Kärdla linna Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu algatamisele arvamuse küsimine

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2

Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kärdla 28. märts 2024

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Kärdla linna Rookopli 22b (37101:007:0014) maaüksusele ehitusõigus korterelamute püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad ning määrata krundi sihtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut muutes Rookopli 22b maaüksuse tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooni korterelamu maaks ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maaks.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

Hinnang:

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:

Detailplaneeringu koostamisest on huvitatud Rookopli 22b maaüksuse omanik. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Rookopli 22b maaüksusele ehitusõigus korterelamute püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad ning määrata krundi sihtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut muutes Rookopli 22b maaüksuse tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooni korterelamu maaks ja kaubandus, teenindus- ja büroohoone maaks. Planeeringuala suurus on 6115 m², maa-ameti andmetel tootmismaa 50% ja ärimaa 50%. Maaüksusel paikneb kauplus.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneering 2030+: Riigihalduse minister kehtestas Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Väärtusliku maastikuna on arvele võetud Kärdla vanemad (aed)linnaosad ning haljasalad. Planeeringuala ei asu puhkealal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.
Kärdla linna üldplaneering: Kärdla linna üldplaneering on kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule asub Rookopli 22b maaüksus tootmis- ja ärimaal ning I klassi väärtuslikul maastikul, detailplaneeringu kohustusega alal.


Joonis 1. Planeeringu asukoht Kärdla linna kehtiva üldplaneeringu kaardil

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala asub Kärdla linna keskuses. Maaüksus jääb eramajade ja kortermajade piirkonda. Juurdepääs planeeringualale on olemasolev juurdepääs Rookopli tänav T3 (20501:001:0746) tänavalt.
Planeeritav ala moodustab Rookopli 22b maaüksuse, mille suurus on 6115 m², maa-ameti andmetel tootmismaa 50% ja ärimaa 50%, maaüksus on eraomand.
Ehitisregistri andmetel on maaüksusel kauplus (kood 115013519) ja seda teenindavad liikluspinnad. Piirkonna hoonestuse moodustavad aastaringses kasutuses olevad elamud ja omavalitsuse haljasalad. Maaüksuse lääne ja lõuna ala on kaetud võsastunud rohumaaga, piiriservad on kaetud osaliselt kõrghaljastusega. Maaüksuse lähistel asub Liivajõgi.
Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel põhjustavad kitsendusi: 0,4 kV elektri maakaabelliinid, 0,4 kV elektri õhuliin, side õhuliin, ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni torustik, kalda veekaitsevöönd, kalda ehituskeeluvöönd, kalda piiranguvöönd.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 2). Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0008764 paikneb ca 30 m kaugusel. Lähim madalam ja liigniisketel perioodidel üleujutatav ala paikneb planeeringualast üle 500 m kaugusel.


Joonis 2. Põhjavee kaitstuse kaart

Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ehk võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett. Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu, seega detailplaneeringu elluviimise ja kõikidele nõuetele vastava trasside väljaehitamisel ei kaasne põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Lähim madalam ja liigniisketel perioodidel üleujutatav ala paikneb planeeringualast üle 500 m kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse ühisveevärgiga (ja ka ühiskanalisatsiooniga). Uusehituse varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on uue elamukrundi tekkimine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Kuna läheduses asuvad võrdlemisi aktiivse liiklusega tänavad, siis liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda.

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala naabruses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 1 km kaugusel idas – III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Tareste loodusala (RAH0000579) on üle 800 m kaugusel loodes, üle 400 m kaugusel on kaitsealune Kärdla linnapark. Seega kavandataval alal ei asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 100 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Planeeringu kohaselt rajatakse maaüksusele kuni kolm korterelamut. Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.


Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse planeeringuspetsialist



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1


Kärdla linnas paikneva Rookopli 22b maaüksuse
detailplaneeringu lähteseisukohad


1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Hiiu maakonnaplaneering;
1.2 Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering;
1.3 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.
1.4. Keskkonnaameti ………….. kiri nr ……………..

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Rookopli 22b maaüksust (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 37101:007:0014
Planeeritava katastriüksuse suurus 6115 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 50% ja Ärimaa 50%
Planeeritav katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 80%, Ärimaa 20%
Kinnisturaamatu registriosa nr 607833
Hoonestus kauplus (115013419)

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja ja kitsenduste
Kaardikihti)


Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel 0,4 kV elektri maakaabelliinid, 0,4 kV elektri õhuliin, side õhuliin, ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni torustik, kalda veekaitsevöönd, kalda ehituskeeluvöönd, kalda piiranguvöönd.

