6 oC, 2071-2100 perioodis on

need väärtused vastavalt 2.7 oC ja 4.3 oC;

• sademete hulga suurenemine, millega tihenevad üleujutused, kaldaerosioon ja kaldakindlustamise mahu

suurenemise vajalikkus; surve elamutele/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Sademete aastane hulk tõuseb

kliimamudelite põhjal 10-14% (2041-2070) ja 16-19% (2071-2100). Mudelid projitseerivad ekstreemsete

sademete juhtumite hulga suurenemist, kuid arvestades selle väga väikest esinemise tõenäosust enamuse

osa aastast, on see oluline vaid suvel;

• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks

jms. Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081-2100 stsenaariumi RCP4.5 korral on 32-63 cm ja

RCP8.5 korral 45-82 cm;

• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormi tagajärgede

likvideerimise võimele.

Planeeringu ala puhul on kõige olulisemateks muutusteks õhutemperatuuri tõus ning sademete hulga

suurenemine (sh äärmuslikud sademed). Lume- ja jääkatte vähenemine, liikide levilade muutumine ja

talvetormide sagenemine niivõrd planeeringulahenduse koostamist ja elluviimist ei mõjuta. Planeeringu

koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ja tagada lahendused, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda nende tekkekohal ja et samal ajal oleks välditud pinnase erosioon. Vajalik

on mahuühtlustite/viibesüsteemide/settetiikide kasutamine. Selle eesmärgiks on intensiivsete sajuhoogude või

suuremate lumesulavee koguste korral tagada eesvoolu juhitavate vooluhulkade ühtlustamine. Planeeringu

koostamisel on sellega arvestatud ja planeeritud sademevee puhvertiik. Siinkohal on kohane pöörata ka

tähelepanu, et sademevee hulga vähendamiseks tuleb kavandada optimaalse suurusega kõvakattega pinnad,

see puudutab eeskätt parklaid ja hoonete ümber kavandatavaid platse.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 46 / 81

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID 5.1. NATURA EELHINDAMINE KeHJS § 40 lg 4 p 4 kohaselt on üheks KSH aruandes käsitletavaks (vajadusel) teemaks eeldatav mõju Natura

2000 võrgustiku alale. KeHJS § 29 lg 2 järgi võib arendustegevuse hilisemas faasis tegevusloa anda, kui seda

lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta

ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Eeltoodust tulenevalt on juba

planeerimisel oluline aru saada mõjust või selle puudumisest Natura 2000 alade suhtes72. Natura hindamise

võib jagada kaheks suuremaks etapiks: 1) Natura eelhinnang (vt ka joonis 7) ja 2) Natura asjakohane hindamine.

Käesoleva analüüsi ühe tulemina selgub, kas on vajalik teostada ka Natura asjakohane hindamine käsitletavate

tegevuste osas.

Joonis 7. Natura eelhindamise skeem (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019)

5.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Natura 2000 alasid kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu ning

kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on toodud ala kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või

elupaiga soodsa seisundi tagamiseks või liigi soodsa seisundi tagamiseks koostatud tegevuskavas, mida kõiki

koostatakse looduskaitseseaduse alusel73 ning kaitsealuse liigi elutingimuste parandamine on lubatud üksnes

nimetatud dokumentide alusel74.

72 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mail 2020. a kohtuotsuse haldusasjas 3-18-529/137 kohaselt võib Natura hindamise tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust. 73 Looduskaitseseadus § 25, 251 ja 49; 74 Looduskaitseseadus § 54;

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 47 / 81

Lähim planeeringuala piirkonda jääv Natura 2000 võrgustikuga seotud ala (vt tabel 4).

Tabel 4. Planeeringuala piirkonda jääv Natura 2000 võrgustiku ala

Tüüp

Objekt Asukoht planeeringuala suhtes (kaugus sirgjoonena

või mööda vooluveekogu mõõtes) Nimetus Rahvusvaheline

kood

Natura

(loodusala)

Uhaku

loodusala EE0070132 Kaugus alast sirgjoonena ca 3775 m

Seda, kas tegevus on Natura 2000 ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik, tuleb välja

selgitada analüüsides ala(de)ga seotud kaitse-eeskirju, kaitsekorralduskavasid ja liigi või elupaiga

tegevuskavasid. Tegevused, mis on otseselt seotud Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide saavutamisega,

peavad olema kirjeldatud kaitse-eeskirjas, ala kaitsekorralduskavas, liigi või elupaiga tegevuskavas. Kui see

peaks nii olema, lõppeb Natura eelhindamine pärast selle asjaolu tuvastamist, aga vastasel juhul eelhindamine

jätkub muude etappidega (vt joonis 7).

Kavandatavad tegevused ei ole otseselt seotud tabelis 4 nimetatud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega ega

ole selleks otseselt vajalikud, lähtudes kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduskavadest, kaitse-eeskirjadest,

liigi või elupaiga tegevuskavast ja looduskaitseseadusest. Eeltoodu tähendab, et joonis 7 kohaselt tuleb jätkata

eelhindamise muude etappidega.

Ülaltoodud hinnangu andmisel lähtuti Uhaku loodusala (Uhaku maastikukaitseala) kaitsekorralduskava75

peatükist 3 ja Pärandniitude tegevuskava76 peatükist 4. Samuti lähtuti Uhaku maastikukaitseala kaitse-

eeskirjast77.

5.1.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus ja kaitse-eesmärgid

Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid tulenevad Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusest nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Alljärgnevalt on toodud hinnangusse kaasatud (vt

tabel 4) Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid.

Uhaku loodusala kaitse-eesmärk on alljärgnevalt toodud ja direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning

lood (alvarid – *6280).

Alljärgnevalt on toodud hinnangusse kaasatud Natura 2000 alade üldiseloomustused.

Uhaku loodusala üldiseloomustus

Uhaku loodusala asub Ida-Virumaal Püssi linna vahetus läheduses. Loodusalal on haruldased, ohustatud ja

teaduslikku väärtust omavad karstivormid. Uhaku on Eesti suuremaid ja tuntumaid karstialasid, kus on levinud

suletud tüüpi karst. Loodusalal on karstijärvi ja -järvikuid (3180*) ning seal neeldub loodusala läbiv Erra jõgi,

voolates maa all Purtse jõe oruni, kus ta väljub allikatena. Nii jõe neeldumise kui ka maa-aluste vooluteede

kohti tähistavad suured karstilehtrid. Uhaku karstiala iseärasuseks on suur karstilehtrite arv, mis paigutuvad

75 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.12.2023 käskkirjaga 1-3/23/666; 76 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/60; 77 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrusega nr 157.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 48 / 81

ahelatena piki jõesängi 1 km ulatuses ja on kohati liitunud karstioruks. Jõesängis paljandub õhukesekihiline

savikas Uhaku lade.

5.1.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatud tegevuste analüüsi juures on oluline aru saada, kas kavandatav tegevus mõjutab (kas eksisteerib

vastavat potentsiaali omav mõju) ebasoodsalt (halvendab elupaikade seisundit) Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust (ökoloogilist terviklikkust) ja kaitse-eesmärke (vt täpsed elupaigatüübid peatükk 5.1.2).

Käesoleva analüüsi kõikide ülal- ja alltoodud peatükkide põhjal võib jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju

Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud ja sellest tulenevalt Natura asjakohast

hindamist ei ole vaja teha.

Analüüsitava Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid on üldjoontes seotud kaitset väärivaks tunnistatud veekogu (sh

karstiga seotud) ja loo (alvarid) kooslustega. Tegevustega seotud maa-ala ruumiline paiknemine Natura 2000

alade suhtes ning planeeringus ettenähtavad ning õigusaktidest ja/või standarditest tulenevad tehnilised ja

töökorralduslikud lahendused (vt ka peatükk 5.2) tagavad selle, et Natura 2000 ala terviklikkust ei mõjutata ka

kaudselt läbi elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vajalike keskkonnatingimuste (tunnuste) mõjutamise (nt

veerežiimi, settekoormuse mõjutamine, õhu ja vee kaudu levivate saasteainete). Ei mõjutata (ei halvendata)

alade põhiomadusi (sh füüsilisi tingimusi) ja ökoloogilisi funktsioone, sh struktuur, alal esinevate kaitse-

eesmärkideks olevate elupaigatüüpide pindala, esindavus ja kaitsestaatuse aste.

Planeeringualalt esmalt Varbe peakraavi (VEE1071100) ja seejärel Kohtla jõkke (VEE1070700) jõudev

sademevesi ning halvimal juhul (suurõnnetuse korral) sellega edasi kanduda võivad naftasaadused (kuigi

käitises on kohustus rakendada hoidmisehitiste parimat võimalikku tehnikat78 ja õigusaktide nõudeid79, mis

minimeerib sellise sündmuse mõjusid) ei ohusta nimetatud Natura 2000 ala, sest Kohtla jõgi suubub Purtse

jõkke (VEE1068200) ca 430 m ülespoole Natura 2000 alaga seotud Erra jõe (VEE1070200) Purtse jõkke

suubumise kohta ning planeeringualalt Kohtla jõe Purtse jõkke suubumise kohani mööda vooluveekogusid on

ca 8,7 km.

Olulist kumulatiivset mõju (eelkõige müra, välisõhu saasteainete, veekogude sette- ja toitainete ning ohtlike

ainete koormuse osas) piirkonna muud tüüpi ja/või analoogsete tegevustega (olemasolevad ja aktiivses

planeerimisstaadiumis) ei ole ette näha Natura 2000 ala suhtes (vt ka peatükk 5.2), sest on asjakohane eeldada,

et olemasolevate tegevuste mõjud on juba asjaomaste asutuste80 kaasabil ohjatud ning ka seda, et

planeeritavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude

vältimiseks.

5.2. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE KOONDHINNANG Käesolevas peatükis antakse koondhinnang mõju suuruse/intensiivsuse, ulatuse, ilmnemise tõenäosuse,

kestuse/sageduse, pöörduvuse (keskkonna võimekus taastuda mõjust), kumuleeruvuse seisukohast

järgnevatele elementidele – maa (maakasutus), pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus,

78 Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage. European Commission, Joint Research Centre. 2006. Sevilla; 79 Veeseadus § 138-147 ning keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded; 80 KeHJS § 23 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ mõistes.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 49 / 81

elanikkond (laiem sotsiaalne keskkond), inimese tervis, inimese heaolu ja vara, kultuuripärand, kaitstavad

loodusobjektid, Natura 2000 alad. Samuti hinnatakse piiriülese mõju ning suurõnnetuste ja katastroofide tekke

tõenäosust. Vajadusel pakutakse (Natura 2000 aladega mitteseotult) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Ülalnimetatud ja tabelis 5 toodud mõjuvaldkondadest

kultuuripärandi, Natura 2000 alade, elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond), pinnase, välisõhu (saasteainete

heide) ning maastiku ja looduslik mitmekesisuse osas andis hinnangu keskkonnaekspert Maikel Daniel.

Planeeritud tegevuse mõjude hindamise mõttes (eelkõige kumulatiivse mõju seisukohalt) on oluline siinkohal

toonitada, et tegemist on piirkonda laiemalt vaadeldes olemasoleva suurtööstuste piirkonnaga ja oluline on

eelkõige aru saada, millist mõju avaldavad konkreetselt analüüsitavas planeeringus kavandatud tegevused, sest

muude objektide algsest rajamisest tingitud mõjud on juba vähemalt osaliselt avaldunud (sh enne Eesti saamist

Euroopa Liidu liikmeks ehk enne Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise kohustust ehk sh Natura

2000 alade nimekirja esitamist ja nende alade algseisundile hinnangu andmist) ning käimasolevate protsesside

mõju võib avalduda vähemalt osaliselt ka käesolevat planeeringut ellu viimata.

Ülaltoodu mõte on rõhutada, et varasemate kavade ja projektide mõju moodustab tavaliselt osa ala algsest

olukorrast ja sellega tuleb arvestada, sest varasemate tegevuste jätkuva mõju tõttu võib tuleneda vajadus

(eelkõige Natura 2000 kontekstis) võtta kasutusele parandusmeetmeid või tasakaalustavaid kaitsemeetmeid

või meetmeid elupaikade halvenemise või liikide häirimise vältimiseks.

Kavandatud tegevused saavad algseid (osaliselt juba avaldunud ja avalduvaid) mõjusid nii võimendada kui ka

vähendada või jätta samale tasemele (mõju puudub täielikult või on selgelt ebaoluline ehk samuti sisuliselt

puudub).

Kumulatiivse mõju kindlaksmääramisel on arvesse võetud teisi teadaolevaid kavasid ja/või projekte, mis on

lõpule viidud, lõpule viidavad, heakskiidetud, kuid lõpule viimata või ka ametlikes pooleliolevates menetlustes.

Olulist kumulatiivset mõju (eelkõige müra, välisõhu saasteainete, veekogude sette- ja toitainete ning ohtlike

ainete koormuse osas) piirkonna muud tüüpi ja/või analoogsete tegevustega (olemasolevad ja aktiivses

planeerimisstaadiumis) ei ole ette näha (vt ka tabel 5), sest on asjakohane eeldada, et olemasolevate tegevuste

mõjud on juba asjaomaste asutuste81 kaasabil ohjatud ning ka seda, et planeeritavate tegevuste puhul

rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks.

Planeeringuga seotud tegevuste elluviimine ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega, sest planeeritu viiakse ellu loodusväärtusi säästvalt ja nimetatud dokumentides

toodud põhimõtteid järgides (vt täiendavalt peatükk 3 ja peatükk 6), olles kooskõlas Eesti pikaajaliste

kliimaeesmärkidega (vt lisa 5).

Alljärgnevas tabelis 5 on toodud koondhinnang olulise keskkonnamõju võimaliku tekke osas ning sellest,

milliste parameetrite ja põhjenduste alusel koondhinnang kujunes.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

81 KeHJS § 23 mõistes ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ mõistes.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

a

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 50 / 81

Planeeringulahenduses ning edasistes projekteerimise ja käitamise tegevustes arvestatakse/on kohane

arvestada käesolevas hinnangus toodud mõjude vältimise/minimeerimise meetmeid (vt tabel 5).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 51 / 81

Tabel 5. Koondhinnang keskkonnamõju olulisusele82

82 Kasutatud osaliselt analoogiaid tööst – IMPERIA Project Report „Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“. (2015). University of Jyväskylä. https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/49498 83 Hinnang „Mõju puudub“ ja „Kumulatiivne mõju puudub“ antakse ka juhul, kui mõju on nii väike, et sellel pole eraldiseisvalt praktilist tähtsust (on tühine/selgelt ebaoluline) vastava teema kontekstis; 84 Kumulatiivsete mõjude osas hinnangu andmisel seoses koostatavate dokumentidega on eeldatud, et ka nende dokumentide alusel kavandatavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Maa (maakasutus) Madal positiivne Keskmine Kõrge Kõrge Keskmine Madal positiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritu lähtub üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega vastuolus mitte olevast arengusuunast (positiivne) ning mõjutab ümbritsevate

alade maakasutust lokaalsel tasandil (ulatus <5 km). Üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga või

maastikuga. Kui planeeritu realiseerub, on mõju ilmnemise tõenäosus kõrge ja kestus pikaajaline, kuid mitte pöördumatu (planeeritu

likvideerimisel on võimalik vähemalt osaline senise maakasutuse taastamine/taastumine). Võib esineda kumuleeruv mõju (koos teiste

arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega kooskõlas olevas

suunas). Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Pinnas Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus Otsene mõju pinnasele on lokaalne ja piirdub planeeritud objektide maa-alaga ja vahetu lähedusega. Kui planeeritu realiseerub, on mõju

ilmnemise tõenäosus kõrge ja kestus pikaajaline, kuid mitte pöördumatu (planeeritu likvideerimisel on võimalik vähemalt osaline senise

pinnase taastamine/taastumine). Ei ole alust eeldada, et tegevused tooks kaasa keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (ohtlike ainete sisalduse

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 52 / 81

85 Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage. European Commission, Joint Research Centre. 2006. Sevilla; 86 Veeseadus § 138-147 ning keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“; 87 Veeseadus § 129 lg 3 mõistes; 88 Veeseadus § 129 lg 4 kohased.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

piirväärtused pinnases) ületamise, sest seda ohjatakse hoidmisehitiste parima võimaliku tehnika85 ja õigusaktide nõuete86 järgimisega

(rakendatud mõjude leevendamise meede) . Üldplaneeringu kohaselt ei ole tegu väärtusliku põllumaaga. Võimalusel taaskasutatakse

olemasolevat kasvupinnast planeeringuala siseselt. Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega soodustatakse

piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või kooskõlas olevas suunas, millega

suurenevad mõjud piirkonna pinnasele. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega

seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Vesi Madal negatiivne Madal Keskmine Kõrge Kõrge Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Mõju pinnaveele avaldub eelkõige läbi täiendava sette- ja toitainete koormuse vahetult tööde teostamise ajal ja seni, kuni kraavid ja muud

veega kokku puutuvad pinnad stabiliseeruvad ning samuti perioodiliselt kogu objekti toimimise eluea jooksul. Hajuheite vältimiseks või

vähendamiseks kasutatakse (rakendatud mõjude leevendamise meede) looduslähedasi sademeveest vabanemise lahendusi87, kus on

tegemist mitte saastunud sademeveega ning suublasse juhitava vee puhul tagatakse (rakendatud mõjude leevendamise meede) nõuetele88

vastavus vajadusel tehnoloogiliste vahendite (nt õli-, mudapüüdur, settetiik) abil. Kuna planeeringuala on suures osas kõvakattega ja samuti

katusepinnad on suured, siis (rakendatud mõjude leevendamise meede) mahuühtlustite/viibesüsteemide/settetiikide kasutamine vee

suublasse juhtimisel on vajalik. Kuna alal on olemasolevad kraavid või rajatakse uued, millest vesi suubub edasistesse vooluveekogudesse,

on asjakohane ette näha kraavide osas meede – settekoormuse vältimiseks, paigaldades planeeringuala piirile ehitusaegsed setteekraan(id)

kraavi(kraavidesse). Ei ole alust eeldada, et tegevused tooks kaasa keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamise (seisundiklassi muutuse, vt ka

peatükk 4.4) veekogumite osas, mille valgalal planeeringuala asub. Planeeringu elluviimine ei muuda veekogusse suubuvaid summaarseid

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 53 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

sademevee koguseid. Projektiga seotud maa-alal ei esine karstialasid, mis võiks avaldada täiendavat koormust põhjaveele. Samuti ei asu

projektiga seotud ala nitraaditundlikul alal ning põhjavesi on keskmiselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase – keskmine). Kuna Kambriumi-Vendi

Gdovi põhjaveekogum on ohustatud, sest veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada

veevarustuse olukorda (kui vajaminevad kogused on suured), siis on soovitav (meede) enne veevõtuks kasutatava

põhjaveekogumi/põhjaveekihi lõplikku valikut hinnata, kas veevõtt põhjustab või võib põhjustada seotud põhjaveekihis vee liigvähenemist.

Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos olemasolevate ehitistega ja teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse

arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või kooskõlas olevas suunas, millega suurenevad mõjud piirkonna

pinna- ja põhjaveele. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Välisõhk Madal negatiivne Keskmine Kõrge Kõrge Kõrge Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritu rajamiseks kasutatavad ja hiljem alal liiklevad masinad paiskavad välisõhku heidet (saasteained, müra, valgus) ning ka

tootmistegevusest tulenevad samad heited ning lisaks lõhn, aga pole põhjust eeldada, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 7 lg 3 mõistes) ületatakse (vt. peatükk 2.3). Müra osas olulist (sh kumulatiivset) mõju välditakse (meede)

aruande lisas 1 (mürahinnang) nimetatud meetmetega (arendustegevuse hilisemas faasis on info täpsustumisel vajalik teha täpsustav müra

arvutuslik hinnang). Lisas 1 kirjeldatud hinnangu kohaselt on võimalik mõlema stsenaariumi eesmärgid saavutada järgides müra

normtasemete piirväärtuste mitteületamise nõuet vastava kategooria müratundlikel aladel. Välisõhu saasteainete osas olulist (sh

kumulatiivset) mõju välditakse (meede) aruande lisas 2 (mõju õhukvaliteedile – hindamistulemused) nimetatud meetmetega (gaasimootorite

töökorralduse ja korstnakõrguse piirangud õhukvaliteedi tagamiseks; stsenaariumimuudatuste hindamine õhukvaliteedi piirväärtuste

tagamiseks; NOx vähendamise tehnoloogiate rakendamise võimaliku vajadusega arvestamine põletusseadmetel; vt ka peatükk 6). Lisas 2

kirjeldatud hinnangu kohaselt on võimalik mõlema stsenaariumi eesmärgid saavutada järgides õhukvaliteedi piirvääruste mitteületamise

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 54 / 81

89 Eriheitetegurid - https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/emission-factors/ 90 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (eelnõu toimik number: 24-0805; kättesaadav Riigikantselei eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt - https://eelnoud.valitsus.ee/).

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

nõuet. Valgusreostust ohjatakse järgides Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud põhimõtteid välisvalgustusele (meede; vt ka peatükk

6 ja 4.5). Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos olemasolevate ehitistega ja teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas

maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või kooskõlas olevas suunas, millega suurenevad

mõjud piirkonna välisõhule. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu

inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Kliima Madal negatiivne Madal Madal Kõrge Madal Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeritut saab kliimale tekitatava mõjuga seostada eelkõige energiatootmise põletusprotsessis tekkiva CO2 kaudu, aga vähesel määral ka

põllumaa tootmisalaks muutmise kaudu. Kliima mõjutamise seisukohast on Eesti väiksust arvestades kohane teemat vaadelda Eesti kui terviku

kontekstis, sest kumulatiivsesse mõjusse panustab terve riik ja muutusi juhivad pigem riigi tasandi arengusuunad (vt ka peatükk 3.1). Sellest

tulenevalt, on kohane vaadelda suundumustest arusaamiseks eriheitetegureid89, mida kasutatakse CO₂ ekvivalentkoguste leidmisel. Elektri

eriheite tegur vähenes 1990. ja 2023. a võrdluses 2,19 korda, aga 2050. aastaks on prognoositud (1990 vs 2050) 62,4 kordne vähenemine.

Soojatootmise eriheitetegurite osas on vastavad suundumused 2,8 kordne ja 10,9 kordne vähenemine. Eeltoodu näitab, et üldised

poliitikasuunad on orienteeritud väiksema kliimamõjuga tehnoloogiate soodustamisele. Sellest annab aimdust ka kliimakindla majanduse

seaduse eelnõu90 seletuskirja peatükis 3 toodud tekst - uued gaasijaamad töötavad algul maagaasil ja alates 2040. aastast alternatiivkütustel

(nt biometaanil või taastuvvesinikul) ehk CO2 heite vabalt. Eeltoodu kontekstis on Eestil vaja aastaks 2030 1000 MW ulatuses juhitavaid

elektrijaamu elektrivarustuskindluse tagamiseks. Eeltoodu iseloomustab seda mudelit, kuidas algul fossiilsel maagaasil töötav elektrijaam

saab lõppkokkuvõttes olla kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega (vt ka lisa 5). Planeeringulahenduse kliimakindluse tagamiseks teostati

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 55 / 81

91 Absoluutne heide on projekti keskmiseks tegevusaastaks prognoositud kasvuhoonegaaside aastane heide. See hõlmab kõiki olulisi otseseid ja kaudseid heiteallikaid, mis jäävad projekti piiridesse. Näiteks arvestatakse uue teelõigu puhul sellel lõigul liikuvate sõidukite tekitatud heidet; 92 Suhteline heide on absoluutse heite ja olukorras, kus projekti ellu ei viida ehk lähtetasemel tekkiva heite vahe. See näitab, kui palju suureneb või väheneb heide võrreldes olukorraga, kus projekti ellu ei viida. Suhteline heide võib hõlmata ka projekti füüsilistest piiridest väljapoole jäävat mõju, kui see on asjakohane; 93 Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

kliimakindluse tagamise hinnang (vt lisa 5), millest selgus, et kuna kavandatud tegevuse süsinikdioksiidi absoluutne91 ja suhteline92 heide

ületab teatises nr 2021/C 373/0193 nimetatud piirmäära (20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas), peab kavandatud tegevusse integreerima

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte (meede), kui soovitakse taotleda toetusi rahastusallikatest, kus nimetatud põhimõtte või

teatis nr 2021/C 373/01 metoodika järgimine on kohustuslik. Kokkuvõttena, arvestades kõike eeltoodut ja lisas 5 toodut, saab järeldada, et

kavandatava tegevuse kliimakindlus on tagatud kliimaneutraalsuse seisukohast, kui riiklike eesmärkidega kooskõlas minnakse enne 2050

aastat üle alternatiivsele kütusele (meede), mille tulemusel ei paisata atmosfääri uut süsinikdioksiidi või üldse ei tekitata selle heidet.

Kuna kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt tuleb linnade planeerimisel ja linnakorralduses (analoogseid põhimõtteid saab

järgida ka tööstuse puhul) tulevikus aset leidvate üleujutuste, tormide ning kuumalainetega kaasnevate riskidega arvestada

planeeringulahendustes (vt ka peatükk 4.6), siis on teemaga vaja arvestada (rakendatud mõjude leevendamise meede vt peatükk 4.6) juba

planeeringulahenduse väljatöötamisel (sh ehitusprojektidele tingimuste seadmisel). Kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast saab

öelda, et analüüsitud planeering on kliimaohtude mõju suhtes kliimakindel (kliimakindlus on tagatud kliimamuutustele vastupanuvõime

seisukohast) ning ei too kaasa kliimaohtude suurenemist/võimendumist tulevikus projekteeritu piirkonnas, ega ka laiemalt (vt aruande lisa

5). Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või kooskõlas olevas suunas, millega suurenevad mõjud kliimale vähesel määral,

kuna üldine riiklik suundumus peaks olema mõju vähenemise suunas. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas

pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 56 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Maastik ja looduslik

mitmekesisus Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Loodusliku mitmekesisuse teema on seotud ka kaitstavate loodusobjektidega (sh Natura 2000 aladega), seetõttu ja dubleerimise vältimiseks

on otseselt kaitstavate loodusobjektidega ja Natura 2000 aladega seonduv toodud käesoleva tabeli vastavate teemade alajaotuses.

Kavandatud tegevused mõjutavad maastiku ilmet planeeringualal ja lokaalsel tasandil. Praegu on tegemist põllumajandusmaaga, kus püsiv

looduslik taimestik piirdub kuivenduskraavide äärealadega ja mõne põllu keskel oleva kivihunnikute alaga. Ehitiste alusel maapinnal

olemasolev taimestik likvideeritakse ja sõltuvalt maastikukujunduslikest otsustest muudetakse/mõjutatakse planeeringuala liigilist koosseisu.

Sõltuvalt lõplikust maastikukujundusest võib alal liigiline mitmekesisus isegi kasvada. Kui ala muutub ilmselt kuivemaks, siis selle mõjul üldiselt

bioloogiline mitmekesisus vaesub maastike tasemel, sest tänu kasvukohatingimuste ühtlustumisele ja muutumisele asenduvad esialgsed liigid

(sh märgadele paikadele kohastunud), sh n-ö spetsialistliigid, generalistlike liikidega. Kevadise/sügisese rände ajal võivad põlde ajutise

peatumispaigana kasutada erinevad veelinnud ning planeeritud tegevuse järgselt see enam võimalik ei ole. Kui alale tuuakse kasvupinnast

ka väljastpoolt planeeringuala, on asjakohane rakendada võõrliikide levikut takistavat meedet – kasutada ei tohi kasvupinnast, mis võib

sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast). Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste

arendustegevustega soodustatakse piirkonnas maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või

kooskõlas olevas suunas, millega suurenevad mõjud maastikule ja looduslikule mitmekesisusele. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust,

ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada

olulise keskkonnamõju teket.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 57 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Elanikkond (laiem

sotsiaalne keskkond) Keskmine positiivne Väga kõrge Kõrge Kõrge Kõrge

Madal positiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeering aitab kaasa töökohtade püsimisele ja võimalikule suurenemisele piirkonnas, toetades kaudselt ka piirkonna teenuseid. Samas

survet sotsiaalsele taristule (nt lasteaiad jne) piirkonnas laiemalt ette näha ei ole. Vajalike juhitavate võimsuste lisandumine tugevdab terve

Eesti elanikkonna energiajulgeolekut. Võib esineda kumuleeruv mõju, kuna koos teiste arendustegevustega soodustatakse piirkonnas

maakasutuse arengut eelkõige üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ettenähtud või kooskõlas olevas suunas, millega suurenevad

mõjud laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega

seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Inimese tervis Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringualaga ei piirne elamualasid ning lähimad eraõued paiknevad ca 1619 m kaugusel (vt joonis 1 ja 2 peatükis 2.1). Planeeritud ei ole

tegevusi, mis võiks omada otsest või kaudset mõju inimese tervisele läbi heite (aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus,

lõhn või müra) õhku, vette või pinnasesse, sest kõik kaasnevad heited ohjatakse viisil (vt ka käesoleva tabeli alajaotus „Välisõhk“), et nad ei

omaks mõju inimeste tervisele (vt ka peatükk 4.5). Olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on

asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude

vältimiseks ja muutes need selgelt ebaoluliseks. Kokkuvõtvalt kumulatiivne mõju, mis selgelt suurendaks ja/või intensiivistaks mõju

analüüsitava objekti suhtes, puudub. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata

ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 58 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Inimese heaolu ja

vara Mõju puudub

Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringualaga ei piirne elamualasid ning lähimad eraõued paiknevad ca 1619 m kaugusel (vt joonis 1 ja 2 peatükis 2.1). Planeeritud ei ole

tegevusi, mis võiks omada otsest või kaudset mõju inimese tervisele läbi heite (aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus,

lõhn või müra) õhku, vette või pinnasesse, sest kõik kaasnevad heited ohjatakse viisil (vt ka käesoleva tabeli alajaotus „Välisõhk“), et nad ei

omaks mõju inimeste tervisele (vt ka peatükk 4.5). Ehitustegevustega seotud töödest tingitud häiringud (eelkõige transpordist ja muudest

masinatest tingitud müra, tolm, liikumispiirangud vahetul tööde teostamise alal) piirduvad tööde teostamise ajaga ja on eeldatavalt nii

väikesed, et sellel pole eraldiseisvalt praktilist tähtsust (on tühised) inimese vara ja heaolu kontekstis. Ehitustegevusega ja planeeringuga

kavandatuga ei piirata inimeste liikumist ja juurdepääsu avalikult kasutatavatele veekogudele. Kuna planeeringuala naabrusesse on

planeeritud teise käitaja tuulepark ja planeeringuala jääb ohualasse (oht planeeringuala varale), kus võib esineda jäätükkide paiskumist

elektrituulikute labade küljest, on asjakohane seada meede, et koostöös tuulepargi arendajaga leida probleemile lahendus (nt lähima tuuliku

rajamisel kasutada jäätumisvastase süsteemiga tuuliku labade lahendust).

Olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste

puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks ja muutes need selgelt ebaoluliseks. Kuna ei

ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Kultuuripärand Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim objekt asub ca 2970 meetri kaugusel lääne suunas – Püssi mõisa park, 19. saj. (registrikood:

13941). Planeeringuga seotud tegevused kultuuriväärtust negatiivselt ei mõjuta. Töid tehakse väljaspool mälestise kaitsevööndit ja ei

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 59 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

takistata/halvendata ligipääsetavust. Kuna planeering näeb ette mulla- ja kaevetööde tegemist, siis on asjakohane seada meede (üle

rõhutada), et mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduse §

31 ette nähtud tegevused. Kumulatiivset mõju ei ole ette näha. Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas

pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Kaitstavad

loodusobjektid Madal negatiivne Madal Kõrge Kõrge Keskmine

Madal negatiivne

kumulatiivne mõju

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte, küll aga jääb neid planeeringuala ümbrusesse (vt peatükk 4.4). Planeeringuala piirkonnas

elavate liikide võimalikke toitumis- ja pesitsusalasid ei vähendata ulatuses, mis võiks oluliselt negatiivselt liike mõjutada.

Planeeringualalt levib Varja merikotka püsielupaiga (KLO3003114) ja elupaiga/leiukoha (KLO9133783) alale müra, lõhn, saasteained ja öine

valgus, kuid seda mitte olulises koguses kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärkide mõjutamise seisukohalt (vt detailsem analüüs aruande

lisast 4), kui täidetakse järgnevat meedet - gaasielektrijaama mürarikkaid ehitustöid teha väljaspool merikotka pesitsusperioodi (15.02-31.07),

võimalikult palju GEJ-ga seotud liiklust peab toimuma mööda lõunapoolset juurdepääsuteed (Kohtla-Nõmme – Püssi teelt) ning

kombineeritakse erinevaid meetmeid (vt täpselt KSH aruanne lisa 1 Mürahinnang), et merikotka püsielupaiga ulatuses pesapuu kõrgusel

oleks tagatud maksimaalne müratase 45 dB (st müratase võib ulatuda max 45 dB-ni). Müra modelleerimise tulemuste (KSH aruande lisa 1)

põhjal on gaasimootorite korral merikotka püsielupaigani ulatuv müratase linnustiku eksperdi poolt esitatud tingimustele vastav, kuid kui

arvestada ka merikotka eeldatava pesa kõrgusega (ca 20 m) on olukord linnustiku eksperdi poolt esitatud tingimuste piiril. Järgida tuleb

linnustiku eksperdi (Renno Nellis) poolt esitatud tingimust: merikotka püsielupaigas on suurim lubatud mürataseme väärtus merikotka

pesapuu kõrgusel 45 dB(A)). See tingimus seatakse ka meetmeks edasistes arendusetappides järgimiseks – projekteerimise käigus, mil

mürataset mõjutavad asjaolud (täpne jaama asukoht, tehnoloogia jne) on täpsustunud, on vajalik teha täpsustav müra arvutuslik hinnang

ning töötada välja täpsemad tehnilised meetmed, mis tagavad, et merikotka püsielupaigas ei ületata pesapuu kõrgusel suurimat lubatud

väärtust ehk 45 dB(A).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 60 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Kui piirkonda rajatakse planeeringute alusel kavandatud elektrituulikud (kumulatiivse mõju allikad), muutub suure tõenäosusega praegune

pesitsuskoht merikotkale ebasobivaks ja planeeringute realiseerimisel tuleb tõenäoliselt rakendada hüvitusmeetmeid, mille tulemusel

merikotkas praeguses pesitsuskohas pesitsemist ei jätka. Sel juhul ei ole asjakohane arvestada vajadusega tagada merikotka püsielupaigas

sobiv müratase. Seega juhul, kui piirkonda tulevad planeeritud tuulepargid, siis sisuliselt ei ole põhjust arvestada enam kumuleeruvat mõju

või koosmõju piirkonna muude objektidega, sest tuulepargid juba eraldiseisvalt põhjustavad suure tõenäosusega merikotkaste lahkumise

elupaigast või hukkumise ning muude piirkonna tegevuste mõju panus eeltoodusse oleks ebaoluline.

Öise valgusreostuse ohjamiseks, aga ka muuhulgas ülalnimetatud merikotkale võimaliku mõju minimeerimiseks on asjakohane järgida

(meede) Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud põhimõtteid välisvalgustuse osas.

On ilmne, et merikotkad tööstusalasid väldivad ja sellist mõju hakkab avaldama tõenäoliselt ka gaasielektrijaama ala pärast jaama rajamist.

Vaatlusandmetele tuginedes ei jää gaasielektrijaam kõige sagedasematele Varja merikotka lennusuundadele, mistõttu ei ole otsest ja ühest

alust eeldada, et gaasielektrijaam võiks avaldada merikotkale sedavõrd häirivat mõju, mis päädiks pesitsusterritooriumi hülgamisega.

Võimaluse korral võiks eelistada lahendust, mis oleks mõõtmetelt ja rajatistelt kompaktsem, hetkel teadaolevate andmete põhjal seega

gaasiturbiinidega lahendust. Seda aga ei saa panna otseseks kohustuseks, kuna mõju erinevus ei ole nii ilmne ja üheselt eristatav.

Olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste

puhul rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks/minimeerimiseks. Siiski on EELISE andmetel äri-

ja tööstuskinnisvara arendus IUCN punase nimestiku klassifikaatorite järgi ohuteguriks ning sellest tulenevalt võib eeldada madalat

kumulatiivset mõju.

Piirkonda juba ehitatud või projekteeritud päikeseelektrijaamade, salvestusseadmete ja alajaama osas eksisteerib võimalus GEJ-ga

kumuleeruva mõju tekkeks objektide ehitusaegsete ja hilisemate hooldusprotsesside mõjude (eelkõige müra ja inimeste piirkonnas liikumine)

osas. Kuna praeguseni on Gaasielektrijaama ja Tuulepargi katastriüksusel olnud haritav põllumaa, kus aegajalt samuti liiguvad

põllumajandusmasinad, võib seda võrrelda ka päikeseelektrijaama/gaasielektrijaama/alajaama/ salvestusseadme hooldustöödega, mis

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 61 / 81

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

tähendab, et ajutiste mürarikkamate tegevuste ja inimeste piirkonnas liikumise mõju osas midagi ei muutuks. Ehitusaegse mõju

kumuleerumist välditakse GEJ puhul ehitustegevuse tegemisega väljaspool merikotka pesitsusperioodi (15. veebruarist 31. juulini).

Kevadise/sügisese veelindude rände ajal võib nende kogunemine põldudele samadesse piirkondadesse meelitada ka merikotkaid. Kui Aasa,

Gaasielektrijaama, Tuuleparki katastriüksusele rajatakse nii päikeseelektrijaam, Tuulepargi kinnistule akupank ja alajaam ning

Gaasielektrijaama katastriüksusele gaasielektrijaam, siis veelindude kogunemine sellele maa-alale on välistatud, mida võiks vaadelda isegi

positiivse kumulatiivse mõjuna, sest vähendab võimalust merikotkaste kokkupõrgeteks nii päikeseelektrijaama kui ka salvestusseadme,

alajaama ja gaasielektrijaama infrastruktuuriga.

Roosipuu kinnistule rajavata salvestusseadme lisanduv mõju (maastikumuutused) on seotud osalise metsaala raadamise ja maastiku

muutusega, kuid see ei mängi summaarse kumulatiivse mõju osas enam suurt täiendavat rolli. Lisaks ei ole metsaala merikotka jaoks oluline

toitumisala.

Aasa, Aru, Gaasielektrijaama ja Tuulepargi kinnistutele kavandatav päikeseelektrijaam, mille ehitamiseks on väljastatud ehitusluba 06.11.2022,

hõlmab märkimisväärselt suurt ala – ehitisregistri andmetel 211 hektarit. Kuigi gaasielektrijaamal on kõrged korstnad, on see võrreldes

päikeseelektrijaamaga väiksema visuaalse mõjuga objekt ümbritseva loodusliku maastiku taustal, kuna selle ruumiline ulatus on ehitise

kompaktsuse tõttu oluliselt piiratum. Merikotka vaatest mängib ilmselt rolli pigem ehitise plaaniline ulatus, mitte niivõrd vertikaalsed

mõõtmed. Gaasielektrijaama rajamine päikeseelektrijaama territooriumile ei tohiks seetõttu kaasa tuua täiendavat olulist negatiivset

(visuaalset) häirivat mõju merikotkale.

Kõige tõenäolisem stsenaarium, kuidas GEJ toimuv õnnetus võib merikotkaste elupaika kahjustada, on metsa- või maastikutulekahju. Kõige

rohkem väljaspool käitise territooriumit asuvat põlevat biomassi jääb maagaasi kompressorhoonest (30 bar-ise rõhuga maagaasi torustik)

lekkiva maagaasi ohualasse (süttimisohu ala 511 m). KSH aruande lisas 3 toodud ohuhinnang toob välja, et looduskeskkonna osas ei kaasne

kõrgeid riske ning sündmuse toimumise tõenäosus on vähem kui kord 25 aasta jooksul ehk väga väike. Ühtlasi on käitis B-kategooria

suurõnnetusohuga ettevõte, kus õnnetuste ohjamine on rangemalt reguleeritud. Riskide minimeerimiseks on koostatud tööjuhendid,

personali koolitused ja hädaolukorra plaan. Ülaltoodu põhjal pole asjakohane eeldada olulise keskkonnamõju teket merikotkastele, nende

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 62 / 81

94 Hendrikson&Ko OÜ, 2024-2025. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu linnustiku uuring (KSH Lisa 2).

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

elupaigale ja püsielupaigale ning pole põhjust eraldiseisvaid (st lisaks kohustuslikult kemikaaliseaduse alusel suurõnnetusohuga ettevõttele

rakendatavatele ohjamismeetmetele) meetmeid määrata.

Planeeringuala vahetus läheduses on laanerähni (Dendrocopos leucotos) elupaik. Valgeselg-kirjurähni elupaik asub metsas ning planeeritav

gaasielektrijaam rajatakse sellest väljapoole, kõrvalasuvale põllumaale. Seetõttu ei kaasne jaama rajamise ega hilisema käitamisega elupaiga

sees otsest häiringut: metsa ei raadata, elupaiga struktuuri ega kvaliteeti ei muudeta ning liigi elutingimused jäävad senisel kujul alles.

Ei ole proportsionaalne kehtestada gaasielektrijaamale täiendavaid ehitus- või kasutuspiiranguid olukorras, kus samaaegselt võib samale

metsaalale esitada metsateatise raietööde tegemiseks (sh lageraie). Metsateatise korral rakendub piiranguna vaid see, et pesitsusajal ei tohi

raiuda, kuid muul ajal on lubatud raiuda valgeselg-kirjurähni elupaika kuuluvat metsa. Sellises olukorras on gaasielektrijaamast tulenev

potentsiaalne häiring tunduvalt väiksem kui lubatav metsaraie. Lisaks on alale moodustatud üksnes elupaik registriobjektina, kaitseala või

püsielupaiga rangemaid piiranguid ei ole, kehtib ainult isendikaitse nõue. Raiete ajal ei ole looduskeskkonnas sageli võimalik pesapuid täpselt

tuvastada, mistõttu ei ole nende säilitamine praktikas alati teostatav – see omakorda kinnitab, et gaasielektrijaama rajamine väljapoole metsa

ei kujuta endast elupaiga seisundile võrreldavat ohtu. Ühtlasi on teada, et teadaolevalt ei ole rähnid müra suhtes kuigi häirimistundlikud,

vaid pigem tolerantsed94.

Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringuga ettenähtud/ettenähtavaid tehnilisi/töökorralduslike lahendusi (hoidmisehitiste parima

võimaliku tehnika järgimine, mürasummutite jt müra leevendavate meetmete ning madala eriheitega kütuse kasutamine jne), siis ei saa

eeldada olulist mõju piirkonnas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele (vt peatükk 4.4).

Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ 63 / 81

95 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2020. a kohtuotsuse haldusasjas 3-18-529/137 kohaselt võib Natura hindamise tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust.

Mõjutatavad

elemendid / mõju

parameetrid

Mõju

suurus/intensiivsus83

Mõjuala

ulatus

Mõju ilmnemise

tõenäosus

Mõju

kestus/sagedus

Mõju pöörduvus

(keskkonna

võimekus taastuda

mõjust)

Kumulatiivne mõju84

Koondhinnang olulise

keskkonnamõju

võimaliku tekke osas

Natura 2000 alad Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist keskkonnamõju

ei saa eeldada

Hinnangu põhjendus

Vahetu planeeritud tegevus ei asu Natura 2000 alal ning tegevused on juba planeeritud selliselt (vt täiendavalt ka käesoleva tabeli alajaotus

„Kaitstavad loodusobjektid“), et ka tegevuste kaudsed mõjud ei mõjuta Natura 2000 ala(de) (vt ka peatükk 5.1) terviklikkust ega kaitse-

eesmärke. Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringuga juba ettenähtud tehnilisi lahendusi (nt hoidmisehitiste parima võimaliku tehnika

järgimine, mürasummutite ja madala eriheitega kütuse kasutamine jne), ei saa eeldada mõju piirkonnas (vt peatükk 5.1.1) asuvate Natura

2000 võrgustiku alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide suhtes. Kumulatiivset mõju (Natura 2000 ala(de) terviklikkusele ja kaitse-

eesmärkidele) piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha, kuna on asjakohane eeldada, et ka teiste kavandatavate tegevuste puhul

rakendatakse parimaid olemasolevaid teadmisi oluliste keskkonnamõjude vältimiseks/minimeerimiseks (selgelt ebaolulisteks muutmiseks)95.

Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Piiriülene mõju Mõju puudub Mõju

puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub

Kumulatiivne mõju

puudub

Olulist

keskkonnamõju ei saa

eeldada

Hinnangu põhjendus

Planeeringuga kavandatu iseloomu ja ulatust (sh ruumilist paiknemist) arvestades ei põhjusta tegevus piiriülest mõju (sh teiste piirkonna

tegevustega koos). Kuna ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese

tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

64 / 81

6. HINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS

KSH aruanne selgitab, kirjeldab ja hindab strateegilise planeerimisdokumendi (SPD) elluviimisega kaasnevat

olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades SPD eesmärke

ja käsitletavat territooriumi. Tulenevalt KeHJS § 43 punktist 1 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud 23.01.2025 Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 230

„Aasa gaasijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. KeHJS § 6 lõike 1

punkti 3, § 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 21 alusel (vt ka peatükk 1.1).

Analüüsitud planeeringuga seotud objektid asuvad Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varja külas

Gaasielektrijaama (katastritunnus 44201:001:1313) katastriüksusel (vt joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on

ligikaudu 7 ha ja see jääb Lüganuse alevikust ja Püssi linnast linnulennult ligikaudu 3,5 km kaugusele ning

Kohtla-Nõmme alevist ligikaudu 5 km kaugusele.

Planeeringuala on tasase reljeefiga, kerge lõunapoolse langusega, pinnakatte paksus jääb vahemikku ca 2,4 m

kuni ca 2,95 m. Pinnakatte ülemise osa moodustab põhiliselt leetjas gleimuld (GI). Planeeringualal ei ole

maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemide ala, aga Maa- ja Ruumiameti

geoportaalis olevalt ortofotolt ja põhikaardilt on näha, et alal on analoogne avatud kraavide võrk. Põhjaveetase

on vähemalt ca 2,10 m sügavusel (vt ka peatükk 4.1).

Planeeringuala on endine põllumajandusmaa, aga sellele on väljastatud ka ehitusluba päikeseelektrijaama

rajamiseks (vt. ka peatükk 4.2).

Detailplaneeringu eesmärk on vastavalt planeeringu algatamise otsusele kuni 400 MW elektrilise võimsusega

gaasielektrijaama (GEJ) ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine (vt joonis 3).

Erinevad tehnoloogilised stsenaariumid (vt ka peatükk 2.1) GEJ rajamiseks on käesoleval juhul rajada GEJ

gaasimootorite või gaasiturbiinide baasil. Mõlemal juhul oleks GEJ monotsükliline ehk tekkivat jääksoojust ei

ole võimalik ära kasutada, kuna planeeringuala paikneb asulast kaugel.

Mõlema ülalnimetatud stsenaariumi puhul on GEJ kavandatud toimima autonoomsena ehk igapäevaselt on

jaam mehitamata (automaatne kaugjuhitav jaam). Samuti on mõlema stsenaariumi puhul planeeritud käitise

tööajaks kuni 4300 h/a (kütuseks maagaas) ning puhkudeks, kui maagaasi pole võimalus kasutada, rajatakse

käitisesse 5000 m3 ulatuses mahuteid diislikütuse hoidmiseks. Arvestatakse vajadusega, et diislikütusega võib

olla vaja käitist käitada kuni 500 h/a. Hoitava diislikütuse koguse 5000 m3 ehk 4160 t (arvestades diislikütuse

tiheduseks 0,832 kg/dm3 ehk 832 kg/m3) tõttu on mõlema stsenaariumi puhul tegemist kemikaaliseaduse96

kohaselt on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega/käitisega.

Tegemist on erinevate tehnoloogiliste lahendustega gaasist elektri tootmisel. Käesolevas KSH aruandes ei ole

neid lahendusi käsitletud võrreldavate alternatiividena, kuna kuigi nende potentsiaalsed keskkonnamõjud ei

ole täielikult samaväärsed, võimaldavad mõlema tehnoloogilise lahenduse puhul rakendatavad

leevendusmeetmed vältida või piisaval määral vähendada oluliste mõjude esinemist. Planeeringulahenduses

96 Kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel kehtestatud majandus ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” lisa tabeli 2 veerg 2 kohaselt on B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks käitis milles käideldakse naftasaaduseid ja alternatiivkütuseid alates 2500 tonnist.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

65 / 81

jäetakse võimalus kasutada mõlemat tehnoloogilist varianti, tingimusel et rakendatakse vastavad nõuded ja

leevendusmeetmed, mis tagavad oluliste mõjude vältimise või piisava leevendamise.

Elektrijaama tööks kasutatakse maagaasi, mille maksimaalne teoreetiline tarbimine võib ulatuda üle

466 000 tuh Nm³ aastas, avariiolukorras kasutatakse aga diislikütust, mille hoiustamiseks on kavandatud

mahutid kogumahuga kuni 5000 m³. Veevajadus ja reoveeteke on minimaalne, kuna kohapeal töötab korraga

vaid väike arv inimesi ja tehnoloogilist vett ei kasutata. Ressursside säästlik kasutamine tagatakse kehtivate

normide, planeeringu ja keskkonnakompleksloa kaudu (vt ka peatükk 2.2).

Planeeringu elluviimisel kaasnevad heited, sealhulgas valgus, müra, välisõhu saasteained, sademevesi ja

pinnasesse sattuvad ained, mis on peamiselt seotud põletusseadmete, kütusemahutite ja masinate/seadmete

tööga (vt ka peatükk 2.3).

Käitise käitamisel tekkivate jäätmete täpseid koguseid ei ole teada, aga eeldatavalt on suuremad kogused

seotud erinevate õlidega seotud ohtlike jäätmetega (vt ka peatükk 2.4).

Mõlemad eesmärgi saavutamiseks kasutatavad stsenaariumid (vt ka peatükk 2.1) kuuluvad B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratluse alla. Arvestades käitise kavandatavat asukohta, ei ulatu ohualad elu-

või ühiskondlike hooneteni või veekogudeni (vt joonis 4). Käitise töökorralduslikud riskide ennetusmeetmed

töötatakse käitisele välja siis, kui toimub B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kemikaaliohutuse alaste

dokumentide97 koostamine (vt ka peatükk 2.5).

Planeeringuga seotud tegevuste elluviimine ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega (vt ka peatükk 3), sest planeeritu viiakse ellu loodusväärtusi säästvalt SPD-des

toodud põhimõtteid järgides ning olles kooskõlas Eesti pikaajaliste kliimaeesmärkidega (vt peatükk 5.2 ning

lisa 5).

Planeeringualale ei jää maavara maardlaid ning antud juhul ei ole asjakohane maa-ala vaadelda ka kui

ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusväärtust/-vara, sest ala ei ole osa rohelisest võrgustikust (vt ka peatükk

4.3).

Põhjavesi on planeeringualal keskmiselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase – keskmine). Planeeringuala paikneb

Kohtla jõega (VEE1070700) seotud veekogumi (veekogumi kood: 1070700_1, nimetus: Kohtla) valgalal. Ei ole

asjakohane eeldada, et planeeritu võiks põhjustada keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist, milleks on

põhja- ja pinnavee seisundiklassidega seotud eesmärgid (mõlema puhul - tagada hea seisund/hea ökoloogiline

potentsiaal) ja/või panustada ületamise jätkuvusse (vt ka peatükk 4.4).

Planeeringuala piirkonda jäävad mitmed kaitstavad loodusobjektid (vt peatükk 4.4), millest osa on samal ajal

ka Natura 2000 alad (vt peatükk 5.1). Planeeringualale lähimad kaitstavad loodusobjektid (nt KLO9133783 ja

KLO9133783) paiknevad 1 km raadiuses. Hinnangu tulemusel jõuti järeldusele, et olulist mõju on võimalik

vältida tehniliste ja töökorralduslike meetmetega (vt ka lisa 4 ja peatükk 5.2).

Hinnangu tulemusel jõuti järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

on välistatud ja sellest tulenevalt Natura asjakohast hindamist ei ole vaja teha. Kultuurimälestisi ja

pärandkultuuri objekte planeeringualal ei asu.

97 Kemikaaliseadus § 22 kohaste.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

66 / 81

Planeeringualaga ei piirne elamualasid ning lähimad eraõued paiknevad ca 1619 m kaugusel (vt ka joonis 2).

Planeeritavad tegevused ei mõjuta negatiivselt juurdepääsu avalikele veekogudele või liikumist avalikel teedel

(vt ka peatükk 4.5).

Planeeritud tegevuse stsenaariumite väärtused väljendatud ühikuna t CO₂-ekvivalent/MWh oleks vastavalt ca

0,60 (gaasiturbiinid) ja ca 0,55 (gaasimootorid). Stsenaariumite väärtused väljendatud ühikuna

g CO₂-ekvivalent/kWh oleks vastavalt ca 603 (gaasiturbiinid) ja ca 549 (gaasimootorid).

Kokkuvõttena saab järeldada, et kavandatava tegevuse kliimakindlus on tagatud kliimaneutraalsuse

seisukohast, kui riiklike eesmärkidega kooskõlas minnakse enne 2050 aastat üle alternatiivsele kütusele, mille

tulemusel ei paisata atmosfääri uut süsinikdioksiidi või üldse ei tekitata selle heidet.

Samuti saab öelda, et analüüsitud planeering on kliimaohtude mõju suhtes kliimakindel (kliimakindlus on

tagatud kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast) ning ei too kaasa kliimaohtude

suurenemist/võimendumist tulevikus projekteeritu piirkonnas ega ka laiemalt (vt ka peatükk 4.6 ja lisa 5).

Arvestades ruumilist paiknemist ja planeeringus ettenähtud/ettenähtavaid tehnilisi ja töökorralduslikke

lahendusi, olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ei ole ette näha.

Planeeringulahenduses ning edasistes projekteerimise ja käitamise tegevustes arvestatakse/on kohane

arvestada käesoleva aruande tabelis 5 ja alljärgnevalt toodud mõjude vältimise/minimeerimise meetmeid:

 kuna alal on olemasolevad kraavid või rajatakse uued, milledest vesi suubub vooluveekogusse, on

asjakohane vajadusel (sette vooluveekogusse kandumise ohu korral) paigaldada planeeringuala piirile

ehitusaegsed setteekraan(id) kraavi(kraavidesse);

 kui puurkaevust(dest) vajaminevad veevõtukogused on suured, on soovitav enne veevõtuks kasutatava

põhjaveekogumi/põhjaveekihi lõplikku valikut hinnata, kas veevõtt põhjustab või võib põhjustada seotud

põhjaveekihis vee liigvähenemist;

 vajalik on teha täpsustav müra arvutuslik hinnang (tarnija poolt garanteeritud

müratasemete/summutusefektiivsuse andmete alusel) arendustegevuse hilisemas faasis, kui mürataset

mõjutavad asjaolud (tehnoloogia jne) on täpsustunud ning töötada vajadusel välja täpsemad tehnilised

meetmed müra vähendamiseks tasemeni, mis tagab:

a) kogumina kõikidel müratundlikel aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud

asjakohaste müra normtasemete piirväärtuste järgimise;

b) et merikotka püsielupaigas (KLO3003114) pesapuu kõrgusel ei ületata suurimat lubatud mürataset (45

dB(A)) olukorras, kus püsielupaiga lähedusse ei ole rajatud/ei rajata tuuleparki(e)98;

 Lüganuse Vallavalitsus on andnud info, et Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneeringu osas

tuleb tuulikupositsioonidega arvestada peale planeeringu vastuvõtmise etappi ning Evecon OÜ ja Enery

Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu osas tuleb tuulikupositsioonidega arvestada

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmise faasis. Kuna viimase planeeringu osas tehakse juba

ettevalmistusi heakskiitmisele saatmiseks, on vajalik Evecon OÜ ja Enery Estonia tuuleparkide KOV

98 Kui piirkonda rajatakse planeeringute alusel kavandatud elektrituulikud, muutub suure tõenäosusega praegune pesitsuskoht merikotkale ebasobivaks ja planeeringute realiseerimisel tuleb tõenäoliselt rakendada hüvitusmeetmeid, mille tulemusel merikotkas praeguses pesitsuskohas pesitsemist ei jätka. Sel juhul ei ole asjakohane arvestada vajadusega tagada merikotka püsielupaigas sobiv müratase.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

67 / 81

eriplaneeringuga arvestada. Tavapärase tööstusmüra ja tuulikute müra hindamise metoodiliste erinevuste

tõttu tuleb detailsema mürahinnangu koostamisel eelnevalt täpsustada koosmõju hindamise metoodika.

Tuulikute müra modelleerimisel on asjakohane lähtuda Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalist

(Kliimaministeerium, 2025). Selle kohaselt on tuulikute müra modelleerimisel arvutuskõrguseks tavapärase

2 meetri asemel 4 meetrit ning rakendatakse segapinna helineelduvuse väärtust 0,5, kuigi piirkonnas on

valdav looduslik pind helineelduvusega 1. Lisaks lähtutakse II kategooria aladel öisel (Ln) ajal tööstusmüra

kõige rangemast näitajast ehk öisest sihtväärtuses (40 dB). Täpsema koosmõju hindamise tagamiseks on

vajalik metoodika täpsustamine;

 välisõhu saasteainete (eelkõige lämmastikdioksiidi) ohjamiseks (õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamise

tagamiseks) peab töökorralduslike või tehniliste võtetega tagama, et olukorras, kus gaasimootorid peavad

töötama diislikütusel, tagatakse, et korraga ei tööta rohkem kui 59 gaasimootorit ning korstende kõrgus ei

tohi olla alla 40 m (kui realiseerub analüüsitud parameetritega stsenaarium). Eeltoodud meetmeid võib

asendada, kui tõendatult saavutatakse muude meetmetega (sh kõigi mootorite käitamisel nende

võimsuse/koormuse reguleerimine) õhukvaliteedi piirväärtuste järgimine;

 välisõhu saasteainete osas, kui selgub vajadus muuta/asendada KSH aruandes analüüsitud stsenaariumeid

või välisõhu saasteainete ohjamise meetmeid, mille tulemusel on heiteallikast väljuv lämmastikdioksiidi

kontsentratsioon suurem (hetkeline/vähemalt 30 minutilise prooviperioodi kontsentratsioon > ca

32 mg/Nm3 gaasimootorite puhul; ööpäeva keskmine > ca 44 mg/Nm3 gaasiturbiinide puhul), tuleb tagada,

et muudatuse/asenduse tulemusel oleks kogumina tagatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" lisas 1 toodud asjakohaste õhukvaliteedi piirväärtuste

järgimine planeeringuala, kui terviku, kõigi tegevuste kontekstis;

 soovitatav on mõlema stsenaariumi (gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul võtta kasutusele

põletusseadmed, millel on või millele saab lisada lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamise võimekuse

(vastavad lisaseadmed vajadusel);

 käitise projekteerimisel võtta arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, kui soovitakse

taotleda toetusi rahastusallikatest, kus nimetatud põhimõtte või teatis nr 2021/C 373/01 metoodika

järgimine on kohustuslik;

 käitise projekteerimisel võtta arvesse vajadust tagada kavandatava tegevuse kliimakindlus

kliimaneutraalsuse seisukohast ning tehnoloogia valikul arvestada vajadusega enne 2050 aastat minna üle

kütusele, mille tulemusel ei paisata uut süsinikdioksiidi või üldse ei tekitata selle heidet;

 valgusreostuse ohjamiseks järgida Eesti standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud põhimõtteid

välisvalgustuse osas;

 kui alale tuuakse kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib

sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast);

 koostöös Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala nr 3 ning

Varja tuulikupargi detailplaneeringuala nr 2 arendajatega tuleb leida lahendus, kuidas projekteerida

tegevused (sh tuulepargi kavandatud tegevused) selliselt, et planeeringuala ei jääks elektrituulikute labade

küljest jäätükkide paiskumise ohualasse või sellest nähtusest (elektrituulikute labade küljest jäätükkide

paiskumine) tingitud risk oleks minimeeritud. Asjakohane on koostöös tuuleparkide arendajatega leida

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

68 / 81

probleemile lahendus, nt lähimate tuulikute rajamisel kasutada jäätumisvastase süsteemiga tuuliku labade

lahendust.

 Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnangus (Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 3) on

käsitletud erinevate võimalike õnnetuste ennetusmeetmetena eeskätt planeeringu staadiumis

rakendatavaid ja planeeringus seatavaid ehitusnõuetes väljenduvaid meetmeid, mida tuleb planeeringu

koostamisel arvestada (meetmed projekteerimisele ja ehitamisele). Käitise töökorralduslikud riskide

ennetusmeetmed on võimalik välja töötada käitisele siis kui toimub B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõttele kemikaaliohutuse alaste dokumentide koostamine.

 mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduse § 31 ettenähtud tegevused;

 gaasielektrijaama mürarikkaid ehitustöid teha väljaspool merikotka pesitsusperioodi (15.02-31.07) ning

võimalikult palju GEJ-ga seotud liiklust peab toimuma mööda lõunapoolset juurdepääsuteed (Kohtla-

Nõmme – Püssi teelt).

Käesoleva hinnangu tulemusena ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist,

kuna:

 mõjud (nii positiivsed kui ka negatiivsed) puuduvad inimese tervise, inimese heaolu ja vara99, kultuuripärandi

ja Natura 2000 alade valdkondades;

 suurõnnetuste ja katastroofide tekke oht on väike;

 oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole;

 maa (maakasutuse), elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala ja keskmise

suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud;

 pinnase, vee, välisõhu, kliima, maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning kaitstavate loodusobjektide suhtes

eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud.

KSH aruande koostamise käigus analüüsiti ka seire sätestamise vajadust, kuid jõuti järelduseni, et eraldiseisvaid

planeeringu spetsiifilisi seirekohustusi seada ei ole vaja ning vajalik seire on asjakohane seada tegevuslubade

(eelkõige keskkonnakaitseluba) väljastamisel (eelkõige vee ja välisõhuga seonduvalt), sest siis on tegevuste

kavandamisega jõutud etappi, kus on selged lõplikud tehnoloogilised lahendused.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel raskused puudusid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõttena ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket, kuna

planeeritud tegevustega ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid

muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Samuti ei selgunud vajadust läbi viia võimaliku mõju väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist, kuna

kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärke.

99 Planeeringualast väljas asuvate inimeste heaolu ja vara seisukohast.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

69 / 81

7. KASUTATUD ALLIKAD

Õigusaktid

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu, Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195.

III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51.

Asjaõigusseadus, vastu võetud 09.06.1993.

Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine, Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426.

Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

Energiamajanduse korralduse seadus, vastu võetud 16.06.2016.

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

määrus nr 615.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse

määrust (EL) 2022/869, vastu võetud 24.06.2024.

Euroopa ühenduste nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta, vastu võetud 21.05.1992.

Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrus nr 19.

Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017.

Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu otsusega 05.04.2017.

Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed,

kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37.

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri, Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 määrus nr 45.

Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006.

Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

70 / 81

Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded,

keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42.

Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste

määramise meetodid, keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31.

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

korda, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, keskkonnaministri

08.11.2019 määrus nr 61.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.

Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrus nr 133.

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete

nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48.

Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise

ja arvutusliku määramise meetodid, keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59.

Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme

korral ja väävliärastuse astme nõuded, keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 48.

Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28.

Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999.

Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrus nr 157.

Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord,

sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54.

Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid, keskkonnaministri 27.12.2016

määrus nr 86.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded, keskkonnaministri

03.10.2016 määrus nr 32.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

71 / 81

Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite

piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid, keskkonnaministri

19.12.2017 määrus nr 44.

Õhukvaliteedi hindamise kord, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Registrid, infosüsteemid, programmid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) (seisuga 15.09.2025. v.a laanerähni (KLO9138252) osas

23.03.2026).

Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

Ehitisregister (seisuga 20.11.2025).

Euroopa Keskkonnaagentuuri Natura 2000 võrgustiku üleeuroopaline infoleht (sh Euroopa Natura 2000

võrgustiku standardandmebaas). https://natura2000.eea.europa.eu/

KOTKAS (Keskkonnaotsuste infosüsteem, Keskkonnaamet) (seisuga 19.11.2025).

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-

p2.html (seisuga 18.11.2025).

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti avalik veebikaart (https://kls.pria.ee/kaart/) (seisuga

18.11.2025).

Statistikaameti statistika andmebaas (seisuga 12.11.2025).

Juhendid, strateegilised planeerimisdokumendid ja muud materjalid

Aasa gaasielektrijaama detailplaneeringu ohuhinnang. LEMMA OÜ. 2026. Tallinn.

Aasa gaasijaama detailplaneering (eskiis). Kobras OÜ. 2025. Tartu.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur. 2025.

Eesti planeerimissüsteem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakond

(seisuga 21.04.2025).

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon. Heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse

poolt 05.06.2025.

Eesti standard EVS 840:2023. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 2023.

Eesti standard EVS-EN 12464-2:2025. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välitöökohad.

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 2025.

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur. 2015.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

72 / 81

Ehituse pikk vaade 2035 (versioon 1.2). Civitta Eesti AS. 2021.

Ehituse teekaart 2040. Sihtasutus Rohetiiger. 2023.

Ehitusgeoloogiline uuring: Aasa ja Aru päikeseelektrijaam. Pinnaseuuringud OÜ. 2022.

Elering AS. Elering. https://elering.ee/ (seisuga 12.11.2025).

EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2023. European Environment Agency 2023. Luxembourg.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega

nr 285.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega

nr 285.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu (ENMAK 2035 eelnõu neljas versioon, 15.07.2025).

Kliimaministeerium, https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (viimati vaadatud

18.11.2025).

Environmental noise in Europe — 2020. European Environment Agency. 2020. Copenhagen.

Eriheitetegurid. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2024.

Evecon OÜ poolt Lüganuse valda kavandatava tuulepargi mõju Varja merikotkale (KLO9133783). MTÜ Ida-Viru

Linnuklubi. 2024.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga

nr 1-2/22/357.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035. Sillamäe Linnavolikogu 30.05.2023 määrus nr 38.

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Consultare OÜ, Nomine Consult OÜ, Cumulus Consulting OÜ. 2022-

2023.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

IMPERIA Project Report „Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“.

University of Jyväskylä. 2015.

IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. IUCN. Gland, Šveits, ja

Cambridge, Ühendkuningriik. 2012.

IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. IUCN.

Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningriik. 2012.

Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn, 2019.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu linnustiku uuring. KSH aruande lisa 2. Tartu, 2024-2025.

Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine (koostatud 01.10.2018,

uuendatud 05.01.2023). Päästeamet. 2023.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

73 / 81

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H.

2017.

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020. a käskkirjaga

nr 1-2/20/44.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (eelnõu toimik number: 24-0805; kättesaadav Riigikantselei eelnõude

infosüsteemist (EIS) aadressilt - https://eelnoud.valitsus.ee/).

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, Riigikogu 05.04.2017 otsus (muudetud 08.02.2023).

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks. Euroopa

Komisjon. 30. november 2021.

Layout of power plants. Installation directive (Planning energy supply plants with gas engines valid for: 260; 170B; 170; 132B; 132. Operator Level (OL). Caterpillar Energy Solutions GmbH. 2024. Mannheim.

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Paal, J. 2007.

Lüganuse valla üldplaneering (kehtetu). Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr 31.

Lüganuse valla üldplaneering (kehtiv). Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243.

Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatutd keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019

käskkirjaga nr 1-1/19/169.

Natura 2000 alade kaitsekorraldus - Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Euroopa

Komisjon. 2019.

Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (2021/C 437/01). Euroopa Komisjon. 28.10.2021.

Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise

planeerimise osakond (seisuga 21.04.2025).

Pesitsusrahu: 2024 Uuringud ja taustainfo. Keskkonnaamet. 2024.

Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning

Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Takkis, K. & Helm, A. 2023.

Pärandniitude tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga

nr 1-1/21/60.

Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage. European Commission, Joint Research Centre. 2006. Sevilla.

Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2020. a kohtuotsus haldusasjas 3-18-529/137.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

74 / 81

Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju

strateegilise hindamine. Algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97.

SGT-800 Industrial Gas Turbine. Technical Equipment Proposal. 2025.

Technical data. CAT Engine: CG260-16. Caterpillar Energy Solutions GmbH. 2025. Mannheim.

Uhaku loodusala (Uhaku maastikukaitseala) kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

15.12.2023 käskkirjaga 1-3/23/666.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering. Kehtestatud Lüganuse

Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 244.

Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

2020.

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

LISAD

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 1. MÜRAHINNANG

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 2. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE – HINDAMISTULEMUSED

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 3. AASA GAASIELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERINGU OHUHINNANG

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 4. HINNANG MERIKOTKA LEIUKOHALE JA PÜSIELUPAIGALE

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 5. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE HINNANG

a

Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 2025-213

d

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla, Gaasielektrijaama (44201:001:1313) Koostaja: Kobras OÜ

Lisa 6. KSH PROGRAMM

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 13.04.2026 nr 6-1/39-34

Meie 11.05.2026 nr 7.2-2/26/12242-6

Aasa gaasijaama detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lüganuse valla Varja küla Aasa gaasijaama

detailplaneeringu (katastritunnus 44201:001:1313, edaspidi planeering) ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande. Planeeringu koostamise eesmärk on kuni 400 MW

elektrilise võimsusega gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.

Planeeringuala ei piirne riigiteedega, juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalikult teelt nr

4375010 (Lüganuse – Kohtla-Nõmme tee), mis ristub riigitee nr 13178 Püssi jaama tee km 1,08.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame

planeeringu.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik gaasijaama rajamisega seotud riigiteede kaitsevööndis kavandatud ehitusloa

kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile [email protected] nõusoleku

saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse tegevusi riigiteede kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

3. Juhul, kui gaasijaama rajamisega kaasneb eriveoste (suuremõõtmelised ja/või rasked

veosed) liikumine riigiteedel, palume teha meiega koostööd projekteerimise etapis ning

kooskõlastada meiega vastavad marsruudid ja/või taotleda meie käest

[email protected] vajalikud riigiteede ümberehitamise

projekteerimistingimused.

Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevuse vajadusest

tingitud uute teelõikude rajamise ja/või riigiteede ümberehitamise kohustust.

Osaleme riigiteede ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel, mille järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima kõik vastavad projekteerimise ning ehitamisega seonduvad

tegevused. Leping peab olema sõlmitud enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa

väljastamist.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 00_DP_Aasa gaasijaam_seletuskiri

2. 04_DP_Aasa gaasijaam_põhijoonis

3. 05_DP_Aasa gaasijaam_tehnovõrkude liitumispunktid

4. 2026.04.10 Aasa gaasijaama detailplaneeringu KSH aruanne KOOSKÕLASTAMISEKS

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]