Merise külas Suure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr

{regNumber}

Merise külas Suure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Mustjala Vallavolikogu 28. november 2003. a otsusega nr 35 on kehtestatud Merise külas Suure

kinnistu detailplaneering. Planeeringuala hõlmab Merise külas ca 225 ha suurust territooriumi,

hõlmates 91 elamumaa, 12 maatulundusmaa, 9 transpordimaa ja 6 üldkasutatava maa

katastriüksust. Planeeringuala on nähtav otsuse lisas oleval planeeringuala plaanil.

Detailplaneeringu eesmärgiks oli loodussõbralikest ehitusmaterjalidest suvemajade ehitamine,

infrastruktuuri väljaarendamine planeeritaval maal. Saaremaa vallavalitsusele teadaoleva

informatsiooni kohaselt on käesolevaks hetkeks moodustatud krundid ja rajatud 5 puurkaevu, kuid

hoonete detailplaneeringujärgset ehitusõigust realiseerima ei ole asutud. Ehitisregistri kohaselt on

väljastatud load järgnevate rajatiste ehitamiseks: Merise küla Suure maaüksuse juurdepääsuteed

(2007.a.), 0,4kV maakaabelliin (2008.a.), 10 kV maakaabelliin (2008.a.), 10/0,4kV alajaam ja

jaotusseade (2008.a.), 0,4kV maakaabelliin (2008.a.), veevarustus (külmaveetorustik, 2009.a.).

Suure kinnistu detailplaneeringu kõrval asub Metsa-Kuke detailplaneering (kehtestatud Mustjala

Vallavolikogu 24. märts 2017. a otsusega nr 13), mille eesmärgiks on elamuehituseks kruntide

moodustamine, kruntidele hoonestusalade ning sihtotstarvete määramine, tehnovõrkude ja -

rajatiste ning juurdepääsuteede võimalike asukohtade määramine. Suure kinnistu

detailplaneeringu ümbruses on üksikud hoonestatud katastriüksused (Sihi, Uue-Lõuka ja Võrke

katastriüksused). Suure kinnistu detailplaneeringuala piirneb läänest Lõuka lahe ja Läänemerega,

planeeringuala keskosas asub Jaha järv.

Detailplaneeringuala asub osaliselt Koorunõmme hoiualal ja osaliselt Koorunõmme

looduskaitsealal (planeeringuala asendiplaan toodud otsuse lisana). Mõlemad kuuluvad Natura

2000 võrgustikku Koorunõmme loodusalana ja Koorunõmme linnualana.

Saaremaa vald küsis 22.11.2023 kirjaga nr 5-2/6303-1 Keskkonnaameti (edaspidi KeA) seisukohta

Suure kinnistu detailplaneeringu elluviimise võimalikkuse osas. KeA oma 09.12.2023 kirjas nr 6-

2/23/23653-2 on seisukohal, et Suure kinnistu detailplaneeringuga planeeritud ehitustegevust

kavandatud kujul ja mahus ei ole võimalik ellu viia. Toetudes KeA seisukohtadele, loodusliku

olukorra muutustele ja ajaperioodile, mille jooksul ei ole detailplaneeringut tervikuna ellu viidud,

on alljärgnevalt toodud mitmeid põhjendusi Suure kinnistu detailplaneeringu edasise elluviimise

mitte võimalikkuse kohta.

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel jäävad detailplaneeringualale suures

ulatuses II kaitsekategooria taimeliikide ning III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaigad.

Seejuures jäävad EELIS andmetel kaitsealuste liikide elupaigad nii Koorunõmme

looduskaitsealale kui ka väljapoole kaitstavaid alasid. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II

kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg

8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. EELIS-i kantud II

kaitsekategooria taimeliikide info on valdavalt juba ca 13 aastat vana ehk olulised asjaolud võivad

2

olla tänaseks muutunud. Hindamaks, kas ja mis ulatuses on ehitustegevus võimalik planeeringualal

väljapool kaitseala, hoiuala ja ehituskeeluvööndisse jäävat osa, tuleb teha kaitstavate taimeliikide

inventuur, et välja selgitada nende praegune levik planeeringualal.

Suure kinnistu detailplaneeringuala hoiualale jäävas osas on kogu ulatuses inventeeritud

elupaigatüübid esmased rannavallid (1210), rannaniidud (1630*) ja vanad loodusmetsad (9010*),

mis kuuluvad hoiuala ja/või loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (KeA)

nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda

ehitusluba. LKS § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja LKS § 14 lg 1

p-des 6 ja 8 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Üldine põhimõte on, et ehitustegevus ei ole

võimalik hoiuala kaitse-eesmärkideks seatud kooslustel tulenevalt LKS § 32 lg 2 ning §-st 3.

Tegevus kaitstavatel kooslustel läheb vastuollu hoiuala kaitse-eesmärkidega, kuna ehitustegevuse

tõttu väheneb kaitstava koosluse pindala, kahjustatakse koosluse terviklikkust ja hävib sellele

kooslusele eriomane struktuur.

Detailplaneeringuala asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, mille ulatus on määratud LKS § 35

lg-ga 31. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ning korduva üleujutusega veekogu

ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduva

üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Mustjala Vallavolikogu 29. aprill

2011. a otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringuga (edaspidi

üldplaneering) ei ole korduva üleujutusega alade piiri määratud, üldplaneeringu kaardil pole

konkreetset detailplaneeringuala seal kehtivate piirangutega kajastatud, ehituskeeluvööndi

vähendamist ei ole taotletud ega saadud. Seega on Suure kinnistu detailplaneeringualal korduvalt

üleujutatava ala piir üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest ja ranna ehituskeeluvööndi ulatust

arvestatakse sellest 200 m. Detailplaneering on kehtestatud enne üldplaneeringut ja LKS

jõustumist ning selle koostamisel ei ole arvestatud korduvalt üleujutatava alaga ja sellest

tulenevate piirangutega ega määratud korduvalt üleujutatava ala piiri. Planeeringualast 14 krunti

on tervikuna ja 20 osaliselt ehituskeeluvööndis. Ehk siis ehituskeeluvöönd puudutab rohkemal või

vähemal määral kokku 34 krunti. Lisaks jääb planeeringuala kahe krundi osas Jaha järve kalda

ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 25 m veepiirist ning tulenevalt LKS § 38 lg-st 2 metsamaal

50 m. Siiski saab välja tuua, et kõikide kruntide hoonestusalad on määratud väljaspoole

ehituskeeluvööndit, kuid juurdepääsuteed jäävad osaliselt ehituskeeluvööndisse. Kehtivasse

ehituskeeluvööndisse jäävatel aladel ei ole detailplaneeringuga määratud ehitusõigust võimalik

realiseerida, kuna ehitamine on vastuolus LKS § 38 lg-ga 3.

Kogu planeeringualale jääv Koorunõmme looduskaitseala osa on kaitse all Maapere rauna

sihtkaitsevööndina, mille kaitse-eesmärk on järvede, soo-, poollooduslike ja metsakoosluste ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus,

loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste ehitamine. Kaitsealale jäävas osas on olemasolevad

Tagaranna-Jaha-Merise tee ning Kalamehe tänav, mis mõlemad on pinnasteed. Samuti jääb

kaitsealale üks puurkaev. Kaitsekord võimaldab KeA nõusolekul neid ehitisi hooldada. Kuna

hoonete ehitamine kaitsealale võimalik ei ole, puudub eeldatavalt ka põhjendatud vajadus

kinnistute tarbeks muude rajatiste ehitamiseks. Seega pole Koorunõmme looduskaitseala

kaitsekorrast tulenevalt võimalik sellel alal detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse

realiseerimine.

Natura 2000 võrgustiku ala puhul peab kavandatava tegevuse oluline mõju olema välistatud.

Planeeringuga kavandatav tegevus aga ei välista olulise mõju puudumist, sest näeb ette

ehitustegevust Natura 2000 alal, sh kaitse-eesmärgiks seatud kooslustel. Detailplaneeringu

kehtestamisel ei ole hinnatud tegevuse mõjusid hoiuala, kaitseala ja Natura 2000 alade

eesmärkidele. Osa planeeringualast asub küll väljaspool hoiuala, kaitseala ja ehituskeeluvööndit,

kuid ka see ala on suures ulatuses kaitstavate taimeliikide elupaik.

3

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada

kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja

detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib

detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja soovib planeeringu

elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, hoonete

detailplaneeringujärgset ehitusõigust ei ole asutud ellu viima ja tulenevalt looduskaitselistest

piirangutest ning ranna ehituskeeluvööndist ei ole detailplaneeringut võimalik kehtestatud kujul ja

terviklikult ellu viia.

PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Mõistet „lähiaastad“

seaduses sisustatud ei ole. Detailplaneering on kehtestatud üle 20 aasta tagasi. Mida enam möödub

aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam peab kinnistu omanik arvestama, et kui

detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohaliku omavalitsuse üksus

hakata planeerimisotsust üle vaatama. Lähiaastaid on kaudselt defineeritud PlanS-s, kus on

viidatud, et viie aasta möödumisel võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada.

PlanS § 140 lg 3 kohaselt esitati detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

xx.04.2024 kirjaga nr xx kooskõlastamiseks Päästeametile ja Keskkonnaametile. PlanS § 127 lg 2

kohaselt saadeti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu xx.04.2024 kirjaga nr xx

arvamuse andmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Elektrilevi OÜ-le,

planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele ja planeeringualaga piirnevatele katastriüksuste

omanikele. Otsuse eelnõu on kooskõlastanud KeA xx.04.2024 kirjaga nr xx. Päästeametil

xx.04.2024 kirja nr xx kohaselt vastuväited puuduvad.

Saaremaa vald on seisukohal, et looduskaitselistest piirangutest tulenevalt ei ole Suure kinnistu

detailplaneeringuga kavandatud tegevust planeeritud kujul ja terviklikuna võimalik ellu viia. Peale

Suure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel

lähtuda kehtivatest õigusnormidest, Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärkidest, Koorunõmme

looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja Mustjala valla külade üldplaneeringust.

Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti

andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse

põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku

osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja

menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja

tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva

naaberkinnistute omanike ja huvitatud isiku õiguseid ja huve ega kahjusta avalikke huve.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistu omaniku ega naaberkinnistu

omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude normidega.

Planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks

on kohaliku omavalitsuse üksus.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punktid 1 ja 2 ja lõike 6

ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada kehtetuks Mustjala Vallavolikogu 28. november 2003. a otsusega nr 35 kehtestatud

Merise külas Suure kinnistu detailplaneering (planeeringuala asendiplaan toodud otsuse lisana).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

4

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Keskkonnaamet

01.04.2024 nr 5-2/1898-1

Merise külas Suure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Merise külas Suure

kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (vt lisa). Planeeringuala hõlmab

Saaremaa vallas Merise külas ca 225 ha suurust territooriumi (91 elamumaa, 12

maatulundusmaa, 9 transpordimaa ja 6 üldkasutatava maa katastriüksust). Detailplaneeringu

eesmärgiks oli loodussõbralikest ehitusmaterjalidest suvemajade ehitamine, infrastruktuuri

väljaarendamine planeeritaval maal. Saaremaa vallavalitsusele teadaoleva informatsiooni

kohaselt on käesolevaks hetkeks moodustatud krundid ja rajatud 5 puurkaevu, kuid hoonete

detailplaneeringujärgset ehitusõigust realiseerima ei ole asutud.

Detailplaneeringuala asub osaliselt Koorunõmme hoiualal ja osaliselt Koorunõmme

looduskaitsealal. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, hoonete

detailplaneeringujärgset ehitusõigust ei ole asutud ellu viima ja tulenevalt looduskaitselistest

piirangutest ning ranna ehituskeeluvööndist ei ole detailplaneeringut võimalik kehtestatud kujul

ja terviklikult ellu viia.

Suure kinnistu detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad:

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/483-27/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Merise külas Suure kinnistu DP kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.04.2024 14:42 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>

Teema: Merise külas Suure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Manused: 5-21898-1 01.04.2024 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!