Juurdepääs planeeringualale on olemasolev juurdepääs Rookopli tänav T3 (20501:001:0746) tänavalt. Läbi Rookopli tn 22b maaüksuse on juurdepääs Rookopli tn 22 (tunnus 37101:007:1130) ja Rookopli tn 22c (tunnus 37101:007:0015) maaüksustele. Juurdepääsuks Rookopli tn 22 ja Rookopli tn 22c maaüksustele määratakse detailplaneeringuga juurdepääsuservituudid.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on maaüksusele määranud juhtfunktsiooniks tootmis- ja ärimaa. Maaüksus asub piirkonnas, kus asuvad enamasti eluhooned ja kortermajad.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud segahoonestuse maakasutuse juhtotstarve (ÜS), kus on lubatud erinevate funktsioonide põimumine, et võimaldada mitmekesisemad võimalused piirkonna arenguks.

3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu algatamise põhjuseks on huvitatud isiku soov Kärdla linnas Rookopli 22b maaüksusele (katastritunnus 37101:007:0014) korterelamute planeerimine. Planeeringu eesmärk on vajadusel planeeringuala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe määramine, hoonestusala ja arhitektuursete tingimuste määramine korterelamute ehitamiseks, ehitusõiguse määramine koos juurdepääsu, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendusega.

Üldplaneering on maaüksusele määranud tootmis- ja ärimaa juhtotsrabe. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud katastriüksuse juhtfunktsiooni korterelamu maaks ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maaks.

Planeeritav ala asub keskväljaku vahetus läheduses ning seega piirkonnas, mille tihendamine on soositud ja uued arendused oodatud. Täiendavate teenuste ja elamispinna lisandumine aitab tugevdada keskuse üldist olemust ja teenused saavad selliselt mõjuda teineteist toetavalt.

Hoonestusala ja hooned tuleb sobitada keskkonda. Maa-ala kasutuselevõtt korterelamu maana ei riku miljööd ja planeeringu elluviimine annab võimaluse Kärdla keskusesse kaasaegsete ja energiatõhusate korterite ehitamiseks. Planeeringuga nähakse ette maaüksusel võimalus tagada teenuste pakkumise ja äride pidamise võimalus sobitatuna kortermajade ja piirkonna miljöösse.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuala kruntideks jaotamine või piiride muutmine selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringu koostamise käigus määratakse maaüksustele hoonestusala, ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse 80 % elamumaa ja 20 % ärimaa.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
Liikluskorraldus ja parkimine
• tänavaruumi ja liikluskorralduse kavandamisel, sh parkimiskohtade ruumivajaduse planeerimisel arvestada riikliku standardi EVS 843:2016 mõõte;
• hoonestuse ja parklate, teede vahele kavandada kõrghaljastust ja rohealasid.
• korterite parkimisvajadus peab olema tagatud oma krundil, teenuseid tarbivate klientide parkimine võib jääda tagatuks keskväljakul ja selle lähipiirkonnas olevate parkimiskohtadega.

Hoonestus
• hoonestuse korruselisus on kuni 3, ehitiste suurim lubatud kõrgus 12,0 m;
• lubatud põhihoonete arv maaüksusel on kuni 3; abihoonete arv ja vajadus täpsustada detailplaneeringu koostamisel
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

Haljastus
• kõrghaljastuse minimaalne protsent (täiskasvanud puu võraalune pind jagatud krundi pindalaga) ei tohi jääda alla 10%; puhver naabermaaüksustega peaks säilima.
• kortermajade vahele tuleb kavandada ühine puhke- ja iluotstarbeline ala, mis ei tohi olla väiksem kui 15% krundi pindalast.


Joonis 2 Esialgne lahendusskeem


4.4. Liikluskorralduse määramine
Planeeringuga lahendada juurdepääsud ja liikluskorraldus. Parkimine kavandada krundi piires.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse, maapinna kuivenduse ja piirete osas. Haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate kitsendustega.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Kaaluda ka võimalust hoonete liitmiseks kaugküttega.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. Selgitada välja lähim hüdrant.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

4.12. Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

4.13 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.


5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
märts-aprill 2024
Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
mai - juuni 2024
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
juuli -september 2024
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine
oktoober -detsember 2024
Detailplaneeringu koostamine
Jaanuar-veebruar 2025
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
märts-aprill 2025
Detailplaneeringu vastu võtmine
mai 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuni-juuli 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
august 2025
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
september-oktoober 2025
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
november 2025


5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Keskkonnaamet
-Elektrilevi OÜ
-Telia Eesti AS
-AS Kärdla Veevärk
-Utilitas OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Rookopli tn 22
37101:007:1130
Tiigi tn 1
37101:007:1090
Allika tn 5
37101:007:0210
Allika tn 7
37101:007:0950
Metsa tn 1
37101:007:0730
Metsa põik 1
37101:007:0970
Metsa põik 4
37101:007:0011
Rookopli tn 22c
37101:007:0015


5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada maaüksuse omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.


Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
planeeringuspetsialist
[email protected]


HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS

Kärdla nr


Kärdla linna Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ning 5, § 142 lg 1 p 1 ja lg-te 2, 4,5 ning 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3ning 6 ja § 35 lg-te 3 ning 5 alusel ja arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ning Keskkonnaameti …………….2024 kirjas nr ……………. esitatud seisukoht
1. Algatada Hiiumaa valla Kärdla linna Rookopli 22b (registriosa 607833, katastritunnus
37101:007:0014) maaüksuse detailplaneering.

2. Kinnitada Kärdla linna Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

4. Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).

5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.

6. Avaldada detailplaneeringu algatamise teade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise teade 14 päeva jooksul Hiiumaa valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes, 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla teadaandes.

7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.


Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linna Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kärdla linna üldplaneeringut muutva Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
1.1 Rookopli 22b maaüksus asub Kärdla linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule asub Rookopli 22b maaüksus detailplaneeringu kohustusega tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli 22b maaüksust katastritunnusega 37101:007:0014, maa-ameti andmetel ärimaa 50% ja tootmismaa 50%, eraomand ja pindalaga 6115 m². Maaüksusel paikneb kauplus.
1.3 Juurdepääs planeeringualale on olemasolev juurdepääs Rookopli tänav T3 (20501:001:0746) tänavalt.
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Riigihalduse minister kehtestas Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Väärtusliku maastikuna on arvele võetud Kärdla vanemad (aed)linnaosad ning haljasalad. Planeeringuala ei asu puhkealal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.
3. Kärdla linna üldplaneering
Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on maaüksusele määranud juhtfunktsiooniks tootmis- ja ärimaa. Maaüksus asub piirkonnas, kus asuvad enamasti eluhooned ja kortermajad. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud katastriüksuse juhtfunktsiooni korterelamu maaks ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maaks.
Planeeringualal kehtib „Rookopli 22 ja Rookopli 22b detailplaneering“ (Dagopen OÜ töö nr 00-48).
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud segahoonestuse maakasutuse juhtotstarve (ÜS), kus on lubatud erinevate funktsioonide põimumine, et võimaldada mitmekesisemad võimalused piirkonna arenguks.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on ………………… kirjas nr ………………. seisukohal, et …………
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu algatamise põhjuseks on huvitatud isiku soov Kärdla linnas Rookopli 22b maaüksusele (katastritunnus 37101:007:0014) korterelamute planeerimine. Planeeringu eesmärk on vajadusel planeeringuala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe määramine, hoonestusala ja arhitektuursete tingimuste määramine korterelamute ehitamiseks, ehitusõiguse määramine koos juurdepääsu, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendusega.

Üldplaneering on maaüksusele määranud tootmis- ja ärimaa juhtotsrabe. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud katastriüksuse juhtfunktsiooni korterelamu maaks ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maaks.

Planeeritav ala asub keskväljaku vahetus läheduses ning seega piirkonnas, mille tihendamine on soositud ja uued arendused oodatud. Täiendavate teenuste ja elamispinna lisandumine aitab tugevdada keskuse üldist olemust ja teenused saavad selliselt mõjuda teineteist toetavalt.

Hoonestusala ja hooned tuleb sobitada keskkonda. Maa-ala kasutuselevõtt korterelamu maana ei riku miljööd ja planeeringu elluviimine annab võimaluse Kärdla keskusesse kaasaegsete ja energiatõhusate korterite ehitamiseks. Planeeringuga nähakse ette maaüksusel võimalus tagada teenuste pakkumise ja äride pidamise võimalus sobitatuna kortermajade ja piirkonna miljöösse.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 19.03.2024 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet …………..kirjas nr …………… esitas seisukohta Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium …………… kirjas nr ……………… avaldas arvamust Kärdla linna Rookopli 22b maaüksuse detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.


Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist