Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/7479-2
Registreeritud	11.05.2026
Sünkroonitud	13.05.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (114986 tm).

Failid

7.1-2267479-2 11.05.2026 Valjaminev kiri.asice

1._2610_EP_AA-3-01_seletuskiri-koond.pdf

2._2610_EP_AS-4-02_asendiplaan.pdf

Pakita kinnistu ehitusteatise eelnou kooskolastamine markustega.pdf

1._2610_EP_AA-3-01_seletuskiri-koond.pdf

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

SISUKORD

1 ÜLDOSA ................................................................................................................................................................................................................... 4 1.1 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS ..................................................................................................................................................................... 4 1.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................................................................................................... 4

1.2.1 EHITISE ASUKOHT ........................................................................................................................................................................... 4 1.2.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 4 1.2.3 PROJEKTEERIJAD ............................................................................................................................................................................. 4

1.3 ALUSDOKUMENDID .................................................................................................................................................................................... 5 1.3.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................................................ 5 1.3.2 TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED .......................................................................................................... 5 1.3.3 NORMDOKUMENDID ....................................................................................................................................................................... 5

2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................................................................................................................ 6 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................................................................................... 6

2.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................................................................................... 6 2.1.2 ALUSDOKUMENDID ......................................................................................................................................................................... 6

2.1.2.1 LÄHTEANDMED ..................................................................................................................................................................... 6 2.1.2.2 NORMDOKUMENDID ............................................................................................................................................................ 6

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................................................................................................ 7 2.2.1 PAIKNEMINE..................................................................................................................................................................................... 7 2.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED .................................................................................................................................... 7 2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF ................................................................................................................................................................... 7 2.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS ................................................................................................................................................... 7 2.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED ............................................................................................ 7 2.2.6 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KINNISMÄLESTISED ..................................................................................................................... 7

2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS ....................................................................................................................................................................... 7 2.3.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 EHITUSETAPID ................................................................................................................................................................................. 8

2.4 VERTIKAALPLANEERING ........................................................................................................................................................................... 8 2.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED......................................................................................................... 8 2.4.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS .......................................................................................................................................................... 8 2.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE .............................................................................................................................................................. 8

2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 8 2.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL ............................................................................................................................ 8

2.6 TEED JA PLATSID......................................................................................................................................................................................... 8 2.6.1 JUURDESÕIDUTEE ............................................................................................................................................................................ 8 2.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID ............................................................................................................................................... 8 2.6.3 KATENDID ......................................................................................................................................................................................... 8

2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .............................................................................................................................................................. 8 2.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS....................................................................................................................................... 8

2.7.1.1 OLEMASOLEVA TAIMMATERJALI KAITSE EHITAMISEL .................................................................................................. 9 2.7.2 OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV HALJASTUS ................................................................................................................................. 9 2.7.3 PROJEKTEERITUD HALJASTUS ....................................................................................................................................................... 9

2.7.3.1 EHITUSJÄRGNE MURUALADE TAASTAMINE .................................................................................................................... 9

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

2.7.4 VÄIKEEHITISED JA –VORMID ......................................................................................................................................................... 9 2.7.5 PIIRDED JA VÄRAVAD...................................................................................................................................................................... 9 2.7.6 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................................................................................ 10

2.8 VÄLISVALGUSTUS ...................................................................................................................................................................................... 11 2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ............................................................................................................................................................. 11

3 ARHITEKTUUR .......................................................................................................................................................................................................12 3.1 ÜLDANDMED ..............................................................................................................................................................................................12

3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ..................................................................................................................................................12 3.1.2 ALUSDOKUMENDID ........................................................................................................................................................................12

3.1.2.1 LÄHTEANDMED ....................................................................................................................................................................12 3.1.3 NORMDOKUMENDID ......................................................................................................................................................................12

3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS............................................................................................................................................................... 13 3.2.1 HOONE PAIKNEMINE ..................................................................................................................................................................... 13 3.2.2 HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED .......................................................................................................... 13 3.2.3 HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONSEPTSIOON............................................................................................................................. 13

3.2.3.1 VÄLISVIIMISTLUS................................................................................................................................................................. 13 3.2.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA.............................................................................................................................................. 14 3.2.5 HOONE RUUMID............................................................................................................................................................................. 14

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ................................................................................................................................. 14 3.3.1 VUNDAMENT .................................................................................................................................................................................. 14 3.3.2 PÕRAND PINNASEL ....................................................................................................................................................................... 14 3.3.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID .....................................................................................15 3.3.4 TREPID ..............................................................................................................................................................................................15 3.3.5 VAHELAED .......................................................................................................................................................................................15 3.3.6 KATUS, KATUSLAGI ........................................................................................................................................................................15 3.3.7 VÄLISSEINAD .................................................................................................................................................................................. 16 3.3.8 SISESEINAD ..................................................................................................................................................................................... 17 3.3.9 AVATÄITED ...................................................................................................................................................................................... 17 3.3.10 VARIKATUSED ................................................................................................................................................................................ 18 3.3.11 RÕDUD ............................................................................................................................................................................................. 18 3.3.12 TERRASSID ..................................................................................................................................................................................... 18

3.3.12.1 TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID ................................................................................................................... 18 3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED ................................................................................................................................................................ 18 3.5 RUUMIDE EKSPLIKATSIOON ................................................................................................................................................................... 19

4 TULEOHUTUS ........................................................................................................................................................................................................20 4.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................................................................................20

4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .................................................................................................................................................20 4.1.2 ALUSDOKUMENDID .......................................................................................................................................................................20

4.1.2.1 LÄHTEANDMED ...................................................................................................................................................................20 4.1.2.2 UURINGUD ...........................................................................................................................................................................20 4.1.2.3 NORMDOKUMENDID ..........................................................................................................................................................20

4.2 OLEMASOLEV ............................................................................................................................................................................................20 4.3 TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA -OTSTARVE ...................................................................................................................................20 4.4 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED ..............................................................................................................................................21

4.4.1 TULEOHUTUSKUJAD .......................................................................................................................................................................21

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

4.4.2 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD.......................................................................................21 4.4.3 PÕLEMISKOORMUS ........................................................................................................................................................................21 4.4.4 LADUSTAMINE ................................................................................................................................................................................21

4.5 ERIPÄRASED TULEOHUTUSPÕHIMÕTTED .............................................................................................................................................21 4.5.1 TULEOHUKLASS JA TULEKAITSETASE .........................................................................................................................................21 4.5.2 MUUD TULEOHUTUST MÕJUTAVAD OLULISED TEGURID .........................................................................................................21

4.6 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS .............................................................................................................................................21 4.7 TULETUNDLIKKUS .....................................................................................................................................................................................21 4.8 EVAKUATSIOONILAHENDUS ................................................................................................................................................................... 22

4.8.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV ................................................................................................................................................... 22 4.8.2 EVAKUATSIOONITEED ................................................................................................................................................................... 22

4.8.2.1 EVAKUATSIOONITEEDE LAIUSED JA ARV ....................................................................................................................... 22 4.8.2.2 EVAKUATSIOONIVÄLJAPÄÄSUD ....................................................................................................................................... 22 4.8.2.3 EVAKUATSIOONIALADE PIIRANGUD ............................................................................................................................... 22 4.8.2.4 PÄÄSUD KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE ........................................................................................................ 22

4.9 TULEOHUTUSPAIGALDISED .................................................................................................................................................................... 23 4.9.1 TULEKAHJUSIGNALISATSIOON .................................................................................................................................................... 23 4.9.2 AUTOMAATNE TULEKUSTUTUSSÜSTEEM ................................................................................................................................. 23 4.9.3 PIKSEKAITSE .................................................................................................................................................................................. 23 4.9.4 SUITSUEEMALDAMINE ................................................................................................................................................................. 23 4.9.5 TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEM ................................................................................................................................................... 23 4.9.6 MUUD TULEOHUTUSSÜSTEEMID ................................................................................................................................................ 23

4.10 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS........................................................................................................................................................ 23 4.10.1 VENTILATSIOONISEADMETE TULEOHUTUS............................................................................................................................... 23 4.10.2 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS ................................................................................................................................................. 23

4.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE ...................................................................................................................................24 4.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI ..................................................................................................................................................................24

5 KONSTRUKTSIOONID ..........................................................................................................................................................................................24 5.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID ...............................................................................................................................24

6 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS ................................................................................................................................................................. 25 6.1 SOOJUSVARUSTUS ...................................................................................................................................................................................26 6.2 VENTILATSIOON ........................................................................................................................................................................................26 6.3 JAHUTUS .................................................................................................................................................................................................... 27

7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................................................................................................... 27 7.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID ............................................................................................................................... 27 7.2 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................................................................................... 27 7.3 KANALISATSIOON .................................................................................................................................................................................... 28

8 TUGEV- JA NÕRKVOOLU VARUSTUS ................................................................................................................................................................ 28 8.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID .............................................................................................................................. 28 8.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................................................................. 28 8.3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK JA HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ..........................................................................................................29

9 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................................................................................30 10 LAMMUTUSTÖÖDE KIRJELDUS, LAMMUTUSEL KASUTATAV TEHNOLOOGIA ............................................................................................30 11 ENERGIATÕHUSUS ............................................................................................................................................................................................... 31

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

1 ÜLDOSA Käesoleva projektiga esitatakse Pakita kinnistule, Ellamaa külla, Saue valda, Harju maakonda koostatud abihoone üksikelamuks rekonstrueerimise ehitusprojekt eelprojekti staadiumis. Rekonstrueerimise käigus arvestatakse ja säilitatakse olemasolevat arhitektuurset lahendust. 1.1 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS Seletuskirja koostamisel on juhindutud Eesti standardi EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" soovitustest. Ehitusobjekti eripäradest tulenevalt on seletuskirja ülesehitus kohandatud sobivaks. Tellija taotleb ehitusluba eelprojekti alusel. Sellest lähtuvalt on seletuskirja koostamisel järgitud Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” sätteid ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile. 1.2 ÜLDANDMED 1.2.1 EHITISE ASUKOHT Üksikelamuks rekonstrueeritav abihoone paikneb Harju maakonnas, Saue vallas, Ellamaa külas, Pakita kinnistul katastritunnusega 51801:001:0029. 1.2.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS Hoone on olemasolev (EHR kood 120799529). Hoone on kahekorruseline. Projektiga nähakse ette olemasoleva abihoone rekonstrueerimine üksikelamuks. Rekonstrueeritava hoone gabariidid peale rekonstrueerimist on 14,1 x 16,1 m ning hoone kõrgust 7,9 m. Hoone projekteeritud kasutusiga vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“ ja ET-1 0113-0189 „Ehitiste tööiga EPN 15.1“ tingimustele: kandetarinditel 50 aastat, piirdetarinditel 25, tehnosüsteemidel 20 ja üldalade siseviimistlusel 10 aastat.

1.2.3 PROJEKTEERIJAD Projekti koostaja: arhitekt Martin Pajur

vastutav arhitekt Arvi Hiir (Volitatud arhitekt, tase 7), (+372) 5332 5622, [email protected] Projekteerijad: Asendiplaan: TAHK Arhitektid OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, Harjumaa, Eesti, reg. kood: 14485544, MTR

EEP004141, [email protected], (+372) 5332 5622, arhitekt Martin Pajur; vastutav arhitekt: Arvi Hiir, (Volitatud arhitekt, tase 7; kutsetunnistuse nr 180524) (+372) 5332 5622, [email protected]

Arhitektuur: TAHK Arhitektid OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, Harjumaa, Eesti, reg. kood: 14485544, MTR EEP004141, [email protected], (+372) 5332 5622, arhitekt Martin Pajur; vastutav arhitekt: Arvi Hiir, (Volitatud arhitekt, tase 7; kutsetunnistuse nr 180524) (+372) 5332 5622, [email protected]

Sisearhitektuur: Täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja vajadusel lahendatakse eraldiseisva projektiga. Maastikuarhitektuur: Täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja vajadusel lahendatakse eraldiseisva projektiga. Tuleohutus: TAHK Arhitektid OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, Harjumaa, Eesti, reg. kood: 14485544, MTR

EEP004141, [email protected], (+372) 5332 5622, arhitekt Martin Pajur; vastutav arhitekt: Arvi Hiir, (Volitatud arhitekt, tase 7; kutsetunnistuse nr 180524) (+372) 5332 5622, [email protected]

Ehituskonstruktsioonid: Täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja vajadusel lahendatakse eraldiseisva projektiga. Hoone küte, ventilatsioon. Täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja vajadusel lahendatakse eraldiseisva projektiga.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

jahutus, veevarustus ja kanalisatsioon: Hoone tugevvoolu- ja nõrkvoolupaigaldis:

Täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja vajadusel lahendatakse eraldiseisva projektiga.

Hoone energiatõhusus: OÜ Scanditech, Veeringu tee 21, Randvere küla, Viimsi vald 74016, Harjumaa, Eesti, reg. kood: 11489524, vastutav spetsialist: Mari Muhel, (+372) 5830 6244, [email protected], kutsetunnistuse nr: OT005860

1.3 ALUSDOKUMENDID Projekt on lahendatud vastavalt Tellija poolt väljastatud lähteülesandele, aluseks võetud õigusaktidele, normdokumentidele ja eeskirjadele. 1.3.1 LÄHTEANDMED Projekti koostamise lähteandmeteks on:

- Tellija lähteülesanne - Saue valla üldplaneering

1.3.2 TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED

- Elektrilevi OÜ tüüpsed tehnilised tingimused võrguühendusega liitumiseks

1.3.3 NORMDOKUMENDID Eelprojekti koostamisel on lisaks õigusaktides sätestatule järgitud EVS 932:2017 "Ehitusprojekt“ nõuded eelprojekti koosseisule, sisule ja detailsusele. Ehitusobjekti eripäradest ja projekti staadiumist tulenevalt on seletuskirja ülesehitus kohandatud sobivaks. Normdokumendid, mida on järgitud eelprojekti osade koostamisel ja projektlahenduste kavandamisel, on esitatud seletuskirja vastavates peatükkides. Üldreeglina on juhindutud projekti väljastamise ajahetkel kehtivatest nõuetest, väärtustest ja standarditest. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. KÕIGI ÕIGUSAKTIDE, NORMDOKUMENTIDE JA EESKIRJADE PUHUL TULEB KINNI PIDADA KÄESOLEVAL AJAHETKEL KEHTIVATEST ÕIGUSAKTIDEST, NORMDOKUMETIDEST JA EESKIRJADEST. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

2 ASENDIPLAAN 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Selles projektiosas on lahendatud hoone ehitusprojekti asendiplaaniline osa. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks. Võimalike vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest projektis sisalduvatest dokumentidest. 2.1.2 ALUSDOKUMENDID Projekt on koostatud vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesandele, aluseks võetud õigusaktidele, normdokumentidele ja eeskirjadele. 2.1.2.1 LÄHTEANDMED Projekti koostamise lähteandmeteks on:

- Tellija lähteülesanne - Saue valla üldplaneering

2.1.2.2 NORMDOKUMENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest. Aluseks võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon.

- Ehitusseadustik - Tuleohutuse seadus - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Siseministri 30.03.2017. a. määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid”; - Sotsiaalministri 12.11.2025. a. määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ - Saue Vallavolikogu poolt 28.12.2023 nr 26 vastu võetud „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” - EVS 843:2016 „Linnatänavad“ - MaaRYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.“

Tööde tegemisel jälgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:

- Jäätmekäitluse ja keskkonnakaitse nõuded ehituses. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning arvestada eelpool mainitud normi nõudeid, kuid kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita projektis antud juhendi nõudeid. Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmise etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käidul.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 PAIKNEMINE Üksikelamuks rekonstrueeritava abihoone krunt asub Harjumaal, Saue vallas, Ellamaa külas, Pakita kinnistul (katastriüksuse tunnus 51801:001:0029). Kinnistu piirneb põhjast Urgete tee kinnistuga (100 % transpordimaa). Lääne pool paikneb Ellamaa-Koluvere tee (100 % transpordimaa), mida mööda toimub ka juurdepääs Pakita kinnistule. Lõunast ja idast Kopli kinnistuga (100 % maatulundusmaa). Ümbritsevad elamumaa kinnistud on üksikelamute ja neid teenindavate abihoonetega hoonestatud. 2.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Kinnistul asuv üksikelamuks rekonstrueeritav hoone (EHR kood 120799529) on 157 m2 ehitisealuse pinnaga kahe maapealse korruse ja 935 m3 mahuga abihoone. Hoone esmase kasutuselevõtu aasta on 1920. Hoone kandvaks konstruktiooniks on kivi ja puit. Välisviimistluses on kasutatud fassaadikrohvi, puitvoodrit ja katusekattena katusekivi. Lisaks põhihoonele asub kinnistul veel abihoone (ait EHR kood 116014413) ehitisealuse pinnaga 63,0 m2 ja varikatus. Kinnistu on ei ole piirdeaiaga piiratud. 2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF Kinnistu on loomuliku kaldega lõuna suunas. Krundi absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49,00...53,50 m, arvestamata üksikuid ebatasasusi. 2.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS Kinnistu on olemasolevalt kujundatud iluaiaks. Kinnistul kasvab kõrghaljastus ja ilutaimestik. 2.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED Juurdepääs kinnistule toimub olemasolevalt läbi lääne suunal kulgeva killustikkattega Ellamaa-Koluvere tee (11167). Kinnistule on olemasolev juurdepääs ka põhjapool asuvalt Urgete teelt. Kinnistusisene tee on tugevdatud pinnastee, muud rajad ja platsid on loodusliku muruga kaetud. 2.2.6 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KINNISMÄLESTISED Kaitsealuseid objekte ja kinnismälestisi kinnistul ei asu. 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS Üksikelamuks rekonstrueeritav hoone paikneb läänepoolse Ellamaa-Koluvere tee kinnistupiirist ~3,3 m ja lõunapoolsest kinnistu piirist ~50 m kaugusel. Lähim hoone on Rätsepa kinnistul asuv hoone, mis asub rekonstrueeritavast hoonest ~125 m kaugusel. Rekonstrueerimise käigus hoone riigitee poole ei laiene. Hoone on olemasolevalt liitunud elektrivõrguga. Veevarustus on olemasolevalt tagatud kinnistul asuva salvkaevu kaudu. Reovesi juhitakse olemasolevasse septikusse ja sealt edasi imbtunneli kaudu pinnasesse.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

2.3.2 EHITUSETAPID Ehitus on kavandatud üheetapilisena. 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED Olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta ning antud projektiga seda ei käsitleta. Arvestatakse sademevete juhtimisega kaugemale hoonest samas arvestades, et veed ei satuks naaberkinnistule. Platside ja katendite rekonstrueerimisel on arvestatud, et platside põhiosa kalded ei oleks väiksemad kui 0,5% ja suuremad kui 6%. Katendite aluspinnad tihendatakse kihtide kaupa koefitsiendini vähemalt 0,98. 2.4.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Olemasoleva hoone esimese korruse põranda kõrguseks on ±0.00 = abs.k. +51.00 m. Hoone paiknemiskõrgust ei muudeta. Projekteeritava hoone harja kõrguseks abs.k +58,72 m. 2.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE Olemasoleva vertikaalplaneeringuga on antud loomulik maapinna kalle hoonest eemale. Platsidelt kogutud sademeveed juhitakse hoonest eemale ning immutatakse omal kinnistul murupinda. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele peab olema välistatud. 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL Sõidukide ja jalakäijate juurdepääs krundile on olemasolevalt lääne poolt, Ellamaa-Koluvere tee transpordimaa kinnistult. Kinnistule on olemasolev juurdepääs ka põhjapool asuvalt Urgete teelt. Parkimine on lahendatud olemasolevalt krundisiseselt, mida käesoleva projektiga ei muudeta. 2.6 TEED JA PLATSID 2.6.1 JUURDESÕIDUTEE Jalakäijate ja sõidukite juurdepääsutee on olemasolevalt Ellamaa-Koluvere tee transpordimaa kinnistult ning on tugevdatud pinnastee. Kinnistule on olemasolev juurdepääs ka põhjapool asuvalt Urgete teelt. 2.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID Kinnistusisesed jalakäijate ja sõidukite juurdepääsuteed ja platsid on olemasolevalt tugevdatud pinnastee. Krundisisesed käiguteed ümber hoone perimeetri on kaetud murukattega. Muud alad on haljastatud. 2.6.3 KATENDID Rajatav / taastatav haljasala

- murukülv - kasvupinnas H=15-20 cm - olemasolev pinnas

2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Kinnistu on olemasolevalt kujundatud iluaiaks. Kinnistul kasvab üksikud kõrgemad puud ja ilutaimestik.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

2.7.1.1 OLEMASOLEVA TAIMMATERJALI KAITSE EHITAMISEL Puude puhul on kaitsetsooniks juurestiku kaitseala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm x 0,12=kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse kaugusena tüvest. Ehitustegevuse ajal rakendatakse säilitatavatele puudele nõuetekohased kaitsemeetmed:

- Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

- Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. - Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel

viisil sügavamal kui 1m. - Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse vastava KOV

ametnikuga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. - Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. - Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase

tihenemise. - Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid vastava KOV ametniku poolt väljastatud loa alusel.

