Harjumaa Saue vald Jõgisoo küla Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi detailplaneeringu algatamise eelnõule ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõule seisukoha küsimine

ETAPP II

ETAPP I

MV

MV

14

14

14

16

20

4 4

4

30

4,6

20

20

7

3

2, 5

2,5 6

4,6

30

30

6

31

2,5

14 16

27

2636 m2

2450m2

2082m2

1424m2

1027m2

2464m2

2480m2

2528m2 1308m2

1252m2

1036m2

1970m2

50-54dB

55-59dB

60-64dB

50-54dB

POS 36 1 517 m²

EP

POS 37 1 504 m²

EP

POS 53 3 009 m²

ER

POS 11 1 505 m²

EP

POS 15 1 522 m²

EP

POS 23 1 513 m²

EP

POS 17 1 556 m²

EP

POS 19 1 507 m²

EP

POS 18 1 500 m²

EP

POS 21 1 501 m²

EP

POS 22 1 501 m²

EP

POS 14 1 518 m²

EP

POS 46 1 512 m²

EP

POS 67 8 086 m²

HP

POS 40 1 524 m²

EP

POS 43 1 503 m²

EP

POS 42 1 500 m²

EP

POS 41 1 504 m²

EP

POS 44 1 500 m²

EP

POS 45 1 506 m²

EP

POS 27 1 514 m²

EP

POS 28 1 506 m²

EP

POS 29 1 641 m²

EP

POS 24 1 760 m²

EP

POS 25 1 514 m²

EP

POS 26 1 514 m²

EP

POS 58 6 200 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 35 1 500 m²

EP

POS 54 3 031 m²

ER

POS 52 3 212 m²

ER

POS 51 3 003 m²

ER

POS 34 1 501 m²

EP

POS 69 14 329 m²

HP

POS 33 1 500 m²

EP

POS 32 1 500 m²

EP

POS 55 7 536 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 56 6 400 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 57 6 319 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 60 6 127 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 59 6 160 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 61 6 124 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 62 5 205 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 70 1 129 m²

HP

POS 7 1 500 m²

EP

POS 8 1 500 m²

EP

POS 5 1 500 m²

EP

POS 6 1 500 m²

EP

POS 4 1 500 m²

EP

POS 3 1 500 m²

EP

POS 2 1 501 m²

EP

POS 1 1 500 m²

EP

POS 48 2 817 m²

ER

POS 47 2 821 m²

ER

POS 9 1 677 m²

EP

POS 20 1 505 m²

EP

POS 16 1 527 m²

EP

POS 12 1 507 m²

EP

POS 10 1 548 m²

EP

POS 13 1 505 m²

EP

POS 64 31 508 m²

LT

POS 39 1 501 m²

LT

POS 68 896 m²

HP

POS 66 10 931 m²

HP

POS 63 6 591 m²

ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH

POS 65 20 949 m²

HK

POS 49 3 010 m²

POS 50 3 012 m²

POS 31 1 650 m²

EP

POS 30 1 535 m²

EP

POS 38 1 501 m²

EP

A A'

1, 5

PI IR

D EA

ED

1, 5

PI IR

D EA

ED

1 2,5 1 5 4,6 1,9

KR U

N D

IP IIR

KR U

N D

IP IIR

HALJASALA / TERVISERADA JUURDEPÄÄSU TEE HALJASALAJALGTEE

H AL

JA SA

LA

ELAMUKRUNTTÄNAVAMAAELAMUKRUNT

50-54dB

0 20 50 100 m10

1 1 1:1000 A0

Priit Paalo ESKIIS

Kreete Lääne

04.02.2026 2025-079Triinu Sinimets

JÕGISOO KÜLAS VANATOA, KELDRIOTSA JA VANA-KASSI KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

SMARTBROKER OÜSAUE VALD

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500

(töö nr 2025-072 ), mõõdistatud 03-05.03.2025, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

2. Geoaluse tingmärgid vastavad majandus- ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" lisale 2. Joonise parema loetavuse eesmärgil on alusplaan hallides toonides ja planeeritud lahendus värvilistes toonides kujutatud.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ja Saue valla üldplaneeringu andmete põhjal.

4. Ärimaa krunte on lubatud liita. Kruntide liitmisel liidetakse ka hoonestusalad ja ehitusõigus. 5. Mõõdud on antud meetrites.

planeeringuala piir

planeeritud krundipiir

TINGMÄRGID

planeeritud juurdepääs

illustreeriv maksimaalne ehitisealune pind, (täisehitus üksikelamul 25% ja ärimaal 40%)

illustreeriv ridaelamu (4 boksiga) ehitisealune pind, (keskmine koormusindeks 760)

Planeeringuga kavandatav

olemasolev krundipiir tee kaitsevöönd

ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile

Taustainfo

55-59dB ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile

60-64dB ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile

illustreeriv kõrghaljastus

planeeritud võimalik kõnnitee haljasalal

kavandatav tee- ja tänava maa (LT)

kavandatatav haljasala maa (HP)

kavandatav üksikelamu maa (EP)

kavandatav ridaelamu maa (ER)

üldplaneeringuga ette nähtud kaitsehaljastuse maa (HK)

üldplaneeringuga kavandatud tee

üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee

kavandatav ärimaa (ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH)*

võimalik ühenduskoht üldplaneeringuga kavandatud teega

* ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa ÄM - majutushoone maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa ÄA - turu maa ÄH - tankla ja teenindushoone maa

olemasolev kohalik tee / riigitee

JUURDEPÄÄSUTEEDE SKEEM

üldplaneeringuga kavandatud sõidu- ja

kergliiklustee

planeeringuala

planeeritud sõidu- ja jalgtee

teed on planeeritud kuni olemasoleva sõidu- ja jalgteeni teed on

planeeritud kuni olemasoleva sõidu- ja jalgteeni

võimalik mänguväljaku asukoht

2322 m2

kavandatav hoonestusala kruntide liitmise korral

kavandatav hoonestusala

planeeritud ehitusetapp

planeeritud bussitasku

MV

perspektiivne müravall

LÕIGE A-A', M 1:100

planeeritud sõidutee

planeeritud jalgtee

olemasolev katastriüksuse piir

TÖÖ NR 2025-177

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav täitja: Maris Palo

Keskkonnaekspert: Noeela Kulm

Kontrollija: Marite Kirpu

Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903),

Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621)

X= 6574660, Y= 531460

JÕGISOO KÜLAS VANATOA, KELDRIOTSA JA VANA-KASSI KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EELHINNANG

Aprill 2026

Tellija: SmartBroker OÜ

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177

ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

2 / 49

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903),

Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621)

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine

kavandatavale detailplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: SmartBroker OÜ

Registrikood 14700439

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Soola tn 3, 51004

Kontaktisik: Sander Rikken

Tel +372 5693 8128

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Maris Palo – keskkonnaekspert, vastutav täitja

[email protected]

Noeela Kulm – projektijuht, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046)

Kontrollija: Marite Kirpu – kontrollija

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177

ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

3 / 49

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177

ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

4 / 49

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 6

2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT .............................................................................................. 7

2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................................................................... 7

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................................................................................... 10

2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ................................................................................................... 11

2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU ............................................................................................... 12

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS13

2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE

VALDKONDADESSE .................................................................................................................................................................................. 13

2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID ................................................................................. 14

2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ........................ 14

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................14

3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................................................... 14

3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING 2021 ............................................................................................................................................. 16

3.3. DETAILPLANEERINGUD ................................................................................................................................................................... 21

4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......... 22

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 22

4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK .................................................................................................................................................................. 23

4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ......................................................................................................................... 24

4.4. PINNAVESI ....................................................................................................................................................................................... 25

4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ............................................................................... 25

4.6. KULTUURIPÄRAND .......................................................................................................................................................................... 27

4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ................................................................................................................................................... 27

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID ............................................. 27

5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND .................................................................................................... 27

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177

ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

5 / 49

5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 28

5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE ..................................................................................................................................................... 28

5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE ............................................................................................................................................. 29

5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ...................................................................................................................................................... 30

5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE ................................................................................................................................................ 31

5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) ................................. 31

5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE ..................................................................................................................................... 32

5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ...................................................................................................................................................... 38

5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ......................................................................................................................... 38

5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE ......................................................................................................................... 39

5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT ...................................................................................................... 40

5.13. PIIRIÜLENE MÕJU .......................................................................................................................................................................... 40

5.14. KUMULATIIVNE MÕJU .................................................................................................................................................................. 40

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 42

7. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................... 48

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

6 / 49

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS)

§ 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine.

KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 31 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa

andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on

võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KeHJS § 34 lg 2 kohaselt algatab või jätab KSH algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise

algataja, kelleks planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 128 lg 1 alusel on

detailplaneeringu korral kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu).

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Keskkonnaministri 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 13 nimetab infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvad tegevused, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, sh ka elurajooni arendamine. Omavalitus on

detailplaneeringu koostajat teavitanud, et enne detailplaneeringu algatamist on vaja koostada KSH eelhinnang.

KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest ja heast tavast.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3

punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Töö eesmärgiks on Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja

KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus.

KSH eelhinnang on koostatud tuginedes Kobras OÜ poolt koostatud detailplaneeringu taotlusele (esitatud

26.05.2025) ja algatamiseelsele eskiisjoonisele (seisuga 11.08.2025, joonis 3 ja 4), SmartBroker OÜ-lt saadud

täiendavale infole ning AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele eeltingimustele ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumiseks (15.04.2025).

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

7 / 49

2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT

2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT Detailplaneeringu ala (edaspidi planeeringuala) asub Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa (kü

tunnus 72501:001:1903), Keldriotsa (kü tunnus 72501:001:1902) ja Vana-Kassi (kü tunnus 72501:001:0621)

katastriüksusel (joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on ca 238 503 m2.

Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestamata rohumaa, ala lõunaserval on puudehekk ning idaserval

puude ja põõsastega põllusaar. Planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevate katastriüksuste teave on esitatud

tabelis 1.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 15.07.2025)

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

8 / 49

Joonis 2. Planeeringuala lähiümbrus (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 15.07.2025; katastriüksused: Maa- ja Ruumiamet, 04.06.2025)

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177

ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

9 / 49

Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevatest katastriüksustest (Maa- ja Ruumiamet, 06.04.2026)

Lähiaadress Katastritunnus

Omandivorm (E –

eraomand, R –

riigiomand,)

Maa sihtotstarve ( TO –

tootmismaa, TR –

transpordimaa, MA –

maatulundusmaa, ÄR -

ärimaa)

Kõlvikuline koosseis (m2)

Kogu

pindala

(m2)

Haritav

maa

(m2)

Looduslik

rohumaa

(m2)

Metsamaa

(m2)

Õuemaa

(m2)

Muu maa

(m2)

Vanatoa 72501:001:1903 E MA 96601 463 974 98038

Keldriotsa 72501:001:1902 E MA 95276 2716 97992

Vana-Kassi 72501:001:0621 E MA 40996 1476 42472

Urgardi 72501:001:0272 E MA 65064 867 28910 94841

Puukoja 72703:002:0335 E TO (90%) / ÄR (10%) 9280 2922 12202

Kartulikeldri 72601:001:1089 E TO 2138 1816 3954

Nurme 72703:002:0015 E MA 27809 2965 9886 243 40903

Väriheina 72703:002:0069 R MA 73244 123 45 18500 91912

Vitsa 72501:001:1306 R MA 8303 4600 12903

11116 Kanama-Jõgisoo tee 72703:002:0073 R TR 4790 3492 171 1775 14874 25102

11 Tallinna ringtee T21 72501:001:1307 R TR 2887 1332 4219

11 Tallinna ringtee T23 72501:001:0251 R TR 253 77 24 354

11 Tallinna ringtee T24 72501:001:0620 R TR 2182 1085 3267

11 Tallinna ringtee 72801:003:0089 R TR 3338 9584 12320 104201 129443

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

10 / 49

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute ning

ärihoonete rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine (joonis 3 ja 4).

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on moodustatavate elamumaa kruntide ligikaudne suurus

1500 m2 ja ärimaa kruntidel 5000 m2. Kavandatakse seitse ridaelamut (nelja boksiga), 40 üksikelamut ja üheksa

ärimaa krunti. Planeeritavate hoonete suurim ehitusalune pind kokku koos abihoonetega on üksikelamul 25%

ja ärimaal 40%. Olemasolevad kommunikatsioonide liitumised (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, gaas) alal

puuduvad. AS Kovek on väljastanud tehnilised eeltingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.

Olemasolev juurdepääs on Kanama-Jõgisoo teelt (nr 11116). Detailplaneeringus nähakse ette uus

juurdepääsutee (üldplaneeringuga kavandatud kogujatee), mis võimaldab Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116)

ringristmikult ühendust Tallinna ringtee (nr 11) ja Saue linnaga. Teed kavandatakse kuni olemasolevate teedeni.

Joonis 3. Väljavõte detailplaneeringu algatamiseelsest eskiisjoonisest (Kobras OÜ, seisuga 11.08.2025)

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

11 / 49

Joonis 4. Väljavõte detailplaneeringu algatamiseelse eskiisjoonise juurdepääsuteede skeemist (Kobras OÜ, seisuga 11.08.2025)

Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus arendatakse välja kahes etapis:

 I etapp: elamuala (sh haljasalad ja elamuala sisesed teed) ja elamuala juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo

tee (nr 11116) ringristmikult (osa üldplaneeringuga kavandatud kogujateest);

 II etapp: ärimaa ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee kogu ulatuses.

2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja

tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Teada on maa kui ressursi pindalaline

hõlmatus, planeeringuala suurus on ca 238 503 m2. Kavandatav ehitustegevus on üpris ressursimahukas.

Planeeringualal neid ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua teistest piirkondadest (v.a ehitusalalt

kooritav kasvupinnas, mida saab sobivuse korral osaliselt taaskasutada).

Oluline on, et arendustegevus arvestaks säästva arengu põhimõtteid ning selle järgimist tagavaid õigusakte ja

standardeid. Planeerimisseaduse § 12 rõhutab vajadust soodustada varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist, käsitleda tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, ja eelistada võimaluse korral

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine

ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult

kasutada loodusvarasid) ning § 11 esitab konkreetsemad ehitisele esitatavad nõuded.

Kavandataval ehitustegevusel kasutatakse seadmetega töö tegemisel mootoriõli, kütust ja elektrienergiat, mille

täpne kulu ei ole praeguses planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid eeldatavalt tagatakse nende säästlik

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

12 / 49

ja sihipärane kasutus.

Planeeringuga kavandatud hoonestuse kasutuselevõtt toob kaasa veekasutuse ning elektri- ja soojusenergia

kasutamise. Elamuala kasutusega kaasneb eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud ressursikasutus.

Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu koostamise staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei

kavandata ressursimahukat tegevust.

Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada, kuid

eeldatavalt kasutatakse ressursse säästvalt vastavalt ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside

optimaalsest kasutamisest on eeldatavalt huvitatud ka arendaja, sest see on otseselt seotud rahalise

kokkuhoiuga. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas ka vajadus koostada detailplaneering ja sellele

järgnevad ehitusprojektid, mis soodustavad ressursikasutuse paremat jälgitavust, optimaalsust ja säästlikkust.

2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011, edaspidi KeÜS) § 7 lg 1 kohaselt on heide õhku,

vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus,

lõhn või müra.

KeÜS § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele

näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada ning § 7

lg 4 kohaselt on saastamine heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski. KeÜS § 3

lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise

normiga reguleerimata. KeÜS § 3 lg 2 p 1 ja 2 põhjal eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna

kvaliteedi piirväärtuse ületamisel ja saastatuse põhjustamisel. KeÜS § 14 sätestatud hoolsuskohustusest

tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava

keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 16 sätestab, et käitaja on

kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid

keskkonnariski vähendamiseks.

Planeeringuga kavandatu rajamisel on heited seotud eelkõige ehitusmasinate, transpordi ja

ehitusmaterjalidega. Olenevalt olukorrast võivad planeeringualast väljuda järgmised otsesed heited: müra,

vibratsioon, valgus, lõhn, välisõhu saasteained, saasteained sademeveega.

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul on heited seotud eelkõige veekasutuse, liikluse ja soojusenergia

tarbimisega. Võib esineda järgmisi heiteid: valgus (eelkõige tänavate ja hoonete välisvalgustus), müra (eelkõige

alal liikuvad sõidukid, ventilatsioon, soojus-/jahutussüsteemid, olmemüra), heide vette (eelkõige ühisveevärgi

reoveepuhastist väljuv heitvesi ja saasteained sademeveega), välisõhu saasteained (eelkõige alal liikuvate

sõidukite heitgaasid ja liiklusest tulenev tolm, jäätmetega seotud lõhn), heide pinnasesse (eelkõige

teede/tänavate talihooldega seotud ained).

Tavapäraselt on planeeringuga kavandatu rajamisega kaasnevate heidete mõju pigem intensiivne, kuid ajutine

ja lakkab pärast ehitustegevuse lõppu.

Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul esinevad heited on tõenäoliselt kogu kasutusperioodi vältel, kuid on

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

13 / 49

pigem vähem intensiivsed ja perioodilise (nt tänavavalgustus ja transpordist tingitud heited) või sesoonse

iseloomuga (nt teede talihoolde heide pinnasesse).

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Ehitusstaadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja vähendamiseks pidama kinni töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (vastu võetud 16.06.1999) tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest, mille hulka

muuhulgas kuuluvad nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja

korrapäraselt hooldatud, kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja

kontrollitud ning tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja

oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad nii ehitustegevusel kui ka

kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Välistada ei

saa ka muid olukordi, mille tulemuseks on tulekahju, ning ekstreemsetest ilmaoludest (nt tugev tuul või

sademed) põhjustatud avariiolukordi. Kavandatud hoonestuse ja teede rajamisel on kavas teha ka pinnasetöid.

Teadaolevaid tehnovõrke alal ei ole, kuid ei saa välistada õnnetusi näiteks demineerimist vajavate objektidega.

Kavandatu kasutusajal võib esineda avariiolukordi ka seoses vee-, kanalisatsiooni- ja soojavarustustrassidega.

Ohu- ja avariiolukordade tekkimist ennetab ja vähendab ka detailplaneeringu ning sellele järgnevate

ehitusprojektide koostamine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas tehnovõrkude

ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja ehitise ehituslike

tingimuste määramine. Ehitusseadustiku § 11 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul

ka mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; tuleohutust; kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest

inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti.

Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole.

Kavandatav tegevus ei hõlma suurtes kogustes kemikaale, ei kavandata tegevust, mis võiks põhjustada

ulatusliku õnnetuse (nt piisavalt suure ulatusega maasikutulekahju), avarii või elutähtsa teenuse raskete

tagajärgedega või pikaajalise katkestuse.

Kemikaaliseaduse (vastu võetud 29.10.2015) mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest

tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või

mitme ohtliku kemikaaliga.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (vastu võetud 08.02.2017) tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse

raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE Detailplaneeringus tuleb määrata tingimused ehitusõiguse elluviimiseks, muuhulgas ka nõuded

keskkonnakaitseliste tingimuste täimiseks (sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

14 / 49

põhimõtted), millega oleks võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist

kaitsevajadust silmas pidades.

2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID Planeeringualal ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga, mille puhul esineks oht oluliste

keskkonnaprobleemide tekkimiseks. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum maapinnalt

lähtuva reosutse eest kaitsmata, kuid arvestades kavandatava tegevuste iseloomu ei ole tavapäraste

ettevaatusabinõude järgimisel ja nõuetele vastava reoveekäitluslahenduse kavandamisel ohtu oluliste

keskkonnaprobleemide tekkimiseks.

2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub.

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi alusel ei jää kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku

ega väärtusliku maastiku alale (joonis 5).

Joonis 5. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu (2018) kaardist „Ruumilised väärtused“

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

15 / 49

Maakonnaplaneeringus kajastatud esialgse informatiivse infokihi andmetel on tegemist väärtusliku

põllumajandusmaaga. Seletuskirja kohaselt ei kehtestatud planeeringuga väärtuslike põllumajandusmaade

ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda. Väärtuslik

põllumajandusmaa on haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille

tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest

boniteedist. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse

väärtusliku põllumajandusmaana maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga

põllumassiiv. Maakonnaplaneeringuga on määratud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele

väärtusliku põllumajandusmaa säilitamiseks ja täpsustamiseks. Seletuskirjas on esitatud üldised põhimõtted

väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks, muuhulgas on põhimõtteks,

et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Kavandatava

tegevuse ala on maakonnaplaneeringus märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue valla

üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud

väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2).

Maakonnaplaneeringu asustuse suunamise ja tehniliste võrgustike kaardil (joonis 6) on kavandatava tegevuse

ala põhjaserval Tallinna ringteed (nr 11) jälgiv perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav

põhimõtteline maanteekoridor. Ala põhja- ja lõunaserval on märgitud kergliiklustee (olemasolev ja

teemaplaneeringust „Harjumaa kergliiklusteed“), millest põhjapoolne kulgeb teisel pool Tallinna ringteed

(nr 11), kuid ala lõunaserval Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ääres kergliiklusteed veel rajatud ei ole.

Detailplaneeringuga kavandatakse alale sõiduteed ja kergliiklusteed, mis on ühendatavad olemasoleva ja

maakonnaplaneeringuga kavandatava teede võrgustikuga.

Maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardil on Tallinna ringtee (nr 11) ääres märgitud ka perspektiivne

põhimõtteline gaasitrassi koridor. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi kohaselt kulgeb tee ääres Kiili LKS -

Keila LKS gaasitorustik (Maa- ja Ruumiamet, 16.07.2025).

Joonis 6. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu (2018) kaardist „Tehnilised võrgustikud“

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

16 / 49

3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING 2021 Kavandatava tegevuse alal kehtib Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla

üldplaneering 2021.

Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevuse ala tiheasustusalal ning enamikus on tegemist pere- ja

ridaelamumaaga (joonis 7). Ala põhjaserval on määratud Tallinna ringtee (nr 11) äärde kaitsehaljastuse maa.

Kavandatava tegevuse alaga piirneb idas ärimaa ja läänes pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega ala.

Ala põhjaserval on Tallinna ringteed (nr 11) jälgiv planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee

koridor, vähesel määral ulatub ala kirdenurgale planeeritava liikluse eritasandi ala. Ala läbib ida-läänesihiliselt

planeeritav kogujatee, mis võimaldab liikumist näiteks Tallinna ringtee (nr 11), Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116),

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4) ja Mäe tee (nr 7270347) vahel. Kavandatava tegevuse ala lõunaserval Kanama-

Jõgisoo tee (nr 11116) ääres on planeeritav kergliiklustee.

Kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ega väärtusliku põllumajandusmaa

alale.

Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega,

pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse määrata elamumaa otstarve ja osaliselt ärimaa.

Detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringuga kavandatud kogujatee.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

17 / 49

Joonis 7. Väljavõte Saue valla üldplaneeringu (2021) koondjoonisest

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 on esitatud üldised tingimused maa-alade kasutamise kavandamiseks:

 erinevate maakasutusotstarvete range eraldamise vältimine, vähendamaks valglinnastumisega

kaasnevaid negatiivseid mõjusid, sh pendelrännet;

 funktsionaalse avaliku (üldkasutatava) ruumi säilitamine ja tekitamine;

 erinevate elanike rühmade võrdse kohtlemise printsiibi järgimine teenuste (nii avalike kui erateenuste)

kättesaadavuse tagamisel;

 avalike ning vaba aja veetmise teenuste (haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) osutamiseks

vajalike perspektiivsete maa-alade kavandamine;

 säästlikkuse põhimõtet arvestades võimalusel olemasolevate ehitiste (sh hooned, teed)

rekonstrueerimise eelistamine uute objektide kavandamisele;

 äri- ja tootmismaadel suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud

ettevõtlusest hoidumine. Uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus-

ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel tuleb võimalikku saastekoormust hinnata igal

konkreetsel juhul eraldi ning leida võimalikult keskkonnasõbralik kasutusviis. Vajadusel tuleb

rakendada meetmed takistamaks negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, ebameeldiv lõhn) levikut

lähedalasuvatele elamualadele;

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

18 / 49

 infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jm) kavandamisel lahenduste eelistamine, mis on vallale ja selle

elanikele kõige väiksemate väliskuludega. Üleriigilise tähtsusega objektide projekteerimisel tuleb

arvestada inim- ja keskkonnasõbralikkust ning majanduslikku otstarbekust;

 üleujutusriskiga aladele reeglina hooneid ei kavandata. Riskialade tuvastamiseks tuleb vajadusel

koostada vastav ekspertiis.

Lisaks on välja toodud, et kaitse- ja piiranguvööndite (veekogude, teede, tehnorajatiste, kultuurimälestiste,

loodusobjektide jt) piirid ning võimalike perspektiivsete joonehitiste (maantee, raudtee, torujuhe, elektriliin

vms) asukohad on üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt kaardil illustratiivse tähendusega. Kaitse- ja

piiranguvööndite (sh ehituskeeluvööndi) täpne ulatus on määratud kehtivate õigusaktidega (sh käesoleva

üldplaneeringu seletuskirjaga), joonehitiste trasside asukohad täpsustatakse vastavate planeeringute ja

ehitusprojektidega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks. Praeguses

planeerimise etapis ei ole ärimaade täpne kasutus teada, kuid tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada

äri- ja tootmismaadel suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest

hoidumise tingimusega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostöös omavalitsusega täpsustada

üldplaneeringuga kavandatud tee asukoht.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 on esitatud nõuded uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal.

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav

juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga,

milleks on AS Kovek poolt väljastatud tehnilised eeltingimused. Detailplaneeringuga tuleb kavandada

juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni.

Uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

 elamualadel eelistada pere- ja ridaelamute osas madaltihedat hoonestust, lisaks elamutele kavandada

ka avalike ja erateenuste osutamiseks vajalik maa;

 hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi

luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;

 tupiktänavaid reeglina ei kavandata;

 detailplaneeringutes ja ehitusprojektides tuleb ette näha juurdepääs kallasrajale;

 suuremate elamualade sees (neid läbivana) tuleb kavandada kergliiklusteed, mis liituvad

üldplaneeringu kaardile kantud võrgustikuga;

 ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega

alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);

 tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;

 üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%

planeeritavast alast;

 korterelamumaad võib kaasotstarbena kasutada Saue linnas, Riisipere, Turba ja Laagri alevikus ning

Vanamõisa ja Koidu külas raudteepeatustest üldjuhul kuni ühe kilomeetri kaugusel;

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

19 / 49

 elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad,

pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20%

planeeritavast alast;

 pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral peab üksik- ja kaksikelamute maa moodustama

elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%;

 uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe

korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula

keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised;

 uute üksikelamukruntide suurus peab üldjuhul olema 1200–2400 m² ning kaksikelamukruntide suurus

üldjuhul 2000-3000 m², suurenedes asula keskusest äärealade suunas;

 väiksemaid krunte kui 1200 m² võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete,

liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide, samuti mänguväljakute, haljasalade jm avaliku ruumi

objektide jaoks;

 üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ja aiamaja ehitamisel võib krundi täisehituse protsent

reeglina olla kuni 25%, tootmis- ja ärihoonete korral reeglina kuni 40%;

 aiandusühistute (sh endiste) alal on väiksemale kui 1000 m2 krundile reeglina lubatud ehitada kuni

2-korruseline (1 täis- ja 1 katusekorrus) üksikelamu koos kuni kahe abihoonega, suurima lubatud

kõrgusega kuni 8,5 m ja ehitusaluse kogupindalaga kuni 250 m2;

 ehitusprojektide koostamisel Maidla aiandusühistute alal arvestada, et tegu on üleujutusohuga

riskipiirkonnaga;

 tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik

miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 krundi kohta 2 puud, suurema

krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt ¼

moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud.

Tingimused näevad ette, et hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes,

et vältida uute eraldiseisvate hoonestusalade kujunemist. Kavandatava tegevuse alast põhjas on olemasolev

Saue linna elamuala, mujal on piirneval alal üldplaneeringuga kavandatud ärimaa ja elamumaa juhtotstarbega

alad ning üksikud olemasolevad hooned. Kavandatava tegevuse puhul soovitakse esimeses etapis rajada

planeeringuala lõunaosas elamuala, mis ei piirneks olemasolevate tihedamalt hoonestatud aladega. Samas on

tihedamalt hoonestatud Saue linna elamualad lähedal ning arvestades Saue linna lähedust, on ka

üldplaneeringuga kavandatud ärimaa ja elamumaa juhtotstarbega alade väljaarendamine lähitulevikus pigem

tõenäoline.

Üldplaneeringus on esitatud põhimõte, et üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina

moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast. Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus

määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, kuid pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse

osaliselt määrata ärimaa, mis on kooskõlas põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal.

Tingimused näevad ette, et tupiktänavaid reeglina ei kavandata. Detailplaneeringu algatamise taotluse

vastuskirjas juhtis omavalitus tähelepanu vajadusele vältida tupiktänavaid. Detailplaneeringus tuleb paigutada

elamumaad nii, et tupiktänavaid välditakse või jääb tupiktänavate äärde minimaalselt elamuid.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

20 / 49

Tingimused näevad ette, et elamualadel peab olema jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste

osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms), mis peab moodustama

vähemalt 20% planeeritavast alast. Detailplaneeringu algatamise taotluse vastuskirjas juhtis omavalitus

tähelepanu vajadusele kanda eskiisile mänguväljaku asukoht.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse

rajamiseks tiheasustusega alal. Kavandatavat tegevust on võimalik planeerida nii, et see vastaks üldplaneeringu

põhimõtetele, vastuolu üldplaneeringu tingimustega ei ole.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 10 on käsitletud transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramist. Välja on toodud

üldplaneeringu kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed, muuhulgas 2+2

rajaliseks rekonstrueeritav Tallinna ringtee - olemasolevas trassikoridoris, täpsustades perspektiivseid ristmikke

ja risteid vastavalt Maanteeameti (Transpordiamet) poolt koostatud projektidele ning perspektiivsed

kergliiklusteed, sh arvestades Harju maakonnaplaneeringut. Üldplaneeringu kaardil kajastatud perspektiivse

eritasandilise liiklussõlme piirkonnas tuleb 250 m raadiuses ehitusprojektid kooskõlastada Maanteeametiga

(Transpordiametiga), liiklussõlme jaoks tegelikult vajatava maa suurus ja liikluslahendus täpsustatakse tee

eelprojektis.

Kavandatava tegevuse ala jääb väikeses ulatuses üldplaneeringu kaardil kajastatud perspektiivse eritasandilise

liiklussõlme alale, kuid sellel alal ehitustegevust ei kavandata.

Maanteede äärsete alade väljaarendamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest

tulenevate piirangute ja soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal,

ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms). Tee läheduses võivad müra- ja saastetasemed

ületada piirnorme, mistõttu inimese elamine ja puhkamine sellel alal on tervisele kahjulik. Teede läheduses on

hoonete ehitus (sh erandjuhul ka üksikute elamute ehitus, eelkõige hajaasustusega alal) lubatud juhul, kui

võetakse tarvitusele abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete

meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus.

Maanteeametiga (Transpordiametiga) tuleb kooskõlastada ehitusprojektid riigimaanteest 150 m vööndis ning

vajadusel ka kaugemal, kui ehitise kõrguse projektsioon ulatub maanteele. Tiheasustusega alasid läbivate

suuremate teede kaitsehaljastuse vööndid on üldplaneeringu kaardil kajastatud kaitsehaljastuse maa

juhtotstarbega, nende laius on üldjuhul vahemikus 100–200 m ning elamuhoonestusalasid nendele aladele

kavandada pole lubatud (sh reeglina pole lubatud ka elamute õuealad).

Kavandatava tegevuse puhul on arvestatud üldplaneeringus kavandatud kaitsehaljastuse vööndi ulatusega

ning sellele alale hoonestust ei kavandata. Arvestatud on, et müra ja õhusaaste tõttu ei ole tee lähedus sobilik

elamumaaks, seega kavandatakse teele lähemale ärimaad ja kaugemale elamumaad. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada vajadusega tagada maakasutuse otstarbele vastav müratase, kavandades

vajadusel müra leevendavaid meetmeid (müratõkkesein, pinnasvallid vms). Detailplaneeringus on asjakohane

juhtida tähelepanu, et riigimaanteest 150 m raadiuses tuleb ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiametiga.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 12 kohaselt on tiheasustusega alade piirid ühtlasi ka reoveekogumisalade

ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirideks. Sellest tulenevalt tuleb tiheasustusega aladel

moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamine kavandada ühisveevärgist ning katastriüksustelt

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

21 / 49

reovee ärajuhtimine kavandada ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal või perspektiivis

ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib põhjendatud

erandjuhul ajutiselt veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks

lekkekindlaid kogumismahuteid, kusjuures sellel juhul tuleb uute elamute ehitusõiguste andmisel lähtuda

hajaasustuse tingimustest vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.3.

Koostatavates detailplaneeringutes tuleb näidata tuletõrjevee saamise võimalused, uute veetrasside ehitamisel

või olemasolevate pikendamisel (projekteerimisel) kavandada nende juurde väljavõtted tuletõrjevee saamiseks

(sh ühisveevärgi baasil ka hüdrandisüsteem).

Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringu tingimustega arvestavaid AS Kovek poolt

väljastatud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldavad tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ning

annavad suunise tuletõrje veevarustuse tagamiseks nõuetele vastava mahuga mahutitega.

Sademeveelahenduste kavandamisel tuleb eelistada pinnasesse immutamist ja kraavidesse juhtimist.

Suurematel hoonestatavatel aladel tuleb kujundada sademevee- ja maaparanduskraavid alasid liigendavateks

sini-rohekoridorideks, st kraavide äärde jätta haljastatud puhverala. Sademeveekanalisatsioon on lubatud

kavandada vaid põhjendatud vajadusel (eelkõige tiheasustusega aladel).

Üldplaneeringu põhimõtetega sobituvalt ei kavandata alale sademeveekanalisatsiooni. Kavandatava tegevuse

alal ei ole sobivaid tingimusi sademevee suublasse (veekogusse või pinnasesse) juhtimiseks, seega on kavas

säästvate sademeveelahenduste kasutamine, mis võimaldab samuti hoonestusala liigendamist haljastatud

aladega (vt ptk 5.5).

3.3. DETAILPLANEERINGUD Kavandatava tegevuse alaga piirneval alal ega lähiümbruses ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega

oleks vajalik arvestada tegevuste edasisel planeerimisel (joonis 8). Seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumise tingimustega on teada vajadus arvestada Klaasi tee ja Klaasi põik tootmismaade väljaehitamisega.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

22 / 49

Joonis 8. Kehtivate detailplaneeringutega alad kavandatava tegevuse läheduses (Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu, 29.07.2025)

4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestuseta. Planeeringuala asub Jõgisoo külas Saue linna vahetus

läheduses (joonis 9). Lähiümbruses on hoonestatud elamumaid, elamutega maatulundusmaid, üks

hoonestatud tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksus ning üks hoonestamata tootmismaa

sihtotstarbega katastriüksus. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Planeeringualaga piirneval tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksusel tegutseb ettevõte

Transporditehnika OÜ, mille põhitegevuseks on veokite pealisehituste projekteerimine, valmistamine, hooldus

ning remont (Transporditehnika OÜ veebileht, 23.0.2025).

Klaasi tee ja Klaasi põik tootmismaad

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

23 / 49

Joonis 9. Asustus ja maakasutus planeeringualal ja ümbruses (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Planeeringuala maa olemasolevaks sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja valdavalt on tegemist haritava

maaga. Täpsem ülevaade planeeringuala ja vahetult ümbritseva ala maa praegusest sihtotstarbest ja

kõlvikulisest koosseisust on esitatud peatükis 2.1 (vt tabel 1). Ala kavandatavaks sihtotstarbeks on valdavalt

elamumaa (üksikelamu maa ja ridaelamu maa) ja ärimaa. Ülevaate piirkonnas tulevikus kavandatavast

maakasutusest annab peatükk 3.2 (vt joonis 7).

Praeguses olukorras on alal registreeritud põllumassiivid nr 53157425484 ja 53157447927, mis on olnud

kasutusel püsirohumaana. 2025. aastal on alal taotletud järgmised toetused: mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetus, põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks, põhjavee kaitse toetus, täiendav

ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks. (PRIA, 21.70.2025)

Planeeringuala asub tiheda liiklusega maanteede läheduses. Planeeringualast põhja jääva Tallinna ringtee

(nr 11) aasta keskmine ööpäevane liiklus planeeringuala ääres on 12 841 autot. Planeeringualast lõunasse jääva

Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) aasta keskmine ööpäevane liiklus planeeringuala äärsel lõigul on 517 autot

ning ca 350 m kaugusel asuva Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4) aasta keskmine ööpäevane liiklus on 15 603 autot.

Planeeringuala läheduses on olemas Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmik, mille kaudu on võimalik

ühendus Saue linna ja Tallinna ringteega (nr 11). (Maa- ja Ruumiamet, 23.07.2025)

4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK Tegemist on haritava maaga, mis on kasutusel olnud püsirohumaana (joonis 10), puittaimestikku on seega alal

vähe, ala lõunaserval on puudehekk ning idaserval puude ja põõsastega põllusaar, kus haljastuse kõrgus on

kuni 20 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025).

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

24 / 49

Joonis 10. Vaade planeeringualale ja lähiümbrusele 2024. aasta kevadel (Maa- ja Ruumiameti fotoladu, pildistamise aeg: 30.04.2024)

Tegemist ei ole väärtusliku loodusliku ala ega rohelise võrgustiku osaga, mida oleks asjakohane käsitleda kui

ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusvara.

4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgusega ca 39,5-40 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025).

Alal levivad karbonaatsed mullad: rähkmuld (K), leetjas muld (KI), leostunud muld (Ko) ja koreserikas leostunud

muld (Kor). Tegemist ei ole maaparandussüsteemide alaga. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Kavandatava tegevuse ala on maakonnaplaneeringus märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue

valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud

väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2).

Pinnakatte ligikaudne paksus planeeringualal on ca 2-3 m. Pinnakatte moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) (Q1jrVr_g). Aluspõhjas avaneb

Keila lademe savikas, biohermne lubjakivi, mergel, K-bentoniit (O3KL). Planeeringualale ei jää maardlaid,

mäeeraldisi ega maavara varusid. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekompleksiks on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid (veeandvusega <0,1 ls-1m-1).

Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee voolusuund on kagust edelasse. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Põhjavesi on planeeringualal kaitsmata, esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025). Planeeringuala

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

25 / 49

ei paikne nitraaditundlikul alal ja maa-alal ei esine karstialasid (EELIS, 21.07.2025).

Alal asuvad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (EELIS, 21.07.2025), keskkonnaministri 01.10.2019

määruse nr 48 kohaselt vastavalt põhjaveekogumid nr 3, 4 ja 10. Kõigi põhjaveekogumite seisund hinnati 2020.

aastal heaks (tabel 2).

Tabel 2. Planeeringualal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade (Marandi et al., 2020) Põhja- vee-

kogumi number

Põhjaveekogumi nimi

Seisundi koondhinnang (2020) Halva või hea (ohustatud) seisundi põhjendus

Keemiline Koguseline

3 Kambriumi-Vendi põhjaveekogum

Hea (ohustatud)

Hea (ohustatud)

Ohustatus on tingitud testi 2 (test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) ja 9 (test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) tulemustest.

Testi 6 (test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks põhjaveeressursi bilansist lähtuval) kohaselt on seisund hea,

kuid kinnitatud põhjaveevarude hulk ületab

looduslikke varusid peaaegu 4 korda, mistõttu

võib seisundit hinnata tinglikult ohustatuks.

4

Ordoviitsiumi- Kambriumi

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

Hea (ohustatud) Hea

Ohustatus on tingitud testi 1 (test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks) ja 2 (test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) tulemusena.

10 Siluri-Ordoviitsiumi

Harju põhjaveekogum

Hea Hea

4.4. PINNAVESI Pinnaveekogusid planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole. Lähim veekogu on ca 1 km kaugusel läänes

asuv Rõõmu kraav (VEE1094517) (EELIS, 21.07.2025).

4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil) kaitstavaid loodusväärtusi või nendega seotud alasid

planeeringualal ja vahetus ümbruses ei ole. Lähimaks kaitstavaks alaks on ca 440 m kaugusel põhjas asuv Saue

tammik (KLO1200455), kus asuvad ka II ja III kaitsekategooria samblike leiukohad (tabel 3). Planeeringualast

ca 670 m kaugusel loodes on III kaitsekategooria looma Formica pratensis (liivakuklane) leiukoht

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

26 / 49

(KLO9201816). Teised kaitsealused alad ja objektide leiukohad asuvad planeeringualast kaugemal kui 1 km.

Arvestades võimalikke kokkupuutevõimalusi on tabelisse lisatud ka planeeringualast 3 km raadiuses asuvad

kaitsealuste loomade leiukohad. (EELIS, 23.07.2025)

Tabel 3. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid planeeringualal ja ala piirist kuni 1 km raadiuses (tabelis helesinise varjutusega) ning ala piirist 3 km raadiuses asuvad kaitsealuste loomade leiukohad (EELIS, 23.07.2025)

Kaitsealune objekt

Märkus/lisateave (vajadusel) Tüüp/ kaitsekategooria Nimetus EELIS kood

Kaitsealune park Saue tammik KLO1200455 Planeeringualast ca 440 m

kaugusel põhjas

III kaitsekategooria Formica pratensis (liivakuklane) KLO9201816 Planeeringualast ca 670 m

kaugusel loodes

II kaitsekategooria Biatoridium monasteriense (rohe- tilksamblik)

KLO9702546 Planeeringualast ca 850 m kaugusel põhjas

II kaitsekategooria Biatoridium monasteriense (rohe- tilksamblik)

KLO9702547 Planeeringualast ca 770 m kaugusel põhjas

III kaitsekategooria Sclerophora pallida (lumi- nuisamblik)

KLO9702550 Planeeringualast ca 800 m kaugusel põhjas

III kaitsekategooria Sclerophora pallida (lumi-

nuisamblik) KLO9702551 Planeeringualast ca 830 m

kaugusel põhjas

III kaitsekategooria Arthonia byssacea (rant-

tähnsamblik) KLO9702548 Planeeringualast ca 750 m

kaugusel põhjas

III kaitsekategooria Arthonia byssacea (rant-

tähnsamblik) KLO9702549 Planeeringualast ca 750 m

kaugusel põhjas

II kaitsekategooria Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9100320 Planeeringualast ca 1,3 km lõunas

II kaitsekategooria Plecotus auritus (pruun-suurkõrv) KLO9100243 Planeeringualast ca 1,3 km lõunas

II kaitsekategooria Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) KLO9108154 Planeeringualast ca 2,2 km edelas

III kaitsekategooria Euphydryas aurinia (teelehe-

mosaiikliblikas) KLO9201718 Planeeringualast ca 1,3 km kagus

III kaitsekategooria Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) KLO9108155 Planeeringualast ca 1,3 km kagus

III kaitsekategooria Coenonympha hero (vareskaera-

aasasilmik) KLO9200590 Planeeringualast ca 1,8 km kirdes

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

27 / 49

Natura 2000 alasid planeeringuala läheduses ei asu. Inventeeritud Natura elupaiku planeeringualal ei asu.

Lähimad inventeeritud Natura elupaigad on ca 300 m kaugusel läänes asuvad ELP0031764 (tüüp: 6510 Aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud; esinduslikkus: B hea) ja ELP0031763 (tüüp: 6210 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal; esinduslikkus: B hea). (EELIS, 22.07.2025)

Vääriselupaiku planeeringualal ei asu. Lähim on ca 1,3 km kaugusel edelas asuv vääriselupaik VEP158023.

(EELIS, 04.08.2025)

4.6. KULTUURIPÄRAND Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim kultuurimälestis on ca 550 m kaugusel idas asuv Saue

postijaama peahoone (registri number: 2967). (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025)

Pärandkultuuri objekte planeeringualal ei asu. Lähim pärandkultuuri objekt on ca 600 m kaugusel läänes asuv

Aila varukomandokeskus (tüüp: okupatsiooniaja objektid; registreerimisnumber: 726:OKU:001). (Maa- ja

Ruumiamet, 21.07.2025)

4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus. Selle hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku

alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

 Planeeringualal ja lähiümbruses on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- ja hajureostuse eest. Õhukese pinnakatte tõttu on oht pinnasesse sattunud ainete ja ühendite

jõudmiseks aluspõhjas leviva põhjaveekogumini.

 Planeeringualal levivad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum

Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, mille seisund hinnati 2020. aastal

heaks.

 Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu pinnaveekogusid.

 Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu looduskaitsealuste taime-, seene- ega loomaliikide leiukohti

ega looduskaitse all olevaid alasid (sh Natura 2000 võrgustiku alasid).

 Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alal.

 Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole märgalasid.

 Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ega alasid.

 Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole Keskkonnaotsuste Infosüsteemi (KOTKAS) andmetel

keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud registreeritud õhusaasteallikaid,

jäätmekäitluskohti ega ohtlikke objekte. Lähimaks on ca 600 m kaugusel kirdes keskkonnaloa

L.ÕV/320395 alusel tegutsev AS Olerex tankla (KOTKAS, 30.07.2025).

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID 5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

28 / 49

Ehitusaegsed mõjud avalduvad elamuala hoonete, juurdepääsutee, parklate ja tehnovõrkude rajamisel.

Ehitustegevusega kaasnevad pöördumatud mõjud, nagu loodusliku taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja

maastikuilme muutumine. Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised mõjud, nagu ehitusmasinate ja

ehitustöödega seotud õhusaaste ja müra. Tegemist on ajutise iseloomuga mõjudega, mis lakkavad pärast

tööde lõpetamist. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega.

Kasutusaegsed mõjud tulenevad eelkõige planeeringuala kasutamise iseloomu ja aktiivsuse muutumisest.

Varasemalt hoonestamata alale soovitakse rajada elamuala ja ärihooned, mis suurendab piirkonna

asustustihedust ja ala kasutamise intensiivsust. Samas on planeeringuala läheduses juba praegu tihedama

asustusega Saue linn ning üldplaneeringuga on planeeringuala kontaktvööndis ja lähiümbruses kavandatud ka

teisi pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala juhtotstarbega alasid. Elamuala ja ärihoonete kasutamisega

kaasneb liikluskoormus ja sellest tulenev müra ja õhusaaste.

Ala kasutamisest on mõjutatud vahetus ümbruses elavad inimesed ning ka planeeringualale elama asuvad ja

ärihooneid kasutavad inimesed. Kasutusaegne mõju avaldub üldiselt ka ala taimestikule ning alal elavatele ja

alal liikuvatele loomadele.

5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Detailplaneeringuga nähakse praegu 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ette

ca 1/5 ulatuses ärimaa ja ca 1/3 ulatuses elamumaa sihtostarve, lisaks teemaa ning haljasala ja kaitsehaljastuse

maa krundid. Sihtotstarbe muutmine annab eeldused ala kasutamiseks elamualana ja ettevõtlustegevuseks.

Planeeringualale on kehtiva üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusega ala ning pere- ja ridaelamute maa-

ala, kuhu detailplaneeringuga kavandatakse osaliselt ka ettevõtlustegevust võimaldav ärimaa. Üldiselt võib

pidada ärimaad piirkonda sobivaks, kuna see toetab üldplaneeringuga kavandatud asustuse tihendamist

piirkonnas ning võimaldab pakkuda erinevaid elamuala toetavaid teenuseid. Lisaks on oluline, et ärimaa

kavandatakse suure liikluskoormusega Tallinna ringtee (nr 11) äärde, kus oleks üldplaneeringuga kavandatud

elamuala kvaliteet kehvem.

Detailplaneeringus nähakse ette üldplaneeringuga kavandatud kogujatee, mis hõlmab ka teisi katastriüksusi,

kuid kuna tegemist on varasemalt kavandatud teega, ei kaasne detailplaneeringuga täiendavaid piiranguid

teiste katastriüksuste maakasutusele. Kavandatava kogujatee alal on samuti tegemist hoonestamata

rohumaadega.

Siiani rohumaana kasutatud ala võetakse aktiivsesse kasutusse, maakasutuse iseloom muutub suurel määral,

seega on kavandatava tegevuse mõju maakasutusele intensiivne ja pikaajaline. Üldiselt võib pidada mõju

positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas

kavandatud arengusuunda.

5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE

Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada (vt ptk

2.3). Arvestades kavandatavate tööde eeldatavat mahtu, ei ole vajadus looduslike maavarade (liiv, kruus,

lubjakivist toodetud killustik) järele Eesti mastaabis väga suur. Vajalikud maavarad (kruus, kivid jms) saadakse

eeldatavalt võimalikult lähedal asuvatest karjääridest, kus ehitustegevuse elluviimiseks sobivaid maavarasid

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

29 / 49

kaevandatakse ja kus maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud. Detailplaneeringu elluviimisega ei

kaasne olulist mõju maavaradele.

5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE Alal on tegemist haritava maaga, kus pinnas ja mullastik on juba mõjutatud inimtegevusest ja ei ole säilinud

looduslik seisund. Ala ei ole üldplaneeringu põhjal väärtuslik põllumajandusmaa, seega mõju väärtuslikule

põllumajandusmaale ei kaasne.

Hoonete, neid teenindavate juurdepääsuteede, parklate ja kommunikatsioonide rajamisel on vaja teha

pinnasetöid. Ehitustööde alalt on vajalik eemaldada ehituseks mittesobiv mullakiht ja selle all olev pinnas ning

asendada see ehitustegevuseks sobiva kandevõimega pinnasega (killustik, kruus, liiv). Ehitustegevusel on

mulla- ja kaevetöödel otsene mõju pinnasele ja mullastikule. Mõju on lokaalne ja piirdub planeeritud hoonete,

teede, parklate ja kommunikatsioonide asukoha ja vahetu lähedusega. Väljakaevatud ehitustöödeks

mittesobivat mineraalpinnast saab kasutada maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool

planeeringuala (vt ka ptk 5.10).

Kavandatud ehitustegevusel on ka oht pinnase saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga,

planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Lekete esinemise ohu

minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja

tööohutusnõuetest.

Võimalikuks on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii.

Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida

keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega.

Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning

saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust eeldada pinnase reostuse

teket, mis põhjustaks pinnases keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamist.

Kuna eeldatavalt tuuakse alale kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, on asjakohane juhtida planeeringus

tähelepanu, et võõrliikide leviku takistamiseks ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib sisaldada võõrliikide

seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast).

Kavandatava tegevuse puhul esineb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Ehitusaegne mõju pinnasele on

eelkõige seotud hoonete aluse maapinna ettevalmistamisega (ehituseks ebasobiva pinnase eemaldamisega,

maapinna osalise ümberkujundamisega, hoonete vundamentide rajamisega, juurdepääsuteede ja parklate

ning kommunikatsioonide rajamisega, samuti hoonestuse ümbruse korrastamisega). Kavandatava tegevuse

mõju pinnasele ja mullastikule on ehitustööde alal intensiivne ja mõju on pikaajaline. Arvestades, et tegemist

ei ole loodusliku alaga, olulist mõju ei esine. Pinnast on võimalik taaskasutada kruntide siseselt või mujal

objektidel väljaspool planeeringuala ning ehitustöödega rikutud ala taastatakse.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

30 / 49

5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole veekogusid, mida ehitustegevus või ala kasutus mõjutada võiks,

seega ei kaasne kavandatavaga mõju pinnaveele. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline veekogum

looduslikult kaitsmata, seega on eriti oluline arvestada võimaliku mõjuga põhjaveele.

Kavandatud ehitustegevusel on oht põhjavee saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga,

planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Esimene aluspõhjaline

põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata. Ehitus- ja veomasinatest

põhjustatud õli- ja kütuselekete korral võivad saasteained jõuda ülemistesse põhjaveekihtidesse. Lekete

esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni

keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest.

Võimalik on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad

ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest ja

tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni

veeseaduses (vastu võetud 30.01.2019) ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.

Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning

saasteainete levik pinnasesse, sealt edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust

eeldada põhjavee reostuse teket, mis põhjustaks keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete

põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ sätestatud põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute ja ärihoonete kasutajate

mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Kui õli lekkib masinast asfaldile

või muule parkla pinnasele, võib see vihmaveega jõuda kõrval paiknevale looduslikule pinnasele, kus see koos

veega pinnasesse imbub. Elamualal on parklate kasutamise intensiivsus pigem väike, kuid ärihoonete juurde

suurema intensiivsusega parklate kavandamisel nähakse tihti ette õli- ja liivapüüduri paigaldamine. Õlipüüduri

paigaldamine võiks jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada, sest kuigi

need täidavad nõuetekohasel paigaldamisel oma eesmärki, võivad teisalt hooldamata (regulaarselt

puhastamata) õlipüüdurid aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud

vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).

Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid läheduses asub Saue reoveekogumisala

(RKA_HA0011) (EELIS, 14.02.2025) ning üldplaneeringu järgselt on tegemist perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb reoveekäitluse lahendamisel lähtuda piirkonna vee-

ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest. Eeltingimuste kohaselt on liitumine

ühiskanalisatsiooniga võimalik tulevikus, kui on valminud Klaasi tee L1 kanalisatsioonitorustik. Reovesi on

võimalik ära juhtida läbi Klaasi tee reoveepumpla Saue linna ühiskanalisatsiooni, kuid tuleb arvestada, et

hetkeline vooluhulk Tule tänava reoveemõõdusõlmes ei tohi ületada 2 l/s. Selle tagamiseks tuleb paigaldada

sobiva suurusega seguritega puhvermahuti ja tagada reovee ärajuhtimine läbi Klaasi tee reoveepumpla

automaatika. Täpne lahendus täpsustatakse tööprojekti koostamise käigus.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

31 / 49

Kavandatava tegevuse puhul on kasutusajal tegemist tavapärasele tiheasustusega piirkonnale iseloomuliku

veetarbega, mistõttu ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju piirkonnas kasutatavale koguseliselt heas seisus

põhjaveekogumile. Detailplaneeringu koostamisel tuleb ühisveevärgiga liitumiseks lähtuda piirkonna vee-

ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest.

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning

järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale

maakasutusele ega veekeskkonna seisundile.

Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett. Sademevee pinnasesse

juhtimiseks peavad olema sobivad geoloogilised tingimused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõike 3 kohaselt

peab sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m

kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualal on pinnakate õhuke (ca 2-3 m). Tingimused sademevee

pinnasesse juhtimiseks ei ole seega õhukese pinnakatte tõttu soodsad.

Veeseaduse § 129 lg 3 sätestab, et kui sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse

juhtimisena veeseaduse tähenduses. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida võimalike säästvaid

sademeveelahendusi ning leida sobiv lahendus või lahenduste kombinatsioon, mis võimaldaks suhteliselt

tihedal elamualal kohapeal sademevee käitlust lahendada.

Detailplaneeringualal kavandatakse vajalik teedevõrk ning elamute ja ärihoonete juurde rajatakse tõenäoliselt

ka kõrvakattega parkimiskohti. Planeeringus on asjakohane juhtida tähelepanu vajadusele ja võimalustele

vähendada kõvakattega pindadega ala, et seeläbi vähendada kõvadelt pindadelt koguneva sademevee kogust.

5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal, samuti ei kaasne

planeeringu elluviimisel selliseid tagajärgi, mis lähima rohelise võrgustiku koridori ja tugiala toimimisele mõju

võiksid avaldada.

5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) Planeeringualal ei asu loodusväärtusi ja kaitsealuseid loodusobjekte. Lähim kaitstav looduobjekt on vähemalt

ca 440 m kaugusel asuv Saue tammik (KLO1200455). Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste

parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestab, et pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud

planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku

puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega. Saue tammikuni võib tänu piisavalt suurele vahekaugusele ulatuda vaid välisõhku

väljutavate heidetega (müra, saasteained välisõhku, tolm) seotud mõju ning seda vaid vähesel määral ja

soodustavatel ilmaoludel. Mõju pargi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele ei ole tõenäoline.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

32 / 49

Pargis asuvate II ja III kaitsekategooria samblike leiukohad on pargi kaugemas ääres ning välisõhku

väljutatavate heidete mõju ulatumine nende leiukohtadeni ei ole tõenäoline.

Piirkonnas asuvate kaitsealuste loomade puhul ei ole põhjendatud eeldada olulist kokkupuudet kavandatud

tegevusega, kuna läheduses ei ole liike, kellel puhul võiks eeldada planeeringualal oleva rohumaa intensiivset

kasutamist toitumisalana vmt otstarbel. Tänu piisavalt suurele vahekaugusele ei ole välisõhku väljutatavate

heidete mõju ulatumine kaitsealuste loomade leiukohtadeni tõenäoline.

Planeeringuala läheduses ei asu Natura 2000 alasid, kuid planeeringualast ca 300 m kaugusel läänes asuvad

inventeeritud Natura elupaigad. Tänu piisavale vahekaugusele võib Natura elupaikadeni ulatuda vaid välisõhku

väljutavate heidetega (müra, saasteained välisõhku, tolm) seotud mõju. Planeeringuala ja Natura elupaikade

vaheline ala on valdavalt hoonestamata ja haljastuseta, seega võib soodustavatel ilmaoludel mõju vähesel

määral ka Natura elupaikadeni ulatuda. Kui rakendatakse peatükis 5.7 nimetatud meetmeid müra ja õhusaaste

minimeerimiseks, ei ole põhjust eeldada elupaiga kvaliteeti halvendava mõju esinemist.

5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE

5.8.1. Müra

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus.

Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS, vastu võetud 15.06.2016) § 59 kohaselt peab müraallika valdaja

tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on sätestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” (tabel 4). AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Saue valla üldplaneeringus on määratletud müra

normkategooriad, mida tuleb maakasutuse ja ehitustegevuse planeerimisel reeglina järgida ning millest võib

põhjendatud erandeid teha vallavalitsus kaalutlusotsusega. Pere- ja ridaelamumaa on II kategooria ala

(haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad). Kaitsehaljastuse

maa on üleminekuala/puhverala, mille üks eesmärkidest on mürataseme vähendamine, seega ei rakendata

(rohealade) müranorme. Ärimaa on üldplaneeringu kohaselt V kategooria ala (tootmise maa-alad), millele

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 normtasemeid määratud ei ole.

Tabel 4. Müra normtasemed keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi (*müratundliku hoone teepoolsel küljel) Müra kategooria Müra piirväärtus (dBA) Müra sihtväärtus (dBA)

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

II kategooria

haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

Päev 60

65*

60 55 50

Öö 55

60*

45 50 40

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

33 / 49

Määruse kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00–7.00 asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset, seega on seadusandluses ehitusmüra normeeritud vaid õhtusel ja

öisel ajal. Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase veotööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–

21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras

masinaid ning vältides asjatut müra teket. Kui ehitustööde tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise

vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist. Eelistatult tuleks

vältida mürarikkaid töid alates kella 21.

Detailplaneeringu I etapis rajatakse planeeringuala lõunaosas elamuala, mille ehitustöödest on eelkõige

mõjutatud lähimate katastriüksuste elanikud. Mõju avaldub ka juurdepääsuteede ääres asuvate elamute

elanikele. Kuna ka ehitusaegne liikluskoormus võib kohati olla suur, oleks otstarbekas rajada esmalt elamuala

juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult, et vähendada ehitustöödega seotud transpordi

liikumist Kanama-Jõgisoo teel (nr 11116) ja planeeringualale lähimate elamute läheduses.

Detailplaneeringu II etapis toimub ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee väljaehitamine, mille

ajal võib elamumaa olla juba kasutuses. Sellisel juhul on ehitustöödel müratekke minimeerimine eriti oluline,

et vältida häiringuid lähimate elamute ja haljasala juures.

Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid,

õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub

arendustegevuse järel ala kasutusaktiivsus ja liikluskoormus märgatavalt, seega kaasneb piirkonnas ja eriti

planeeringualaga piirnevate katastriüksuste hoonete juures tunnetatav mürataseme tõus. Tegemist on

tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu

mõjutava mürataseme kujunemist. Elamualasisest mürataset minimeerb ka elamualale sobiliku kiiruspiirangu

määramine.

Kavandatavate ärimaade kasutuse täpsem iseloom ei ole teada, kuid eeldatavalt ei kavandata alale mürarikast

ettevõtlustegevust. Ärimaade kasutamisel tekitab müra ettevõtete külastajate ja ka kaupade transpordist

tulenev liiklus ja samuti võivad tekitada müra fassaadile kinnitatavad tehnoseadmed (näiteks jahutussüsteemi

ventilaatorid). Ärimaadega seotud liiklus hakkab valdavalt kulgema üldplaneeringuga kavandatud kogujateed

mööda, seega ei mõjuta see mürataset Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ümbruses. Olemasolevaid elamuid

ärimaade ja nende juurdepääsutee ümbruses ei ole, seega ei kaasne märkimisväärset mõju piirkonna

praegustele elanikele. Detailplaneeringu I etapis rajatakse planeeringuala lõunaosas elamuala, mille elamud on

ka ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee läheduses. Tegemist on tavapärase tiheasustusega

alale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava

mürataseme kujunemist. Võimalike häringute minimeerimist toetab kõrghaljastusega haljasala kavandamine

elamute ja kogujatee vahele ning sobiliku kiiruspiirangu määramine.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja

kaubandustegevuse poolt tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Nii ärihoonetel kui ka

elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tagatud peab olema vastavus müra

normtasemetele.

AÕKS § 58 lg 2 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

34 / 49

piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. AÕKS § 56 lg 3 kohaselt tagab planeeringust huvitatud isik, et

müra sihtväärtust ei ületata ning lg 2 selgitab, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute

üldplaneeringutega aladel. Kavandatava tegevuse alal on üldplaneeringuga kavandatud uut maakasutust ning

sellisel juhul on asjakohane lähtuda müra sihtväärtusest.

Piirkonna mürataset mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee

(nr 4). AÕKS §-st 64 ja keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise

mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord"

lähtuvalt koostas Maanteeamet 2022. aastal strateegilised mürakaardid, mille eesmärgiks on anda üldhinnang

teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga

kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine. Paralleelselt

strateegiliste mürakaartidega koostati ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud müraindikaatoritele Ld ja

Ln arvutuskõrgusel 2 m ning on seega võrreldavad müra normtasemetega. (Maa- ja Ruumiamet, 23.07.2025)

Planeeringuala lõunaosas (kavandatav elamuala) on maanteeliikluse päevane müratase 50-54 dB (joonis 11).

Öine müratase planeeringuala lõunaosas on 40-44 dB ja keskosas (osaliselt ka kavandataval elamualal) on

45-49 dB (joonis 12). Ala põhjaosas Tallinna ringtee (nr 11) ümbruses on müratase kõrgem, kuid sellele alale

on kavandatud kaitsehaljastuse maa ja ärimaa, kus müra normtasemeid määratud ei ole. (Maa- ja Ruumiamet,

23.07.2025)

Eluhooned kavandatakse planeeringuala lõunaosasse, kus nende täpsem paiknemine veel muutub, kuid

hooned on võimalik paigutada nii, et siseriiklike mürakaartide põhjal II kategooria müra sihtväärtust nende

juures ei ületata.

Kuna kavandatavaga kaasneb ka üldplaneeringuga kavandatud kogujatee rajamine, võib müraolukord

elamuala muutuda. Planeeringualal kujuneva müraolukorra paremaks mõistmiseks on asjakohane

planeerimisprotsessi käigus teha liiklusprognoos ja selle tulemustest lähtuv müra modelleerimine, millest

lähtuvalt on planeeringu koostamisel võimalik tagada normidele vastav müraolukord.

Normidele vastava olukorra tagamiseks on võimalik vajadusel kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid

(näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid).

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

35 / 49

Joonis 11. 2022. aasta siseriikliku mürakaardi maanteeliikluse päevamüraindikaator ehk Ld – aasta kõikide päevaaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

36 / 49

Joonis 12. 2022. aasta välisõhu strateegilise mürakaardi maanteeliikluse öömüraindikaator ehk Ln – aasta kõikide ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator

5.8.2. Vibratsioon

Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide

tihendamine vmt). Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri

17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Määruse

§-s 3 tuuakse välja üldvibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal. Määruse § 1

lõike 2 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada või kasutada

sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega

sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.

5.8.3. Õhusaaste

Detailplaneeringuga kavandatakse elamuala rajamist, seega on asjakohane analüüsida, kas piirkonnas toimub

õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid tegevusi, mis kavandatava elamuala kvaliteeti mõjutada võivad.

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud

registreeritud õhusaasteallikaid. Lähimaks on ca 600 m kaugusel kirdes keskkonnaloa L.ÕV/320395 alusel

tegutsev AS Olerex tankla (KOTKAS, 30.07.2025).

Ajuti võib piirkonna õhukvaliteeti mõjutada ka põllumajandustegevus, mis võib olenevalt ilmaoludest suuremat

tolmu levikut põhjustada. Planeeringuala ümbruses on siiski valdavalt püsirohumaad ning planeeringualast

lõunas on põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavad põllumaad vähemalt ca 250 m kaugusel (PRIA,

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

37 / 49

30.07.2025).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee

(nr 4). Transpordisaaste ja sealt pärinevad emissioonid on eelkõige seotud kütuste ning rehvide ja teekatte

kulumisega. Emissioonid sõltuvad liikluse tihedusest, sõidukite jagunemisest (vanuseline jaotus ja koosseis),

naastrehvide osakaalust ja teekattest.

Eestis toimub välisõhu kvaliteedi seire riiklikul tasandil kolmes taustajaamas ja kuues linnajaamas, mis tiheda

liiklusega maantee mõju pigem ei kajasta. 2020. aastal teostati õhukvaliteedi mõõtmised Tallinn-Pärnu-Ikla

põhimaantee Topi – Kanamaa vahelisel lõigul, mille liiklussageduseks 2018. aasta liiklusloenduse andmetel oli

21 078 autot ööpäevas. Töö eesmärk oli hinnata maanteel tekkiva ja leviva õhusaaste päritolu ning liiklusest

pärineva õhusaaste osakaalu üldise õhu saastatuse taseme kujunemisel. Kokkuvõttes järeldati

mõõtmistulemuste põhjal, et õhukvaliteedi saastatuse taseme piirkonnas võib lugeda heaks, kuna mõõdetud

saastetasemed ei ohustanud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ määratud õhukvaliteedi

piirväärtuseid, mistõttu puudus võimalus ebasoodsa mõju tekkele inimese tervisele ja keskkonnale. (EKUK,

2020)

Piirkonnas on õhukvaliteet kõige intensiivsemalt mõjutatud läheduses asuvate maanteede suurest

liikluskoormusest, kuid liiklusest tingitud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kavandataval elamualal ei ole

tõenäoline.

Kavandatavate hoonete, vajalike kommunikatsioonide (elekter, side, vesi, kanalisatsioon), juurdepääsuteede ja

parklate rajamiseks on vajalik ehitustegevus, mille käigus mõjutavad õhukvaliteeti ehitusmasinad ja

ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Ka mulla- ja kaevetööde

tegemisel võib olenevalt ilmaoludest esineda intensiivset tolmuheidet. Töödega võib kaasneda ka lõhnaainete

(nt asfaldi laotamisel) heide.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Lõhnaainete esinemise häiringutasemed on kehtestatud kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 „Lõhnaaine

esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“.

Ehitustööde ajal võib kohati olla mõju õhukvaliteedile intensiivne, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

ilmneb tööde tegemise ajal ja lakkab pärast tööde teostamist. Ehitustöödega kaasnevad heitekogused ei ole

teada, kuid inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud

häiring ei ole tõenäoline. Olenevalt ilmaoludest võib olla vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid

meetmeid nagu teede niisutamine.

Kavandatava elamuala ja ärihoonete kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks

olla liiklus. Liiklusega kaasneb sisepõlemismootoris kütuse põletamise tagajärjel heitgaaside paiskumine õhku

ning teelt ja rehvide kulumisest õhku paisatavate peenete osakeste levik. Ärimaade kasutamise iseloom ei ole

teada, kuid ei ole põhjendatud eeldada, et äritegevusega kaasneks olulisi heiteid välisõhku. Kasutusaegsel

perioodil ei saa sõiduautode kasutamisega seotud õhusaaste ja mürateket pidada märkimisväärseks, tegemist

on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Piirkonnas toimub õhukvaliteedi muutumine, kuid ei

ole alust eeldada, et välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

38 / 49

keskkonnamõju.

Detailplaneeringuga nähakse ette lokaalsete küttelahenduste kasutamine, millega võib samuti kaasneda mõju

õhukvaliteedile. Tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Praeguses

planeeringustaadiumis ei ole kasutatavad küttelahendused teada, kuid soovituslik on kasutada võimalikult

energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade

(õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine.

5.8.4. Ohuolukorrad

Võimalikke ohu- ja avariiolukordi on kirjeldatud peatükis 2.5. Kui ehitustööde käigus järgitakse õhu, pinnase,

pinnavee ja põhjavee kaitset puudutavaid õigusakte ning head ehitustava, siis on õnnetuste esinemise

tõenäosus ja võimalik oht inimeste tervisele väike.

Liiklusohutust mõjutab piirkonna teedel kujunev liikluskoormus. Ärimaadega seotud liiklus hakkab kulgema

üldplaneeringuga kavandatud kogujateel ning eeldatavalt Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) liiklusolukorda

märkimisväärselt ei mõjuta. Elamualaga seotud liikluskoormus võib selle tee liikluskoormust mõnevõrra tõsta.

Suurim liiklusvoog on tõenäoliselt seotud Tallinna suunaga, mille ühendus elamualaga on Tallinna ringtee (nr

11) kaudu, seega on Kanama-Jõgisoo teele (nr 11116) lisanduv liikluskoormus tõenäoliselt pigem väike.

Liiklusohtlike olukordade esinemist on võimalik minimeerida sobilike liikluskorralduse meetmetega, näiteks

elamualale sobiliku kiiruspiirangu seadmine.

Arendustegevuse I etapis on plaanis välja arendada elamuala ja vajalikud juurdepääsuteed. II etapis ehitatakse

välja ärimaad ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee kogu ulatuses. Planeeringuala põhjaosas toimub

seega ehitustegevus ajal, kui elamuala on tõenäoliselt juba kasutuses. Kuna elamuala liiklus on ajutiselt võimalik

ka Kanama-Jõgisoo teelt (nr 11116), siis on ehitusajal võimalik liiklust suunata nii, et liikluskoormus jaguneb

ühtlasemalt ja ei kaasne ohtlike liiklusolukordi. Ehitustööde ajal on liiklusohutus võimalik tagada kasutades

teavitavaid liiklusmärke, ajutisi kiiruspiiranguid vmt meetmeid.

5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ning kavandatava tegevusega ei ole täna

piisavale vahekaugusele ette näha lähimatele kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele avalduva

mõju esinemist.

Kuna kavandatu rajamisega kaasnevad mulla- ja kaevetööd, on planeeringus asjakohane juhtida tähelepanu,

et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31.

5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne jäätmeteke teada ja tugineda saab ainult teiste

samalaadsete arenduste analoogiale. Ehitustegevuse käigus tekib erinevat tüüpi jäätmeid, mille kogus

varieerub olenevalt teostatavatest töödest. Ehitustöödel on jäätmeteke seotud näiteks kaevetöödega ja

kasutatavate ehitusmaterjalide pakenditega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevusel eeldatavalt vähe.

Planeeringualal puudub hoonestus, seega ei kaasne ehitustegevusega lammutusjäätmeid.

Osa jäätmeid on võimalik suunata taaskasutusse ja osa utiliseerimisele. Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on

sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

39 / 49

kujundamisel. Jäätmete taaskasutamine tekkekohas on võimalik jäätmekäitleja registreeringu alusel, lähtudes

jäätmeseaduse (vastu võetud 28.01.2004, edaspidi JäätS) § 987 lg 2 punktis 1 ja § 73 lõikest 5 ning

keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

Planeeringuga kavandatava elamuala ja ärimaade kasutamisel kaasneb jäätmeteke. Elamualal on eeldatavalt

tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu

koostamise staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid suured jäätmete

kogused või suures koguses ohtlike jäätmete teke.

Jäätmete ja nende käitlusega võivad kaasneda keskkonnahäiringud, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm

või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine või laiali kandmine

lindude poolt. Jäätmetest tingitud keskkonnahäiringute ohjamist toetab lähtumine jäätmehierarhia

põhimõtetest: jäätmetekke vältimine, korduvkasutuseks ettevalmistamine, materjali ringlussevõtt, muu

taaskasutus (põletamine, tagasitäide jms), prügilasse ladestamine (Kliimaministeerium, 29.07.2025).

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu

28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti

kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele.

5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE Seos kliimamuutusega

Eestis kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus-

ja kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA,

2023).

Tekkepõhiselt tuli 2022. aastal 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete

ehitusest ja 13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA, 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille

tootmisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel

õhku ca 600 kg CO2. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne

jalajälg (Rohetiiger SA, 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu

hoone süsinikujalajäljest, on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja

materjale kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg.

Hooned tuleb hästi soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi

(maaküte, õhkküte). Võimaluse korral tuleb kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana

(paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele).

Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku

siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62) kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides,

kuid prognooside kohaselt võib 21. sajandi jooksul toimuda järgmisi muutusi:

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

40 / 49

• temperatuuritõus, millest tuleneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske

metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike

terviseprobleemide sagenemine jms;

• sademete hulga suurenemine, millest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning

paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise

mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu

suurenemine jms;

• merepinna tõus, millest tuleneb kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks

jms;

• tormide sagenemine, millest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede

likvideerimise võimele.

Planeeringuala puhul on kõige olulisemateks muutusteks temperatuuritõus ja sademete hulga suurenemine

(sh ekstreemsete ilmaolude esinemine). Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja

intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

nende tekkekohal (vt ka ptk 5.5). Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende

avamisega ruume õhutada. Kõrghaljastusega on võimalik kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Alal on väga

vähe olemasolevat kõrghaljastust. Soovitatav on kavandada täiendavat kõrghaljastust, mis omab kasu ka

lokaalsel tasandil kliimamuutuste leevendamisel.

Kuigi ala juurdepääsuks ja elamuala sisse kavandatakse asfaltkattega sõiduteed ning vajalikud parklakohad, ei

saa neid pidada olulisteks soojussaare efekti tekitajateks, kuna parklad (st kõvakattega pinnad) pole suured.

Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis kasutada parklate liigendamiseks haljasribasid ja kasutada

ehitiste suurte pindade katusematerjalidena suurema albeedoga materjale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju

kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada

(parklate liigendamine, piisavas ulatuses haljasala kavandamine ning kõrghaljastuse säilitamine/rajamine,

sademeveest vabanemine selle tekkekohal).

5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.

5.13. PIIRIÜLENE MÕJU Kavandatava tegevusega ei ole ette näha piiriülese mõju esinemist.

5.14. KUMULATIIVNE MÕJU Lähialal ei ole teada muid tegevusi, mida kavandatav tegevus märkimisväärselt võiks mõjutada ja ka vastupidi.

Üldplaneeringuga on piirkonnas ka mujal kavandatud pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala

juhtotstarbega alasid. Piirkonnas kavandatud maakasutuse realiseerimisel avaldub kumulatiivne mõju näiteks

maakasutusele, pinnasele, mullastikule ja taimestikule, õhukvaliteedile ja müratasemele, loodusväärtustele,

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

41 / 49

liiklusolukorrale jne. Piirkonnas kavandatud arengutega kaasnevat mõju on üldiselt analüüsitud üldplaneeringu

koostamisel. Praegu ei ole täpsem elamualade asustuskoormus ega äritegevuse iseloom teada. On

põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasevad

tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne keskkonnataluvuse ületamist,

keskkonnas pöördumatute muutuste põhjustamist ega inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ohtu

seadmist, seega ei ole alust eeldada olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

42 / 49

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS

KSH eelhinnang on koostatud tuginedes Kobras OÜ poolt koostatud detailplaneeringu taotlusele (esitatud

26.05.2025) ja algatamiseelsele eskiisjoonisele (seisuga 11.08.2025, joonis 3 ja 4), SmartBroker OÜ-lt saadud

täiendavale infole ning AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele eeltingimustele ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumiseks (15.04.2025).

Töö eesmärgiks on Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja

KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole detailplaneering veel

algatatud.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustaja on kohalik omavalitsus

(Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades

neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute ning

ärihoonete rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine (joonis 3 ja 4). Kavandatakse seitse ridaelamut (nelja boksiga), 40 üksikelamut ja üheksa

ärimaa krunti, vajalikud tehnovõrkud, juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasala. Detailplaneeringuga

kavandatav hoonestus arendatakse välja kahes etapis, esmalt elamuala ja seejärel ärimaad.

Planeeringualal kehtib Harju maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78) ja Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40).

Lähiümbruses ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega oleks vajalik arvestada tegevuste edasisel

planeerimisel, kuid seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimustega on tuleb arvestada Klaasi

tee ja Klaasi põik tootmismaade väljaehitamisega.

Maakonnaplaneeringus on kavandatava tegevuse ala märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue

valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud

väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2).

Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku

alaga.

Saue valla üldplaneeringus on kavandatava tegevuse alal määratud kaitsehaljastuse juhtotstarbega ala ning

pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega ala. Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus

määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, kuid pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse

osaliselt määrata ärimaa, mis on kooskõlas üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks

tiheasustusega alal.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks ja

üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal, vajadusega kavandada

juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni ja vajadusega järgida üldplaneeringu tingimustega

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

43 / 49

arvestavaid AS Kovek poolt väljastatud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldavad tulevikus ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumist.

Detailplaneeringut on võimalik koostada kooskõlas alal kehtiva Saue valla üldplaneeringu tingimuste ja

põhimõtetega.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju maakasutusele. Siiani rohumaana kasutatud

ala võetakse aktiivsesse kasutusse. Üldiselt võib pidada mõju positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla

üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. Karjääridest saadavate maavarade

kaevandamise mõjusid on juba hinnatud.

Detailplaneeringu elluviimisel kaasneb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Kuna tegemist ei ole

loodusliku alaga ning pinnast on võimalik taaskasutada planeeringuala või mujal, ei kaasne töödel olulist

negatiivset mõju pinnasele.

Kavandatud ehitustegevusel on ka oht pinnase saastumiseks. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras

masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse

tekkimine ebatõenäoline.

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole pinnaveekogusid, seega ei kaasne kavandatavaga mõju pinnaveele.

Esimene aluspõhjaline põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata.

Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel, ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt

korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt

edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute ja ärihoonete kasutajate

mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Õlipüüduri paigaldamine võiks

jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada.

Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid üldplaneeringu järgselt on tegemist perspektiivis

ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Piirkonnas levivad põhjaveekogumid on heas koguselises ja keemilises

seisus, piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest lähtudes nõuetele

vastavate lahenduste rakendamisel ei ole põhjaveele avalduva negatiivse mõju esinemine tõenäoline.

Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett ning õhukese pinnakatte

(ca 2-3 m) tõttu ei ole tingimused sademevee pinnasesse juhtimiseks soodsad. Detailplaneeringu koostamisel

sobiva säästva sademeveelahenduse valimisel, ei ole sademevee käitlusel olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele loodusväärtustele ja kaitsealustele

loodusobjektidele (sh Natura 2000 aladele).

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede, ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus.

Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Kui ehitustööde

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

44 / 49

tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne

ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist.

Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid,

õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku

müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist.

Kavandatavate ärimaade kasutuse täpsem iseloom ei ole teada, kuid eeldatavalt ei kavandata alale mürarikast

ettevõtlustegevust. Tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata

lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist.

Piirkonna mürataset mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee

(nr 4). Eluhooned kavandatakse planeeringuala lõunaosasse, kus nende täpsem paiknemine veel muutub, kuid

elamud on võimalik paigutada nii, et siseriiklike mürakaartide põhjal II kategooria müra sihtväärtust nende

juures ei ületata. Üldplaneeringuga kavandatud kogujatee rajamine võib müraolukorda elamuala muuta.

Vajadusel on normidele vastava olukorra tagamiseks võimalik kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid

(näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid).

Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide

tihendamine vmt). Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 arvestades ei ole põhjust eeldada olulise mõju

esinemist.

Ehitustöödel mõjutavad õhukvaliteeti näiteks kasutatavad ehitus- ja veomasinad (heitgaasid ja tolm), mulla- ja

kaevetööd (tolm), asfaldi laotamine (lõhn). Inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine

ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline.

Kavandatava elamuala ja ärihoonete kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks

olla liiklus (heitgaasid ja tolm). Ärimaade kasutamise iseloom ei ole teada, kuid ei ole põhjendatud eeldada, et

äritegevusega kaasneks olulisi heiteid välisõhku. Detailplaneeringuga nähakse ette lokaalsete küttelahenduste

kasutamine. Tegemist on tavapäraste tiheasustusega seotud heidetega, millega ei kaasne olulist mõju

õhukvaliteedile.

Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad ehitustegevusel kui ka

kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Suurõnnetuste

või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatavaga

kaasneb liikluskoormuse tõus, millega seotud liiklusoht on minimeeritav sobivaid liikluskorralduse meetmeteid

kasutades.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele kultuuriväärtuslikele aladele ja

objektidele.

Planeeringu elluviimisega kaasneb tavapärane ehitusjäätmete teke. Elamualal on eeldatavalt tavapärane

majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu koostamise

staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid suured jäätmete kogused või

suures koguses ohtlike jäätmete teke. Kui jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, ei kaasne

jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju,

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

45 / 49

Lähialal on üldplaneeringuga kavandatud elamu- ja ärimaa-ala, seega on ette näha asustuse tihenemist. On

põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasevad

tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne olulise kumulatiivse keskkonnamõju

esinemist.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju

kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada.

Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste

ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele vajalik, sest kavandatava tegevuse

elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale,

kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas

kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid:

 Ehitustööde käigus järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast tuleb eelistatult kasutada elamukruntide

maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala.

 Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras

olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses

ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada

kinni tavapärastest ohutusnõetest.

 Krundisisestest parklatest pärineva sademevee puhastamiseks õlipüüduri paigaldamine võiks jääda

detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada, sest kuigi need täidavad

nõuetekohasel paigaldamisel oma eesmärki, võivad teisalt hooldamata (regulaarselt puhastamata)

õlipüüdurid aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud

vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).

 Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele,

tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatavatest

tehnilistest eeltingimustest.

 Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest

ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju

ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Sademeveest

vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt

ei käsitata sellisel juhul tegevust sademevee suublasse juhtimisena ning sademevee suublasse

juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta

ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada,

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

46 / 49

tuleb eeltoodud tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud

tingimused täita.

 Nii ärihoonetel kui ka elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tuleb tagada

vastavus müra normtasemetele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra

sihtväärtust.

 Ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujateega seotud müra võimalike häringute

minimeerimist toetab kõrghaljastusega haljasala kavandamine elamute ja kogujatee vahele ning

sobiliku kiiruspiirangu määramine.

 Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–

21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest

nr 71 tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades

tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket.

 Selleks et vähendada ehitustöödega seotud transpordi liikumist mööda Kanama-Jõgisoo teed (nr

11116) ja planeeringualale lähimate elamute juures, oleks otstarbekas rajada esmalt elamuala

juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult.

 Planeeritu kasutamisega seonduva müraolukorra paremaks mõistmiseks tuleb planeerimisprotsessi

käigus teha liiklusprognoosi ja selle tulemustel põhinev müra modelleerimine, millest lähtuvalt on

planeeringu koostamisel võimalik tagada normidele vastav müraolukord. Normidele vastava olukorra

tagamiseks on võimalik vajadusel korrigeerida ärimaade ja elamumaade paiknemist ja kavandada müra

levikuid tõkestavaid meetmeid (näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid).

 Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määruse § 1 lg 2 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid

ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud

vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse

nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.  Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis, et soovituslik on kasutada võimalikult

energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade

(õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine.  Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada

tolmulevikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine.

 Detailplaneeringus asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb

arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31.  Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada

teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel. Jäätmete taaskasutamine

tekkekohas on võimalik jäätmekäitleja registreeringu alusel, lähtudes jäätmeseaduse (vastu võetud

28.01.2004, edaspidi JäätS) § 987 lg 2 punktis 1 ja § 73 lõikest 5 ning keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

47 / 49

 Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue

Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega

soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele.

 Hooned tuleb hästi soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed

kütmislahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva

energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega

hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega,

eelkõige puiduga.

 Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel

on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohal. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed

ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on kavandada

täiendavat kõrghaljastust, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Detailplaneeringus on

asjakohane anda suunis kasutada parklate liigendamiseks haljasribasid ja kasutada ehitiste suurte

pindade katusematerjalidena suurema albeedoga materjale.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

48 / 49

7. KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid

Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete

nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48.

Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed

kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64.

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid,

Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999.

Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017.

Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja

Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ

49 / 49

Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

Saue valla jäätmehoolduseeskiri, Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26.

Strateegilised planeerimisdokumendid

Harju maakonnaplaneering 2030, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62.

Saue valla üldplaneering 2021, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40.

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud 23.07.2025).

Keskkonnaotsuste Infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 30.07.2025).

Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu: https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning (viimati

vaadatud 29.07.2025).

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 21.07.2025).

Muud allikad

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul

2020. aastal.

Kliimaministeerium. Jäätmetest ringmajanduseni: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-

ringmajandus/jaatmetest-ringmajanduseni (viimati vaadatud 29.07.2025).

Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil

2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

Sihtasutus Rohetiiger, 2023. Ehituse teekaart 2040.

Transporditehnika OÜ veebileht: https://www.transporditehnika.ee/kontakt/, viimati vaadatud 23.0.2025).

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Elering AS

[email protected]

13.04.2026 nr 5-1/5/2026-1

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana- Kassi katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Kõiv

planeeringute spetsialist

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

2 (2)

Monika Kõiv

+372 5301 8124 [email protected]