2.7.2 OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV HALJASTUS Ehitusel kaaluda hoolikalt olemasolevate puude likvideerimist ehitustegevuse tõttu. Võimalusel säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, tagades säilitavate puude kasvutingimused ning arvestades puude juurestiku kaitsealaga (raadius vähemalt 12x puu rinnasläbimõõdust). Esialgsel hinnangul ehituse alla puid ei jää ja puid likvideerimisele ei lähe. 2.7.3 PROJEKTEERITUD HALJASTUS Pakita kinnistu on olemasolevalt kujundatud ilu- ja puhkeaiaks. Peale ehitustöid iluaed korrastatakse ja taastatakse. Uut kõrghaljastust käesoleva projektiga ei käsitleta. Haljastustööde kvaliteet peab vastama MaaRYL2010 ja juhendteatmike RT 89- 10620-et ja 89-10639-et nõuetele. 2.7.3.1 EHITUSJÄRGNE MURUALADE TAASTAMINE Murupinna taastamine või muru rajamisel peab laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke. Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva murukatte pinnaga. Laotatava kasvumulla kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 15 cm. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud – muld peab olema sõelutud kasvumuld. Kasutada ära olemasolev sobiv kasvupinnas, millest sõelutakse välja kivid ja valmistatakse muld ette taaskasutamiseks. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne külvamistihedus 20-30g/m2. Peale muruseemne külvi tuleb seeme pinnasesse rullida. 2.7.4 VÄIKEEHITISED JA –VORMID Käesoleva projektiga ei kavandata. 2.7.5 PIIRDED JA VÄRAVAD Kinnistul piirdeaiad ja väravad puuduvad ja käesoleva projaktiga neid ei käsitleta.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

2.7.6 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivale Saue valla jäätmehoolduseeskirjale, millega on reguleeritud tekkivate eriliigiliste jäätmete kogumine, sorteerimine, taaskasutamine, vedu ja käitlemine. Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Konteineritele peab olema tagatud juurdepääs prügiautodele. Eraldi kogutud aia ja haljastu biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Lahtine kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud oma kinnistu piiridesse kõvakattega alale. Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika. Jäätmete jäätmekäitlejale üleandmise õiendid esitatakse koos kasutusteatisega. Tekkivate ehitusliikide hinnanguline kogus liigiti Jäätmekood Jäätmeliik Kogus Ühik Jäätmete kavandatav käitluskoht

17 01 01 Betoon 0,3 t Purustatakse ehitusobjektil ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised - t Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki 17 02 01 Puit 0,5 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale 17 02 02 Klaas 0,01 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale 17 02 03 Plast - t Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki 17 04 07 Metallisegud 0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale 15 01 Pakendid (nt puitalused, kile,

paberkartongpakend jms) 0,2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale või tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusesse võtuks

17 08 02 Kipsipõhised ehitusjäätmed 0,2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 1,5 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

- t Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki

08 01 11*, 15 01 10*

Lahustid ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

0,02 t Antakse üle ohtlike jäätmete käitlusluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)

- t Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki

20 03 01 Segaolmejäätmed 1,0 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

jäätmekäitlejale *ohtlikud jäätmed Pinnasetööde mahtude orienteeruv bilanss Jäätmekood Jäätmeliik Kogus Ühik Jäätmete kavandatav käitluskoht

17 05 04 Kasvupinnas 3 m3 Kooritakse eraldi ja taaskasutatakse samal kinnistul haljastamiseks

17 05 04 Kivid ja pinnas 5 m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina. Jääk anda üle jäätmekäitlejale.

17 05 03* Kivid ja pinnas - m3 Eelhinnangu järgi ehitusobjektil ei teki *ohtlikud jäätmed Tabelis olevad mahud vajavad täiendavalt täpsustamist ja on otseses sõltuvuses ehitaja ehitustehnoloogilistest lahenemisest. Ehitusplatsil kasutada jäätmete kogumiseks mahuteid vastavalt jäätmeliikidele. 2.8 VÄLISVALGUSTUS Hoone ja kinnistu valguslahendus on olemasolevalt lahendatud ja käesoleva projektiga ei kavandata. 2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD OLEMASOLEV PROJEKTEERITUD KRUNDI PINDALA: 15987 m2 15987 m2

SIHTOTSTARVE: E 100% E 100% TÄISEHITUSPROTSENT: 1,4 % 1,4 % PARKIMISKOHTADE ARV: 3 kinnistul 3 kinnistul HOONETE ARV: 3 Hoonete arvu ei muudeta REKONSTRUEERITAVA HOONE VÄLISNURKADE KOORDINAADID L-EST SÜSTEEMIS KOORDINAADID: MAAPINNA KÕRGUSMÄRGID: X Y Olemasolev Projekteeritav 1 6544841.30 510450.29 50.90 50.90 2 6544843.21 510455.26 50.90 50.90 3 6544847.13 510453.76 50.90 50.90 4 6544847.73 510455.32 50.90 50.90 5 6544848.94 510454.86 50.90 50.90 6 6544849.58 510456.54 50.90 50.90 7 6544848.37 510457.00 50.90 50.90 8 6544848.97 510458.56 50.90 50.90 9 6544845.04 510460.07 50.80 50.80 10 6544847.05 510465.30 50.60 50.60 11 6544839.01 510468.37 50.30 50.30 12 6544833.27 510453.36 50.80 50.80

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

3 ARHITEKTUUR 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Antud projektiosas on lahendatud hoone ehitusprojekti arhitektuurne osa. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks. Võimalike vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest projektis sisalduvatest dokumentidest. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projektidega. 3.1.2 ALUSDOKUMENDID Projekt on koostatud vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesandele, aluseks võetud õigusaktidele, normdokumentidele ja eeskirjadele. 3.1.2.1 LÄHTEANDMED Projekti koostamise lähteandmeteks on:

- Tellija lähteülesanne - Saue valla üldplaneering

3.1.3 NORMDOKUMENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest. Aluseks võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon.

hindamise meetodid”; - Sotsiaalministri 12.11.2025. a. määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”; - Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ - Saue Vallavolikogu poolt 28.12.2023 nr 26 vastu võetud „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ - EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” - EVS 843:2016 „Linnatänavad“ - EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ - EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed

hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6“

- TarindiRYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“; - MaaRYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“; - Sisetööde RYL 2013 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“; - MaalritöödeRYL 2012 „Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid“;

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

- Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“. (osa 1 ja osa 2) Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning arvestada eelpool mainitud normi nõudeid, kuid kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita projektis antud juhendi nõudeid. Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmise etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käidul. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest. 3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 3.2.1 HOONE PAIKNEMINE Hoone paiknemist ei muudeta. Peasissepääsu ukse ette projekteeritakse varikatus. Rekonstrueerimise käigus hoone riigitee poole ei laiene. 3.2.2 HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED Ehitus on kavandatud üheetapilisena. 3.2.3 HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONSEPTSIOON Hoone mahtu üldiselt ei muutu. Hoone kõrgus muutub seoses katuslae lisasoojustamisega. Esimesel korrusele projekteeritakse WC/pesuruum, esik, elutuba/köök ja garaaž. Parandatakse hoone üldist kasutusmugavust. Teisele korrusele projekteeritakse kolm tuba, trepihall, abiruum ja WC/vannituba. Arvestatud on esialgset ja olemasolevat arhitektuuri ning mahtu. Rekonstrueeritava hoone fassaadides on kasutatud helehalli krohvi, millele sekundeerivad vertikaalne helerohelised puitvoodrilaud, talad ja postid. Katusekatteks on punane kivikatus. Rekonstrueerimise tulemusena on funktsionaalselt lahendatud kogu teise korruse pind. 3.2.3.1 VÄLISVIIMISTLUS 01 SOKKEL - soklikrohv, toon: helehall 02a SEIN - olemasolev krohvitud kivisein, toon: helehall 02b SEIN - vertikaalne puitvoodrilaud, toon: heleroheline 03 AKNAD - PVC raamis klaaspakett, toon: tumepruun 04 VÄLISUKS - puituks, toon: tumepruun 05 TALAD - puit, toon: heleroheline 06 KATUS - kivikatus, toon: punane 07 KATUSEPLEKID JA KATUSETARVIKUD - toon: punane nt RR29 08 TERRASS - terrassilaud, toon: pruun, värvitu terrassiõli 09 VENTILATSIOONIRESTID - fassaadiga sama tooni, täpsustatakse edasiste tööde käigus Enne välisseina viimistlusmaterjalide peale kandmist/paigaldamist teha ühel ruutmeetril proovipind, mis enne edasisi ehitustöid kooskõlastada tellijaga.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

3.2.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA Hoone rekonstrueerimisel on arvestatud energiatõhususe aspekti ja mugavat soojuslikku sisekliimat, kuid tellija soovil on eksponeeritud ka ajaloolised massiivsed esimese korruse kiviseinad. Avatäidetena on kavandatud kasutada kahekordseid kõrgtõhusaid klaaspakette. Hoones on ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine nii talve- kui ka suveperioodil. Selleks, et tagada olulistes ruumides optimaalne sisekliima ja erinevatele seadmetele nõutavad töötingimused, rekonstrueeritakse hoone tehnosüsteemid. Hoone varustamine kütteenergiaga toimub maasoojuspumba abil. Soojus jaotub esimese korruse ruumides põrandakütte abil, teisel korrusel radiaatorite abil. Hoone õhuvahetus tagatakse läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. 3.2.5 HOONE RUUMID Ruumide funktsioonid kohandatakse hoone kasutajate järgi. Hoone on lahendatud kahekorruselisena. Esimesel korrusel on elutuba/köök, esik, wc/pesuruum ja garaaž. Teisel korrusele on kolm tuba, trepihall, abiruum ja WC/vannituba. Eluruumides seinad ja laed värvitakse, põrand kaetakse puitparketiga/keraamilise plaadiga. Siseviimistluse jaoks on soovitav tellida eraldi projekt. Siseviimistluses kasutatavad materjalid peavad vastama tervisekaitsenõuetele. Eelistada looduslikke viimistlusmaterjale. Üldised nõuded siseehitustöödel kasutatavatele viimistlusmaterjalidele:

- viimistlussüsteemi moodustavad materjalid (pahtel, krunt, värv) valida ühe tootja keskselt või värvi kasutamisjuhendi kohaselt;

- haihtuvate orgaaniliste ühendite (TVOC) koguemissioon < 0,2 mg/m2h; - formaldehüüdi (HCOH) emissioon < 0,05 mg/m2h; - ammoniaagi (NH3) emissioon < 0,03 mg/m2h; - IARC jaotuse järgi 1. klassi kuuluvate kantserogeensete ainete emissioon < 0,005 mg/m2h; - plaatimistöödel lähtuda Sisetööde RYL 2013 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“ klass 1 esitatud nõuetest.

Siseuksed vastavad Majandus- ja taristuministri 85 02.07.2015. ”Eluruumile esitatavad nõuded” p. 3 nõuetele. Hoones on piisaval arvul tualettruume ja pesemisruume. 3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Hoone normatiivsed kasuskoormused on qk=2kN/m2; Qk=2kN, vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA ,eq,T 35dB. 3.3.1 VUNDAMENT Hoonel on madalvundament. Vundamendi kandvas osa konstruktsioonid maakividest. Olemasoleva vundamendi seisukorda kontrollida ja vajadusel tugevdada. Vundamendi müüritis soojustatakse väljast horisontaalse EPS soojustusega. Alusmüüride armeering, rekonstrueerimise vajadus ning kandekonstruktsioonide parameetrid täpsustada vastavalt ehitusinseneri arvutustele. Vundament lahendatakse ja antakse täpsed tööjuhised vajadusel konstruktiivse osa põhiprojektiga. 3.3.2 PÕRAND PINNASEL Olemasolevale pinnasele toetuvale põrandale lisatakse 100 mm EPS 120 Perimeeter soojustus, ning selle peale rajatakse betoonivalu. Plaati paigaldatakse põrandaküttetorustik. PP-01 PÕRAND PINNASEL (U≤0,32 W/(m2K))

- Põrandakatte viimistlusmaterjal aluskihiga

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

- R/b plaat, 80 mm (kandva osa dimensioonid jm nõuded täpsustada ehitusinseneriga) / põrandaplaadis põrandaküttetorud - Ehituskile, liidete ülekate 200 mm - Vahtpolüstüreenplaat soojustus, nt EPS 120 Perimeeter, 100 mm - Olemasolev konstruktsioon

3.3.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Hoone välimised ja sisemised kandeseinad on esimesel maakiviseinad ja väikeplokk seinad. Teisel korrusel vahetäitega puitsõrestikseinad. Katusekonstruktsioon põhineb puittaladel. Täpne konstruktiivne lahendus antakse vajadusel edasise projekteerimise käigus konstruktiivse osa projektiga. 3.3.4 TREPID Peasissekäigu ees trepp puudub. Välisukse esine ala on kaetud betoonkividega. Välisukse esise betoonkiviala ja avaneva ukse vahe peab olema piisav, et tagada välisukse takistuseta avanemine ka talvisel ajal väheste külmunud sademete korral. Sisetrepp on lahendatud puitkonstruktsioonil. Mõningast varju sademete eest pakub välisukse kohal olev varikatus, seega tuleb kaitsta välisukse esist betoonkiviala külmast põhjustatud mõju eest (külmakerge). Kasutada tuleb vastavaid ilmastikukindlaid materjale ja -segusid. 3.3.5 VAHELAED Projekteeritav vahelagi on puitkanstruktsioonil. Olemasolev konstruktiooni peale paigaldatakse puitroov, puitlaastplaat ja põrandakatteviimistlusmaterjal. VL-01 VAHELAGI

- Põrandakatte viimistlusmaterjal aluskihiga - Puitlaastplaat OSB-3, 20 mm - Puitroov 45x95 / vahel mineraalvill soojustus 100 mm - Puittala 300 mm - Siseviimistlus

3.3.6 KATUS, KATUSLAGI Hoone projekteeritav katuslagi põhineb puitsarikatel. Sarikate vahed soojustatakse mineraalvillaga. Sarikate peale paigaldatakse katuse aluskate, mille peale puitroov tuulutuse tagamiseks. Seejärel puitroov katusekatte paigaldamiseks. Sarikast allapoole lisatakse aurutõkkemembraan, puitroov ja kipsplaat. Katusekatteks paigaldatakse katusekivi. KL-01 KATUSLAGI (U≤0,14 W/(m2K); R’w≥35dB)

- Kivikatus - Roovitus 50x50 mm, s≤350 mm (samm vastavalt katusekatte paigaldusjuhistele) - Tuulutusvahe / Distantsliist 25x100 mm, s≤600 mm - Aluskate madala difusioonitakistusega (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Sarikas, tugevsorteeritud C24, 75x195 mm, s≤600 mm (kandva osa kuju samm, dimensioonid jm nõuded täpsustada

ehitusinseneriga) / vahel mineraalvill soojustus 200 mm - Puitroov, 45x95 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill soojustus100 mm - Aurutõkkemembraan (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Puitroov, 25x100 mm, s≤400 mm - Kipsplaat, nt Knauf KEK, 12,5 mm

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

- Siseviimistluskrohv, siseviimistlus KL-02 KATUSLAGI (U≤0,11 W/(m2K); R’w≥35dB)

- Kivikatus - Roovitus 50x50 mm, s≤350 mm (samm vastavalt katusekatte paigaldusjuhistele) - Tuulutusvahe / Distantsliist 25x100 mm, s≤600 mm - Aluskate madala difusioonitakistusega (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Mineraalvill lisasoojustus 200 mm - Sarikas, tugevsorteeritud C24, 75x195 mm, s≤600 mm (kandva osa kuju samm, dimensioonid jm nõuded täpsustada

ehitusinseneriga) / vahel mineraalvill soojustus 200 mm - Aurutõkkemembraan (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Puitroov, 25x100 mm, s≤400 mm - Kipsplaat, nt Knauf KEK, 12,5 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

3.3.7 VÄLISSEINAD Hoone välisseinad on olemasoleval mahul maakiviseinad ja väikeplokkidest seinad, teisel korrusel vahetäitega puitsõrestikseinad mis on kaetud vertikaalse puitvoodrilauaga. Projekteeritavate sõrestikseinte vahele lisatakse mineraalvill soojustus. Välja poole lisatakse tuuletõkkekangas. Seejärel vertikaalselt paigaldatud välisvoodrilauad. Sissepoole lisatakse puitroov lisasoojustusega, aurutõkkemembraan, puitroov ning kipsplaat. Tagatakse tarindi tuule- ja ilmastikukindlus väliskeskkonnast ja õhu- ja aurukindlus sisekeskkonnast. VS-01 VÄLISSEIN (U≤1,48 W/(m2K); R’w≥50dB)

- Väliskrohv - Olemasolev maakivisein u. 650 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

VS-02 VÄLISSEIN (U≤0,34 W/(m2K); R’w≥55dB)

- Väliskrohv - EPS soojustus 50 mm - Olemasolev kivikonstruktsioon 150 mm - Poorbetoonplokk, nt Bauroc element 150 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

VS-03 VÄLISSEIN (U≤0,14 W/(m2K); R’w≥55dB)

- Välisvoodrilaud 25x120 mm, vertikaalne paigaldus - Välisvoodrilaud 25x120 mm, vertikaalne paigaldus - Tuuletõkkekangas (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Puitkarkass, tugevussorteeritud C24, 45x195, s≤600 mm /vahel mineraalvill soojustus 200 mm - Puitroov, 45x95 mm, s≤600 mm, horisontaalselt / vahel mineraalvill soojustus 100 mm - Aurutõkkemembraan (ülekatted ja teipimine vastavalt toote juhistele) - Roov, horisontaalne paigaldus, 25x70 mm, s≤600 mm - Kipsplaat, nt Knauf KEK, 12,5 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

3.3.8 SISESEINAD Hoone olemasolevad siseseinad on maakivi- ja väikeplokkseinad. Projekteeritavad siseseinad esimesel korrusel on väikeplokkidest, teisel korrusel vahetäitega puitsõrestikseinad. SS-01 SISESEIN (U≤0,53 W/(m2K); R’w≥43dB)

- Siseviimistluskrohv, siseviimistlus - Poorbetoonplokk, nt Bauroc element 150 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

SS-02 SISESEIN (R’w≥45dB)

- Siseviimistluskrohv, siseviimistlus - Poorbetoonplokk, nt Bauroc element 200 mm - Olemasolev kivikonstruktsioon 200 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

SS-03 VAHESEIN (R’w≥45dB)

- Siseviimistluskrohv, siseviimistlus - Kipsplaat, nt Knauf KEK, 12,5 mm - Puitlaastplaat, nt OSB-3, 12 mm - Puitkarkass 45x95 mm, s≤600 mm / vahel mineraalvill soojustus - Puitlaastplaat, nt OSB-3, 12 mm - Kipsplaat, nt Knauf KEK, 12,5 mm - Siseviimistluskrohv, siseviimistlus

NB! Siseviimistlusmaterjal sõltub ruumi kastutusotstarbest, mis võib olla alljärgnev: - värv / tapeet - keraamiline plaat koos niiskustõkke ja paigaldusseguga - erinevad siseviimistlusplaadid 3.3.9 AVATÄITED Välisavatäiteteks on PVC raamis aknad ning puidust sissekäigu välisuks.

- Avatäidete soojusjuhtivus arv on akendel Uw≤1,1 W/(m2K) ja uksel Ud≤1,2 W/(m2K) - Õhumüra isolatsiooni indeks akendel Rw≥32dB ja uksel Rw≥27dB - Valguse läbilaskvus min. 70% - Päikeseenergia läbilaskvus g=0,4 - Aknaraamide lengide toon väljast tumepruun - Aknaraamide lengide toon seest valge (vajadusel täpsustada sisearhitektuuri lahendusega) - Välisukse toon väljast pruun, (sisemine toon vajadusel täpsustada sisearhitektuuri lahendusega) - Aknaplekide/veeliistude toon tumepruun - Käepidemed roostevaba teras (vajadusel täpsustada sisearhitektuuri lahendusega)

Siseavatäited täpsustada vajadusel sisearhitektuurse projektiga.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

3.3.10 VARIKATUSED Hoone peasissepääsu kohale on projekteeritud puitkonstruktsioonil varikatus.

3.3.11 RÕDUD Hoonele rõdusid ei kavandata.

3.3.12 TERRASSID Hoone idapoolsele küljele on kavandatud puitkonstruktsioonil terrass.

3.3.12.1 TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID Hoonesse kavandatakse elutuba/kööki pliit. Pliidi paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.) Küttekeha metallist ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad hõõguvpunaseks ohutuskujad põlevmaterjalideni on külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülepoole 120 cm. Külgmisi ohutuskujasid võib vähendada 50 % ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130 mm. Projekteeritav korsten on laotud korstnamoodulitest. Korsten peab ulatuma katusepinnast vähemalt 100 cm kõrgemale. Korsten peab vastama CE normidele. Hoone korstna suitsugaasi temperatuuritaluvus on T-600 °C. Kui korstent kasutatakse kuivades tingimustes ja kõrgetel temp. peab kaugus põlevmaterjalist olema 100 mm. Korsten ulatub üle katusetasapinna vähemalt 100 cm. Korstna paigaldamisel tuleb järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.) Katusevarustus ja tehnosüsteemide osad katusel paigutatakse nii, et need oleks võimalikult vähe silmatorkavad. Katusekattega sama tooni. 3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED

PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV (EHR andmed*) KASUTAMISE OTSTARVE: 11101 üksikelamu 12744 Elamu, kooli vms abihoone EHITISEALUNE PIND: s.h. maapealse osa alune pind

162,1 m2

162,1 m2 157,0 m2

KORRUSELISUS: 2 - ABSOLUUTKÕRGUS: +58,72 m - HOONE KÕRGUS: 7,9 m 7,7 m HOONE PIKKUS: 16,1 m 16,7 m HOONE LAIUS: 14,1 m 8,5 m HOONE SÜGAVUS: 0,0 m - TULEOHUTUSKLASS: TP3 - KATUSEKALLE: 45°;15° -

ELURUUMIDE PIND: 172,0 m2 - MITTEELURUUMIDE PIND: - - TEHNOPIND: - - ÜLDKASUTATAV PIND: 39,9 m2 -

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

SULETUD NETOPIND 211,9 m2 123,6 m2 SULETUD BRUTOPIND: 299,2 m2 - KOETAV PIND: 172,0 m2 - TOATEMPERATUURIGA PIND: 172,0 m2 - HOONE KUBATUUR: s.h. maapealse osa kubatuur s.h. maa-aluse osa kubatuur

935 m3 935 m3

935 m3

HOONE ELUIGA: 50 aastat - *olemasolevad hoone tehnilised andmed on võetud EHRist ega pruugi olla õiged.

3.5 RUUMIDE EKSPLIKATSIOON

1K RUUMIDE EKSPLIKATSIOON NR RUUMI NIMETUS PINDALA

ELURUUM 101 WC/PESURUUM 7,3 102 ESIK 9,1 103 ELUTUBA/KÖÖK 63,5 79,9 m²

ÜLDKASUTATAV PIND 104 GARAAŽ 39,9 39,9 m² 119,8 m²

HOONE SULETUD NETOPIND: 211,9 m²

2K RUUMIDE EKSPLIKATSIOON NR RUUMI NIMETUS PINDALA

ELURUUM 201 TUBA 11,9 202 TUBA 20,5 203 TREPIHALL 23,7 204 TUBA 18,1 205 ABIRUUM 8,5 206 WC/VANNITUBA 9,4

92,1 m² HOONE SULETUD NETOPIND: 211,9 m²

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

4 TULEOHUTUS 4.1 ÜLDANDMED 4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatakse projekteeritava hoone tuleohutuse tagamise põhimõtteid. 4.1.2 ALUSDOKUMENDID 4.1.2.1 LÄHTEANDMED Tuleohutuse osa koostamise lähteandmed

hoone tuleohutusklass TP 3 hoone kasutusala 11101 – Üksikelamu, I kasutusviis ehitisealune pind 162,1 m2 suletud netopind 211,9 m2 korruselisus 2 hoone kõrgus 7,9 m küttesüsteem maasoojuspump, pliit arvestuslik inimeste arv 6 in

4.1.2.2 UURINGUD Vajadus tuleohutusega seotud uuringuteks puudub. 4.1.2.3 NORMDOKUMENDID Tuleohutus on lahendatud projektis vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; - Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule“. - EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; - EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; - EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“. - Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 4.2 OLEMASOLEV Kinnistul asub üksikelamuks rekonstrueeritav abihoone ehitisaluse pinnaga 157,0 m2 (Ehitisregistri kood 120799529), abihoone ehitisealuse pinnaga 63,0 m2 (Ehitisregistri kood 116014413) ja varikatus. 4.3 TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA -OTSTARVE Ehitise tuleohutusklass: TP 3 Ehitise kasutusviisi klassid: I Ehitise kasutusotstarve: 11101 Üksikelamu

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

4.4 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 4.4.1 TULEOHUTUSKUJAD Lähim hoone naaberkinnistul (Rätsepa kinnistul), asub ~125 m kaugusel. Tuleohutuskujad 8 meetrit, on teistest hoonetest ja rajatistest tagatud. 4.4.2 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD TP3 klassi kuuluvas ehitises ei seata nõudeid kandekonstruktsioonide tulepüsivusele. 4.4.3 PÕLEMISKOORMUS Eripõlemiskoormuse klass usaldusväärse analoogi järgi on:

- Alla 600 MJ/m2 4.4.4 LADUSTAMINE Ohtlike ainete ladustamist hoones ei toimu. Hoone väliseina ääres põlevmaterjali ladustamist ei toimu. Prügikonteinerid asuvad hoonest vähemalt 4 m kaugusel. 4.5 ERIPÄRASED TULEOHUTUSPÕHIMÕTTED 4.5.1 TULEOHUKLASS JA TULEKAITSETASE Antud hoonetüübi puhul ei määrata. 4.5.2 MUUD TULEOHUTUST MÕJUTAVAD OLULISED TEGURID Puuduvad. 4.6 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS Määruse nr. 17 kohaselt ei ole hoones tuletõkkesektsioonide moodustamine nõutav. 4.7 TULETUNDLIKKUS Ruumid üldiselt Seinad ja lagi D-s2,d2 Põrandad nõuded puuduvad Tehniline ruum sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad Seinad ja lagi B-s1,d0 Põrandad DFl-s1 Katlaruumi põrand A2FL-s1 Välisseinad Soojustussüsteem D,d0 Välisseina välispind D,d2 Õhutuspilu välispind D,d2 Õhutuspilu sisepind nõuded puuduvad Katused Katusekate Broof(t2-t4) Rõdu-, lodža- ning terrass

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

Põranda konstruktsioon D-s2 Põranda pinnakiht Dfl-s2 Torupaigaldis Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele: 1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

Kaabel Ehitis üldiselt Dca-s2,d2,a2 Evakuatsioonitee Cca-s1,d1,a2 * Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ siseministeeriumi määruse nr 17 lisa 6 järgi. 4.8 EVAKUATSIOONILAHENDUS 4.8.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV Alla 30-ne inimese. Arvestatud on max. 6 alaliselt hoones viibiva inimesega. 4.8.2 EVAKUATSIOONITEED 4.8.2.1 EVAKUATSIOONITEEDE LAIUSED JA ARV Kuni kahekorruselistes I kasutusviisiga hoonetes on lubatud evakuatsioonitee laiuseks vähemalt 900 mm ja vähemalt üks evakuatsioonipääs. Välisuks on 1000 mm lai. 4.8.2.2 EVAKUATSIOONIVÄLJAPÄÄSUD Evakuatsioon toimub läbi välisuste ja avatavate akende hoonest välja. Evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30 m ning umbalast 15 meetrit. Hädaväljapääsudena kasutatakse avatavaid uksi ja aknaid, mille puhas valgusava kõrgus on vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 4.8.2.3 EVAKUATSIOONIALADE PIIRANGUD Piirangud puuduvad. 4.8.2.4 PÄÄSUD KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE Hoonel kelder puudub. Pääs pööningule on tagatud hoone teisel korrusel oleva trepihalli (tuba 203) laes asuva pööninguluugi kaudu. Luugi mõõdud on 800x600 mm. Pääs hoone katusele on lahendatud teisaldatava redeliga. Üksikelamu katusele on kavandatud katuseredel ja -sild korstna teenindamiseks.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

4.9 TULEOHUTUSPAIGALDISED 4.9.1 TULEKAHJUSIGNALISATSIOON Elamusse paigaldatakse vähemalt ühte eluruumi autonoomne tulekahjusignalisatsiooni- ja vingugaasiandur järgides tootja juhiseid. 4.9.2 AUTOMAATNE TULEKUSTUTUSSÜSTEEM Puudub. 4.9.3 PIKSEKAITSE Tegemist on TP 3 klassi ja I kasutusviisiga hoonega, mille kõrgus ei ületa ümbruskonna hoonestusest 15 meetri võrra. Seetõttu ei ole piksekaitse kohustuslik ning seda käesoleva projektiga ei kavandata. 4.9.4 SUITSUEEMALDAMINE Suitsueemaldus toimub läbi käsitsi avatavate akende ja uste – lahendusviis 1 ja käivitustase 1 vastavalt EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“. 4.9.5 TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEM Tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamine I kasutusviisiga ehitistes (elamud) ei ole kohustuslik ning käesoleva projektiga seda ei kavandata. 4.9.6 MUUD TULEOHUTUSSÜSTEEMID Puudub. 4.10 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 4.10.1 VENTILATSIOONISEADMETE TULEOHUTUS Hoone ruumidesse on kavandatud lokaalsed soojustagastusega mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmed. (kasutegur ≥80%), SFP ≤ 1,5 kW/(m3/s). Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsiooniagregaatides. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist. Ventilatsioonisüsteemi osad kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele (võib erandi teha väikeste osiste puhul, mis ei aita tule levikule kaasa). 4.10.2 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS Üksikelamu küte (esimesel korrusel vesi-põrandaküte, teisel korrusel radiaatorküte) baseerub maasoojuspumbal (CTC GSi 8 inverter, koguvõimsusega alla 25kW), mille tehnilised seadmed paigaldatakse üksikelamu garaaži. Lisaks on elutuba/kööki ette nähtudpuu küttel pliit. Küttesüsteemid ehitada välja vastavalt standardile: EVS 812-3:2018 – „Ehitiste tuleohutus: Osa 3. Küttesüsteemid“ Pliidi korsten on moodulkorsten. Korsten peab vastama CE normidele. Hoone korstna suitsugaasi temperatuuritaluvus T-600 °C. Tahkekütteseadme temperatuuriklass ei tohi ületada 600 °C. Kui korstent kasutatakse kuivades tingimustes ja kõrgetel temp. peab kaugus põlevmaterjalist olema 100 mm. Katuse tõstmise käigus laotakse kõrgemaks ka korstnad, et need ulatuks üle katusetasapinna vähemalt 100 cm. Korstna paigaldamisel tuleb järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.)

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

Põlevmaterjalidest ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 °C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole tõestatud muud, arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse üle 80 °C juhul, kui need paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside maksimaaltemperatuuri 350 °C ohul. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevast soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100kg/m³ ning töötemperatuuriga vähemalt 600 °C. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde puhul on kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40 cm selle ees. Lahtise küttekolde kohal ulatub ohutuskuja vähemalt 15 cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle kolde esiservast mõõdetuna Hoonesse kavandatakse pliit. Pliidi paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.) Tahkekütteseadme metallist ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad hõõguvpunaseks ohutuskujad põlevmaterjalideni on külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülespoole 120 cm. Külgmisi ohutuskujasid võib vähendada 50 % ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130 mm. 4.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Tuletõrjeauto pääs kinnistule on tagatud Ellamaa-Koluvere teelt (11167). Päästemeeskonnale on tagatud juurdepääs kogu hoone perimeetrile. 4.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ p 5.3 tabel 1 ühe tulekahju normvooluhulk on 10l/s 3h vältel. Hoone asub hajaasustusalas. Lähim tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) asub hoonest ca 4,7 km kaugusel, Puiestee tänaval, Turba alevikus (BL: 59.078017, 24.226045). Vaata joonist AS-4-01 Situatsiooniskeem.

5 KONSTRUKTSIOONID 5.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID Hoonete konstruktsioonid lahendatakse vajadusel eraldi projektiga ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Hoonete konstruktsioonid rajada vastavalt arhitektuurse osa projektile ja vastavatele standarditele ning nõuetele. Kontrollida hoone kandekonstruktsioonide seisukord ning vajadusel uuele olukorrale vastavaks tugevdada. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

- EVS-EN 1990:2002+NA:2002 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“; - EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus“; - EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid.

Tulepüsivus“; - EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 „Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja

reeglid hoonete projekteerimiseks“;

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

- EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 „Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad“; Hoone normatiivsed kasuskoormused on qk=2kN/m2; Qk=2kN, vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.“. Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA,eq,T 35dB. Vundamendiks on madalvundament. Välisseinad ja kandvad vaheseinad on esimesel korrusel maakiviseinad ja väikeplokkseinad, teisel korrusel vahetäitega puitsõrestikseinad. Vahelagi on puitkonstriktsioonil. Katuslaed puitkonstruktsioonil ning põrandad pinnasel raudbetoon konstruktsioonil põhinevad. Kandekonstruktsioonid kuni teise korruseni jäävad oma olemuselt samaks. Kontrollitakse olemasoleva seisukorda ning vajadusel tugevdatakse uuele olukorrale vastavaks. Rajatavad konstruktsioonitüübid vt lähemalt peatükist 3.3. Paigaldusel lähtuda tootjapoolsetest juhistest materjali transpordil, ladustamisel ja paigaldamisel. Talvisel ajal ehitamisel arvestada talvise paigaldamise eripäradega. Täpsemalt lahendada eraldiseisva ehituskonstruktsioonide projektiga.

6 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS Soojusvarustuse ja ventilatsiooni lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja lahendatakse vajadusel eraldiseisva projektiga. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega. Küttesüsteemi dimensioneerimisel on lähtutud järgmistest lähteandmetest:

- Arvestuslik välistemperatuur - 21°C - Ruumide arvestuslikud temperatuurid: - Ruumid üldiselt + 21°C - Pesemisruumid + 24°C

Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

- CEN/TR 14788:2006 „Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine“ - EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed

hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6“

- EVS-EN 13142:2021 „Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsiooniseadmed ja -komponendid. Kohustuslikud ja valikulised tunnusparameetrid“

- EVS-EN 13053:2019 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Keskseadmete komponentide ja sektsioonide valik ja toimimine“

- EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ - EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ - EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“ - EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed.

Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid“ - EVS-EN 12831-1:2017 „Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus,

moodul M3-3“ - LVI RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded; - LVI-RYL 92 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; - LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”; - LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

6.1 SOOJUSVARUSTUS Soojusvarustuse allikaks on maasoojuspump (CTC GSi 8 inverter) esimesel korrusel vesipõrandakütte baasil, teisel korrusel radiaatorkütte baasil, mille tehnilised seadmed paigaldatakse garaaži. Tarbevee valmistamiseks on sisseehitatud mantelboiler. Küttesüsteemide täitmine toimub läbi täiteventiili tarbeveesüsteemist. Maakontuuri paigalduse viib läbi selleks volitatud spetsialist, järgides kehtivaid nõudeid ja eeskirju ning paigaldusjuhendi ettekirjutisi. Maakollektori täpse paigaldussügavuse ja toruringide paigaldusvariandi planeerib maakollektori paigaldaja vajadustest ja oludest lähtudes. Paigaldusviis (horisontaalne või spiraalne paigaldus) täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Maakütte kollektori paigaldustööde ulatust vt. jooniselt ’Asendiplaan’. Maasoojuspumba maakollektori täitmine toimub soojussõlmes vesi-glükooli või tehnilise piirituse lahusega. Enne maakontuuri täitmist kontrollida süsteemis rõhku, et veenduda lekete puudumises. Maaküttetorustiku paigaldamisel arvestada, et see ei halvendaks naaberkinnistute pinnase veerežiimi ning kollektorite temperatuurimõjutused ei ulatuks kõrghaljastusele ega maa- alustele kommunikatsioonidele. Siseruumide kütmine lahendatakse esimesel korrusel vesipõrandakütte baasil, teisel korrusel radiaatorkütte baasil. Küttevee arvutuslikud temperatuurid põrandakontuuris on 35/30 °C, radiaatorites 55/45 °C. Põrandaküttetorustikud ja kollektorid paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Ruumikohaseks sisetemperatuuri reguleerimiseks projekteeritakse ruumitermostaadid, mis juhivad põrandakütteringide tööd. Põrandaküttesüsteemi pealevoolu temperatuuri juhitakse vastavalt välisõhutemperatuurile. Küttesüsteemide pealevoolu-temperatuuri juhtimine lahendatakse katlasõlme automaatikasüsteemiga. Küttesüsteemi ehitamisel kasutada komposiitalumiiniumvahekihiga plasttorusid (alupex) kuni torudiameetrini 32mm, suuremate küttesüsteemi torudiameetrite puhul on torumaterjaliks teras. Põrandaküttetoruna kasutada pePex põrandaküttetoru. Küttesüsteemi täitmine toimub läbi täiteventiili tarbeveesüsteemist. Lisaks maasoojuspumbale on hoonesse ette nähtud pliit. 6.2 VENTILATSIOON Ruumid varustatakse lokaalsete soojustagastiga mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetega (kasutegur ≥80%), SFP ≤ 1,5 kW/(m3/s). Hoones on ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine külmal aastaajal. Arvestades hoones spetsiifiliste nõuete puudumist, siseõhu niiskust ei reguleerita. Seega puuduvad seal niisutus- ja kuivatusseadmed. Õhutemperatuur, õhuvahetus ja süsihappegaasi kontsentratsioon vastavad EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 kohaselt hoone sisekliima klassile II. Ruumide arvutuslikud siseõhutemperatuurid ja ventilatsiooni õhuvooluhulgad vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 on järgnevad: - magamistoad 21°C, õhuvahetus 8 l/s·(inim) või 1 l/(s·m²) - WC-d 21°C, õhuvahetus 10 l/s - vannitoad 22°C, õhuvahetus 15 l/s - elutoad 21°C, õhuvahetus 8 l/s·(inim) või 1 l/(s·m²) - köögid 21°C, õhuvahetus 20 l/s - saun 22°C, õhuvahetus 2 l/(s·m²) - riietusruum 21°C, õhuvahetus 2 l/(s·m²) Lokaalsetel ventilatsiooniseadmetel on õhu puhastamiseks sissepuhkele filtrid klassiga F7 ja väljatõmbele filtrid klassiga G4. Sissepuhkeõhu esmane kütmine toimub hübriid rist-vastuvoolu plaatsoojusvahetiga. Agregaati on integreeritud elektriline Eelsoojendus. Müratase ei tohi ületada elu- ja magamistubades 30dB(A), WC-des, vannitubades ja köögis 35dB(A) ja tehnilistes ruumides 45dB(A). Süsteemide seadistamisel ja häälestamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile - Ventilatsiooniagregaatide SFP ei tohi ületada 1,5 kW/m3/s Lahendus täpsustatakse vajadusel küttevarustuse ja ventilatsiooni osaprojektides põhiprojekti mahus.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

6.3 JAHUTUS 2. korruse trepihalli on ette nähtud freooni baasil jahutussüsteem. Arvutuslik ruumitemperatuur on +25C. Täpne jahutuskoormus ja jahutusgraafik ning muud seadmed ja torustik täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Kütte- ja jahutuse üheaegne töötamine peab olema välistatud. Lahendus täpsustatakse vajadusel kütte-, jahutusvarustuse ja ventilatsiooni osaprojektides põhiprojekti mahus.

7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 7.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID Veevarustus ja kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja lahendatakse vajadusel eraldiseisva projektiga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

- EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“; - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; - Veeseadus; - RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“; - Torustike ja seadmete paigaldamisel lähtuda tootjate poolsetest juhistest ning paigaldamisnõuetest.

7.2 VEEVARUSTUS Hoone on olemasolevalt veega varustatud kinnistul asuvast salvkaevust. Olemasolev salvkaev peab vastama Keskkonnaministri määrusele nr 43, 09.07.2015 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid. Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk on lahendatud olemasolevast lähimast hüdrandist. Arvutuslik väline tuletõrjevee vajadus: Qttv=10 l/s 3h jooksul. Hoone asub hajaasustusalas. Lähim tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) asub hoonest ca 4,7 km kaugusel, Puiestee tänaval, Turba alevikus (BL: 59.078017, 24.226045). Vaata joonist AS-4-01 Situatsiooniskeem. Arvestuslik esialgne veevajadus on 0,5 l/s, 0,15 m3/h ja 0,5 m3/ööp. Siseveetorustik paigaldatakse konstruktsioonide sisse Wirsbo-pex ø16 ja 20mm torudest kaitsehülsis vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele. Nähtavale jäävad torustikud monteerida Alupex torudest pinna pealselt. Sanitaarseadmete ühendustorud varustada kruviventiiliga. Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad vastama standardile ning veetorustiku paigaldus teostada soovitavalt vastavuses LVI RYL 2002. Sulgarmatuuri ja avatavate ühenduste asukohad peavad olema ligipääsetavad ning lagede taha jäävate sulgarmatuuri ja avatavate ühenduste asukohad peavad olema tähistatud. Sooja tarbevee (min 55°C, max 60°C) valmistamiseks on sisseehitatud mantelboiler. Soojaveetorustik viiakse kõigile sooja vee tarbijatele.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

7.3 KANALISATSIOON Hoone reovesi juhitakse olemasolevasse septikusse ja sealt edasi imbtunneli kaudu pinnasesse. Olmevee kanalisatsiooniga ühendatakse kõik eramus paiknevad san.seadmed ja trapid. Hoonesisene olmekanalisatsiooni süsteem lahendatakse õhustatud püstikute ja isevoolsete kogumistorustikega, mis monteeritakse PVC S16 kanalisatsiooni muhvtorudest. Trapid varustatakse haisulukuga. Torustiku kontrollimiseks ja puhastamiseks varustatakse torustik puhastusotstega. Kanalisatsioonitorustik varustatakse õhutuspüstikutega. Hoonelt, platsidelt kogutud sademeveed juhitakse hoonest eemale ning immutatakse omal kinnistul murupinda. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele peab olema välistatud. Lahendus täpsustatakse vajadusel vee- ja kanalisatsioonivarustuse osaprojektides põhiprojekti mahus.

8 TUGEV- JA NÕRKVOOLU VARUSTUS 8.1 ÜLDOSA JA KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID Elektripaigaldiste lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus ja lahendatakse vajadusel eraldiseisva projektiga. Hoone elektripaigaldised projekteerida ja rajada vastavalt võrguvaldaja väljastatud tehnilistele tingimustele ja asjakohastele standarditele ja määrustele. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest :

- EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused“; - EVS-EN 61140:2016 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“; - EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine.

Üldjuhised“; - EVS-HD 60364-6:2016+A11+A12 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud“; - EVS-HD 60364-7-701:2007+A11:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele.

Vanne ja dušše sisaldavad ruumid“; - EVS-HD 60364-7-715:2012+A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-715: Nõuded eripaigaldistele ja paikadele.

Väikepingelised valgustuspaigaldised“; - EVS-HD 60364-7-714:2012 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele.

Välisvalgustuspaigaldised“; - EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“; - Eesti Energia kehtiv võrgustandard; - Võrguvaldajate tehnilised tingimused;

8.2 ELEKTRIVARUSTUS Hoone on elektriga varustatud, elektrivõrguga (Elektrilevi OÜ) liitunud ning elektrivarustus on toimiv. Peajaotuskilp on olemasolevalt garaažis. Kilbis asuvad kaitselülitid tehnoloogilistele seadmetele, pistikupesadele, valgustusele. Pistikupesad, valgustus, välisvalgustus ja hoonevälised seadmed on lisaks kaitstud rikkevoolukaitsmega. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbiskeem. Kilbi ees on tagatud vaba teenindusruumi 1 m. Hoone sisene kaabeldus teostatakse üldjuhul 5- ja 3-sooneliste vaskkaablitega (juhistikusüsteem TN-S). Installatsioon teha kogu hoones peidetult hoone konstruktsioonides. Kõikides sisepaigaldistes peavad juhtmed ja kaablid olema vasksoontega ja halogeenivaba isolatsiooniga. Valgustite, pistikupesade, kütteseadmete, ventilatsiooniseadmete või teiste jõuseadmete jaotusliinide ehitamiseks kasutatud kaablitel peab olema eraldi maandusjuht. Toitekaablina kasutatakse maakaablit AXPK. Betoontarindites paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Kohtades, kus kaabel läbib vahelae või seina, peab kaabel olema kaitstud jäiga hülsiga ning kaetud mõlemast otsast tuldtõkestava võõbaga. Seintel ja lagedel lahtiselt paigaldatud kaablid peavad olema fikseeritud klambritega 1-2 kaabli puhul või kinnitusliistudega 3 ja enama kaablite puhul. Klambrid ja liistud peavad olema kinnitatud tüüblite ja kruvidega tellis või betoonkonstruktsioonile. Klambrite või liistude vahekaugus kaablitele kuni 2,5 mm² on 200 mm ja kaablitele üle 2,5 mm² 300 mm. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustiku lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ja juhtmeid ei tohi paigaldada enne, kui torustiku montaaž on lõpetatud. Erinevaid jaotusliine ei tohi paigaldada ühte kanalisse või torusse. Juhul kui seina paigaldatakse pistikupesad mõlemale poole, siis tuleb paigaldada pistikupesad nihkega nii, et nad ei oleks kohakuti. Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5mm2 (kui ei ole märgitud teisiti), pistikupesade grupiliinides kasutatakse ristlõiget 2,5mm2 (kui ei ole märgitud teisiti). Kaablid märgistatakse mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Juhtmestik paigaldatakse ruumide arhitektuursete joontega paralleelselt. Harukarbid ja lülitid paigaldatakse ühele joonele. Juhtmete ja kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100mm, ristumisel vähemalt 50mm. Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse rõsketes ruumides teostatakse tihendatult. Rõsketes ruumides ning välitingimustes kasutatavad lülitid ja pistikupesad paigaldatakse juhtmeavaga allapoole Ventagregaatide, kütteseadmete ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub vastavalt vastavate eriosade osa projektile. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõttu kuuluvad toitekaablid peajaotuskilbist kuni vastava tehnosüsteemi projekteerija poolt ette antud seadmeteni. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad kilbid paigaldatakse seadmega kaasas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi ja seadme paigaldaja poolt. Lülitite paigalduskõrgus põrandast on kuni 1,0 m. Pistikupesade paigalduskõrguseks on üldiselt 0,2 m, v. a. eriseadmetele (köögis on paigalduskõrgus 1,1 m või vastavalt ühendatava seadme vajadustele). Valgustus projekteeritakse vastavalt tellija poolt aktsepteeritud eskiisjoonistele. Projekt ei hõlma valgusteid. Valgustid valib tellija koostöös sisearhitektiga. Ruumide valgustus lahendatakse valgustitega. Üldvalgustus peab tagama üldkasutatavates, majutus- ja hügieeniruumides ühtlase hajutatud valguse. Ruumide valgustamiseks kasutatakse nii pinnapealseid kui ka süvistatavaid valgusteid, millede optika ja IP-klass määratakse vastavalt ruumi otstarbele. Igas ruumis peab olema üldvalgustus, voodi ja kirjutuslaua juures olev kunstlik kohtvalgustus peab tagama lugemisvalgustuse vähemalt 300Lx. Valgustustihedus abiruumides 200Lx. Valgustite lülitamine toimub igas ruumis tavalise lülitiga. Välisustele paigaldatavate valgustite lülitamiseks kasutada hämaralüliteid. Soovitavalt kasutada võimalikult energiatõhusaid valgusteid. Kõik juhtmed paigaldada süvistatult. Päevavalgus siseruumides tagada juhendi RT 07-10912-et järgi. Hoovivalgustus lahendatakse haljastusprojektiga. Hoone sissepääsude juurde paigaldada välisvalgustus. Välisvalgustuse valikul arvestada, et ei teki tarbetut valgusreostust ning liigset häiringut looduskeskkonnale. Hoonele paigaldatakse maandusseade. Maandusseadmena kasutatakse hoone vundamendi armatuuri. Maandustakistus peab tagama, et rikete korral puutepinge ei ületaks 50 V. Peakeskusesse PJK paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega. Peamaanduslatile nähakse ette kõik vajalikud ühendused maandusteks ja potentsiaaliühtlustusteks juhtivatelt torustikelt jm. vastavate kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtidega. Elektrivarustuse väljaehitamisel kasutada litsentseeritud firmat, pärast tööde lõpetamist koostada teostusjoonised. 8.3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK JA HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS Kinnistu sideühendus lahendatakse õhu kaudu 5G ruuterit kasutades. Elektripaigaldisega on tagatud nõrkvooluseadmete toide pingega 230V. Tulekahju- ja valvesignalisatsiooni projekteerimine ning paigaldus tuleb tellida selle ala tegevusluba omavalt ettevõttelt, kui omanik seda soovib. Andmeside valik teostatakse Tellija valikul. Täpne lahendus antakse vajadusel edasise projekteerimise käigus.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

Kaablite paigaldus kavandatakse süvistatult. Kõik vajalikud harukarbid paigaldatakse nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata (lagede taha, põrandate alla) harukarpe paigaldada ei tohi. Kogu hoonesisene kaabeldus teostada halogeenivabade kaablitega. Kaabli tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca s2,d2. Nõrkvoolu kilp asub koduhoiu ruumis. Arvutivõrgu kaablid paigaldada keskusest kuni tarbijapesani kõige lühemat võimalikku teed pidi kaabliga Cat6 U/UTP LSZH. Arvutivõrgu kaabeldus lõpetatakse keskuses, kuhu jäetakse kaabli reserv ~1m. Aktiivseadmed paigaldab tellija. Nõrkvoolu pesad paigaldatakse tugevvoolupesade kõrvale eraldi raami sisse. Arvutivõrgu töökohale paigaldatav RJ45-tüüpi pistikupesa peab sobima paigalduseks süvistatult. Arvutivõrk peab olema süsteemne ning vastama Cat6 tingimustele. Kaablite markeerimisel võetakse aluseks ruumi number (näit. 102-1, 102-2). Arvutivõrgu valmimisel peab olema teostatud arvutivõrgu testimine ja väljastatud aktsepteeritud mõõteprotokoll. Töövõtjal on kohustus kaardistada ning nummerdada töökohad. Projekteeritud andmesidevõrk peab vastama mõõdistatud avatud kaablisüsteeminõuetele, vastavalt standardile EVS-EN 50173 “Infotehnoloogia. Kaablisüsteemid”, sari EVS-EN 50174 “Infotehnoloogia. Juhistiku paigaldamine”, EVS-EN 50346 Infotehnoloogia. Paigaldatud juhistiku testimine”. Hoonesisese nõrkvoolupaigaldise väljaehitamisel kasutada litsentseeritud firmat, pärast tööde lõpetamist koostada teostusjoonised. Lahendus täpsustatakse vajadusel tugev- ja nõrkvooluvarustuse osaprojektides põhiprojekti mahus.

9 KESKKONNAKAITSE Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud pinnas ja ehituspraht on soovituslik ehitusplatsilt koheselt eemaldada. Materjale ei ole soovitatav tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Kasutada keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältida keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Saue valla jäätmehoolduseeskirja peatükist 5 „Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord“. Tekkivate ehitusliikide hinnanguline kogus liigiti ja nende käitluskoht on toodud peatükis 2.7.6 olevas tabelis. Ehitise kasutusloa taotluse dokumentide juurde lisada seletuskiri ning Vallavalitsuse poolt kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Kõigi objektil tekkivate jäätmeküsimustega tegelemisel lähtuda Saue valla jäätmehoolduseeskirjast.

10 LAMMUTUSTÖÖDE KIRJELDUS, LAMMUTUSEL KASUTATAV TEHNOLOOGIA Hoone rekonstrueerimisega seonduvad lammutustööd teha kombineeritult käsitsi ja mehhanisme kasutades. Lammutustöödel kasutada 7-15 m³ teisaldatavaid jäätmekonteinereid, mis paigutatakse oma kinnistule (riigitee kaitsevööndist väljapoole). Tagada jäätmekonteinerite regulaarne äravedu. Lammutustööde käigus lammutada kõik rekonstrueerimisel kasutamatud konstruktsioonid. Peale lammutustööde teostamist kinnistu korrastada ehitusprahist. Lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemisel juhinduda vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirjale. Lammutustööde korraldamisel järgida Töötervishoiu ja Tööohutuse nõuded ehituses Eesti Vabariigi Valitsuse määrust nr.377,08.12.1999.a., ET-1 0111-0320. Lammutustööde ajal korraldada tellijal kohustuslik omanikujärelevalve. Tööohutuse eest vastutab lammutustööde töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema ohutustehnika nõuetest teadlikud.

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS – eelprojekt Pakita, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa

TÖÖ NR – 2610 20.04.2026

11 ENERGIATÕHUSUS Projektile on koostatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastav energiamärgis arvutuslikul meetodil.

Konstruktsiooni tüüp U (W/m2K) Välissein (VS-01) 1,48 Välissein (VS-02) 0,34 Välissein (VS-03) 0,14 Katuslagi (KL-01) 0,14 Katuslagi (KL-01) 0,11 Põrand pinnasel (PP-01) 0,21 Välisuks 1,2 Aknad (g=0,4) 1,1

Tehnosüsteemid rekonstrueerida nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Vältida üleliigseid soojuskadusid otstarbekohase soojustusega. Siseõhu nõutud kvaliteet tagatakse soojustagastusega sundventilatsiooniga (soojustagasti temperatuuri suhtarv 0,8; SFP 1,5 kW/(m3/s) ja põrandkütte soojusjaotusega maasoojuspumbaga. Sise- ja välisvalgustuses eelistada LED-lampe ning olmetehnika valikul eelistada energiatõhusamaid tooteid. Energiamärgise koostamise lähteandmed energiamärgise lisa-1 kohaselt. Energiamärgis on elektrooniliselt esitatud EHRi. Koostasid: arhitekt Martin Pajur

arhitekt Arvi Hiir (Volitatud arhitekt, tase 7)

2._2610_EP_AS-4-02_asendiplaan.pdf

GSPublisherVersion 504.1.45.85

Objekt: Töö nr: 2610 Staadium: Projekti osa: AR Joonise nr: AS-4-02 Versioon: Mõõtkava: 1:500 / A3L Kuupäev:

v01

20.04.2026ARVI HIIRVastutav arhitekt: /digiallkirjastatud/

TAHK Arhitektid OÜ | Mustamäe tee 16, Tallinn 10617 Reg.nr 14485544 | +372 5332 5622 | MTR EEP004141 [email protected] | www.tahkarhitektid.ee

Aadress: Joonis:

ABIHOONE REKONSTRUEERIMINE ÜKSIKELAMUKS

PAKITA, ELLAMAA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND ASENDIPLAAN

Arhitekt: MARTIN PAJUR

OLEMASOLEVA SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 M

OLEMASOLEV ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISPUNKT

ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND (2m)

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND (30m)

11167 ELLAMAA-KOLUVERE TEE

SALVKAEV

510450.296544841.30 510455.266544843.21 510453.766544847.13

510458.566544848.97 510460.076544845.04 510465.306544847.05 510468.376544839.01 510453.366544833.27

510455.326544847.73 510454.866544848.94 510456.546544849.58 510457.006544848.37

LAIENDATAVA HOONE TEHNILISED ANDMED

Ehitisealune pind 162,1 m² Korruselisus 2

Hoone kõrgus maapinnast 7,90 m Hoone tulepüsivusklass TP3

Ehitise suletud brutopind 299,2 m² Ehitise suletud netopind 211,9 m²

Ehitise maht 935 m³ Ehitise köetav netopind 172,0 m²

Hoone katusekalle põhimahus

PROJ.

korruselisusmaht m³neto- pind m²

ehitisealune pind m²reg koodnimetusNr

KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON

1 162,1 2211,9 935

märkused

üksikelamu rekonstrueeritav

KINNISTU TEHNILISED ANDMED

Kinnistu pindala 15987 m² Kinnistu sihtotstarve E 100% Krundi täisehitusprotsent 1,4%

REKONSTRUEERITAV HOONE NAABERKINNISTUTE PIIRID

TINGMÄRGID KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV SISSEPÄÄS

OLEMASOLEV PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS

OLEMASOLEV PARKIMINE

PROJ.

45°;15°

120799529 POS 1

OLEMASOLEV REOVEEKANAL OLEMASOLEV VEETRASS

157,0 m² 2

OL.OLEV (EHR)

OL.OLEV 15987 m²

E 100% 1,4%

123,6 m²

935 m³

TP3

2 abihoone olemasolev63,0 1 3 varikatus*

ÜP

25%

ÜP

8,5 m 250 m²

OLEMASOLEV ELEKTRI MAAKAABEL

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND (30m) ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND (2m)

POS 2

POS 3

PROJEKTEERITAV MAAKÜTTEKONTUURI ALA

116014413 107,6 149

7,7 m

* EHR i kandmata ehitis. Käesolev projekt ei käsitle olemasoleva abihoone seadustamist.

olemasolev

Koordinaadid

50.90

Projekteeritav kõrgusmärk

Ol.olev kõrgusmärk

Hoone nurga tähis X Y

50.80 9

10 50.60

50.90

50.80 50.60

50.30 50.80

50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90 50.90

69,3

16,1

3,3

14,1

50,4

4,9 4,7

5,2

7,3 4,6

IMBVÄLJAKU KUJA 5 m

REOVEEPUHASTI

REOVEEPUHASTI KUJA 5 m

IMBTUNNELID

IMBVÄLJAKU MÕJUALA 50 m

4 5

6 7

POS 1 ±0.00= +51,00 ABS.K

MÄRKUSED: - HOONE ±0.00 = 51.00 - MAAPINNA TAASTAMISTÖÖDEL LÄHTUDA OLEMASOLEVATEST KÕRGUSMÄRKIDEST. TAGADA SUJUVAD KALDED

HOONEST EEMALE NING VÄLISTADA SADEMEVETE JUHTIMINE NAABERKINNISTUTELE - TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDIS TEGUTSEMISEL LÄHTUDA TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE NÕUETEST.

TEHNOVÕRKUDE VALDAJA NÕUDEL TAOTLEDA KAITSEVÖÖNDIS TEGUSTEMISE LUBA.

Pakita kinnistu ehitusteatise eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 29.04.2026

Meie 11.05.2026 nr 7.1-2/26/7479-2

Pakita kinnistu ehitusteatise eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Ellamaa küla

Pakita kinnistu ehitusteatise eelnõu (menetlus nr 545377, EHR kood 120799529).

Kinnistu (katastritunnus 51801:001:0029) asub riigitee nr 11167 Ellamaa-Koluvere tee (edaspidi

riigitee) km 0,81-0,97 kaitsevööndis.

Ehitusteatis antakse eluhoone (EHR kood nr 120799529) rekonstrueerimiseks „Abihoone

rekonstrueerimine üksikelamuks. Harju maakond, Saue vald, Ellamaa küla,

Pakita“ (peaprojekteerija TAHK Arhitektid OÜ, töö nr 2610) projekt.

Meid ei ole projekti koostamisse kaasatud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja kooskõlastame ehitusteatise ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. 2610_EP_AA-3-01_seletuskiri-koond

2. 2610_EP_AS-4-02_asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Harju maakond, Saue vald, Ellamaa küla, Pakita kinnistul üksikelamu ehitusteatis, menetlus nr 545377	29.04.2026	14	7.1-2/26/7479-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed